IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, Ngomhla We-09 KuSewula 2024

A.  Ezingundabamlonyeni  

1.  Zomnotho   
1.1.  ISewula Afrika: Indawo Abosomasiso Abenyula Ukusisa Kiyo  
1.1.1.  IKhabinethi ikhulume ngemizwa emihle yabasisi esukela emavakatjhweni womsebenzi kaMengameli u-Cyril Ramaphosa obekavatjhe e-New York e-USA neSekela likaMengameli u-Paul Mashatile obekavatjhe e-London, e-United Kingdom (e-UK), ngokulandelana.               
1.1.2.  Ihlelo likaMengameli langeqadi, ebelithomene nomHlangano wesiGungu seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNGA) wehlandla lama-79, belimalungana nethuba lokuphakamisa iSewula Afrika njengelizwe abasisi abangenyula ukusisa kilo njengoba naye bekethula ikulumakhe e-New York Stock Exchange – eyimakethe yokuthengiselana ngeemali engekulu kinazo zoke ephasini.  
1.1.3.  Ijima leSekela likaMengameli le-UK ne-Ireland lokukhuthaza amasiso beliphethe hlangana nalo nekulumo yeMakethe yeeMali ye-London, i-London Stock Exchange (i-LSE) malungana nesidingo sokwandisa amasiso eSewula Afrika. I-LSE iyimakethe yeemali eqakatheke khulu ukuzidlula zoke e-Europe solo kwangomnyaka wee-2023.                       
1.1.4.  Bobabili uMengameli u-Ramaphosa baneSekela likaMengameli u-Mashatile nabebabaphekelele bezwakalise amaqalontanzi kaRhulumende weBumbano (we-GNU), lapho iqalontanzi eliphambili kinawo woke kukuphumelelisa ukuhluma komnotho oqalelela umuntu woke nokuvulwa kwemisebenzi namagadango athathelwe ukuphumelelisa amaqalontanzi abekiweko. Babuye babeka nomsebenzi esele uthonyiwe ngehlelo lokwenza amatjhuguluko aqakathekileko azakwakha ummoya nobujamo    obuhle bamasiso.  Ihlelo lamatjhuguluko aqakathekileko lilungelelwa yi-Ofisi kaMengameli neZiko leeMali zeNarha nge-Operation Vulindlela                                                        
1.2.  IsiGaba sesiBili Sokusebenzisana Kwakarhulumende Namabhizinisi    
1.2.1.  IKhabinethi yemukele ukusikinyiswa kwesiGaba sesiBili sokuSebenzisana kwakaRhulumende namaBhizinisi esinqophe ukuphumelelisa amagadango amaqalontanzi eendaweni ezikhethiweko ekuqalwe kizo zokukhambisa msinyana indlela eya ekuhlunyisweni komnotho nekuvulweni kwemisebenzi, ngokwandiswa kwamasiso nekulethweni kwamatjhuguluko wamsinyana, kobanyana kuzokwenza bungcono amazizo wesitjhaba soke.                         
1.2.2.  Ngokusebenzela ukusekela amagadango karhulumende, iinKhulu eziPhetheko (ama-CEO) ezingaphezulu kwe-130 zamabhizinisi amakhulu walapha eSewula Afrika zibuthelele imithombo yamandla, ekubalwa kiyo nelwazi elikhethekileko lokulungisa umraro wokuqinteliswa kwegezi esele ungasekho njenganje, zisekela ukuphunyeleliswa kweTlhatlha lemiSebenzi nePahla eKhanjiswako, iHlelo lokuTjhugululwa kweVisa, kunye nepi yokulwa nobulelesi nobukhohlakali ngesikhathi sesiGaba sokuThoma.               
1.3.  Amatjhuguluko WeVisa Ayagazedwa 
1.3.1.  IKhabinethi yemukele ukugazedwa kwehlelo elitjha le-Visa eSewula Afrika njengegadango eliqakathekileko lokubiza amakghonofundwa wamazwe ngamazwe namasiso, nokukhuliswa kwezevakatjhobukelo nokwakha imisebenzi,.               
1.3.2.  UNgqongqotjhe wezangeKhaya uDorh. Leon Schreider, ugazede amatjhuguluko la, okungenye ipumelelo ngaphasi kwe-Operation Vulindlela.              

1.4.  Ukusetjenziswa Kwemithetho Yezabasebenzi   
1.4.1.  IKhabinethi iwubukile umsebenzi otjhujileko wokuhlanganyela imizamo edoswa phambili mNyango wezokuQatjha nezabaSebenzi (i-DEL) wokuqinisekisa ukuthi abaqatjhi bathobela bebakhambisane nemibandela yokuqatjhwa kwabasebenzi.               1.4.2.  Solo umBuso weHlandla leKhomba uthome ukusebenza, i-DEL seyihlawulise amacala angaphezulu kwe-R10 leengidi kubaqatjhi abephula umthetho ebubulweni lamahotela abasolo baphikelele ngokuqatjha amaphandle anganamaphepha. Lokhukuhlola kufana nalokhu okwenziwa ebubulweni lamathraga ukuqinisekisa ukuthi abaqatjhi bahlonipha imilayelo umThetho wemiBandela esiSekelo yokuQatjha we-1997 (umThetho 75 we-1997).                                         
1.4.3.  Umsebenzi wokuhlolokhu ubuye waveza nalapho imiThetho yezabaSebenzi ingathotjelwa khona, njengomrholo ongaphasi kwesilinganiso sobuncani bomrholo, nokudoselwa imali ngokungasimthetho, kunye namahlelo atlhayelako wezokuphepha nezepilo emsebenzini.                                                                                

1.5.  IHlelo Lesikhatjhana Lokuphumuza Umqatjhi Nomsebenzi (i-TERS)
1.5.1.  IKhabinethi yemukela ukukhutjhulwa kwesabelo seemali se-TERS ukusukela ema-R400 weengidi ukuyokufika ku-R2.4 wamabhiliyoni kilomnyaka weemali ophezulu.                                                                       
1.5.2. Ukukhutjhulwa kwemalokhu kuyingcenye yegadango urhulumende akhambela ngalo phambili ukulekelela ekulondweni kwemisebenzi ngokusiza iinkhampani ezizithola zisebudisini beemali ngenca yobujamo bezomnotho obumbi, ngaleyindlela kuzokukghonakala ukuphungula ukudilizwa kwabasebenzi.                                              

2.  Ukulwisana Nobulelesi Nobukhohlakali   
2.1.  Ubulelesi   
2.1.1.  IKhabinethi inyefule ukurhayilwa kwabantu abali-18 eLusikisiki nabanye abantu abasithandathu abarhayilwe ngokudutjulwa beluse umphakathi KuQumbu ePumalanga Kapa.               
2.1.2.  IKhabinethi yemukele ukuthathwa kwamagadango msinyana kwathunyelwa isiqhema sabathobelisimthetho esikhethekileko sayokuphenya ngalezizehlakalo zokurhayilwa kwabantu ngokudutjulwa, umsebenzi waso esele uthomile ukuthela, njengoba umsolwa munye ohlotjaniswa nesehlakalo sokubulawa kwabantu abali-18 eLusikisiki selakhe wavela ekhotho nje.                                   2.1.3.  IKhabinethi ithokozele ipumelelo yamajima abekadoswa phambili ngezobuhloli e-Verulam ne-High Flats KwaZulu-Natal. Ejimeni le-Verulam amapholisa aragelele ugozolo nongomunye wabosolwa abazunywa khulu ngamacala wokuhluthula iMali eKhanjiswako khona KwaZulu-Natal. Umsolwa loyo ubulewe adumuzana namapholisa ngemva kobana yena adumuze amapholisa. Ngokunjalo, kudunyuzwe kwabulawa abasolwa ababili becala lokubulawa kwabantu abalikhomba e-High Flats lokhuya nabadumuzana namapholisa.                   
2.1.4.  IKhabinethi ikhuthazekile ngokuqina kwepumelelo yokusebenza kwe-Operation Shanela. Ngesikhathi esiyiveke esidlulileko, bangaphezulu kwe-10 000 abasolwa ababotjhelwe amacala ahlukahlukileko anjengewokubulala, wokukata, wokuphatha iingidi ngokungamthetho, ukudlelezela amabhizinisi kunye nabakhukhuthisa iindakamizwa zekhokheyini emadoyelweni wobungeno elizweni lekhethu.                          
2.1.5.  IKhabinethi ibuye yabuka ijima elihlanganyelweko eLimpopo lapho kuvunjululwe khona ilabhorathri yeendakamizwa e-Lebowakgomo, kwathathwa iindakamizwa zemali elinganiselwa eengidini ezine zamaranda, kwabotjhwa abasolwa abathathu.           
2.2.   Silwa Nobukhohlakali   
2.2.1. IKhabinethi yemukele ukubotjhwa kwabanqophisi bamafemu wezobunjiniyera amathandathu ababekwe icala lokukhohlisa okusithiweko ehlelweni lokuHlomisa abaNtu abaNzima ngaMandla womNotho (i-BEE) nokukhwatjaniswa kwamathenda wemali ema-R400 weengidi kwa-Eskom ne-Sasol.                                                      

2.3.  Inturhu Eqothele Bobulili Obuthileko Nokubulala Abasikazi (i-GBVF)
2.3.1.  Ukugwetjwa komkatimjeje uNkosinathi Phakathi isigwebo esisilinganisoliqha esihle sedilikajele yeminyaka ema-42 eKhotho ePhakemeko ye-Gauteng kuthumela isiyeleliso esibukhali kilabo abenza amacala we-GBVF, isiyeleliso esithi abantu bekhethu angeze babotjhelelwe ngemgodleni zizenzo zelunya zabakati nezinye izephulamthetho.                                                                       2.3.2.  IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi ababike emapolisteyitjhi, namkha afowunele inomboro engabhadalelwako yokuLwa noBulelesi ethi 086 00 10111, boke abatlhurhelisi bamacala we-GBVF namkha amanye amacala wenturhu phezu kwabantu abacaphazeka lula – abantwana,  abantu abadala namkha abantu abanokukhubazeka.                                                                         

3. Ukubusa Nokulawula

3.1. Malungana nokugcina isithembiso esenziwa ngesikhathi seKulumo kaMengameli yeVowudi ngeSabelo seeMali sokusebenzisana ngokubambisana naborhulumende beemfunda nabekhaya ukulungisa iintjhijilo zezenzelwa, uMengameli u-Ramaphosa uzokudosa phambili ibandla leenthunywa zamalunga weKhabinethi kukhulunyiswane naboNdunakulu naboSomkhandlu.                 3.2. Ivakatjho lokuthoma lizakuba seLimpopo ngeLesihlanu somhla wo-01 kuSinyikhaba 2024, lilandelwe livakatjho lokuya KwaZulu-Natal ngeLesine womhla we-07 kuSinyikhaba 2024.                                              

4.  Ukuvikeleka KweHlalakuhle Yomphakathi 
4.1.  Ubujamo Bezulu Obumbi     
4.1.1.  IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi ahlale atjhejile abe ayelele neenyeleliso zobujamo bezulu ezivela e-Ofisini yobuJamo beZulu (i-SAWS). Solo buphikelele ubumbi bobujamo bezulu obusahlele ilizweli, njengoba sekuqhele ukukhithika kwegabhogo okungakavami nje, iinkhukhula, amawuruwuru wezulu, amawuruwuru wommoya kunye nomtjhiso obabulako, koke okubangwa kutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi. Iinyeleliso zobujamo bezulu zaziswa kizo zoke iinkundla zeembikiindaba, ngitjho nemirhatjhweni erhatjhela imiphakathi.                                                                                
4.1.2.  Khona duze nje iKhabinethi izokuthola iHlelo eliBuyekeziweko eliLungelelweko lokuLawula iHlekelele neNdlela yokuThathwa kwamaGadango, ekubalwa kikho nokusekelwa ngeemali kokuvuselela nokulungisa lapho umonakalo udlule khona.                           
4.2.  Ikundla Yokuthoma Yelizweloke Yehlelo Lokuhlaliswa Kwabantu Emadrobheni nemiThethokambiso eLawula Ukuhlala Emadrobheni
4.2.1.  UmNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu nomNyango wezokuBusa ngokuBambisana neeNdaba zeNdabuko, i-South African Cities Network kunye nehlelo lokuHlaliswa kwabaNtu le-UN (i-UN-Habitat) bewusingethe iKundla yamalanga amathathu yokuKhulumisana engeyokuThoma yeSewula Afrika yokuHlalisa abaNtu emaDrobheni nePhasini Loke neyomThethokambiso weeNdawo zemaDrobheni eSewula Afrika.  Ikundla le ibuthelele abasebenzisani bomphakathi abangabaqakathekileko kobanyana bazokulungisa iintjhijilo ezikhona, basebenzise ngokupheleleko amathuba wokukhula kweSewula Afrika ngobudrobha.                                              4.2.2.  Ikundla le iphakamise ukuqakatheka kokulawulwa kokukhula msinya kobudrobha beSewula Afrika malungana nokujamelana nezehlakalo ezikulu ezenzakalako njengokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi, iinthuthi ezisebenza kuhle nethekhnoloji etsengileko nengakasilaphazeki.                

4.3.  Ukubuyiswa Kwamathambo Wabalwelikululeko BeSewula Afrika 
4.3.1.  IKhabinethi ikwamukele ukubuya kwamathambo wabalwelikululeko abangcwatjwa eZimbabwe ne-Zambia basekudingisweni. Ukubuya kwamathambo wabo eSewula Afrika ekhululekileko neyombuso wentando yenengi kukuphumelela kwesiNgeniso somThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika, wona osilayela ukuthi ‘sithobe amanceba wokuqalangana kwesikhathi esidlullileko, sakhe umphakathi osekelwe ngamagugu wentando yenengi, ngobulungiswa bomphakathi kunye nangamalungelo wobuntu asisekelo.’                            
4.3.2.  Leligadango liyingcenye yePhrojekthi yokuBuyiswa kwabaDingiswa, enqophe ukunikela ilizwe lekhethu nemindeni ithuba lokuhlonipha isikhumbuzo salabo abalwela ikululeko nobulungiswa, nelokunikela urhulumende ithuba lokuhlonipha nokuvuselela amagama walabo abazidela iingazi namathambo balwela ikululeko yelizwe lekhethu.                      
4.3.3.  ISewula Afrika solo isathokoza izwelano lamazwe ngamazwe wona anikela abalwelikululeko indawo yokuhlala, abasekela, abe abapha ngitjho nendawo yokugcina yokuphumula.                                                                      

4.4.  Zemidlalo  
4.4.1.  IKhabinethi ibawa amaSewula Afrika ukuthi atjengise isekelo lawo kumendi we-Mamelodi Sundowns neBafana Bafana u-Ronwen Williams, owenyulelwe ukuba hlangana ne-10 labomendi abaphambili ephasini loke emnyanyeni wabonongorwana i-Ballon d’Or ye-Yachine Trophy, ngokuvowuda ku-https://www.lequipe.fr/en/special/selection/ballon-dor-2024/section/the….                                                                                                              
4.4.2.  U-Williams umdlali wokuthoma weSewula Afrika ukwenyulelwa ku-Yachine Trophy kibonongorwana be-Ballon d’Or. Umnyanya wehlandla lama-68 wabonongorwanaba uzokubanjwa ngomhla wama-28 kuSewula 2024.  Bekube mzukwanokho, singavowudela u-Willams ngesiNgisi nangesiFrentji.                                                                

5.  Zamazwe Ngamazwe 
5.1.  Isiqunto Se-UNGA Nge-Israyeli NePalestina  
5.1.1 IKhabinethi isemukele isiqunto se-UNGA esibe mlando esithe kukwephula       umthetho ukuhlalisa abantu bakwa-Israyeli e-East Jerusalem, e-West Bank kunye ne-Gaza, sabe salayela nokuthi aphume aphele amajoni wakwa-Israyeli nawo woke amaphandle akileziindawo.                                                                      
5.1.2 Lesisiqunto asikaqakatheki endabeni yeSewula Afrika eKhotho yamaZwe ngamaZwe (i-ICJ) nje kwaphela, kodwana amazwe athuthukileko anjenge-Spain, ne-Belgium, ne-Japan ahlanganyele nobunengi bamazwe asemkhakheni onca ngeSewula yephasi ukusekela isiquntwesi.                                                                          

5.2.  IVakatjho Lomsebenzi EmBusweni We-Lesotho  
5.2.1 IKhabinethi ilitjhejile iVakatjho lomSebenzi lomBuso we-Lesotho likaMengameli Ramaphosa ngomhla we-04 kuSewula 2024, lapho bekamenywe khona   nguNdabezitha iNgwenyama u-Letsie III. Ngesikhathi sevakatjhweli, uMengameli Ramaphosa ukhambele umnyanya wokugidinga iLanga leKululeko ye-Lesotho lomnyaka wehlandla lama-58 nelomNyaka wamaKhulu amaBili i-Lesotho yaba khona, wabe waba namezwi awatjhiyako kiloyo mgidingo wesikhumbuzo samagugu anothileko wabeSuthu.               

5.3.  Ipi Ethuweleleko E-Sudan 
5.3.1.  IKhabinethi ikutjhejile ukuqina kwepi elwa e-Sudan yabe yabawa boke abantu be-Sudan ukuthi balandele ikomba ye-AU neBandla leHlanganisela leemPhathimandla zikaRhulumende ngezeTuthuko ukuqeda ipi le. ISewula Afrika ilungele ukusiza abantu be-Sudan–abalimi bendima nabanye ababelani abafaneleko – ngelwazi elikhethekileko enalo, kobanyana bazokufunisana isisombululo esizakuletha ukuthula kwasafuthi e-Sudan.                                                

B.  Ezibikelwe IKhabinethi  

1.  Umbiko Ngokuqedwa Kwehlolo Yendlela Yokuphila Kwamalunga Weenkhundla Zabaphathi Eziphezulu (ama-SMS) 
1.  IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngomsebenzi we-e-Disclosures yamalunga we-SMS yabe yabuka indima eyenziweko ebala nokuthotjelwa kwemibandela ngokupheleleko minyango karhulumende omkhulu neyeemfunda eli-147 keli-160 yabe yatjheja nephenyo elikhona kilawo malunga angakhange athobele imilayelo nemibandela.                                                                   2. IKhabinethi ikhwezelele umNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha ukuthi uqalelele ukudlulisela ihlelo le-eDisclosure kibomasipala.                                                                                            

2.  Umbiko Ngokusungulwa Kwerejista Yokukhalima Kiyo Yomithathu Imikhakha Karhulumende 
2.1.  IKhabinethi ibikelwe ngendima esele ikhanjiwe ngokusungulwa kweRejista yokuKhalima kiyo yomithathu imiKhakha kaRhulumende yabe yasekela isiphakamiso sokuhlanganisa iRejista eKulu yokuKhalima ngehlelo likarhulumende le-PERSAL kunye nangehlelo lokurholela abasebenzi kiborhulumende beendawo,  ukuba nelwazi nomkhanyo omuhle ngeemphathimandla eziqatjhwa ukube amagamazo abalwa ezintweni ezingakalungi, neemphathimandla ezithokoze umsebenzi, namkha neemphathimandla eziqotjhwe emsebenzini.                                                                                                    

C.  Iinqunto ZeKhabinethi  

Imithethomlingwa

1.  UmTlamo WomThethomlingwa WeKhampani Yeembaseli ESewula Afrika (i-SANPC) 
1.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa i-SANPC wee-2024. UmThethomlingwa lo uvula ithuba lokuvulwa kwekhampani yombuso, ekuyinto eqinisa isiqunto esathathwa yiKhabinethi ngomhla we-10 kuMgwengweni 2020 sokuhlanganisa i-PetroSA, i-South African Gas Development Company (i-Gas) kunye ne-Strategic Fuel Fund Association.                   1.2.  Amandla wokutsenga eendaweni ngeendawo eSewula Afrika aphethwe khulukhulu ziinKampani ze-Oli zamaZwe ngamaZwe (ama-IOC), okuyingozi ekutholakaleni kweembaseli eziyitlelezi, njengoba ama-IOC avala ubutsengelo bawo nje. UmThethomlingwa ophakanyiswako lo ubeka i-SANPC ebujameni obuhle bokuba ngekhamba phambili elizweni loke engathola amalungelo wokuthungatha i-oli nerhasi ngokwayo bese iba godu namatjhere ngendlela yomBuso emalungelweni wangeqadi.                                                
2.  UmTlamo WomThethomlingwa Weembaseli Wee-2024            
2.1.  IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komtlamo womThethomlingwa weembaseli. Umnqopho womThethomlingwa lo kuqinisekisa ukuvikeleka nokutholakala kweembaseli ze-petroleum nokuthuthuka ngenaneko kwekoro ye-petroleum, ekubalwa nokufakwa kwemikhiqizo yesimodeni ehlanzeke ngcono kunye neensetjenziswa ezivuselelekako ezizakwenza ubungcono emvangweni weembaseli.                            
2.2.  UmThethomlingwa lo uzakusiza kumaqalontanzi karhulumende nekuhlelweni ngobutjha komnotho nekuvulweni kwemisebenzi ehlelweni lokuphathwa nokulawulwa kwekoro yeembaseli kanti godu uzakusiza ngokulungisa iinlilo ezimbadlwana ezikhe zezwakala malungana ngomThetho we-1977 wokuphathwa kweenSetjenziswa ze-zeemBaseli, (umThetho 120 we-1977.)                                      
3. UmThethomlingwa Otjhugulula UmThetho WezePilo NokuPhepha Eemayini    
3.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komtlamo womThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezePilo nokuPhepha eeMayini.                                                                                                        
3.2.  Umtlamo womThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho we-1996 wezePilo nezokuPhepha eeMayini (umThetho Nomboro 29 womNyaka we-1996) ngokuhlela ngobutjha iindlela zoburhiyarhiya bokusebenza, nokuqinisa ukuthotjelwa kwemilayelo, nokuqiniswa kwesandla emacaleni nekuhlawuliseni, kunye nokutjhugululwa kweenhlathululo ezithileko.                
3.3.  Umtlamo womThethomlingwa uzakuqinisekisa, hlangana nokhunye, ukuthi amazinga wepilo nawokuphepha asetjenziswa ngendlela elungileko, asetjenziswe abe enziwe ngcono eemayini, ngaleyindlela kuzokuphunguka abantu ababhubha basemsebenzini eemayini, kuphunguke nokulimala kwabantu nokuguliswa kwabantu msebenzi abawusebenzako.                                                 

D.  Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.                                                                                                        

1.  UNom. Nkululeko Lwazi Mahlangu, oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisi-Zombelele: ZokuLawula ukuPhatha, ubuNgozi nokuThotjelwa kwemiLayelo emNyangweni wemiSebenzi yemBusweni nezomThangalasisekelo.                                                                                   
2.  Ukuqatjhwa Kwamalunga WeBhodi YesiJamiso SoBukhongozelo BaManzi EBhalule Elikhamba ELimpopo:
(a)  U-Adv. Thato Goodness Moeeng (uSihlalo);
(b)  UNom. Nandha Govender (iSekela likaSihlalo);
(c)  UNom. Francois Joubert;
(d)  UMm. u-Phathutshedzo Mudzanani;
(e)  UDorh. Vhahangwele Bologo Akwinekomi;
(f)  UNom. Nkhangweni Lawrence Rambau;
(g)  UNom. Dikgole Timothy Seroka;
(h)  U-Adv. Reinette Mary Rosey; kunye 
(i)   No-Adv. Elanie Broekman.

E.  Iminyanya Ezako  

1.  INyanga YezokuThutha 
1.1.  Umnyaka lo kuhlangana iminyaka eli-19 yeNyanga yezokuThutha kuSewula ngaphasi kommongondaba othi: “Senza okunengi ngokuhlanganyela.” Iminyanya yeNyanga le izokunqopha ukutjengisa umthangalasisekelo womphakathi nemisebenzi esolo iya phambili yokwenza ubungcono emisebenzini yomphakathi ngokusebenzisana nabo boke abasebenzisani.                                         1.2.  Iyabonakala indima eyenziwako kezokuthuthwa kwemithwalo solo kwavulwa iKundla yokuNikelana ngemiKhumbulo lakwa-Transnet (i-War Room), njengoba seyenzelwe ubungcono bokusebenza nje esiporweni seentimela zokuthutha ipahla nemadoyelweni wemikhumbi.                                                                       
1.3.  Urhulumende uzakubuye atjengise amaphrojekthi aqakathekileko wokwakha iindlela, ekubalwa kiwo ukulungiswa kweendlela i-N2/N3 KwaZulu-Natal ne-Moloto Road ehlanganisa isifunda seMpumalanga nese-Gauteng, godu iMpumalanga ne-Limpopo.       1.4.  IsiJamiso seenTimela eziThutha abaNtu (i-PRASA) naso sesilime indima ebonakalako ngokuvulwa ngobutjha kweemporo ezimaqalontanzi ezisiPoro se-Germiston-Katlehong-Kwesine, esisalingelelwako njenganje, ne-Cape Town Central Line, ekuhlelwe ukuthi iphele nakuphela umnyaka weemali ophezulu lo.                    

2. INyanga YezokuThuthukiswa KweHlalakuhle yoMphakathi  
2.1. USewula ubuye godu abe yiNyanga yezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle, kanti-ke urhulumende unqophe ukuphandlulula ngemiSebenzi yomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi.                                    
2.2.  Ngenyanga le kuzakuba namavakatjho wokukhambela iindawo ngeendawo elizweni lokeli ukuhlanganisa umphakathi nezenzelwa zomphakathi, namahlelo wokuthuthukisa bekubanjwe nemikhulumiswano yomphakathi, namahlelo wokubutha abantu abazakwenza umsebenzi namahlelo wokusekela nokukhuthazela ukwenza ubungcono bepilo babantu abathintekako.                       
3.  IKhonfrensi Yomlando Ococwako Yaqobemnyaka Elizweni Loke 
3.1.  ISewula Afrika isingatha iKhonfrensi yomLando oCocwako yaQobemnyaka ukusukela ngomhla we-07 ukuyokufika kumhla we-11 kuSewula 2024 oLundi, KwaZulu-Natal.                                        
3.2.  Ekhonfrensini yomnyaka lo, kuzokuqalwa khulukhulu ilwazi lalokho isitjhaba esikukhumbula ngehloko kwaphela, elingakatlolwa namkha lilondwe ngezinye iindlela emaziko welizwe naweemfundeni zokulonda ilwazi lezinto.                                                   

4.  INyanga YokuPhandlulula NgePilo YeNgqondo 
4.1.  USewula yiNyanga yokuPhandlulula ngePilo yeNgqondo, enqophe ukufundisa umphakathi ngepilo yengqondo yomuntu nokuwukhuthaza ukuthi utjheje ukuphila kuhle kwengqondo yawo.  Sikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi afune isizo nesekelo, godu abahloniphe nalabo abagula ngengqondo.                                                                

5.  UmHlangano WeHlanganisela Ye-Brazil, i-Russia, i-India, i-China ne-Sewula Afrika (we-BRICS) 
5.1.  UMengameli Ramaphosa uzokuya emhlanganweni omKhulu weHlanganisela yamaZwe we-BRICS e-Kazan, e-Russia, ukusukela ngomhla wama-22 ukuyokufika kumhla wama-24 kuSewula wee-2024.                                                                                           
5.2.  UmHlangano we-BRICS weHlandla le-16 ngaphasi kommongondaba othi: “Siqinisa Ihlelo Elimahlangothinengi LeTuthuko ELungileko NokuVikeleka ePhasini,” uzakucocisana ngeendaba ezimalungana nerhwebo nepolitiki yephasi loke bekukhuthazwe ukusebenzisana hlangana kwamazwe amalunga.                                                              

6.  ILanga LeKululeko YeemBikiindaba 
6.1.  NgoMgqibelo, ngomhla we-19 kuSewula, iSewula Afrika izabe itjheja iLanga leemBikiindaba ukukhumbula izinto ezenzeka ngomhla we-19 kuSewula wee-1977 (i-Black Wednesday) mhlazana kuvalwa umlomo iinhlangano ezili-19 ze-Black Consciousness Movement kunye namaphephandaba amabili. ISewula Afrika yentando yenengi seyikhambe indima ekulu ngokuphakamisa ikululeko yeembikiindaba nekululeko yokuzwakalisa lokho umuntu afisa ukukuzwakalisa.  Ilungelo lokuzwakalisa lokho umuntu afisa ukukuzwakalisa ngokukhululeka kusekelwa mThethosisekelo weSewula Afrika.                                                                                     

7.  Imbizo KaMengameli Yehlelo LokuThuthukiswa KweeYingi  (i-DDM) 
7.1.  UMengameli u-Ramaphosa uzokudosa phambili iMbizo ye-DDM eya eMgababa eThekwini Metropolitan, KwaZulu-Natala ngeLesihlanu womhla wobu-8 kuSinyikhaba 2024.                                                                                        
7.2.  IKhabinethi ikhombele zoke izakhamuzi zeMgababa namaphethelo ukuthi zize embizweni zizokukhulumisana nabajameli bazo bembusweni ngeensombululo zeentjhijilo eendaweni zemakhabo, zithole neendlela ekungenziwa ngcono ngazo izenzelwa zazo.     
8.  Ukuhlolwa Kwabafundi BakaMethrikhi (be-NSC) 
8.1.  IKhabinethi ifisela iTlasi kaMethrigi yoMnyaka wee-2024 okuhle kodwa ekuhlolweni kwayo kokuphela komnyaka kwakaMethrikhi (kwe-NSC) okuthoma ngomhla wama-21 kuSewula 2024, ibe ibawa nababelethi nabakhulisi babantwana ukuthi babasekele abantwababo ngalesisikhathi esiqakathekileko ekhambeni labo lezefundo.                                                                         8.2.  I-NSC solo isaqakatheke kangako, begodu ivula amathuba amahle khulu ebantwini abatjha bekhethu.                                                                                
G.  Imilayezo

1.  Siyabathokozisa 
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:  
•  IsiQhema sezomThetho seSewula Afrika e-ICJ ngokwethweswa kwaso unongorwana wesine we-Steve Biko/Frantz Fanon Award ngeKululeko yeNgqondo.  Unongorwana lo ngewokubathokoza ngomsebenzi wabo wokusekela isiVumelwano sokuKhandela nokuJezisa iCala lokuRhayila e-Gaza. Amalunga wesiqhemesi ngilawa: John Dugard - SC; Adila Hassim - SC; Tembeka Ngcukaitobi - SC; Blinne Ní Ghrálaigh - KC, Max du Plessis - SC, Vaughan Lowe - KC, Tshidiso Ramogale, Sarah Pudifin-Jones kunye no-Lerato Zikalala.                                
•  UPhrof. Salim Abdool Karim no-Phrof. Quarraisha Abdool ngokuthumba kwabo unongorwana ohlonitjhwa khulu i-Lasker Award ngomsebenzabo wokusebenzela umphakathi basenza irhubhululo le-HIV lokuhlenga abantu.                                                             •  U-Relebogile Maloma, umfundi weGreyidi 3 onesibindi owelatjhwa nge-chemotherapy yokwelapha ikankere notitjherakhe uMm. uNqobile Mbatha, ngokuthokozwa kwabo ngokuhlanganyela uNongorwana oKhethekileko obuya kuNgqongqotjhe, i-Special #MyTeacher Award, ngendaba yabo ekhuthazako. Nanyana bekaphethwe yikankere nje u-Relebogile, ngesekelo elisemeleleko likatitjhere wakhe uMm. uMbatha, ukghonile ukwenza umsebenzakhe wesikolo ngitjho alele esibhedlela. UMm. uMbatha wenzile ukuthi u-Relebogile angasaleli emva ngomsebenzakhe wesikolo nakasesibhedlela, wamlekelela ukuthi ahlale athola isizo ngeemfundo zakhe, akghone nokuthintana nanabafundi betlasi yakhe. Ngemizamo yakhe yokusebenza ngendlela engakavami, u-Relebogile akhange agcine ngokwenza umsebenzakhe wesikolo asesibhedlela, kodwana umsebenzakhe uwenze kuhle okubabazekako, kangangoba ubalwe hlangana netjhumi labafundi abasebenze kuhle khulu etlasinakhe – ukube kanti woke umsebenzakhe bekawenza asesibhedlela.  Indababo ibufakazi obunamandla khulu emandleni wetjhuguluko lesisa nezwelo lokuzinikela ekufundiseni, nemandleni wokubambelela komphefumulo womuntu.                                                      
•  UMm. u-Melisa Carol Du Plessis (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ekuFundiseni uGreyidi R {i-Excellence in Teaching Grade R}); 
•  UMm. uBonisiwe Happiness Maphumulo (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ekuFundiseni iFundo yamaBanga aPhasi {i-Excellence in Primary School Teaching}); 
•  UMm. uNthabiseng Mavis Mateba (NgokuSebenza kuhle ngaPhezu kokwEnza ekuFundiseni i-Life Skills kwaGreyidi 1-6 {i-Excellence in Life Skills Teaching, Grade 1-6});
•  UMm. uKoliwe Doris Mbatha (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ebuRholini befundo yamaBanga aPhasi {i-Excellence in Primary School Leadership});
•  UNom.  Thapelo Jacob Mthimkhulu (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ekuFundiseni eSekhondari {i-Excellence in Secondary School Teaching});
•  UMm. u-Rose Martha De Jonker (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ebuRholini beSekhondari {i-Excellence in Secondary School Leadership}); 
•  UNom. Tiisetso Daniel Chaka (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ekuFundiseleni iinDingo eziKhethekileko {i-Excellence in Special Needs Teaching}); 
•  UNom. Mbongiseni Cyril Dlamini (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ebuRholini beenDingo eziKhethekileko {i-Excellence in Special Needs Leadership}), 
•  UNom. Itumeleng Esau Jr Komane (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ekuFundiseni iFundo eLekelelwa yiTheknoloji {i-Excellence in Technology-Enhanced Teaching and Learning}); 
•  UMm. Maserole Mojela (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ekuFundiseni iSayensi yeMvelo {i-Excellence in Teaching Natural Sciences}); 
•  UMm. u-Motlatso Lucia Maake (NgokuSebenza kuHle ngaPhezu kokwEnza ekuFundiseni i-Physical Science {i-Excellence in Teaching Physical Science}); 
•  UNom. Ethon Alexander (NgokuSebenza kuHle ngaphezu kokwEnza ekuFundiseni iMethemethiksi, GET {i-Excellence in Teaching Mathematics, GET}); 
UNom. Sithembiso Eugene Mahlalela (Ngokusebenza kuHle ngaphezu kokwEnza ekuFundiseni iMethemethiksi, FET {i-Excellence in Teaching Mathematics, FET}); 
•  UNom. Derek Swart (othole i-Kader Asmal Lifetime Achievement; no 
•  Mm. uNtombozuko Mkizwana (othole i-National Best Teacher Award {unongorwana kaTitjhere obaDlule Boke}). 
•  Ama-Springboks, isiqhema sekhethu sakamakhakhulwararhwe, ngokuthumba kwaso ngokuqaqada phezu kwezu kwesiqhema se-Argentina nangokuthola unongorwana weenKutani zikaMakhakhulwararhwe wee-2024.                                                                 •  IsiQhema seBholo eRarhwako seSewula Afrika sabeSana abangaPhasi kwama-20 wemiNyaka, esijayeleke ngelaMajita, ngokuthweswa kwaso unongorwana i-TotalEnergies CAF Under-20 Africa Cup of Nations nangokulungela kwaso ukuyokudlala emidlalweni yephaliswano labangaPhasi kwama-20 weminyaka (i-2025 U-20 Cup of Nations.)                                                           
•  I-Motorsport South Africa, ngokuthola kwayo indawo ku-World Rally-Raid Championship (i-W2RC), ezakudlalelwa eSewula Afrika ngomnyaka wee-2025.                             
•  U-Zoalize Jansen van Rensburg, ngokwethweswa uNongorwana kaNomhlekhabo wePhasi weSewula Afrika wee-2024. U-Zoalize uneminyaka eli-18 ubudala kanti-ke uzokujamela ilizwe lekhethu ePhaliswaneni leHlandla lama-72 likaNomhlekhabo wePhasi ngeNyanga kaMhlolanja wee-2025.                                                                                          
•  Abathumbi bamakoro ngamakoro behlandla lokuthoma le-SAICA South African in Australia Awards.  Unongorwana we-CEO uthethwe ngu-Manana Johnson ngokubonisa kwakhe amandla wamakghono ahlukahlukileko emakorweni anjengokwakhiwa komphakathi, uBuntu, ilitho umuntu angalenza emphakathini kunye nokusebenzisana kwakhe nelutjha.                                                                                                               
2.  Silila Imbiko 
•  IKhabinethi ithumele amagama wokududuza kuRhulumende nabantu be-Democratic Republic of Congo ngebangamatlhuywo yengozi yesikebhe eLitsheni i-Kivu ngoMgqibelo womhla we-05 kuSewula wee-2024, lapho kubhubhe khona abantu.                                                              
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

•  UMfundisi owaziwako u-Ray McCauley, omsunguli nomtlami we-Rhema Bible Church nowakhe waba ngomunye waboSihlalo ababephathiseneko emKhandlwini i-National Interfaith Council of South Africa.                                                                                     •  IJaji laphambilini u-Willem Heath – owaba nguSihlalo weKomitjhana yePhenyo ka-Heath eyayiphenya ngobukhohlakali, ngokukhwabanisa nangemisebenzi ephambuke endleleni ePumalanga Kapa, kanti godu wakhe waba nanga siKhulu esasiphethe iPhiko laboFokiso eliKhethekileko (i-SIU) ukusukela ngomnyaka we-1997 ukuyokufika emnyakeni wee-2001.                                     •  Usaziwako womvumo we-Gospel u-Solomon Molokoane, obekadume ngegama lakhe lesiteji, lika-‘Solly Moholo,’ obe sikhuthazo, waba mthobi wemimmoya yethu wabe wasithokozisa ngeengoma zakhe.                                   
•  USiphiwe ‘General GTZ’ Sibisi, obekangowokuphela emalungwini wesiqhema somvumo we-Kwaito i-Chiskop obekasasele, eyenza umsebenzi osisekelo wokusungula nokuthuthukisa umvumo we-Kwaito elizweni lekhethweli.                                                    

3.  Isimemezelo Somphakathi     
a.   IKhabinethi ibawa boke abantu elizweni lekhethweli ukuthi basebenzise amanzi ngokuwanconcosela, ngoba amanzi solo ayindlala elizweni leSewula Afrika, kanti-ke njenganje sisahlelwe kutlhayela kwamanzi. Khulukhulu-ke sikhwezelela izakhamuzi ze-Gauteng nezaKwaZulu-Natala, lapho sekubekwe khona imilayelo yesilinganiso samanzi (1) nesilinganiso (2); nje-ke iKhabinethi ibawa izakhamuzi ukuthi ziyithobele lemibandela yesilinganiso samanzi.                                                                               
b.  Amanzi ayipilo, asebenzise ngokutjheja.                                                          

Isitatimende Sikhutjhwe: NgezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)
Imibuzo ingathunyelwa: kuMm. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Iselifowuni: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore