Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-23 Imphala kanye nangemhla ti-6 Lweti 2024

A.    Tindzaba Letimcoka Telive

1.    Tekuphepha Nekuvikeleka
1.1.    Kugula lokubangwa kudla kanye nekufa 
1.1.1.    Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nekugula lokubangwa kudla kanye nekufa lokube khona etincenyeni letahlukahlukene talelive, lokuholele kutsi kushone bantfwana kabuhlungu lokubangele kutsi kwelashwe labanengi eGauteng, eMpumalanga, eMphumalanga Kapa, KwaZulu-Natal naseFreystata.
1.1.2.    Mengameli utakwetfula inkhulumo yakhe eSiveni lemayelana netingenelelo hulumende latentako tekulungisa lesimo.
1.1.3.    Kwanyalo, Litiko Letemphilo livusetele Sikhungo Savelonkhe Setifo Letitsatselanako (i-NICD) kutsi silandzelele futsi sihlole imvelaphi yalokudla lokunashevu bese senta tincomo. 
1.1.4.    Litiko Letekubusa Nekubambisana Netendzabuko lesekelwe Litiko Letekutfutsukisa Emabhizinisi Lamancane kanye neLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna Letekulawula Tinhlekelele lishicilele kugazethi Imitsetfo Lesilinganisozinga Yabomasipala Leluhlaka Yetemnotfo Yasemalokishini lokuhloswe ngayo kuhlanganisa bomasipala kutsi babe neluhlelo lolufananako kanye nekuphendvula lokuhlangene macondzana neminotfo yendzawo lefaka wonkhe wonkhe kanye nekuvimba kusebenta kwemabhizinisi langekho emtsetfweni emalokishini.   
1.1.5.    Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo emindenini, ebanganini kanye nakubafundzi labebafundza nabo bonkhe labantfwana labalahlekelwe timphilo tabo ngenca yekudla kudla lokunashevu kanye nekubafisela lokuhle labo labasalulama.

1.2.    Kulwa Nebugebengu  
1.2.1.    Ikhabhinethi iyakuhlaba lokubulawa ngalokungenangcondvo kwaNkosikazi Thenjiwe Eunice “Nogcinile” Mtirara waseMqhekezweni Great Place eMphumalanga Kapa yaphindze futsi yavakalalisa kudzabuka kwayo ebukhosini besive sakwaDlomo kanye naseMbusweni wonkhe nje weBathembu. Ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kweMtsetfo atawubabamba baboshwe lalabente lobugebengu.
1.2.2.    Ikhabhinethi yaphindza futsi yahlaba kugagadlelwa kwebafundzi labaphindza futsi babanjwa inkunzi bakhonjwe ngesibhamu khona endzaweni lephetfwe yiMqhekezweni.
1.2.3.    I-NATJOINTS inikwe umyalo wekutsi ivimbe ngekushesha lokwenyuka kwemazinga ebugebengu lokufaka ekhatsi lokubulawa kwaseMphumalanga Kapa kanye nekucinisekisa kutsi bonkhe labo labente loku kanye nabongcondvongcondvo bako bayabanjwa baboshwe.
1.2.4.    Ikhabhinethi ikuncomile lokusebenta lokuholwa Tebunhloli be-NATJOINTS (kulwa nekugubha imayini ngalokungekho emtsetfweni kanye nemkhankhaso i-operation vala-mgodi) loholele ekubanjweni kwebembi bemgodzi wemayini ngalokungekho emtsetfweni labangetulu kwe-1 000 emigodzini leyekeliwe e-Orkney eNyakatfo Nshonalanga kusukela kulemphelasontfo yamhla ti-2 Lweti 2024.
1.2.5.    Ikhabhinethi iyemukele imitamo lechubekako yekucinisa kukhona kusebenta kwemaphoyisa ngekutsi kutfunyelwe emaphoyisa lamasha lasandza kuceceshwa la-2 800 futsi atawube asakulungele kutfunyelwa ngesikhatsi semnyaka semicimbi yekutijabulisa.
1.2.6.    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babambisane nemaphoyisa ekulweni nebugebengu ngekutsi babike tehlakalo tebugebengu kulenombolo yelucingo: 0800 10111 kanye nakuleNombolo Yavelonkhe Yetekukhokhiswa Imali Ngenkhani Lecondza Ngco: 080 091 1011 lemayelana nebugebengu lobuphatselene nekukhokhiswa imali ngenkhani.

2.    Tindzaba Temave Emhlaba
2.1.    Kusondzela kwesikhatsi sekutsi iNingizimu Afrika itfole Kwengamela Licembu Lemashumi Lamabili (i-G20)
2.1.1.    Kusondzela kwesikhatsi sekutsi iNingizimu Afrika itsatse Bumengameli be-G20 kusukela mhla ti-1 Ingongoni 2024 kuya mhla tinge-30 Lweti 2025 ngephasi kwengcikitsi letsi: “Umfelandzawonye, Kulingana neKusimama”, sekucalile.
2.1.2.    Lengcungcutsela Yebaholi itawubanjelwa eJozi, iGauteng neLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna lisebentisana naletinye Tifundza kute kungeniswe lemihlangano Yetindvuna neMacembu Lasebentako. Sitakwetfula luhlelo lwe-G20 yaseNingizimu Afrika mhla ti-1 Ingongoni 2024.
2.1.3.    INingizimu Afrika itawube itibandzakanya eNgcungcutseleni ye-G20 letako mhla ti-18 na-19 Lweti 2024, eRio de Janeiro, eBrazil.

