NgomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, 23 kuSewula NewangeLesithathu, 06 kuSinyikhaba 2024

A.    Ezingundabamlonyeni

1.    Zokuphepha Nokuvikeleka  
1.1.    Amagulo Nokufa Okubangelwa Kukudla
1.1.1.    IKhabinethi ibikelwe ngamagulo nokubhubha kwabantu okubangelwa kukudla okunetjhefu eendaweni ngeendawo elizweni lekhethweli, lapho kubhubhe khona ngesihluku abantwana, abanye balaliswa esibhedlela e-Gauteng, eMpumalanga, ePumalanga Kapa, KwaZulu-Natala neFreyistata.                                                      
1.1.2.     UMengameli uzokukhuluma nesitjhaba ngamagadango athathwa ngurhulumende ukulwa nalobubujamo bezinto.                                                     
1.1.3.     Kusesenjalo, umNyango wezePilo ulayele iHlangano yeZifo eziThathelanako (NICD) ukuthi ilandelele beyiphenye ngokuthi itjhefu efakwa ekudleni le ibuyaphi, ifakwa bobani ekudleni, bese yenza iimphakamiso zamagadango ekufuze athathwe.                                                 
1.1.4.     UmNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko, ngokusekelwa mNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani neKomidi eHlanganyelwe miNyango ehlukahlukeneko ngokuLawulwa kweHlekelele ugazede umtlamo wemithetho yaboMasipala ezakuLawula imiNotho yemaLokitjhini, ngomnqopho wokuhlanganisa abomasipala bahlanganyele umsebenzi munye babe bathathe namagadango afanako malungana neminotho yendawo eqalelela umuntu woke, bekukhalinywe namabhizinisi angasi semthethweni emalokitjhini.                         
1.1.5.    IKhabinethi itjhiriye imindeni, abangani nabafundi ebebafunda nabantwana ababulewe kukudla ukudla okunetjhefu, yabe yabathumela namagama wokubaqinisa nalabo abasalulamako.                                                                                                      

1.2.     Ukulwisana Nobulelesi     
1.2.1.     IKhabinethi ikuhlabile ukubulawa okunganangqondo kwakaNkosikazi Thenjiwe Eunice “Nogcinile” Mtirara eMqhekezweni Place ePumalanga Kapa, yabe yadlulisa amagama wokududuza ebuKhosini bamaDlomo nakibo boke ubuKhosi babaThembu. Abathobelisimthetho bazakusebenza ngabo abenzi balelicala.                                                       
1.2.2.    IKhabinethi ibuye yasisola kumbi nesenzo sokukatwa kwabafundi abahlanu ababuye badlelezelwa bakhonjwe ngeengidi ema-ofisini wakhona eMqhekezweni.                                                                                 
1.2.3.    I-NATJOINTS ilayelwe bona iqede ukuthuwelela kobulelesi msinyana, ekubalwa kibo nokubulawa kwabantu ePumalanga Kapa, ibe iqinisekise nokuthi zoke iinlelesi nabaphembi bobulelesi bayabotjhwa.               
1.2.4.    IKhabinethi ilibukile ijima lezobuhloli ebelidoswa phambili yi-NATJOINTS (ipi yokulwa nokumayina okungekho emthethweni neleVala’Umgodi) elenze ukuthi kugcine kubotjhwe abafukuzi bemayini abangasi semthethweni abangaphezulu kwe-1000 eemayini ezingasasebenziko e-Orkney eTlhagwini Tjingalanga, solo kwangepelaveke yomhla ama-02 Sinyikhaba 2024.                                 
1.2.5.     IKhabinethi iyithokozele imizamo yokuqinisa amandla wamapholisa ngokungezelelwa kwamapholisa azii-2 800 asandukubandulelwa ubupholisa emapolisteyitjhi welizweli loke. Amanye amapholisa azii-2000 asabandulelwa ubupholisa njenganje azokuqeda ukubandulwa ngoNobayeni 2024, ngalokho-ke azabe selalungele ukusebenza ngamaholideyi wokuphela komnyaka aseduze nokuthoma la.                                            
1.2.6.    IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzisane namapholisa ekulwisaneni nobulelesi ngokubika izehlakalo zobulelesi enomborweni yokubika ubulelesi ethi: 0800 10111, nenomborweni yokubika amaCala wokwEnziswa ngokuKatelelwa, ethi: 080 091 1011, ngamacala aphathelene nokwenziswa ngokukatelelwa.                                          

2.      Iindaba Zamazwe Ngamazwe  
2.1.    Sibala Amalanga: Isikhundla SobuNgameli SeSewula Afrika EsiQhemeni Sama-20 Wamazwe (G20) 
2.1.1.    Sesithomile ukubala amalanga wokufika kwelanga lokuthoma lokobana iSewula ingene esikhundleni sayo sokwEngamela i-G20 ukusukela nali-01 kuNobayeni ukuyokufika nakama-30 kuSinyikhaba 2025, ngaphasi kommongondaba othi: “Ukuzwelana, Ukulingana Nokubambelela.”                                                                             
2.1.2.    UmHlangano omKhulu wabaRholi lo uzokubanjelwa eJwanisbhege, e-Gauteng kanti-ke i-IMC isebenzisana nezinye iimfunda ukusingatha imihlangano yaboNgqongqotjhe neenQhema zomSebenzi. Ihlelo lomsebenzi we-G20 eSewula Afrika sizalisikimisa ngomhla li-1 Nobayeni 2024.                                                                                                  
2.1.3.    ISewula Afrika izakuhlanganyela namanye amazwe emhlanganweni weenKhulu ze-G20 ngomhla we-18 ukuya nakali-19 Sinyikhaba 2024, e-Rio de Janeiro, e-Brazil.                                                                                                  

