Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-9 Imphala 2024

A.  Tindzaba Letimcoka Telive

1.  Temnotfo
1.1.  INingizimu Afrika: Yindzawo Longatikhetsela yona yeLutjalomali
1.1.1.  Ikhabhinethi yanoma ngaletinkhulumo letinhle tebatjalitimali letivela kuMengameli Cyril Ramaphosa nakuSekelamengameli Paul Mashatile ngeluvakasho lwemsebenti lwekuya eNew York e-USA naseLondon e-United Kingdom (e-UK) ngekulandzelana.
1.1.2.  Luhlelo lwaMengameli, lolumayelana netibambiso temali teMhlangano Jikelele we-79 waMhlabuhlangene (i-UNGA) kufaka ekhatsi ematfuba ekuphakamisa iNingizimu Afrika njengendzawo yelutjalomali longatikhetsela yona njengekusho kwakhe enkhulumeni yakhe layetfule eNew York Stock Exchange – indzawo lenkhulukati yekuhwebelana ngemashezi emhlabeni ngekwesamba selizingagugu lenkampani. 
1.1.3.  Umkhankhaso waSekelemangameli wase-UK nase-Ireland waphindza futsi wafaka ekhatsi inkhulumo layetfula eLondon Stokc Exchange (e-LSE) mayelana nesidzingo sekwenwebela eNingizimu Afrika lutjalomali lwabo. I-LSE beyikadze iyindzawo yekuhwebelana ngemashezi leligugu lelikhulu eYurophu kusukela nga-2023. 
1.1.4.  Bobabili boMengameli Ramaphosa neLisekelamengameli lakhe Mashatile kanye nelitsimba lebelihamba nabo, bavakalisa bocalangaye baHulumende Welubumbano Lwesive, lokubekwe ekucaleni kulabocalangaye kwaba kufezekisa kukhula kwetemnotfo lokufaka wonkhe wonkhe kanye nekudalwa kwemisebenti, kanye nemitabo yekutinikela lesachubeka yekufezekisa labocalangaye lababekiwe.  Baphindze futsi babeka umsebenti losentiwa ngekusebentisa tingucuko temumo kute kudaleke timo letinhle letivuna telutjalomali. Loluhlelo lwetingucuko temumo tichunyaniswa ngekusebentisa umkhankhaso we-Operation Vulindlela weLihhovisi laMengameli kanye neTemafa Tavelonkhe.

1.2.  Sigaba se-2 seBudlelwane beTemabhizinisi naHulumende 
1.2.1.  Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kweSigaba se-2 seBudlelwane beTemabhizinisi naHulumende lokuhloswe ngabo ekufezekiseni letingenelelo letingubocalangaye kuto tonkhe tindzawo lokugcilwe kuto letikhetsiwe kute kuphutfunyiswe lendlela yalelive lecondze ekukhuleni kutemnotfo lokufaka wonkhe wonkhe kanye nekudaleka kwemisebenti, ngekusebentisa lutjalomali lolwandzisiwe kanye nekuphutfumisa kufezekiswa kwetingucuko, ngenhloso yekwenta ncono luvo lwavelonkhe ngelive letfu.
1.2.2.  Kusebenta ngekutsi kwesekelwe tingenelelo tahulumende, Tisebenti Letinkhulu (ema-CEO) letingetulu kwe-130 temabhizinisi lamakhulu aseNingizimu Afrika ahlanganise imitfombolusito, lokufaka ekhatsi bungcweti bekulungisa inkinga yekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga nyalo loko lesekuyintfo leseyendlula, besekela kufezekisa kweLisubuciko Lelingumkhombandlela Letekutfutsa Imphahla Nekuhanjiswa Kwayo Ngebunyenti, Tingucuko teVisa, kanye nekulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo ngesikhatsi seSigaba se-1.

1.3.  Tingucuko teVisa tishicilelwe kuGazethi 
1.3.1.  Ikhabhinethi ikwemukele kufakwa kugazethi kwetingucuko letinsha tevisa yaseNingizimu Afrika njengesinyatselo lesimcoka lesiya ekuheheni emakhono emave emhlaba nelutjalomali, kukhula kutekuvakasha nekudaleka kwemisebenti.  
1.3.2.  Indvuna Yetasekhaya, Dkt. Leon Schreiber, utishicilele kugazethi letingucuko, lokwenta kutsi kube ngulenye yemphumelelo lengaphasi kwe-Operation Vulindlela.