2.2.    Inkantolo Yemhlaba Yetebulungiswa (i-ICJ)
2.2.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kufakwa kweTimphepha Tebufakazi ku-ICJ, letikhombisa kutsi Hulumende waka-Iziyareli usephule njani Sivumelwane Sekubulawa Kwebantfu Ngebunyenti ngekusephula ngemabomu kanye nekubulala bantfu basePalesitina labahlala eGaza.
2.2.2.    Letimphepha tebufakazi tiyidokhumenti lenemakhasi la-1 300 – lesekelwa ngebufakazi kanye neteleko – lecuketse bufakazi betento taka-Izirayeli tekubulala ngebunyenti, kanye nekwehluleka kwayo kuvikela kucubuka kwetento tekubulala ngebunyenti kanye nekujezisa labo labasusa tento tekubulala ngebunyenti nalabo labatentako. 
2.2.3.    Kufakwa kwaletimphepha tebukafazi kwenteka ngesikhatsi lapho laka-Izirayeli licinisa khona kakhulu kubulala bantfu baseGaza kanye nenhloso yalo yekulandzela indlela lefananako yekubhubhisa laseLebhanoni. Letimphepha tebufakazi tikhumbuta ummango wemhlaba wonkhe ngetento letimbi letentiwa kubantfu basePalesitina kanye nesidzingo sekutsi kube nemfelandzawonye kute kuvinywe lenhlekelele. Lokufakwa kwaletimphepha kulandzela etinyatselweni tesincumo saMhlabuhlangene sekuhlaba letento tahulumende waka-Izirayeli lotenta kubantfu basePalestina.

2.3.    Kuchubela Embili Intsandvo Yelinyenti Emhlabeni Wonkhe 
2.3.1.    Ikhabhinethi ihalalisela bohulumende baseRiphabhlikhi yaseBotswana naseMzambiki kanye ne-United States (i-US) ngekuphotfula ngemphumelelo lukhetfo lwabo labasandza kulubamba.
2.3.2.    Ikhabhinethi incoma kubusa ngekuhlanganyela kwe-Umbrella for Democratic Change eBotswana ngemphumelelo yayo ngaphasi kwebuholi baMengameli Losandza Kukhetfwa Losengakangeni eHhovisi Duma Boko futsi yemukela kusungulwa kwemasu ekuntjintjela kuhulumende lomusha emkhatsini weluphatfo loluphumako kanye neluphatfo lolungenako lwaMengameli Losandza Kukhetfwa Losengakangeni eHhovisi Boko. 
2.3.3.    Ikhabhinethi ihalalisela Mengameli Losandza Kukhetfwa Losengakangeni eHhovisi Chapo kanye nelicembu lakhe, i-FRELIMO, ngekuncoba kwabo lukhetfo lwalelive labo loluyinchophamlandvo emva kwekubanjwa iminyaka lenge-32 ngemuva kwekusayina Sivumelwane Jikelele Sekuthula, lesacedza imphi yekulwa emkhatsini wesive sinye nekungeniswa intsandvo yelinyenti eMzambiki. Lobudlova lobuchubekako ngemuva kwelukhetfo buyakhatsata, nekutsi onkhe emacembu latsintsekako kufanele kutsi asebentise tonkhe tindlela etisemtsetfweni tekutfola tisombululo kute asombulule tikhalo tabo telukhetfo futsi achubeke nekwakha etikwesisekelo sekuthula lesabekwa eSivumelwaneni saseMaputo seKuthula Nekubuyisana Kwesive. 
2.3.4.    Ikhabhinethi iphindza futsi ihalalisela Mengameli Losandza Kukhetfwa Losengakangeni eHhovisi Donald Trump ngemva kwelukhetfo lwase-USA lolubanjwe mha ti-5 Lweti 2024. INingizimu Afrika ilindzele ngemehlo labovu kusebentisana naMengameli Losandza Kukhetfwa Losengakangeni eHhovisi Trump kuletinyanga leti-12 letitako ngesikhatsi Mengameli Cyril Ramaphosa atsatsa tintsambo tekuba nguMengameli we-G20 mhla ti-1 Ingongoni 2024.