2.2.    IKhotho YezoBulungiswa Yamazwe Ngamazwe (i-ICJ)  
2.2.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukummangala kweSewula Afrika ku-ICJ, okutjengisa ukuthi uRhulumende wakwa-Israyeli usephule kangangani isiVumelwano sokuRhayilwa kwabaNtu ngokwephula imibandela yesivumelwano ngabomu nangokubulala amaPalestina ahlala eGaza.                  
2.2.2.    Umtlolo wesimmangalo wamakhasi angaphezulu kwe-1300 – osekelwe bufakazi obubonakalako nokuthunjwa kwenarha – uphethe ubufakazi bezenzo zokurhayila kwelizwe lakwa-Israyeli nokubhalelwa kwalo kukhandela ukubaselwa kwezenzo zokurhayilwa kwabantu nokujezisa labo ababasela ukurhayilwa kwabanye nabaraga wona umsebenzi wokurhayila abantu.                                                                                      
2.2.3.    Ukufakwa kwalesisimmangalo kwenziwa ngesikhathi lapho u-Israyeli aqinisa khona ipi yokubulawa kwezakhamuzi ezingasi sepini eGaza begodu unqophe nokulandela yona indlela leyo ngokubhubhisa i-Lebanon. Isimmangalwesi nofana umtlolo lo usikhumbuzo emphakathini wephasi ngamacala welunya enziwa phezu kwabantu bePalestina nesidingo sezwelo lokuqeda lebangamatlhuwo.  Isimmangalwesi godu silandela eenyaweni zesivumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko sokusola izenzo zikarhulumende wakwa-Israyeli ngesihluku asenza abantu bePalestina.                                                      

2.3.    Ukuthuthukiswa Kwehlelo Lentando Yenengi Ephasini   
2.3.1.    IKhabinethi ithokozisa aborhulumende nabantu beRiphabhligi ye-Botswana, be-Mozambique, kunye nebe-United States (US) ngokuragwa ngepumelelo kwamakhethwabo wamhlaphanje.                
2.3.2.    IKhabinethi ibuka ihlanganisela ye-Umbrella for Democratic Change e-Botswana ngepumelelo yayo ngaphasi kwesandla saloyo osenDleleni yokuba nguMengameli uDuma Boko, yabe yathokozela nokutlanywa kwamahlelo wokuyamisela umbuso ophumako esigabeni esitjha sombuso kaMengameli omutjha u-Boko.                                               
2.3.3.    IKhabinethi ithokozisa okhethelwe ukuba nguMengameli omutjha e-Mozambique u-Daniel Chapo nesiqhema sakhe se-FRELIMO, ngokwehlula kwaso ikhetho ngemva kobana sekuminyaka ema-32 sibusa lesisiqhema, solo sathoma ngemva kokutlikitlwa kwesiVumelwano sokuThula, ekungiso ekwaqedwa ngaso ipi yomkhaya bekwathoma ukusebenza iinqhema zepolitiki ezihlukahlukileko e-Mozambique. Inturhu esolo iphikelele le ngemva kwekhetho iyaphazamisa, ngalokho-ke zoke iinqhema ezinghonghoyilako kufuze zisebenzise iindlela zomthetho ezaziwako nezikhona ukusombulula iinghonghoyilo zazo zekhetho, bese ziragela phambili ngokwakhela esisekelweni sokuthula sesiVumelwano sokuThula nesokuBuyisana seMaputo.                                                                                               
2.3.4.    IKhabinethi ithokozisa naloyo okhethelwe ukuba nguMengameli omutjha we-US u-Donald Trump ekhethweni ebelibanjwe mhlana ama-5 kuSinyikhaba 2024. ISewula Afrika ilindele ukusebenzisana ngobuduze khulu no-Trump eenyangeni ezizako ezili-12, emveni kobana uMengameli Ramaphosa azabe selathethe isikhundla sobeNgameli be-G20 mhlana li-1 kuNobayeni 2024.                                                                

3    Iindaba Zerhwebo   
3.1    Umphumela Wevakatjho Lombuso Nokuhlanganyela Ekundleni Yokusebenzisana Kwe-China Ne-Afrika (i-FOCAC)    
3.1.1    IKhabinethi ibikelwe ngomphumela weVakatjho lomBuso lamhlapha nje elibe yipumelelo e-People’s Republic of China ngomhlangano we-FOCAC ebewubanjelwe e-Beijing, China, ukusukela nakama-2 bekube nakama-6 kuKhukhulamungu 2024. IKhabinethi itjheje imiphumela eqakathekileko nasi elandelako ngeSewula Afrika:                  
3.1.2    Isivumelwano sokutjhugulula isijamiso serhwebo sibe nobungako obungezelelweko bomkhiqizo, khulukhulu isivumelwano sokurhwebelana ngerherho lepahla eli-100 engezelelwe ubungako bayo, ebuya lapha eSewula Afrika, i-China engayiqalelela ukuyithenga.                      
3.1.3    Ngaphezu kwalokho, iSewula Afrika yenze isivumelwano sokusebenzisana ne-China ngemilandelande yehlelo lokukhiqiza okuphathelene nokuqedwa kwerhasi esilaphaza ummoya, nemisebenzi ebudijithali, zokuthutha nezemithombo yamandla. Lokhu kusebenzisana kuzakuhlahla indlela yokukhuthaza amasiso eenkoloyini zegezi, ekukhiqizeni amabhethri, isilulu sokubulunga igezi, neendawo eziKhethekileko eziKhonjiweko zomNotho nezokuThuthukiswa kwamaBubulo.                                                        
3.1.4    Abasisi be-China abaqakathekileko e-Shenzhen ne-Beijing bezwakalise irhuluphelo yokukhulisa amasiswabo namkha bangene emasisweni webhoduluko elingakasilaphazeki.                  
3.1.5     Ngesikhathi somhlangano we-Business Forum, kutlikitlwe iimVumelwano zokuZwana (MoU) ezisithandathu ezinqophe ukukhuthaza ukusebenzisana hlangana neenjamiso zama-China neenkhampani zeSewula Afrika neenHlangano zokuThuthukisa ngeeMali, ngomnqopho wokuqinisa ukusebenzisana okuzakukhuthaza ukuthuthuka kwamabubulo eSewula Afrika, kukhuthaze ukusebenzisana kwetheknoloji okuzakukhuthaza ukuqedwa kwerhasi esilaphaza ummoya emakorweni aqakathekileko weSewula Afrika nemilandelande yamahlelo wokukhiqiza, nokukhuthaza amasiso ekorweni yegezi evuselelekako.                                                                              
3.1.6    Iimvumelwano ezitlikitlwe ngurhulumende nezitlikitlwe yikoro yangeqadi zizakusiza ekugijimiseni amasiso akhuthaza ummoya otsengileko nebhoduluko lapho irhasi yakhona iphasi khona, akhuthaze amandla wokusungula emisebenzini, akhuthaze amandla wokusungula eeNdaweni eziKhethekileko zomNotho neeNdaweni zamaFemu (Industrial Parks).                                                                                                         
4    Zomnotho 
4.1    Isabelo SeeMali SokuKhibelela (i-MTBPS) 
4.1.1    IKhabinethi yamukele i-2024 MTBPS, eyenza zisebenze iinthembiso zikaRhulumende weBumbano zokulandelela ukuhluma komnotho kwamsinya, nokuqalelela umuntu woke, nokubambelelako, okuzakwakha umphakathi olungileko nolinganiseke ngcono ngokuqotjha ubuchaka, kuqedwe nokutjhiyana kwabantu ngendima, kuphele nokutlhogeka komsebenzi.                                                           
4.1.2    Ukusimelela kweemali zombuso ngebanga lesandla esihle sokulawula ukusetjenziswa kweemali zombuso nokubhadalwa kweenkwelede zawo kuqinisekisa ukuthi ilizwe lekhethu lingakhwezelela ukuhluma komnotho ukube ngahlanye kuqalelelwa ukuthi abantu abacaphazeka khulu hlangana nathi solo bayasekelwa ngamahlelo wokulekelela umphakathi.                                                                                                           
4.1.3     IKhabinethi isekela iinsika ezine zokuphakamisa umnotho ngokusimelela komnotho opheleleko, nangokuphumelelisa amatjhuguluko aqakathekileko, nangokwakha amandla wokusebenza kombuso nangokwandisa ukusimelela komthangalasisekelo womphakathi. Ilizwe lekhethweli godu lisendleleni yokususwa erhelweni elithiyeleleko lesiQhema samaGadango weeMali (i-FATF), njengombana besele selilungise amakoro ali-16 kama-22 azakhonjwa ngaphambi kokuhlolwa ngobutjha kwe-FATF ngomnyaka wee-2025.                                                                                                            
4.1.4    I-MTBPS iyingcenye yomjikelezo wesabelo seemali esivulekileko nesiphendulelwako esivumela ukuhlelela iimali phambili kwesikhathi esilingeneko neside.  Godu ibuye ivumele amaSewula Afrika ukuthi alawule iminyango neenjamiso zombuso kobana zizokwazi ukuphendulela iimali ezizisebenzisileko, ibuye godu inikele abasisi ithemba ngendlela yomnotho ekhanjwa lilizwe lekhethu.                      

4.2    Zevakatjhobukelo 
4.2.1     Ukusikinyiswa kweJima lezeVakatjhobukelo leHlobo lelizweli kukhuthaza amaSewula Afrika neemvakatjhi ephasini loke ukuthi ahlolisise ngamagugu wezevakatjhobukelo atholakala kizo zolithoba iimfunda zekhethwapha.                                                                                     
4.2.2     Ijima i-Gimme Summer – Sho’t Left Campaign lizokwendlala okutholakala ehlelweni lezevakatjhobukelo kobanyana azokwanda amaSewula Afrika azakuthokozela, ahlolisise abe abone ubuhle obufihlekileko obudosa amehlo kilelilizwe.                                                       
4.2.3      Ngokuqinisa ikoro yezevakatjhobukelo, iKhabinethi ithokozele ukugazedwa kwehlelo lezevakatjhobukelo i-Trusted Tour Operator Scheme (TTOS), elihlalisa kuhle ihlelo lokubawa amavisa eenqhemeni ezikulu zevakatjhobukelo ezibuya e-China ne-Indiya.                 
4.2.4     Lelilhlelo lilungisa okutlhayelako emahlelweni wezangaphandle kanti linqophe ukudosa ezinye iimvakatjhibukeli ezivela e-China ne-Indiya, njengombana eemvakatjhinibukeli zephasi loke ezivakatjhela iSewula Afrika ezili-1.8% zazo kungezivela e-China, bese kuthi ezima-3.9% kube ngezivela e-Indiya.                                                                           
4.2.5     Iinkhampani zokuvakatjha ezinekareko zingathola ihlelweli ngokuvakatjhela ku: https://touroperator.dha.gov.za: 8443 namkha zingene kusizasithungelelanisi nge-TTOS ku: www.dha.gov.za.                
4.2.6     Ukudlula lapho, irherho le-Visa le-inthanethi (e-Visa System) yelizwe ivulekele amazwe ama-34 kobanyana iimvakatjhibukeli zamazwe lawo zizokukghona ukuthumela iimbawo zazo zamavisa nge-inthanethi ngaphandle kokuvakatjhela ama-ofisi wobuzenda namkha ama-ofisi ajamele amazwe wemakhabo.                                                                              
5    Iindaba Zamanzi  
5.1    Ihlelo Lesikhatjhana Lokuphakisa Abantu Be-Hammanskraal Amanzi Wokusela
5.1.1    IKhabinethi ithole umbiko wendima eyenziwe mNyango wezaManzi nezokuHlwengisa okuzakwenziwa ngawo umsebenzi wokutholela iDorobha leTshwane amanzi wokusela kobanyana lizokwazi ukuje liphakela abantu be-Hammanskraal amanzi wokusela.                  
5.1.2    Umraro wamanzi osolo uthuwelele e-Hammanskraal neendawo eziyibhodileko solo uyithinta kumbi ipilo yabantu; kufaka hlangana nokuliyeka komsebenzi wokutjhejwa kwepilo emaziko wezepilo wendawo, njengesibhedlela se-Jubilee.                                                                                                         
5.1.3     IDrobha le-Tshwane njenganje liphethe ihlelo lama-R278 weengidi lokulungisa ubuTsengelo baManzi i-Rooiwal Wastewater Treatment Works (WWTW).                                                                                                
5.1.4     Kulindeleke ukuthi ukukhuphula amandla wokusebenza we-Rooiwal WWTW kuzakubiza imali elinganiselwa emabhiliyoni amabili wamaRandi. IKhabinethi ibikelwe ukuthi iDrobha leTshwane imali yokuraga iphrojekthi le kuzakufuneka ukuthi iyithole emalini i-Tshwane eyingenisako, ngokuboleka, namkha ngemali eyabelwe ukwakha nokuThuthukisa iiNdawo ezimaDrobha (Urban Settlements Development Grant) ebuya emNyangweni wezoHlaliswa kwabaNtu.                      
5.1.5    Ngomnyaka wee-2023, umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa walayela i-Magalies Water ukulamula ngokurhabekileko malungana nomThetho wezaManzi we-1997 (umThetho 108 we-1997), nokutlama ube wakhe ubutsengelo bamanzi obutjha e-Klipdrift Water Treatment Works hlanu kwe-Hammanskraal.  Lokhu-ke kuzakusiza ukuphungula iintjhijilo zamanzi, bekuveze neensombululo ezizakuhlala isikhathi eside.  Lobubutsengelo bamanzi obungezelelweko buzakuthumela amanzi kezinye iinlulu zamanzi erherhweni lokuphakela amanzi ledrobheli, kobanyana kuzokungezeleleka ukutholakala kwamanzi wokusela ahlwengekileko e-Hammanskraal.                                                                                             
5.1.6    Urhulumende ukhwezelela abantu be-Hammanskraal neendawo eziyizombelezileko ukuthi babekezele njengombana kusenziwa umsebenzi lo nje. Isigaba sokuthoma kulindeleke bona siphele mhlana ali-15 kuSinyikhaba 2024.  Lokhu-ke kuzakwenza bona iDrobha le-Tshwane likghone ukufikisa amanzi ahlwengileko wokusela kezinye iindawo ze-Hammanskraal.                                                                                     
5.2    Iinkwelede Abomasipala Abazikweleda Amabhodi Wamanzi       
5.2.1     IKhabinethi ibikelwe ngezamva nje ngezinto ezenzekako ngeenkwelede abomasipala abazikweleda amabhodi wamanzi, esolo ziya ngokwanda nokukhuphuka, kangangokuthi nakama-31 kuRhoboyi 2024, abomasipala bebakweleda amabhodi wamanzi imali ema-R23 wamabhiliyoni.  Leziinkwelede zilengisela amabhodi wamanzi nekoro yoke yamanzi eliweni elimbi leemali. UNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa u-Pemmy Majodina mhlapha nje ukhe wabonana nabomasipala abambadlwana abangabhadaliko, abazibophe ngokuthembisa ukuthi bazokubhadala.                     
5.2.2     IKhabinethi phambilini yavumela ukuthi kusungulwe iKomidi eHlanganyelwe miNyango kaRhulumende (IMC) kobanyana izokulungisa iindaba zokubhadalwa kweenkwelede ngesikhathi. I-IMC izakubuye ikwenze kube liqalontanzi ukubhadalwa kweenkwelede zabomasipala emabhodini wamanzi, khulukhulu kilawo mabhodi alengela emtjhonweni.                                                                                       
5.3    Ukuqinteliswa Kwamanzi E-Gauteng  
5.3.1     IKhabinethi ibikelwe ngesigaba soku-1 sokuqinteliswa kwamanzi e-Gauteng esele sisebenza njenganje ngebanga lokufuneka kwamanzi ukudlula amanzi akhona, okubangwe kukwanda khulu kwabantu, nokuzidosela amanzi ngokungemthetho, nokuvuza kwamanzi nokudlala ngamanzi kilesisifunda.                                                      
5.3.2     Isilinganiso sokusetjenziswa kwamanzi e-Gauteng malitha ama-279 emuntwini ngamunye, ngelanga linye, ukube kanti kamanye amazwe ephasini lokeli umuntu ngamunye usebenzisa i-173 yamalitha ngelanga linye.  Nanyana abomasipala bamadrobha amakhulu e-Gauteng sebaqinteliselwe amanzi abekwa esigabeni soku-1 nje, kuncani khulu okwenziwa bomasipala besifundesi ukwenza abantu ukuthi bathobele umlayo wokuqinteliswa lo.                                                            
3.3 UNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa noNdunakulu we-Gauteng babawe abomasipala ukuthi bakhuphule isigaba sokuqinteliswa kwamanzi sibe sigaba 2, esizakuphekelelwa yihlawulo nakube abasebenzisi bamanzi abathobeli isilinganiswesi.                           
5.4    Ukusungulwa KweKomidi YemiRaro YaManzi Elizweni Loke   
5.4.1    IKhabinethi isisekele isiqunto sikaMengameli sokuthi kusizwe umsebenzi owenziwa liSekela likaMengameli njenganje ngokukhuphulela umraro wamanzi ezingeni lehlekelele, kuvulwe neKomidi yeHlekelele yaManzi ezakuhlanganisa iqhinga lamagadango womraro wamanzi, ilethe izazi zamanzi kobanyana zizokulamulela ilizweli kilesisitjhijilo esirhatjheke nelizwe loke kiboRhulumende beeNdawo.                                                                                                
6    Zomphakathi   
6.1    Ukutlikitlwa KomThethomlingwa Wokuhlukana Ube MThetho    
6.1.1    IKhabinethi   ikuthokozele ukukhutjhwa kweentifikethi zomtjhado wama-Muslim zokuthoma ezima-33 ezikhutjhwe mNyango wezangeKhaya, ngemva kokutlikitlwa komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wokuHlukana, otlikitlwe nguMengamali Ramaphosa ngoMrhayili wanonyaka.  UmThethomlingwa lo utjhugulule umThetho wokuHlukana we-1979 (umThetho 70 we-1979) kobanyana uvumele ukuba semthethweni komtjhado wama-Muslim, ube uphephise neenrhuluphelo zabantu abasikazi nabantwana bama-Muslim  nakube kuyahlukanwa.                                                                                             
6.1.2    Amatjhuguluko ekufuze ngabe kade enzeka la atjengisa ukuthi ilizwe lekhethu lizimisele kangangani ngokuqinisekisa ukuthi ayavikeleka amalungelo wabantu abasikazi nabantwana bama-Muslim wokulingana, wesithunzi, wokuthola isizo lobulungiswa, newokuvikeleka okuhle kwabantwana abasese ngaphasi kweminyaka yobudala, njengombana kusitjho umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996.                                                                                
6.1.3     Godu aphumelelisa nokuqinisa amandla wokubumbanisa umphakathi, wokwakha isitjhaba, wokuhlanganyela ubuzwe newokuhlonitjhwa kwamasiko ngokwahlukahluka, newokuhlonipha imihlobo yekolo ngokwahluka kwayo.                                                            

