A. Ezingundabamlonyeni
1.1. I-SoNA 2026: Silungisa Ekumele Sikulungise Kobanyana Sizokuphakama Ndawonye
1.2. IKhabinethi izibophelele ngokuphumelelisa ngesikhathi iinthembiso ezenziwe nguMengameli Cyril Ramaphosa lokha nakethula iKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA) yomNyaka wee-2026 nalokha nakaphendula imibuzo ebuzwe kuKulumopikiswano elandele i-SoNA.
1.3. I-SoNA yangomNyaka wee2026 ikwenze kwaba liqalontanzi ukutjheja iintjhijilo eziqakathekileko ekusolo kusaqalenwe nazo elizweni ngitjho nanyana seyinzinzile nje indima kezomnotho njengobanyana lokho kufakazelwa kukuthi solo ziya nokuba ngcono nje iinkomba ezihle zomnotho. Leziintjhijilo ngilezi ezilandelako: (a) umraro wamanzi orare ilizwe loke, (b) ubuLwele beenQatha nomLomo (i-FMD) (c) uBulelesi obuReriweko nehlelo lomthetho wokulwa nobulelesi esele liphelelwe mamandla, (d) ihlelo lombuso wendawo elibogabogako, kunye (e) nokutlhogeka komsebenzi.
1.4. Malungana nomraro wamanzi, uMengameli uzokuthwala umhlangano weKomidi yomRaro waManzi ezakuhlanganisa ithungelelanise woke amagadango anqophe ukurarulula iintjhijilo zamanzi eSewula Afrika. IKomidi yemiRaro yaManzi izakuqedelela iHlelo lamaGadango elizakutjheja amagadango afunekako wokuqinisekisa ukuthi amanzi ahlala akhona eempompeni, kwesikhathi esifitjhani, kwesikhathi esiphakathinaphakathi, nokwesikhathi eside. Ukunzinzisa ukutholakala kwamanzi e-Gauteng, uNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa uphasise ilayisense erhabako yokusetjenziswa kwamanzi iHlangano yezaManzi i-Rand Water ezayisebenzisela ukungezelela amanzi azakudoswa eRherhweni lezaManzi leliGwa (i-Integrated Vaal River System) isikhathi esiziinyanga ezintathu (3), ngaleyindlela abomasipala bazokuthola ithuba lokunzinzisa imithamo yabo yamanzi eenlulwini.
1.5. Ipi yokulwa nobuLelesi obuReriweko nehlelo lomthetho wobulelesi esele liqedwe amandla liragwa ngeqhinga elimagajagaja. Leliqhinga likhamba nokuphunyeleliswa kweHlelo lokuLwa nobuLelesi obuReriweko, nalo elingezelelelwe amandla ngokuthunyelwa kwamajoni wakwa-SANDF eendaweni ezirhagalelwe magenge, nokuhlanjululwa kwehlelo lomthetho wobulelesi elicajelwe zizelelesi, ngokuthi amalunga athintekako wamapholisa wakwa-Metro ahlolwe ngobutjha ukuthi amagamawo akanamacaphazi ngamacala na. Ekuhlolweni kwawo ngobutjha ukuthi amagamawo akanamacaphazi na, kuhlolwa nelunga ngalinye ukuthi kghani aliphili ipilo yezinga eliphezulu khulu na. IHlelo lokuHlolwa lizakunikelwa iKomidi yezobuHloli eHlanganyelweko. Ngaphezu kwalokho, sekusungulwe nesiqhema samapholisa wakwa-SAPS esizakusebenza ubufakazi bobulelesi emalungwini wamapholisa weenkhundla eziphezulu amagamawo abaliweko eKomitjhinini kaMadlanga.
2. ISabelo SeeMali Somnyaka wee-2026 (R2.67 yamathriliyoni)
2.1. IKhabinethi isithokozele iSabelo seeMali se-R2.67 yamathriliyoni somnyaka wee-2026 esizakusekela iinthembiso eziziimbopho ezenziwe nguMengameli ku-SoNA.
2.2. Ukusekela ipi yokulwa nobulelesi, uNgqongqotjhe wezeeMali ungezelele nge-R2.7 yamabhiliyoni phezu kwe-MTEF emalini eyabelwe zokuVikela, kobanyana kuzokuba nobungcono bokwenziwa kwemisebenzi, kwangezelelwa nenye ibhiliyoni yamaRanda ehlangothini ngalinye esabelweni se-SAPS nese-SANDF ephuma esiKhwameni se-CARA, sokulwisa ubulelesi obureriweko. 2.3. Ukusekela amatjhuguluko waborhulumende beendawo wokwenza ubungcono bemisebenzi eyenzelwa umphakathi (izenzelwa), uNgqongqotjhe wezeeMali umemezele enye i-R27.7 yamabhiliyoni ngaphezu kwe-MTEF yomsebenzi ophathelene nokusebenza kuhle nge-MTEF ekwenziweni kwamatjhuguluko weenjamiso zama-metro asebenza ngecucu yegezi, yamanzi neenzibi eziphathekako. Umnqopho walamatjhuguluko kuqinisekisa ukuphephiswa kwengeniso yamanzi negezi, ngaleyindlela kuzokwenziwa enye ingeniso ngezenzelwa ezenziwako ngaphambi kobana zisekelane ngokuphungulelana iindleko zizodwa.
2.4. Ngaphezu kwalokho, uNgqongqotjhe umemezele ukuthomba kwekambiso i-Split Delivery yesibonelelo somthangalasisekelo wabomasipala (i-MIG), lapho abomasipala abanemiraro ebudisi yokwethulelwa kwezakhamuzi izenzelwa namkha lapho babhalelwa khona kulawula imisebenzi ngefanelo bazakubuyiselwa khona ekambisweni yokuphunyeleliswa kwezenzelwa ngendlela ehlukileko. Indlela ehlukileko le izakwenza ukuthi kugcine kuba nabomasipaladi beenyingi abanekghono nezinye iinjamiso ezivumelekileko emthethweni ezizakuba yingcenye yabakhambisani bokuphunyeleliswa kwezenzelwa.
2.5. ISabelo seemalesi sibuye sawakhokhisa nommoya amakhaya namabhizinisi amancani ngokubuyisela emva ukukhutjhulwa komthelo ngama-R20 wamabhiliyoni obesele kubaliwe eSabelweni seeMali sangoMrhayili wee-2025, nokutjhugulula izinga lomthelo lomuntu ngamunye, nokulinganiswa kwemalimbuyiselo netjhugulukontengo, nokukhutjhulwa kwesilinganiso somthelo i-VAT okatelelekileko ukusukela esiGidini samaRanda ukuyokufika ku-R2.3 yeengidi. 2.6. IKhabinethi ibuyelele yaqinisa ngokuzibophelela kwayo ekulawulweni kweemali zombuso ngokuyelela nangokuqalelela kweemali zombuso, ne-ajenda yamatjhuguluko kunye nokuphunyeleliswa msinyana kwamagadango namahlelo enze ukuthi yehle itlhayelo yesabelo seemali, umnotho uthome ukusimelela ngokuhluma, kwabe kwaphumeleleka ukuthi isabelo seemali see-2026 siphumelele.
3. Kancanikancani Ithoma Ukubonakala Indima Yokulwa Nokutlhogeka Komsebenzi
3.1. IKhabinethi iwuthokozele umphumela weKota 4 yomnyaka wee-2025 wabaNtu abaseZingeni lokuSebenza, neweHlolo Yokusebenza yaQobekota, njengokumenyezelwa liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA), otjengisa ukuthi ukutlhogeka komsebenzi kwehle nge-0.5 yephesentheyiji phoyinthi kwayokuba yi-31.4% ekoteni yesine yomNyaka wee-2025 ukusukela ku-31.9% ngekota ephelileko.
3.2. Inani labantu abangasebenziko lehle ngee-172 000 layokuba yi-7.8 yeengidi, ukube kanti imisebenzi yona ikhuphuke ngee-44 000 ngeKota 4 yomnyaka wee-2025 yayokuba li-17.1 yeengidi zabantu abasebenzako.
3.3. Lokhu-ke kulihlandla lesithathu lamakota ngokulandelana ukuqatjhwa kwabantu kusanda, futhi kuyakhuthaza ukubona ukuthi amakoro anjengamagontraga, zeemali nezokulima kube makoro aphakeme khulu kilokhu.
4. Ukuhlelwa Ngobutjha Komnotho Neendingo Zendima Eya Phambili
4.1.1. IKhabinethi iyawasekela amagama akhulunywe nguMengameli eKulumeni yakhe ye-SoNA lokha nakathi akuvumakali ukuthi ngemva kwama-31 weminyaka abaNtu abaNzima, amaKhaladi namaNdiya solo basesemva ngamathuba womnotho kunamaKhuwa, akuvumakali godu nokuthi abantu abasikazi solo basarhola kancani badlulwa madoda. 4.1.2. Imininingwana yeembalobalo esiyitholako ebuya ei-StatsSA ifakazela ukuthi ukusukela ngomnyaka wee-2006 ukuya ku-2023, ingeniso yamakhaya wabantu abanzima ikhule mbala, ngama-46 %e, emakhaya wamaKhaladi yakhula ngama-29%, kwathi amakhaya wamaNdiya akhula nge-19%. Izinga lobuchaka ebaNtwini abaNzima lehle ukusukela ema-67% ngomnyaka wee-2006 layokuba ma-44% ngo-2023, ukube kanti izinga lobuchaka emaKhaladini lehle ukusukela ema-43% layokuba ma-25% ngaso lesosikhathi esifanako.
4.1.3. Nanyana sekunendima engaka nje kilobubungcono esikhuluma ngabo, iKhabinethi iyavuma ukuthi ingeniso yamakhaya wamakhuwa isese phezulu ngokubuyelelwe kahlanu kuneyamakhaya wabantu abanzima.
4.1.4. Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi iyakuthokozela ukubuyekezwa komThetho wokuHlonyiswa okuBanzi kwabaNtu abaNzima ngokomNotho (i-BBBEE).
4.2 Amakhaya Wabantu Abanzima Kwanje Selama-41% Wabantu Abarhola Imali Enengi
4.2.1 IKhabinethi iwamukele umphumela werhubhululo we-Liberty Institute of Strategic Marketing yeYunivesithi ye-Cape Town, ngokusekelwa mininingwanalwazi ye-StatsSA, yona etjengisa ukuthi ingeniso yamakhaya wabantu abanzima engaphezulu kwee-R75 000 ngenyanga ikhuphuke ngama-41% ngomnyaka wee-2024, ukusukela ema-29% ngomnyaka wee-2012. Inani lamaSewula Afrika abaBantu abaNzima abasezingeni lengeniso ephakathinaphakathi nabasezingeni eliphezulu lengeniso abarhola imali engaphezulu kwee-R22 000 ngenyanga, liphakeme ngokubuyelelwa kane, layokuba ngaphezulu kweengidi ezilikhomba zamaRanda ngomnyaka wee-2024. Nasele baboke, inani elipheleleko lababantwaba kileziinqhema zengeniso liphakeme ukusukela pheze eengidini ezine layokuba ngaphezulu kweengidi ezili-11, hlangana komnyaka wee-2012 newee-2024.
4.2.2 Ukuphakama kwemirholo yabantu abanzima kancani kancani kutjhugulula umhlobo wobunjalo babantu abarhola imali ebonakalako eSewula Afrika. Lokhu-ke kumphumela ovezwe matjhuguluko wentando yenengi enzeke ngesikhathi esima-31 weminyaka, ngamahlelo anjengokulinganiseka kwendlela yokuqatjha nokuhlonyiswa kwabantu abanzima ngamandla womnotho. Lendima yetuthuko yenzeka elizweni elalakhiwe ngemithetho yokutjhiyaniswa kwendima ngabomu, lapho abantu abanzima, abalinengi lelizweli, babekhatjhelwe ngeqadi ngabomu ngeminyaka yombuso webandluluko (i-apartheid) nalapho ilizwe lalibuswa maphandle alithatha ngokungemthetho, lapho nomrholo wawulawulwa kukuthi umuntu umhlobobani, ngamahlelo wamatjhuguluko karhulumende, hlangana nokhunye.
4.2.3 IKhabinethi iyalimuka-ke nokuthi lendima solo ayikafiki lapho kumele ifike khona, nakulinganiswa nokuthi banengi kangangani abantu abanzima eSewula Afrika. Abantu abanzima solo kusese ngibo abanengi hlangana nabantu abachakileko, ngitjho nanyana basebenza, ngoba basabalwa ngeengidi abantu abanzima abaphila ngobuchaka.
5. ISewula Afrika Ibuyela Ekukhiqizeni Imijovo Yalapha Ekhethu Yokulawula Ukwehla KobuLwele i-FMD Kobanyana Ilizwe Lizokubuyela Ebujameni ObunganabuLwele Befuyo
5.1. UmKhandlu wezeRhubhululo kezokuLima (i-ARC) i-Onderstepoort Veterinary Research (i-OVR) ibuyele ekukhiqizeni umjovo wobuLwele beenQatha nomLomo (i-FMD) ngemva kwesikhathi esingaphezulu kwama-20 weminyaka. Imijovo yokuthoma ye-FMD edidiyelwe lapha ekhethu yethulwe ngeLesihlanu nakasi-6 kuMhlolanja 2026. Lesisilinganisoliqha sizakuba lisizo emagadangweni arhabekileko wokukhandela ukwehla kobuLwele i-FMD, njenganje esitjhabalalisa ifuyo engaphezulu kweengidi ezili-14 elizweni loke, lapho senza khona umonakalo onganabubono ebafuyini.
5.2. IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi ukwakhiwa ngobutjha kwamandla wokukhiqiza umjovo walapha ekhethu ngaphakathi kweenjamiso zomBuso i-ARC ne-OBP kuzakuba lisizo ekuphumeleliseni umnqopho weHlangano yamaZwe ngamaZwe eQalelela iPilo yeeNyamazana/yeFuyo (i-WOAH). IKhabinethi izwakalisa ukuthokoza kwayo emphakathini wabafuyi, wona osebenze ngamandla ukungezelela imizamo yomNyango wezokuLima ukuqeda ubulwele be-FMD obehlileko njenganje.
6. Iimbalobalo Zobulelesi Ezitjengisa Ubungcono Zisitjengiso Sokuthoma Kokuphumelela Kwepi Yokuqeda Ubulelesi
6.1. I-SAPS imemezele iimbalobalo zobulelesi zeKota yesiThathu yomNyaka wee-2025/26 nakama-20 kuMhlolanja 2026 lapho isithombe selizwe loke ngobulelesi siveza ukuthi iye khona singaba nethenjana ngokwehla kobulelesi, nanyana usese mnengi nje umsebenzi ekusamele wenziwe.
6.2. Malungana namacala wokubulala, solo zisaphunguka nanje izehlakalo zokubulawa kwabantu esolo zithome ngeKota yokuThoma yomNyaka wee-2023/24, lapho kuvela khona ukuthi ziphunguke nge-8.7%; lokhu-ke kutjho ukuthi baphunguke ngabantu abazii-602 abantu ababuleweko nakulinganiswa nesikhathi esifanako nyakenye. Ngesikhathi esiminyaka emibili, ukubulawa kwabantu ngalekota kwehle nge-17.6%, okutjho ukuthi baphunguke ngabantu abayi-1 359 abantu ababuleweko ngalesosikhathi. Eemfundeni ezihlanu isibalo sabantu ababuleweko sehle nge-10% ukuya phezulu: KuKwaZulu-Natal, kuse-Gauteng, kuseMpumalanga, kuseFreyistata kunye neTlhagwini Tjingalanga. Zehle kancazana iimbalo zababuleweko eTjingalanga Kapa, zehla kancazana neTlhagwini Kapa. Eendaweni ezima-30 ezingezikhamba phambili ngokubulawa kwabantu elizweni loke, zili-15 kwaphela ezitjengisa ukuphunguka kwenani lokubulawa kwabantu. Lokhu-ke kufakazela ukuthi nanyana elizweni loke izinto ziya ngokuba ngcono, kodwana ezingeni lomphakathi oqothelweko, solo aqakathekile amagadango wokulwa nobulelesi bokubulawa kwabantu.
6.3. IKhabinethi iphatheke kumbi khulu ngokukhuphuka kwesibalo sokubulawa kwamapholisa kilekota. Ama-23 amapholisa abuleweko; ama-80% wawo abulewe angasisemsebenzini. UKomitjhinara wamaPholisa wakwa-SAPS uthunywe umsebenzi wokuhlola bekaphenye, athole iindlela zokukhandela lomukghwa wokubulawa kwamapholisa.
6.4. Ubulelesi ngamacala wokuthinta umuntu siqu sakhe, behle nge-6.7%, okutjho ukuthi baphunguke ngee-12 682 abantu ababuleweko babe babikwa nemapholiseni wakwa-SAPS, nakulinganiswa naso lesisikhathi nyakenye. Ngesikhathi esiminyaka emibili, inani elipheleleko lezehlakalo zenturhu kilekota lehle nge-8,3% namkha lehle ngabantu abazii-15 763.
6.5. Izinto bezifike lapha ziba khona ngconywana ngalendlela, laphokhunye kwenziwe kuphakanyiswa kwemisebenzi yamahlelo wamapholisa.
7. UmBiko We-SIU Ngama-Visa WomNyango WezaNgekhaya
7.1. Mhlana uMengameli atlikitla isiMemezelo esigunyaza iPhiko eliKhethekileko lezokuPhenya (i-SIU) ukuthi liphenye izwangobatjho yobukhohlakali nokukhwabanisa ekusetjenzweni kweembawo zamaphepha wokukhamba ama-VISA mhla ali-16 kuMhlolanja 2024, umnqopho bekukuvikela isithunzi nokuthembeka kwamaphepha weSewula Afrika nehlelo elilawula ukungena kwamaphandle elizweneli.
7.2. IKhabinethi iwubukile umsebenzi we-SIU ozakusiza umNyango wezaNgekhaya ukuvala iintunja ezisaseleko kube kuqinisekiswe nokuthi zoke izephulamthetho ziyabotjhwa.
7.3. IKhabinethi ibuye yawubuka umNyango wezaNgekhaya ngendima esele yenziwe ukuqinisa ihlelo lokulawula ukungena kwamaphandle elizweni lekhethweli solo kwavunjululwa izwangobatjho yokukhwabanisa nobukhohlakali.
8. Ukubuya Kwabantu Abatjha Abali-15 Kabali-17 Abayengelwe Ukujoyina Ipi E-Russia
8.1. URhulumende weSewula Afrika, ngokusebenzisana norhulumende we-Russia, uphumelele ukubabuyisa baphephile abantu abaduna beminyaka ehlangana kwama-20 nama-39 ebebayengelwe ukuyokujoyina ibutho lamajoni we-Russia. Lokhu-ke kuphumelele ngemva kokufika kwemikhosi ngamafowuni, yokuhlengwa kwabantu abaduna beSewula Afrika abali-17.
