A. TINDZABA LETIBALULEKILE TELIVE
1. Indlela Lebanti Yekulawula Kutsela eNingizimu Afrika
1.1 Ikhabhinethi yendlulise kubonga kwayo kubantfu baseNingizimu Afrika labahlanganyele emibhikishweni lenekuthula lokungahambisani netekutfutsela kuleli yaphindze futsi yancoma Tinhlangano Letisebenta Ngekuhlanganyela Tavelonkhe Netinhlaka Tebunhloli (i-NatJOINTS) ngekucinisekisa kutsi imibhikisho ichutjwa ngekuthula mhla tinge-30 Inhlaba 2026.
1.2 Ikhabhinethi iphindze futsi yancoma umsebenti weLikomidi Letindvuna ngaphasi kwekuba sesihlalweni kweNdvuna Yetebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo, Make Mmamoloko Kubayi, ngemsebenti lomuhle lowentiwe ekufezekiseni Indlela Lebanti yekulawula kutfutsela kuleli njengobe kumenyetelwe nguMengameli Ramaphosa mhla ti-7 Inhlaba 2206.
1.3 Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nekucala kusebenta kwetinsika letisihlanu teNdlela Lebanti, inchubekelembili lefaka ekhatsi ngaphasi kwensika yekucinisekisa kutfotjelwa kweMtsetfo:
1.3.1 Kukhuliswa kwelizinga lekuhlolwa kwetisebenti etinkampanini letisolwa ngekucasha bantfu bemave langaphandle labete emaphepha, ngaphansi kwekucondziswa ngeMasekelandvuna eTemisebenti Netisebenti, (Mnu. Jomo Sibiya), weTasekhaya (Mnu. Njabulo Nzuza) kanye neMaphoyisa (Dkt. Polly Boshielo).
1.3.2 Kucinisekisa kubuyiselwa emaveni abo kwebantfu ngekuhleleka nangalokusemtsetfweni ngekusungulwa kabusha kweNkantolo Lekhetsekile Yekutfutsela kuleli eThekwini (leyasebenta kucubungulakubuyiselwa kwebantfu emaveni abo lebekwentiwa eSherwood, eThekwini), Inkantolo Yekutfutsela kuleli eSikhumulweni Setindiza Semhlaba wonkhe sase-OR Tambo, kanye nekucala kusebenta kabusha kwenkantolo eLindela Repatriation Center eKrudorgers.
1.3.3 Kuphendvula ngekushesha kwekusekela tinyatselo tekubuyiselwa emakhaya, emaveni abo kucinisekisa kutsi kubuyiselwa ekhaya kuhlangene futsi kwentiwa ngesizotsa. Loku kwenta kutsi i-IMC isheshe isungule sikhungo sekubuyisela bantfu ekhaya sesikhashana eMusina kute kutsi kuchutjwe kahle lomsebenti ngaphasi kwetimo letinesitfunti naletinebuntfu. Mayelana naloku, Ikhabhinethi yendlulise kubonga kwayo etinhlanganweni letingenti inzuzo letifana ne-Gift of the Givers, Ashraful Aid kanye neMahlasela Foundation.
1.3.4 Kusuka mhla ti-7 Inhlaba 2026, Siphatsimandla Setekulawula Iminyele sibambe bantfu labanyenti lababuya kulamanye emave labebatama kungena kulelive ngendlela lengekho emtsetfweni, labafaka ekhatsi bantfu lababuya kulamanye emave labangakabhalisi, bantfu labangatsandzeki kanye nekwalelwa ngenca yemadokhumenti ekuhamba langatfobeli nemitsetfo.
1.3.5 I-NATJOINTS ivule emacala ebugebengu labanti lavulwe mayelana netebugebengu lafaka ekhatsi kuphatamiseka kwemmango kanye nemacala ebugebengu lahlobene nekufaka bantfu inshisekelo yekwenta lokubi labhalisiwe, basolwa lababoshiwe futsi nemacala langembi kwetinkantolo kanye nalawo lokusaphenywa ngawo.
1.4 NgaLesine, mhla ti-02 Kholwane 2026, lamanye emalunga e-IMC ente luhlolondzawo emnyeleni weLimpopo neZimbabwe kubona bubanti bemsebenti we-IMC lomayelana nekutfutfukisa sakhiwonchanti semnyele.
2. Kudlala Kahle Kakhulu 'kweBafana Bafana’ eMdlalweni Wendzebe Yemhlaba ye-FIFA wanga-2026
2.1 Ikhabhinethi ihlanganyele nesive ekuhalaliseleni iBafana Bafana ngekusebenta kwayo lokuhle kakhulu eNdzebeni Yemhlaba ye-FIFA yanga-2026, lapho khona kubonakele licembu lichubekela embili liya kuMjikeleto we-32 kwekucala ngca kusuka ngesikhatsi iNingizimu Afrika yacala kudlala Endzebeni Yemhlaba yanga-1998.
2.2 IBafana Bafana iphindze futsi yakhombisa libhola lelimangalisako ngesikhatsi idlala ne-Canada emjikeletweni we-32 lapho khona ihlulwe ngendlela lephula inhlitiyo ngeligoli lesikhatsi sekumisa. Sive setfu siyatigcabha kakhulu ngebafana betfu labakhombise kutsi bangakhona kubamba ngesihlutfu nebadlali belibhola bemhlaba labahamba embili.
2.3 Siyabonga, Ningizimu Afrika, ngekwemukela ngaletifutfumele Bafana betfu (Bafana Bafana).
TEMNOTFO:
1. INingizimu Afrika ICOPHA Intfutfuko Lebalulekile Ekubekweni Kwekuncintisana Emhlabeni Wonkhe
1.1 Ikhabhinethi yemukele intfutfuko lenkhulu yeNingizimu Afrika ekucudzelaneni kwemhlaba wonkhe njengobe kuvetwe eNcwadziniYemnyaka Yemhlaba Yetekucudzelana yanga-2026 (i-WCY)lesibeka endzaweni ye-54 uma kucatsaniswa ne-64 nga-2025.
1.2 Lombiko wakhishwa ngenyanga yeNhlaba 2026 Sikhungo Sekutfutfukisa Kuphatsa (i-IMD) ngekubambisana ne-Productivity SA yabona iNingizimu Afrika yenta ncono ngetindzawo letilishumi kusuka esigabeni sayo sangaphambilini.
1.3 Lokubekwa kulesigaba kufukulwe yinchubekelembili ekusebenteni kahle kwahulumende, kukhula kwelizinga lekwetsemba emabhizinisi kanye nekulawulwa kwesakhiwonchanti lokwentiwe kancono, lokugcizelela umtselela wetingucuko letichubekako tekucinisa kusebenta kwemnotfo kanye nekuphatsa.
2. Ingcungcutsela Yesakhiwonchanti YaseNingizimu Afrika Icinisa Umkhankhaso Wahulumende Walelive Wekutjala Timali
2.1 Ikhabhinethi income kubamba ngemphumelelo Ingcungcutsela Yesakhiwonchanti ne-Expo yaseNingizimu Afrika kusuka mhla ti-9 kuya ngamhla ti-11 Inhlaba 2026 eSikhungweni Semihlangano saseGallagher eGoli lesinikete inkhundla lebalulekile yekuchubela embili kubambisana, kuhlanganisa lutjalomali kanye nekusheshisa kucala kusebenta kwemiklamo yesakhiwonchanti selisubuciko.
2.2 Tinkhulumiswano betigcile ekwandziseni kubambisana kwahulumende netikhungo letitimele, kwenta kancono emanethiwekhi ekuhambisa tintfo kanye nekucinisa sakhiwonchanti sekutfutsa, emanti, kanye nesakhiwonchanti sedijithali kute kusekelwe kukhula nekutfutfuka kwemnotfo Letinhlelo tesakhiwonchanti tenta kutinikela lokumenyetelwa nguMengameli Cyril Ramaphosa eNkhulumeni Yebunjalo Belive yanga-2026 tisebente, yaveta luhlelo lolunemandla lwekukhula lokuholwa sakhiwonchanti, lokunemali lengetulu kwetigidzigidzi leti-R1 tesakhiwonchanti sahulumende ethemini lesisemkhatsini.
BUDLELWANE BETEMAVE EMHLABA
1. Ingcungcutsela ye-SACU: Kujulisa Kuhlangana Kwesigodzi
1.1 Ikhabhinethi income imphumelelo yeNgcungcutsela ye-9 yeNhlangano Legunyata Kungena Nekuphuma Kwemphahla YaseNingizimu Afrika (i-SACU) Yetinhloko Temave noma taHulumende mhla tinge-26 Inhlaba 2026.
1.2 Umphumela lomkhulu waleNgcungcutsela futsi ngekuhambisana nendlela ye-Re-Imagined SACU, emave langemalunga aphindze futsi acinisekisa kutinikela kwawo ku-SACU njengenjini yekuchuba kuhlanganiswa kwemnotfo wesifundza, kwehlukahlukana kwetimboni netemnotfo, kuhwebelana nekutjala imali lokwengetiwe ngekhatsikwesifundza, kuhlanganisa inchubomgomo kanye nekutfutfukiswa kwemnotfo lokusimeme. Kutfutfukisa timboni kuyachubeka nekuba yiNsika ye-ajenda yekutfutfuka ye-SACU.
2. Kugcina budlelwane belisubuciko neShayina
2.1 Lisekelamengameli Paul Mashatile liphotfule ngemphumelelo luvakashomsebenti lwakhe lwekuya eShayina kusuka mhla tinge-20 kuya kumhla tinge-26 Inhlaba 2026, lokuhloswe ngako kucinisa kakhulu budlelwane betemnotfo kanye nekwandzisa ematfuba ekutjala imali kanye nekubambisana kwetimboni. Ngesikhatsi saloluvakashomsebenti, uphindze futsi wabamba umhlangano wemave lamabili neMhlonishwa Mnu. Han Zheng, Lisekela laMengameli weRiphabhulikhi Yebantfu YaseShayina, bacocisana ngetindzaba letibatsintsa bobabili kanye nekucinisa kakhulu tibopho temnotfo emkhatsini wemave lamabili.
2.2 Ngesikhatsi salokuvakasha, Lisekelamengameli Mashatile lihlanganyele ku-Fourth International Supply Chain Expo yaseShayina, lapho khona acinise simo seNingizimu Afrika njengelisango leliya e-Afrika leseNingizimu neSahara kutekuhwebelana, lutjalotimali kanye nekubambisana kutetimboni. Lokubambisana lokucinisiwe kulindzeleke kutsi kuhehe lutjalomali lolwengetiwe, kwandzise ematfuba emabhizinisi endzawo kanye nekusekela kukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhe umuntfu lokwakha ematfuba emisebenti.
A. TINCUMO TEKHAMBINETHI
1. Luhlaka Lwenchubomgomo Lelisubuciko Lwemasheya Ephethroliyamu
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluhlaka lweNchubomgomo Yelisubuciko Lwemasheya Ephethroliyamu kute kutsi ummango uphawule ngalo.
1.2. Lenchubomgomo ihlose kucinisa kuphepha kwemandla eNingizimu Afrika kanye nekunciphisa umtselela wetemnotfo wetehlakalo tekwetfula tamasinyane letingakalindzeleki. Kulandzela lucwaningo loluphelele lolwentiwe nguhulumende nga-2024 mayelana nemasheyabuciko ephethroliyamu alelive, letikhombe tindzawo letidzinga kunakwa, lokufaka ekhatsi sidzingo sekucinisa emalungiselelo ekugcina emasheya kanye nekwandzisa emandla akuleli ekupolisha.
1.3. Lenchubomgomo iphakamisa imodeli yekubamba emasheya lehlanganisiwe lapho khona Inkampani yaPhethroliyamu yaVelonkhe yaseNingizimu Afrika (i-SANPC) itawugcina tingodlamasu letilingana nemalanga lange-60 ekungeniswa lokuphelele kwako kokubili, i-oyili lengakahlutwa kanye nemkhicito yephethroliyamu lehlutiwe, ngekukhuphuka ngetigaba kuya emalangeni lange-90 esikhatsini lesidze. Lenchubomgomo itawufaka sandla ekuvikeleni kuphepha kwemandla kwavelonkhe, kwenta kancono kucinisela etehlakalweni tamasinyane letingakalindzelwa ekwetfulweni kwetinsita kanye nekwesekela kukhula kwemnotfo lokusimeme.
2. Luhlakamsebenti Loluhlanganisiwe Lwekukhutsata Tetenhlalakahle
2.1. Ikhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Loluhlanganisiwe Lwekukhutsata Tenhlalo (i-ISFF) njengelithulusi lelibophanako lenchubomgomo yavelonkhe yekulinganisa kanye nekuba sikhungo sekutibandzakanya kwemmango ekwetfulweni kwesakhiwonchanti kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, tikhungo letiphetfwe nguhulumende kanye nalabo labatsintsekako ekutfutfukiseni sakhiwonchanti.
2.2. Loluhlaka kuhloselwe ngalo kubukana nemibhikisho yemmango, kuphatamiseka kwephrojekthi, kumosha imphahla, kubambeleleka kanye nebungoti betekuphepha ngekutsi kukhutsatwe kuhlanganyela kwemmango lokuhlelekile kuwo wonkhe umjikeleto wemphilo yephrojekthi yesakhiwonchanti, ngaleyo ndlela kuciniswe kwetsembana kwemmango, kubumbana kwetenhlalo kanye nekuvikelwa kwekutjala imali kusakhiwonchanti.
2.3. I-ISFF yetfula indlela lenebungcweti nalehlanganisiwe yekugcugcutela tenhlalakahle, lokufaka ekhatsi kugunyatwa kweBagcugcuteli beTenhlalo, emalungiselelo ekuphatsa lacacile, kugadza nekuhlola lokucinile, kanye nendlela lesekelwe ebungotini yekulawula bungoti lobuhlobene nemmango.
3. Umbiko weLicembu Lekusebenta Letingcweti lomayelana nesayensi, tebucwepheshe kanye nekusungulwa kwetintfo letinsha (i-STI)
3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kukhishwa kweMbiko Wekusekela Ngetimali Tesayensi, Tetheknoloji Nekusungula Kute kutsi ummango uphawule.
3.2. Lombiko ugcizelela sidzingo sekutsi iNingizimu Afrika igweme kwetsembela kakhulu etimalini tangaphandle kanye nekwakha emandla etimali tasekhaya kute kuncishiswe bungoti lobuletfwa tinhlelo telucwaningo talelive kute kutsi kuvikelwe kutimelakwesayensi yaseNingizimu Afrika.
4. Kucinisekiswa kweNchubomgomo Yekutfutfukisa Ummango LongaseNingizimu ye-Afrika (i-SADC) Inchubo lemayelana neTimboni
4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweLuhlelo lwe-SADC lolumayelana neTimboni kute kutsi lucinisekiswe. LoLuhlelo lusivumelwano sesifundza lesibophanako ngekwemtsetfo lesihlose kutfutfukisa sisekelo setimboni lesehlukahlukene, lesisungulako nalesincintisana emhlabeni wonkhe kuyo yonkhe iNingizimu lesentasi ne-Afrika. Inhloso yayo kukhutsata kukhula kwemnotfo losimeme nalongukhukhulelangoco.
4.2. Kuvunywa kweNchubomgomo yiNingizimu Afrika kutawufaka sandla ekuyenteni kutsi isebente ngobe ifaka sandla ekugcileni ekutfutfukiseni temnotfo netetimboni tesifundza kanye nekukhutsata kugucuka kusuka ekutsengiseleni emave angaphandle umkhicito longakahlutwa kuya ekutsengiseleni emave angaphandle imikhicito yelinani leliphakeme.
5. Kucinisekiswa kweSivumelwano Sekulondvolotwa Nekusetjentiswa Ngendlela Lesimeme Kwetinhlobonhlobo Tetintfo Letiphilako Taselwandle Tetindzawo Letingetulu Kwemandla Avelonkhe
5.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweSivumelwano Sekulondvolotwa Nekusetjentiswa Ngendlela Lesimeme Kwetinhlobonhlobo Tetintfo Letiphilako Taselwandle Tetindzawo Letingetulu Kwemandla Avelonkhe (Sivumelwane se-BBNJ) kutsi sivunywe. Lesivumelwano lesiphindze futsi satiwe ngekutsi Sivumelwano Setilwandle Letiphakeme, siyintfo lebophanako ngekwemtsetfo yaMhlabuhlangene leyentelwe kukhutsatakulondvolotwa kanye nekusetjentiswa lokusimeme kwetintfo letiphilako taselwandle emantini emhlaba wonkhe.
5.2. INingizimu Afrika idlale indzima lenkhulu ekubonisaneni ngaleSivumelwano ngaphasi kweSivumelwano saMhlabuhlangene mayelana neMtsetfo weLwandle. Sivumelwano se-BBNJ silindzeleke kutsi sicinise kwengayelwa kwetilwandle emhlabeni wonkhe ngekutsi kwentiwe kancono kubambisana kwemave emhlaba ekuvikeleni nasekulawulweni lokusimeme kwemitfombolusito yaselwandle emantini emave emhlaba.
B. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yekulawula Imvelo Yavelonkhe (i-NEMLA), 2026
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo we-NEMLA, 2026 kute sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo ufuna kuchibela Umtsetfo Wavelonkhe Wekulawula Imvelo, wanga-1998 (Umtsetfo we-107 wanga-1998), kute kuciniswe kulandzelwa kwemvelo kanye nekuphocelelwa ngekutsi kuniketwe bahloli bemvelo emandla ekukhipha tatiso tekulandzela kanye nekwenta bomasipala kutsi bakhiphe ticondziso tekwephulwa kwemvelo.
1.2. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi wetfule luhlelo lwetinhlawulo tekuphatsa emtsetfweni wavelonkhe wetemvelo waseNingizimu Afrika. Loku kutawuphelelisa tinswinyo tebugebengu letikhona ngekuniketa lenye indlela yekushushiswa kwebugebengu ngekwephula umtsetfo wemvelo lokungakabaluleki kakhulu, kwenta kutsi kucinisekiswe ngendlela lephumelelako ngesikhatsi kugwenywa kubambeleleka kanye nebungoti belidvumela lelihambisana nekushushiswa kwebugebengu.
2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tinhlelo Tekubhalisa Nekurekhoda Nge-elekthronikhi
2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tinhlelo Tekubhalisa Nekurekhoda Nge-elekthronikhi ePhalamende.
LoMtsetfosivivinyo ufuna kuchibela Umtsetfo Wekubhalisa Titatimende Nge-elekthronikhi (Umtsetfo we-19 wanga-2019), Umtsetfo Wekubhalisa Titatimende (Umtsetfo we-47 wanga-1937) kanye neMtsetfo Webunikati Bencenye Yemhlaba (Umtsetfo we-95 wanga-1986) kute kwentiwe luhlaka lwemtsetfo lolulawula tinhlelo tekubhalisa letibhalwe phansi tibe tesimanje.
2.2. LoMtsetfosivivinyo uchubela embili tinhloso temnotfo lofaka wonkhe umuntfu kanye nekuvikeleka lokutfutfukisiwe kwekuba nemhlaba. Letichibelo letiphakanyisiwe tiphatselene nebucwepheshe kakhulu futsi tihlose kucinisa kuvikeleka kwemalungelo emhlaba kanye nekwenta kancono kuphatfwa kwemalungelo emhlaba kanye nemphahla kute kuzuze banikati bemhlaba kanye nebanikati bemalungelo.
C. TAKAMUVA LETATISWA IKHABHINETHI
1. 2026/7 Tilinganiso Tebunhloli Tavelonkhe (i-NIE), Tintfo Letibalulekile Tebunhloli Tavelonkhe (ema-NIP) kanye neluhlelo lwekucala kusebenta kwe-NIE
1.1 Ikhabhinethi beyikhulume kafishane mayelana neMkhandlu Wavelonkhe Wetekuphepha wanga-2026/7 lovume Tilinganiso Tebunhloli Tavelonkhe, tintfo letibekwe embili tebunhloli tavelonkhe futsi wacabanga ngeluhlelo lwekucala kusebenta kwetilinganiso tebunhloli tavelonkhe.
1.2 Ikhabhinethi icaphele kutsi takhiwo tebunhloli tavelonkhe tiyachubeka nekungenelela ekusebentiseni Tilinganiso Tavelonkhe Tebunhloli.
1.3 Mayelana netintfo letibalulekile letingetulu kwemagunya etinhlaka teBuhloli baVelonkhe, Ikhabhinethi icabangele luhlelo lwekucala kusebenta lwe-NIE lolugcizelela, emkhatsini walokunye:
1.3.1 Kuhlolwa kwetisebenti lokucinisiwe kucinisekisa kutsi kulandzelwa kwemitsetfo yetisebenti yaseNingizimu Afrika,
1.3.2 Imitsetfo lecinile yemnotfo wendzawo kucinisekisa kuhlanganyela kanye nebunikati lobuvuna takhamuti ngekuhambisana nesigaba se-22 seMtsetfosisekelo, kugcizelelwa kulawulwa kwe-spazashop, lamanye emabhizinisi lamancane nalangakahleleki kucinisekisa bunikati lobunenshokutsi kanye nekuhlanganyela kwetakhamuti.
1.3.3 Kutimela mayelana nekuba nemandla kanye nekubakhona kwekudla ngekubuka imitfombolusito yaseNingizimu Afrika, kanye
1.3.4 Kugucuka kwesimo selitulu kanye nekucinisela lokufaka ekhatsi kubukana ne-super El Niño.
1.4 Ngesikhatsi lesifanele, futsi ngekweluleka kwetinhlaka teBunhloli Bavelonkhe, Indvuna eHhovisi laMengameli itawukhipha Tilinganiso Netintfo Letibekwa Embili Tebunhloli Bavelonkhe ta-2020 -2021.
2. Incwadzi Yekweluleka Yekhomishini Yemisebenti Yahulumende mayelana nekuhlanganyela kwetisebenti tahulumende emacenjini ekufundza emacembu etepolitiki kanye naletinye tintfo letihlobene nekuhlanganyela.
2.1 Ikhabhinethi icaphele Umlayeto Wekweluleka we-PSC mayelana nekubandzakanyeka kwetisebenti tahulumende kumacembu ekufundza emacembu etepolitiki kanye nalokunye kuhlanganyela lokuhlobene futsi yacela i-PSC kutsi ibonisane ngalokubanti ngato tonkhe tindlela tekusekela emalunga ePhalamende kutsi alungiselele emacembu ekufundza.
2.2 Sikhatsi setepolitiki saseNingizimu Afrika sisekelwe eluhlelweni lwekumeleleka lokulinganako kwemacembu etepolitiki njengobe leyo Phalamende ihlelwa ngekusebentisa imihlangano yacembulinye. Imihlangano yacembulinye ibese itihlela ngendlela leyenta kutsi asebente kahle – lamanye emacembu ahlela ema yacembulinye awo ngemacembu ekufundza.
2.3 Kucabanga lokungakalungi kweMlayeto Yekweluleka kutsi tikhulu letisetulu tihlanganyela emacenjini ekufundza ngekucondziswa Tindvuna noma Emasekelandvuna.
2.4 Tikhulu letisetulu tiyamenywa futsi kufanele kutsi tihlanganyele emacenjini ekufundza kuniketa lwati lwetebucwepheshe kute kunikwe Emalungu ePhalamende emandla ekwengamela kancono kanye nemandla ekubamba Sigungu Lesiphetse kutsi sitilandzele.
2.5 Ikhabhinethi ikuvumile kusebenta ngendlela yeSikhungo Lesihlungakokute isebente ngeTinkhombandlela tekuhlanganyela eMacenjini Ekufundza kanye nendlela lehambisanako yemacembu etepolitiki.
3. Kuhlelwa kabusha kweMabhizinisi Ahulumende (ema-SOE)
3.1 Ikhabhinethi itfole umbiko wenchubekelembili mayelana nekufezekiswa kwetingucuko lokuhloswe ngato kucinisa emabhizinisi laphetfwe nguhulumende (ema-SOE) kucinisekisa kutsi ayafaneleka injongo yawo.
3.2 Inchubekelembili lechubekako ekuchubeni kufezekiswa kweluhlelo lwekugucula ema-SOE, ifaka ekhatsi tinyatselo letimcoka letigcile ekuciniseni kubusa, kwenta kancono kusimama kanye nekwandzisa kutiphendvulela kuwo onkhe ema-SOE. Sinyatselo lesibalulekile nguMtsetfosivivinyo Wemabhizinisi Embuso Wavelonkhe, loniketa kusungulwa kwenhlangano lehlanganisiwe yekuhlanganisa tingucuko tema-SOE, kwenta tindlela tekuphatsa tibe sezingeni leliphakeme kanye netinkhombandlela temiholo, kanye nekusekela kusebenta lokwentiwe kancono kuyo yonkhe iphothifoliyo yema-SOE.
3.3 NgeLuhlaka Lwekugadza Kusebenta Kwe-SOE, kusebenta kwetinhlangano letinge-72 teShejuli 2, Shejuli 3A kanye neShejuli 3B kwahlolwa ngesikhatsi semnyaka wetimali wanga-2025/26. Lokuhlola kukhombe tinsayeya letinyenti tekuphatsa letidzinga kungenelela lokuhlosiwe.
3.4 Loluhlaka lusolo lulithulusi lelibalulekile lekucinisa kwengamela, kwenta kancono kubusa kanye nekutfutfukisa kusebenta kwetinhlangano kuwo onkhe Emabhizinisi Laphetfwe Nguhulumende (ema-SOE) ngekuhlolwa kwetinchubo tekuhlela, tekubika kanye netekulawula kusebenta.
3.5 Kugcwalisa letingucuko yinchubo yekulungisa nekubeka kabusha ema-SOE, kwakha emsebentini weMkhandlu WaMengameli Wemabhizinisi Laphetfwe Nguhulumende, lowetfule tincomo tawo kuMengameli ngaMabasa 2024.
4. Iphrojekthi Yekufinyelela Emfundvweni Yekwesekela Netinsita Tebantfwana Nebantfu Labasha Labakhubatekile eNingizimu Afrika
4.1 Ikhabhinethi iyicaphele imibiko lemibili leyakhiwe Litiko Labomake, Lusha Nebantfu Labaphila Nekukhubateka, lehlola ligebe emkhatsini wetinchubomgomo temfundvo lefaka konkhe ekhatsi yaseNingizimu Afrika kanye nemaciniso laphilwa bantfwana kanye nebantfu labasha labakhubatekile. Lephrojekthi leyentiwe emkhatsini weMphala nga-2022 neNdlovulenkhulu nga-2024, beyifaka ekhatsi umbiko wekubuka umkhakha kanye nembiko welucwaningo lowahlola tinsita tekusekela imfundvo letikhona futsi wakhomba tindlela tekungenelela letisebentako tekwenta ncono imiphumela yekufundza nekufundzisa. Ikhabhinethi iphindze futsi yacinisekisa kutinikela kweNingizimu Afrika ekwakheni luhlelo lwemfundvo lunye lolufaka konkhe ekhatsi lolunakekela tidzingo tebantfwana kanye nebantfu labasha labakhubatekile.
4.2 Tincomo letimcoka letifaka ekhatsi kugucula imitsetfo yemfundvo noma kumemetela imitsetfosimiso lehambisana neMtsetfo Wetikolwa waseNingizimu Afrika kute kugcinwe lilungelo lemfundvo lelinganako, lelinganako nalesezingeni lebantfwana nebantfu labasha labakhubatekile. Lemibiko iphindze futsi income kutsi tikhungo temfundvo lephakeme tetfule tifundvo letiphocelelekile temfundvo lefaka konkhe kanye netidzingo letikhetsekile tebafundzi labaceceshwa kutsi babe bothishela. Lemibiko lemibili iyatfolakala ku-
www.dwypd.gov.za
5. Tincomo teKhomishini Yeliciniso Nekubuyisana (i-TRC)
5.1 Ikhabhinethi itfole futsi yacabanga ngekwatisa kwaminyaka yonkhe lokuvunywe yiPhalamende mayelana nekucala kusebenta kwetincomo te-TRC. Ngenyanga yeNhlaba nga-2003, Iphalamende yavuma kuniketwa kwetinhlawulo kulabo labakhonjwa yi-TRC kutsi babahlukunyetwa. Loku bekufaka ekhatsi inkhokhelo yekugcina yekubuyisela kanye kuphela le-R30 000, tinzuzo tekwelashwa kanye naletinye tinhlobo telusito lwetenhlalakahle, timphawu netikhumbuto, kanye nekuhlunyeleliswa kwemmango njengencenye yekwelapha tilondza tesikhatsi lesengcile.
5.2 Ikhabhinethi iyibonile inchubekelembili ekufezekisweni kwaletinyatselo, lokufaka ekhatsi kumenyetelwa kwemitsetfosimiso nguMengameli lecondzisa tinhlawulo temuntfu ngamunye letentiwa kanye; kukhishwa, kungcwatjwa kabusha kanye nekungcwatjwa lokungumfanekiso kwebantfu labahlaselwe; lusito lwemfundvo lesisekelo; lusito lwemfundvo lephakeme kanye nekuceceshwa; kanye nelusito lwetindlu. Loluhlaka lwemitsetfosimiso lolusele loluphatselene netemphilo nekuhlunyeleliswa kwemmango lusetigaba letehlukahlukene tekuphotfulwa.