3    Tindzaba Tekuhweba  

3.1    Imiphumela yeLuvakasho lweMbuso kanye nekutibandzakanya eNkhundleni Yekubambisana kwe-Afrika neShayina (i-FOCAC)
3.1.1    Ikhabhinethi itjelwe ngalamafisha macondzana nemiphumela yeLuvakasho lweMbuso lolusandza kwenteka lolube nemphumelelo lwekuya eRiphabhikhi yaseShayina nemhlangano we-FOCAC lobewubanjelwe eBeijing, eShayina kusukela mhla ti-2 kuya mhla ti-6 Inyoni 2024. Ikhabhinethi inake lemiphumela lelandzelako lecondzene neNingizimu Afrika:
3.1.2    Sivumelwane sekugucula umumo wetekuhweba kutsi ube kakhulu imikhicito leyakhiwe lefaka intselantsengo, ikakhulu sivumelwane sekuntjinjtiselana lokungenani ngemikhicito le-100 leyengeta intselantsengo lesuka eNingizimu Afrika laseShayina lelingayitsenga.   
3.1.3    Kwengeta kuloko, iNingizimu Afrika itfole kubambisana neleShayina emazingeni lamatsatfu etinchubo tekukhicita letiphatselene nekwehliswa kwekhabhoni, kufakwa kwedijithali, tekutfutsa netinhlelo tekutfutsa imphahla. Lokubambisana kutawuvula indlela yekugcugcutela lutjalomali etimotini letihamba ngagezi, kwakhiwa kwemabhethri, kugcinwa kwemandla lavusetelelekako, kanye nekubona Tinkhaba Tetemnotfo Letikhetsekile kanye neTindzawo Tekutfutfukisa Tetimboni.
3.1.4     Batjalitimali labamcoka beMashayina baseShenhen naseBeijing kuto totimbili letindzawo bakhombisa inshisekelo yekutsi banganwebela eNingizimu Afrika lutjalomali lwabo nome bente lutjalomali etindzaweni lebetingakatfutfukiswa phambilini lapha eNingizimu Afrika.  
3.1.5    Ngesikhatsi seNkhundla Yetemabhizinisi, kwasayinwa eMamemorandamu Ekuvisisana lasitfupha (ema-MoU) lokuhloswe ngawo kukhutsata kubambisana emkhatsini wetikhungo taseShayina netinkampani talapha eNingizimu Afrika kanye neTikhungo Tetetimali Tentfutfuko kucinisa kubambisana kute kukhutsatwe intfutfuko kutetimboni lapha eNingizimu Afrika, kugcugcutela kubambisana kutebuchwepheshe kute kwentiwe ncono kwehliswa kwekukhishwa kwekhabhoni emikhakheni lemcoka yaseNingizimu Afrika nentinchubo tekukhicita kanye nekukhutsata lutjalomali emkhakheni wetemandla lavusetelelekako.
3.1.6    Letivumelwane letisayinwe totimbili ezingeni lahulumende nakumkhakha lotimele titawudlala indzima ekuphutfumiseni lutjalomali lolutawukhutsata ingucuko lekhipha ikhabhoni lephasi kanye nelutjalomali lolwesekela nguhulumende nemkhakha lotimele kanye nekukhutsata ingucuko yetindlela letinsha etimbonini kanye nekuheha lutjalomali eTinkhabeni Tetemnotfo Letikhetsekile kanye kuMapaki eTetimboni.

4    Temnotfo

4.1    Sitatimende Senchubomgomo Yesabelomali Sethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS)
4.1.1    Ikhabhinethi iyayemukela i-MTBPS yanga-2024, lenika emandla ekutinikeleni kwaHulumende Welubumbano Lwesive kutsi achube ngekushesha kukhula kwetemnotfo lokusimeme nalokungukhukhulelangoco, kanye nekudala kutsi kube nemmango lonebulungiswa kakhulu nalolinganako ngekutsi ubukane nebuphuya, kungalingani kanye nekweswelakala kwemsebenti. 
4.1.2    Kusimama kutetimali tahulumende ngekusebentisa lulawulo loluhlakaniphile Lwelusebentisomali lwahulumende netikweleti kucinisekisa kutsi live letfu lingakhona kukhutsata kukhula kutemnotfo libe licinisekisa kutsi labo labahlaseleka lula labasemkhatsini wetfu bayachubeka nekutsi bayasekelwa ngekusebentisa tinhlelo tetfu tesibonelelo sahulumende.
4.1.3    Ikhabhinethi iyatisekela letinsika letine tekutakula umnotfo ngekusebentisa kusimama kutemnotfo lomkhulu, kufezekisa tingucuko temumo, kwakha kukhona kusebenta kweMbuso kanye nekwandzisa lutjalomali lwahulumende kusakhiwonchanti. Lelive liphindze futsi libe sendleleni yekutsi likhishwe eluhlwini lwemave lacashelwe kakhulu yi-Financial Action Task Force (i-FATF), selivele litilungisile tintfo le-19 kuletinge-22 letibonwe yi-FATF ngembili kweluhlolo lwa-2025. 
4.1.4    I-MTBPS iyincenye yendlela yesabelomali yelive letfu levulekile levumela kutsi kube ngeThemu lesemkhatsini leya ethemini lendze yekuhlelwa kwetimali talelive letfu. Iphindze futsi ivumele bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bente ematiko netikhungo tahulumende kutsi kutilandze mayelana nekusebentisa imali kanye nekunika batjalitimali sicinisekiso lesimayena nekutsi temnotfo talelive ticondzephi.