1.4.  Kucinisekiswa Kwekugcinwa Kwemitsetfo Yetemisebenti
1.4.1.  Ikhabhinethi yakuncoma kuciniswa kwemitamo lehlanganisiwe yekuhlola leholwa Litiko Letekucasha Nebasebenti (i-DEL) kucinisekisa kutsi bacashi bayahambisana netincabekelwane tekutweba.
1.4.2.  Kusukela kwacala Kuphatsa Kwesikhombisa, i-DEL seyihlawulise tinhlawulo letingetulu kwetigidzi le-R10 bacashi labangatiphatsi kahle embonini yetekutsenga kudla uhlale phasi udle nekulala khona labachubeka nekucasha bachamuki labete timphepha.  Lokuhlola kuyefana naloko kuhlola lokwentiwa etimbonini temaloli kucinisekisa kutsi bacashi bayatihlonipha timiso teMtsetfo Wetetimo Letisisekelo Tekucasha, wanga-1997 (Umtsetfo Nombolo 75 wanga-1997).
1.4.3.  Lokuhlola kuphindze futsi kwaveta tehlakalo tekungahambisani neMitsetfo Yetebasebenti lokufaka ekhatsi imiholo lengephasi kwalelindzelekile, kudvonselwa imali lokungekho emtsetfweni, kanye netinyatselo tekuphepha netemphilo letingakaneli etindzaweni lapho kusetjentwa khona.

1.5.  Sikimu Sesikhashana Sekuhhamula seMcashi Nebasebenti (i-TERS)
1.5.1.  Ikhabhinethi iyakwemukela kwenyuswa kwesabelomali se-TERS kusukela etigidzini leti-R400 kuya etigidzini tetigidzi leti-R2.4 ngalomnyakatimali losetulu. 
1.5.2.  Lokwenyuka kuyincenye yekuphendvula kwekucabangela embili lokwentiwa nguhulumende kusita kutsi kugcineke imisebenti ingapheli ngekusita tinkampani letitikhandza tisenkingeni yetetimali ngenca yetimo letimatima tetemnotfo kute kutsi ngaleyo ndlela-ke kuncishiswe kudzilitwa kwebasebenti emisebentini.

2.  Kulwa neBugebengu neNkhohlakalo  
2.1.  Tebugebengu
2.1.1.  Ikhabhinethi ikuhlabe kakhulu kubulawa kwebantfu laba-18 baseLusikisiki kanye nebantjingeli bemmango labahlamahlamako labasitfupha eQumbu eMphumalanga Kapa tehlakalo tekubulala bantfu ngebunyenti.
2.1.2.  Ikhabhinethi ikwemukele kutfunyelwa ngekushesha kwetisebenti tekucinisekisa kugcinwa kweMtsetfo letingemasipeshalisi kutsi tiphenye letehlakalo tekudubula, imisebenti yabo seyivele icalile itsela titselo, munye umsolwa lochumene ngco nekubulawa kwebantfu la-18 eLusikisiki sewuvelile wamisa timbilapho embikwenkantolo.
2.1.3.  Ikhabhinethi ikwemukele lokuphumelela kwemkhankhaso loholwa tebunhloli nasetindzaweni taseHigh-Flats eVerulam KwaZulu-Natal. Kulomkhankhaso waseVerulam, emaphoyisa abukana buso nebuso nangcondvongcondvo waletigebengu longulomunye webasolwa lofunwa kakhulu macondzana nekubamba inkunzi imoto letfutsa imali KwaZulu Natal. Lomsolwa wabulawa ekudubulaneni kwakhe nemaphoyisa ngemva kwekutsi adubule emaphoyisa. Ngalokufananako, basolwa lababili (2) ekubulaweni kwebantfu labasikhombisa  ecaleni laseHigh-Flats babulawa ekudubulaneni kwabo nemaphoyisa.
2.1.4.  Ikhabhinethi iyakhutsateka ngalemphumelelo lechubekako ye-Operation Shanela. Kuleliviki leliphelile, basolwa labangetulu kwe-10 000 babanjwa ngenca yemacala lahlukahlukene lafanan nekubulala, kugagadlela, kuphatsa tibhamu letingekho emtsetfweni, kubamba inkunzi emabhizinisi kanye nalabasetjentiselwa kushushumbisa sidzakamiva sekhokheyini etikhumulweni temikhumbi netindiza  tekungena nekuphuma kulelive
2.1.5.  Ikhabhinethi yaphindza futsi yachubeka yancoma umkhankhaso lohlanganisiwe eLimpopo lowaholela ekutseni kutfolakale ilabhorathi yekwenta tidzakamiva eLebowakgomo, lapho tidzakamiva letilinganiselwa kulizingagugu letigidzi le-R4 letitsatfwe ngenkhani kwabanjwa nebasolwa labatsatfu.

2.2.  Kulwa neNkhohlakalo
2.2.1.  Ikhabhinethi yakwemukela kubanjwa kwebacondzisi befemu yebunjiniyela labasolwa ngebunikati bebhizinisi lobuyinkhohliso yeKutfutfukisa Labamnyama Ngekwetemnotfo kanye nekukhwabanisa ithenda yetigidzi letinge-R400 e-Eskom naseSasol.

2.3.  Budlova lobucondziswe ebulilini lobutsite neKubulawa Kwabesifazane (i-GBVF)
2.3.1.  Sigwebo lesiyincophamlandvo semdlwenguli lodlwengula aphindzelela lolahlwe licala Nkosinathi Phakathi logwetjwe dzilikajele emahlandla lange-42 yiNkantolo Lephakeme yaseGauteng lokusento lesitfumela secwayiso lesicinile kulabo labenta tento te-GBVF lotsi sive setfu ngeke sibanjwe kutsi sikhokhe inhlawulo ngenca yetento tabo letimbi. 
2.3.2.  Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babike bonkhe benti bemacala e-GBVF nome ngabe nguluphi luhlobo lwebugebengu lobentiwa kubantfu labahlaseleka lula – umntfwana, umuntfu losaluphele nome lophila nekukhubateka – esiteshini semaphoyisa sendzawo nome ashayele lucingo kulenombolo yamahhala ye-Crime Stop ku: 086 00 10111.

3.  Tekubusa 
3.1.  Ekufezekiseni lokutinikela lokwentiwa ngesikhatsi seNkhulumo yeVoti yeSabelomali kute kusetjentwe ngekuhlanganyela nabohulumende besifundza nebendzawo kute kulungiswe tinsayeya tekuletsa tinsita, Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba lemalunga eKhabhinethi kutsi acocisane naboNdvunankhulu beTifundza kanye neMalunga eMakomiti eTifundza eTigungu Letiphetse.
3.2.  Luvakasho lwekucala lutawuba lwekuya eLimpopo ngaLesihlanu, mhla ti-1 Lweti 2024 lutawubese-ke lulandzelwa luvakasho lwekuya KwaZulu-Natal ngaLesine, mhla ti-7 Lweti 2024.

4.  Kuvikeleka Ngekwetenhlalo 
4.1.  Timo Letibi Kakhulu teSimo Selitulu  
4.1.1.  Ikhabhinethi ikhutsate bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlale njalo bacaphele futsi balandzele tecwayiso tesimo selitulu letivela Eluphikweni LwaseNingizimu Afrika Lwetesimo Selitulu. Lelive liyachubeka nekuhlangabetana netimo telitulu letibi kakhulu letisukela ekukhitsikeni lokungaketayeleki, tikhukhula, timvula letina ngesangcotfo, imimoya lebanga umonakalo kanye nekushisa ngenca yetingucuko tesimomvama selitulu. Tecwayiso tesimo selitulu titfunyelwa kuto tonkhe tinkhundla tekuchumana, lokufaka ekhatsi titeshi temisakato yemmango.
4.1.2.  Ikhabhinethi ngekushesha nje itawutfola Lisubuciko Lelihlanganisiwe Lekulawula Tinhlekelele Nekuphendvula lelitawusita ekunciphiseni tinhlekelele nekuphendvula, lokufaka ekhatsi kusita ngetimali etimeni tetinhlekelele kubuyisela simo esimeni.

4.2.  Inkhundla Yekucala YaseNingizimu Afrika Yetasedolobheni lemayelana Nendzawo Yekuhlala Yemhlaba Wonkhe ne-Ajenda Yetasedolobheni 
4.2.1.  Ematiko eTekuhlaliswa Kwebantfu, neKubusa Ngekuhlanganyela Netendzabuko, Inethiwekhi Yemadolobhakati aseNingizimu Afrika neLuhlolo Lwamhlabuhlangene Lwekuhlaliswa Kwebantfu (i-UN-Habitat) angenisa Inkhundla Yekucala yetinsuku letintsatfu yaseNingizimu Afrika Yetasedolobheni lemayelana neNdzawo Yekuhlala Yemhlaba Wonkhe ne-Ajenda Yetasedolobheni, kanye neNchubomgomo Yetasedolobheni yaseNingizimu Afrika. Lenkhundla yahlanganisa balingani betenhlalo labamcoka kute balungise letinsayeya kanye nekuveta ematfuba ekwenta ngekushesha kutsi iNingizimu Afrika ibe yindzawo yasedolobheni.
4.2.2.  Lenkhundla yaveta emabalengwe ekubaluleka ngekwelisubuciko kwekulawula ngekushesha kwentiwa kwelidolobha ngekwendzikimba yekuphendvula letinye tindlelamkhuba letinkhulu njengetingucuko tesimomvama selitulu, tekutfutsa letincono kakhulu nebuchwepheshe.

4.3.  Kubuyiswa eKhaya kweMatsambo eBalweli Benkhululeko baseNingizimu Afrika 
4.3.1.  Ikhabhinethi yakwemukela kubuyiswa ekhaya kwematsambo ebalweli betfu benkhululeko labangcwatjwa ngesikhatsi basekudzingisweni eZimbabwe naseZambia. Kubuyiswa ekhaya kwematsambo abo eNingizimu Afrika lekhululekile nalenentsandvo yelinyenti kukufezekiswa kweSendlalelo seMtsetfosisekelo waseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996, lesisinika umyalo lotsi ‘selaphe kwehlukahlukana kwasesikhatsini lesengca futsi sisungule sive lesisuselwa kumagugu entsandvo yelinyenti, kubulungiswa betenhlalo kanye nemalungelo eluntfu lasisekelo.’
4.3.2.  Lomtamo uyincenye yePhrojekthi Yekubuyiswa Ekudzingisweni, lokuhloswe ngayo kuvumela lelive kanye nemindeni kutsi ihloniphe tinkhumbulo talabo labalwela inkhululeko nebulungiswa, kanye nekutsi hulumende ahloniphe futsi agcine umshiyalifa walabo labanikela ngetimphilo tabo ngenca yenkhululelo yalelive.
4.3.3.  Live laseNingizimu Afrika likweleta njalo kuvelana nalo lokwentiwa ngemave emhlaba ngekunika labo bebalwela inkhululeko indzawo yekuhlala, kubasekela kanye nekubanika tindzawo tekugcina tekuphumula.

