A. Tindzaba Letibalulekile Talelive
1.1. I-SoNA 2026: Kulungisa Loko Lokufanele Kutsi Sikulungise Kute Kutsi Siphakame Kanyekanye
1.2. Ikhabhinethi itibophelele ekufezekiseni ngesikhatsi lesifanele tibopho letentiwe nguMengameli Ramaphosa ngesikhatsi etfula Inkhulumo Yebunjalo Belive yanga-2026 kanye neMphendvulo yetinkhulumiswano te-SoNA.
1.3. I-SoNA 2026 ibeke embili kulungisa tinsayeya letibalulekile live lelisabukene nato nanobe kunenchubekelembili lecinile emkhakheni wetemnotfo njengobe kucinisekiswe tinkhomba temnotfo letichubeka njalo nekuba ncono. Letinsayeya nguleti: (a) simobucayi semanti kuvelonkhe, (b) Sifo sematele, (c) Bugebengu Lobuhleliwe kanye neluhlelo lwebulungiswa lwetebugebengu lolubutsakatsaka, (d) luhlelo lwahulumende wasekhaya lolubutsakatsaka, kanye (e) Nekweswelakala kwemisebenti.
1.4. Mayelana nesimobucayi semanti, Mengameli utawuba ngusihlalo weLikomidi Letesimobucayi Semanti lelitawuhlanganisa futsi lichube tonkhe tindlela tekungenelela letihlose kusombulula tinsayeya temanti eNingizimu Afrika. Likomidi Letesimobucayi Semanti litawuphotfula Luhlelo Lwekusebenta Lwemanti lolutawugcila ekungeneleleni kwesikhatsi lesifishane, lesisemkhatsini, kanye nesikhatsi lesidze lokudzingekako kucinisekisa kutsi timpompi tiphuma emanti. Kusimamisa kuphakelwa kwemanti eGauteng, Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle ivume imvume yekusebentisa emanti lephutfumako ye-Rand Water kutsi itsatse emanti langetiwe eLuhlelweni Lwemfula Lohlanganisiwe iVaal tinyanga letintsatfu (3), lokutawenta kutsi bomasipala bakhone kusimamisa emazinga emadamu.
1.5. Kulwa neBugebengu Lobuhleliwe kanye neluhlelo lwetebulungiswa lwebugebengu lolubutsakatsaka kwentiwa ngekusebentisa lisu lelinetigaba letinyenti. Lelisubuciko lifaka ekhatsi kucala kusebenta kweLuhlelo Lwavelonkhe Lwekulwa Nebugebengu Lobuhleliwe loluphindze futsi luciniswe ngekutsi kusetjentiswe i-SANDF etindzaweni letigcwele emacembu emagenge, kanye nekucedza konakala kweluhlelo lwetebulungiswa lwebugebengu ngekususa tintfo letilwenta lube sengotini ngekutsi kuhlolwe kabusha emalunga kanye nemaphoyisa emadolobha lamakhulu. Lokuhlolwa kabusha kufaka ekhatsi kuhlolwa kwendlela yekuphila. Luhlelo Lwekuhlola lutawetfulwa eKomidini Lelihlangene Lelimile Letebunhloli. Ngetulu kwaloko, sekusungulwe licembu lekusebenta ne-SAPS kute liphenye bufakazi bebugebengu lobentiwe ngemalunga lamakhulu e-SAPS latsintsekile kuKhomishini yaMadlanga.
2. 2026 Sabelomali Savelonkhe (Tigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R2.67)
2.1. Ikhabhinethi yemukele Sabelomali sa-2026 lesitigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R2.67 lesitawusekela ngetimali kutibophelela lokwentiwe nguMengameli nge-SoNA.
2.2. Kute kwesekelwe kulwa nebugebengu, Indvuna Yetetimali yengete tigidzigidzi leti-R2.7 ngetulu kwe-MTEF kusabelomali seTekuvikela kute kwentiwe kancono kusebenta kantsi netigidzigidzi le-R1 letengetiwe ngasinye sabelwe i-SAPS ne-SANDF levela eSikhwameni se-CARA kute kuliwe nebugebengu lobuhleliwe.
2.3. Kute kwesekelwe tingucuko tahulumende wasekhaya kute kucinisekiswe kwetfulwa kwetinsita, Indvuna Yetetimali imemetele tigidzigidzi letinge-R27.7 ngetulu kwe-MTEF yengucuko lehambisana nekusebenta kwetinhlangano temadolobha emadolobhakati letihwebelana ngagezi, emanti kanye nemfucuta leyomile. Inhloso yalengucuko kucinisekisa kutsi imali lengenako yemanti nagezi iyahlanganiswa kute kutsi kube nekutjala imali kabusha kuletinsita ngembi kwekutsi kube nekusitwa ngemali.
2.4. Ngetulu kwaloko, Indvuna imemetele kwetfulwa kwemodeli Yekuletsa Ngekwehlukanisa yesibonelelo sesakhiwonchanti sabomasipala (i-MIG), lapho khona bomasipala banenkinga lenkhulu yekwetfulwa kwetinsita noma behluleka kuphatsa batawuntjintjelwa kumodeli yetinsita lengakacondzi ngco. Lemodeli yetinsita lecondze ngco, itawuholela ekutsini bomasipala besigodzi labanelikhono kanye nalamanye ema-ejensi lagunyatiwe laphumelelisako atawuba yincenye yeluhlelo lwawo lwekwetfula sakhiwonchanti.
2.5. LeSabelomali siphindze futsi saletsa kuhhamuleka emtselweni emakhaya nakumabhizinisi lamancane ngekutsi kukhishwe tigidzigidzi letinge-R20 tekuphuka kwemtselo lebetifakwe kwesikhashana kuSabelomali sangeNkhwekweti 2025, kulungisa emazinga emtselo wemali lengenako yemuntfu sicu kanye netimbuyiselo letihambisana ngalokuphelele nekwenyuka kwemazinga entsengo, kanye nekukhuphula umkhawulo wekubhaliswa kwe-VAT lokuphocelelekile kusuka etigidzini leti-R3 kuya kuleti-R2.
2.6. Ikhabhinethi iphindze yagcizelela kutinikela kwayo ekulawuleni timali ngekuhlakanipha, i-ajenda yetingucuko, kanye nekucala kusebenta ngekushesha kwetingenelelo kanye netinhlelo lokuholele ekunciphiseni kwesilela sesabelomali kanye nekukhula kwemnotfo lokucinile lokwente kutsi Sabelomali sanga-2026 sibe khona.
3. Inchubekelembili lecinile ekulweni neKweswelakala kwemisebenti
3.1. Ikhabhinethi yemukele imiphumela yeLuhlolo Lwebasebenti Lwekota ye-4 yanga-2025, Luklayo Lwebasebenti lweKota, njengobe lukhishwe teLubalobalo lwaseNingizimu Afrika lekhombisa kutsi kungasebenti kwehle ngemaphuzu langemaphesenti la-0.5 kuya ku-31.4% ekoteni yesine yanga-2025 kusuka ku-31.9% ekoteni leyengcile.
3.2. Linani lebantfu labangasebenti lehle nge-172 000 laya etigidzini leti-7.8 tebantfu labangasebenti, kantsi kucashwa kwenyuke nge-44 000 nge-Q4 2025 kwaba tigidzi leti-17.1 tebantfu labacashiwe.
3.3. Loku kusho ikota yesitsatfu lalandzelanako yekukhula kwemisebenti, futsi kuyakhutsata kutsi imikhakha lebalulekile njengekwakha, tetetimali kanye netekulima itfole emazinga lasetulu ekukhula.
4. Tingucuko Temnotfo Netinchubekelembili Letibaluleke Kakhulu
4.1.1. Ikhabhinethi isekele simemetelo saMengameli se-SoNA sekutsi akukavumeleki kutsi iminyaka lenge-31 yentsandvo yelinyenti, Bantfu labaMnyama base-Afrika, Emakhalatsi kanye nemaNdiya bayachubeka nekuba nematfuba lambalwa emnotfo kunebantfu labaMhlophe, futsi akuvumelekile kutsi bomake bahole kancane kunamadvodza.
4.1.2. Imininingwane levela kutetibalobalo taseNingizimu Afrika (i-Stats SA) icinisekisa kutsi emkhatsini wa-2006 na-2023, emakhaya ase-Afrika lamnyama ahlangabetana nekukhula kwemali lengena mbamba ngemaphesenti lange-46, emakhaya emakhalatsi ngemaphesenti lange-29 kwatsi emakhaya eMandiya ngemaphesenti la-19. Lizinga lebuphuya kubantfu labaMnyama base-Afrika lehle kusuka kumaphesenti lange-67 nga-2006 laya kumaphesenti lange-44 nga-2023 kantsi lizinga lebuphuya kubantfu labangemakhalatsi lehle kusuka kumaphesenti lange-43 laya kumaphesenti lange-25 ngesikhatsi lesifanako.
4.1.3. Nanoma kunalenchubekelembili, Ikhabhinethi ivumile kutsi imali lengenako lesemkhatsini yemindeni yebantfu labamhlophe ihlala ingetulu ngemahlandla lasihlanu kunaleyo yemindeni yalabamnyama.
4.1.4. Mayelana naloku, Ikhabhinethi yemukele kubuyeketwa lokusedvute kweLuhlakamsebenti Lolubanti Lwekutfutfukiswa Kwebantfu Labamnyama Ngemnotfo kute kucinisekiswe kutsi lwesekela tingucuko letinkhulu kanye nekukhula lokungukhukhulelangoco.
4.2 Emakhaya alamnyama nyalo ane-41% ebantfu labahola kakhulu
4.2.1 Ikhabhinethi ikubonile lokutfolwe yi-Liberty Institute of Strategic Marketing yaseNyuvesi yaseKapa lesekelwe kumininingwane ye-Stats SA, lekhombisa kutsi linani lemakhaya lamnyama lahola imali lengetulu kwe-R75 000 ngenyanga likhuphukele kumaphesenti lange-41 nga-2024 kusuka kumaphesenti lange-29 nga-2012. Linani lebantfu labaMnyama baseNingizimu Afrika labasesigabeni sebantfu labahola imali lesesigabeni lesisemkhatsini nalesisesetulu, labahola imali lengetulu kwe-R22 000 ngenyanga, liphindzeke emahlandla lamane laba ngetulu kwetigidzi leti-7 nga-2024. Sekukonkhe, linani leliphelele lebantfu kulawo macembu laholako likhuphuke kusuka cishe etigidzini letine luya ngetulu kwetigidzi leti-11, emkhatsini wa-2012 na-2024.
4.2.2 Kukhuphuka kwemholo webantfu labamnyama kugucula kancane kancane iphrofayli yebuhlanga bebantfu baseNingizimu Afrika labahola ngalokusezingeni lelikhulu. Loku kuyinzuzongco yeminyaka lengemashumi lamatsatfu nakunye yekugucula intsandvo yelinyenti ngetinhlelo tekucasha ngalokulungile emsebentini kanye nekuhlonyiswa kwebantfu labamnyama kutemnotfo. Lenchubekelembili yentiwa eveni lelabunjwa kungalingani lokuhlelwe sikhungo, lapho khona linyenti lebantfu labamnyama bebandlululwa ngendlela lehlelekile ngesikhatsi semtsetfo wekubusa bucali kanye nelubandlululo, futsi imali leholwako beyiya ngebuhlanga bemuntfu, ngetinhlelo tahulumende tekugucula emkhatsini walokunye.
4.2.3 Ikhabhinethi iyabonga futsi kutsi lenchubekelembili solo ayisiko nekumelelwa kwebantfu baseNingizimu Afrika ngalokulinganako. Bantfu labamnyama baseNingizimu Afrika basahamba embili esigabeni sebantfu labaphuyile kanye nekusebenta kabi futsi tigidzi tebantfu tisaphila ebuphuyeni.
5. INingizimu Afrika iphindze icale kukhicita imijovo lapha ekhaya kute kuncishiswe lubhubhane lwe-FMD futsi kubuyiselwe live esimeni sekungabi netifo
5.1. Umkhandlu Welucwaningo Lwetekulima (i-ARC) Lucwaningo Lwetilwane Lucwaningo Lwe-Onderstepoort Veternary (i-OVR) luphindze lwacala kukhicita imigomo yeSifo Sematele (i-FMD) eminyakeni lengetulu kwalenge-20. Umtfwalo wekucala wemigomo yesifo sematele lekhicitwa kuleli yaniketwa ngaLesihlanu, mhla ti-6 Indlovulencane 2026. Lelibanga leselihanjiwe lelibalulekile litawufaka sandla etinyatselweni letiphutfumako tekunciphisa kubhedvuka kwesifo sematele njengamanje lebhubhisa imfuyo lengetulu kwetigidzi leti-14 kulelive futsi lebangela kukhahlabeteka lokukhulu kakhulu emmangweni lolimako.
5.2. Ikhabhinethi inelitsemba lekutsi kwakhiwa kabusha kwemandla ekukhicita imijovo yakuleli kwe-ARC kanye ne-OBP lephetfwe nguHulumende nako kutawufaka sandla emgomeni wekubuyisa simo seNingizimu Afrika sekungabi ne-FMD eNhlanganweni Yemhlaba Yetemphilo Yetilwane (i-WOAH). Ikhabhinethi yendlulisela kubonga kwayo emmangweni webalimi, losebente ngekutikhandla kwesekela imitamo yeLitiko Letekulima yekunciphisa kubhedvuka kwanyalo kwesifo sematele.
6. Tibalobalo Tebugebengu Letincono tikhombisa inchubekelembili lecinile ekulweni nebugebengu
6.1. I-SAPS ikhiphe tibalobalo tebugebengu te-Q3 2025/26 mhla tinge-20 Indlovulencane 2026 letinesitfombe sebugebengu savelonkhe lesifakazela litsemba lelicaphele, lelisekelwe ebufakazini kantsi futsi usausemunengi umsebenti lokufanele kutsi wentiwe.
6.2. Mayelana nekubulalana, lesimo sekwehla sacala ku-Q1 yanga-2023/24 sichubeke njalo, ngekwehla lokwaba nge-8.7%, lokumelele bantfu labambalwa labange-602 labafa nakucatsaniswa nesikhatsi lesifanako semnyaka lophelile. Eminyakeni lemibili, kubulala/bulawa kwalekota kwehle nge-17.6%, lokusho kutsi sekubulawe bantfu belinani lelincane laba-1 359. Kwehla kwekubulalana ngemadijithi lamabili kwatfolakala etifundzeni letisihlanu: KwaZulu-Natal, eGauteng, eMpumalanga, eFreystata, kanye naseNyakatfoshonalanga. Kwehla lokuncane eNshonalanga naseMphumalanga Kapa, kantsi kwenyuka lokuncane kwatfolakala eLimpopo naseNyakatfo Kapa. Kuletindzawo letinge-30 letinekubulala lokukhulu kuvelonkhe, kutfolakele kutsi kwehle nge-15 kuphela. Loku kucinisekisa kutsi ngesikhatsi simo savelonkhe senta kancono, kungenelela lokuhlosile esigabeni semmango kuhlala kubalulekile.
6.3. Ikhabhinethi ikhatsateke kakhulu ngekwenyuka lokuphawulekako kwekubulawa kwetikhulu temaphoyisa kulekota. Emaphoyisa lange-23 abulewe, cishe 80% wabulawa ngesikhatsi angekho emsebentini. Khomishana Wvelonkhe weLuphiko Luphiko Lwetemaphoyisa AseNingizimu Afrika unikwe umsebenti wekuhlola ngalokugcwele kute kuvikelwe lokufa.
6.4. Bugebengu bebudlova, lobufaka ekhatsi tonkhe tigaba tebugebengu lobunebudlova, behlile nge-6.7%, lokumelele tehlakalo letimbala letinge-12 682 labikelwe i-SAPS nakucatsaniswa nekota lefanako yemnyaka lophelile. Eminyakeni lemibili, bugebengu bebudlova lobubi balekota behle nge-8.3%, noma tehlakalo letimbalwa la-15 763.
6.5. Lomkhuba ubangelwa, ngalokuyincenye, kusebenta kwemaphoyisa lokutfutfukisiwe.
7. Umbiko we-SIU lomayelana nema-VISA eTasekhaya
7.1. Ngesikhatsi Mengameli Ramaphosa asayina Simemetelo lesigunyata Luphiko Lwekuphenya Lolukhetsekile (i-SIU) kutsi luphenye tinsolo tenkhohlakalo kanye nekukhwabanisa etinchubeni tekufaka sicelo se-VISA mhla ti-16 Indlovulencane 2024, inhloso bekukuvikela bucotfo bemibhalo lesemtsetfweni yaseNingizimu Afrika kanye neluhlelo lwekungeniswa kwebantfu lababuya kulamanye emave.
7.2. Ikhabhinethi income i-SIU ngemsebenti wayo lotawusita Litiko Letasekhaya kuvala tikhala letisele kanye nekucinisekisa kutsi bonkhe labente lokubi bayaboshwa.
7.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yancoma Litiko Letasekhaya ngenchubekelembili leyentiwe ekuciniseni luhlelo lwekungeniswa kwebantfu kulelive kusukela tinsolo tekucala tekukhwabanisa nenkhohlakalo lapho tatfolakala khona.
8. Kubuya kwemajaha la-15 kula-17 layengwa kutsi ajoyine emasotja aseRussia
8.1. Hulumende waseNingizimu Afrika losebentisana kakhulu nahulumende waseRussia utfole kubuya lokuphephile kwalamadvodza lasemkhatsini weminyaka lenge-20-39 budzala layengwa kutsi ajoyine emabutfo aseRussia. Loku kulandzela kutfola lucingo lwekuphelelwa litsemba lwelusito lwekubuyela ekhaya loluvela emadvodzeni lalishumi nesikhombisa (17) aseNingizimu Afrika.
8.2. Ikhabhinethi ihlanganyele naMengameli Cyril Ramaphosa ekubongeni kwakhe kuMengameli Vladimir Putin lowaphendvula kahle simemo saMengameli Ramaphosa sekutsi asekele inchubo yekubuyisa emadvodza aseNingizimu Afrika lahungwa kungenela imphi lesemkhatsini weRussia ne-Ukraine.
8.3. Onkhe lamadvodza lalishumi nesikhombisa (17) akhululiwe etivumelwaneni latisayina nabosonkontileka bemasotja. Lamadvodza lalishumi nesihlanu (15) abuyele eNingizimu Afrika kantsi lamabili (2) asale eRussia, lomunye usesibhedlela kantsi lomunye uyacutjungulwa ngembi kwekutsi aphotfule emalungiselelo akhe ekuhamba.
8.4. Luphenyo luyachubeka mayelana netimo letaholela ekuhehweni kwalamajaha kanye nekwephulwa kwemitsetfo yaseNingizimu Afrika.
9. Ingoti Yasemayini i-Ekapa
9.1. Indvuna Yemcebo Wetimbiwa Nephethroliyamu, Gwede Mantashe, kanye naNdvunankhulu waseNyakatfo Kapa Zamani Saul kanye neMphatsidolobha Lomkhulu waseSol Plaatje Martha Bartlett, bavakashele imayini i-Ekapa Minerals Joint Shaft eKimberley, lapho khona kwenteka ingoti yekubihlika kweludzaka mhla ti-17 Indlovulencane, 2026. ngaphasi kwemhlaba. Yonkhe imisebenti kulemayini seyimisiwe njengobe umsebenti wekutakula lomkhulu lomatima usachubeka. Uma lomsebenti wekutakula sewuphelile, Litiko litawuchuba luphenyo loluhlelekile loluhambisana neMtsetfo Wetemphilo Nekuphepha Etimayini kute kutfolakale imbangela yalesehlakalo.
9.2. Licembu le-DMPR, leliholwa nguMhloli Lomkhulu Wetimayini lisasekhona kulendzawo kute ligadze futsi lisekele imitamo yekutakula. Hulumende uncome tinkampani tetimbiwa kanye neMkhandlu Wetimbiwa waseNingizimu Afrika ngelusito lwato ekusekeleni lomsebenti wekutakula bantfu. Imindeni letsintsekile kukhulunywa nayo ngalokuchubekako. Imicabango yahulumende nemithantazo yakhe icondziswe emindenini yaletisebenti letitsintsekile njengobe imitamo yekutakula ichubeka.
10. Budlelwano Betemave Emhlaba
10.1. Iseshini ye-39 levamile yeMhlangano we-AU
10.1.1. Mengameli Cyril Ramaphosa wahola titfunywa letisezingeni lelisetulu taseNingizimu Afrika lebetiya kuSeshini Levamile ye-39 yeMhlangano we-AU kusuka mhla ti-14 kuya kumhla tin-15 Indlovulencane 2026. Bekuhlangenwe mayelana nemanti nekuhanjiswa kwendle ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kucinisekisa Kutfolakala Kwemanti Lasimeme Netinhlelo Tekuha njiswa Kwendle Kute Kufezwe Tinjongo Te-Ajenda yanga-2063”, lokugcilwe kuko kuhambisana ngalokucondze ngco netintfo ngabomabekwembili baseNingizimu Afrika kanye ne-ajenda ye-SoNA yetinhlekelele tasekhaya kanye nekucinisa imitamo yelivekati yekusekela kufinyelela tinsita temanti lasimeme kanye nekuhanjiswa kwendle.
10.1.2. Mengameli Ramaphosa waphindza futsi wahambela futsi waba ngusihlalo weNgcungcutsela yeLikomidi Leliphakeme Lesikhashana le-AU yeNingizimu Sudan (i-C5) Plus. I-C5 idlala indzima lebalulekile njengembonisi ekusebentiseni Sivumelwano Lesivusetelwe Sekusombulula Kungcubutana eRiphabhulikhi yaseNingizimu Sudan.
10.2. INingizimu Afrika njengaSihlalo wesikhashana we-SADC ilungiselela kubamba Ingcungcutsela ye-46 ye-SADC
10.2.1. INingizimu Afrika, njengaSihlalo Wesikhashana weMmango Wekutfutfukisa WeNingizimu Ne-Afrika (i-SADC), seyicale emalungiselelo macondzana neNgcungcutsela ye-46 ye-SADC letawuba ngenyanga yeNgci 2026 ngekutsi ingenise imihlangano yemikhakha.
10.2.2. Mayelana naloku, iNingizimu Afrika ibambe ngemphumelelo umhlangano wenhlanganisela weTindvuna Tetemphilo kanye naletinye Tindvuna letiphetse i-HIV ne-AIDS ngekhakatsi e-SADC kusukela mhla tinge-23 kuya kumhla tinge-24 Indlovulencane 2026, lapho bekukhona bameleli be-WHO, UNAIDS, UNDP, UNESCO, UNFPA, kanye ne-UNICEF.
10.2.3. Letingcoco temhlangano tibuyekete tindzaba tetemphilo kanye nekuhlanganiswa kwekubhedvuka kwetifo.
10.2.4. Ngetulu kwaloko, iNingizimu Afrika itawubamba imihlangano yeMkhandlu weTindvuna we-SADC kusukela mhla ti-12 kuya ngamhla ti-13 Indlovulenkhulu 2026, letawuhanjelwa Tindvuna letivela emaveni langemalunga e-SADC la-15, futsi loku kutawulandzelwa yimihlangano yeLikomidi Lelimile lesikhulu lesiphakeme.
9.3 Kusebentisana Ngekwetemnotfo KweNingizimu Afrika NeShayina
9.3.1 Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nekusayinwa kweSivumelwano sekubambisana ngekweMnotfo seNingizimu Afrika neShayina Sekuchumana Ngekwabelana (i-CAEPA) njengencenye yeNhlangano Yemasiko YaseNingizimu Afrika (i-SACU) nebudlelwane bekuhwebelana neShayina lokufaka ekhatsi tingcogco ngeSivumelwano Sekuvuna Kusenesikhatsi lesitawuvula 100% wekufinyelela emakethe ngalokukukhululekile kweMave lanebudlelwane bebuncusa neShayina.
9.3.2 Ngetulu kwaloko, iNingizimu Afrika itawutsi, mhla tinge-25 Indlovulenkhulu 2026, ibambe Inkhulumomphendvulwano Yemasubuciko Ye-13 yaseNingizimu Afrika neShayina letawunika omabili lamave inkhundla lehlelekile yelizinga leliphakeme kutsi abuyekete, ahlanganise, futsi achubekisele embili kusebenta kwebudlelwane bawo bemave lamabili kanye nekucinisekisa kabusha Lisubuciko Lebudlelwane Bekubambisana Lobuchubekako ngekusebentisa luchumano lwanjalonjalo lwetebuncusa.
9.3.3 Ngelilanga le-26 Indlovulenkhulu 2026, Lisekelamengameli, Paul Mashatile utawuba ngusihlalo we-9 weKhomishini Yemave Amabili iNingizimu Afrika neShayina (i-BNC) lehlose kubuyeketa nekuchubela embili kubambisana kwemasubuciko alamave lamabili, kuhambisana nemikhakha lebalulekile, kanye nekujulisa kubambisana kwetepolitiki, temnotfo kanye netebucwepheshe emkhatsini wekubambisana kwalamave lamabili.
B. Tincumo Tekhabhinethi
1. Inchubekelembili ekuphumeleliseni Imphendvulo yaMengameli etincomeni teKhomishini Yekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane
1.1 Ikhabhinethi iyivumile inchubekelembili mayelana nekucala kusebenta kwetinyatselo letisukela eTincomeni teKhomishini Yetebulungiswa mayelana neTinsolo teKubanjwa Kwembuso Ngabhongwane, Inkhohlakalo kanye neKukhwabanisa kutsi tetfulwe ePhalamende.
1.2 Ngenyanga yeLweti 2025, imphahla lebuyiselwe mayelana netinsolo teKubanjwa Kwembuso Ngabhongwane, Inkhohlakalo kanye nekukhwabanisa beyitigidzigidzi leti-R16.432:
Luphiko Lwekuphenya Lolukhetsekile = tigidzigidzi le-R2.89
Luphiko Lwekudliwa Kwemphahla = tigidzigidzi le-R8.142, kanye
neLuphiko Luphiko Lwetekugcogca Umtselo LwaseNingizimu Afrika tigidzigidzi leti-R5.4
1.3 Inchubekelembili etingucukweni ifaka ekhatsi, (i) Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Temisebenti Yahulumende kanye neMtsetfosivivinyo Wekuchibela Kuphatfwa kweMbuso lokukuMengameli kutsi kuvunywe; (ii) Kubekwe lijaji lelingamelako leLitiko Lekulwa Nenkhohlakalo (i-IDAC); (iii) iNingizimu Afrika isusiwe eluhlwini lwe-FATF lwemave langasebentisi kahle timali nalasekela buphekula ngetimali tawo; (iv) Umbiko wephaneli yeKubonisana Ngekugucula Telukhetfo wetfulwe ePhalamende; (v) Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekuvikela Tinhlabamkhosi lutawucubungulwa masinyane ngeKhabhinethi, futsi (vi) iRejista Lesemkhatsini Yetikhulu Leticoshiwe isekubonisaneni ngenhloso yekuvumelana.
1.4 Kute kube ngumanje 57% (34 we-60) weTento sewuphelile, 18% (11 we-60) wetinyatselo tihamba kahle, 23% (14 we- 60) wetento tibambelele kepha umsebenti uyahamba 2% kuphela (1 we-60) sento sidzinga kunakwa.
2. Lisubuciko Lekulawula Sifo Sematele (i-FMD)
2.1 Ikhabhinethi itjelwe ngalamafisha mayelana nebubanti kanye nebumatima besifo sematele (i-FMD) eNingizimu Afrika.
2.2 Ikhabhinethi isivumile siphakamiso sekucala kusebentisa luhlelo lwavelonkhe lwekujova ngebunyenti kwetilwane letinetinselo letihlukanisekile njengesinyatselo lesimcoka sekuvimbela nelisibuciko lekubuyisela esimeni.
2.3 Loluhlelo lwekugoma lutawufaka ekhatsi umhlambi wavelonkhe wetinkhomo leticishe tibe tigidzi leti-14, lokutawudzinga imijovo lelinganiselwa etigidzi letinge-28 kuletinyanga leti-12 letitako.
2.4 Luhlelo lwekugoma ngebunyenti lutawusekelwa kutsenga endzaweni yinye kucinisekisa kugoma lokufanele kweluhlobo lolukhona, jikeletako.
2.5 Lelisubuciko lichaza kabanti ngekubeka embili kujova kwetifundza ngekuhambisana nebukhulu bekubhedvuka kwalesifo.
2.6 Ikhabhinethi yatiswa ngemijovo yekugoma letigidzi leti-2 lekhona kute kucaliswe lokugoma.
2.7 Ikhabhinethi icela balimi kutsi balandzele tindlela tekulawula kuhamba letikhona njengendlela yesinyatselo lesiyimphumelelo sekunciphisa kubhebhetseka.
3. Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lwenchubomgomo Yekuhlola Lwanga-2025
3.1.1 Ikhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lwenchubomgomo Yekuhlola Lwaanga-2025, loluvuselela Inchubomgomo Yekuhlola kutsi ihlale ifanele futsi ifanele injongo.
3.1.2 Luhlaka Lwenchubomgomo lwanga-2025 lucinisa inchubo yekubeka tinhloso nemiphumela ngesikhatsi kutsatfwa njengalokubalulekile kubuyeketwa kwekuhlola eTinhlelweni Tekusebenta Temnyaka, futsi lutfutfukisa tindlela tekulawula letiphelele ngekungasebenti, kanye nekukhutsata kusebenta kahle.
4. Umbiko Wesibili Wavelonkhe lomayelana nekucala kusebenta kwe-Ajenda lensha Yemadolobha
4.1 Ikhabhinethi iwuvumile Umbiko Wesibili Wavelonkhe lomayelana nekucala kusebenta kwe-Ajenda lensha Yemadolobha.
4.2 Lombiko uniketa imibono yekubika kwemhlaba wonkhe mayelana nekucala kusebenta kwe-Ajenda Lensha Yemadolobha:
4.2.1 Inchubekelembili yavelonkhe kanye netinsayeya letihlobene nekutfutfukiswa kwemadolobha lokusimeme kute kuhlanganiswe bantfu kanye nekucedza buphuya.
4.2.2 Simo sesive ngekuchumana lokusimeme nalokufaka ekhatsi kutfutfuka kwemadolobha.
4.2.3 Kusimama kwemvelo kanye nekutfutfukiswa kwemadolobha lokucinile lokufaka ekhatsi kubusa, kuhlela, tinhlakamsebenti tetimali kanye nemandla etikhungo.
4.3 Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma kutsi Indvuna Yetekuhlaliswa Kwebantfu yente lisubuciko lekubukana nekwakhiwa kwetakhiwo letingakahleleki etindzaweni letiyingoti, letinetinhlekelele, lokufaka ekhatsi tisombululo tesikhatsi lesisemkhatsini kuya kulesidze teMayunithi Ekuhlala Kwesikhashana (i-TRU)
5. Lisubuciko Lahulumende waseNingizimu Afrika Lebulungiswa Letekuya Ecasini Nekutala (i-SRJ)
5.1 Ikhabhinethi ilivumile Lisubuciko Lebulungiswa Letekuya Ecasini Nekutala (i-SRJ) laseNingizimu Afrika.
5.2 Lelisubuciko lilandzela luhlakamsebenti lwebulungiswa lwetemacasi nekutala lolusekelwe emalungelweni lasime kuMtsetfosisekelo.
5.3 LeLisu lihlose kucinisekisa kutsi bonkhe bantfu, ikakhulukati bomake, lusha kanye nemacembu lashiywe eceleni, banemandla kanye nemitfombolusito yekutsatsa tincumo letikahle mayelana nemitimba yabo, bulili, kanye nekutala.
C. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Timpesheni Letikhetsekile, wanga-2026
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Timpesheni Letikhetsekile ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo ucitsa Umtsetfo Wetimpesheni Letikhetsekile we-69 wanga-1996, wenta kutsi kube nekugcinwa kwetinzuzo lesetincunywe ngembi kwekuphelelwa sikhatsi kwemigomo letsite. Ivumela bantfu labafanelekile kutfola inzuzo lengetulu kwayinye kutsi baniketwe inzuzo lenenzuzo kakhulu, kucinisekisa kulunga nekungagucugucuki ekuphatfweni kwetimpesheni letikhetsekile.
1.2. LoMtsetfosivivinyo wenta luhlelo lwelilungelo lemlingani losaphila noma umzuzi kutsi atfole inzuzo yemali lephelele yemuntfu losaphila mayelana nebantfu labashonile noma labacatjangwa kutsi bafile ngekwemtsetfo. Letichibelo tiphindze futsi takhiwe kute tilungise tikhala tekuphatsa kanye nekwandzisa kufaneleka, ngekuhlonipha kutinikela lokwentiwe bantfu ngabanye ekusungulweni kweluhlelo lwaseNingizimu Afrika lwentsandvo yelinyenti.
2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yetisebenti, wanga-2025
2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yetisebenti kute sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo ufuna kwenta luhlakamsebenti lwemtsetfo wetisebenti waseNingizimu Afrika ube wesimanjemanje futsi ucinise ngekutsi uchibele Umtsetfo Webudlelwane Betisebenti 8 wanga-2018, kanye neMtsetfo Wemibandzela Lesisekelo Yekucashwa 7 wanga-2018, kanye nekubuyeketwa kweMtsetfo Wavelonkhe Wemholo Lomncane 9 wanga-2018 kanye neMtsetfo Wekucashwa Ngalokulungile 85 wanga-1998. Uhlose kwenta kancono kuvikelwa kwetisebenti, kucinisekisa kuhambisana nemalungelo eMtsetfosisekelo ekulingana kanye nesitfunti, kwenta kancono kucinisekiswa kwemazinga emsebenti kanye nekucacisa tindlela tekusombulula tincabano.
2.2. LoMtsetfosivivinyo ucinisa kuvikelwa kwetisebenti letisengotini naletingekho esigabeni ngesikhatsi kugcinwa kusimama lokufanele netidzingo tekusebenta tebacashi. LoMtsetfosivivinyo unika Umtsetfosisekelo emandla ngekukhutsata tekusebenta letilungile, bulungiswa betenhlalakahle kanye nekubandzakanyeka kutemnotfo lokufaka wonkhe umuntfu.
3. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Budlelwane Betisebenti, wanga-2025
3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yetisebenti kute kutsi sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo ufuna kwenta luhlakamsebenti lwebudlelwane betisebenti lube lwesimanje futsi luciniswe ngekwetfula imitsetfo lecacile mayelana nemaphepha ekuvota ngalokuyimfihlo, lokunciphisa kwelulwa lokutentakalelako kwetivumelwano temkhandlu wekubonisana kumabhizinisi latsite lamasha kanye nekulawula kusekelwa ngetimali kanye nekubikwa kwetimali kwemkhandlu wekubonisana, tinyonyana kanye netinhlangano tebacashi. Tichibelo letiphakanyisiwe tihlose kwenta kusimama lokufanele emkhatsini wekugucugucuka lokukhulu kwebacashi kanye nekuvikeleka lokutfutfukisiwe kwetisebenti.
3.2. LoMtsetfosivivinyo uphakamisa tinyatselo tekwenta kutsi tinchubo tekusombulula tincabano tibe nguletifanele, sincephetelo setisebenti letihola kakhulu kanye nekucolisa tindlela tekucoshwa kwetisebenti.
D. Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1. Mnu. Mpumelelo Nconco njengeMcondzisi weKhomishini Yekubuyisana, Kulamula Nekwehlulela (i-CCMA).
2. Kukhetfwa kweBacondzisi Bebhodi Yetemisebenti Yetekuhamba Ngemoya
i. Mnu. Zola Majavu (kuphindvwa kubekwa esikhundleni nekuba nguSihlalo).
ii. Mk. Doris Dondur (kuphindvwa kubekwa esikhundleni).
iii. Mk. Zandile Matilda Kabini.
iv. Mk. Mapela Angelina Serote.
v. Mnu. Peter Marais.
vi. Mnu. Badisa Matshego.
vii. Mk. Boni Patricia Beauty Dibate.
viii. Mk. Teboho Nokuthula Fihla.
ix. Mnu. Ashley Latchu; kanye
x. neMnu. Mogamat Wasfie Ismail
3. Kubekwa Esikhundleni kweBacondzisi eBhodini ye-Ejensi Yavelonkhe YaseNingizimu Afrika Yetemgwaco:
i. Mnu. Potas Thamsanqa Phili (Sihlalo).
ii. Mk. Refilwe Buthelezi (kuphindvwa kubekwa esikhundleni).
iii. Dkt. Ismail Vadi.
iv. Mk. Orateng Yvonne Motsoai; kanye
v. naMk. Rochelle Blaauw.
4. Kukhetfwa kweBacondzisi beBhodi yeSiphatsimandla SaseNingizimu Afrika Setekuhamba Ngemoya
(i) Adv. Mpati Mmasechaba Lebakeng (Sihlalo futsi uyaphindvwa kukhetfwa).
(ii) Mnu. Mankopane Daniel Tshepo Peege (uyaphindvwa kukhetfwa).
(iii) Mk. Tshitshi Phewa (uyaphindvwa kukhetfwa futsi unguMnikati weLitiko).
(iv) Mk. Lindiwe Mamashela; kanye
(v) naMk Gloria Zanele Nkosi.
D. Imikhosi Netinkhomfa
1. Kungenisa Umcimbi we-LIV Golf South Africa eNkhundleni Yegalofu iSteyn City: nga-2026 kuya ku-2028
1.1 Ikhabhinethi ikuvumile kungenisa umcimbi we-LIV Golf South Africa lotawubanjwa kusukela mhla ti-19 kuya kumhla tinge-22 Indlovulenkhulu 2026 enkhundleni yegalufu eSteyn City eJozi.
1.2 Iligi ye-LIV Golf luhambo lwegalofu lwemadvodza lolunebungcweti lolufaka ekhatsi badlali begalofu labahamba embili bemhlaba wonkhe labacudzelana eluchungechungeni lwemicimbi yemhlaba wonkhe.
1.3 Kubamba umncintiswano we-LIV Golf kulindzeleke kutsi kuletse tinzuzo letinkhulu temnotfo netenhlalo‐temnotfo, lokufaka ekhatsi kukhuliswa kwetekuvakasha, kanye nekwakha imisebenti, ngesikhatsi kuphindze futsi kube neligalelo ekugcugcuteleni nasekutfutfukiseni igalofu eNingizimu Afrika ngetinhlelo temshiyalifa letihlosiwe.
1.4 Lomcimbi kulinganiselwa kwekutsi utawukhicita imali lesemkhatsini wetigidzi letinge-R500 kuya kutigidzi letinge-R800 ngemtselela locondzile kutemnotfo ngemcimbi ngamunye.
1.5 Luhlelo lwemshiyalifa lwe-LIV Golf loluhlose kuhlomisa bantfu labasha emandla ngekufinyelela, kugcugcutela kanye nematfuba ekutfutfukisa bungcweti lutawucala kusebenta ngetigaba letimbili. Sigaba sekucala sitawuba se-Southern Grounds Golf Club kanye ne-Steyn City Academy Gauteng, kantsi Sigaba sesibili sona sitawukhulisa kufinyelela kwaloluhlelo emimangweni lengetiwe.
1.6 Imicimbi lengetiwe ye-LIV Golf ihlelelwe nga-2027 na-2028, futsi kungenteka kutsi yelulwe kute kube ngu-2029 na-2030.
2. Inyanga Yemalungelo Ebantfu
2.1 INingizimu Afrika itawukhumbula Inyanga Yemalungelo Eluntfu ngeNdlovulenkhulu ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umshiyalifa Wesibindzi: Kuvikela Emalungelo, Kulondvolota Buntfu.” Lomnyaka kugujwa iminyaka lenge-30 kusukela kwasayinwa Umtsetfosisekelo waba ngumtsetfo.
2.2 Kwetfulwa kweMkhosi wekugubha iminyaka lenge-30 yekwemukelwa nekusayinwa kweMtsetfosisekelo kutsi ube ngumtsetfo kutawenteka mhla ti-2 Indlovulenkhulu 2026 eMsamo weLubandlululo. Lomkhosi wekukhumbula litfuba lekutsi sonkhe siphindze futsi sicinisekise kutsi intsandvo yetfu yelinyenti nenkhululeko ihlala icinile.
2.3 Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke nekuhlonipha kubonakaliswa lokuphilako kwekutinikela kwesive ngekuhlanganyela entsandvweni yelinyenti yemtsetfosisekelo, emalungelo eluntfu nenkhululeko, kubusa kwemtsetfo, kanye nekuhlonipha ligalelo lemachawe nemachawekati emzabalazo enkhululekweni yetfu nasentsandvweni yelinyenti.
3. Kungenisa Inkhomfa Yavelonkhe Yekutfutsa Yekucala Ngca
3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungenisa Ingcungcutsela Yavelonkhe Yetekutfutsa yekucala ngca kusukela mhla ti-16 kuya kumhla ti-18 Indlovulenkhulu eJzioli, eGallagher Estate.
3.2. Lengcungcutsela itawubita umkhakha wetekutfutsa waseNingizimu Afrika kutsi ubukane netinsayeya futsi utfutfukise tisombululo. Lengcungcutsela ilindzeleke kutsi ihehe titfunywa letinge-750 letivela eNingizimu Afrika, Ummango Wekutfutfukisa waseNingizimu ne-Afrika, kanye nemmango lobanti wemave emhlaba.
3.3. Lengcungcutsela ihlose kwakha umbononchanti lowabelenwe wendzima yekutfutsa ekutfutfukiseni tenhlalomnotfo yaseNingizimu Afrika, kuhlanganisa labatsintsekako macondzana ne-ajenda yekutfutsa lefanako. Itawuphindze futsi igcugcutele kucobelelana ngelwati, ilutsatsele elucwaningweni lwemave emhlaba nelwasekhaya, futsi ihlole buchwepheshe betekutfutsa netingucuko letinsha kanye netisombululo tedijithali kwenta ncono kusebenta kanye nekuncintisana kweluhlelo lwekutfutsa lwalelive.
11. Lilanga Lembutfo Wetemphi
11.1. Mengameli Cyril Ramaphosa njengeMekhuteli Lomkhulu weMbutfo Wetekuvikela Wavelonkhe waseNingizimu Afrika wetfule inkhulumo ngeLilanga Lemabutfo Wetemphi kuMasipala weSigodzi saseVhembe mhla tinge-21 Indlovulencane 2026.
11.2. Lilanga Lembutfo Wetemphi likhunjulwa njalo ngemnyaka ngekukhumbula kucwila kwe-SS Mendi, kanye nekuhlonipha onkhe emasotja lashona asebentela iRiphabhlikhi ngaphandle kweminyele yetfu kanye nasemisebentini lengekhatsi. Lilanga lekuhlonipha sibindzi salabo labagcoka inyifomu, futsi labasebentela kuvikela sive setfu nebantfu baso.
11.3. Ikhabhinethi ihlanganyela naMengameli Cyril Ramaphosa ekuhlonipheni emalunga eNative Labour Corps lalahlekelwa timphilo tawo ekucwileni kwemkhumbi i-SS Mendi mhla tinge-21 Indlovulencane nga-1917 ngesikhatsi seMphi Yemhlaba Yekucala. Sibindzi sabo, kuphikisa kwabo kanye nebunye nababukene nekufa kuyavakala ngekuhamba kwesikhatsi, futsi sibindzi sabo nemoya wabo kuyachubeka nekusikhutsata lamuhla.
E. Imilayeto
1. Emavi ekulila nekudvudvuta
1.1. Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta bangani nemndeni:
1.1.1. weSishikashiki semalungelo ebantfu kanye nemzabalazo wekulwa nelubandlululo, Umfu. Dkt Jesse Louis Jackson Sr. INingizimu Afrika ilahlekelwe ngumlingani locotfo nalonemtsetfo. Inkhumbulo yaMfundisi Jackson iboshelwe endzabeni yetfu yenkhululeko futsi bekasemkhatsini walabo labaphakamisa livi labo ngekulwa nelubandlululo ngesikhatsi lapho khona labanyenti batsalalisa. Nga-2013, iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, yamhlonipha ngeNational Order of the Companions of O.R. Tambo yeSiliva.
1.1.2. Dkt John Bolana, Umbhishobhi wesihlanu weLisontfo laKhristu leBantu (Ibandla Lika Krestu LaBantu) lobekayinceku lenetimiso futsi leneluvelo yebantfu nelisontfo eNingizimu Afrika kanye nasesifundzeni se-SADC. Waba ngumtfombo welwati futsi waba ngumtfombo weseluleko lesikhulu kubantfu labanyenti kulelive. Wahlala akhutsata bunye, sitfunti, buholi lobunesimilo kanye nekuhlangana kwetenhlalo, atfola inhlonipho yebantfu labavela kuto tonkhe tigaba temphilo.
1.1.3. Hosi Dkt. Phylia Tinyiko N’wamitwa II, umholi, livulandlela kanye nendvodzakati lenkhulu yemhlabatsi lobekanemsebenti lohloniphekile njengemfundzisi futsi bekangumshushisi wetepolitiki longumnkantjubovu. Bekangummeli locinile wemalungelo abomake kanye nelivi lelinemandla lekulwa nebudlova lobusekelwe ebulilini futsi muva nje wemukele simemo sekuba lilunga leLicembu Lebantfu Labadvumile, leliphatsiswe kucondzisa nekweluleka ngeNkhulumomphendvulwano Yavelonkhe.
1.1.4. Umdlali welikusasa, Clem Sunter, ngemsebenti wakhe lotsi “High Road, Low Road scenario” lowabeka insayeya eNingizimu Afrika kutsi ibukane nemphumela wekukhetsa kwayo kwetepolitiki netemnotfo. Umsebenti wakhe waniketa lelive luhlakamsebenti lwekucabanga ngelikusasa lelihlukile ngesikhatsi lapho khona lelokusasa belingakaciniseki.
1.1.5. Livulandlela lasePalestina lelitalwa eLebanon kanye nesishikashiki Leila Shahid lowente umlandvo njengendvuna yekucala yesifazane yasePalestina. Ngekusebenta kwakhe lokuhloniphekile ku-PLO kanye neLigunya lasePalestina e-Ireland, eNetherlands, naseFrance, waba ngulelinye lemavi lahlonishwa kakhulu ekutimisela kwePalestina enkhundleni yemhlaba.
2. Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisela laba labalandzelako futsi ibafisela lokuhle:
2.1. I-Proteas ngekundlulela esigabeni se-Super Eight seNdebe Yemhlaba Yemadvodza Ye-T20 ye-ICC, eNdiya naseSri Lanka. Sibafisela lokuhle emfutfweni wabo wekutibekela indzawo kuma-semi-final.
2.2. Imimango yemaKhristu nemaSulumane njengobe bagubha i-Lent neRamadan ngekulandzelana. Ikhabhinethi ihlanganyele naMengameli Ramaphosa ekwendluliseleni tifiso tabo letinhle.
Lesitatimende sikhishwe egameni leKhabhinethi yi:
Ndvuna eHhovisi laMengameli, Mk. Khumbudzo Ntshavheni
Mayelana nemibuto:
Luhlelo Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS)
Tsintsana naMk. Nomonde Mnukwa, Umcondzisi Lolibambela