4.2    Tekuvakasha 
4.2.1    Kwetfulwa kweMkhankhaso walelive Wetekuvakasha Kwasehlobo kugcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika nebavakashi labavela emhlabeni wonkhe kutsi bavumbulule batfole emagugu ebavakashi latfolakala kuto totiyimfica tifundza tetfu.
4.2.2    Umkhankhaso we-Gimme Summer – Sho’t Left Campaign utawunika imininingwane yetindzawo tebavakashi kute kutsi bantfu labanengi baseNingizimu Afrika batijabulele, batihlwaye futsi bavakashele letindzawo tesive tekuheha bavakashi.
4.2.3    Ekuciniseni umkhakha wetekuvakasha, Ikhabhinethi yemukele kushicilelwa kuGazethi kwe-Trusted Tour Operator Scheme (i-TTOS), leyenta inchubo yekufaka sicelo se-visa sibe lula sebavakashi labeta balicembu lalabanyenti labavela eShayina naseNdiya. 
4.2.4    Lomtamo ulungisa tihibe tekusebenta emamishini emave langephandle futsi uhlose kuheha bavakashi labanengi labavela eShayina naseNdiya, ngekulandzelana babalelwa ku-1.8% naku-3.9% kwabo bonkhe bavakashi bemave emhlaba labeta lapha eNingizimu Afrika.
4.2.5    Tinkampani tekuhambisa bavakashi letinenshisekelo tingafinyelela kuloluhlelo ngekutsi tivakashele ku: https://touroperator.dha.gov.za:8443 nome tifinyelele kulenkhundla ngekutsi ticofe sitfombe se-TTOS ku: www.dha.gov.za.
4.2.6    Kwengeta kuloko, Luhlelo lwalelive lwe-eVisa selwendluliselwe emaveni lange-34 kute kuvunyelwe bavakashi labavela kulawo mave kutsi bafake ticelo tevisa yaseNingizimu Afrika nge-inthanethi ngaphandle kwekutsi badzimate bavakashele emahhovisi emancusa.

5    Tindzaba Tetemanti 

5.1    Tinyatselo tesikhashana tekuphakela emanti ekunatsa eHammanskraal
5.1.1    Ikhabhinethi itfole yaphindze futsi yacubungula inchubekelembili leyentiwe Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola yekuphakela emanti ekunatsa eDolobhenikati laseTshwane kute kutsi likhone kuphakela emanti ekunatsa kubantfu baseHammanskraal kwesikhashana.  
5.1.2    Lenkinga yekuphakelwa kwemanti lechubekako lehlasele iHammanskraal netindzawo letisedvute iyachubeka nekuba nemtselela lomubi etimphilweni tebantfu, lokufaka ekhatsi kuniketwa kwetinsita tetemphilo etikhungweni tendzawo njengasesibhedlela saseJubilee.
5.1.3    Lidolobhakati laseTshwane kwanyalo kusebentisa tigidzi leti-R278 tephrojekthi yekulungisa i-Rooiwal Wastewater Treatment Works (i-WWTW) lebeyingasasebenti. 
5.1.4    Kulindzeleke kutsi kwandza kwemandla ekusebenta kwe-Rooiwal WWTW kutawudla tigidzigidzi letilinganiselwa ku-R2. Ikhabhinethi yatjelwa kutsi Lidolobhakati laseTshwane kufanele kutsi lisite ngetimali lomklamo ngekusebentisa imalingena, ngekuboleka nome ngekusebentisa luphakelo lwalo lweSibonelelo Sekutfutfukisa Tindzawo Tasemadolobheni lesibuya eLitikweni Letekuhlaliswa Kwebantfu.
5.1.5    Nga-2023, Lihhovisi Lendvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola lakhipha umyalo lawucondzisa kuMagalies Water kutsi angenelele ngalokuphutfumako ngekulandzela Umtsetfo Wetetinsita Temanti, wanga-1997 (Umtsetfo Nombolo 108 wanga-1997), kanye nekudizayina futsi ufake sikhungomkhicito lesisha sekuhlobisa emanti lapha e-Klipdrift Water Treatment Works edvute naseHammanskraal. Loku kutawusita ngekutsi kudzambise tinsayeya tetemanti kanye nekuniketa tisombululo tesikhatsi lesidze. Lesikhungomkhicito lesisha lesengetiwe sitawuphakela emanti emadamini latsite eluhlelweni lwekusabalalisa emanti lwaleLidolobhakati ekunatsa kahlobile kute kwandziswe kuphakelwa kwemanti eHammanskraal. 
5.1.6    Hulumende ucela kakhulu bantfu baseHammanskraal netindzawo letisedvute kutsi tibeketele ngesikhatsi kusentiwa lomsebenti. Sigaba sekucala kulindzeleke kutsi siphotfulwe mhla ti-15 Lweti 2024. Loku kutawuvumela kutsi leLidolobhakati laseTshwane likhone kuphakela emanti lahlobile langanatfwa bantfu etindzaweni letitsite taseHammanskraal.

5.2    Tikweleti tabomasipala kumabhodi etemanti
5.2.1    Ikhabhinethi yatfola lwatiso lolusesikhatsini lolumayelana nekuchubeka kwetikweleti tabomasipala  letisilele kumabhodi etemanti, letenyukako futsi letingasimami, telinani selilonkhe letigidzigidzi letinge-R23 letikweletwako ngamhla tinge-31 Ingci 2024. Letikweleti tibeka ebungotini kusebenta ngekwetimali kwemabhodi etemanti kanye nje nawo wonkhe umkhakha. Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola Pemmy Majodina usandza kubamba umhlangano nabomasipala labanengi labatsintsekile watsenjiswa kutsi batimisele kukhokhela tikweleti tabo kusukela kubomasipala labangakhokhi.
5.2.2    Ikhabhinethi phambilini ivume kusungulwa kweLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) kute lilungise indzaba yaBomasipala kutsi kutawubatsatsa sikhatsi lesingakanani kukwenta loko. Le-IMC itawuphindza futsi ibeke embili tinyatselo tekulungisa kukhokhelwa kwaletikweleti tabomasipala kumabhodi etemanti, ikakhulu labo lasebabukene nesimo sekubate timali.