4.4.  Temdlalo
4.4.1.  Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhombise kwesekela iMamelodi Sundowns kanye nalozinti weBafana Bafana Ronwen Williams, lowenyulwe njengalomunye wabolozinti labaphuma embili kulaba-10 emhlabeni emiklomelweni ye-Ballon d’Or ye-Yachine Trophy, ngekutsi bavote ku: https://www.lequipe.fr/en/special/selection/ballon-dor-2024/section/the…
4.4.2.  Williams ngumdlali wekucala waseNingizimu Afrika kutsi anyulelwe i-Yachine Trophy emiklomelweni ye-Ballon d’Or. Umcimbi we-68 walemiklomelo utawubanjwa mhla tinge-28 Imphala 2024. Kute kube nguleso sikhatsi, singamvotela Williams ngeSingisi kanye nangeSifulentji.

5.  Temave Emhlaba
5.1.  Sincumo se-UNGA lesimayelana ne-Izirayeli ne-Palesitina
5.1.1.  Ikhabhinethi yasemukela lesincumo se-UNGA lesiyincophamlandvo lesamemetela kutsi kuhlala kwelive laka-Izirayeli eMphumalanga Jerusalem, eWest Bank nasegaza akukho emtsetfweni sangunyata kutsi bahlali baka-Izirayeli nemasotja baphume baphele.
5.1.2.  Lesincumo asisimcoka kuphela ecaleni laseNingizimu Afrika eNkantolo Yetebulungiswa Yemave Emhlaba (i-ICJ) kodvwa nasemaveni latfutfukile lafanana neSpain, Belgium neJapan ajoyina emave lamanyenti emhlaba wonkhe longaseNingizimu ekwesekeleni lesincumo.

5.2.  Luvakasho Lwekusebenta lwekuya eMbusweni waseLisutfu 
5.2.1.  Ikhabhinethi yalunaka Luvakasho Lwekusebenta lwaMengameli Ramaphosa lwekuya eMbusweni waselisutfu ngaLesihlanu mhla ti-4 Imphala 2024, ngekumenywa yiNkhosi Letsie III. Ngesikhatsi saloluvakasho, Mengameli wahambela umcimbi we-58 weLusuku Lwekugubha Indiphethe neMgubho Wemakhulu Lamabili, waphindza futsi wetfula kuphawula kwakhe ngesikhatsi salemigubho yekukhumbula ligugu lelinotsile leSive seBesutfu.

5.3.  Kungcubutana Lokuchubekako eSudan
5.3.1.  Ikhabhinethi yakunaka kwenyuka kwekungcubutana eSudan yacela bonkhe bantfu baseSudan kutsi bagcine tinkhombandlela teLubumbano lwase-Afrika neMtimba Wesigunyato Lohlanganisa Bohulumende lomayelana neNtfutfuko yekucedza lokungcubutana. Live laseNingizimu Afrika likulungele kunikela ngebungcweti bayo ekusiteni lamacembu, labadlala indzima kanye nalabanye labatsintsekako labafanele kutsi basebentisane ngekuhlanganyela kute kutfolakale kuthula kwesikhatsi lesidze eSudan.

B.  Lwatiso Lolusesikhatsini Loluya kuKhabhinethi

1.  Umbiko lamayelana nekuphotfulwa kweLuhlolo Lwendlela Yekuphila lowentiwe ngemalunga eLuphiko lweLulawulo Lolukhulu (i-SMS)
1.1.  Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nenchubekelembili yekuphotfulwa kwe-e-Disclosures lokwentiwe ngemalunga e-SMS futsi yayincoma lenchubekelembili lefake ekhatsi kuhambisana ngalokuphelele nge-147 elinani selilonkhe lelinge-60 lematiko avelonkhe newetifundza, kanye nekunaka luphenyo loluchubekako kulawo malunga langahambisani.
1.2.  Ikhabhinethi yagcugcutela Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa kutsi licale ngekulinga kusebenta kwekunwebela luhlelo lwe-e-Disclosure kutsi luye nakubomasipala.

2.  Umbiko lomayelana nekusungulwa kweRejista Lesendzaweni Yinye Yekucondziswa Kwetigwegwe kuyo yomitsatfu imikhakha yehulumende.
2.1.  Ikhabhinethi yatfola lwatiso lolusesikhatsini lolumayelana nenchubekelembili lemayelana nekusungulwa kweRejista Lesendzaweni Yinye Yekucondziswa Kwetigwegwe kuyo yomitsatfu imikhakha yahulumende futsi yasekela siphakamiso sekutsi kube nekuchumanisa Irejista Lesendzaweni Yinye Yekucondziswa Kwetigwegwe neluhlelo lwahulumende lwe-PERSAL kanye neluhlelo lwahulumende wasekhaya lwekuhola, kute kubonakale nakutwetjwa labo labatsintsekako, labesulile emsebentini nome tikhulu leticoshiwe.

C.  Tincumo teKhabhinethi

Imitsetfosivivinyo

1.  Umtsetfosivivinyo Loluhlaka weNkampani Yavelonkhe Yephethroliyamu yaseNingizimu Afrika (i-SANPC) 
1.1.  Ikhabhinethi yakuvuma kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo we-SANPC wanga-2024. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kusungulwe inkampani lengaphasi kweMbuso, unika emandla sincumo seKhabhinethi samhla ti-10 Inhlaba 2020 sekuhlanganisa i-PetroSA, Inkampani yaseNingizimu Afrika Yekutfutfukisa Tegesi (i-iGas) kanye neNhlangano Yesikhwama Lesinelisubuciko Setemafutsa.
1.2.  Emandlakwenta endzawo ekuhluta lapha eNingizimu Afrika asetandleni kakhulu teTinkampani Temave Emhlaba Te-oyela (ema-IOC), lokwenta kutsi kube nebungoti bekubakhona kwemafutsa lasamanti njengaloku ema-IOC avala emafekthri ekuhluta. LoMtsetfosivivinyo lophakamisiwe ubeka i-SANPC njengelichawe lesive lelitawuba nemalungelo ekuhlwaya oyela nagesi ngekwayo iphindze futsi ibe nemashezi ngekusebentisa indlela yemalungelo eMbuso ngekutimela.

2.  Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wetemikhicito Yephethroliyamu wanga-2024
2.1.  Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo loluhlaka Wetemikhicito Yephethroliyamu kute kutsi ummango uphawule ngawo. Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kucinisekisa kutsi kunemikhicito yephethroliyamu kanye nekutfutfukiswa ngekweluhlelo nangemfanelo kwemkhakha wetemikhicito yephethroliyamu, lokufaka ekhatsi kungeniswa kwemikhicito yesimanjemanje, lehlobile netincenye letivusetelelekako lokutawutfutfukisa kubhicaniswa kwetemandla.   
2.2.   LoMtsetfosivivinyo utawufaka ligalelo kubocalangaye bahulumende labamayelana netingucuko tetemnotfo kanye nekudaleka kwemisebenti lapha kutekubusa kutemkhakha yemikhicito yephethroliyamu yaseNingizimu Afrika utawuphindza futsi ulungise kukhatsateka lokunyenti lokuphakanyisiwe lokumayelana nekuphatfwa kweMtsetfo Wetemikhicito Yephethroliyamu, wanga-1977 (Umtsetfo Nombolo 120 wanga-1977).

3.  Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Temphilo Nekuphepha Etimayini 
3.1.  Ikhabhinethi yakuvuma kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo loluhlaka Wekuchibela Temphilo Nekuphepha Etimayini.
3.2.  Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo uhlose kuchibela Umtsetfo Wetemphilo Nekuphepha Etimayini, wanga-1996 (Umtsetfo Nombolo 29 wanga-1996) ngekutsi tinchubo tetekuphatsa tihambe kahle, kucinisa timiso tekucinisekisa, kucinisekisa emacala netinhlawulo kanye nekuchibela tinchazelo letitsite.
3.3.  LoMtsetfosivivinyo loluhlaka utakwenta kutsi, emkhatsini walokunye utawucinisekisa kutsi tilinganisozinga tetemphilo nekuphepha tifezekiswa ngemphumelelo, tiyacinisekiswa futsi tentiwa ncono etimayini, ngaleyo ndlela kuncishiswe kufa, kulimala kanye netifo letibangelwa kusebenta.

D.  Tekubekwa Etikhundleni Temsebenti

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo nekufaneleka kusebenta kuletikhundla  

1.  Mnu. Nkululeko Lwazi Mahlangu njengeLisekela leMcondzisi Jikelele: Tekubusa, Bungoti neKuhambisana kanye neKuhambisana eLitikweni Letemisebenti Yemmango Nesakhiwonchanti
2.  Kubekwa esikhundleni kwemalunga ebhodi ye-Ejensi yeSibambamanti saseLimpopo Olifants: 
(a)  Adv Thato Goodness Moeeng (Sihlalo);
(b)  Mnu. Nandha Govender (Lisekela laSihlalo);
(c)  Mnu. Francois Joubert;
(d)  Mk. Phathutshedzo Mudzanani;
(e)  Dkt. Vhahangwele Bologo Akwinekomi;
(f)  Mnu. Nkhangweni Lawrence Rambau;
(g) Mnu. Dikgole Timothy Seroka;
(h) Adv Reinette Mary Rosey; kanye 
(i)   Na-Adv Elanie Broekman.

E.   Imicimbi Letako

1.  Inyanga Yetekutfutsa
1.1.  Kulomnyaka ngumgubho we-19 weNyanga yeMphala Yetekutfutsa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kwenta kakhulu ngekuhlanganyela.” Lemicimbi itawugcila ekukhombiseni sakhiwonchanti sahulumende kanye netintfutfuko letichubekako kutemisebenti yahulumende ngekusebentisana kanye nabo bonkhe labatsintsekako.
1.2.  Kwentiwa inchubekelembili lemcoka kusimondzawo setekutfutsa imitfwalo kusukela nje kwasungulwa _i-Transnet War Room yekuhlela kwentiwa Kwemsebenti, sekusebenta lokuncono kutekutfutsa ngetitimela neKusebenta etikhumulweni temikhumbi netindiza.
1.3.  Hulumende utawuphindza futsi akhombise imiklamo lemcoka yekwakhiwa kwemigwaco, lokufaka ekhatsi kwentiwa ncono kwe-N2/N3   KwaZulu-Natal kanye neMoloto Road, lechumanisa tifundza iGauteng, iMpumalanga neLimpopo.
1.4.    I-Ejensi yaseNingizimu Afrika Yesitimela Lesilayisha Bantfu iphindze futsi yenta inchubekelembili lemcoka ngekuvula futsi imivila lengibocalangaye lefaka ekhatsi Umvila iGermiston-Katlehong-Kwesine, lesesigabeni sekuvivinywa, kanye nemivila Lomkhulu waseKapa, lokuhlelwe kutsi uphotfulwe ekupheleni kwalomnyakatimali.

2.  Inyanga Yetekutfutfukisa Tenhlalo

2.1.  Imphala iphindze futsi ibe yiNyanga Yekutfutfukisa Tenhlalo nekutsi hulumende uhlose kwenta kutsi kube nekucaphelisa ngeTinsita teLitiko Letekutfutfukisa Tenhlalo.
2.2.  Kuyo yonkhe lenyanga, kutawuba nekuvakashelwa kwemmango etindzaweni letahlukahlukene eveni lonkhe kute kuchumaniswe imimango neTinsita tetenhlalo, tinhlelo tekuphakamisa kanye nekucocisana nemmango, tinhlelo tekuhlanganisa nekukhankhasa kute kwentiwe ncono lizingasimo lemphilo yemimango letsintsekile.

3.  Inkhomfa Yemlandvo Wetemlomo Yavelonkhe Yemnyaka
3.1.  INingizimu Afrika ingenisa Inkhomfa yanga-2024 Yemlandvo Wetemlomo Yavelonkhe Yemnyaka kusukela mhla ti-7 kuya mhla ti-10 Imphala 2024 e-Ulundi, KwaZulu-Natal.
3.2.  Kulenkhomfa yalonyaka, kutawunakwa ngalokukhetsekile leto tinhlangotsi tenkhumbulo yesive letingakarekhodwa, letingakalondvolotwa naletingakagcinwa etindlini tekubeka emarekhodi emlandvo avelonkhe newesifundza.

4.  Inyanga Yekucaphelisa Ngekuphila Ngekwengcondvo
4.1.  Imphala yiNyanga Yekucaphelisa Ngekuphila Ngekwengcondvo, lokuhloswe ngayo kufundzisa ummango mayelana nekuphila ngekwengcondvo kanye nekuwugcugcutela kutsi unakekele kuphila kwawo ngekwengcondvo. Sigcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bafune Lusito nekwesekelwa, kanye nekuhlonipha labo labagula ngekwengcondvo.

5.  Ingcugcutsela yeBrazil, iRashiya, Indiya, iShayina neNingizimu Afrika (i-BRICS)  
5.1.  Mengameli Ramaphosa utawuhambela Ingcungcutsela ye-BRICS yanga-2024 leseKazan, eRashiya kusukela mhla tinge-22 kuya mhla tinge-24 Imphala 2024.
5.2.  LeNgcungcutsela ye-16 ingephasi kwengcikitsi letsi: “Kucinisa Bumhibamnyenti Bentfutfuko Lelungile Yemhlaba Wonkhe Nekuphepha,’ itawucocisana ngetindzaba letintsa kuhweba, tindzaba tepolitiki yemhlaba wonkhe kanye nekwenta ncono kubambisana emkhatsini wemalunga emave.

6.  Lusuku Lwenkhululeko Yebetindzaba
6.1.  NgeMgcibelo mhla ti-19 Imphala 2024, iNingizimu Afrika itawube ihlonipha Lusuku Lwenkhululeko Yebetindzaba kute kukhunjulwe tehlakalo tamhla ti-19 Imphala 1977 (Lesitsatfu Lomnyama) lokwancatjelwa ngawo tinhlangano leti-19 teBlack Consciousness Movement kanye nemaphephandzaba lamabili. INingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti yenta inchubekelembili lemcoka ngekutfutfukisa inkhulululeko yebetindzaba kanye nenkhululeko yekuvakalisa luvo. Lilungelo lekuvakalisa luvo lisagcile kuMtsetfoseisekelo waseNingizimu Afrika.

7.  Imbizo yaMengameli Yemodeli Yekutfutukisa Sigodzi (iDDM)
7.1.  Mengameli Ramaphosa utawuhola lmbizo yaMengameli ye-DDM leya eMgababa kuMasipala Wasedolobheni laseThekwini KwaZulu-Natal ngaLesihlanu, mhla ti-8 Lweti 2024.
7.2.  Ikhabhinethi icela bahlali baseMgababa nasetindzaweni letimadvute kutsi tihlanganyele kuleMbizo futsi ticocisane nebameleli babo bemmango mayelana netisombululo tetinsayeya emmangweni wabo, kanye nekutfola tindlela tekwenta kutsi kube nekuletfwa kwetinsita.

8.  Luhlolo Lwesitifiketi Lesisetulu Savelonkhe (i-NSC) 
8.1.  Ikhabhinethi ifisela Liklasi langa-2024 lokuhle ngekucala kubhala luhlolo lwamatekuletjeni mhla tinge-21 Imphala 2024, futsi icela batali nebondli kutsi basekele bafundzi ngalesikhatsi lesibucayi seluhambo lwabo lwetemfundvo. 
8.2.  I-NSC isasebaluleke kakhulu, futsi ivula iminyango leminengi umfundzi langakhetsa kuyo lokujabulisako kubantfu betfu labasesebasha.

G.   Imilayeto

1.  Kuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisela kwayo netifiso letinhle:
•  eCenjini Letemtsetfo laseNingizimu Afrika  ku-ICJ ngekuklonyeliswa Umklomelo we-4 weSteve Biko/Frantz Fanon Wekukhululeka Ngekwengcondvo. Lomklomelo wemsebenti wabo wekuhlonipha Sivumelwane lesimayelana neKuvikelwa Nekujezisa Emacala Ekubulala Bantfu Ngebunyenti eGaza. Emalunga alelicembu: boJohn Dugard SC; Adila Hassim SC; Tembeka Ngcukaitobi SC; Blinne Ní Ghrálaigh KC, Max du Plessis SC, Vaughan Lowe KC, Tshidiso Ramogale, Sarah Pudifin-Jones naLerato Zikalala.
•  kuSolwati Salim Abdool Karim naQuarraisha Abdool, ngekutsi baphumelele kuzuza Umklomelo lohlonishwako i-Lasker ngekusebentela ummango ngekuhlonipha lucwaningo lwabo lwe-HIV loluyicalakuvela lwekusindzisa imphilo
•  kuRelebogile Maloma, umfundzi weLibanga le-3 lonesibindzi ngekuvuma kutsi elashwe ngekhemotheraphi kanye nathishela wakhe, Mk. Nqobile Mbatha, ngekutsi batfole ngekuhlanganyela Umklomelo weNdvuna Lokhetsekile i-#MyTeacher Award ngendzaba yabo lekhutsatako. Nanome bekalwa nesifo semhlata, Relebogile, kanye nekwesekelwa ngalokungapheli emandla nguMk. Mbatha, wakhona kungasileli emuva ngemsebenti wakhe wesikolo ngesikhatsi sesibhedlela. Mk. Mbatha wenta siciniseko sekutsi Relebogile akasileli emuva, wamsita ngekutsi ahlale njalo achumene netifundvo takhe kanye nabengani bakhe baseklasini. Ngekusebentisa lomtamo longetulu wekwenta, Relebogile akazange agcina kuphela kubamba litubane lekufundza kodvwa wasebenta kahle kakhulu, eklasini lakhe waba kulabo laba-10 labaphuma embili eklasini lakhe – konkhe loku wakwenta asembhedzeni wasesibhedlela. Indzaba yabo ibufakazi lobunemandla bemtselela lonengucuko wathishela loneluvelo kanye nekufundzisa ngekutinikela, kanye nekucina kwemoya wemuntfu.
•  kuMk. Melisa Carol Du Plessis (Kuphuma embili ekufundziseni Libanga R); 
•  kuMk. Bonisiwe Happiness Maphumulo (Kuphuma Embili eKufundziseni eSikolweni Semabanga Laphasi); 
•  kuMk. Nthabiseng Mavis Mateba (Kuphuma Embili eKufundziseni Emakhono Ekuphila Libanga 1-6);
•  kuMk. Koliwe Doris Mbatha (Kuphuma Embili eBuholini baseSikolweni seMabanga Laphasi);
•  kuMnu Thapelo Jacob Mthimkhulu (Kuphuma Embili eKufundziseni eSikolweni saseSekhondali);
•  kuMk. Rose Martha De Jonker (Kuphuma Embili eBuholini baseSikolweni saseSekhondali); 
•  kuMnu. Tiisetso Daniel Chaka (Kuphuma Embili eKufundziseni Tidzingo Letikhetsekile); 
•  kuMnu.  Mbongiseni Cyril Dlamini (Kuphuma Embili eBuholini beTidzingo Letikhetsekile), 
•  kuMnu.  Itumeleng Esau Jr Komane (Kuphuma Embili eKufundziseni naseKufundzeni Lokusitwa Buchwepheshe); 
•  kuMk. Maserole Mojela (Kuphuma Embili eKufindziseni Tesayensi Yemvelo); 
•  kuMk. Motlatso Lucia Maake (Kuphuma Embili eKufundziseni Tesayensi); 
•  kuMnu.  Ethon Alexander (Kuphuma Embili eKufundziseni Tibalo, e-GET); 
•  kuMnu.  Sithembiso Eugene Mahlalelo (Kuphuma Embili eKufundziseni Tibalo, e-FET); 
•  kuMnu.  Derek Swart (Kader Asmal Lifetime Achievement); kanye 
•  nakuMk. Ntombozuko Mkizwana (Umklomelo Wavelonkhe Wathishela Loncono Kakhulu). 
•  kuMabhokobhoko, licembu letfu Lavelonkhe lelibhola lembhoco, ngekuphumelela lehlule i-Argentina kanye nekutfola sicoco sekuba Boshampheni Belibhola Lembhoco nga-2024. 
•  eCenjini Lelibhola Letinyawo Lemadvodza laseNingizimu Afrika Lelingaphasi Kweminyaka lenge-20 lelatiwa ngalokuwetayelekile ngekutsi nge-Amajita, ngekutsi letfweswe sicoco sekuba Boshampheni be-TotalEnergies CAF Under-20 Africa Cup of Nations, kanye nekufaneleka kungenela umchudzelwano weNdzebe yase-Afrika Yetive yalabangephasi kwe-20 nga-2025.
•  Ku-Motorsport South Africa, ngekutfola umcimbi lomusha we-World Rally-Raid Championship (i-W2RC), lotawubanjelwa nyalo lapha eNingizimu Afrika nga-2025.
•  kuZoalize Jansen van Rensburg, ngekutsi atfole sicoco sekuba nguLobuhle weMhlaba eNingizimu Afrika nga-2024. Zoalize uneminyaka le-18 budzala futsi utawumelela lelive eMchudzelwaneni waLobuhle weMhlaba we-72 ngeNdlovulencane 2025. 
•  Kulabaphumelele emikhakheni leyahlukahlukene yekucala ye-SAICA South African in Australia Awards. Umklomelo we-CEO waya kuManana Johnson ngenca yekuba nemazingasimo lahlukehlukene etindzaweni tekwakha ummango, Buntfu, umtselela kutenhlalo kanye nekuhlanganyela nelusha

2.  Yekudzabuka
•  Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kuHulumende kanye nakubantfu base-Democratic Republic of Congo ngemva kwengoti yesigebhe leyenteke eChibini laseKivu ngeMgcibelo mhla ti-5 Imphala 2024, lendlule netimphilo tebantfu.

Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nasebanganini: 
•  beMfundisi Lowatiwako Ray McCauley, longumsunguli weRhema Bible Church kanye naSihlalo Ngekubambisana weMkhandlu Wavelonkhe Wetinkholo Letihlanganisiwe waseNingizimu Afrika.
•  beLijaji laphambilini Willem Heath – lowaba ngusihlala weKhomishini ya-Heath Yekuphenya ngenkhohlakalo, kukhwabanisa nekungaphatsi kahle eMphumalanga Kapa, lowaphindza futsi waba yinhloko yeYunithi Lekhetsekile Yekuphenya kusukela nga-1997 kute kube nga-2001.
•  beMculi weLukholo Solomon Molokoane, lowatiwa kakhulu ngeligama lakhe lasesiteji lelitsi ‘Solly Moholo’, lowasinika inshisekelo, kwelapheka nekusijabulisa ngemculo wakhe. 
•  baSiphiwe ‘General GTZ’ Sibisi, lobekadze alalunga lekugcina lebeselisele ecenjini leKwaito iChiskop, leladlala indzima lesisekelo ekutfutfukiseni umculo weKwaito kulelive.

3. Simemetelo Semmango
a. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu lapha eveni letfu kutsi basebentise emanti ngekuwonga njengaloku live laseNingizimu Afrika lilive lelinekweswelakala kwemanti futsi kwanyalo sisabukene nekungabikhona kwemanti. Ikakhulu, sicela bahlali baseGauteng naKwaZulu-Natal, lapho sekushaywe khona umtsetfo wetivimbelo temanti telizinga lekucala (1) nelizinga lesibili (2), kutsi bahloniphe lemitsetfo yekuvimbela lencunyiwe.
b. Emanti ayimphilo, wasebentise ngekutibophelela.

Sikhishwe: Tekuchumana Tahulumende neLwatiso  (i-GCIS)
Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela leSikhulumoi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore