EZINGUNDABAMLONYENI
1. Ikambiso Enabileko Yokulawula Ukungena Kwamaphandle ESewula Afrika
- IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo amaSewula Afrika abambe imitjhagalo ngokuthula alwa nokungalawulwa kokungena kwamaphandle elizweni lekhethu, beyabuka neenJamiso zobuHloli eziHlanganyelweko (i-NatJOINTS) ngokuthobelisa kwazo umthetho ukuthi kutjhagalwe ngokuthula mhla ama-30 kuMgwengweni 2026.
- IKhabinethi ibuye yabuka nomsebenzi weKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe ngaphasi kukaSillalo u-Mmamoloko Kubayi onguNgqongqotjhe wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ngomsebenzi omuhle khulu wokuphumelelisa iHlelo eliNabileko lokulawula ukungena kwamaphandle njengokumemezela kukaMengameli Cyril Ramaphosa mhla ali-07 kuMgwengweni 2026.
- IKhabinethi ibikelwe ngezamva nje ngokuphunyeleliswa kweensika ezihlanu ezisekele iHlelo eliNabileko, elimumethe nesika eqalene nokuthotjelwa komThetho:
- Ukwandiswa kokuhlolwa kweendawo zemisebenzi emakhamphanini ezisolelwa ngokuthi ziqatjhe amaphandle anganancwadi zokuba seSewula Afrika, ngokuboniswa maSekela waboNgqongqotjhe wezokuQatjha nezabaSebenzi, (uNom. Jomo Sibiya), womNyango wezangeKhaya (uNom. Njabulo Nzuza) newezamaPholisa (uDorh. Polly Boshielo).
- Ukuqinisekisa ukuthi woke amaphandle abuyiselwa emazweni wekhabo kuhle nangokuvunyelwa mthetho nangokuvulwa ngobutjha kwamaKhotho aKhethekileko (ebekaSebenza ngokuFahlela kwamaPhandle e-Sherwood, eThekwini), iKhotho esebenza ngokuNgena kwamaPhandle eSewula Afrika NAMKHA idoyelo leemphaphamtjhini i-OR Tambo International Airport kunye nokuvulwa ngobutjha kwekhotho eLindela Repatriation Centre, e-Krugersdorp.
- Igadango lamsinya lokusekela umsebenzi wokubuyisela amaphandle emazweni wekhabo, ukwenzelela ukuthi uzokukhamba kuhle nangesithunzi umsebenzi wokuwabuyisela emva loyo. Lokhu-ke kwenze ukuthi i-IMC yakhe msinyana iziko lesikhatjhana eMusina lokubuyisela amaphandle emazweni wekhabo, ngesithunzi nobuntu. Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo eenhlanganweni ezingasebenzeli inzuzo ezinjenge-Gift of the Givers, ne-Ashraful Aid kunye neMahlasela Foundation.
- Ukusukela mhla ali-07 kuMgwengweni 2026, isiGungu esiLawula imiKhawulo (i-BMA), siqintelise amanye amaphandle amanengi abekalinga ukufahlela ngeSewula Afrika, anganancwadi zokukhamba, amanye wawo ababantu abangafunekiko eSewula Afrika, abanye babo balelwa ukungena ngonobangela wokuthi bakhamba ngeensingancwadi zokukhamba.
- I-NatJOINTS iphethe imininingwana ngemilandu yobulelesi avulelwe izenzo zokulelesa ezinjengokuphehla inturhu emphakathini nezokuhlohlozela ubulelesi, neyabasolwa ababotjhiweko, neyemilandu ephambi kwamakhotho njenganje kunye nemilandu ephenywako njenganje.
- Ukwandiswa kokuhlolwa kweendawo zemisebenzi emakhamphanini ezisolelwa ngokuthi ziqatjhe amaphandle anganancwadi zokuba seSewula Afrika, ngokuboniswa maSekela waboNgqongqotjhe wezokuQatjha nezabaSebenzi, (uNom. Jomo Sibiya), womNyango wezangeKhaya (uNom. Njabulo Nzuza) newezamaPholisa (uDorh. Polly Boshielo).
- NgeLesine mhla ama-02 kuVelabahlinze amanye wamalunga we-IMC akhe ayokuhlola mathupha emkhawulweni oseLimpopo-Zimbabwe kobanyana azokutholisisa kuhle ngomsebenzi owenziwa yi-IMC ukulungisa umthangalasisekelo wemkhawulweni loyo.
IBafana Bafana Idlale Ngezinga Eliphezulu Emidlalweni YeBhigiri YePhasi YeFIFA Yee-2026
- IKhabinethi ihlanganyele nesitjhaba sekhethu soke ukuthokozisa iBafana Bafana ngokudlala kwayo kuhle emidlalweni yeBhigiri yePhasi ye-FIFA, njengombana idlale yabe yayokufika emZombeni weenQhema ezima-32 kokuthoma emlandweni wayo solo iSewula Afrika yathoma ukudlala emidlalweni yeBhigiri yePhasi ye-1998.
- IBafana Bafana itjengise nekghono lebholo elihle kwamambala nayidlala ne-Canada emzombeni wama-32 lapho igcine iloba khona. Ilizwe lekhethu lizikhakhazisa khulu ngabesana bekhethu abatjengise ukuthi bayakghona ukugijimisana nabadlali bebholo abaphambili ephasini loke.
- Siyathokoza Sewula Afrika, ngokwamukela kwenu isiqhema sekhethu seBholo eRarhwako (i-Bafana Bafana) ngezandla ezifuthumeleko.
ZOMNOTHO
- ISewula Afrika Seyifike Ebujameni Obungcono Khulu Bokudosa Amehlo Wephasi
- IKhabinethi ikuthokozele ukusebenza ngcono khulu kweSewula Afrika nayilinganiswa namanye amazwe ngokudosa amehlo wephasi njengokuveza kombiko womNyaka wee-2026 wokuSebenza kuhle ngezomNotho ePhasini (i-WCY) oyibeke ebujameni bama-54 kube ngomnyaka wee-2025 yayisebejumeni bama-64.