5.3    Tivimbelo Temanti eGauteng
5.3.1    Ikhabhinethi yatjelwa ngelizinga le-1 letivimbelo temanti letichubekako eGauteng ngenca yekufuneka kwemanti lokuchubekako ngenca yekwenyuka kwekusetjentiswa kwemanti lokubangwa kwandza kwelinanibantfu, kuchunyekwa kwemaphayiphi lokungekho emtsetfweni, kuvuta kanye nekungasetjentiswa kahle kwemanti. 
5.3.2    I-avareji yekusetjentiswa kwemanti eGauteng ingemalitha lange-279 ngemuntfu ngelilanga nakucatsaniswa ne-avareji yemave emhlaba lengemamitha la-173 ngemuntfu ngelilanga. Nanome bomasipala labasemadolobheni lamakhulu eGauteng basezingeni le-1 letivimbelo temanti, kuncane kakhulu kucinisekisa kutsi loko kuyatfotjelwa lokwentiwa bomasipala. 
5.3.3    Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola kanye naNdvunankhulu waseGauteng bacele bomasipala kutsi babeke lizinga le-2 letivimbelo temanti letitawuhambisana netinhlawulo kulabo labasebentisa emanti labangatitfobeli letivimbelo.

5.4    Kusungulwa Kwelikomidi Lavelonkhe Lenkinga Yetemanti
5.4.1    Ikhabhinethi yasesekela sincumo lesatsatfwa nguMengameli sekwengeta umsebenti lovele uholwa Lisekelamengameli njenganyalo ngekwenyusa letindzaba temanti kutsi titsatsetseke njengenkinga kanye nekusungulwa kweLikomidi Lavelonkhe Lenkinga Yetemanti lelitawubhala lisu lekwenta letemanti kanye nekumema tingcweti kute tingenelele kuletinsayeya temanti telive lonkhe kuBohulumende Basekhaya.

6    Tenhlalo

6.1    Kusayinwa Kwemtsetfosivivinyo Wekuchibela Tesehlukaniso Semshado kutsi ube nguMtsetfo
6.1.1    Ikhabhinethi yakwemukela kukhishwa lokuyinchophamlandvo kwemtsamo wekucala wetitifiketi letinge-33 temshado weSisulumane Litiko Letasekhaya ngemva kwekusayiwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tesehlukaniso Semshado ube nguMtsetfo ngeNkhwekhweti lonyaka nguMengameli Ramaphosa. LoMtsetfosivivinyo wachibela Umtsetfo Wetesehlukaniso Semshado, wanga-1979 (Umtsetfo Nombolo 70 wanga-1979) kute kuhlonishwe imishado yeSisulumane kanye nekugadza timfuno tabomake beMasulumane kanye nebantfwana nangabe leyo mishado iphela.
6.1.2    Letingucuko lebesetengcelwe sikhatsi kudzala tisikhombisi sekutinikela kwelive letfu kucinisekisa kutsi bomake beMasulumane kanye nemalungelo ebantfwana ekulingana, esitfunti ekufinyelela kutebulungiswa kanye netimfuno letinhle tebantfwana labancane, njengaloku kusho Umtsetfosisekelo waseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996, ayahlonishwa.
6.1.3    Tiphindze futsi tinike emandla mayelana nekwenta kutsi kube nekubumbana lokukhulu ngekwetenhlalo, kwakha sive kanye nebungiko besive lokwabelene kanye nekuhlonipha emasiko lahlukahlukene nemihambo yetenkholo.

B.    Tincumo Tekhabhinethi 
1.    Tincumo Temhlangano Wekhabhinethi ngaLesitsatfu, mhla tinge-23 Imphala 2024

1.1.    Lukhetfo Lwabohulumende Basemakhaya Lwanga-2026 
1.1.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kusungulwa kweLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna lelitakwengamela emalungiselelo eLukhetfo Lwabohulumende Basemakhaya Lwanga-2026/27. 
1.1.2.    Njengaloku lukhetfo lwabohulumende basemakhaya lwaphambilini lwabanjwa mhla ti-1 Lweti 2021, lukhetfo lwabomasipala lolulandzelako lutawubanjwa emkhatsini wamhla ti-2 Lweti 2026 kanye namhla ti-1 Indlovulencane 2027. I-IMC itawubitelwa emhlanganweni yiNdvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko futsi yakhiwe ngematiko lamanyenti lamcoka ekucinisekiseni kutsi lolukhetfo luchutjwa ngemphumelelo. 
1.1.3.    Ikhabhinethi yaphindza futsi yacubungula futsi yavuma emafomula ekuncuma linani lemakhansela ngekulandzela Sigaba se-20 (1) (a) seMtsetfo Wetinhlaka Tabomasipala. 
1.1.4.    Lolukhetfo lwaBomasipala Lwanga-2026 lutawube lulwesitfupha kusukela nje kwacala intsandvo yelinyenti nga-1994. I-IMC itawusebentisana ne-IEC kanye naleminye imitimba lefanelekile ekucinisekiseni kutsi lenchubo letawuholela elukhetfweni lwabohulumende basekhaya ihamba kahle futsi inekuthula.

2.    Umtsetfosivivinyo

2.1.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Teluhlakamsebenti Lwabohulumende Labahlangene, wanga-2024
2.1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Teluhlelomsebenti Lwetebudlelwane Babohulumende Labahlangene, wanga-2024 kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kwenta tichibelo kuMtsetfo Weteluhlakamsebenti Lwebudlelwane Babohulumende Labahlangene (Umtsetfo Nombolo 13 wanga-2005), kucinisekisa kutsi tinhlaka letahlukene tahulumende tisebenta ngendlela lechumene.
2.1.2.    Letichibelo titawulungisa letinye tigaba taloMtsetfo losewengcelwe sikhatsi futsi titawucinisekisa kutsi letinhlaka letintsatfu tahulumende tisebenta ngekubambisana kute tente ncono kwetfulwa kwetinsita ekuhlangabetaneni netidzingo tebantfu.
2.1.3.    Sehluko se-3 seMtsetfosisekelo sidzinga kutsi tonkhe tinhlaka tahulumende tibambisane ngekwetsembana nangelukholo loluhle, emkhatsini walokunye, kwenta kutsi kube nebudlelwane lobuhle kanye nekusitana kanye nekwesekelana. Kuloko, Umtsetfosivivinyo Weteluhlakamsebenti Lwebudlelwane Babohulumende Labahlangene, utawuchuba inchubo yekufezekisa kuchumana kwetinchubomgomo tahulumende nekushaywa kweMtsetfo, lokufaka ekhatsi kutsi hulumende ubumbene, kunekuletfwa ngemphumelelo kwetinsita, kucaphela nekufezekiswa kwetinchubomgomo. Letingucuko ekushayweni kweMtsetfo kutawuphindza futsi kwesekele Imodeli Yentfutfuko Yesigodzi lokuhloswe ngayo kwenta ncono nekucinisa luhlelo lwebudlelwano babohulumende labahlangene.

3.    Tincumo teKhabinethi temhlangano lobewubanjwe mhla ti-6 Lweti 2024

3.1.    Umkhankhaso Wenshukumo Yemalanga la-16 wekulwa neBudlova Lobucondziswe Ebulilini Lobutsite Nekubulawa Kwabomake (i-GBVF) 
3.1.1.    Ikhabhinethi yayivuma indlela yemcondvo weMkhankhaso Wenshukumo Yemalanga la-16 wanga-2024 wekulwa ne-GBVF, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Iminyaka Lenge-30 Yekuchubela Embili Sento Sekuhlanganyela Sekucedza Budlova Lobucondziswe Kubomake Nasebantfwaneni”, logcizelela kubaluleka kwendlela lefaka wonkhe ummango ekulweni ne-GBVF kanye nekubaluleka kwekutilandza ngekwemkhakha leminyenti.
3.1.2.    Lomnyaka we-26 wekukhumbula kutibandzakanya kweNingizimu Afrika kuleNshukumo Yemalanga la-16 Yekulwa Nebudlovu Lobucondziswe Kubomake Nemkhankhaso Webantfwana, lotakwetfulwa mhla tinge-25 Lweti 2024 lapha e-Royal Bafokeng Stadium eNyakatfo Nshonalanga.
3.1.3.    Loku kwesekele umkhankhaso wemhlaba wonkhe locala kusukela ngamhla tinge-25 Lweti (Lilanga Lemave Emhlaba Lekucedza Budlova lobucondziswe Kubomake) kudzimate kube mhla ti-10 Ingongoni (Lilanga Lemave Emhlaba Lemalungelo Eluntfu). Umkhankhaso walonyaka uchubeka neKulungiswa timbangela letisisusa te-GBVF kodvwa ube ukhutsata bulili lobudvuna lobuhle kanye nekulingana ngekwebulili, kanye nekudala ematfuba etemnotfo abomake nebantfwana. 
3.1.4.     Nanome benti be-GBVF labangetulu kwe-1 000 batfolwa banelicala emkhatsini wamhla ti-1 Mabasa kanye namhla tinge-31 Inyoni 2024, kusasekunyenti lekumele kutsi sikwente njengesive kute sisuse lesishayo emmangweni.

3.2.    Inyanga Yekucaphelisa Ngemalungelo Etekukhubateka (i-DRAM) yanga-2024
3.2.1.     Ikhabhinethi iwuvumile lomcondvo kanye nengcikitsi ye-DRAM yanga-2024 kanye neLilanga Lavelonkhe Lebantfu Labaphila Nekukhubateka, lelicala kusukela mhla ti-3 Lweti kuya mhla ti-3 Ingongoni. Ingcikitsi yalonyaka itsi: “Kugubha Iminyaka Lenge-30 Yentsandvo Yelinyenti; kudala ummango lofaka tekukhubateka.”
3.2.2.     Lengcikitsi igcizelela kubaluleka kwekucaphelisa lokumayelana netinsayeya bantfu labaphila nekukhubateka lababukana nato, kukhutsata kanye neKuvikelwa sitfunti sabo kanye nekunaka emalungelo abo njengaloku abhaliwe kuMtsetfosisekelo. 
3.2.3.    Kusombulula tihibe letikhona letitsintsa bantfu labaphila nekukhubateka lokufaka ekhatsi kucinisekisa kuba nendlela lehlakaniphile yekuncoba bumatima, timondzawo letisimeme naletiphephile tabo, kanye nekunaka kutsi akusiko konkhe kukhubateka lokubonakalako. Lemisebenti yenyanga yonkhe itawube igcamisa kucaphela nekukhombisa inchubekelembili lelive leseliyentile ekucinisekiseni kuvikelwa kwemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka.
3.2.4.    Hulumende ucela wonkhe ummango kutsi usebentisane ngekuhlanganyela njengebalingani ekwakheni likusasa lelisimeme nalelifaka konkhe kukhubateka.

3.3.    Inchubomgomo lemayena neKuvikelwa Nekwelashwa  Tifo Tekusebentisa Kabi Tidzakamiva 
3.3.1.    Ikhabhinethi yayivuma leNchubomgomo lemayelana neKuvikelwa  Nekwelashwa Kwetifo Tekusetjentiswa Kabi Kwetidzakamiva, lokuhloswe ngayo kunika luhlakamsebenti lwekuphendvula loluphelele kute kulungiswe letinsayeya letiphatselene netjwala kanye nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva imimango lebukene nato.
3.3.2.     Lenchubomgomo yelekelela tingenelelo letikhona letifanana neLisu Lavelonkhe Lelikhulu Letetidzakamiva lelacala kusetjentiswa emkhatsini wa-2013 na-2017, kanye nekuphendvula ngco etikhebeni letibonakele eMtsetfweni Wetekuvikela Nekwelashwa Kwekusebentisa Kabi tidzakamiva, wanga-2008 (Umtsetfo Nombolo 70 wanga-2008).
3.3.3.    Lenchubomgomo iphakamisa kutsi kube netinhlelo tekuvikela letisuselwa emmangweni letilungisa ngemphumelelo tinsayeya letinkhulu tekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva. Wesekelwe tinsika letintsatfu: insika yekunciphisa Imfuno – lokuhloswe ngayo kuvikela kucala kwekusebentisa kabi tidzakamiva nome kuphila ngato; insika yekunciphisa Kuphakelwa – lokuhloswe ngayo kunciphisa kufinyelela kanye nensika yekunciphisa Kulimala  – lokufaka ekhatsi kwelashwa kwetifo tekusebentisa kabi tidzakamiva kanye nemisebenti lephatselene naloko. Lokugcilwe kuko ngiko kokubili kunciphisa umonakalo lobangwe kusetjentiswa kabi kwetidzakamiva kulowo nakulowo kanye nasemimangweni. Loku kungafezekiswa ngekutsi kusetjentiswe kuvikela, kuphangisa kuletsa singenelelo, tinyatselo tekwelapha kanye naletinye leihambisanako, tinsita tekunakekelwa Ngemuva kwekulunyulwa kanye neTinsita tekuhlanganiswa futsi nemmango. 
3.3.4.     Lenchubomgomo ishicilelwe kuWebhusayithi yeLitiko Letekutfutfukisa Tenhlalo ku: www.dsd.gov.za.

4.    Lwatiso lolusesikhatsini lolunikwa Ikhabhinethi 

4.1.    Simo Setetimayini lapha eNingizimu Afrika 
4.1.1.    Ikhabhinethi yatjelwa mayelana neMibiko weSimo Semboni Yetetimayini, losuselwa kusifundvolucwaningo lolwentiwe baka-Mintek. 
4.1.2.    Lombiko uniketa lwatiso loluphelele nalolusesikhatsini mayelana nalokusandza kwenteka etimakethe temhlaba wonkhe, tindlelamkhuba tekukhicita timbiwa lapha eNingizimu Afrika, ligalelo lelidlalwa yimboni yetetimayini kusamba semkhicito wasekhaya, lutjalotimali kanye nekudaleka kwemisebenti.
4.1.3.    Lombiko usita njengemtfombolusito lolumcoka ekuboneni tihibe ekutfutfukiseni umkhakha wetetimayini, loneligalelo lelimcoka ekukhuleni kwemnotfo waseNingizimu Afrika. 
4.1.4.    Umbiko Wesimo Semboni Yetetimayini sitawusita umkhakha wetetimayini walelive kutsi sitibeke esimeni kanye nekusebentisa lelitfuba lekuvumbuka kwemfuno yalemphahla ngekutsi unikete lwatiso lolumayelana netimphahla letahlukahlukene.

4.2.    Umbiko lomayelana neSigaba se-IV seLuhlelo LwaMengameli Lwekucasha Lusha kutemfundvo lesisekelo ngaphasi kweligama leLuhlelo Lwemfundvo Lesisekelo Lekucasha (i-BEEI)
4.2.1.    Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nalosekuzuzwe yi-BEEI, singenelelo sekucashwa ngebunyenti kwemmango lokuhloswe lusha lolungasebenti loluneminyaka yebudzala lesemkhatsini we-18 ne-35. Lesingenelelo siphindze futsi sihlose kulungisa emazinga laphakeme ebantfu labasha labangasebenti lapha eNingizimu Afrika.
4.2.2.    Kusukela yacala ngeNgongoni 2020, i-BEEI seyidale ematfuba emsebenti latigidzi le-1.1 ebantfu labasha labaneminyaka yebudzala lesemkhatsini we-18 ne-35. Loluhlelo luphindze futsi lwasita lelive kutsi likhone kubukana netinsayeya tetemnotfo letimatima letibangwe lubhubhane lwe-COVID-19, njengencenye ye-ajenda lebanti yekubuyisela esimeni temnotfo.
4.2.3.    I-BEEI ifumele bantfu labasha etikolweni labange-240 342 njengebasiti betemfundvo kanye nebasiti jikelele etikolweni. Labasiti batfole imiholo lengetulu kwe-R4 000 ngenyanga. Ikhabhinethi isivumile siphakamiso lesentiwe Betemfundvo Lesisekelo kutsi loLuhlelo Lwekucasha Lusha Kutemfundvo Lesisekelo luchubeke nangemnyakatimali wanga-2024/25.

5.    Tekubekwa Etikhundleni Temisebenti

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo nekufaneleka kusebenta kuletikhundla.   

1.    Mnu. Neville Matjie njenge-CEO ye-Brand South Africa
2.    Kukhetfwa kwaMk. Khetha-okuhle Vincentia Rantao njengemcondzisi longekho esikhungwini lesiphetse eBhodini Yelibhange Letemhlaba. 
3.    Kukhetfwa kweMtimba Lophetse iCCMA
(a)    Dkt. September Cornelia Carol (Sihlalo Lotimele)
(b)    Mk. Riefdah Ajam (Tebasebenti Letihlelekile) 
(c)    Mnu. Solly Phetoe
(d)    Mnu. Wiseman Dinwa;
(e)    Mnu. Sifiso Lukhele (Temabhizinisi Letihlelekile);
(f)    Mnu. Kaizer Moyane;
(g)    Mk. Siobhan Leyden;
(h)    Mk. Unathi Ramabulana (Lomelele umbuso);
(i)    Mk. Ntsoaki Mamashela;  
(j)    naMnu. Lucky Charles Mohalaba

6.    Imicimbi Letako

6.1.    Umkhankhaso Wenshukumo Yemalanga La-16 
6.1.1.    LeNshukumo yemkhankhaso Wemalanga La-16 ekutsi Cha ngeBudlova Lobucondziswe kuBomake naseBantfwaneni utakwetfulwa mhla tinge-25 Lweti 2024 lapha e-Royal Bafokeng Stadium eNyakato Nshonalanga ngaphasi kwengcikitsi letsi: Iminyaka Lenge-30 Yekuchubela Embili Sento Sekuhlanganyela Sekucedza Budlova Lobucondziswe Kubomake Nasebantfwaneni”.  

6.2.    Iphalamende Yase-Afrika (i-PAP)
6.2.1.    Iseshini Yesine Leyetayekile yePhalamende Yesitfupha ye-PAP, lweSishayamtsetfo selivekati sebameleli bemibuso yonkhe yase-Afrika, itawube ihleti kusukela mhla ti-4 kuya mhla i-15 Lweti 2024. 
6.2.2.    Ngesikhatsi samaseshini, imibiko yekuhlela levela emakomidini lahlukahlukene itakwetfulwa netincomo titakwentiwa yeNgcungcutsela Yetinhloko Temibuso yase-Afrika kanye naHulumende letimayelana ne-Afrika letimayelana netinchubomgomo lokuvunyelanwe ngato nemitsetfo yalelivekati.
6.2.3.    I-GCIS itawucaphela kufezekiswe kwalamasu etekuchumana newemaklasta, kanye neMibiko lecaphelako itawukhishwa ngenyanga icondziswe kuKhabhinethi njengencenye yembiko Wetindzaba Letisematseni.

7.    Imilayeto

7.1.    Yekuhalalisela
      Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo kanye netifiso letinhle:

•    ENdvuneni Yetangephandle yaseGhana Shirley Ayorkor Botchwey ngekukhetfwa kwakhe kutsi abe nguMabhalane Jikelele Wemave Emnotfo Lohlangene. Mk.  Botchwey utawutsatsa sikhundla sakhe sebuholi beminyaka lemine senhlangano yemave lange-56 mhla ti-1 Mabasa 2025.
•    Ecenjini letitjudeni letisihlanu taseNingizmu Afrika letetfweswe ticu tato temfundvo ye-Masters ku-Maritime Affairs yi-World Maritime University eSweden. Letifundvo tato lisekelwe ngemali nguMtimba Locecesha Kutemfundvo Yetekutfutsa, lokungulenye yemkhakha wetemfundvo nemitimba yekucecesha lenikwe ligunyakwenta lekuchuba inchubo yekutfutfukisa emakhono nekucecesha.
•    Banyana Banyana, Licembu Lavelonkhe Lelibhola Letinyawo Labomake baseNingizimu Afrika, ngekufinyelela kulemancamu kuMchudzelwano Wabomake we-COSAFA. Licembu letfu lesive lehlulwe laseZambiya ngekushaywa kwemaphenalthi.
•    Kubabhukushi baseNingizimu Afrika Chad Le Clos ngekuwina indondo yegolide kulabadvuna ku-200m butterfly kanye naku-Pieter Coetzee ngekuwina indondo yegolide ku-100m naku-200m backstroke kuko kokubili kanye nesiliva ku-50m backstroke eNdzebeni Yemhlaba Yekubhukusha yanga-2024 lapha eSingapore.

7.2.    Yekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nasemndenini:

•    WaSolwati Noel Chabani Manganyi (84), labekadze asifundziswa lesigcavile, sati, umeluleki wengcondvo nesisebenti semmango.

Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Sikhulumi Sahulumende Lesilibambela
Makhalekhikhini: 
Cell: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore