IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Nakama-25 kuNtaka 2026, nomHlangano WeKhabinethi OKhethekileko Womhla Li-01 kuSihlabantangana 2026

 A.    Ezingundabamlonyeni
1.    Zomnotho 
I-SARS Ibuthelela Ingeniso Engakhange Kheyibuthelelwe Emlandweni Wayo Emathriliyoni Amabili wamaRanda (i-R2 Trillion).                                                                  
1.1.1.      IKhabinethi ibuke i-SARS ngaphasi kwesandla sikaKomitjhinari u-Edward Kieswetter ngokuphumelala kwakhe ukubuthelela imali engaphezudlwana kwamathriliyoni amabili wamaRanda (i-R2 trillion) ngemva kobana sekukhutjhwe zoke iimali ezikhutjhwa engenisweni; lelinani lemali-ke azange khekufikwe kilo ngokubuthelela imalingeniso phambilini, kanti ibutheleleke msinyana khulu ukudlula zoke ezinye iinkhathi emveni kobana kukhe kwabuthelelwa ithriliyoni yamaRanda  (R1 trillion), nakho ebekuliliqhasilinganiso lokuthoma ukwenzeka.                   
1.1.2.    Ubungcono bokubuthelelwa komthelo kufukula amandla weemali zombuso nokunzinza kwazo ngokuphungula umthamo urhulumende asime ngawo ekubolekeni, nekuvuleni ithuba elingcono lokusekela isabelo seemali.                                                                     
1.1.3.    Ilizwe lekhethu lidla iinthelo zokuthotjelwa komthelo nokuphumelela kwekghono lamandla wokulawula ngepumelelo ye-SARS, okumiphumela yokusebenza ngokukhuthala nangokuncama, nendima esele yenziwe ngokuphumeleliswa kweemphakamiso zeKomitjhini ka-Nugent.                                                                                   
1.1.4.     Imali yengeniso yomthelo ebuthelelweko emathriliyoni amabili wamaRanda ibuye ibe sitjengiso sokukhula komnotho, okusekelwe kusebenza kuhle komnotho kwekoro yeemayini, esolo isisekelo esiqinileklo umnotho weSewula Afrika osime ngaso.                       
1.1.5.     Leliliqhasilinganiso lijamele ukuhluma komnotho okuhle nakulinganiswa nengeniso yomthelo ema-R114 wamabhiliyoni eyabuthelelwa ngomnyaka weemali we-1994/95, nobude besikhathi esiminyaka ebu-08 kwaphela obuthethwe yi-SARS ukufika enanini eliyi-R2 thriliyoni lengeniso yomthelo.                                                                            

1.2.    Ikhonfrensi Yezamasiso YeSewula Afrika Yehlandla Lesithandathu Ifakazela Ukuthi Ilizwe Lekhethweli Lililizwe Elenyulelwa Ukusisa Kilo                              
1.2.1.       Ilizwe lekhethu lisingethe iKhonfrensi yabaRholi ngezamaSiso eSewula Afrika yehlandla lesithandathu (i-SAIC) mhlana ama-31 kuNtaka 2026 eJwanisbhege, ebeyikhanjelwe ziinthunywa ezingaphezulu kwe-1000 ezivela ema-50 wamazwe.                    
1.2.2.    IKhonfrensi yezamaSiso yeSewula Afrika engeyehlandla lesithandathu le imzombe wesibili wehlelo lezamasiso elizakuragwa bekuyokuphela iminyaka emihlanu.                                                       
1.2.3.     Iinthembiso ezisibopho ze-R898 yamabhiliyoni wamasiso ezimaphrojekthi ama-81 eemfundeni ezilithoba (9) zelizwe lokeli zibe yindlela engumahlukanisa yokutjengisa ukuthemba iSewula Afrika njengelizwe ekungasiswa kilo.                                                                     
1.2.4.    Iinthembiso ezisibopho ezenziweko lezi kulindeleke bona zakhe imisebenzi yasafuthi engaphezulu kwama-230 000 esekela urhulumende ekuzibopheleleni kwakhe ukuhlumisa umnotho nokuvula imisebenzi eqalelela umuntu woke.                                                    
1.2.5.    Solo yasungulwako ngomnyaka we-2018, i-SAIC iphumelele ukukhwezelela i-R1.56 thriliyoni ngeenthembiso zeembopho zamasiso, ngalendlela yeqa isilinganiso ebesibekwe nguMengameli ekuthomeni, se-R628 yamabhiliyoni.  Eenthembisweni zeembopho eziyi-R1.56 thriliyoni, sekuphele amaphrojekthi ali-137, wemali eyi-R400 bhiliyoni, ukube kanti njenganje kusakhiwa amaphrojekthi ama-84 wemali elinganiselwa ku-R417 bhiliyoni.                                                  

1.3    Ukuphikelela Ngokwenyuka Kwe-GDP Kutjengisa Ukuqina Kokuphakama Komnotho                         
1.3.1     IKhabinethi ikuthokozele ukuhluma komnotho ngamakota amahlanu ngokulandelana ngaphandle kokuqinteliswa, okwenze ukuthi i-GDP ikhule nge-1.1% ngomnyaka, emnyakeni wee-2025, njengobanyana sibikelwa liZiko leemBalobalo (i-Stats SA). Lokhu kuhluma kubuye kwasekelwa kuhluma kwe-GDP nge-0.4% ngekota yokugcina ngomnyaka wee-2025.                                                                 
1.3.2     Umnyaka umnotho ohlume ngawo khulukhulu solo kwango-2022, bewusekelwe makoro aqakathekileko wezeemali, zokwakha nezamabhizinisi, zerhwebo, zokuphekela nokulalisa abantu nokubatjheja ngezenzelwa zabo siqu, ezisekelwe nanga sisandla esilethe okulisizo okuvela kezokulima kunye nakuzenzelwa zikarhulumende.                                                                            

1.4     IBhanga YezokuVuselela NokuThuthukisa Ukubolekisana YamaZwe NgamaZwe Izokukhwezelela Ukuthuthukiswa Komthangalasisekelo Oqakathekileko               
1.4.1      IKhabinethi ikuthokozele ukusungulwa kwesiJamiso sesiKwelede 
i-Credit Guarantee Vehicle (i-CGV) esungulwe yiBhanga yezokuVuselela nokwAkha, esungulwe ngemali engange-$350 yeengidi (elinganiselwa ku-R5.6 wamabhillion).                                           
1.4.2      I-CGV izakuthoma ngokuqalelela ukukhulisa umthangalasisekelo wegezi, ngokukhamba kwesikhathi ngomuso inabiswe kobanyana izokuba nanomthangalasisekelo wamaphrojekthi wamanzi, wezokukhambisa ipahla, wezefundo nezepilo.          
                                               
1.5     ISewula Afrika Iyisingethe Ngepumelelo Imidlalo Yegolfu I-LIV Golf Ehlabathini Ye-Afrika                                
1.5.1     IKhabinethi ithokozile ukubona iSewula Afrika ibuyelela godu itjengisa ikghono layo njengendawo ephambili yokusingatha imidlalo neminye iminyanya ngokusingatha kwayo ngepumelelo imidlalo ye-LIV Golf – engeyokuthoma ukudlalelwa ehlabathini ye-Afrika, eJwanisbhege, lapho bekudlala khona abadlali abaphambili bamazwe ngamazwe nabadlali balapha eSewula Afrika.                                                                  
1.5.2     Bangaphezulu kwe-100 000 abantu abaye bayokubukela lomdlalo orhanyazelako ozuzise umnotho welizwe newokuhlalisana kwabantu ngendima ebonakalako, lapho kubonakele khona nokubuyelwa okubonakalako kezevakatjhobukelo. Isibonelo, ezinye iimvakatjhi ebezize emidlalweni le zelule ivakatjho lazo, zakarekela ukuthi khezisale zibone iindawo zevakatjhobukelo zekhethwapha, ekubalwa kizo iindawo ezibukelelwa ubunjalo bazo (amasafari), iindawo zelwandle, iindawo ezikhiqiza iwayini, namadrobha amakhulu.                                      
1.5.3    Eminye imidlalo ye-LIV Golf ibekelwe u-2027 no-2028, kanti-ke kungenzeka ukuthi idlulele ku-2029 ukuyokufika ku-2030. Selathomile ukuthengiswa amathikithi wokuyokubukela imidlalo ka-2027 ye-SA LIV.                    

1.6    Sidambisa Amacaphazela Wepi Ye-US–Israel – Iran Phezu KweSewula Afrika                                       
1.6.1      IKhabinethi ihlanganyele noMengameli Cyril Ramaphosa ngokukhalima iPi ye-US–Israel¬–Iran eyengama isiphande se-Middle East ecaphazele nephasi loke.                                                     
1.6.2      IKhabinethi inande ibikelwa ngokuphepha kokutholakala kweembaseli zekhethwapha ezithintwa ngilepi ethuweleleko, befuthi iqinisekiswe ukuthi kwanje umthamo weembaseli iSewula Afrika enawo usanele ukuyibambabamba isikhatjhana. IKhabinethi itjelwe ukuthi ithembele e-Middle East epahleni esele isetjenzwe yaqedwa.                            
1.6.3     UNgqongqotjhe usungule isiQhema somSebenzi saboNgqongqotjhe amalunga waso ekuboNgqongqotjhe wezeNjiwa neemBaseli (onguSihlalo), uNgqongqotjhe wezeeMali, uNgqongqotjhe wezokuThutha, uNgqongqotjhe wezeRhwebo, uNgqongqotjhe wezamaBubulo nezePhaliswano, wezobuDlelwano bamaZwe ngamaZwe, wezokuLima, wezeGezi nezeemBaseli, zamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko, kunye ne-Ofisi likaMengameli kobanyana balungelelanise amagadango athathwa ngurhulumende ngendlela epheleleko ukudambisa igalelo lokukhuphuka kwentengo yezinto, intengo 
1.6.4     Njengegadango lokuthoma elithathwako, isiQhema esiThunyiweko siphakamise ukuthi awehliswe khona nje umthelo weembaseli, kobanyana kuzokudamba igalelo lokukhuphuka kwentengo yeembaseli ngeLesithathu womhla wo-01 kuSihlabantangana 2026.                    
1.6.5     Sithanda ukuqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi zisatholakala iimbaseli elizweni lekhethweli, kanti emagratjhi lapho zingekho khona kubangelwe kukuthi abantu basuke bapharhazela khulu bayokuthela sebathukile, nabezwa ukuthi zizokukhuphuka kangangani, bazikorulula zoke ebezikhona ngesikhatheso.  Kunesibawo sokuthi amaSewula Afrika akangapharhazeli ayokuthelela evalweni.                    

1.7    Ukunikelwa Kwe-Postbank Ilayisense Kuqinisekisa Ukutholakala Kwesizo Leemali Emphakathini                            
1.7.1     IKhabinethi ithokozela ukunikelwa ngokuhlelekileko kwe-Postbank ilayisense yokusebenza njengesiJamiso sokuSiza ngeeMali (i-FSP) inikelwa balawuli beenjamiso ezisiza ngeemali, i-Financial Sector Conduct Authority (i-FSCA), okuqinisa umsebenzi oragako wokunzinzisa i-Postbank ekubeni yibhanga yemali yombuso.        
1.7.2     Ngelayisense le, i-Postbank izakukghona ukunabisa izenzelwa zeemali kobanyana izokukghona ukusiza nangeemali ebantwini abangakatjhejwa, abatjhiywe esihlengeleni ehlelweni lokusizwa ngeemali.                                
1.7.3     IKhabinethi iyibukile indima eyenziweko ekuqiniseni amandla we-Postbank njengebhanga engaphasi kombuso.                                        

1.8    Umsebenzi Wokuhlenga EMayini i-EKapa Minerals Mine                     
1.8.1      IKhabinethi ibikelwe ngomsebenzi wokuthungatha abasebenzi bemayini abahlanu abangasekho esolo bavaleleke ngemgodini solo baditjezeswa yitlibhitlibhi yedaka i-EKapa Minerals Mine ese-Kimberley.                   
1.8.2      Bobahlanu abasebenzi ebebasavaleleke ngaphasi komgodi sebakhutjhiwe, kanti-ke iKhabinethi izwakalisa amezwi wokududuza emndenini, kilabo ebebasebenza nabo kunye nabaseduze nabathandiweko balabo abangasekho.                                                                     
1.8.3     UmNyango wezeNjiwa nemiThombo yeemBaseli sewuthomile ngephenyo elipheleleko lokufuna ukuthi yenzeke njani, ibangwe yini ingozi le, kobanyana labo abazakutholakala basebenze nabaliselele izinto zonakala, nakube bakhona, bazokwazi ukuthweswa icala babethwe ngeswazi elifaneleko.                                                                                                      

2.      Ukwenziwa Ngcono Komsebenzi Wembusweni 
2.1    I-Metro Trading Services Reform Izokwenza Imisebenzi Eqakathekileko Ibe Ngcono Kuma-Metro Abunane                           
2.1.1      IKhabinethi iyakuthokozela ukuvulwa kwehlelo i-Metro Trading Services Reform – okulihlelo elisibonelo le-Operation Vulindlela – elisungulelwe ukusiza abomasipaladi bamadrobha amakhulu abunane ukuvuselela nokuqinisa ukuphakelwa kwegezi, amanzi, nokulahlwa kwamanzi angasafunekiko, kunye nokugcinwa kwemisebenzi yokulahla iinzibi.                                                                             
2.1.2     Njengengcenye yehlelo, iZiko leeMali zikaRhulumende lizokukhupha imali eyi-R54 yamabhiliyoni ezakusetjenziswa njengehlohlomezelo eminyakeni emithandathu ezako le, lapho abomasipaladi bamadrobha amakhulu abatjengisa ukusebenza ngcono khulu ukufikisa izenzelwa eziqakathekileko bazakukhuthazwa khona ngokusekelwa ngemali le.                    
2.1.3     Ukuze alungele ukuhlomula kilehlohlomezelo, amadrobha amakhulu kufuze akghone ukufikela isilinganiso sokusebenza kuhle esibekiweko emaHlelweni wawo wokuLinganiswa kokuSebenza kuhle – ama-Performance Improvement Action Plans – emisebenzini eqakathekileko eyenzelwa abantu – yamanzi, yegezi, neyokulahlwa kweenzibi.                                    


2.2      Imiphumela Yokuhlolwa Kweencwadi NgomThetho WezeeMali ZomBuso Wee-2024 – 2025                            
2.2.1     IKhabinethi ibonisene ngomBiko wakho Koke kwemiNyango kaRhulumende weliZwe Loke nemiNyango yamaPhrovinsi, neenJamiso zomPhakathi, neziNdlu zesiBethamthetho emaPhrovinsini, owethulwe mHlolima-Akhawundi Zombelele weSewula Afrika ngemiPhumela yokuHlolwa kweeNcwadi zokuSetjenziswa kweeMali zomBuso emnyakeni weeMali wee-2024-25.                             
2.2.2      UmBiko lo utjengisa ubungconywana ngemibono enganamacaphazi, ngoba kungakatholakali litho eliphambene nokusebenza okulungileko, ngalokho-ke umbono wabahloli uthi umbiko awunacaphazi; imibiko yokuhlolwa enganacaphazi yenyuke ukusukela e-142 ngomnyaka wee-2023-24 yayokuba li-151 ngomnyaka wee-2024-25, nokusetjenziselwa butjhulweni nokusaphazwa kweemali kwaphunguka nakulinganiswa nomnyaka ongaphambi kwawo. Ukusetjenziswa kwemali butjhwileni nangendlela esaphazako kuphunguke khulu, ukusukela ku-R3.54 yamabhiliyoni ngo-2023–24 ukuyokufika ku-R1.42 yamabhiliyoni ngo-2024-25.                                                        
2.2.3      IKhabinethi ihlezi ngehliziyo ebuhlungu ngeenjamiso eziimbadlwana neminyango embadlwana ezibhajwe ekorweni yeHlolo eNganacaphazi, kunganamaGadango aThathwako ukulungisa lapho kungakalungi, ekufuze kulungiswe. Isibonelo, ukusukela ngombiko wee-2023-24, zima-38 nje kwaphela izinto ezilungisiweko, kwakhandelwa ukulahleka namkha kwabuyiswa itsherwana yemali eyi-R1.38 yamabhiliyoni nje kwaphela.                                             
2.2.4     Amalunga weKhabinethi azokubeka ilihlo ekuphunyelelisweni kwamahlelo wamagadango wokulungisa okungakalungni emiphumeleni yehlolo leencwadi, namagadango wokusekela athathwa mHlolima-Akhawundi Zombelele ukuletha ukuziphendulela, nokuqiniswa kwesandla selawulo sangekhaya nokuthathwa kwamagadango wokukhandela aqakathekileko ekuletheni ubungcono bokusebenza kuhle nokwenza ubungcono emisebenzini eyenzelwa abantu.                                    

3    Ukulwisana Nobulelesi   
3.1    Ukulwa Nobulelesi Buqiniswe Kuthunyelwa Kwamajoni We-SANDF Ayokusiza I-SAPS                                                           
3.1.1     IKhabinethi ikuthokozele ukuthunyelwa kwamajoni we-SANDF azii-2 200 azakusebenza ngokusizana namapholisa wakwa-SAPS ekulwiseni ukumayina ngokungasimthetho namagenge ePumalanga Kapa, eFreyistata, e-Gauteng, eTlhagwini Tjingalanga kunye neTjingalanga Kapa.                                                         
3.1.2      I-SANDF izakusebenza njengesibuyelelisi lapho izakusebenza khona kuhle ngemithetho yokusebenzisana. Liseduze nokuphela ihlelo lokurhatjha i-SANDF elizweni lokeli.                                                           
   
3.2     Amagugu Namasiko Wekhethu Kufuze Ahlonitjhwe Babantu Boke, Khulukhulu Labo Abaziimvakatjhi                        
3.3    IKhabinethi izwakalise ukusilingeka kwayo ngesingakugcotjwa kwesakhamuzi se-Nigeria batjho sigcotjelwa ukuba yikosi KuGompo City, ePumalanga Kapa, yabe yatjho    bona lokho ebekwenziwa besekumadlwanidlwani, angasisemthethweni                          
3.4    IKhabinethi ifakazile ukuthi isikhundla sobukhosi, soburholi bendabuko nokusebenza kwazo kulawulwa mThetho wobuKhosi nobuRholi beNdabuko newobuRholi bama-Khoi-San, wona ozibeka zikhanye kuhle zoke iindlela ezingaphikiswako ekufuze zilandelwe zokugcotjwa kwamakhosi nabanye abarholi bendabuko ngokulandela umthetho obekiweko.                                          
3.5    IKhabinethi isitjhejile isincancabezo sobuZenda be-Nigeria ngendaba le, yabe yalayela i-DIRCO ukuthi iragele phambili ngokukhulumisana nabaZenda ngesenzo sokungenwa mumuzi kwama-Nigeria abe azibekele ikosi elizweni elingasilawo ukube aziimvakatjhi eSewula Afrika.                                                                
3.6     Kubuhlungu khulu-ke ukuthi iinghonghoyilo ngendaba le zigcine ziba yinturhu nobulelesi. IKhabinethi ikhumbuza izakhamuzi ukuthi ilungelo lokutjhagala liphekelelwa kutjheja nokuyelela ngezenzo ezenziwa batjhagali; ilungelo lokutjhagala kufuze lisetjenziswe ngokuthula, ngokukhambisana nomthetho.                                                          

4    Sikhuthaza Amalungelo Wobuntu 
4.1    Sivuselela Isithunzi Ngokubuyisela Inarha Kubanikazi         
4.1.1      Njengengcenye yokubuyisa isithunzi sobuntu, uMengameli u-Cyril Ramaphosa ubuyisele inarha ema-agere ali-17 000 kubanikazi bayo, kwazuza abantu abalinganiselwa ee-2000 e-St. Paul, eNgunjini, eNdzimankulu/Vierkant kunye nemndenini wakwa-Lawrence, KwaZulu-Natala.                                                                  
4.1.2      ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile ubuyisele ama-627 wama-agere wenarha namathayitlela eHlanganweni yomPhakathi i-Schulk Marhiqa Communal Property Association, lapho kuzuze khona amakhaya ali-18 nabantu abama-86 kuMasipala weNdawo i-Govan Mbeki, eMpumalanga.                                                                
4.1.3     Ngenyanga kaNtaka wee-2025, besele kusetjenzwe kwaqedwa iimbawo zokubuyiselwa kwenarha ezima-83 205, ngazo kwabuyiselwa inarha ema-agere ama-3.9 weengidi kubanikazi ababemukwe wona, solo kwathoma ukubuyiselwa kwabantu inarha ngomnyaka we-1995.  URhulumende usebenzise imali ema-R58 wamabhiliyoni wamaranda ukuthenga inarha, nokubhadela iimbonelelo nokulilisa abantu ababebawe ukubuyiselwa inarhaba; bama-376, 976 abantu abazuzileko kilelihlelo elizweni loke.  Ukudlula lapho, nasele iyoke ima-agere ayi-5.3 weengidi inarha ehlelwe ngobutjha solo kwango-1995, kanti-ke urhulumende naye uwaqinisile amahlelo wokusekela abazuze ukubuyiselwa kwenarha, emveni kobana sebayitholile inarhabo, benziwa ngcono nobujamo bokusebenzeka nokusetjenzwa kwamaplasi abuyiselwe kubanikazi lawo, kwavulwa namasango wokungena emakethe.                                   

4.2    Sivuselela Isithunzi Namalungelo Wama-Khoi-San                
4.2.1      IKhabinethi ikuthokozele ukubulungwa ngobutjha kwamathambo wabokhokho bama-Khoi nama-San abama-63 e-Kinderlê Monument, e-Steinkopf, eTlhagwini Kapa.  Amathambo wabantwaba ngewesiqhenyana sabantu bendabuko abaziinkulungwana ngeenkulungwana abathathwa ngokungasimthetho elizweni labo eliyiSewula Afrika ngekupheleni komnyakakhulu we-1800, nangekusukeni komnyakakhulu we-1900 bayiswa emuziyemu e-Europe.                     
4.2.2     Ukubulungwa ngobutjha kwamathambo wabantwaba kuyingcenye yokubuyiswa kwamalungelo nesithunzi sama-Khoi nama-San nesikhumbuzo sesihluku esatjhiywa lihlelo lobukoloni nombuso webandlululo (i-aparthheid) phezu kwabantu, njengoba abantu bekhethu babenziwa ihlekisa, kuthiwa bazizinto zokusetjenziselwa ukukhupha isizungu.  Ukubulungwa ngobutjha kwamathambo la kusibophelelo sikarhulumende sokuhlonipha nokuthokoza labo abazidela iingazi namathambo ngokulwisa umbuso webandlululo balwela ikululeko.                   
4.2.3    Ukubulungwa ngobutjhokhu kuthomana nesinye isilinganisoliqha sokufakwa kwamabizo wama-Khoi nama-San ehlelweni lomNyango wezaNgekhaya, okuligadango eliqakathekileko lokubuyisa isithunzi somuntu. Kokuthoma emlandweni weSewula Afrika, iintifikethi zokubelethwa kwabantwana naboMazisi bamaKarada (Smart ID) mvanje selangatlolwa ngamabizo wesi-Khoi-San, njengoba sekuphakanyiswe amahlelo weThekhnoloji yeLwazithintano nje.                        

B. Iinqunto ZeKhabinethi  

1. Umbikomthethokambiso Obuyekeziweko Ngobakhamuzi, Amaphandle Nokuvikelwa Kwabakhoseliswa Bemazweni (i-CIRP)       

1.1 IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa (ukuthonywa kokusetjenziswa) kombikomthethokambiso nge-CIRP. Umthethokambiso lo uletha amatjhuguluko anabileko emthethweni olawula amaphandle nobakhamuzi eSewula Afrika. Ngemva kokuvunywa kwawo kokuthoma ngoSihlabantangana 2024, mhlana  ali-12 kuNobayeni 2025 umNyango wezaNgekhaya wamemezela ukuthi umTlamo oBuyekeziweko womBikomthethokambiso awuginye amaqalontanzi kaRhulumende weBumbano.                                                  
1.2     UmBikomthethokambiso lo unqophe ukulungelelanisa umThetho wobAkhamuzi beSewula Afrika, nomThetho olawula amaPhandle, nomThetho olawula ababalekimakhabo, uhlangane ubemthetho munye, kobanyana kuzokuphela ukuphikisana nokuphambana okukhonokhu kilemithetho. Emaphuzwini enza ubungcono obukhulu lapha kubalwa nokufakwa kweemphakamiso zombiko we-Operation Vulindlela malungana nokutjhugululwa komthethokambiso wama-visa; ukungezelelwa kwehlathululo eletha umkhanyo ngemininingwana yokuphunyeleliswa okuqinisa imithethokambiso elawula amaphandle nokutholakala kwelungelo lokuba sisakhamuzi, bekuqalwe khudlwana nekutjhugululweni kwetheknoloji yethungelelwanohlanganiso.                     
1.3    UmBikomthethokambiso obuyekeziweko lo unqophe ukuqinisekisa ukuthi imithetho eyenza umuntu abe sisakhamuzi, nelawula amaphandle nababaleki emazweni wemakhabo, ibe ngekhambisana nesikhathi sanamhlanje nevikelako. Usekela ituthuko yelizwe nabantu balo boke, uphephise ilizwe nabantu balo, uphephise nekambisolawulo ethi akuqalwe iliZwe lokuThoma eliPhephileko, yona (ikambisolawulo) ekhuthaza ababaleki emazweni wemakhabo ubuphephelo elizweni lokuthoma abafika kilo, nelithathwa ukuthi liphephile, babawe ubuphephelo kilo.                                    
1.4    UmBikomthethokambiso lo uvumela imiNyango kaRhulumende eFaneleko ukwabela amaSewula Afrika kwaphela irhwebo/ibhizinisi, umsebenzi nomsebenzibizelo, ngokulandela umlayelo wesigaba 22 somThethosisekelo. Iminyango karhulumende nayinikela amaSewula Afrika njalo imisebenzi leyo, nokho kufuze iqalele nelungelo lombalekikhabo lokufuna umsebenzi azaziphilisa ngawo kobanyana azokuphila ngesithunzi.                              

2.    Umbiko Werhubhululo Ngamacaphazela Wokutjhuguluka Kwetlayimethi Ebantwini Abanokukhubazeka                                     
2.1    IKhabinethi ivume yabe yavumela nokumenyezelwa komBiko weRhubhululo ngamaCaphazela wokuTjhuguluka kweTlayimethi ebaNtwini abanokuKhubazeka.                      
2.2    Umnqopho womBiko lo kuqinisekisa ukuthi woke amagadango athathwa ngetlayimethi, nemizamo eyenziwako namahlelo enziwako atjheja nabantu abanokukhubazeka.                                  
2.3    Irhubhululweli litjengisa ukutlhayelelwa okukhulu emagadangweni wokuvikela abantu abanokukhubazeka ngesikhathi sezehlakalo zehlekelele.                                                          
2.4    Hlangana neemphakamiso eziqakathekileko lapha kubalwa nokuthi amatjhuguluko wetlayimethi nomonakalo wehlekelele kuthathelwe phezulu ngokufana ngamagadango wokusiza; kuqinisekiswe ukuthi iindlela zokuthola nokubona iinyeleliso kusese nesikhathi zikghona ukufika kibo boke abantu abanokukhubazeka; kukhutjhwe izaziso ezizakukghona ukufika ebantwini abanokukhubazeka neenyeleliso zokuthi kufuze ihlekelele ezako ibalekelwe njani; abomma nabantazana, nabantu abadala abanokukhubazeka akuqalelelwe bona ntanzi nakuhlelelwa ukutjhuguluka kwetlayimethi;  kwandiswe ukuba nelizwi kwabantu abanokukhubazeka nakwakhiwa imithethokambiso yezokutjhuguluka kwetlayimethi nekuphunyelelisweni kwayo; kuqiniswe ukufakwa kwabantu abanokukhubazeka endaweni ekwakhiweni kwemithethokambiso yokutjhuguluka kwetlayimethi nokuphunyeleliswa kwayo.                                                                  

3.        Umbiko Ngesibawo Sokulanyulelwa KukaMasipaladi WeNdawo Ye-Ditsobotla                 
3.1    IKhabinethi ibikelwe ngendima yokuphunyeleliswa kwemizamo yokulamulela uMasipaladi weNdawo ye-Ditsobotla.  IKhabinethi ifakazile ukuthi sekukhethwe umjameli weKhabinethi ozakuthwala umsebenzi wokulamulela umasipala, yafakaza nokuthi selivunyiwe neHlelo lemiLayelo yokulanyulelwa kwakamasipala lo.                    
3.2    Indima esele yenziwe ngamagadango wokulamula lawa iphethe nalokhu:    
3.2.1     Sewuqediwe umsebenzi wokubekwa nokusetjenziswa kwehlelo lemithetho yokuqatjha iMeyara, uSomlomo kunye nokusetjenziswa kwamakomidi wesiGaba 79/80, njengoba kusahlolwa ngomthetho ukuthi ubekwe esikhundleni ngomthetho na umPhathi kaMasipaladi.                       
3.2.2     Ukuvumela kukaNgqongqotjhe wezeeMali ukuVuswa kweHlelo leeMali elisalungiselwa umKhandlu.                   
3.2.3     Ukudlula lapho, kuqinisekisa ukuthi uyaraga umsebenzi wokuphakela izenzelwa ekuphilwa ngazo, siqediwe isivumelwano sokusebenzisana ngamanzi nokuhlwengisa noMasipaladi i-Ngaka Modiri Molema Distrtict, kanti-ke ihlelo lokukhambisa umsebenzi elikhambisana nalokhu seliqediwe nalo.  Njengengcenye yokulamulela abomasipaladi emonakalweni wehlekelele esahlele hlangana kwakaSinyikhaba 2024 noMhlolanja 2025, kwakhiwe izindlu zesikhatjhana (ama-TRU) ezima-95 kezima-239 ezihlelelwe ukwakhiwa.      
3.2.4  I-CoGTA ejamele ilizwe loke iqedelele ukubuyekezwa komthangalasisekelo wetheknoloji yelwazithintano likamasipaladi ukusekela ukuvuselelwa komthangalasisekelo nezenzelwa zabantu.UmNyango wezamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko uqatjhe ikhampani ezakusiza ngokutlanywa kweHlelo lokuLawula ukuThuthwa kweeNzibi, kwathi umNyango wezemiSebenzi yomBuso weza neenlori ezimbili zokusiza ngomsebenzi wokuthutha iinzibi emazaleni angekho emthethweni esele aboniwe.                             
3.3 Imikhulumiswano hlangana kwakamasipaladi no-Eskom seyisezingeni elithuthukileko yokwenza isivumelwano esinqophe ukulungisa imiraro ephathelene negezi.  Iminyango yebuthelelo le-JCPS solo isaraga ngokusekela ngezobuhloli, ukukhandelwa kobulelesi, ukutjhutjhisa kunye nokuphephisa.  UNgqongqotjhe wezomBusohlanganyela nezeNdabuko banoNgqongqotjhe wezeeMali solo basasekela imisebenzi yamahlelo wokulamulela umasipaladi ngamaqhinga wokusekelena kwaborhulumende beendawo.     

4.     UmTlamo Wokutlama NokuThuthukisa AmaDoyelo (i-NADP) 
                  
4.1      IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo we-NADP kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. I-NADP imtlolo womtlamo welizwe loke otlanywe mNyango wezokuThutha kobanyana uzokukhanyisela umsebenzi olungelelweko wokuthuthukisa, nokukhuliswa nowokufaka amandla wokubambelela kwethungelelwano lamadoyelo waboflayi weSewula Afrika.  Inikela indlela nehlelo lokuhlelela umthangalasisekelo wamadoyelo, kube nesiqiniseko sokukhambisana namaqalontanzi wamahlelo wezokuthutha elizweni loke, nawomnotho kunye nawezokuthuthukiswa kweendawo ezakhiwako.                    
4.2    I-NADP izakuqinisekisa ukuthi ukwakhiwa kwamadoyelo kuyahlelelwa, kwenziwe ngoba sibonakele isidingo sokufuneka kwawo, kuvinjwe ukukhula kwawo okungakahlelwa, ukube ngahlanye kuphakama ukuhlomula komnotho wokuhlalisana kwabantu ngomthangalasisekelo wezommoya.                   
4.3    Ngemva kwalokho i-NADP izakwakha ithungelelwano lamadoyelo waboflayi elilungelelweko lokufukula umnotho, zokuthutha, zevakatjhobukelo nokuvulwa kwemisebenzi. Izakuba yikombandlela ibe isekele nomsebenzi wokuhlela ngokuphelela kwawo nokwakhiwa kwamadoyelo alungeleleneko ngaphakathi kwendawo akiyo ngokunaba kwayo. Amalunga womphakathi akhuthazwa bona athumele imibonwawo ngomtlamo omenyezelwe ku- www.transport.gov.za                                                                               

5. Umtlamo Wesiporo Selizwe Loke (i-NRMP)    
                         
5.1    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo we-NRMP kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. I-NRMP ilihlelo lesikhathi eside lendlela yokuraga izinto elisakhiwako njenganje kobanyana lizokuba yikombandlela yokuvuselela, ukukhuliswa nokwenziwa ngendlela yokwenza izinto yamva nje ehlelweni lokusebenza kweentimela nesiporo eSewula Afrika.                                     
5.2    Iplani epheleleko itjhugulula umThethokambiso wesiPoro neenTimela elizweni loke, owaphasiswa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2022, ube lihlelo elisebenzisekako esitimeleni nesiporweni esikhambisa ipahla nesikhambisa abantu eminyakeni eminengi ezako. Inqophe ukwakha ihlelo elingabiziko ngokuhlanganisa isiporo sesitimela esithwala abantu, nomthwalo, nesiporo sesitimela esigijima khulu, ukube ngahlanye kukhuthazwa ikoro yangeqadi ukuthi nayo ihlanganyele kilelihlelo.                                         
5.3    Irherho lesiporo seSewula Afrika lidose iminyaka eminengi lingasekeleki kuhle ngeemali, izinga lokusebenza lisolo lehla, ubusela bulengamile, ukugiribezwa kuliwunawuna, ukubhalelwa msebenzi owazisako kubusa khona, kwabe kwabangela ukuthi iindlela zihlale ziminyezelene, kwakhuphuka iindleko zeenthuthi zalalamela amafu, kwafadalala iphaliswano lomnotho. I-NRMP isikimela leziintjhijilo ngokubeka isiporo neentimela ebujameni obuyisika yehlelo lezokuthutha elizweneli, kuzosekeleka ukukhula komnotho, kuvuleke imisebenzi, kuphumelele neminqopho ebekiweko ngetlayimethi.                  

6.      Umtlamo WomThethokambiso WokuVuselelwa NokuThuthukiswa KomNotho WamaLokitjhi NeweeNdawo ZemaKhaya                              
6.1    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethokambiso wokuVuselelwa nokuThuthukiswa komNotho wamaLokitjhi neweeNdawo zemaKhaya, kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.   Umthethokambiso lo wenzelelwe ukutjhugulula umnotho weendawo ungasabi ngosekelwe kudlela emlonyeni, kodwana ube ngewokukhiqiza, ube majadu ngokulungelelwa uhlanganiswe nomnotho oyisika yelizwe. Unqophe ukukhwezelela amandla wamabhizinisi abambelelako, kwakhiwe imisebenzi ezakuqatjha abantu, kuzokuphunguka ubuchaka ngesekelo eliqothelweko nelilungelelweko.                                 
6.2    Umthethokambiso lo usime ngeensika ezimbadlwana eziqakathekileko, (i) ukuthuthukiswa kwabosomabhizinisi bemalokitjhini nabemakhaya ababambelelako; (ii) uyikombandlela yomsebenzi wetuthuko olungelelwe kuhle nokhamba ngendlela yokunzinzisa izinto ngokuphelela kwazo; (iii) ukhulisa indlela yokungena emnothweni nemathubeni weemakethe; (iv) wehlisa imithetho nemithetjhwana esiliyo ekuhlumeni komnotho wemalokitjhini nemakhaya/nemaphandleni.                

7. Umtlamo Womthethokambiso Wokuhlakanipha Kwamakhompyutha (i-AI) ESewula Afrika   
                            
7.1 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womthethokambiso wokuhlakanipha kwamakhomphyutha kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. Umnqopho womthethokambiso we-AI kuqinisekisa ukuthi ubuhle nobungozi obuza ne-AI bendlaleke buthabalale kungatjhiyani emphakathini neenzukulwaneni zabantu ngokutjhiyana kweengaba zazo. UmThethokambiso we-AI unqophe ukuqinisa ikghono likarhulumende lokulawula nokwamukela i-AI ngokuyelela kokutjheja, ukube ngahlanye kukhuthazwa amandla wokusungula walapha ekhethu, kusekelwe ukuvulwa kwemisebenzi, kwenziwe ngcono nokutholakala kwamakghono we-AI.                   
7.2  Umthethokambiso lo wakhiwe ngeensika ezintandathu ezinqophe ukukhuthaza ukwakhiwa, nokuthuthukiswa nokusetjenziswa kwe-AI ngokuyelela kokutjheja.  Leziinsika ngilezi ezilandelako: (i) ukwakhiwa nokukhuliswa kwamandla wokwenza (ii) ukusetjenziswa kwe-AI ukukhuthaza ituthuko eqalelela umuntu woke nokuvulwa kwemisebenzi, (iii) ukulawula amandla ngokuyelela kokutjheja, (iv) i-AI yekambiso yokuziphatha neqalelelako, (v) ukubulungwa kwamasiko nokusetjenziswa kwawo ngokuhlanganyela namanye amazwe, kunye (vi) nokusetjenziswa kwe-AI ngokuqalelela umuntu.  Umthethokambiso lo uyavuma bona kufumele kukhanjwe ngendlela yokusebenza eyendlala izinto ngeengaba, njengoba ukusetjenziswa kwe-AI nobunjalo bobungozi bayo behluka ngeenkoro.

8. Umtlamo WeHlelo LamaBhizinisi (i-NES) NelokuPhumelelisa  
                    
8.1    IKhabinethi ivume umtlamo wamaBhizinisi i-NES nokuPhunyeleliswa kwayo.  Ihlelweli linqophe ukuqinisa amaBhizinisi amaNcani, naLingeneko (ama-MSME) bekulungiswe nokutlhogakala kwemisebenzi ebantwini abatjha. Lisekelwe ngeensika ezihlanu: (i) ukuphakanyiswa kwefundo yamabhizinisi nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa, (ii) ukukghonakaliswa kwamathuba wokwabelana ngetheknoloji namandla wokusungula, (iii) ukwenziwa ngcono kwamathuba wokuthola isekelo leemali nokungena emakethe, (iv) ukwenziwa ngcono kweendlela zokulawula, kunye (v) nokukhuthazwa kokuphandluluka nethungelelwanothintwano.  Ngemva kokubonisana nomphakathi ngokunabileko, i-NES yendlala iindlela namahlelo wokukhuthaza isiko lobubhizinisi eSewula Afrika ngokuvula ubujamo bezinto obuvumela ukuragwa kwamaBhizinisi, nehlelo elisekela ukusekelana kwezinto lapho ama-MSME angasebenza khona ngepumelelo isikhathi eside.                                  
8.2    I-NES izakuba lithulusi eliqakathekileko lokuvula amandla we-MSME, kukhule i-GDP, kuvuleke imisebenzi bekuqinisekiswe nokuthi umnotho ukhula ngokuqalelela umuntu woke.  Ngaphezu kwalokho, ihlelweleli linqophe ukulungelelanisa ubujamo obulungele ukuvulwa nokuthuthukiswa kwamaBhizinisi elizweni lekhethweli, lapho kubalwa khona neemphakamiso ezimalungana namabhizinisi ezizakufakwa kukharikhyulamu yomNyango wezeFundosisekelo nomNyango wezeFundo ePhakemeko, njengebizelo elibuyiselako elikhethwa hlangana namanye.                                                                    

9.     UmThetho Ophethe Umthethokambiso Wokufukamela Ibhizinisi Nokuthuthuka Kwayo (i-IBDS)                                                          
9.1    IKhabinethi ivumele ukuthoma ukusetjenziswa komThethokambiso we-IBDS. UmThethokambiso lo uza namatjhuguluko wokulawula ibhoduluko lamabhizinisi amaNcani ngokuhlathulula umsebenzi wababelani abahlukahlukileko nangokukhuthaza isekelo elihlangeneko.                                           
9.2    UmTlamo womThethokambiso we-IBDS uliphuzu eliqakatheke khulu leHlelopheleleko lokuThuthukisa amaBhizinisi amaNcani aThungeleleneko eliZweni Loke (i-National Integrated Small Enterprise Development Masterplan), elisebenza njengekomba yomthethokambiso kibo boke abalimindima abanesandla ekurhabiseni ukukhula kwama-MSME ngamahlelo alinganisekako, ngemikhiqizo, nangezenzelwa.                            
9.3    Iminqopho eqakathekileko yikhwalithi namazinga wokusebenza kuhle ekuthuthukisweni kwamabhizinisi, kuqinisekiswe ukutholakala kwesizo lokusekela ama-MSME, khulukhulu emalokitjhini neendaweni zemakhaya, kukhuthazwe amandla wokusungula nawebhizinisi.  Ukudlula lapho, umthethokambiso lo ubeka amabhizinisi amancani njengekundla yokuthoma yokuvula imisebenzi nokuhluma okuqalelela umuntu woke, ngokukhambisana neHlelo lokuThuthukisa leliZwe Loke.                                

C.    Imithethomlingwa 
1.    UmtheThomlingwa WokuTjhugululwa KomThetho OKhandela UkuSuswa NgokuNgasimthetho Nokuhlala Endaweni NgokuNgasimthetho (i-PIE)
1.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa oTjhugulula umThetho (i-PIE) eGazedeni yomBuso, kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.                                   
1.2.    UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho we-PIE we-1998 ukukhalima nokuqeda umukghwa wesenzo sabantu sokuzithathela inarha ngokungasmithetho, unqophe nokuvikela abanikazinarha nabanikazipahla, kuqedwe neegobotjhwani eziphikelele ngokuzitapela inarha nanyana kukuphi.                         
1.3.    Amaphuzu angaqakatheke khulu lapha kukuthi ukuhlohlozela abantu ukuthi bazithathele inarha sekuzakuba licala lobulelesi, kuzakwandiswa neendlela ezingaqalwa bezisetjenziswe makhotho nakakhupha imilayelo, kuqiniswe imithetholawulo emalungana nokutholwa kwezinye iindawo abantu abangahlala kizo. Amatjhuguluko la afuna nokuthi kulungiswe ihlathululo ezwakala ngamaphimbo amabili kilomThetho osebenza njenganje, okwenza ukuthi kube nokuzaza malungana nehlathululo nokuthi kufuze kusetjenziswe yiphi ihlathululo nemilayelo yakhona abantu nabazakususwa ngomthetho lapho basuswa khona, ngaphandle kokuqala iminqophabo namkha ubujamo obubafikise ekuthini baziphe indawo ngokungasimthetho.                                                   

2. UmThethomlingwa WomKhandlu weliZweloke wokuThuthukisa zomNotho  nezabaSebenzi (i-NEDLAC)            
2.1.    IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa komThethomlingwa we-NEDLAC ePalamende kobanyana uyokusetjenzwa ukuya phambili. Umtlamo womThethomlingwa lo uzokubulala umThetho we-NEDLAC (umThetho 35) we-1994, kanti uphakamisa ukuthonyaniswa namatjhuguluko enziweko emthethwenisisekelo solo kwangomnyaka we-1994.                    
2.2. Umtlamo womThethosisekelo uvumela noNgqongqotjhe ukuthi enze imithetholawulo yokuthatha amalunga abe atjho ukuthi ufuna amalunga ukufikela kuphi, ngehlelo lokukhulumisana kubonisanwe nababonisani, kubonisanwe nanomphakathi, ngaleyindlela ihlelweli llizokwenzakalela emkhanyweni.  UmThethomlingwa lo uzakuqinisa amandla wokuthi izakhamuzi zingene zibe nelizwi eendabeni ze-NEDLAC begodu ziyiqinise njengesijamiso esiyisika ekukhulumisaneni komphakathi ngokukhuthazwa kokukhuliswa komnotho, ukwakhiwa kwemisebenzi, ukuqalelelwa komphakathi kunye nokulinganiseka komphakathi.                      

3. UmThethomlingwa We-2026 OTjhugulula ImiThetho Ejayelekileko (Elwisa Ukuhlwengiswa Kwemali Eyenziwe Ngokungasimthetho Nesekela UbuPhekula)  
                                                                      
3.1. IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa komThethomlingwa oTjhugulula imiThetho eJayelekileko, ePalamende.  Umtlamo womThethomlingwa wee-2026 lo wakhela phezu kweminye imithetho yaphambilini, ebizwa ngokuthi miThetho eJayelekileko (eLwisa ukuHlwengiswa kweMali neLwa nokuSekelwa kobuPhekula). Ukusukela ngesikhatheso-ke, iZiko leeMali zeNarha landise iimphakamiso kobanyana kufakwe namagadango amalungana nokuqiniswa komthetho wokulwa nokuhlwengiswa kwemali eyenziwe ngokungasimthetho nesekela ubuphekula.                                                                  
3.2.    UmThethomlingwa lo utjhugulula imiThetho ekhona njenganje le: (i) UmThetho wee-2001 wezobuHloli ngeeMali (umThetho 38 wee-2001); (ii)  UmThetho weenHlangano ezingenzi inzuzo we-1997 (umThetho 71 we-1997); (iii) UmThetho oLawula ubuNikazipahla we-1988 (umThetho 57 we-1988);  (iv) UmThetho weenKhampani wee-2008 (umThetho 71 wee-2008) kunye (v) nomThetho oLawula iKoro yeeMali wee-2017 (umThetho 9 wee-2017).                                                      
3.3.    Amatjhuguluko la anqophe ukuqinisa ihlelo leSewula Afrika eliLwa nokuHlwengiswa kweMali eTholakele ngokuNgasimthetho neLwisa ubuPhekula, ngaphambi kwe-Financial Action Task Force (i-FATF) Mutual Evaluation, ehlelelwe ukuthoma phakathi kwaka-2026 ibe iyokuphela ngoSewula 2027.                                                        

4. UmThethomlingwa Wee-2026 Olawula Ukuvikeleka Kokuvezwa Kwemininingwana Yelwazi                      

4.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethomlingwa oLawula ukuVikeleka kokuVezwa kwemiNiningwana yeLwazi (umThethomlingwa oVikela abaHlabimkhosi) kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  UmThethomlingwa lo uyingcenye yokutjhugululwa kwemithetho yepalamende enqophe ukuqiniswa kokuvikeleka kwabahlabimkhosi ngokutjhugulula lomThetho wokuVikela ukuVezwa kwemiNiningwa (umThetho 26 wee-2000).  Uphendula godu neemphakamiso ezenziwe yiKomitjhini yePhenyo ngokuThunjwa komBuso, yona ebawe ukuthi ababethimthetho nabahlabikhosi abavikelwe ngcono.                                                                         
4.2. Umthethomlingwa lo uphethe iimphakamiso ezikwenza kube licala lobulelesi ukuzibuyiselela, kanti unikela nangesizo lokuthoba amanceba womkhumbulo, unikele nangesekelo lezomthetho, ube usize nangesekelo leemali kubamhlabimkhosi.  UmThethomlingwa lo uzakunabisa ihlathululo yegama elithi “umhlabimkhosi”, kobanyana litjho abosogontraga, ababonisani, namalunga womphakathi, kanti uzakwenza ikambiso ezwakala kuhle yokusebenza ngokuvezwa kwemininingwana eyintumba.                                                                                            

5.  UmThethomlingwa Wee-2026 OTjhugulula UmThetho WeThungelelwanohlanganiso (i-ECA)                
5.1.    IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa komThethomlingwa we-ECA ePalamende. Umnqopho womThethomlingwa lo kutjhugulula umThetho wezokuThintana ngeThungelelwanohlanganiso wee-2005. Umnqopho wamatjhuguluko aphakanyjiswako lawa kuphakamisa izinga lephaliswano ekorweni yezokuthintana ngethungelelwanohlanganiso, ngaleyindlela bese kwehla intengo. AmaTjhuguluko womThetho wezokuThintana ngeThungelelwanohlanganiso anqophe godu nokuvula amathuba avumako/amahle wokusisa, lapho kuzakuqalwa khona khulukhulu ukuphungulwa kweenqabo zemithetholawulo ebungenweni kobanyana kuzokwenziwa iphaliswano libe ngcono, bekuvunyelwe nesiGungu esiziJameleko sezokuThintana eSewula Afrika (i-ICASA) silawule ikoro yezokuthintana.                                                      

6.  UmThethomlingwa WokuziPhatha KweenJamiso ZeeMali (i-COFI)    
                       
6.1.  IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa komThethomlingwa i-COFI Bill 2025  ePalamende. Umnqopho womThethomlingwa lo kukwakha umthetho munye ophelele ngakho koke wokulawula ukuziphatha kwazo zoke iinjamiso zeemali emakethe. Lokhu-ke kuyingcenye yomnqopho omkhulu karhulumende ukuhlela ngobutjha imithetholawulo yeenjamiso zeemali zilandele ikambiso ye-Twin Peaks.   Ikambiso ye-Twin Peaks lihlelo lokulawula elihlukanisa umsebenzi wokulawulwa nokweluswa kweemali ibe mahlangothi amabili ahlukeneko: i-Prudential Authority eqalana nezokuphepha nokusebenza kuhle, bese kuba yi-Financial Sector Conduct Authority yokuziphatha kwemakethe nokuvikelwa kwabathengi. Ikambiso le yakha ikoro ‘ephephe ngcono’ esebenzela iinrhuluphelo zabo boke abathengi.                                              
6.2.    UmThethomlingwa lo uzakuqinisekisa bona abathengi baphatheka kuhle, kuphakame ukwenzeka kwamatjhuguluko, kukhuthazeke ubunzinzo. Ukudlula lapho, usekela ukutjhugululwa kwekoro yeemali befuthi ufuna ukuthi iinjamiso zeemalo zibe nemithethokambiso ezakuthobelisa ngayo iSiko leKoro yeeMali. Ngaphezu kwalokho, umThethomlingwa lo usekela ukukhula kweemakethe nephaliswano ngokukghonakalisa indlela ehlukileko yokunikela amalayisense wokungena kwezinto ezitja, ezinjengetheknoloji yezeemali.                                      

D.    Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    UNom. Bareng B. Mthimkulu oqatjhelwe isikhundla sokuba nguNobbhala wezokuVikela emNyangweni wezokuVikela.            
2.    UMm. uNomfundo Clementine Tshabalala oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko (kuvuselelwe ikontraga).           
3.    UNom. Xolile Adviser Brukwe oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi.                        
4.    UNom.  Sibusiso Attwell Makhanya oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) oPhongola-Umzimkhulu Catchment Management Agency.                                                        
5.    UMm.  u-Lucia Lungelwa Sigasana oqatjhelwe isikhundla sokuba mPhathi wesiGungu: SesiJamiso seemBonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende seSewula Afrika (i-SASSA)    esiPhandeni seTjingalanga Kapa.

6. Ukuqatjhwa KwabaNqophisi BeBhodi YeKhamphani YeDoyelo LaboFlayi ESewula Afrika (i-Airports Company South Africa)  

        
i.    UNom. Irvin Phenyane (uSihlalo);
ii.    UMm. u-Eunice Xoliswa Daku (iSekela likaSihlalo);  
iii.    UMm. u-Keitumetse Stella Mahlangu
iv.    UNom. Surendra Sooklal 
v.    UNom. Kurt Frayne Parker
vi.    UMm. u-Ulandi Exner;
vii.    UNom. Patric Roy Mnisi; kunye    
viii.    noNom. Theunis Chamberlain

7.     Amalunga WeSimangaliso Wetland Park Authority                
i.    UMm.  u-Memory Thulile Sosibo (uSihlalo obuyiselweesikhundleni);
ii.    UNom. Bongani Mzwakhe Mhlongo (obuyiselwe esikhundleni);
iii.    UMm. uNombuso Mlambo (obuyiselwe esikhundleni);
iv.    UNom. Sifiso Mdluli; 
v.    UDorh. Kailen Padayachee
vi.    UMm.  u-Jacolette Adam;
vii.    UMm.  u-Hazel Thulisile Xulu;
viii.    UMm. uZamekile Coreen Zama; kunye 
ix.    noNom. Boy Daniel Ngobeni (obuyiselwe esikhundleni).

E.     Iminyanya Ezako  

1.    INyanga YeKululeko 
1.1    ISewula Afrika igidinga iNyanga yeKululeko ngoSihlabantangana 2026 ngommoya wokuzikhakhazisa ovuseleleke ngobutjha, njengoba kuhlangana ama-32 weminyaka senzeka isehlakalweso somlando wokuphuma ngaphasi kwegandelelo lombuso webandlululo kungenwe embusweni wentando yenengi ozijameleko.                                              
1.2     Imigidingo yanonyaka le iqakatheke ngokuhlukileko, njengoba sigidinga ama-30 weminyaka womThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, omtlolo wamatjhuguluko obeyikombandlela endleleni yethu yehlelo lentando yenengi yokwakha umphakathi osekelwe bulungiswa nokulingana.                                                       
1.3    INyanga yeKululeko ilithuba lesinye nesinye isakhamuzi lokuphakamisa amalungelo neembopho ezikhambisana namalungelo alondwe emtlolweni wethu womThethosisekelo ngokukhuthaza ukubumbana komphakathi khudlwana bekurage namatjhuguluko welizwe lekhethu.                                  

2.     Lima Indimakho Uzitlolisele Ukuvowuda: Zitlolisele Ukuvowuda          

2.1.1      IKomitjhini yezeKhetho eziJameleko (i-IEC) ibeke uMgqibelo mhlana oSondo mhlana ama-20 ukuya nakama-21 kuMgwengweni 2026 bona kuyipelaveke yokutlolisela ukuvowuda.                            
2.1.2     IKhabinethi ikhwezelela amaSewula Afrika akulungeleko ukuvowuda ukuthi azitlolisele ukuvowuda ekhethweni laborhulumende beendawo elizakweli.                                                                    
2.1.3     Ukulungele ukuvowuda nakube usisakhamuzi seSewula Afrika esineminyaka yobudala ukusuka keli-18 ukuya phezulu, befuthi une-ID enebhakhowudi, une-ID elikarajana, namkha une-ID yesikhatjhana.        
2.1.4     Abavowudi abakulungeleko ukuvowuda bangakghona nokuzitlolisa namkha bakhibelele imininingwanabo nakube kukhona okutjha okutjhugulukileko ngemininingwanabo; kutloliswa ku-online portal eyikundla ye-IEC esemthethweni yokutlolisa, kanti isebenza ubusuku nemini:  https://registertovote.elections.org.za.                                 
2.1.5     Izakhamuzi ziyeleliswa bona zihlale zitjheje ziyelele, zikubalekele ukuqhwarhaza ikhomphyutha kuma-link asolisako, zikubalekele nokukhambe zivakatjhela ubusinganzinzolwazi obenza ungabuyiKomitjhini yezeKhetho yeSewula Afrika bungasiyo.                                

3.      UmButhano Welizweloke Wokuthuthukisa Umnotho WeeNdawo (i-LED)          
3.1    UmNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani, ngokubambisana ne-SALGA kunye nomNyango wezokuBusa ngokuHlanganyela nezeNdabuko (i-CoGTA), uzokubiza umhlangano wabarholi be-LED beliZwe ozokubanjelwa e-Birchwood Hotel and Conference Centre eJwanisbhege mhlana ali-15 ukuya nakali-16 kuSihlabantangana 2026.  UmHlangano wabaRholi we-LED uzakusebenza njengekundla yokurarulula imiraro ngokunikela i-LED umsebenzi omutjha, ngokukhambisana nomtlamo omutjha womBikomthethokambiso ngaphasi kommongondaba othi “Sinjiniyera Iminotho YeNdawo Ngobutjha: UmTlamo WokuThoma Ohlanganyelelwe Ukukhulisa Amabhizinisi Amancani Nobulula Bokuraga Ibhizinisi”.                    
3.2    Umhlangano wabarholi lo uyokulalela oHloniphekileko uMengameli u-Ramaphosa, kanti-ke kuzabe kukhona abarholi abavela kiwo womathathu amagumbi karhulumende, ne-SALGA, nama-SOE, nama-DFI, nekoro yangeqadi, nabarholi bendabuko nabanye ababambisani be-LED abanengi.                                                             
3.3    Umhlangano wabarholi lo uzakutjhidisa i-LED emthethwenikambiso onqophe ukwenza okuthileko okuqinisa amandla weenjamiso zendawo, ukhulume ngokutjhiyana ngendima ngeendawo, uhlanganise ikoro yomphakathi nekoro yangeqadi malungana nokukhula ngokuhlukahluka, unikele indawo engcono yokusisa nokukhula kwama-MSME.                                                              

F.    Imilayezo  

1.    Silila Imbiko

IKhabinethi ibalilela imbiko abangani nebemindeni yalaba abalandelako:

  • Umtjhotjhozeli owayelwa nombuso webandlululo nowakhe waba nguNdunakulu, wakhe waba nanga nguNgqongqotjhe wezokuVikela u-Mosiuoa Lekota, owadela ipilwakhe yoke alwela ukukhululeka kweSewula Afrika engabandlululiko nephila ngentando yenengi.    
  • U-Nicholas “Fink” Haysom, igcwetha lamalungelo wobuntu elaziwako elalisiKhulu sabaLuleki bakaMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela kwathi muva waba mJameli oKhethekileko ngeenkhundla ezihlukahlukileko kaNobhala Zombelele weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko.         
  •  Umakekere wombikiindaba nomtloli ohlonitjhwako u-Terry Bell owalima indima eqakatheke khulu ekulwiseni i-apartheid, asebenzisa iphimbo lakhe nemitlolo ukuveza ukutjhiyana ngendima kwabantu belizwe lekhethu nokukhuthaza ihlelo lentando yenengi eSewula Afrika.                                                                                                                      


2. Siyabathokozisa

IKhabinethi ithokozise beyabafisela okuhle laba abalandelako:

  • U-Phrof. Nyaweleni Tshifularo nesiqhema sakhe sabodorhodera ngokuphumelela kwabo ukuhlukanisa amawele abelethwe ahlangene emsebenzini omkhulu wokuhlinzwa kwamawele la esibhedlela se-Mankweng, esisendaweni yemakhaya we-Limpopo. Lomsebenzi okhetheke ngezinga eliphezulu usafakazela amandla weembhedlela zeSewula Afrika, ekubalwa kizo neziseendaweni zemakhaya imbala, wokuphumelelisa umsebenzi wokuhlinza ongasilula nakancani, njengoba ilizwe lekhethweli lilungiselela ukuvula iTjhorensi yokuQalelela zePilo yeliZweloke (i-NHI).
  • UDorh.  Keamogetswe Ramonaheng, osiKhulu se-Medical Physics and Radiology e-Nuclear Medicine Research Infrastructure (i-NuMeRi), ngokuthola unongorwana i-Saul Hertz Award ku-Theranostics World Congress yeHlandla lobunane, ngemibonwakhe nangamandlakhe wokusungula kilekoro etja ebudorhodereni, ebizwa ngokuthi yi-theranostics, lapho kuhlanganiswa khona ukupopola nokwelatjhwa, ngomnqopho wokwenza ukwelapha ikankere kuveze imiphumela engcono.    
  • UProf. Prinola Govenden we-University of Johannesburg othweswe unongorwana wezinga eliphezulu wokuba nguSihlalo we-UNESCO: Cultural Inclusivity and Equity in Digital Media in Africa (2026-2030), ngemva kokuphalisana nzima ephaliswaneni lephasi lapho kutholwe khona iimbawo ezili-135 zokuqalelelwa kilesisikhundla, eMzimkhulu we-UNESCO e-Paris, e-France.   
  •  U-Kutlwano Peta, owenza i-Diploma ye-Accounting Sciences eyenziwa ngemva kweziqu zefundo zokuthoma, okhethwe ngomnyaka wee-2025 njengomunye wabahlanganyeli abali-16 kabangaphezulu kwe-1 800 abafake iimbawo abavela ephasini loke, wakhethelwa i-Institute of Singapore Chartered Accountants (i-ISCA) Global Talent Programme (GTP) e-Singapore. U-Kutlwano, khona duze nje oyokungena e-ofisini yomHlolima-Akhawundi Zombelele eSewula Afrika, bekayedwa tere ovela e-Afrika kilabo abafake iimbawo.               
  • Umgijimi webanga elide weSewula Afrika, u-Adriaan Wildschutt, owenze umlando ngokuthumba kwakhe iphaliswano le-Half Marathon e-New York, ngaleyindlela waba mSewula Afrika wokuthoma ukuthumba iphaliswano le-half marathon elingeliphambili ephasini.    
  •  U-Major General Carl Moatshe, oqatjhelwe ukuba nguKhomanda we-SA Air Force ukusukela ngomhla wo-01 kuSihlabantangana 2026, kanti uzokukhutjhulelwa esikhundleni sika-Lieutenant General. Welama isiKhulu se-Air Force, u-Lieutenant General Wiseman Simo Mbambo, isikhathi sakhe esihlathululwe njengesisimeleleko sokusebenzela isitjhaba.     
  • U-Mm. u-Lytania Johnson ngokuqatjhelwa kwakhe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) se-First National Bank, ngemva kwama-25 weminyaka asebenza kilebhanga, kanti-ke uzakudosa phambili ephikweni lebhanga le lokuthengisa nelebhizinisi.       
  • UMm. u-Valdene Reddy, oqatjhelwe isikhundla sokuba ngu-CEO e-Johannesburg Stock Exchange, kanti-ke umumuntu omsikazi wokuthoma ukuphatha isikhundla asitholilekwesi.       
  •  Ama-Springbok Sevens – iintandwa zethu zama-Blitzbokke, ngokwethweswa kwawo unongorwana weenkutani wee-2025/26, nangokuthumba unongorwana we-New York Sevens.           
  •  UMasipaladi we-Greater Tzaneen (Municipality) e-Mopani, eLimpopo, ngokuphuma kwakhe phambili ngokubutheka nokuhlanzeka kinabo boke abomasipala eSewula Afrika, emnyanyeni wabonongorwana i-National Waste Management Awards, ebewusingethwe mNyango wezamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko.    
  •  IDoyelo laboFlayi i-Cape Town International Airport ngokukhonjwa njengedoyelo laboflayi eliwadlula woke e-Afrika, kwehlandla lomnyaka we-11 iminyaka ilandelana, emnyanyeni wabonongorwana i-2026 Skytax World Airport Awards ebewuse-London, e-United Kingdom.  Idoyelo laboflayi i-O.R. Tambo International Airport liphume isibili, kwathi i-King Shaka International Airport e-Durban yaphuma isine, yabuye yaba hlangana nalawo aphume phambili esiphandeni se-Afrika.
  •  Ukukhethelwa kweSewula Afrika esiQhemeni somSebenzi seHlandla lama-70 seKomitjhini yamaJamo waboMma kwenziwe ngaphasi kwesandla seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko. Lokhu-ke kufakazela uburholi beSewula Afrika ekuthuthukiseni ihlelo lezokuthintana ngezokulinganiswa kobulili nokuhlonyiswa kwabantu abasikazi.          
  •  USaziwako womvumi, uDorh. Abdul Ibrahim ngokuthatha kwakhe umhlalaphasi, aneminyaka ema-91.  Iqhawe lomzabalazo wekululeko elasebenzisa umvumo ukucoca indaba yeSewula Afrika yebandlululo yangesikhatheso. AmaSewula Afrika akweleda ukukuthokoza.                                                      


3.  Ukuziphatha Ngokuzitjheja KilePelaveke YePhasika/YeGudi            
3.1    IKhabinethi ifisela woke amaSewula Afrika ipelaveke ede yePhasika ehle nephephileko. Lesi sikhathi lapho amaSewula Afrika amanengi aphuma khona avakatjhele iindawo ngeendawo khona ekhethwapha, abona umndeni, abangani namkha ayokukhuleka ndawonye ekukhonzeni. Lokhu-ke kuvamise nokwandisa umthamo weenkoloyi eendleleni zekhethu.                      
3.2    IKhabinethi ibawa woke umuntu ukuthi aziphathe ngokuyelela kokutjheja lokhuya nakatjhayelako – uqinisekise ukuthi ikoloyakho ikulungele ukuba sendleleni ngaphambi kobana ungene indlela, kanti-ke woke umuntu ongekoloyini, ngitjho nomntwana imbala, kufuze abophe ibhande.                                                 
3.3    Siyazamukela iimvakatjhi elizweni lekhethweli begodu siqinisekisa amaSewula Afrika neemvakatjhi ngokufana ukuthi ukulwisa ubulelesi solo kusese ngelinye lamaqalontanzi karhulumende, befuthi ngomsebenzi wamaPholisa (i-SAPS), kancani kancani iyabonakala indima eyenziwako ekulwiseni ubulelesi.  Ilizwe lekhethu solo lisenza koke elingakghona ukukwenza ukuqinisekisa ukuthi woke umuntu ovakatjhe ekhethwapha uhlala aphephile.                                
3.4    Iindawo ezirhulutjhelwe khulu ziimvakatjhibukeli zingezelelelwe isandla sokuphephisa. Njengoba iPelaveke yePhasika iza nje, isiGungu esiLawula amaSango wemiKhawulo (i-BMA), sesikulungele ukwenza umsebenzi wokulawula kuhle ukukhamba kwabantu abaphuma eSewula basiya emazweni abomakhelwana, nokukhanjiswa kwepahla esuka khona ekhethwapha isiya kiwo amazwe abomakhelwana, emasangweni wokungena ama-71, ngalesisikhathi samaholideyi.                
3.5    Ngenca yobuLwele beenQatha nomLomo (i-FMD), iKhabinethi ikhombela bona nefuyo ikhanjiswe ngokuyelela lapho ikhamba khona, ingarhatjhi ubulwelobu. Siyayizwa yesidingo esikhulako sokukhambisa ifuyo njengoba inyama ifuneka nje, kodwana nanyana kunjalo kumele sihloniphe ikambiso yokulawulwa kobulwele be-FMD.             
                                
IsiTatimendesi Sikhutjhwe egameni leKhabinethi: nguNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli, uMm. uKhumbudzo Ntshavheni. 
Imibuzo ingathunyelwa: eZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS).  
Oqalene nemibuzo: nguMm. uNomonde Mnukwa, umJaphethe womNqophisi Zombelele.
Inomboro Yomtato:  083 653 7485   
 

Share this page

Similar categories to explore