- Umbiko lo umenyezelwe ngoMgwengweni 2026, umenyezelwa yiHlangano yokuThuthukiswa komSebenzi wokuPhatha (i-IMD) ngokusebenzisana ne-Productivity SA, iSewula Afrika yenza ubujamo bayo babangcono ngokubuyelelwe kalitjhumi kunaphambilini.
- Ubujamo obungconobu bufukulwe yindima yobungcono bomsebenzi owenziwa ngurhulumende, nokuphakama kwethemba lamabhizinisi nokuphakama kwesandla selawulo lemithangalasisekelo, okuqinisa amandla wamatjhuguluko aragako wokuqinisa amandla womnotho nawokulawula izinto.
- IKhabinethi ikuthokozele ukusebenza ngcono khulu kweSewula Afrika nayilinganiswa namanye amazwe ngokudosa amehlo wephasi njengokuveza kombiko womNyaka wee-2026 wokuSebenza kuhle ngezomNotho ePhasini (i-WCY) oyibeke ebujameni bama-54 kube ngomnyaka wee-2025 yayisebejumeni bama-64.
- Umhlangano Weenkhulu Zomthangalasisekelo WeSewula Afrika Uqinisa Ijima Lamasiso Wombuso
- IKhabinethi ikubukile ukusingathwa ngepumelelo komHlangano weenKhulu ngezomThangalasisekelo nomBukiso wakhona ukusukela ngomhla we-09 ukuyokufika kumhla we-11 kuMgwengweni 2026 e-Gallagher Convention Centre, eJwanisbhege, wona ovule ikundla eqakathekileko yokuqinisa ukusebenzisana ngokuhlanganyela, nokukhwezelela amasiso, nokukhuphula ibelo lokukhambisa nokuphumelelisa amaphrojekthi womthangalasisekelo aqakathekileko.
- Imikhulumiswano ebeyibanjwe lapha beyiqalelele ukukhulisa ukusebenzisana hlangana kombuso nekoro yangeqadi, nokwenza ngcono imisebenzi yethungelelwano lezokuthutha, nokuqiniswa komthangalasisekelo wezokuthutha, newezamanzi kunye newethungelelwano lezokuthintana ngedijithali ngomnqopho wokusekela ukukhula nokuthuthuka komnotho. Amahlelo wezomthangalasisekelo la asekela ukuzibophelela okumenyezelwe nguMengameli Cyril Ramaphosa eKulumeni yakhe yobuJamo beliZwe yee-2026, yona eyendlala ihlelo lokukhuliswa komthangalasisekelo, lapho kuzakusetjenziswa khona imali engaphezulu kwethriliyoni yamaRandi emahlelweni wokukhitjelelwa komthangalasisekelo.
- IKhabinethi ikubukile ukusingathwa ngepumelelo komHlangano weenKhulu ngezomThangalasisekelo nomBukiso wakhona ukusukela ngomhla we-09 ukuyokufika kumhla we-11 kuMgwengweni 2026 e-Gallagher Convention Centre, eJwanisbhege, wona ovule ikundla eqakathekileko yokuqinisa ukusebenzisana ngokuhlanganyela, nokukhwezelela amasiso, nokukhuphula ibelo lokukhambisa nokuphumelelisa amaphrojekthi womthangalasisekelo aqakathekileko.
ZOBUDLELWANO BAMAZWE NGAMAZWE
- Umhlangano Weenkhulu Ze-SACU: Kuqiniswa Ukubumbana Kwamazwe Asesiphandeni Sinye
- IKhabinethi iyibukile ipumelelo yomHlangano weenKhulu ezibaRholi bemiBuso namkha baboRhulumende ze-Southern Customs Union (i-SACU), ebewubanjwe mhla ama-26 kuMgwengweni 2026.
- Umphumela ongoqakatheke khulu womhlangano wabaRholi lo, okhambisana nendlela eCatjangwa neQalwe ngoButjha ye-SACU, kukuthi amalunga azinikele ngobutjha ekuzibopheleleni ku-SACU njengenjini ezakutjhayela umsebenzi wokulungelelanisa umnotho wamazwe asiphande sinye, kungezelelwe imihlobohlobo yepahla ekusetjenzwa ngayo emabubulweni nemnothweni, kunatjiswe ukurhwebelana nokusiselana kwamazwe asiphande sinye, imithethokambiso yenziwe ngendlela eyenza ikhambisane, bekwenziwe nokuthi umnotho ukhule. Ukwandiswa kwamabubulo solo kusese yindabakulu yezetuthuko eZikweni le-SACU.
- IKhabinethi iyibukile ipumelelo yomHlangano weenKhulu ezibaRholi bemiBuso namkha baboRhulumende ze-Southern Customs Union (i-SACU), ebewubanjwe mhla ama-26 kuMgwengweni 2026.
- Kuhlengwa Ubudlelwano Obuhleliweko Ne-China
- Libe yipumelelo ivakatjho lomsebenzi leSekela likaMengameli u-Paul Mashatile e-China, elithome mhla ama-20 layokuphela mhla ama-26 kuMgwengweni 2026; lelivakatjho belinqophe ukubuqinisa ukuya phambili ubudlelwano bokusebenzisana kezomnotho bekwandiswe namathuba wokusiselana newokusebenzisana ngezamabubulo. Kilelivakatjho ubuye wabamba nemikhulumiswano yobubili bamazwe nesiKhulu esiPhezulu uNom. Han Zheng, oliSekela likaMengameli weRiphabliki ye-China, bacocisana ngeenrhuluphelo zeendaba ezithinta amazwe lawa ngobubili bawo, bebaqinisa ukuya phambili nobudlelwano bezomnotho bobubili bamazwe lawa.
- Kilelivakatjho, iSekela likaMengameli uMashatile ube hlangana nalabo ebebakhambele umBukiso womLandelande wokuSatjalaliswa kwePahla obewungoweHlandla lesiNe e-China, lapho aqinise khona ubujamo beSewula Afrika njengesango le-Sub Saharan Africa ngezerhwebo, zamasiso, nezokusebenzisana ngamabubulo. Ukusebenzisana okuqinisiwekokhu kulindeleke ukuthi buganukeje amasiso andisiweko, kwandise amathuba wabosomabhizinisi bendawo bekusekele ukukhula komnotho.
- Libe yipumelelo ivakatjho lomsebenzi leSekela likaMengameli u-Paul Mashatile e-China, elithome mhla ama-20 layokuphela mhla ama-26 kuMgwengweni 2026; lelivakatjho belinqophe ukubuqinisa ukuya phambili ubudlelwano bokusebenzisana kezomnotho bekwandiswe namathuba wokusiselana newokusebenzisana ngezamabubulo. Kilelivakatjho ubuye wabamba nemikhulumiswano yobubili bamazwe nesiKhulu esiPhezulu uNom. Han Zheng, oliSekela likaMengameli weRiphabliki ye-China, bacocisana ngeenrhuluphelo zeendaba ezithinta amazwe lawa ngobubili bawo, bebaqinisa ukuya phambili nobudlelwano bezomnotho bobubili bamazwe lawa.
IINQUNTO ZEKHABINETHI
- Umtlamo WomThethokambiso Wokuqalelela IimBaseli
- IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethokambiso wokuQalelela iimBaseli kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.
- Umthethokambiso lo unqophe ukuqinisa ukuvikeleka kweembaseli zeSewula Afrika kube kuphungulwa nokucaphazeleka komnotho nakwenzeka amatjhuguluko angakalindeleki emnothweni. Lokhu kuza njengoba kuphume umphumela werhubhululo elinabileko elalilayelwe ngurhulumende ngomnyaka wee-2024 ngeembaseli zelizweli, lona eliveze izinto ekufuze bonyana zitjhejwe, sekubalwa nesidingo sokuqiniswa kwamahlelo wokulondwa kweembaseli ezingasetjenziswa ngomuso nesokuphakanyiswa kwamandla nekghono lokutsenga iimbaseli elizweni lekhethweli.
- Umthethokambiso lo uphakamisa indlela lapho iKhamphani yeemBaseli yeSewula Afrika – i-South African Petroleum Company – (i-SANPC) izakuhlala inomthamo oqakathekileko weembaseli, onganela ama-60 wamalanga weembaseli ezithengwa emazweni wangaphandle; lezi-ke ziimbaseli eziyi-oli ehlaza neembaseli esele zitsengiwe, ekuzakuthi ngemva kwesikhathi zandiselwe isikhathi sokulondwa, zigcine zilondwa ama-90 wamalanga. Umthethokambiso lo uzakusiza ukuphephisa ukutholakala kweembaseli zelizwe, kwenziwe ngcono amandla wokujamelana nobujamo obubudisi nakwenzekako kuvela okungakalindelwa ngeembaseli ephasini loke, kusekelwe nokukhula komnotho okusimemeko.
- IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethokambiso wokuQalelela iimBaseli kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.
- Irherho Elibumbeneko Lokukghonakalisa Ukubumbana Komphakathi
- IKhabinethi iphasise iRherho eliBumbeneko lokuKghonakalisa ukuBumbana komPhakathi (i-ISFF) njengomthethokambiso osibopho sokwenza kube yinto ejayelekileko eendaweni ngeendawo ukusikimela komphakathi iindaba zawo ube nesandla ekufikisweni kwezenzelwa zombuso ezimthangalasisekelo kiwo woke amazinga karhulumende, emabhizinisini wombuso kunye nebahlanganyelini bezokwakha nokuthuthukiswa komthangalasisekelo.
- Lelirherho linqophe ukulungisa izinto ezibangela ukuthi abantu banande batjhagala, badunge imisebenzi, bagiribeze, bariyadise imisebenzi bebeze nengozi yokuthikazisa ukuvikeleka ngokukhuthaza umphakathi ukuthi ube nendlela ehleliweko ofaka ngayo isandla ngaso soke isikhathi ephrojekthini yomthangalasisekelo ezabe isebenza ngaso, ngaleyindlela kuzokuqinisa ithemba lomphakathi, kuqiniswe nokubumbana komphakathi, kuvikeleke nemali ezabe isetjenziselwe umthangalasisekelo.
- I-ISFF iza nendlela enothe ngobukghonofundwa nelungeleleke kuhle yokukghonakalisa iindaba zomphakathi, ekubalwa kizo nokugunyazwa kwabaKghonakalisi bomPhakathi (ama-Social Facilitators), amahlelo karhulumende abonakalako, ihlelo lokutjheja nokuhlunga, nekambiso esekelwe ngeendlela zokuyelela ubungozi obuphathelene nomphakathi.
- IKhabinethi iphasise iRherho eliBumbeneko lokuKghonakalisa ukuBumbana komPhakathi (i-ISFF) njengomthethokambiso osibopho sokwenza kube yinto ejayelekileko eendaweni ngeendawo ukusikimela komphakathi iindaba zawo ube nesandla ekufikisweni kwezenzelwa zombuso ezimthangalasisekelo kiwo woke amazinga karhulumende, emabhizinisini wombuso kunye nebahlanganyelini bezokwakha nokuthuthukiswa komthangalasisekelo.
- Umbiko Wokusekela Ngeemali (i-STI) Wesiqhema Somsebenzi Wabongqongqotjhe Ngezesayensi, Zetheknoloji Namandla Wokusungula
- IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komBiko wokuSekela ngeeMali zeSayensi, zeTheknoloji nezaMandla wokuSungula kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.
- Umbiko lo ugandelela isidingo seSewula Afrika sokubalekela ukuthembela khulu ekusizweni ngeemali ezivela emazweni wangaphandle, nje-ke ukhuthazela ukuthi kwakhiwe amandla wokusekela ngeemali khona lapha ekhethu kobanyana kuzokuphunguka ingozi elengela amahlelo werhubhululo walapha ekhethu, ngaleyindlela iSewula Afrika izokuhlala ililizwe elizijamele ngokupheleleko kwezesayensi.
- IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komBiko wokuSekela ngeeMali zeSayensi, zeTheknoloji nezaMandla wokuSungula kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.
- Ukuqiniswa Komthethokambiso WeHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula(i-SADC) Ngezamabubulo
- IKhabinethi ivumele ukuthi umThethokambiso we-SADC ngezamabubulo udluliselwe ePalamende kobanyana iyowuphasisa. Umthethokambiso lo usivumelwano somthetho esibophako esinqophe ukwakha isendlalelo semihlobohlobo yamabubulo anamandla wokusungula nasebenzisana namabubulo wephasi loke, kiso soke isiphande se-Afrika engeSewula. Umnqopho wawo kukhuthaza ukukhula komnotho osimemeko nofaka woke umuntu.
- Ukuphasiswa komthethokambiso lo yiSewula Afrika kuzakuba lisizo njengombana sisebenzela ukuqalelelwa kokuthuthukiswa komnotho namabubulo wesiphande, sikhuthaza nokuthi sithome ukuhlukana nokuthengisela imethiriyeli yethu ehlaza emazweni wangaphandle, kodwana sithome ukuthengisela amazwe wangaphandle ipahla yethu yezinga eliphezulu esele isetjenzwe yaphela.
- IKhabinethi ivumele ukuthi umThethokambiso we-SADC ngezamabubulo udluliselwe ePalamende kobanyana iyowuphasisa. Umthethokambiso lo usivumelwano somthetho esibophako esinqophe ukwakha isendlalelo semihlobohlobo yamabubulo anamandla wokusungula nasebenzisana namabubulo wephasi loke, kiso soke isiphande se-Afrika engeSewula. Umnqopho wawo kukhuthaza ukukhula komnotho osimemeko nofaka woke umuntu.
- Ukuphasiswa KwesiVumelwano Sokulondwa Nokusetjenziswa Ngokusimemeko Kwakho Koke Okuphila Elwandle Eendaweni Lapho Umbuso Unganalawulo Khona
- IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa ePalamende kwesiVumelwano esimalungana nokuLondwa nokuSetjenziswa ngokuSimemeko Kwakho Koke Okuphila Elwandle Eendaweni Lapho umBuso unganaLawulo Khona (isiVumelwano se-BBNJ), kobanyana iPalamende iyosiphasisa isiVumelwanesi, esibizwa nangokuthi yi-High Seas Treaty; siVumelwano esisibopho ngomthetho seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko esinqophe ukukhuthaza ukulondwa nokusetjenziswa ngokusimemeko kwepilo yelwandle emanzini wamazwe ngamazwe.
- ISewula Afrika yenze umsebenzi oqakathekileko ekubambeni imikhulumiswano ngesiVumelwanesi ngaphasi kwesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngomThetho weLwandle. IsiVumelwano se-BBNJ kulindeleke bonyana siqinise iindlela zokuphathwa kwelwandle ephasini loke ngokuphakamisa ukusebenzisana kwamazwe ngamazwe ekuvikelweni nekuphathweni ngendlela esimemeko kwemithombo yamandla yelwandle emanzini wamazwe ngamazwe.
- IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa ePalamende kwesiVumelwano esimalungana nokuLondwa nokuSetjenziswa ngokuSimemeko Kwakho Koke Okuphila Elwandle Eendaweni Lapho umBuso unganaLawulo Khona (isiVumelwano se-BBNJ), kobanyana iPalamende iyosiphasisa isiVumelwanesi, esibizwa nangokuthi yi-High Seas Treaty; siVumelwano esisibopho ngomthetho seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko esinqophe ukukhuthaza ukulondwa nokusetjenziswa ngokusimemeko kwepilo yelwandle emanzini wamazwe ngamazwe.
IMITHETHOMLINGWA
- UmThethomlingwa Wee-2026 OTjhugulula Imithetho Elawula Zebhoduluko (i-NEMLA)
- IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa i-NEMLA wee-2026, kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho we-1998 (umThetho 107 we-1998) oLawula zeBhoduluko, ukuqinisa izinga lokuthotjelwa kwemithetho yezebhoduluko ngokuhlomisa abahloli bezebhoduluko ngamandla wokukhupha izaziso zokuthotjelwa komthetho nokunikela abomasipaladi amandla wokukhupha imilayelo ngokwephulwa kwemithetho yezebhoduluko.
- UmThethomlingwa lo ufaka nehlelo elihlawulisako nakube umuntu uphule umthetho wezebhoduluko eSewula Afrika. Lokhu kungezelela iindlela zokukhalima ubulelesi esele vele zikhona ngamacala amancani wezebhoduluko, okuzakwenza ukuthi umthetho ukghone ukuthotjeliswa ngcono, ukube ngahlanye kubalekelwa ukuriyada nengozi yokonakalelwa ligama okukhambisana nekambiso yamacala wobulelesi.
- IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa i-NEMLA wee-2026, kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho we-1998 (umThetho 107 we-1998) oLawula zeBhoduluko, ukuqinisa izinga lokuthotjelwa kwemithetho yezebhoduluko ngokuhlomisa abahloli bezebhoduluko ngamandla wokukhupha izaziso zokuthotjelwa komthetho nokunikela abomasipaladi amandla wokukhupha imilayelo ngokwephulwa kwemithetho yezebhoduluko.
- UmThethomlingwa OTjhugulula UkuTloliswa KobuNikazi BePahla engaTjhidisekiko nge-Elekthroniki Nendlela YokuBulungwa Kwamarekhodi
-
IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula ukuTloliswa kobuNikazi bePahla engaTjhidisekiko nge-Elekthroniki neNdlela yokuBulungwa kwamaRekhodi.
UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho wezokuTloliswa kobuNikazi bePahla engaTjhidisekiko nge-Elekthroniki (umThetho 19 wee-2019) [i-Electronic Deeds Registration Act (Act 19 of 2019)], umThetho wezokuTloliswa kobuNikazi bePahla engaTjhidisekiko (umThetho 47 we-1937) [i-Deeds Registration Act (Act 47 of 1937)] kunye nomThetho wobuNikazi beNgcenye yoMakhiwo(umThetho 95 we-1986) [i-Sectional Titles Act (Act 95 of 1986)], kobanyana irherho lemithetho elawula ukutloliswa kobunikazi bepahla engatjhidisekiko nokubulungwa kwamarekhodi izokwenziwa ikhambisane nesikhathi sanamhlanje.
- UmThethomlingwa lo ubeka iminqopho yomnotho ofaka boke abantu nokukhutjhulwa kwevikeleko lobunikazinarha nokuqatjhiselana ngayo. Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa ande ngamahlangothi wokwenzeka kwezinto mbala kunokugcina ngokukhulunywa ngomlomo, kanti-ke anqophe ukuqinisa ivikeleko lobunikazi nokwenza ngcono indlela yokuphathwa kwenarha namalungelo wayo azakusiza abanikazi benarha leyo nabaphathi bamalungelo wayo.
-
EZIBIKELWE IKHABINETHI
- Iinlinganiso Zobuhlakani (i-NIE), Namaqalontanzi Wezobuhloli Belizwe (ama-NIP) Kunye Nehlelo Lokuphunyeleliswa Kwe-NIE Komnyaka Wee-2026/7
- IKhabinethi ibikelwe ngeenLinganiso zobuHloli, namaQalontanzi wezobuHlakani beliZwe, ezivunyelwe mKhandlu wezokuPhepha wee-2026/7, bewaqala nehlelo lokuphunyeleliswa kweenlinganiso zobuhlakani.
- IKhabinethi itjheje ukuthi iinjamiso zobuhlakani belizwe solo zivula indima yendlela ekuphunyelelisweni kweenLinganiso zobuHlakani beliZwe.
- Malungana namaqalontanzi angale kwamandla weenjamiso zobuHlakani beliZwe, iKhabinethi iqale ihlelo lokuphumelelisa i-NIE, yona egandelela lokhu okulandelako, hlangana nokhunye:
- Ukuqiniswa kokuhlolwa kweendawo zabasebenzi ukuqinisekisa ukuthi zoke ziyayithobela imithetho yezabasebenzi beSewula Afrika;
- Imithetholawulo yesandla esiqinileko yeminotho yalapha ekhethu ukuqinisekisa ukuthi zizakhamuzi zalapha ekhethu ezinesandla kiyo nokuthi ngizo ezibanikazi beminotho yekhethwapha, ngokukhambisana nesigaba 22 somThethosisekelo, khulukhulu malungana nokulawulwa kwamaspaza, namanye amabhizinisi amancani angakahleleki, kobanyana abanikazi kuzokuba zizakhamuzi zalapha ekhethu.
- Ukuzigcina/ukuzibonelela ngeembaseli (kubalwa negezi) nokutholakala nokuvikeleka kokudla, njengombana iSewula Afrika inothe kangaka nje ngemithombo yamandla.
- Ukutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi namandla wokujamelana nobujamo bezinto nokutjhuguluka kwabo, ekubalwa hlangana nalokho nobujamo betlayimethi be-El Niño.
- Ukuqiniswa kokuhlolwa kweendawo zabasebenzi ukuqinisekisa ukuthi zoke ziyayithobela imithetho yezabasebenzi beSewula Afrika;
- Kungasikade, ngokuyeleliswa ziinjamiso zobuHloli beliZwe, uNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli uzokumemezela iinLinganiso zobuHloli beliZwe namaQalontanzi wee-2020-2021.
- Isiyeleliso SeKomitjhini Yabasebenzi Bembusweni Ngokungena Kwabasebenzi Bembusweni Emahlelweni Werhubhululo Ngeenqhema Zepolitiki Namanye Amahlelo Anjalo
- IKhabinethi isitjhejile isiYeleliso se-PSC ngokuhlanganyela kwabasebenzi bombuso eenqhemeni zepolitiki ezihlanganele ukubonisana nokufundisana neminye imisebenzi yokusebenzisana beyabawa ne-PSC ukuthi ibonisane ngokunabileko ngendlela engakghonakalako ngazo zoke iindlela ukusekela amalunga wePalamende kobana azilungiselele iinqhema zokubonisana nokufundisana.
- Ihlelo lombuso leSewula Afrika lisekelwe ngendlela yokubusa esebenza ngenani labantu abajamele isiqhema sepolitiki ngasinye, njengombana iPalamende yehlelo elinjalo ihlelwa ngeengobotjhani ngeengobotjhani zeenqhema ngeenqhema. Iingobotjhani zeenqhema zona ngokwazo zizihlela ngendlela ezazenza zikghone ukusebenza kuhle – ngokunjalo-ke ezinye iinqhema zihlela iingobotjhani zazo ngeenqhema zokufundisana nokubonisana.
- Ihlathululo engasiyo yesiYeleliso kukuthi iimphathimandla zeenkhundla eziphakemeko eenqhemeni zokufundisana nokubonisana zingena eenqhemeni zokubonisana nokufundisana ngokulayelwa boNgqongqotjhe namkha amaSekela waboNgqongqotjhe.
- Iimphathimandla zeenkhundla eziphakemeko ziyamenywa eenqhemeni zokubonisana nokufundisana lapho zizakuhlanganyela khona namanye amalunga kobanyana zizokusiza amaLunga wePalamende ngokuwahlomisa ngelwazi elizawenza aphendulise isiGungu esiPhetheko.
- IKhabinethi ivumile ukusebenza ngendlela yokuba nomLungeleli ozakusebenza ngeKombandlela ngokungena kweemphathimandla zeenkhundla eziphakemeko eenQhemeni zokuFundisana nokuBonisana nezinye iindlela zeenqhema zepolitiki ezikhambisana nalokhu.
- Amatjhuguluko Ngamabhizinisi Wombuso (ama-SOE)
- IKhabinethi ithole umbiko wendima ngokuphunyeleliswa kwamatjhuguluko anqophe ukuqinisa amabhizinisi wombuso (ama-SOE) ukuqinisekisa ukuthi awulungele umsebenzi aqalene nawo.
- Indima eya phambili yokusunduza ukuphunyeleliswa kwehlelo lamatjhuguluko wama-SOE, lapho kubalwa khona amagadango aqakathekileko aqale ukuqiniswa kwehlelo lokuphatha nokulawula, kuphakanyiswe izinga lokubambelela bekukhutjhulwe namandla wokubambelela nokuziphendulela kiwo woke ama-SOE. Igadango eliqakathekileko mThethomlingwa wamaBhizinisi womBuso weLizwe oza nesiphakamiso sokusungulwa kwesijamiso esizakuhlanganisa amatjhuguluko wama-SOE, kuzinganiswe iindlela zokulawula nekomba yemirholo, kusekelwe namasebenzo amahle kiwo woke ama-SOE.
- Ngerherho lokuTjheja amaSebenzo we-SOE, iinjamiso zamasebenzo wezinga 72 neShejuli 2, neShejuli 3A neShejuli 3B zoke zahlolwa ngomnyaka weemali wee-2025. Ekuhlolweni kwazo kwatholakala iintjhijilo ezimbadlwana zokulawula ezifuna ukulungiswa.
- Lelirherho solo lilithulusi eliqakathekileko lokuqinisa umsebenzi wokubeka ilihlo bekuphakanyiswe nendlela yokusebenza kiwo woke ama-SOE, ngokuhlolwa kokuhlela, ukubika, namahlelo wokubeka ilihlo nawokuhlola, nokulawula amahlelo wokusebenza.
- Ukugcwaliselela amatjhuguluko lawa lihlelo lokuhlela ngobutjha nokujamisa ama-SOE ngobutjha, kwakhelelwe phezu komsebenzi womKhandlu wamaBhizinisi womBuso, owethule iimphakamiso zethu kuMengameli ngenyanga kaSihlabantangana 2024.
- IKhabinethi ithole umbiko wendima ngokuphunyeleliswa kwamatjhuguluko anqophe ukuqinisa amabhizinisi wombuso (ama-SOE) ukuqinisekisa ukuthi awulungele umsebenzi aqalene nawo.
- Iprhojekthi Yokutholakala Kwesekelo Lezefundo Nezenzelwa Ebantwaneni Nabantu Abatjha Abanokukhubazeka ESewula Afrika
- IKhabinethi itjheje imibiko emibili etlolwe yahlanganiswa mNyango wezaboMma, zeLutjha nezabaNtu abanokuKhubazeka, okumbiko othomanisa imithethokambiso yezefundo eqalelelako eSewula Afrika kunye nobujamo bezinto bamambala obuphilwa bantwana nabantu abatjha abanokukhubazeka. Iphrojekthi le, eyenziwe hlangana kwakaSewula 2022 noNtaka 2024, iphethe umbiko wokuhlela nokuthungatha newokurhubhulula olinganise imisebenzi esekela zefundo njenganje yabe yathola namagadango angathathwa ukwenza ubungcono bemiphumela yokufunda nokufundisa. IKhabinethi ikufakazele ngobutjha ukuzinikela kweSewula Afrika ekwakhiweni kwehlelo lezefundo linye eliqalelelako, elitjheja iindingo zabantwana nabantu abatjha abanokukhubazeka.
- Eemphakamisweni eziqakathekileko kubalwa ukuyibuyekeza imithetho yezefundo namkha imithetho yezefundo ibethwe ngokuthonyaniswa nomThetho weenKolo zeSewula Afrika wokusebenzisa ilungelo lokuthi abantwana nabantu abatjha abathole ifundo elinganako nelungileko neyezinga elihle nelilinganako. Imibiko le iphakamisa nokuthi amaziko wefundo ephakemeko emahlelweni wawo wezefundo kufuze athome afake iimfundo ezikatelelekileko eziqalelela iindingo ezikhethekileko ebafundini abafundela ubutitjhera. Imibiko emibili le iyatholakala kubunzinzolwazi ku-www.dwypd.gov.za
- IKhabinethi itjheje imibiko emibili etlolwe yahlanganiswa mNyango wezaboMma, zeLutjha nezabaNtu abanokuKhubazeka, okumbiko othomanisa imithethokambiso yezefundo eqalelelako eSewula Afrika kunye nobujamo bezinto bamambala obuphilwa bantwana nabantu abatjha abanokukhubazeka. Iphrojekthi le, eyenziwe hlangana kwakaSewula 2022 noNtaka 2024, iphethe umbiko wokuhlela nokuthungatha newokurhubhulula olinganise imisebenzi esekela zefundo njenganje yabe yathola namagadango angathathwa ukwenza ubungcono bemiphumela yokufunda nokufundisa. IKhabinethi ikufakazele ngobutjha ukuzinikela kweSewula Afrika ekwakhiweni kwehlelo lezefundo linye eliqalelelako, elitjheja iindingo zabantwana nabantu abatjha abanokukhubazeka.
- Iimphakamiso ZeKomitjhini YamaQiniso NokuBuyisana (i-TRC)
- IKhabinethi ithole yabe yaqala umbiko womnyaka ophasisiswe yiPalamende ngokuphunyeleliswa kweemphakamiso ze-TRC. NgoMgwengweni 2023, iPalamende yavumela ukuthi abongazimbi abatholwe yi-TRC kube nelitho abazakuliliswa ngalo. Leso sililiso kuzakuba yimali ema-R30 000 ezakubhadalwa kanye, kube lisizo lokubonelelwa ngokwelatjhwa nezinye iindlela zokusizwa ngezehlalakuhle, kube matshayo neenkhumbuzo kunye namahlelo wokuvuselelwa kokuhlalisana kwabantu, njengengcenye yokuthoba nokupholisa amanceba weenkhathi ezidlulileko.
- IKhabinethi itjheje indima yokuphunyeleliswa kwamagadango la, ekubalwa kiwo nokumenyezelwa kwemithetholawulo elawula ukuliliswa kwabongazimbi ngamunye ngamunye okuzakwenziwa kanye kudlule, njengokumemezela kukaMengameli; ukwenjiwa kwamathambo wabongazimbi, ukubulungwa ngobutjha kunye nokulingisa ukubulunga umuntu; isizo lefundo esisekelo; isizo lefundo ephakemeko nelokubandulelwa okuthileko ngefundo; isizo lokutholelwa indlu yokuhlala. Seyisezingeni lokuqedelelwa imitlamo yemithetjhwanalawulo ehlukahlukileko emalungana nezepilo nokuhlalisana emphakathini.
- Ngaphezu kwalokho, abongazimbi abazii-17 455 kilabo abazii-21 676 abakhonjwe yi-TRC ukuthi kufuze baliliswe, abazifakileko iimbawo zabo zokuliliswa, sebayitholile imalabo yokuliliswa ezii-R30 000. Nasele iyoke imali esele ibhadalelwe ukulilisa abongazimbi ngamunye, pheze ibe ma-R500 weengidi. Ukuqinisekisa ukuthi boke abongazimbi abalungele ukuthola lesisililiso bayalithola isekelo ekufuze balithole, mhla ali-09 kuMgwengweni 2026 kumenyezelwe isaziso eGazedeni yomBuso esibawa abongazimbi abakhonjwa yi-TRC, namkha bemakhabo, abebangakabukuthumela iimbawo zabo zokuliliswa ukuthi bavele bayokwenza iimbawo zokuliliswa ngalemali eza kanye, ema-R30 000.
- IKhabinethi ithole yabe yaqala umbiko womnyaka ophasisiswe yiPalamende ngokuphunyeleliswa kweemphakamiso ze-TRC. NgoMgwengweni 2023, iPalamende yavumela ukuthi abongazimbi abatholwe yi-TRC kube nelitho abazakuliliswa ngalo. Leso sililiso kuzakuba yimali ema-R30 000 ezakubhadalwa kanye, kube lisizo lokubonelelwa ngokwelatjhwa nezinye iindlela zokusizwa ngezehlalakuhle, kube matshayo neenkhumbuzo kunye namahlelo wokuvuselelwa kokuhlalisana kwabantu, njengengcenye yokuthoba nokupholisa amanceba weenkhathi ezidlulileko.
UKUQATJHWA
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa okufaneleko kwebizo lomuntu.
- UDorh. Tshepo Mokoka oqatjhelwe isikhundla sesiKhulu esiPhetheko (i-CEO) sesiKhwama sezaMandla (i-Central Energy Fund).
- UMm. Lindokuhle Nzoyi oqatjhelwe isikhundla se-CEO ye-Matola Water
- UDorh. Michael Masiapato oqatjhelwe isikhundla sikaKomitjhinara wesiGungu esiLawula umKhawulo (i-BMA) (kwelulwe isikhathi sekontraka yomsebenzi).
- UDorh. Musa Furumele oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhakemeko esiJamele iSewula Afrika e-Lesotho Highlands Water Commission, kwathi uMm. u-Dineo Ndumo waqatjhelwa isikhundla esidlhegana nalesi sika-Furumele.
- Ukuqatjhwa kukaSihlalo nelunga leBhodi yeKomitjhini ye-Lotto (i-Board of National Lotteries Commission):
- UNom. King Tembinkosi Bonakele (usihlalo); no-
- Mm. uMpho Sonia Mosing
Ukuqatjhwa kwamalunga weBhodi yomKhandlu wezePilo nezokuPhepha eeMayini:
- UNom. David Msiza (uSihlalo);
- UNom. Xolile Mbonambi (EmNyangweni weZenjiwa nemiThombo yePhethroliyamu);
- UDorh. Dipalesa Mokoboto (ku-DMPR);
- UNom. Mthokozisi A. Zondi (ku-DMPR);
- UNom. Ndivhudza Mahwasane (ku-DMPR);
- UMm. uNaledi Tsipane (ku-NUM);
- UMm. u-Melanie Roy (ku-NUMSA);
- UNom. Nico Van Rooyen (ku-UASA);
- UNom. Johan du Toit Boning (ku-Solidarity);
- UNom. Joshua Thabang Setlhake (ku-AMCU);
- UNom. Dushendra Naidoo (womKhandlu weZenjiwa eSewula Afrika);
- UDorh. Amu Modau (ku-Vadante Resources);
- UNom. TW Sepetla (ku-Harmony Gold);
- UNom. Ronaldt Mafoko (ku-Overlooked Group); no-
- UMm. u-Letisha van den Berg (ku-ASPASA);
- UMm. u-Constance Kekana (Ilunga lokudlhegana);
- UNom. Thabo Ngwenya (Ilunga lokudlhegana);
- UNom. Masibulele Naki (Ilunga lokudlhegana) (ku-NUM);
- UNom. Enock Manyoni (Ilunga lokudlhegana) (ku-NUMSA);
- UNom. Johnny White (Ilunga lokudlhegana) (ku-UASA);
- UNom. Jacobus Johannes De Wet Blaauw (Ilunga lokudlhegana); (ku-Solidarity);
- UNom. Gabriel Nkosi (Ilunga lokudlhegana) (ku-AMCU);
- UDorh. Thuthula Balfour (Ilunga lokudlhegana); (emKhandlwini wamaMinerali);
- UNom. Modise Ronald Mothlamme (Ilunga lokudlhegana) (e-Harmony Gold) no
- Dorh. Kelvin Naidoo (Ilunga lokudlhegana) (e-Vlaterra Platinum).
IMINYANYA EZAKO
- INyanga KaMandela
- Ngenyanga kaVelabahlinze iSewula Afrika izokugidinga iNyanga kaMandela, ngaphasi kommongondaba othi ‘Kusesezandleni Zethu Ukulwa Nobuchaka Nokutlhoga Ukungalinganiseki.’ IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika bonyana anikele ngesikhathi sawo emahlelweni wokugidinga iNyanga kaMandela, nangeLanga lomhla we-18 kuVelabahlinze 2026 oliLanga lamaZwe ngamaZwe, asize ukwakha iSewula Afrika esebenzela amaSewula Afrika.
- INyanga YezeSayensi
- UVelabahlinze uyiNyanga yeSayensi eliZweni loke, ezakusikinyiswa mhla ama-04 kuVelabahlinze 2026 e-Vaal University of Technology Southern Gauteng Science and Technology Park e-Sebokeng, ngaphasi kommongondaba othi “ISayensi, IThekhnoloji naMandla WokuSungula Ngekomuntu woke.”
- Ukugidingwa kwesayensi inyanga yoke kunqophe ukwakha umphakathi onelwazi ngesayensi, ongakghona ukwakha imibono ezijameleko ngesayensi, ngetheknoloji nangamandla wokusungula. Kunqophe ukukhuthazela ukwakheka komphakathi ozithembako ngesayensi, nangabososayensi, nangeenjamiso zesayensi.
IMILAYEZO
- Silila Imbiko
IKhabinethi ibalilela imbiko abangani nabemindeni yalaba abalandelako
- Usaziwako weSewula Afrika nge-jazz u-Abdullah Ibrahim, obe ngomunye wabavumi ababe negama elihle emvumeni we-jazz ephasini loke, obe semvumeni adume ngawo lo iminyaka engaphezulu kwama-70. Uzakukhunjulwa njengomunye wabavumi ebebathandwa khulu esitjhabeni nekorweni yokuvuma nokuthabisa.
- Izakhamuzi ezimbili ze-Mozambique nasinye seMalawi, ezibhubhe ngamalanga wokuthoima wemitjhagalo elwisa ukufahlela kwamaphandle eSewula Afrika.
- Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise beyazwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako
- UNgqongqotjhe wezokuQatjha nezabaSebenzi, uNomakhosazana Meth ngokukhethelwa kwakhe esikhundleni sokuba liSekela likaSihlalo we-Employers Group ne-Labour Group ye-International Labour Organisation (i-ILO) mhla ali-12 kuMgwengweni 2026.
- U-Kagiso Rabada, ngokudlala kuhle khulu kilesizini nabebadlala imidlalo ye-Premier League 2026 ye-Indiya, lapho aphakame khona waba yi-bowler ephambili wabe wathumba unongorwana ozunywa nolanjelwe ngabanengi, i-Purple Cap.
- Umdlali wekhrikhethi eSewula Afrika u-Temba Bavuma igama lakhe elibizwe lafakwa nabadlali abaphambili abakhethwe yi-TIME100 Most Influential Sports People of 2026, engunongorwana orhanyazelako wephephabhugu lamazwe ngamazwe i-Time Magazine.
- UBayanda Walaza, ngokuthumba kwakhe umjubalalo wabaDuna abajubalala i-100m e-Ostrava Golden Spike e-Czechia, lapho afike khona emudeni wokuphela kweziyela nge-9.94 yamasekhondi/yemizuzwana.
- U-Akani Simbine, ngokuthumba kwakhe iphaliswano labaDuna le-100m emidlalweni i-FBK Games e-Netherlands ngesikhathi esiyi-10.08 yamasekhondi/yemizuzwana.
- U-Prudence Sekgodiso, ngokuba kwakhe ngumma wokuthoma weSewula Afrika ukuthumba unongorwana wegolide emidlalweni yama-Athletiki wePhasi eDlalelwa ngeKhaya (i-World Athletics Indoor Championships), njengoba enze umlando ngokuthumba e-Nanjing, e-China.
- IsiQhema sabaNtazana se-Proteas (i-Proteas Women) ngokuphakamisela kwaso iflarha leSewula Afrika phezulu ngokuphumelela ukuyokufika kuma-semi-final we-T20 Women’s World Cup ngekghono laso lokujamelana nanyana bujamo obunjani, nangamandla waso wokuncama, sibe sidlale kuhle khulu kilo loke iphaliswano, ngitjho nanyana sibe ngaphasana nje nasidlala ne-England ngeLesine, ngomhla we-02 kuVelabahlinze 2026.
- I-Junior Springboks ngokubetha kwayo i-Uruguay 104–7 emdlalweni wayo wokuvula wephaliswano leenkutani zephasi kumakhakhulwararhwe, i-World Rugby Junior World Championship e-Georgia.
- U-Bradley Nkoana, ngokuphumelela kwakhe ukujoyina isiqhema esikhetheke khulu ngokuba mSewula Afrika we-12 ukwephula isiqabo sesibili ebangeni le-100m
- U-George Kusche no-Gerda Steyn ngokuthumba kwabo iphaliswano lomgijimo we-Comrades Marathon 2026, lapho u-Kusche aphume phambili ekorweni yabaduna, kwathi u-Steyn waphuma phambili ekorweni yabasikazi. UKusche uqede ibanga lomkhuphukela ebewugijinywa lo nge-05:15:56, kwathi u-Steyn wazithumbela unongorwanakhe wehlandla lesihlanu lomenyuka ebewugijinywa ngerekhodi le-05:44:53.
IKhabinethi ithokozela ubuhle abadlali beSewula Afrika ababenzela ilizwe labo, abaduna nabasikazi, abahlala ngeenkhathi zoke bakhanyisa igama lelizwe lekhethu, negama lesizwe sekhethu, basikhumbuze ukuthi, sibabantu abanzima nabamhlophe, SISISIZWE SINYE, ESIHLANGANISWE KUKWEHLUKA KWETHU.
Enquiries:
Government Communication and Information System (GCIS)
Contact: Ms Nomonde Mnukwa, Acting Director-General
Date: 3 July 2026
Mobile: 083 653 7485
www.gcis.gov.za; www.gov.za