B.    Iinqunto ZeKhabinethi     
1.    Iinqunto Zomhlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, 23 Sewula 2024  

1.1.    IKhetho LaboRhulumende BeeNdawo Lomnyaka wee-2026   
1.1.1.    IKhabinethi ivumele ukusungulwa kweKomidi eHlanganyelwe miNyango yaboNgqongqotjhe ezakwenza amalungiselelo weKhetho laboRhulumende beeNdawo lomnyaka wee-2026/27.                                              
1.1.2.    Njengoba ikhetho elidlulileko laborhulumende beendawo labanjwa ngomhlaka 1 kuSinyikhaba 2021 nje, ikhetho labomasipala elilandelako lizakubanjwa hlangana kwamhlana ama-2 kuSinyikhaba 2026 ukuya nali-1 kuMhlolanja 2027.  I-IMC izakuthwalwa nguNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko, kanti-ke amalungayo minyango karhulumende eqakathekileko eqinisekeni ukuphunyeleliswa kwekhetho.                                                                   
1.1.3.    IKhabinethi ibuye yaqala yabe yavumela iindlela ezizakulawula ukubekwa kwenani lamakhansela azakusebenza kumasipala ngokwesiGaba 20 (1)(a) somThetho weenJamiso zikaMasipala.        
1.1.4.     IKhetho laboMasipala lomnyaka wee-2026 lizakuba ngelehlandla lesithandathu solo ilizwe lekhethu langena ehlelweni lentando yenengi ngomnyaka we-1994. I-IMC izakusebenzisana neKomitjhini yezeKhetho eziJameleko (IEC) nezinye iinjamiso ezifaneleko ezizakusebenzela ukuqinisekisa ukuthi ihlelo lokulungiselelwa kwekhetho likhamba kuhle, nekhetho nalo likhambe kuhle.                                                                            

2.    UmThethomlingwa   
2.1.    UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho Wokusebenzisana Kwakarhulumende Nabanye Aborhulumende, womnyaka wee-2024   
2.1.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2024 wezobuDlelwano baboRhulumende kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukwenza amatjhuguluko emThethweni wezobuDlelwano baboRhulumende (umThetho 13 womNyaka wee-2005) kobanyana imikhakha ehlukahlukileko karhulumende izokusebenza ngokulungelelana.
2.1.2.    Amatjhuguluko la azakulungisa esinye seengaba zomThetho lo esele siphelelwe sikhathi bewuqinisekise nokuthi imikhakha karhulumende emithathu iyasebenzisana ukwethula ngcono izenzelwa zomphakathi ngokufikelela iindingo zabantu.                                                                                  
2.1.3.     ISahluko 3 somThethosisekelo sifuna yoke imikhakha karhulumende isebenzisane ngokulekelelana nangokuthembana, hlangana nokhunye, yakhele ubudlelwano obuhle, ibe isekelane.  Hlangana nalokhu-ke, umThethomlingwa wezobuDlelwano baboRhulumende uzakukghonakalisa ukulungelelana kokuphunyeleliswa kwemithethokambiso nemithetho karhulumende, hlangana nayo ekubalwa nokuthi imisebenzi eyenziwa ngurhulumende ikhambelane, nezenzelwa urhulumende azenzela abantu zikhambe kuhle zisize abantu, imithethokambiso yeluswe ibe iphunyeleliswe kuhle.  Amatjhuguluko wemithetho le azakubuye asekele neHlelo lokuThuthukiswa kweeNyingi elinqophe ukwenza ubungcono nokuqinisa ihlelo lobudlelwano baborhulumende.                        

3.    Iinqunto ZeKhabinethi Zomhlangano obanjwe nakasi-6 kuSinyikhaba 2024    

3.1.     IJima LamaLanga Ali-16 Lokulwa Nenturhu Eqothele Bobulili Obuthileko Nokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF)  
3.1.1.      IKhabinethi ivumele umqondo weJima lee-2024 lamaLanga ali-16 lokuLwa neNturhu Eqothele Bobulili Obuthileko Nokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF), ngaphasi kommongondaba othi: “Ama-30 Weminyaka Yokukhuphula Ukuhlanganyela Amagadango Wokuqeda Inturhu Kabasikazi Nebantwaneni,” ogandelela ukuqakatheka kwendlela yokuhlanganyela komphakathi ekulweni ne-GBVF nokuqakatheka kokuhlanganyela kwamakoro woke esibopheni somsebenzi.                                                                                                  
3.1.2.      Emnyakeni lo kuhlangana iminyaka ema-26 iSewula Afrika yathoma ukuhlanganyela eJimeni lamaLanga ali-16 we-GBVF, elizokuthoma nakama-25 kuSinyikhaba 2024 e-Royal Bafokeng Stadium eTlhagwini Tjingalanga.                                                                                                           
3.1.3.      Lokhu-ke kusekela ijima lephasi loke elithoma mhlana ama-25 kuSinyikhaba (ekuliLanga lamaZwe ngamaZwe lokuQeda iNturhu kabaSikazi)  bekube malanga ali-10 Nobayeni (ekuliLanga lamaLungelo woBuntu). Ijima lomnyaka lo lisaraga ngokulinga ukulungisa isisusa se-GBVF ukube ngakelinye ihlangothi kuphakanyiswa ubuhle bokuba yindoda nokulinganiseka kobulili, ngahlanye ukube kwakhelwa abasikazi nabantwana amathuba womnotho.                                                                                                              
3.1.4.       Nanyana bangaphezulu kwe-1000 nje abasolwa abalahlwa macala we-GBVF ukusukela ngomhlaka 1 Sihlabantangana bekube mhlaka 31 Khukhulamungu wee-2024, isitjhaba seSewula Afrika sisesenomsebenzi omnengi wokuthintitha ikhwekhweli emphakathini.                                                                                                  

3.2.     INyanga YokuPhandlulula NgamaLungelo WabanokuKhubazeka (DRAM) Emnyakeni Wee-2024      
3.2.1.     IKhabinethi ivumele umqondo nommongondaba we-DRAM yee-2024 neLanga LabaNtu abanokuKhubazeka, elithoma nakama-3 kuSinyikhaba bekufike nakama-3 kuNobayeni. Ummongondaba womnyaka lo uthi: “Sigidinga Ama-30 Weminyaka Wentando Yenengi; Sakha Umphakathi Oqalelela Abanokukhubazeka.”                      
3.2.2.       Ummongondaba lo ugandelela bonyana kuqakatheke kangangani bona abantu balemuke iintjhijilo abantu abanokukhubazeka abaqalene nazo, balemuke nokuqakatheka kokuphakanyiswa nokuvikelwa kwesithunzi sabo, kukhunjulwe nokuthi nabo banamalungelo emThethwenisisekelo.                                                                                        
3.2.3.     Ukurarulula nokususwa kweenqabo ezithinta abantu abanokukhubazeka kutjho nokwenza bonyana indawo abakiyo ibe nemithombo yesizo kibo, imithombo leyo ibe ngebambelelako, kube yindawo ephephileko, kulinyukwe bekukhunjulwe nokobonyana akusikho koke ukukhubazeka okubonakala ngamehlo.  Imisebenzi ezabe isenziwa inyanga yoke le izakuphakamisa ukuphandluluka beyitjengise nendima esele yenziwe lilizwe ngokuvikelwa kwamalungelo wabantu abanokukhubazeka.                                        
3.2.4.      Urhulumende ubawa umphakathi woke bonyana usebenzisane njengabasebenzisani namkha njengababelani ekwakheni ingomuso elibambelelako neliqalelela nokukhubazeka kwabanokukhubazeka.                                  

3.3.    UmThethokambiso NgokuKhandelwa NokweLatjhwa KwamaGulo WeenDakamizwa  
3.3.1.     IKhabinethi ivumele umThethokambiso wokuKhandelwa nokweLatjhwa kokuGula okuBangwa ziinDakamizwa, onqophe ukuza nomthetho opheleleko ozakusebenza ngeentjhijilo isitjhaba esiqalene nazo eziphathelene nokusela utjwala nokuphila ngeendakamizwa.         
3.3.2.     Umthethokambiso lo ungezelela amagadango esele akhona anjengeHlelo eliPheleleko leenDakamizwa elathoma ukusetjenziswa hlangana kwee-2013 nee-2017, begodu uqalene khulukhulu netlhayelo esele ibonakele emThethweni wee-2008 wokuKhandela nokweLatjhelwa ukuGula okuBangwa ziinDakamizwa (umThetho 70 wee-2008).                                                                                            
3.3.3.      UmThethokambiso lo uphakamisa amahlelo womphakathi aqalene neentjhijilo ezimbi ezimphumela wokuphila ngeendakamizwa kwabantu.  Usekelwa ziinsika ezintathu: isika yokwEhlisa ilukuluku lokurhalela iindakamizwa ¬– enqophe ukukhandela ukuthoma ukusebenzisa iindakamizwa namkha ukuphila ngazo;  isika yokwEhlisa ukuPhaka – enqophe ukwehlisa ukutholakala kwesidakamizwa nesika yokwEhlisa ukulimala – etjho ukwelatjhelwa ukugulo okubangwa kusebenzisa iindakamizwa nokhunye okukhambisana nalokhu.  Umnqopho la kuphungula umonakalo owenziwe kusebenzisa iindakamizwa emuntwini ngamunye nemphakathini  woke. Lokhu-ke kungaphumelela ngokukhandela, ngokuthatha amagadango kusese nesikhathi, ngokwelatjhwa nangamanye amagadango, ngesizo elitholakala ngemva kokwelatjhwa nangamahlelo wokubuyiselwa komuntu epilweni ejayelekileko yomuntu woke.                                                    
3.4 Umthethokambiso lo utholakala kubunzinzolwazi bomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi obuthi:  www.dsd.gov.za.            

4.    Ezibikelwe IKhabinethi  
4.1.    Ubujamo Bokumayina ESewula Afrika      
4.1.1.         IKhabinethi ibikelwe ngombiko wobuJamo beeMayini, osuselwa erhubhululweni elenziwe yi-Mintek.                                                                        
4.1.2.       Umbiko lo ubika ngokupheleleko ukufikela ezintweni ezenzeka njenganje ngezamva nje eemakethe zephasi loke zepahla ekurhwebelanwa ngayo, iindlela zokukhiqiza izenjiwa eSewula Afrika, ipahla efakwa ziimayini ePahleni ePheleleko yangeKhaya (GDP), amasiso nokuvulwa kwemisebenzi.                                                                
4.1.3.     Umbiko lo umtlolo nomthombo oqakathekileko wokutjengisa iinliyo ekuthuthukeni kwekoro yeemayini, okulihlangothi eliyisika ekuhlumeni komnotho weSewula Afrika.                                                                                
4.1.4.    Umbiko wobujamo beemayini eSewula Afrika uzakwenza ikoro yeemayini yelizwe lekhethweli ikghone ukuzibeka ebujameni obufaneleko ibe isizakale nangokuphakama kokufunwa kwepahla yokurhwebelana ngokuveza imininingwana yemihlobohlobo yepahla yokurhwebelana.                                                                                            

4.2.    Umbiko NgesiGaba IV SeHlelo LikaMengameli LokuVulela ILutjha ImiSebenzi EKorweni YezeFundosisekelo Ngaphasi KweHlelo LemiSebenzi YeFundosisekelo (BEEI)    
4.2.1.      IKhabinethi ibikelwe ngepumelelo ye-BEEI, ekulihlelo elikhulu lokuqatjha embusweni eliqothele ilutjha elingasebenziko leminyaka ehlangana kweli-18 nama-35.  Leligadango linqophe godu nokulungiswa komraro wenani eliphezulu khulu lelutjha elingasebenziko eSewula Afrika.                      
4.2.2.    Solo yavulwako i-BEEI ngoNobayeni wee-2020, seyivule amathuba wemisebenzi alinganiselwa esigidini si-1.1 elungele abantu abatjha abahlangana kweminyaka eli-18 nama-35. Ihlelweli libuye lasiza ilizwe lekhethweli ukulwa neentjhijilo zomnotho ezimbi ezabangwa sisifo esingumabhubhisa esikhe sarhagala, i-COVID-19, njengengcenye yehlelo likarhulumende lokuvuselela umnotho.                    
4.2.3.    I-BEEI ifake abantu abatjha abazi-240 342 eenkolweni njengabasizi bezefundo nabasizi bemisebenzi yoke eenkolweni. Abasizi laba bebathokozwa ngee-R4000 ngenyanga. IKhabinethi isivumile isiphakamiso somNyango wezeFundosisekelo sokobana liragele phambili emnyakeni weeMali wee-2024/25 iHlelo lokuQatjhwa kweLutjha emNyangweni wezeFundosisekelo.                                                                                            