8.2. IKhabinethi ihlanganyele noMengameli Ramaphosa ekuthokozeni uMengameli we-Russia u-Vladimir Putin, obe ngumabizwasabele lokha uMengameli Ramaphosa nakezwakalisa isililo ngamaSewula Afrika abekayengelwe epini hlangana kwe-Russia ne-Ukraine.
8.3. Woli-17 amaSewula Afrika amaduna la atjhatjhululiwe emakontrakeni atlikitlikiswe wona ukungena epini. Ali-15 wawo selabuyile eSewula Afrika, kanti mabili wawo asasele e-Russia; munye wawo usesibhedlela, kanti-ke lo omunye kusaqedelelwa ukulungiswa kwamaphephakhe wokukhamba.
8.4. Kusaphenywa ngokuthi bekwenzenjani abantu abaduna abatjhaba nabazabe bayengelwe ukuyokujoyina ibutho lamajoni asepini, nokuthi yephulwe njani imithetho yeSewula Afrika kikho koke lokhu.
9. Ingozi Yemayini IKapa
9.1. UNgqongqotjhe wezeNjiwa nemiThombo yeemBaseli uGwede Mantashe, noNdunakulu weTlhagwini Kapa uZamani Saul noMeyara wesiGungu esiPhethe uMasipalad we-Sol Plaatjie u-Martha Bartlett, bakhe bavakatjhela iMayini iKapa e-Kimberley, lapho itlibhitlibhi yedaka ivale khona umgodi ngomhla we-17 kuMhlolanja 2026, abasebenzi bemayini abahlanu bavaleleka ngaphasi komgodi. Ujanyiswe woke umsebenzi wemayini le njengoba kusaragwa ijima lokuhlenga lababasebenzi abasavaleleke ngemgodini. Kungaphela umsebenzi wokuhlenga abavaleleke ngemgodini, umNyango wezeNjiwa uzakuthoma ukuphenya ngokuhlelekileko ngonobangela wengozi yemayini le, ngokukhambisana nomthetho wezokuPhepha eeMayini.
9.2. Isiqhema se-DMPR, esithwelwe siKhulu sabaHloli eeMayini, solo sisesemayini lapho kwenzeke khona ingozi le, njengoba sisiza imizamo yokuhlenga nje. Urhulumende uyalibuka isekelo leenkhamphani zeemayini nelomKhandlu wezeNjiwa eSewula Afrika kilelijima. Bemakhabo balabo abehlelwe yingozi kunande kukhulunyisanwa nabo. Imikhumbulo nemikhuleko karhulumende solo inabo bemakhabo balababasebenzi abasetjenzelwa ukuhlengwa.
10. Ubudlelwano Bamazwe Ngamazwe
10.1. IHlandla Lama-39 Lokuhlangana Okujayelekileko BeHlangano yamaZwe we-Afrika (i-AU)
10.1.1. UMengameli Ramaphosa ubethwele ibandla leenthunywa leSewula Afrika lezinga eliphezulu ekuhlanganeni kweHlandla lama-39 lokuHlangana okuJayelekileko kwe-AU, ukusukela mhla ali-14 ukuyokufika kumhla we-15 kuMhlolanja 2026. Umhlangano obizelwe ukubonisana ngamanzi nokuhlwengisa lo, ummongondaba wawo othi: “Ukuqinisekiswa Kokubambelela Kokutholakala Kwamanzi Namahlelo Wokuhlwengisa Aphephileko Wominqopho Ye-Ajenda 2063,” umnqopho wawo uthomana patsi namaqalontanzi weSewula Afrika ne-ajenda ye-SoNA ngemiraro yangekhaya yezamanzi nezokuhlwengisa, bewuqinise nemizamo ye-Afrika yoke yokusekela amandla wokutholakala nokubambelela kwamanzi nemisebenzi yokuhlwengisa.
10.1.2. UMengameli Ramaphosa ubuye waya emhlanganweni kwabe kwaba nguye owukhambisako (ongusihlalo), omhlangano waNgakanye weKomidi ePhakemeko ye-AU yabaRholi i-South Sudan (C5) Plus Summit. I-C5 yenza umsebenzi obonakalako wokuba mbekilihlo ngokuphunyeleliswa kwesiVumelwano esiVuselelweko ngesiQunto sokuRarana eRiphabhligi ye-South Sudan. 10.2. ISewula Afrika Ilungiselela Ukusingatha Umhlangano WabaRholi Be-SADC WeHlandla lama-46 Njengoba InguSihlalo Wesikhatjhana We-SADC Nje
10.2.1. ISewula Afrika, njengoSihlalo osaBambileko weHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula (i-SADC), seyithomile ngamalungiselelo womHlangano wabaRholi weHlandla lama-46 ozokubanjwa ngoRhoboyi 2026, ngokusingatha imihlangano yamakoro ngamakoro.
10.2.2. Malungana nalokhu-ke, iSewula Afrika iwusingethe ngepumelelo umhlangano ohlanganyelweko waboNgqongqotjhe bezePilo nabanye aboNgqongqotjhe abaqalene ne-HIV ne-AIDS emazweni we-SADC ukusukela nakama-23 ukuya nakama-24 kuMhlolanja 2026, lapho bekukhona khona abajameli beHlangano yezePilo yePhasiloke (i-WHO), ne-UNAIDS, ne-UNDP, ne-UNESCO, ne-UNFPA kanye ne-UNICEF.
10.2.3. Imikhulumiswano leyo ibuyekeze iindaba zepilo nezokulungelelwa kokwehla kwamalwele.
10.2.4. Ukudlula lapho, iSewula Afrika izokusingatha imiHlangano ye-SADC ukusukela ngomhla we-12-13 kuNtaka 2026, lapho kuzabe kukhona aboNgqongqotjhe bamazwe ali-15 amalunga we-SADC, kanti-ke ngaphambi kwaleyomihlangano kuzakuthoma ngokuthi kube nomhlangano weKomidi yaSafuthi yeemphathimandla zeenkhundla eziphakemeko.
9.3 Ukusebenzisana Kezomnotho KweSewula Afrika Ne-China
9.3.1 IKhabinethi ibikelwe ngokutlikitlwa kwesiVumelwano sokuSebenzisana ngezomNotho wePumelelo eHlanganyelweko (i-CAEPA) njengengcenye yeHlangano yemiThelo yokuThengiselana (i-SACU) nanobudlelwano bokurhwebelana ne-China ekubalwa kibo nemikhulumiswano yesiVumelwano yesiVuno sokuThoma, esizakuvula iminyango yemakethe enganamthelo ngokupheleleko emazweni we-Afrika anobudlelwano bobuzenda ne-China.
9.3.2 Ngaphezu kwalokho, iSewula Afrika mhla ama-25 kuNtaka 2026 isingatha iKulumiswano yamaHlelo hlangana kweSewula Afrika ne-China engeyeHlandla le-13, ezakuvula ikundla yezinga eliphakemeko kiwo womabili amazwe la, yokubuyekeza, nokusekela nokuqinisa ukuphunyeleliswa kokusebenzisana ngobubili bamazwe la, nokufakazela ngobutjha ukuSebenzisana ngokuSekelana kiKho Koke, ngokunande kukhulunyisanwa ngama-ofisi wobuzenda.
9.3.3 Mhla ama-26 kuNtaka 2026, iSekela likaMengameli u-Paul Mashatile uzakuthwalisana ngokukhambisa umhlangano weKomitjhini yobuBili bamaZwe iSewula Afrika ne-China (i-BNC) engeyehlandla lethoba, enqophe ukubuyekeza nokuphakamisa amandla wokusebenzisana kobubili bamazwe, nokulungelelanisa amakoro aliqalontanzi, nokutjhujisa ukusebenzisana kezepolitiki, zomnotho nezecwephetjhe hlangana kwamazwe amabili la.
B. Iinqunto ZeKhabinethi
1. Indima Yokuphunyeleliswa Kwamagadango Athathwa NguMengameli Ngeemphakamiso ZeKomitjhini YokuThunjwa KomBuso
1.1 IKhabinethi iyivumele indima eyenziwako ngokuthathwa kwamagadango wokuphumelelisa iimPhakamiso zeKomitjhini ekhe yaPhenya ngeZwangobatjho yokuThunjwa komBuso, nobuKhohlakali nokuKhwabanisa; le-ke yindima yokulungiselela ukwethulwa ePalamende kwehlelo lokuphumelelisa leziimphakamiso.
1.2 Kuthe kufika uSinyikhaba 2025, ipahla ebesele ibuyisiwe eyayikhambe ngokuThunjwa komBuso, nobuKhohlakali nokukhwabanisa yabe seyihlanganise i-R16.432 yamabhiliyoni:
• IZiko eliKhethekileko lezokuPhenya (i-SIU) = R2.89 yamabhiliyoni,
• IPhiko lokuDliwa kwePahla = R8.142 yamabhiliyoni, bese kuthi
• iZiko lokuButhelelwa komThelo leSewula Afrika (i-SARS) = R5.4 yamabhilyoni.
1.3 Endimeni ngamatjhuguluko, sibala (i) umThethomlingwa wokuTjhugululwa komThetho wabaSebenzi bemBusweni nokuLawulwa kwawo, (ii) kukhethwe iJaji elizakungamela i-Ofisi eliLwa nobuKhohlakali (i-IDC); (iii) igama leSewula Afrika selisusiwe erherhweni lokufiphazwa ebujameni be-FATF; (iv) umbiko wesiGungu sokuBonisana ngamaTjhuguluko wezeKhetho sewethuliwe phambi kwePalamende; (v) khona duze nje umtlamo womThethomlingwa wokuVikelwa kwabaHlabimkhosi uzakwendlalwa ePalamende (vi) kusabonisanwa ngeRejista yeemPhathimandla eziQotjhwe emSebenzini.
1.4 Bekube nje ama-57% (ama-34 kama-60) wamaGadango sele aqediwe, ali-18% (ali-11 kama-60) asasetjenzwa, ama-23% (ali-14 kama-60) ariyadileko kodwana umsebenzi uyakhamba, ama-2% kwaphela (li-1 kama-60) igadango ekusafuze lithathwe.
2. Ihlelo Lokulawula kobuLwele beenQatha nomLomo (I-FMD)
2.1 IKhabinethi ibikelwe ngezinga lokurhagala nokutjhuba kobuLwele beenQatha nomLomo (i-FMD) eSewula Afrika.
2.2 IKhabinethi isivumile isiphakamiso sokuphumelelisa ihlelo lokuyijova ngobunengi ifuyo yeenqatha ezineensele elizweni loke njengegadango elikhulu lokulawula nokuqeda ubulwelobu.
2.3 Lelihlelo lokujova lizakujova umhlambi weenkomo ezilinganiselwa eengidini ezili-14 nasele zizoke elizweni lokeli, lapho kuzakufuneka khona imithamo yomjovo elinganiselwa eengidini ezima-28 eenyangeni ezili-12 ezizako.
2.4 Ihlelo lokujova ngobunengeli lizakusekelwa ngokutholwa komjovo ndawonye kobanyana kuzokuba nesiqiniseko sokuthi kusetjenziswa umhlobo munye womjovo.
2.5 Iqhingeli liphethe imininingwana yokuqala ukuthi ngiziphi iimfunda ezingatjhejwa qangi ngokunikelwa umjovo, ngokuqalelela ukuthi behle babe barhatjheka kangangani ubulwelobu esifundeni ngayinye.
2.6 IKhabinethi ibikelwe ngokuthi kunemithamo yomjovo eziingidi ezimbili eyona kuzakusungulwa ngayo lelihlelo lokujova.
2.7 IKhabinethi ikhombela abafuyi ukuthi bahloniphe imibandela elawula ukukhamba/ukweluseka kwefuyo ngoba le yindlela elungileko yokukhandela ukurhatjheka ukuya phambili kobulwelobu.
3. Umtlamo WomThethokambiso Wee-2025 WokuHlunga EliZweni Loke
3.1.1 IKhabinethi ivumele umtlamo womThethokambiso wee-2025 wokuHlunga eliZweni Loke, okhibelela umThethokambiso wokuHlunga lo kobanyana uhlale ufanelwe kukuba khona bewulungele nokuba nomsebenzi owenzako.
3.1.2 UmThethokambiso wee-2025 wokuHlunga uqinisa ikambiso yokubeka umnqopho oqothelweko nemiphumela ukube ngahlanye ufaka iindlela zokuhlunga emaHlelweni wokuLinganiswa kwamaSebenzo Qobemnyaka, bewakhe neendlela zokulawula lapho izinga lamasebenzo liphasi khona, ngahlanye kukhuthazwe ukuphakama kobuhle lapho amasebenzo amahle khona.
4. Umbiko Wesibili NgokuPhunyeleliswa Kwe-Ajenda Etja YemaDorobheni
4.1 IKhabinethi ivumele umBiko wesiBili weliZweloke ngokuphunyeleliswa kwe-Ajenda etja yemaDorobheni.
4.2 Umbiko lo uza nemibono yokubika ngokuphunyeleliswa kwe-Ajenda eTja yemaDorobheni:
4.2.1 Indima neentjhijilo zelizwe loke ezimalungana nokubambelela kokwakhiwa nokuthuthukiswa kweendawo zemadorobheni kobanyana ziqalelele umuntu woke, kuqedwe nobuchaka.
4.2.2 Ubujamo belizwe ngokubambelela nokuphumelela kwabantu bemadorobheni ngokuqalelela umuntu woke.
4.2.3 Amandla wokujamelana nobujamo boke nokubambelela kwetuthuko yemadorobheni, ekubalwa kiwo ihlelo lokuphatha, nokuhlela, nemithetho nekambiso yeemali kunye namandla wokwenza.
4.3 IKhabinethi ibuye yavumela ukuthi uNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu akhe iqhinga lokulungisa umraro wokwakhiwa kwemitlhatlhana eendaweni eziyingozi, ezicaphazeka lula nakwehla ihlekelele yemvelo, ekubalwa kilo iinsombululo zesikhathi esiphakathinaphakathi nezesikhathi eside ngehlelo leziNdlu zokuHlala zesiKhatjhana (i-Temporary Residential Units [i-TRU]).
5. IHleloqhinga LikaRhulumende LomThetho WezomSeme NokuBeletha (i-SRJ) ESewula Afrika
5.1 IKhabinethi ivumele iHleloqhinga likaRhulumende lomThetho wezomSeme nokuBeletha eSewula Afrika (i-SRJ).
5.2 Ihleloqhingeli lifuna umthetho wezomseme nokubeletha osekelwe mThethosisekelo.
5.3 IHleloqhingeli linqophe ukuqinisekisa ukuthi boke abantu, khulukhulu abantu abasikazi, ilutjha nabantu abadimeke amathuba babe namandla nanemithombo yamandla yokubenza bakghone ukuthatha iinqunto ezihle nezilungileko ngemizimbabo, nangobulili babo, nangokuthi bayafuna ukubeletha nokubelethiswa na.
C. ImitheThomlingwa
1. UmThethomlingwa OKhethekileko Wee-2026 WokuTjhugulula UmThetho Wemali YomHlalaphasi/YePentjheni
1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oKhethekileko wokuTjhugulula umThetho wemali yomHlalaphasi/ yePentjheni. UmThethomlingwa lo ubulala umThetho 69 oKhethekileko wePentjheni, we-1996, ngaleyindlela kuzokukghonakala ukuthi umuntu angalahlekelwa ngilokho ebesele anakho akuthole ngaphambi kobana imibandela ethileko iphelelwe sikhathi. Uvumela abantu abakulungeleko ukuzuza ubuhle ngaphezu kwehlandla linye ukuthi banikelwe ubuhle obungaphezu kobunye, kobanyana iimpentjheni ezikhethekileko zizokulungiswa ngendlela elungileko nefanako.
1.2. UmThethomlingwa lo unikela umlingani oseleko womsebenzi obekabeka esikhwameni sepentjheni, namkha indlalifa, ilungelo lokuthola isamba semali etjhiywe babantu emthethweni abangasekho namkha esele bahlotjokiwe. Amatjhuguluko la anqophe godu nanokuvala iintunja ezikhona eburhiyarhiyeni bokusetjenzwa kweendaba ezinje, kuvuleke amathuba wokuzuza emalini etjhiywe esikhwameni sepentjheni, ngaleyindlela kuthokozwa ukuzidela kwabantu iingazi namathambo ekwakhiweni kwehlelo lentando yenengi eSewula Afrika.
2. UmThethomlingwa Wee-2025 OTjhugulula ImiThetho YezabaSebenzi
2.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana umphakathi uphefumule ngawo umThethomlingwa oTjhugulula imiThetho yezabaSebenzi. UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa nokwenza imithetho yezabasebenzi eSewula Afrika ikhambisane neenkhathi zanamhlanje ngokutjhugulula umThetho 8 wee-2018 wezobuDlelwana bemiSebenzini, nomThetho 7 wee-2018 wezokuQatjhwa kwabaSebenzi, kunye nokubuyekezwa komThetho 9 wee-2018 wezoBuncani bomRholo nomthetho 55 we-1998 wokuLinganiseka kokuQatjha. Unqophe ukuphakamisa ukuvikeleka kwabasebenzi, nokuqiniseka ukukhambisana namalungelo womThethosisekelo wokulingana, newesithunzi, kwenziwe ngcono ukusetjenziswa kwamazinga wemisebenzi bekuhlathululwe neendlela zokulamulana lapho kuphanjanwa khona.
2.2. UmThethomlingwa lo uqinisa ukuvikeleka kwabasebenzi abacaphazeka lula nabasebenzi abangakavami ukube ngahlanye kuqalelelwa iimfuneko zomsebenzi zomqatjhi. UmThethomlingwa uqinisa umThethosisekelo ngokukhuthaza imithetho yokusebenza elungileko, umthetho omuhle womphakathi kunye nokuhlanganyela emnothweni.
3. UmThethomlingwa Wee-2025 OTjhugulula UmThetho WezobuDlelwano Bemsebenzini
3.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wezobuDlelwana bemiSebenzini kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa nokwenza imithetho yezabasebenzi ikhambisane neenkhathi zanamhlanje ngokubeka imithetho ezwakala ngcono malungana nemithetho neemvumelwano ezenziwa ngemibandela yobulunga, erhunyeza amathuba wokuzenzakalela wokuvulela iimvumelwano zemikhulumiswano ngemisebenzi ethileko emitjha, nokulawulwa kokusetjenziswa kweemali nokubikwa kokusetjenziswa kweemali, amayuniyoni kunye neenhlangano zabaqatjhi. Amatjhuguluko aphakanyiswako la anqophe ukulinganiseka okufaneleko hlangana nokuthamba kwabaqatjha esele kusanda, nokuvikeleka kwabasebenzi esele kuphakanyisiwe nakho.
3.2. UmThethomlingwa lo uphakamisa amagadango wokuHlelwa ngobutjha kwekambiso neendlela zokulamulana lapho kuraranwa khona, isilinganiso lapho kuphelela khona umrholo ongarholiswa umsebenzi ekuthiwa ngorhola imali ephezulu kinabo boke, kuhlelwe nangobutjha iindlela zokudiliza abasebenzi emsebenzini.
D. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. UNom. Mpumelelo Nconco oqatjhwe esikhundleni sokuba mNqophisi weKomitjhini yokuBuyisana, ukuThobelana nokuLamula (i-CCMA).
2. Ukuqatjhwa KwabaNqophisi BeBhodi Ye-Air Traffic Navigation Services
i. UNom. Zola Majavu (ubuyiselwe esikhundleni sokuba nguSihlalo).
ii. UMm. u-Doris Dondur (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).
iii. UMm. uZandile Matilda Kabini.
iv. UMm. u-Mapela Angelina Serote.
v. UNom. Peter Marais.
vi. UNom. Badisa Matshego.
vii. UMm. u-Boni Patricia Beauty Dibate.
viii. UMm. u-Teboho Nokuthula Fihla.
ix. UNom. Ashley Latchu; no-
x. Nom. Mogamat Wasfie Ismail
3. Ukuqatjhwa KwabaNqophisi BeBhodi YesiJamiso sezeeNdlela zeliZwelokeeSewula Afrika (i-SANRAL)
i. UNom. Potas Thamsanqa Phili (uSihlalo).
ii. UMm. u-Refilwe Buthelezi (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).
iii. UDorh. Ismail Vadi.
iv. UMm. u-Orateng Yvonne Motsoai; no-
v. Mm. u-Rochelle Blaauw.
4. Ukuqatjhwa KwabaNqophisi BeBhodi Yezaboflayi I-South African Civil Aviation Authority
(i) U-Adv. Mpati Mmasechaba Lebakeng (uSihlalo obuyiselwe esikhundleni).
(ii) UNom. Mankopane Daniel Tshepo Peege (ubuyiselwe esikhundleni).
(iii) UMm. u-Tshitshi Phewa (obuyiselwe esikhundleni nomjameli womNyango)
(iv) UMm. uLindiwe Mamashela; no-
(v) Mm. u-Gloria Zanele Nkosi.
D. Iminyanya Namakhonferensi
1. Ukusingathwa Kwe-LIV Golf South Africa Event E-Steyn City Golf Course: 2026 – 2028
1.1 IKhabinethi ivumele ukusingathwa kwemidlalo yegolfu i-LIV Golf South Africa ezokudlalwa ukusukela ngomhla we-19 – 22 kuNtaka 2026 e-Steyn City Golf Course eJwanisbhege.
1.2 I-LIV Golf League liphaliswano legolfu labadlali begolfu abaduna, lapho kudlala khona iinkutani zegolfu zephasi.
1.3 Ukusingatha ithonamenthi i-LIV Golf Tournament kulindeleke bona kuyibuyisele mbala iSewula Afrika kezomnotho nemnothweni wokuhlalisana komphakathi, sekubalwa nokuhlomula kwezevakatjhobukelo, nokuvuleka kwemisebenzi, nokukhuthazeka kokuthuthukiswa kwegolfu eSewula Afrika ngamahlelo aqothelweko wokuzuza ngokusingatha imidlalo enje.
1.4 Imidlalo le kulinganiswa ukuthi izakungenisela umnotho wekhethwapha imali engangama-R500 weengidi ukuya ema-R800 weengidi ngomdlalo munye.
1.5 Ihlelo lokuzuza nge-LIV Golf, lizakuphunyeleliswa ngeengaba ezimbili. Ihlelweli linqophe ukuhlomisa ilutjha ngokuvuleka kwamasango, nangokukhuthaza, nangokuvulwa kwamathuba ngobukghonofundwa. IsiGaba sokuThoma sizakwenzelwa e-Southern Grounds Golf Club ne-Steyn City Gauteng Academy, bese kuthi isiGaba sesiBili sidlulela ukuyokufika eendaweni zomphakathi.
1.6 Imibuthano engezelelweko ye-LIV Golf ihlelelwe umnyaka wee-2027 newee-2028, kanti kungenzeka kudlulelwe ku-2029 naku-2030.
2. INyanga YamaLungelo WoBuntu
2.1 ISewula Afrika izokubamba iinkhumbuzo zeNyanga yamaLungelo woBuntu ngoNtaka, ngaphasi kommongondaba othi: “Esikuzuzileko Kusiqinise Isibindi: Sivikela Amalungelo, Silonda Ubuntu.” Nonyaka kuhlangana ama-30 weminyaka kwatlikitlwa umThethosisekelo waba mthetho.
2.2 Ukuvulwa kwesiKhumbuzo sama-30 weminyaka kwatlikitlwa umThethosisekelo waba mthetho kuzokwenzeka ngomhla we-02 kuNtaka 2026 e-Apartheid Museum. Lesisikhumbuzo silithuba lethu soke ukufakaza nokuvuma ngobutjha ukuthi intando yethu yenengi nekululeko solo kusese namandla.
2.3 IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokuhlonipha ukuzinikela ngokuhlanganyela kwesizwe soke ehlelweni lethu lentando yenengi esekelwe ngomthethosisekelo, amalungelo wobuntu nekululeko, nokusebenza komthetho, nokuhlonipha iinkutana zabazabalazi bekululeko ngokulwela kwazo ikululeko nentando yenengi.
3. Ukusingathwa KweKhonferensi Yokuthoma YezokuThutha YeliZweloke
3.1. IKhabinethi ivumele ukusingathwa kweKhonferensi yokuthoma yezokuThutha yeliZweloke ezokubanjwa ukusukela nakali-16 ukuyokufika nakali-18 kuNtaka 2026 eJwanisbhege, e-Gallagher Estate.
3.2. Ikhonferensi le izokuhlanganisa amakoro wezokuthutha weSewula Afrika kulungiswe iintjhijilo kwakhiwe nensombululo. Ikhonferensi le kulindeleke bona ikhanjelwe babantu abama-750 abangebalapha eSewuka Afrika, nababuya emazweni we-SADC kunye nomphakathi wamazwe ngamazwe.
3.3. Ikhonferensi le inqophe ukwakha umbono ohlanganyelweko ngomsebenzi wezokuthutha emnothweni womphakathi weSewula Afrika, ikhwezelele ababelani nge-ajenda efanako yezokuthutha. Izakubuye godu ikhuthaze ukwabelana ngelwazi, ithole iimfundo erhubhululweni lamazwe ngamazwe nelalapha ekhethu, iphenye ngethekhnoloji yamandla wokusungula newedijithali kobanyana kuzokutholakala iindlela zokwenza ihlelo lezokuthutha ekhethwapha libe ngcono.
11. ILanga LeButho Lezokuvikela
11.1. UMengameli Ramaphosa, njengoba asiKhulu saboKhomanda beButho lamaJoni weSewula Afrika (i-SANDF) nje, bekakhuluma emButhanweni weLanga leButho lezokuVikela esiYingini sikaMasipala we-Vhembe e-Limpopo mhla ama-21 kuMhlolanja 2026.
11.2. ILanga leButho Lezokuvikela likhunjulwa qobe mnyaka, kukhunjulwa isehlakalo sokucwila komkhumbi i-SS Mendi, kuhlonitjhwa amajoni aphelela kilowomkhumbi, kuhlonitjhwa nawo woke amanye amajoni asala eenkundleni zezipi kosozizwe amanye wawo asala eenkundleni zezipi khona lapha ekhethu, abe asebenzela ilizwe lekhabo eliyiRiphabhiligi yeSewula Afrika. Lilanga ekukhunjulwa nekuthokozwa ngalo isibindi samajoni, nabasebenzela ukuphephisa ilizwe lekhethu nabantu balo.
11.3. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli Ramaphosa ukukhumbula nokuthokoza amalunga we-Native Labour Corps aphelela elwandle nakucwila umkhumbi i-SS Mendi mhla ama-21 kuMhlolanja 1917, ngePi yePhasiloke yokuThoma. Isibindi sabo, nokungabi nevalo kwabo kunye nebumbano labo sebaqalene nokufa ngemehlweni solo kusezwakala nanamhlanje ngemva kwayo yoke leminyakanyaka, indlela ababequnge ngayo isibindi nommoya ababebambene ngawo solo kusese sikhuthazo nanamhlanjesi.
E. Imilayezo
1. Siyabatjhiriya
IKhabinethi itjhiriya imindeni nabangani balaba abalandelako:
1.1.1. Umtjhotjhozeli wamaLungelo woBuntu nomlwelikululeko owayelwa nombuso webandlululo uMfundisi Dorh. Jesse Louis Jackson Snr. ISewula Afrika ilahlekelwe mngani obekanomthetho nesimilo. Koke akhumbuleka ngakho uMfundisi Jackson kuyingcenye yomlando wethu wekululeko, begodu wayehlangana nalabo abaphakamisa iphimbo labo bakhalima izenzo zombuso webandlululo, ngeenkhathi lapho abanengi bebenza ngasuthi ababoni. Ngomnyaka wee-2013, iSewula Afrika yentando yenengi yamhlonipha ngoNongorwana i-Order of the Companions of O.R. Tambo yeSiliva.
1.1.2. UDorh. John Bolana, obekamBhitjhobhi wesihlanu we-Bantu Church of Christ (iBandla likaKresto LaBantu), obekanomthetho nesisa, asisebenzi sabantu nebandla lesondo leSewula Afrika nesiphandeni se-SADC. Bekamthombowelwazi onjengesiyalo samanzi esihlala sivinyilika amanzi, ambonisi wendlela kabanengi elizweni lekhethweli. Ubehlala akhuthaza ibumbano, isithunzi, uburholi obuthembekileko nobubumbanisa umphakathi, ahlonitjhwa ngibo boke abantu.
1.1.3. U-Hosi Dorh. Phylia Tinyiko N’wamitwa II, umrholi, umsunguli nekosazana ekulu yehlabathi yekhethwapha owakhamba indlela esimangaliso yokufundisa eenkolweni, amtjhotjhozeli ovuthiweko. Bekajame asimelele ngokuba mtjhotjhozeli wamalungelo wabantu abasikazi nelizwi elinamandla ebelilwa nenturhu eqothele bobulili obuthileko, kanti mvanje uvume isimemo sokuba ngomunye wesiQhema saboSaziwako abamenyelwe ukulimukisa nokukhomba indlela ngeKhonferensi yokuBonisana yeliZweloke efunekako ekhethwapha.
1.1.4. UMajulabuchopho, u-Clem Sunter, umtloli womtlamo wamaqhinga wesihloko esithi “High Road, Low Road,” owatjhijila iSewula Afrika ukuthi iqalane nemiphumela yendlela yepolitiki neyomnotho eyazikhethela yona. Umsebenzakhe wanikela ilizwe lekhethu umtlamo wokucabanga ingomuso elingcono ngesikhathi lapho ingomuso lelo wawungeze walibhudanga nokulibhudanga.
1.1.5. IHlahlandlela elingusomaqhinga nomtjhotjhozeli elabelethelwa e-Lebanon, elenza umlando ngokuba mumuntu omsikazi wokuthoma wePalestina ukuba Mzenda. Ngomsebenzakhe omuhle okubabazekako ku-PLO ne-Palestine Authority e-Ireland, ne-Netherlands, ne-France, ube ngelinye lamezwi ahlonitjhwa khulu ekuzijameleni kwe-Palestina ekundleni yephasi.
2. Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:
2.1. Kuma-Proteas, ngokutjhotjholoza kwawo abe ayokufika ku-Super Eight Stage ye-ICC ephaliswaneni labaduna, i-ICC Men’s T20 World Cup e-India ne-Sri Lanka. Sibafisela okuhle kodwa emzameni wabo wokuthola isikhundla kuma-semi-final.
2.2. KumaKresto nama-Muslim njengoba amaKresto asesizilweni se-Lent nje, ama-Muslim asesizilweni se-Ramadan nje. IKhabinethi ihlanganyele noMengameli Ramaphosa ekuzwakaliseni iimfiselabuhle zabo.
Egameni leKhabinethi sikhutjhwe ngu-:
Ngqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli, uMm. uKhumbudzo Ntshavheni
Imibuzo ingathunyelwa kezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)
Ukhulumisane noMm. uNomonde Mnukwa: umJaphethe womNqophisi Zombele.