5.3 Ngetulu kwaloko, laba-17 455 kulaba-21 676 labahlukunyetiwe labakhonjwe yi-TRC labafake ticelo tekubuyiselwa ngamunye sebatfole sibonelelomali sabo se-R30 000. Samba lesiphelele lesikhokhelwe tinhlawulo tekugcina temuntfu ngamunye letikhokhelwa kanye sicishe sibe tigidzi letinge-R500. Kucinisekisa kutsi bonkhe labazuzako labafanele batfola kwesekelwa lokufanele kutsi bakutfole, mhla tinge-9 Inhlaba 2026, kwashicilelwa satiso lesijwayelekile kuGazethi yaHulumende lesicela bahlukunyetwa labakhonjwe yi-TRC, noma tihlobo tabo letisedvute, letingakafaki sicelo sekubhadalwa kutsi tite embili tifune kubhadalwa kwabo kanye kwe-R30000.
D. KUBEKWA ETIKHUNDLENI
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu tetemfundvo kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele:
1. Dkt. Tshepo Mokoka njengaSikhulu Lesiphetse Selicembu leSikhwama Semandla Lesikhulu.
2. Mk. Lindokuhle Nzoyi njengaSikhulu Lesiphetse se-Amatola Water
3. Dkt. Michael Masiapato njengaKhomishani weLigunya Lekulawula Iminyele (kwelulwa kwesikhatsi sekuba sesikhundleni kwakhe).
4. Dkt. Musa Furumele njengeMmeleli Lomkhulu waseNingizimu Afrika kuKhomishini Yemanti yeLesotho Highlands kanye naMk. Nelly Dineo Ndumo njengalomunye ummeleli.
5. Kukhetfwa kwaSihlalo kanye nelilunga leBhodi yeKhomishini Yavelonkhe Yelotho:
a. Umnumzane Inkhosi Tembinkosi Bonakele (sihlalo); kanye
b. naMk. Mpho Sonia Mosing
6. Kukhetfwa kwemalunga eBhodi eMkhandlwini Wetemphilo Nekuphepha Etimayini
a. Mnu. David Msiza (Sihlalo);
b. Mnu. Xolile Mbonambi (Litiko Letemitfombolusito Yetimbiwa Nephethroliyamu);
c. Dkt. Dipalesa Mokoboto (DMPR);
d. Mnu. Mthokozisi A. Zondi (DMPR);
e. Mnu. Ndivhudza Mahwasane (DMPR);
f. Mk. Naledi Tsipane (NUM);
g. Mk. Melanie Roy (NUMSA);
h. Mnu.Nico Van Rooyen (UASA);
i. Mnu. Johan du Toit Boning (Solidarity);
j. Mnu. Joshua Thabang Setlhake (AMCU);
k. Mnu. Dushendra Naidoo (Umkhandlu Wetimbiwa Wase-SA);
l. Dkt.Amu Modau (Vadante Resources);
m. Mnu. TW Sepetla (Harmony Gold);
n. Mnu. Ronaldt Mafoko (Overlooked Group); and
o. Mk. Letisha van den Berg (ASPASA)
p. Mk. Constance Kekana (lilunga leliseceleni);
q. Mnu.Thabo Ngwenya (lilunga leliseceleni);
r. Mnu. Masibulele Naki (alternate member) (NUM)
s. Mnu. Enock Manyoni (lilunga leliseceleni); (NUMSA)
t. Mnu. Johnny White (lilunga leliseceleni); (UASA)
u. Mnu. Jacobus Johannes De Wet Blaauw (lilunga leliseceleni); (Umfelandzawonye)
v. Mnu. D. Gabriel Nkosi (lilunga leliseceleni); (AMCU)
w. Dkt. Thuthula Balfour (lilunga leliseceleni); (Umkhandlu Wetimbiwa Wase-SA)
x. Mnu. Modise Ronald Mothlamme (lilunga leliseceleni)’ (Harmony Gold) kanye
y. naDkt. Kelvin Naidoo (lilunga leliseceleni) (Vlaterra Platinum)
E. IMIKHOSI LETAKO
1. Inyanga yaMandela
1.1 Iningizimu Afrika ngaKholwane itawukhumbula Inyanga yaMandela ngaphasi kwengcikitsi letsi ‘Kusesetandleni tetfu kulwa nebuphuya nekungalingani’. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi banikele ngesikhatsi sabo kanye nemitamo yabo ngesikhatsi seNyanga yaMandela kanye nangeLilanga Lemave Emahlaba LaNelson Mandela mhla ti-18 Kholwane 2026, kusita ekwakheni iNingizimu Afrika lesebentela bantfu baseNingizimu Afrika.
2. Inyanga Yavelonkhe Yetesayensi
2.1 Inyanga yeKholwane iphawula Inyanga Yesayensi Yavelonkhe, letawetfulwa mhla ti-4 Khlwane 2026 eNyuvesi Yetebucwepheshe yaseVaal ePaki Yesayensi Netebucwepheshe yaseNingizimu Gauteng eSebokeng ngaphasi kwengcikitsi letsi "Isayensi, Tebucwepheshe kanye Nekusungula kwawo wonkhe umuntfu".
2.2 Lomkhosi wetesayensi lotsatsa inyanga yonkhe uhlose kwakha ummango lofundza ngesayensi longakha imibono letimele ngesayensi, tebucwepheshe kanye nekusungula tintfo letinsha. Ifuna kukhutsata ummango lonelitsemba lesayensi, bososayensi, kanye netikhungo tesayensi.
F. IMILAYETO
1. Emavi ekulila nekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta bangani nemndeni:
• Welichawe lemculo we-jazz laseNingizimu Afrika Abdullah Ibrahim, lobekangulomunye webantfu labanemandla kakhulu ku-jazz yemhlaba wonkhe, lowaba nemsebenti lomangalisako lowatsatsa iminyaka lengetulu kwemashumi lasikhombisa. Utawukhunjulwa njengalomunye webaculi labagujwa kakhulu kulelive kanye nemancusa emasiko.
• Webantfu lababili baseMozambique kanye naMunye waseMalawi labashone emalangeni ekucala ekubhikisha lokulwa nekutfutsela kuleli ngalokungekho emtsetfweni.
2. Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:
• Indvuna Yetemisebenti Nebasebenti, Nomakhosazana Meth ngekukhetfwa kwakhe abe Lisekelasihlalo weLicembu Lebacashi kanye neMacembu Etisebenti eNhlangano Yetisebenti Yemhlaba Wonkhe (i-ILO) mhla ti-12 Inhlaba 2026.
• Kagiso Rabada, ngesizini levelele ngesikhatsi seLigi Lephakeme yaseNdiya 2026, leyambona avela njengemdlali lomkhulu webhola futsi wancoba i-Purple Cap lefiswa ngemandla.
• Umdlali wekhilikithi waseNingizimu Afrika Temba Bavuma lowabitwa emkhatsini webantfu labanemtselela lomkhulu kutemidlalo ye-TIME100 nga-2026, kuhlonishwa lokusezingeni leliphakeme lelakloyeliswa lushicilelo lwe-TIME Magazine.
• Bayanda Walaza, ngekuwina umncintiswano we-100m weMadvodza e-Ostrava Golden Spike eCzechia, ngekwewela umgca wekucedza ngemizuzwana lemangalisako lengu-9.94.
• Akani Simbine ngekuncoba emncintiswaneni weMadvodza we-100m eMidlalweni ye-FBK eNetherlands ngesikhatsi semizuzwana lengu-10.08
• Prudence Sekgodiso ngekuba ngumake wekucala waseNingizimu Afrika kutfola indondo yeligolide eMncintiswaneni Wemhlaba Wetemidlalo Yasendlini, ngemuva kwekuncoba kwakhe lomlandvo eNanjing, eShayina.
• Bomake be-Proteas ngekutsi baphakamise umjeka waseNingizimu Afrika etulu futsi bafaneleke kumasemifayinali eNdzebe Yemhlaba Yabomake ye-T20 kucinisela kwabo, kutimisela kwabo kanye nekusebenta kwabo lokuvelele kulo lonkhe lomncintiswano, noma nje bebaphuta ngesikhatsi badlala neNgilandi ngaLesine, mhla tinge-02 Kholwane 2026.
• I-Junior Springboks ngekuncoba i-Uruguay nga 104 – 7 emdlalweni wayo wekuvula weMncintiswano Wemhlaba Wembhoco Wemancane eGeorgia.
• Bradley Nkoana, ngekujoyina iklabhu lekhetseke kakhulu ngekuba ngummuntfu waseNingizimu Afrika we-12 lophule umkhawulo wemasekhondi lalishumi ku-100m.
• George Kusche naGerda Steyn ngekuncoba eMncintiswan weMaratoni yeMakhomaredi wemadvodza nabomakei wanga-2026 ngekulandzelana. Kusche wacedza "kugijima" ngesikhatsi sekuphula lirekhodi lemlandvo sa-05:15:56, ngesikhatsi Steyn atfola sicoco sakhe sesihlanu ngelirekhodi lekugijima 05:44:53.
Ikhabhinethi iyalitfokotela ligalelo lalabadvuna nabomake betemidlalo baseNingizimu Afrika labachubeka nekuhlanganisa sive ngemuva kweluphawu lwesive, basikhumbuta kutsi labamnyama nalabamhlophe, SISIVE SINYE, SIMUNYE EKWEHLUKAHLUKANENI KWETFU.
Sikhishwe egameni leKhabhinethi:
YiNdvuna eHhovisi laMengameli, Mk. Khumbudzo Ntshavheni
Mayelana nemibuto:
Luhlelo Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS)
Tsintsa: Mk. Nomonde Mnukwa, Umcondzisi Jikelele Lolibambela
Lusuku: mhla ti-3 Kholwane 2026
Makhalekhikhini: 083 653 7485
www.gcis.gov.za; www.gov.za