A. Tindzaba Letibalulekile Talelive
1. Temnotfo
1.1. I-SARS igcogce Imalingena leyenta tigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R2
1.1.1. Ikhabhinethi ishayele i-SARS lihlombe ngaphasi kwaKhomishina Edward Kieswetter ngekugcogca ngetulu kwetigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R2 imalingena seyiyonkhe, lokulirekhodi lelibanga leselihanjiwe lelifezekiswe ngesikhatsi lesiphutfumako kusukela esigidzigidzini sesigidzigidzi si-R1 selibanga lenkhomba yemphumelelo yekugcogca imalingena seyiyonkhe.
1.1.2. Lokugcogcwa kwemtselo lokwentiwe kancono kugcugcutela emandlakwenta etimali tahulumende nekusimama ngekunciphisa kuncika kwahulumende esikweletini kanye nekwakha simo lesibanti setetimali tahulumende kute kusitwe ngetimali sabelomali.
1.1.3. Lelive livuna tinzuzo tekubancono kwekuhambisana nemtselo kanye nekuphatsa ngemphumelelo kwe-SARS lokungumphumela wekusebenta ngekutikhandla nekutinikela, kanye nenchubekelembili ekufezekiseni kwetincomo teKhomishini yaNugent.
1.1.4. Lokugcogcwa kwemalingena letigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R2 seyiyonkhe kuphindze futsi kube yinkhomba yekukhula kwetemnotfo, kulesehlakalo, lesisinyiswe ngumkhakha wetetimayini, lohlala njalo angumgogodla wemnotfo waseNingizimu Afrika.
1.1.5. Lenkhomba lengumgamu lomkhulu wemphumelelo losewuhanjiwe imelele kukhula kutemnotfo lokumcoka nakucatsaniswa netigidzigidzi tetigidzigidzi le-R114 tekugcogca Imalingena nga-1994/95 kanye nesikhatsi lesatsatfwa yi-SARS kutsi ifinyelele ekugcogceni Imalingena seyiyonkhe lesigidzigidzi setigidzigidzi si-R1 (nga-2018), kanye neminyaka lesiphohlongo kuphela kufezekisa kugcogca imalingena letigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R2 seyiyonkhe.
1.2. Inkhomfa Yesitfupha yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali icinisekisa kutsi lelive liyindzawo yelutjalomali lenconywako
1.2.1. Lelive lingenise ngemphumelelo lemangalisako Inkhomfa Yesitfupha yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali (i-SAIC) mhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2026 eJozi lebeyihanjelwe titfunywa leti-1000 letivela emaveni lange-50 letihlanganyele kuleNgcungcutsela.
1.2.2. Lenkhomfa Yesitfupha yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali ikhomba umjikeleto wesibili wemkhankhaso welutjalomali lapho hulumende afuna inkoyoyo yelutjalomali lwetigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R2 kuleminyaka lesihlanu letako.
1.2.3. Letetsembiso telutjalomali tetigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R898 letakhiwa ngemaphrojekthi lange-81 kuto totiyimfica (9) tifundza taba livoti lelincuma kwetsemba iNingizimu Afrika njengendzawo yelutjalomali.
1.2.4. Letetsembiso telutjalomali kulindzeleke kutsi takhe imisebenti yesiphelane lengetulu kwalenge-230, 00 ngekwesekela kutinikela kwahulumende ekukhuleni lokufaka ekhatsi wonkhewonkhe kanye neKwakha umsebenti.
1.2.5. Kusukela i-SAIC yasungulwa nga-2018, i-SAIC ihlanganise ngemphumelelo titigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R1.56 tetetsembiso telutjalomali, tengca inkoyoyo yasekucaleni yeLihhovisi laMengameli ngetigidzigidzi letinge-R628. Kusukela kuletetsembiso telutjalomali tetigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R1.56, emaphrojekthi la-137 esamba sesisonkhe setigidzigidzi letinge-R400 asaphotfuliwe bese kutsi emaphrojekthi lange-84 esamba setigidzigidzi letinge-R417 kwanyalo asakhiwa.
1.3 Kwenyuka lokuchubekako kwe-GDP kukhomba kukhula kwemnotfo lokusimeme
1.3.1 Ikhabhinethi ikwemukele kukhula kwetemnotfo ngaphandle kwekutsikameteka kwemakota lasihlanu lalandzelanako, lokuholele ekutseni i-GDP yemnyaka yenyuke nga-1.1% nga-2025 njengaloku umbiko wakhishwa yi-StatsSA. Lokukhula kwaphindze futsi kwasekelwa kwenyuka nge-04% kwe-GDP ngekota yekugcina yanga-2025.
1.3.2 Kusebenta ngemfutfo lomkhulu kwetemnotfo kusukela nga-2022 kwakuchutjwa kakhulu yimikhakha yetinsita letimcoka tetetimali, imphahla lengumhlaba nako konkhe lokukuwo netinsita temabhizinisi, tekuhwebelana, ibhizinisi yekuphekela imicimbi nendzawo yekulala kanye neTinsita tebuwena, letachubeka tasekelwa ligalelo lelihle letekulima kanye neTinsita jikelele tahulumende.
1.4 Libhange Lemave Emhlaba lesisetjentiswa sesikweleti Lekutfutfukisa Nekwakha Kabusha kute kukhutsatwe intfutfuko yesakhiwonchanti lesimcoka
1.4.1 Ikhabhinethi yakwemukela kusungulwa kweLithulusi Lekucinisekisa Sikweleti (i-Credit Guarantee Vehicle (i-CGV))
1.4.2 Libhange Lemave Emhlaba Lekutfutfukisa Nekwakha Kabusha lelinani lelitigidzi letinge-$350 (lelilinganiselwa etigidzigidzini le-R5.6 ).
1.4.3 LeLithulusi Lesicinisekiso Sesikweleti kwekucala litawugcila ekukhuliseni sakhiwonchanti sagezi salelive nekutsi esikhatsini lesitako litawukhuliswa kute sifake ekhatsi emaphrojekthi esakhiwonchanti kutemanti, tekuhanjiswa kwemitfwalo temfundvo netemphilo.
1.5 INingizimu Afrika ingenise ngemphumelelo i-LIV Golf emhlabeni wase-Afrika
1.5.1 Ikhabhinethi ijabulile kutsi iNingizimu Afrika iphindze futsi yakhombisa emakhono ayo ekuba yindzawo yemicimbi lesezingeni lelisetulu lengahanjelwa ngekutsi ingenise ngemphumelelo i-LIV Golf – kwekucala ngca emhlabeni wase-Afrika eJozi lobewuhanjelwe badlali bemave emhlaba labadvumile kanye nebadlali labaphuma embili baseNingizimu Afrika.
1.5.2 Bantfu labangetulu kwe-100 000 bahambela lomcimbi lomule kangaka, lowakhicita tinzuzo temnotfo letinkhulu netinzuzo tetenhlalomnotfo, letifaka ekhatsi tekuvakasha letengetiwe. Njengekutsi nje, letinye taletivakashi lebetihambele lomcimbi tengete sikhatsi sekuhlala kwato kute tihlwaye loko lelive lelinako lokwehlukahlukene kutekuvakasha, lokufaka ekhatsi luhambo lwekuya etindzaweni kubukwe tilwane temvelo nekutingela, etindzaweni letiselusentseni lwelwandle, tindzawo lapho kukhicitwa khona iwayini, kanye nemadolobhakati.
1.5.3 Imicimbi leminengi ye-LIV Golf imiselwe kutsi ibe nga-2027 kanye na-2028 ngenhloso yekutsi nakwenteka ichubekele ku-2029 kanye na-2030. Emathikithi e-SA LIV Golf 2027 sekuvuliwe kutsi angatsengwa.
1.6 Kwehlisa Umtselela Wemphi Lesemkhatsini WeMelika – ne-Izirayeli – ne-Iran eNingizimu Afrika
1.6.1 Ikhabhinethi ijoyine Mengameli Cyril Ramaphosa ekumemeteleni kutsi Imphi lesemkhatsini we-US – ne-Izirayeli – ne-Iran lenemtselela lomubi esifundzeni saseMphumalanga Lesemkhatsini kanye nemhlaba ayiphele ngekushesha.
1.6.2 Ikhabhinethi ihlala yatiswa kabanti njalo mayelana kwekuphakelwa kwemafutsa kwalelive lokutsintfwa ngulemphi lechubekako, nekutsi yacinisekiswa kutsi luhlelo lwaseNingizimu Afrika lwemafutsa lusanele kuphakela emafutsa esikhatsini lesisedvute. Ikhabhinethi yatisiwe kutsi iNingizimu Afrika yetsembele eMphumalanga Lesemkhatsini mayelana nekuphakelwa ngemikhicito lehlutiwe.
1.6.3 Mengameli usungule Licembu Letindvuna Lemsebenti Lesikhashana lelakhiwa Tindvuna Tetimbiwa Nemitfombo Yephethroliyamu (sihlalo), yeTetimali, yeTekutfutsa, yeTekuhwebelana, yeTetimboni Nekuchudzelana, yeTebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana, yeTekulima, yeTagezi Nemandla, Temahlatsi neTekudweba Nemvelo, kanye neLihhovisi laMengameli kuze kuchunyaniswe kuphendvula kwahulumende ngendlela leshwambakanya konkhe kute kwehliswe lomtselela etindlekweni tekuphila, kubakhona kwemafutsa nekudla.
1.6.4 Njengesingenelelo lesiphutfumako, leLicembu Lemsebenti lincome kutsi kube nemtselo wemafutsa wesikhatsi lesiphutfumako kuze kwehliswe lomtselela ekwenyuseni intsengo yemafutsa lokucale ngaLesitsatfu, mhla lu-1 Mabasa 2026.
1.6.5 Sitsandza kucinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kuphakelwa kwemafutsa kulelive kwanyalo kusimeme kanye nekungabikhona kwemafutsa etiteshini kubangelwe tihibe tekuhambisa imphahla ngenca yekutsenga ngekwetfuka kanye nekugcina tintfo ngendlela leyecile. Bantfu baseNingizimu Afrika bagcugcutelwa kutsi bangatsengi ngekwetfuka kanye nekugcina emafutsa ngendlela leyecile.
1.7 Kunika imvume Libhange Leliposi kucinisekisa tinsita tetimali letingabiti kakhulu letifinyelela emimangweni
1.7.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kunikwa ngekwemtsetfo imvume kweLibhange Leliposi njengeMtfulitinsita Tetetimali (i-FSP) nguMtimba Logunyata Kutiphatsa Kwemkhakha Wetetimali (i-FSCA) locinisa umsebenti lochubekako wekubeka Libhange Leliposi kutsi libe libhange lelisimeme lelihwebako lelingephasi kweMbuso.
1.7.2 Ngalemvume, Libhange Leliposi litawukhona kwengeta kabanti tinsita talo tetetimali kuze lente ncono kutsi lifake wonkhewonkhe kutetimali kanye nekuniketa tinsita tetetimali letingabiti emimangweni lekhishelwe ngephandle ngekwetetimali.
1.7.3 Ikhabhinethi yayincoma inchubekelembili leyentiwe ekuciniseni emakhonokwenta eLibhange Leliposi njengesikhungo sekubhanga lesingaphasi kweMbuso.
1.8 Umsebenti Wekutfola futsi eMayini Yetimbiwa Ekapa
1.8.1 Ikhabhinethi itfole lwatiso lwakamuva lolumayelana nemsebenti wekutfola futsi kuze kukhishwe imitimba yebasebenti basemayini labasihlanu labebagcibedzeleke ngephasi emgodzini kusukela kube neludzaka lolubihlikile eMayini Yetimbiwa Ekapa eKhimbali.
1.8.2 Yonkhe yosihlanu imitimba seyiletfwe ngetulu neKhabhinethi indlulisele kudzabuka kwayo lokukhulu emindenini, kulabebasebenta nabo kanye nakulabatsandzekako balabo labangasekho emhlabeni.
1.8.3 Litiko Letetimbiwa Nemitfombo Yephethroliyamu selicale ngekwenta luphenyo loluphelele lolumayelana nalesehlakalo kuze kutsatselwe tinyatselo temtsetfo labo labente kunganakekeli, nangabe kube khona.
2. Kwenta kancono Kwemisebenti Yahulumende
2.1 Ingucuko Yetinsita Tekuhwebelana eMadolobhenikati kuze kwentiwe ncono tinsita letimcoka eMadolobhenikati lasiphohlongo
2.1.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweNgucuko Yetinsita Tekuhwebelana eMadolobhenikati – sihlongoto lesiphuma embili se- Operation Vulindlela – lesihlelelwe kutsi sisite bomasipala basemadolobhenikati labasiphihlongo kutsi babuyisele esimeni futsi bacinise kuletfwa kwagezi, kwemanti nemanti langcolile kanye netinsita tekungcola lokugasilo lunktntjenti.
2.1.2 Njengencenye yeluhlelo, Temafa Avelonkhe titawuphakela tigidzigidzi letinge-R54 tikhutsati leteyame ekusebenteni kuleminyaka lesitfupha letako, kunika lusito lwetetimali lolucondziswe kubomasipala basemadolobhenikati labakhombisa kutfutfuka lokukalekako ekuletseni tinsita letimcoka.
2.1.3 Kuze bafaneleke kutsi batfole letikhutsati, bomasipala basemadolobhenikati kufanele kutsi bahlangabetane netinkoyoyo tekusebenta letichazwe eTinhlelweni tabo Tekwenta Tekutfutfukisa Kusebenta etinsiteni letimcoka tekuhwebelana - emanti, gezi neTinsita tekungcola lokungasilo lunkentjeni.
2.2 Imiphumela yeluhlomabhuku Umtsetfo Wetekulawula Timali Tahulumende wanga-2024 kuya ku-2025
2.2.1 Ikhabhinethi icocisene mayelana neMbiko Jikelele weMtiko Avelonkhe Newetifundza, Tikhungo Tahulumende Netishayamtsetfo weMhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika weMiphumela Yeluhlolomabhuku e-PFMA yanga-2024 kuya nga-2025.
2.2.2 Lombiko ukhombisa kubancono lokuncane emibukweni yeluhlolomabhuku lemihle lokwatiwa kakhulu ngekutsi luhlolomabhuku loluhlobile lolwenyuke kusukela ku-142 nga-2023-24 lwaya ku-151 nga-2024-25 kwatsi lusebentisomali lengekho emtsetfweni nenchitfomali lengakadzingeki yehla nakucatsaniswa nemnyaka waphambilini. Lusebentisomali lolungakadzingeki nalolusaphata imali lwehle kakhulu kusukela etigidzigidzini leti-R3.54 nga-2023-24 kuya etigidzigidzini le-R1.42 nga-2024-25.
2.2.3 Ikhabhinethi ikhatsatekile ngelinani letikhungo nematiko lasolomane eme eMbikweni Weluhlolomabhuku Lomubi lonalokutfoliwe futsi solomane kute kufezekiswa Kwemasu Ekwenta kuze kulungiswe lolokutfoliwe. Sibonelo nje, kusukela embikweni wanga-2023-24, kube nekusonjululwa kwekephulwa kwemtsetfo lokumcoka emahlandleni lange-38 kuphela kwabuyiselwa nome kwavikelwa kulahlekelwa ngekwetimali lokuncane lokusigidzigidzi-nje le-R1.38.
2.2.4 Emalunga eKhabhinethi atawucaphela kufezekiswe kwemasu ekwenta kuze kulungiswe lolokutfolwe embikwenimabhuku, kanye nekwesekela tinyatselo letentiwe nguMhlolimabhuku Jikelele kuze kube nekutilandza, nekulawula kwangekhatsi lokucinile kanye netinyatselo tekuvikela letimcoka ekubuseni ngendlela lenhle nekwenta ncono ekuletseni tinsita.
3 Kulwa Nebugebengu
3.1 Kulwa nebugebengu kuciniswe kutfunyelwa kwe-SANDF kuze kwesekelwe i-SAPS
3.1.1 Ikhabhinethi ikwemukele kutfunyelwa kwemalunga la-2 200 e-SNDF latawubambisana ne-SAPS ekulweni nekuguba timayini ngalokungekho emtsetfweni kanye nemacembu ebugebengu eMphumalanga Kapa, eFreyistata, eGauteng, eNyakatfonshonalanga naseNshonalanga Kapa.
3.1.2 I-SANDF itawusebenta njengemengetimandla kanye neKusebenta ngaphasi kwemitsetfo lecacile yekutibandzakanya. Kucala kusebenta kwe-SANDF letfunyelwe sekusondzele kutsi kuphotfulwe.
3.2 Emagugu etfu nemihambo kufanele kutsi kuhlonishwe ngabo bonkhe bantfu, ikakhulu tivakashi
3.3 Ikhabhinethi ivakalise kucansuka lokukhulu ngaloko lokubitwe ngekutsi kubekwa kwalowo wekuchamuka eNigeria kutsi abe sikhulu eKuGompo, eMphumalanga Kapa yasho kutsi ngumdlalo-nje wabokhewane lowo futsi yintfo lete emandla emtsetfo.
3.4 Ikhabhinethi icinisekise kutsi nome ngabe ngukuphi kumiswa, kuhlonishwa kanye nekusebenta kwananome ngabe ngubuphi buholi betendzabuko bubuswa kuphela nguMtsetfo Wetendzabuko Nebuholi BeKhoi-San, lochaza kahle netinchubo letingaphikiswa tekuba semtsetfweni nekuhlonishwa.
3.5 Ikhabhinethi ikwemukele kucolisa kweKhonishini Lephakeme yaseNigeria macondzana naloludzaba, yeluleka i-DIRCO kutsi ichubeke icocisane neKhomishini Lephakeme ngekungatiphatsi ngalokufanele kwebantfu baseNigeria lapha eNingizimu Afrika lokuyintfo lengakafaneli kutsi yentiwe tivakashi.
3.6 Kuyakhatsata kakhulu kutsi tikhalo letifanele macondzana naloludzaba tibange kutsi kube netento tebudlova nebugebengu. Ikhabhinethi ikhumbuta takhamuti kutsi lilungelo lekushuca lihambisana nesibopho, kufanele kutsi kwentiwe ngekuthula futsi kuhambisane neMtsetfo.
4 Kuchubela Embili Emalungelo Eluntfu
4.1 Kubuyisa sitfunti ngekusebentisa kubuyisela umhlaba kubanikati bawo
4.1.1 Njengencenye yekubuyisa sitfunti sebuntfu, Mengameli Cyril Ramaphosa ubyisele emahektha emhlaba la-17 000 kwazuza bazuzi labalinganiselwa e-2 000 emimangweni yase-St Paul, eNgunjini, eNdzimankulu/Vierkant kanye nemndeni wakaLawrence KwaZulu-Natal.
4.1.2 Lisekelamengameli, Paul Mashatile ubuyisele emahektha emhlaba langetulu kwe-627 nematayitela kuSchulk Marhiqa Communal Property Association kwazuza emakhaya la-18 kanye nebazuzi labange-86 kuMasipala Wendzawo eGovan Mbeki, eMpumalanga.
4.1.3 Kusukela ngeNdlovulenkhulu 2025, ticelonkhokhelo temhlaba leti-83,205 setitonkhe setisonjululiwe, lokuholele ekubuyiseleni emuva kwemahektha latigidzi le-3.9 temhlaba emimangweni leyatsatselwa umhlaba kanye nebantfu kusukela nga-1995. Hulumende wente lutjalomali lwetigidzigidzi letinge-R58 ekutsengeni umhlaba, setibonelelomali tahulumende kanye nesincephetelo semali kwesekele bazuzi labange-376,976 eveni lonkhe. Kuchubeka kuloko, emahektha latigidzi le-5.3 sekawonkhe labiwe kabusha kusukela nga-1995, nekutsi hulumende ukucinisile kwesekelwa ngemuva kwekusonjululwa kweludzaba lwesicelosikhalo semhlaba, kwentiwa kancono kwemandlakwenta elipulazi kanye nekufinyelela etimakethe lokwengetiwe.
4.2 Sitfunti nemalungelo emaKhoi-San acinisekiswe kabusha
4.2.1 Ikhabhinethi ikwemukele kungcwatjwa abusha kwematsambo abokhokho bemaKhoi neMaSan labange-63 eKinderlê Monument, eSteinkopf, eSifundzeni saseNyakatfo Kapa. Lamatsambo elicembu lelincane letinkhulungwane tematsambo lasuswa ngalokungekho emtsetfweni ebantfu bendzabuko ngesikhatsi semnyakalikhulu we-19 kanye nasekucaleni kwemnyakalikhulu we-20 ayiswa emisamo yaseYurophu.
4.2.2 Lokungcwatjwa kabusha kuyincenye yekubuyiswa kwemalungelo nesitfunti sebuntfu sebantfu beMaKhoi neMaSan kanye nesikhumbuti sekungabi nesitfunti kweluhlelo lwekubuswa betive neLubandlululo ngekuphatsa bantfu base-Afrika njengebantfu labangephasi kwemuntfu nanjengetidalwa tekuhlekisa ngato nekutijabulisa nje ngabo. Lokungcwatjwa kabusha kuyinkhomba yekutinikela kwahulumende kuhlonipha lapbo labanikela ngetimphilo tabo emzabalazweni wekungavumi kucindzetelwa nekulwela inkhululeko.
4.2.3 Lokungcwatjwa kabusha kwenteka ngesikhatsi sinye nalenye inkhomba yemphumelelo leseyentiwe yekufakwa kwemagama endzabuko eMaKhoi neMaSan eluhlelweni lweLitiko Letasekhaya lokusinyatselo lesimcoka sekubuyisa kabusha sitfunti sebuntfu. Kwekucala ngca emlandvweni waseNingizimu Afrika kutsi nyalo emagama endzabuko asamukeleka njengalasemtsetfweni etitifiketini tekutalwa, kubomatisi bemakhadi nasemapasipotini nyalo emagama endzabuko eMaKhoi neMaSan asamukeleka njengalasemtsetfweni ngemva kwekutfutfukiswa kwetinhlelo te-IT eTikweni Letasekhaya.
B. Tincumo Tekhabhinethi
1. Umtsetfo lokusakhulunyisanwa ngawo lobuyeketiwe lomayelana neBuve, Kungena Eveni Nekuvikelwa Kwebakhoseli (i-CIRP)
1.1 Ikhabhinethi yawuvuma Umtsetfo Lokusakhulunyisanwa ngawo lobuyeketiwe lomayelana ne-CIRP, kute kutsi ucale kusebenta. Inchubomgomo yetfula kuguculwa lokumcoka kwekutfutsa lapha eNingizimu Afrika kanye neluhlelomsebenti lwebuve. Ngemva kwekuvuma kwekucala kweKhabhinethi ngaMabasa 2024, Litiko Letasekhaya lishicilele Umtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo Wesikhashana Lobuyeketiwe mhla ti-12 Ingongoni 2025 kuze kufakwe bocalangaye kwentiwa baHulumende Welubumbano Lwavelonkhe.
1.2 Lomtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo uhlose kuhlanganisa Umtsetfo Webuve waseNingizimu Afrika, Umtsetfo Wekungena Eveni, kanye neMtsetfo Webakhoseli kutsi ube nguMtsetfo munye kuze kususwe kuphikisana ngekwemtsetfo lokukhona. Lokwentiwe ncono lokumcoka kufaka ekhatsi kuhlanganiswa kwetincomo letivela embikweni we-Operation Vulindlela lamayelana netingucuko tenchubomgomo yevisa; kucaciseka lokwengetiwe kanye nemininingwane yekucinisa kucala kusebenta kwetinchubomgomo tekungena eveni nebuve, kanye nekugcila kakhulu etingucukweni tedijithali.
1.3 Lomtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo lobuyeketiwe uhlose kucinisekisa kutsi kunendlela lebumbene neyesimanje macondzana nebuve, kungena eveni kanye nekuvikela bakhoseli. Usekela intfuftuko yavelonkhe kanye netinjongo tavelonkhe tekuvikeleka lokufaka ekhatsi umtsetfomgomo weKuphepha Eveni Lekucala, logcugcutela kutsi bakhoseli kutsi bafune kuvikeleka eveni lekucala labafinyelela kulo nalelitsatseka ngekutsi liphephile.
1.4 Lomtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo wenta kutsi ematiko ahulumende lafanele kutsi akhetse kuhwebelana, umsebenti nemisebenti yebungcweti lelondvolotelwe kuphela bantfu baseNingizimu Afrika kunika emandla sigaba se-22 semtsetfosisekelo. Lokukhetsa lokwentiwa ngematiko lafanele kufanele kutsi kunake lilungelo lalabo labafuna kukhoseliswa lekufuna umsebenti kuze bakhone kutiphilisa bagcine sitfunti sabo.
2. Umbiko welucwaningo lomayelana nemtselela wengucuko yesimomvama selitulu kubantfu labaphila nekukhubateka
2.1 Ikhabhinethi iwuvumile loMbiko weLucwaningo lamayelana neMtselela Wengucuko Yesimomvama Selitulu kuBantfu Labaphila Nekukhubateka kanye nekushicilelwa kwawo.
2.2 Inhloso yaloMbiko kucinisekisa kutsi konkhe lokwentiwako lokuphatselene nesimomvama selitulu, emasubuciko ekunciphisa newekutetayeta kufaka ekhatsi bantfu labaphila nekukhubateka.
2.3 Lolucwaningo luveta emagebe lemcoka etinyatselweni tekuvikela bantfu labaphila nekukhubateka ngesikhatsi setehlakalo tenhlekelele.
2.4 Tincomo letimcoka tifaka ekhatsi kugcila kakhulu engucukweni yesimomvama selitulu kanye nekuphendvula ekulawuleni inhlekelele; kucinisekisa kutsi tindlela tekucwayisa kusenesikhatsi tiyafinyeleleka kubantfu kubo bonkhe bantfu labaphila nekukhubateka; kunika kuchumana lokuphendvula inhlekelele; lokufinyelelekako nalokufanele kanye nebantfu lasebakhulile labaphila nekukhubateka ekuhleleni mayelana nengucuko yesimomvama selitulu; kwengeta kutibandzakanya kwebantfu labaphila nekukhubateka ekusunguleni inchubomgomo yengucuko yesimomvama selitulu kanye netinchubo tekuyifezekisa; kanye nekucinisa kufaka wonkhewonkhe umuntfu lophila nekukhubateka ekusunguleni inchubomgomo yengucuko yesimomvama selitulu ezingeni lendzawo kanye nekuyifezekisa.
3. Umbiko lomayelana nekucela kungenelela kwahulumende wavelonkhe kuMasipala Wendzawo waseDitsobotla
3.1 Ikhabhinethi yatfola lwatiso lwakamuva lolumayelana nenchubekelembili ekufezekiseni kungenelela kwahulumende wavelonkhe kuMasipala Wendzawo waseDitsobotla. Ikhabhinethi ikucinisekisile kukhetfwa kwalomelele Ikhabhinethi, kanye neMibandzela Letawulandzelwa ngalokungenelela kwahulumende wavelonkhe.
3.2 Inchubekelembili kulokungenelela kufaka ekhatsi:
3.2.1 Kulawula kucashwa kwaSodolobha, kwaSomlomo kanye nekulawula Sigaba se-79/80 semakomidi sesiphotfuliwe, kodvwa luhlolo lwetemtsetfo lona lusentiwa macondzana nekubasemtsetfweni kwekucashwa kweMlawuli Wamasipala.
3.2.2 Kuvunywa kweLisu Lekubuyisa Futsi Tetimali futsi lisasetjentwa eMkhandlwini.
3.2.3 Kwengeta, kuze kucinisekiswe kuchubeka ekuniketeni tinsita letimcoka sivumelwane selizinga lensita yemanti nekuhanjiswa kwendle siphotfuliwe naMasipala Wesifundza waseNgaka Modiri Molema, kanye nelisu lemabhizinisi lahlangene seliphotfuliwe nalo. Njengencenye yekungenelela kulawula inhlekelele ngemuva kwetinhlekelele lokubukenwe nato emkhatsini weLweti 2024 nangeNdlovulencane 2025, emayunithi etindlu tesikhashana letinge-95 kuleto lebetinge-239 lebetihleliwe (ema-TRU) setakhiwe.
3.2.4 I-GOGTA Yavelonkhe seyiluphotfulile lubuketo lwesakhiwonchanti se-ICT yamasipala kuze kwesekelwe kubuyiswa futsi kwesakhiwonchanti nekuletfwa kwetinsita. Litiko Letemahlatsi, Kudoba Nemvelo selicashe umetfulinsita kuze asite mayelana nekubhala Lisu Lelihlanganisiwe Lekulawula Tibi, ngaleso sikhatsi Litiko Lesifundza Letemisebenti Yahulumende linikele ngemaloli lamabili kuze asekele ekususweni kwetibi etindzaweni letiboniwe lapho kulahlwa khona tibi ngalokungekho emtsetfweni.
3.3 Tinkhulumiswano emkhatsini wamasipala ne-Eskom setisesigabeni lesesichubeke kakhulu kuze kuphotfulwe sivumelwane lokuhloswe ngaso kulungisa tinsayeya tekuphakelwa kwagezi. Ematiko eklasta ye-JCPS ayachubeka nekwesekela ngekusebentisa Tebunhloli, kuvikelwa kwebugebengu, tingenelelo tekushushisa nekulawula kuvikeleka. Indvuna Yetekubusa Ngekuhlanganyela Netendzabuko kanye neNdvuna Yetetimali tiyachubeka nekuniketa kwesekele ngekwelisubuciko nekusebenta emkhatsini wabohulumende kulokungenelela.
4. Lisu Lesikhashana Lekutfutfukisa Tikhumulo Tetindiza Tavelonkhe (i-NADP)
4.1 Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-NADP yesikhashana kuze kutsi ummango uphawule ngayo. I-NADP iluhlakamsebenti lwavelonkhe lwekuhlela lolusungulwe Litiko Letekutfutsa kuze likhombe indlela yentfutfuko lehlanganisiwe, kwengetwa nekusimama kwesikhatsi lesidze kwenethiwekhi yetikhumulo tetindiza taseNingizimu Afrika. Liniketa indlela lenelisubuciko, indlela yeluhlelo lolubanti ekuhleleni sakhiwonchanti setindiza, kucinisekisa kutsi kunekuhambisana netekutfutsa tavelonkhe, bocalangaye betemnotfo nebekutfutfukisa indzawo.
4.2 I-NADP itawucinisekisa kutsi kutfutfukisa sikhumulo setindiza kuyahlelwa, kuchutjwa timfuno futsi kuhlanganisiwe, kuvikela kutsi kungabi nekukhuliswa lokungakachumani kodvwa kube kwenyuswa tinzuzo tetenhlalomnotfo kulesakhiwonchanti setindiza.
4.3 Ngenca yaloko, i-NADP itakwakha inethiwekhi yetindizamshini lehlanganisiwe yelisubuciko kuze ikhutsate kukhula kwetemnotfo, tekuhambisa imphahla, tekuvakasha neKwakha imisebenti. Itawukhomba indlela iphindze yesekele kokubili kuhlela inethiwekhi yonkhe kanye nekutfutfukiswa aleso naleso sikhumulo setindiza letihlanganisiwe etindzaweni tato letibanti nekusebentisa umhlaba. Emalunga emmango ayakhutsatwa kutsi angenise kuphawula kwawo lokubhalwe phasi lokumayelana nalelisu lelishicilelwe ku: www.transport.gov.za.
5. Lisu Lesikhashana Lelikhulu Letetitimela Tavelonkhe (i-NRMP)
5.1 Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-NRMP yesikhashana kuze kutsi ummango uphawule ngayo. I-NRMP lisubuciko lesikhatsi lesidze lelisungulelwe kukhomba indlela macondzana nekuvusetela kabusha, kwengeta nekwenta luhlelo lwetetimela talapha eNingizimu Afrika kutsi lube lwesimanje manje.
5.2 Lelisu lelikhulu lenta Inchubomgomo Yavelonkhe Yetetitimela, lelivunywe yiKhabhinethi nga-2022, kutsi liphatseke, lutjalomali ngetigaba kanye nelisu lekufezekisa letitimela iguzi nalesilayisha bantfu kulamashumiminyaka letako. Lihlose kwenta kutsi kube luhlelo lolungabiti, loluchudzelanako ngekutsi luhlanganise sitimela lesilayisha bantfu nalesilayisha imitfwalo, kanye nesitimela lesigijima ngelitubane lelisetulu, kodvwa libe ligcugcutela kutibandzakanya kwemkhakha lotimele.
5.3 Luhlelo lwetetitimela LwaseNingizimu Afrika lubukane nelutjalomali loluphasi iminyakanyaka, kwehla kwekusebenta, kweba, kuhhohlotwa kanye nekusebenta lokungekho ezingeni, lokuholele ekutseni kube nekugcwala kakhulu emigwacweni, tindleko letisetulu tekutfutsa imphahla, kanye nekuchudzelana lokuncishisiwe emnotfweni. I-NRMP iphendvula letinsayeya ngekutsi ibeke tetitimela njengemgogodla weluhlelo lwavelonkhe lwetekutfutsa, ngekwesekela kukhula kutemnotfo, kwakhiwa kwemisebenti netinjongo tesimomvama selitulu.
6. Inchubomgomo Yesikhashana Yekutfutfukisa Umnotfo Wasemalokishini Newasetindzaweni Tasemaphandleni Nekuwuvusetela
6.1 Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNchubomgomo Yesikhashana Yekutfutfukisa Umnotfo Wasemalokishini Newasetindzaweni Tasemaphandleni Nekuwuvusetela kuze kutsi ummango uphawule ngayo. Lenchubomgomo ihleleke ngendlela yekutsi igucule iminotfo yendzawo isuke ekubeni ngumnotfo lochutjwa kudla ube ngulokhicitako, tindzawo tekuhweba letishisako ngekutihlanganisa tibe ngumnotfo lomkhulu. Ihlose kwenta kutsi kube ngemabhizinisi lasimeme, kudala kucasheka, kanye nekunciphisa buphuya ngekusebentisa kwesekelwa lokunetinkoyoyo nalokuchunyanisiwe.
6.2 Lenchubomgomo isime etindzaweni letimcoka letinengi, letibitwa ngekutsi (i) kutfutfukiswa kwemnotfo wasemalokishini losimeme nemabhizinisi asetindzaweni tasemaphandleni; (ii) kukhomba indlela kwentfutfuko lechumaniswe kahle nendlela leshwambakanya; (iii) kwandzisa kufinyelela ematfubeni etemnotfo newetetimakethe; kanye (iv) nekunciphisa imitfwalo yekulawula levimba kukhula kwemnotfo emalokishini nasetindzaweni tasemaphandleni.
7. Inchubomgomo Yesikhashana yaseNingizimu Afrika Yekuhlakanipha Kwekwentiwa (i-AI)
7.1 Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNchubomgomo Yesikhashana yaseNingizimu Afrika ye-AI kuze kutsi ummango uphawule ngayo. Inhloso yaleNchubomgomo ye-AI kucinisekisa kutsi kokubili tinzuzo nebungoti lokuletfwa yi-AI kusatjalaliswa ngalokulinganako kuwo wonkhe ummango nasetitukulwaneni. Inchubomgomo ye-AI ihlose kucinisa kukhona kwaHulumende kulawula nekwemukela i-AI ngendlela lenesibopho, kube abe agcugcutela tingucuko letinsha tendzawo, kwesekela kwakheka kwemsebenti kanye nekwenta ncono emakhono ekufinyelela ku-AI.
7.2 Lenchubomgomo yakhelwe etikwetinsika letisitfupha letimcoka lokuhloswe ngato kugcugcutela intfufuko lenesibopho kanye nekuletfwa kwe-AI ngenchubo lemukelekile. Letinsika letimcoka (i) ngemandlakwenta nekutfutfukisa Siphiwo, (ii) i-AI yekukhula kwawonkhe wonkhe nekudala umsebenti, (iii) kubusa lokunesibopho, (iv) i-AI lesebenta ngenchubo lemukelekile nalefaka wonkhewonkhe, (v) kulondvolotwa kwemasiko nekuhlanganisa tive temhlaba, kanye (vi) nekugcila ebantfwini. Lenchubomgomo yemukela kutsi kufanele kube nendlela lehamba ngetigaba, ngobe kufakwa kwe-AI kunebungoti lobehlukene kuyo yonkhe imikhakha.
8. Lisubuciko Lavelonkhe Letemabhizinisi (i-NES) Nelisu Lekulifezekisa
8.1 Ikhabhinethi iyivumile i-NES kanye neLisu Lekuyifezekisa. Lelisubuciko lihlose kucinisa Emabhizinisi Lamancane kakhulu Lamancane naLasemkhatsini (ema-MSMES) nekulungiswa kungacashwa kwelusha. Lisime etinsikeni letisihlanu: (i) Kwenta ncono imfundvo yetemabhizinisi kanye nekutfutfukiswa kwemakhono, (ii) Kuchuba kuntjintjiselana ngetebucwepheshe netingucuko letinsha, (ii) kwenta ncono kufinyelela etimalini nasetimakethe, (iv) kwenta ncono kulawula kanye (v) nekugcugcutela kucaphela nekutihlanganisa nalabanye. Kulandzela inchubo yekucocisana nemmango, i-NES ichaza tinyatselo tekugcugcutela lisiko lemabhizinisi lapha eNingizimu Afrika ngekwenta kutsi kube nesimondzawo semisebenti yetemabhizinisi, kanye nenhlalomphilo lesekelako lapho ema-MSME angachuma ngalokusimeme.
8.2 I-NES itawuba sikhiya sekuvula emandla ema-MSME, ichube kukhula kwe-GDP, kudala imisebenti kanye nekucinisekisa kutfutfuka kunemnotfo lokufaka wonkhewonkhe. Kwengeta kuloko, lelisubuciko lihlose kuchumanisa inhlalomphilo kuze kube nekutfutfuka kwemabhizinisi kulelive, lokufaka ekhatsi tincomo tekutsi temabhizinisi tifakwe kumakharikhulamu ematiko eTemfundvo Lesisekelo Nemfundvo Lephakeme njengemsebenti lophatsekako longakhetfwa.
9. Luhlelomsebenti Lwenchubomgomo Yendzawo Yekulondvolota Ibhizinisi Netinsita Tekutfutfukisa Ibhizinisi (i-IBDS)
9.1 Ikhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Lwe ye-IBDS kutsi locale kusebenta. Loluhlelo lwenchubomgomo lwenta kutsi kube nengucuko yetekulawula kutenhlalomphilo kumabhizinisi lamancane ngekuchaza tindzima letidlalwa ngulabatsintsekako labahlukahlukene kanye nekugcugcutela kwesekelwa lokuchumene nalokuhlanganisiwe.
9.2 Luhlelomsebenti Lwenchubomgomo we-IBDS luyincenye lemcoka yeLisu Lelikhulu Lavelonkhe Lekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane Lahlanganisiwe, lelisebenta njengeluhlelomsebenti loluyinkhombandlela yabo bonkhe labadlala indzima labatibandzakanye ekuphutfumiseni kukhula kwema-MSME ngekusebentisa tinhlelo letikalekako, imikhicito netinsita.
9.3 Tinjongo letimcoka tifaka ekhatsi kwenta kancono lizingasimo netilinganisozinga tetinsita tekutfutfukisa ibhizinisi, kucinisekisa kutsi kunekufinyelela lokuncono kwekwesekela ema-MSME, ikakhulu emalokishini nasetindzaweni tasemaphandleni, kanye nekwenta kutsi kube netingucuko letinsha nemabhizinisi. Kuchubeka kuloko, loluhlelomsebenti libeka emabhizinisi lamancane njengetindlela letimcoka letikhutsata kwakheka kwemisebenti nekukhula lokufaka wonkhewonkhe, lokuhambisana neLuhlolo Lwavelonkhe Lwentfutfuko.
C. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Tekuvikelwa Kwekususwa Emhlabeni Ngalokungekho Emtsetfweni kanye Nekuhlala Emhlabeni Ngalokungekho Emtsetfweni (i-PIE)
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetekuchibela te-PIE kuGazethi yaHulumende kuze kutsi ummango uphawule ngawo.
1.2. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuchibela Umtsetfo Wete-PIE wanga-1998 kuze kulwe nekungena emhlabeni ngalokungekho emtsetfweni, kuvikela banikati bemphahla, kanye nekuvimba tento temacembu ebugebengu lobuhleliwe tetemhlaba.
1.3. Tiphakamiso letimcoka tifaka ekhatsi kwentiwa bugebengu kugcugcutela kungena ngalokungekho emtsetfweni emhlabeni, kwengeta tilinganisosimo letibukwa tinkantolo natikhipha umlayeto wenkantolo, kanye nekucinisa imitsetfosimiso macondzana nalenye indzawo yekuhlala. Letichibelo tichubeka nekuhlosa kulungisa kungacaci kahle kuloMtsetfo lokhona njenganyalo, lodala kutsi kube nekungacondzi mayelana netinchazelo netincabekelwane lekufanele kutsi kuhlangabetanwe nato kuze kube nekukhishwa ngalokusemtsetfweni, ngekungabuki tinhloso nome timo tebantfu labenta loko kuhlala lokungekho emtsetfweni.
2. Umtsetfosivivinyo Wavelonkhe Wetekutfutfukisa Temnotfo Nemkhandlu Wetebasebenti (i-NEDLAC)
2.1. Ikhabhinethi yakuvuma kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo i-NEDLAC kuze kutsi kuchutjekwe usetjentwe. LoMtsetfosivivinyo wesikhashana utawucitsa Umtsetfo we-NEDLAC (Umtsetfo Nombolo 35) wanga-1994 nekuphakamisa kutsi kube nekuhlelenjiswa kwekuhambisana neTikhungo kwe-NEDLAC netingucuko letikhona eluhlelweni lemtsetfo emtsetfwenisisekelo letentekile kusukela nga-1994.
2.2. LoMtsetfosivivinyo wesikhashana uphindze futsi unike Indvuna emandla ekushaya imitsetfosimiso lemayelana nekwemukelwa kanye netilinganiso tebulunga ngekusebentisa inchubo lefaka ekhatsi kubonisana kanye netetfulo temmango, kwenta loluhlelo kutsi lungafihli lutfo. LoMtsetfosivivinyo utawucinisa kutibandzakanya kwemmango ku-NEDLAC kanye nekuyicinisa njengesikhungo senkhulumiswano yemmango lemcoka lokuhloswe ngayo kugcugcutela kukhula kutemnotfo, kudaleka kwemisebenti, kufaka wonkhe wonkhe kanye nekulingana ngekwenhlalo.
3. Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Imitsetfo Jikelele (Kulwa Nekugeza Imali Ngalokungekho Emtsetfweni Nekulwa Nekusita Ngetimali Buphekula) wanga-2026
3.1. Ikhabhinethi yakuvuma kwetfulwa ePhalamende kwaloMtsetfosivivinyo. LoMtsetfosivivinyo wesikhashana wanga-2026 wakhela etikwetinhlobo taphambilini Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Temitsetfo Jikelele (Kulwa Nekushushumbisa Imali Nekulwa Nekusita Ngetimali Buphekula) nekutsi kusukela leso sikhatsi, Temafa Avelonkhe titengetile letiphakamiso kuze tifake ekhatsi tinyatselo letengetiwe letiphatselene nekucinisa Luhlelomsebenti lwetemtsetfo lwekulwa nekushushumbisa imali nekusita ngetimali buphekula.
3.2. LoMtsetfosivivinyo uchibela leMitsetfo lekhona lebitwa ngekutsi (i) nguMtsetfo Wetebunhloli Tesikhungo Temali, wanga-2001 (Umtsetfo Nombolo 38 wanga-2001); (ii) Umtsetfo Wetenhlangano Lengeti Inzuzo, wanga-1997 (Umtsetfo Nombolo 1 wanga-1997) (iii) Umtsetfo Lolawula Imphahla Yethrasti, wanga-1988 (Umtsetfo Nombolo 57 wanga-1988); (iv) Umtsetfo Wetetinkampani, wanga-2008 (Umtsetfo Nombolo 71 wanga-2008) kanye (v) neMtsetfo Wekulawula Tetimali Temkhakha, wanga-2017 (Umtsetfo Nombolo 9 wanga-2017).
3.3. Letichibelo kuhloswe ngato kucinisa luhlelo LwaseNingizimu Afrika Lwekulwa Nekuntjintjiselana Ngemali Ngalokungekho Emtsetfweni Nekulwa Nekusita Ngetimali Buphekula ngembi kweLuhlolozinga Loluhlanganyelwe lolutako lwalelive lweLicembu Lesikhashana Letemsebenti Walokwentiwa Ngetimali (i-FATF), loluhlelwe kutsi locale emkhatsini wa-2026 luphotfulwe ngeMphala 2027.
4. Umtsetfosivivinyo Wetekuvikeleka Kwalokudzaluliwe, wanga-2026
4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo wesikhashana Wetekuvikela Kwalokudzaluliwe (Umtsetfosivivinyo Wetekuvikela Badzaluli) kuze kutsi ummango uphawule. LoMtsetfosivivinyo uyincenye yetingucuko temtsetfo lokuhloswe ngato kucinisa kuvikelwa kwebadzaluli ngekusebentisa tichibelo kuloMtsetfo Wetekuvikela Lokudzaluliwe lokhona (Umtsetfo Nombolo 26 wanga-200). Uphindze futsi uphendvule tincomo teMbiko Wekhomishini Yekubanjwa Ngabhongwane Kwembuso locele kutsi kube nekuvikeleka lokuncono kwalababhala tinchubomgomo nebadzaluli.
4.2. LoMtsetfosivivinyo ucuketse tiphakamiso tekwenta kuphindzisela kube licala kanye nekunika badzaluli kwesekelwa ngekwenhlalongcondvo, ngekwemtsetfo nangekwetimali . LoMtsetfosivivinyo wengete kabanti inchazelo “yemdzaluli” kutsi ifake ekhatsi bosonkontileka, babonisi kanye nemalunga emmango futsi utawenta kutsi kube netinchubo leticacile tekudzalula lokuyimfihlo.
5. Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Tekuchumana Nge-elekthroniki (i-ECA), wanga-2026
5.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo we-ECA. Injongo yaloMtsetfosivivinyo kuchibela Umtsetfo Wetekuchumana Nge-elekthroniki, wanga-2005. Inhloso yaloMtsetfosivivinyo yaletichibelo letiphakanyisiwe kwandzisa lizinga lekuchudzelana emkhakheni wetekuchumana nekuwenta kutsi tintsengo tehle. Kuchibela lokwentiwa kuloMtsetfo Wetekuchumana Nge-elekthroniki kuphindze futsi kuhloswe ngato kwenta simondzawo selutjalomali ngekugcila kakhulu ekunciphiseni tihibe tekulawula tekungena ekuchudzelaneni lokwentiwe ncono kanye nekuvumela Umtimba Lotimele Logunyata Tekuchumana waseNingizimu Afrika kutsi nekuvuma kulawula lomkhakha.
6. Umtsetfosivivinyo Wetekutiphatsa Kwetikhungo Tetimali (i-COFI)
6.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo we-COFI, wanga-2005. Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kwenta kutsi neLuhlakamsebenti lunye, lolufaka konkhe lwekulawula kutiphatsa emakethe kwato tonkhe tikhungo tetetimali. Loku kuyincenye yinhloso lebanti yahulumende yekugucula kulawula kwetetimali tibe ngekwemodeli ye-Twin Peaks. Lemodeli yeTwin Peaks iluhlelo lwetekulawula lolwehlukanisa kabili kweluswa kwetetimali kube yimitimba yetekugunyata lebonakalako: Umtimba Wekugunyata Kusebenta Kwetikhungo Tetimali kuze kube nekuphepha nekubhadla, kanye neMtimba Wekugunyata Kutiphatsa Kwemkhakha Wetetimali macondzana nekutiphatsa emakethe nekuvikelwa kwebatsengi. Loluhlelo lwenta kutsi kube nemkhakha “lophephile” losebenta ngekwetimfuno tabo bonkhe batsengi.
6.2. LoMtsetfosivivinyo utawucinisekisa kutsi kuba nekuphatfwa kwebatsengi ngendlela lengakhetsi, kutfutfukisa ingucuko, kanye nekugcugcutela kusimama. Uphindze futsi uchubeke wesekele ingucuko emkhakheni wetetimali futsi udzinga kutsi tikhungo tetetimali tibe netinchubomgomo tekuhambisana neNdlelalanchubo Yekutiphatsa Kwemkhakha Wetetimali Uphindze futsi, loMtsetfosivivinyo wesekele intfutfuko yetemakethe kanye nekuchudzelana ngekutsi kubekhona indlela lehlukahlukene yekunika imvume kute kube nekungena kwebadlali labasha njengebucwepheshe betetimali.
D. Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele
-
Mnu. Bareng B. Mthimkulu njengaMabhalane Wetekuvikela eTikweni Letekuvikela.
-
Mk. Nomfundo Clementine Tshabalala njeMcondzisi Jikelele eTikweni Letemahlatsi, Kudoba Nemvelo (kwengetwa kwenkontileka).
-
Mnu. Xolile Adviser Brukwe njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Luphiko Lwetekusekela Inhlanganyelo eTikweni Letekutfutfukisa Tenhlalo
-
Mnu. Sibusiso Attwell Makhanya njengeSisebenti Lesikhulu se Phongola-Umzimkulu Catchment Management Agency.
-
Mk. Lucia Lungelwa Sigasana njengeMlawuli Wesigungu seSigodzi: Sigodzi saseNshonalanga Kapa ku-Ejensi Yesibonelelomali Sembuso yaseNingizimu Afrika
6. Kukhetfwa kweBacondzisi labatawusebenta eNkampanini Yetindiza yaseNingizimu Afrika
i. Mnu. Irvin Phenyane (Sihlalo );
ii. Mk. Eunice Xoliswa Daku (Lisekela Lasihlalo);
iii. Mk. Keitumetse Stella Mahlangu
iv. Mnu. Surendra Sooklal
v. Mnu. Kurt Frayne Parker
vi. Mk. Ulandi Exner;
vii. Mnu. Patric Roy Mnisi;kanye
viii. neMnu. Theunis Chamberlain
7. Emalunga eSimangaliso Wetland Park Authority
i. Mk. Memory Thulile Sosibo (Sihlalo nekukhetfwa futsi);
ii. Mnu. Bongani Mzwakhe Mhlongo (kukhetfwa futsi);
iii. Mk. Nombuso Mlambo (kukhetfwa futsi)
iv. Mnu. Sifiso Mdluli;
v. Dkt. Kailen Padayachee
vi. Mk. Jacolette Adam;
vii. Mk. Hazel Thulisile Xulu;
viii. Mk. Zamekile Coreen Zama; kanye
ix. NeMnu. Boy Daniel Ngobeni (kukhetfwa futsi)
E. Imicimbi Letako
1. Inyanga Yenkhululeko
1.1 INingizimu Afrika itawube igubha Inyanga Yenkhululeko ngaMabasa 2026, ngemoya lovusetelekile wekutigcabha ngebuve betfu, lokhombisa iminyaka lenge-32 kusukela kwaba nengucuko leyincophamlandvo kusuka embusweni wencidzetelo kuya embusweni wentsandvo yelinyenti lotimele.
1.2 Imigubho yalomnyaka imcoka ngalokukhetsekile njengaloku kulilanga lapho sikhumbula khona iminyaka lenge-30 Wemkhosi weMtsetfosisekelo waseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika, idokhumenti lenengucuko lesikhombe indlela eluhambeni lwetfu lwentsandvo yelinyenti kuze sakhe ummango losekelwe bulungiswa nekulingana.
1.3 Inyanga Yenkhululeko inika litfuba leso naleso sakhamuti kuchubela embili emalungelo netibopho letibhalwe kuMtsetfosisekelo wetfu ngekutsi sikhutsate kubumbana lokukhulu ngekwetenhlalo kanye nekuchubeka nekugucula sive setfu.
2. Dlala indzima yakho ubhalisele kuvota: Bhalisela Kuvota
2.1.1 Ikhomishini letimele Yelukhetfo ikhetse Umgcibelo, mhla tinge-20 kanye nangeLisontfo, mhla tinge-21 Inhlaba 2026 njengemphelasontfo yekubhalisela kuvota ngalokusemtsetfweni.
2.1.2 Ikhabhinethi icela kakhulu bantfu baseNingizimu Afrika labafanelekile kutsi bavote kutsi babhalisele kuvota kulolukhetfo lwabohulumende bendzawo lolutako.
2.1.3 Ufanelekile kutsi uvote nangabe usakhamuti saseNingizimu Afrika kusukela emnyakeni yebudzala le-18 futsi nawunelipasi leliluhlata lelinebhakhodi, likhadipasi nome sitifiketi sebuwena sesikhashana.
2.1.4 Bavoti labafanelekile bangaphindza futsi babhalise nome bente imininingwane yabo ibe nelwatiso lolusesikhatsini ngekusebentisa iphothali ye-inthanethi lesemtsetfweni ye-IECE – https://registertovote.elections.org.za letfolakala Busuku Nemini.
2.1.5 Takhamuti tiyelulekwa kutsi tihlale ticaphele futsi tigweme kuchafata emalinki lasolekako nome kuvakashela emawebhusayithi langemanga latenta sengatsi eKhomishini Yelukhetfo yaseNingizimu Afrika.
3. Ingcungcutsela Yavelonkhe Yetekutfutfukisa Temnotfo Wendzawo
3.1 Litiko Letekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane, ngekuhlanganyela ne-SALGA kanye neLitiko Letekubusa Ngekuhlanganyela Netendzabuko (i-CoGTA), litawubamba Ingcungcutsela Yavelonkhe ye-LED lapha eHhotela iBirchwood naseSikhungweni Senkhomfa lesiseJozi mhla ti-15 namhla ti-16 Mabasa 2026. LeNgcungcutsela Yavelonkhe ye-LED itawusebenta njengenkhundla lechutjwa kusombulula kuze inikete inhloso lenye Intfutfuko Yetemnotfo Wendzawo ltawuhambisana neMtsetfo Wesikhashana Lokusakhulunyisanwa Ngawo lamayelana naHulumende Wendzawo ngaphasi kwengcikitsi letsi: Kuhlela Kabusha Iminotfo Yendzawo: Umkhombandlela Wekubambisana Wekukhula Kwemabhizinisi Lamancane Nekubalula Kuchuba Ibhizinisi.”
3.2 Lengcungcutsela itawube ikhulunyiswa nguMengameli Ramaphosa futsi itawube ihanjelwe buholi kuyo yomitsatfu imikhakha yahulumende, iSALGA, ema-SOE nema-DFI kanye nemkhakha lotimele, baholi bendzabuko kanye nalabanye labatsintseka be-LED.
3.3 Lengcungcutsela ngalokufanele itawugudluta i-LED kulokuhloswe inchubomgomo kuye ekwenteni lokuphatsekako lokucinisa likhono letikhungo tendzawo, ilungise kungalingani ngekwendzawo, ihlanganise ummango kanye nemikhakha letimele ngekulandzela tikhutsati tendzawo tekukhula, kanye nekuniketa simondzawo lesikhonako kulawula kutsi kube nelutjalomali kanye nekutfutfukiswa i-MSME.
F. Imilayeto
1. Kudzabuka
Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo ebanganini nesemndenini
• Wesishikashiki sekulwa nelubandlululo kanye neNdvuna yeSifundza yaphambilini neNdvuna Yetekuvikela Mosiuoa Lekota, lowanikela imphilo yakhe emzabalazweni longakhetsi buhlanga, longakhetsi bulili kanye nentsandvo yelinyenti yaseNingizimu Afrika.
• waNicholas “Fink” Haysom, ummeli lodvumile wemalungelo eluntfu losebente njengeMeluleki Wetemtsetfo kuMengameli Nelson Mandela kwatsi kamuva waba nguMabhalane Wamhlabuhlangene Jikelele- Ummeleli Lokhetsekile etindzimeni letahlukahlukene.
• Wentsantseli lengumkantjubovu, umbhali lohlonishwako kanye nesigayigayi semzabalazo Terry Bell lodlale indzima yekutitsiba nangemphumelelo yekulwa nelubandlululo, asebentisa kokubili livi lakhe nekubhala kwakhe kuze avete kungalingani nekuchubela embili umshikashika wengucuko yentsandvo yelinyenti lapha eNingizimu Afrika.
2. Kuhalalisa
Ikhabhinethi ivakalise kuhalalisa kwayo netilokotfo letinhle:
• KuSolwati Nyaweleni Tshifularo nelicembu lakhe lekwetelapha ngekuphumelela kuhlindza bahlukanise emaphahla labahlangene lapha esibhedlela saseMankweng endzaweni yasemaphandleni eLimpopo. Lencubo lephakeme ngalokukhetsekile icinisekisa emandla ekwenta tibhedlela taseNingizimu Afrika lokufaka ekhatsi naleto letisetindzaweni tasemaphandleni, ekwenta tinchubo tetekwelapha letimankimbonkimbo njengaloku lelive lilungiselela kucala kusebenta kweMshwalense Wavelonkhe Wetemphilo.
• KuDkt. Keamogetswe Ramonaheng, Loyinhloko ye Medical Physics and Radiobiology lapha eNuclear Medicine Research Infrastructure (i-NuMeRI), ngekutfola Umklomelo lohlonishwako ngeligalelo lakhe kute theranostics, lokungumkhakha losafufutsa lohlanganisa kucilonga kanye ne-kwelapha nge-radionucide kwenta ncono imiphumela yekwelapha umhlata.
• KuSolwati Prinola Govenden waseNyuvesi yaseJozi loklonyeliswe umklomelo lohlonishwako waSihlalo we-UNESCO: i-Cultural Inclusivity and Equity in Digital Media in Africa (2026-2030), Ngemuva kwekuchudzelana kwenchubo yemhlaba wonkhe yalabafake ticelo laba-135 letingeniswe enhlokodolobha ye-UNESCO eParis, eFrance.
• KuKutlwano Pet sitjudeni se-Postgraduate Diploma in Accounting Sciences, lowakhetfwa nga-2025 lowaba ngulomunye laba-16 kuphela labatibandzakanya kulabangetulu kwe-1 8000 yebafaki ticelo emhlabeni wonkhe lapha ku-Institute of Singapore Chartered Accountants (i-ISCA) Global Talent Programme (GTP) eSingapore. Kutlwano, lotawujoyina ngekushehsa lihhovisi leMhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika bekunguye kuphela labemelele i-Afrika.
• Kumgijimi waseNingizimu Afrika logijima emabanga lamadze, , Adriaan Wildschutt, locophe umlandvo njengaloku ancobe iNew York City Half-Marathon, abe wekucala waseNingizimu Afrika kuwina lomjaho wemhlaba wemaratoni lesigamu.
• KuMajor General Carl Moatshe lokhetfwe kutsi atsatse sikhundla sekuba ngumkhomuzi weMbutfo Wemphi yasemoyeni waseNingizimu Afrika kusukela mhla lu-1 Mabasa 2026, futsi utawukhushulelwa etulu esikhundleni sekuba nguLefuthenenthi Jikelele Ungena esikhundleni saLifuthenethi Jikelele Wiseman Simo Mbamo lophumako, sikhatsi sakhe sekuba sehhovisi sichazwe njengalebesinebuholi lobusimeme nekusebentela sive ngekutinikela.
• KuMk. Lytania Johnson ngekutsi akhetfwe kutsi abe yi-CEO yeFirst National Bank, ngemva kweminyaka lenge-25 analesikhungo nekutsi utawuphindze futsi ahole iyunithi lensha neyekutsengisa yalelibhange.
• KuMk. Valdene Reddy, ngekukhetfwa kwakhe kutsi abe yi-CEO ye Johannesburg Stock Exchange nekuba ngumuntfu wesifazane wekucala welibala kutsi ngene kulesikhundla.
• KuSpringbok Sevens – EmaBlitzbokke etfu lesiwatsandzako – ngekutsi atfweswe umchele wekuba ngemachawe e-2025/26 World Sevens Series champions, kanye nekuwina i-The New York Sevens title.
• KuGreater Tzaneen Municipality eMopani, eLimpopo, ngekutsi umenyetelwe njengamasipala lohlobe kakhulu lapha eNingizimu Afrika emcimbini weMiklomelo ye-National Waste Management Awards lebeyihlolwe Litiko Letmahlatsi, Kudoba Nemvelo.
• KuSikhumulo Setindiza saseKapa Semave Emhlaba ngekutsiCape semukelwe njengeSikhumulo Setindiza Lesincono lapha e-Afrika iminyaka le-11 ilandzelana lapha emcimbini we- 2026 Skytrax World Airport Awards lebewubanjelwe lapha eLondon e-UK. Kwatsi i-OR Tambo International Airport yona yalala sibili kwase kutsi iKing Shaka International Airport yona yalala sine futsi yavela yabasemkhatsini wetikhumulo tetindiza letisetulu lapha esifundzeni sase-Afrika
• KuNingizimu Afrika ngekukhetfwa kwayo kutsi ibe seCenjini Lekusebenta Letekuchumana Lesiphelane kuSeshini ye-70 lemayelana neSimo Sabomake, lebitwe ngaphasi kweMhlabuhlangene Lokukhetfwa kucinisekisa buholi baseNingizimu Afrika ekuchubeleni embili lisubuciko letekuchumana lekulingana ngekwebulili kanye nekutfutfukisa bomake.
• KuMculi Longumnkantjubovu, Dkt. Abdul İbrahim ngekutsatsa kwakhe umhlalaphasi aneminyaka lenge-91 budzala. Lichawe lemzabalazo wenkhululeko lelasebentisa umculo kuteka indzaba yeNingizimu Afrika lebeyinebuhlanga ngaleso sikhatsi. Bantfu baseNingizimu Afrika bakukwelata kukubonga.
3. Kutiphatsa Ngalokunesibopho kuleMphelasontfo yeLiphasika
3.1 Ikhabhinethi ifisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika Imphelasontfo lendze lephephile nalenenjabulo. Lesi sikhatsi lapho bantfu labanengi baseNingizimu Afrika bahamba lonkhe lelive bavakashela imindeni yabo, bangani nome ngetinhloso tetenkholo. Kanyenti loku kuhambisana nekwandza kwethrafiki emigwacweni yetfu.
3.2 Ikhabhinethi icela wonkhe umuntfu kutsi ashayele ngekutibophelela – acinisekise kutsi sigitjelwa sakhe sifanelekile kutsi sihambe emgwacweni ngembikwekutsi usishayele nekutsi wonkhe umuntfu losemotweni lokufaka ekhatsi nebantfwana kufanele kutsi babophe emabhande.
3.3 Semukela bavakashi lapha eveni letfu futsi sicinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kanye nebavakashi kutsi kulwa nebugebengu kuyintfo leseyibeke embili Singuhulumende waseNingizimu Afrika, kanye nekusebentisa Luphiko Lwetemaphoyisa aseNingizimu, sekunenchubekelembili lesimeme lesesiyentile ekulweni kwetfu nebugebengu. Live letfu liyachubeka kwenta konkhe lelingakhona kukwenta kucinisekisa kuphepha kwabo bonkhe labavakashela umhlaba wetfu.
3.4 Tindzawo letidvumile letiheha bavakashi ticiniswe ngekutsi kwengetwe tekuvikela letengetiwe kuto Njengaloku kusondzela Imphelasontfo Yeliphasika, Umtimba Logunyata Kulawulwa Kweminyele (i-BMA) ikulungele kucinisekisa kuhamba ngemphumelelo, ngalokuvikelekile Nalokute tihibe kwebantfu nemphahla lapha emasangweni ekungena nekupha aseNingizimu Afrika lange-71 ngalesikhatsi.
3.5 Ngenca yesimo sesifo samafomane (i-FMD), Ikhabhinethi icela kutsi kube nekuhanjiswa kwetilwane ngekutibophelela. Siyavisisa kutsi kunesidzingo lesenyukile sekutfutsa tilwane njengeloku sidzinga inyama kodvwa nicelwa kutsi sihloniphe inchubo ye-FMD.
Lesitatimende sikhishwe egameni leKhabhinethi
YiNdvuna eHhovisi laMengameli, Mk. Khumbudzo Ntshavheni
Imibuto:
Tekuchumana Tahulumende Nelwatiso (i-GCIS)
Tintsa: Mk. Nomonde Mnukwa, Libambela Lemcondzisi Jikelele
Makhalekhini: 083 653 7485