5.    Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    UNom. Neville Matjie, oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) ku-Brand South Africa.                                                        
2.    UMm.  uKhetha-okuhle Vincentia Rantao, oqatjhelwe isikhundla somnqophisi owelulekako eBhodini yeeNdaba zeNarha (Land Bank Board)                                                                                                                     
3.    Abaqatjhelwe IsiJamiso EsiLawula I-CCMA                           
(a)    UDorh. September Cornelia Carol (USihlalo oziJameleko) 
(b)    UMm. Riefdah Ajam (WeenJamiso eziJamele abaSebenzi) 
(c)    UNom. Solly Phetoe;
(d)    UNom. Wiseman Dinwa;
(e)    UNom. Sifiso Lukhele (WeenJamiso zamaBhizinisi);
(f)    UNom. Kaizer Moyane;
(g)    UMm. Siobhan Leyden;
(h)    UMm. Unathi Ramabulana (UmJameli womBuso);
(i)    UMm. Ntsoaki Mamashela; no-
(j)    Nom. Lucky Charles Mohalaba

6.    Iminyanya Ezako  

6.1.    IJima LamaLanga Ali-16 Wokutjhotjhozela     
6.1.1.    IJima lamaLanga ali-16 lokuLwa neNturhu kabaSikazi nabaNtwana lizokusikinyiswa nakama-25 kuSinyikhaba 2024 e-Royal Bafokeng Stadium eTlhagwini Tjingalanga ngaphasi kommongondaba othi “Ama-30 Weminyaka Yokukhuphula Ukuhlanganyela Amagadango Wokuqeda Inturhu Kabasikazi Nebantwaneni.”                                                                                            

6.2.    IPalamende Ye-Afrika (i-PAP) 
6.2.1.     UkuHlangana okuJayelekileko kweHlandla lesiNe kwePalamende ye-Afrika, ekuyipalamende yesibethamthetho sabajameli bamazwe woke we-Afrika, kuthoma amalanga nakama-4 bekube nakali-15 kuSinyikhaba 2024.                                                                                     
6.2.2.    Kilokhukuhlangana, kuzokwethulwa imibiko yemihlangano epheleleko bese kwenziwa iimphakamiso zomHlangano weenKhulu zemiBuso ye-Afrika ngemithethokambiso ezwanako nemithetho yamazwe we-Afrika.                                                         
6.2.3.    I-GCIS izokubeka ilihlo ngokuphunyeleliswa kwemisebenzi yezokuthintana neyamahlelo ahlanganyelweko, bese ibikela iKhabinethi qobe nyanga njengengcenye yombiko weeNdaba eziseMlonyeni.                                                                                                

7.    Imilayezo  

7.1.    Siyabathokozisa   
      
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

•     kuNgqongqotjhe wezangaPhandle eGhana u-Shirley Ayorkor Botchwey osandukukhethelwa ukuba nguNobhala Zombelele olandelako we-Commonwealth. UMm. u-Botchwey uzokuthoma umsebenzakhe omutjha wokuba mdosiphambili walehlangano yamazwe ama-56 ukusukela nali-1 kuSihlabantangana 2025, kanti-ke uzakuba kilesisikhundla iminyaka emine.                                                          
•    esiqhemeni sabafundi abahlanu beSewula Afrika abathole iziqu zabo ze-Masters ngeemfundo zeLwandle, abazithole e-World Maritime University, e-Sweden.  Iimfundo zabo zibhadalelwe liBandla eliphethe iindaba zokuBandulela zokuThutha, i-Transport Education Training Authority, engenye yamakoro wezefundo nokuthwasisa enikelwe amandla wokuthuthukisa amakghonofundwa.                                                                     
•    kuBanyana Banyana, esiqhema sebholo erarhwako sabentazana eSewula Afrika, ngokungena kumafayinali wePhaliswano leenKutani kabaSikazi, i-COSAFA. Isiqhema sekhethwesi nokho sigcine siloba umdlalo ngamaphenaldi emdlalweni waso ne-Zambia.                                    
•    Abathayi beSewula Afrika u-Chad Le Clos ngokuthumba imendlela yegolide ephaliswaneni lama-200m womhlobo wokuthaya i-butterfly kabaduna, no-Pieter Coetzee ngokuthumba kwakhe imendlela yegolide ebangeni elili-100m nebangeni elima-200m ngomhlobo wokuthaya i-backstroke nemendlela yesiliva ku-backstroke ephaliswani lokuthaya lebhigiri yephasi i-2024 World Aquatics Swimming World Cup, e-Singapore.                                                                

7.2.    Silila Imbiko    
         IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani baka: 
            
•    Phrof. Noel Chabani Manganyi (84), obekasifundiswa esikhethekileko, angusolwazi weemfundo zokusebenza kwengqondo yomuntu, abuye abe msebenzi wembusweni.                                                      

Imibuzo ingathunyelwa kuMma: uNomonde Mnukwa – UmJaphethe womKhulumeli kaRhulumende        
Inomboro Yomtato: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore