Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-6 Inkhwekhweti 2026

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Temphilo

1.1. INingizimu Afrika iyachubeka nekukhombisa bungcweti betekwelapha netesayensi lesezingeni lemhlaba ngekulawula tehlakalo te-Hantavirus.

1.1.1. Ikhabhinethi ihalalisele Sikhungo Savelonkhe Setifo Letitsatselanako (i-NICD) ngelizinga labo lebungcweti ekutfoleni tehlakalo letimbili te-Hantavirus kungakapheli ema-awa lange-24 tigulane tingeniswe esibhedlela saseGauteng.

1.1.2. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana netimo letaholela ekutsini tigulane te-Hantavirus tingeniswe esibhedlela saseNingizimu Afrika, lebetiphuma eluvakashweni lwemkhubi i-MV Hondius.

1.1.3. Ikhabhinethi ichubeke yahalalisela Litiko Letemphilo ngekushesha nangemphumelelo lebachuba ngayo kulandzelela bantfu labatsintsene netigulane te-Hantavirus ngembi kwekutsi kwentiwe luhlolo.

1.1.4. Ikhabhinethi ifisa kucedza nanoma ngabe ngukuphi kwesaba lokungenteka kutsi kutawuba khona ngenca yekubhedvuka kwemagundvwane kulabanye bomasipala, bososayensi basicinisekisile kutsi le-Hantavirus ayitfolakali kunoma ngumaphi emagundvwane eNingizimu Afrika noma kulelivekati lase-Afrika.

1.1 Umgodla wetimali letigidzigidzi leti-R1.5 ye-Biovac sifukuli semandla ekukhicita imijovo yaseNingizimu Afrika

1.1.1 Ikhabhinethi yemukele umgodla wetimali letigidzigidzi leti-R1,5 levela Biovac ne-European Investment Bank (i-EIB) Group yekusungula sikhungo sekucala sase-Afrika lesiphelele lesikhicita imijovo leminyenti.

1.1.2 Lesikhungo, lesihlelelwe kutsi siphele nga-2028, sitawukhicita imitsi lenatfwako yekugoma ikholera, futsi ngemuva kwesikhatsi sitawenaba sifake ekhatsi imijovo yesifo savendle, inyumoniya, kanye ne-meningitis. Uma sesisebenta ngalokuphelele, lendzawo itawuba nemandla ekukhicita imitsamo lefika etigidzini letinge-40 ngemnyaka, lokutawucinisa kakhulu kucina kwekunakekelwa kwetemphilo kwe-Afrika kanye nekuphepha kweluhlelo lwekuphakela.

1.1.3 Lephrojekthi iphindze futsi ilindzeleke kutsi yakhe imisebenti lengetulu kwalenge-340 lenemakhono kanye nemisebenti lecishe ibe 7000 lengakacondzi ngco, kube kukhutsatwa kundluliselwa kwetebucwepheshe, kusungulwa kanye nekucinisela kwemphilo kwesikhatsi lesidze kulo lonkhe livekati.

1.2 Sifo Samafomane (Sematele)

1.2.1 Ikhabhinethi yemukele inchubekelembili lekhona yeluhlelo lwekugoma loselwente kutsi kugonywe tinkhomo letitigidzi leti-2.59 letijovelwe Sifo Samafomane (i-FMD) kuze kube ngulamuhla.

1.2.2 Ikhabhinethi icaphele kufika kwemitsamo yetigidzi letimbili temjovo we-FMD lovela eTürkiye, njengencenye yesigaba sekucala se-oda lemitsamo letigidzi letisitfupha. Litiko Letekulima lisabalalisa lemijovo etifundzeni lisebentisa imodeli yekwaba lehlosiwe, lesekelwe kutesayensi lesebenta ngenca yebungoti betilwane kanye nemininingwane yebantfu.

1.2.3 Leminye imitsamo yetigidzi letisihlanu seyi-odwe e-Argentina ngekusebentisa luhlelo lwe-Onderstepoort Biological Products.

2 Temnotfo

2.1 Hulumende uyachubeka nekungenelela ekunciphiseni tindleko letiphakeme tentsengo yaphethiloli

2.1.1 Ikhabhinethi iyachubeka nekungenelela ekunciphiseni tindleko letiphakeme tentsengo yaphethiloli ngenca yemphi lechubekako ye-US/ Israel e-Iran lephindze futsi yatsintsa sigodzi saseGulf.

2.1.2 Ikhabhinethi isekele lusito lwetimali lwemtselo wephethiloli wetigidzigidzi leti-R17.2 njengobe kumemetelwe yiNdvuna Yetetimali lolutawusetjentiswa esikhatsini setinyanga letintsatfu (3) kusukela ngaMabasa – Inhlaba 2026 kantsi Licembu Lelisebentako Letindvuna liyachubeka nekuhlola letinye tindlela tekungenelela kute kuncishiswe umtselela wekweswelakala kwemafutsa etitfutsi namanyolo emhlabeni wonkhe eNingizimu Afrika.

2.1.3 Ikhabhinethi icondzise Indvuna Yetemcebo Wetimbiwa Nemitfombolusito Yephethroliyamu yesekelwa yiNdvuna Yetebudlelwane Nekubambisana Kwemave Emhlaba kutsi ihlanganise kuphendvula kwe-SADC kute kucinisekiswe kutfolakala kwemafutsa etitfutsi namanyolo kanye nekuphakelwa kwako kulesifundza.

3 Budlelwano Betemave Emhlaba

3.1 Imphumelelo lebalulekile yetemati ngaphasi kweSigaba II seLesotho Highlands Water Project - Libhuloho laseSenqu

3.1.1 Kwetfulwa kweLibhuloho laseSenqu eMokhotlong eMbusweni waseLesotho, kumelela imphumelelo lebalulekile ngaphasi kweSigaba II Lesotho Highlands Water Project. Lelibhuloho lelisha litawucinisekisa kufinyelela lokungaphazamiseki eMokhotlong, eSani Pass, nasetindzaweni letiyitungeletile.

3.1.2 Lephrojekthi ifake sandla kakhulu ekukhuphuleni umnotfo waseLesotho, lapho khona iNingizimu Afrika yakha emakhulu emakhilomitha emigwaco kute kwentiwe kancono kufinyelela etindzaweni letikhashane temadamu kanye nekuniketa tinkhokhelo temaroyalthi leticishe tibe tigidzigidzi letinge-R3,8 ngemnyaka esikhwameni salelive ngaphasi kweLesotho Highlands Water Project.

3.1.3 ILesotho Highlands Water Project icinisekisa kutsi iGauteng iyakhona kutfola emanti lamanyenti ngeluhlelo lweManti aseVaal iLesotho yona iphehla gezi ngemanti futsi isekela kwetfulwa kwemanti ekunatsa, kunisela, kudoba kanye nekukhutsata tekuvakasha.

3.2 Luvakashomsebenti lweSpain Kuvakashela Kusebenta kucinisekisa kuba ngumlingani lobalulekile

3.2.1 Ikhabhinethi yemukele kuvakasha lokusemtsetfweni lokube yimphumelelo kwekuya eSpain kwaMengameli Cyril Ramaphosa, lokuholele ekutibopheteleni lokungetulu kwetigidzigidzi letinge-€2.1 tekugucuka kwemandla eNingizimu Afrika ngendlela lefanele emkhakheni wekuphehla gezi ngemanti ngalokunganyukubeti imvelo, wetimoto tagezi, gezi lovusetelwako kanye nesakhiwonchanti segridi.

3.2.2 Nga-2025, samba sekuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika neSpain safinyelele cishe etigidzigidzini leti-€2.8, lapho khona lizinga lemikhicito (imphahla) letfunyelwa eSpain lakhuphuka laba tigidzigidzi leti-€1.3. Ngetulu kwaloko, tinkampani taseSpain letingetulu kwe-150 njenganyalo tisebenta lapha eNingizimu Afrika, tisekela imisebenti lengetulu kwe-20,000 kuyo yonkhe imikhakha kusuka kuyemandla lavuselelwako kanye nesakhiwonchanti kuya etinsiteni tetetimali, tebucwepheshe kanye netekuvakasha.

4. Tekuphepha Nekuvikeleka

4.1 Tinsayeya Tekutfutseleka Kuleli

4.1.1 Ikhabhinethi ikugcekile kusatjalaliswa njengamandla kwemavidiyo netitfombe letingemanga lokutsiwa tekuhlaselwa kwebantfu bemave angaphandle lapha eNingizimu Afrika. Lamavidiyo netitfombe letingemanga akusito-nje letingemanga kuphela kepha futsi kuhloswe ngato kwenyela inyama emantini ludvumo loluhle lweNingizimu Afrika emhlabeni wonkhe kanye nekwenyela emantini kulandzela kweNingizimu Afrika i-ajenda lencono ye-Afrika.

4.1.2 Bantfu baseNingizimu Afrika bachuba ngekwelilungelo labo kutsi babhikishe balwe nensayeya lendlondlobalako yekutfutsela kuleli kwebantfu bangaphandle ngalokungekho emtsetfweni kepha budlova lobuphatselene naleyo mibhikisho esikhatsini lesengcile abukavumeleki futsi labacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kufanele kutsi babukane nebaphehli balobudlova.

4.1.3 Ikhabhinethi iyigcekile imitamo yebusomatfuba yekuhlwitsa lokukhatsateka lokungiko kwebantfu baseNingizimu Afrika mayelana nelizinga lekweswelakala kwemisebenti lesezingeni leliphakeme kanye nematfuba emnotfo lamancane ngekuhlanganisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bente lelive libe butsakatsaka lokufaka ekhatsi kuhlanganisa kuhlaselwa kwebantfu lababuya kulamanye emave kanye nemkhuba wekuhlanganisa tebuhlanga.

4.1.4 Ikhabhinethi iphindze yagcizelela kutsi kukhona umsebenti lochubekako wekubukana nenkinga yekutfutselela kuleli kwebantfu bemave angaphandle ngalokungekho emtsetfweni lokufaka ekhatsi kucinisa kulawulwa kweminyele ngemsebenti we-BMA, kusheshisa kubuyiselwa emuva kwebachamuki, kubukana nebugebengu emimangweni yalababuyiselwa emuva emaveni abo kanye nekuvikela imisebenti nematfuba ebantfu baseNingizimu Afrika.

4.1.5 Mayelana nematfuba ebantfu baseNingizimu Afrika, Ikhabhinethi icondzise Litiko Letekucashwa Netemisebenti kutsi licinise kuhlolwa kwetindzawo tekusebenta kute kucinisekiswe kutfotjelwa kwemitsetfo yekucasha tisebenti kuyo yonkhe imikhakha lesengotini lefana neyekwemukela tivakashi, emapulazini, kuhanjiswa ngemaloli, kanye nekwakha emkhatsini walokunye.

4.1.6 Ikhabhinethi iphindze futsi yacondzisa bomasipala kutsi bacinisekise kutsi imitsetfo yamasipala iyatfotjelwa, kubekwe embili imitsetfo yekuhweba. Bantfu baseNingizimu Afrika nabo kufanele badlale indzima yabo ngekutsi bayekele kucashisa ngaphansi kwemalayisensi abo emabhizinisi.

4.1.7 Ezingeni lenchubomgomo, Umtsetfosihlongoto Lobuyeketiwe Wetekutfutsela Kuleli ulungisa tintfo letivimbelako ngalemitsetfo lekhona nyalo yekutfutsela kuleli, ngekwetfula imigomo yemtsetfosimiso wekuba live lekucala leliphephile, kutfutsa tikhungo tekwemukela bakhoseli tibe dvute neminyele kanye nendzinyana kwenta kutsi Ematiko lafanele akhone kubeka kubeka imisebenti letsite yekuhwebelana letsite, bungweti kanye nemabhizinisi kube kwebantfu baseNingizimu nebahoseli kuphela.

B. Tincumo Tekhabhinethi

1. Umtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo Lobuyeketiwe lomayelana naHulumende Wasekhaya 2026

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kufakwa kugazethi kweLuhlaka Lwemtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo Lolubuyeketiwe lolumayelana naHulumende Wasekhaya kute kutsi ummango ubonisane ngalo. Umtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo Lobuyeketiwe uyiyincenye yetingucuko tahulumende wasekhaya tekulungisa hulumende wasekhaya kutsi akhe luhlelo lwahulumende wasekhaya lwesimanje, lolufanele inhloso lolukhona kwetfula tinsita ngendlela lesimeme.

1.2. Lokubuyeketwa kwaLomtsetfosihlongoto kwentiwa kute kucinisekisa kutsi luhlaka lwenchubomgomo yahulumende wasekhaya luhlala luphendvula tintfo letikhona nyalo naletigucukako tekutfutfukisa, temnotfo, tendzawo kanye netemvelo. Tindzawo letibalulekile letibomacalanganye letikhonjiwe lokugcilwe kuto tingemasiko etikhungo kubomasipala, buholi betepolitiki kanye nekutiphendvulela, kuhlanganiswa emkhatsini wabohulumende, kubandzakanyeka kwetakhamuti, tingucuko tetimali netetimali, kanye nebuholi bendzabuko.

1.3. LoMtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo Lobubuyeketiwe usebentisa indlela yekucala ngetigaba nangekulandzelana kucinisekisa luntjintjo loluhambisanako nalolusimeme ekuguculeni bohulumende basekhaya. Loluhlaka luyamukela kutsi imitamo yangaphambilini yekuhlela kabusha beyivame kuphazamiseka esigabeni sekucala sekusebenta, ngenca yekunganaki ngalokwenele kulandzelana kanye nekulawula kugucuka. Njengesento lesikhulu sekuhlela kabusha, loMtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo Lobubuyeketiwe uphakamisa kusungulwa kweMtimba Wekulawula Kugucuka Kwahulumende Wasekhaya losebenta ngemincamulajucu.

2. Lisubuciko Lesikhatsi Lesidze Lekuvusetela Umbutfo we-SANDF

2.1. Ikhabhinethi ilivumile leLisubuciko Lesikhatsi Lesidze Lekuvusetela i-SANDF kanye neMcondvo Wekuhlela we-SANDF kanye nemadokhumenti eNchubomgomo Yelisubuciko.

2.2. Ngemuva kwemashumi eminyaka nyaka yekungatfolakali kahle kwelusito lwetimali, tinkhundla letifadabalako kanye nekutfutfuka lokushoda emakhono, i-SANDF itfutfukise lisu lekugucuka kwemandla lelakhiwe ngekuya kwetigaba letichazwe eluhlelweni “lweLuhambo Lwekuya Emphumelweni”.

2.3. Lelisubuciko lihlanganisa kwenta tekuvikela tibe tesimanjemanje nekutfutfukiswa kwaVelonkhe, kusimamisa sifundza, kanye nekukhula kwemnotfo kute kwakhiwe Libutfo Letekuvikela lelicinile, nalelilungele likusasa lelikhona kubukana nako kokubili kwasekhaya lokutinsayeya letikhona nyalo kanye nebungoti besikhatsi lesidze.

3. Iminyaka le-70 Yemzabalazo Wabomake Nekuhlonyiswa Emandla: Inkhomba yekuhlonyiswa kwabomake emandla etenhlalo netemnotfo

3.1. Njengencenye yekutinikela ekuhlonyisweni kwabomake ngendlela lenenjongo njengobe lelive ligubha iminyaka lenge-70 kusuka ngeNdlovulenkhulu yanga-1956, Ikhabhinethi ikuvumile kucala kusebenta kweNkhomba Yekuhlonyiswa Kwabomake Ngetenhlalakahle Netemnotfo njengelikhadimamaki leminyaka yonkhe lekukala nekulandzelela inchubekelembili yekuhlonyiswa kwabomake kutetenhlalo netemnotfo ekuhambeni kwesikhatsi.

3.2. LeNkomba ikhuluma ngekungabi khona kwesilinganiso lesiphelele, lesisemtsetfweni sekuhlonyiswa kwabomake kutenhlalo nemnotfo kanye nekuhlanganyea etinhlakeni tekutsatfwa kwetincumo eNingizimu Afrika. Emkhakheni wetenhlalo, leNkhomba itawugcila kutemphilo nemfundvo, emkhakheni wetemnotfo, leNkhomba itawugcila emakethe yetisebenti kanye nemitfombolusito, kantsi emkhakheni wekutsatsa tincumo, leNkhomba itawugcila ekutsatseni tincumo temkhakha wahulumende kanye nekutsatsa tincumo temkhakha lotimele.

3.3. Sisekelo seNkhomba Yekuhlonyiswa Kwabomake Ngetenhlalakahle Netemnotfo sikhombisa kwenta tincumo temkhakha wahulumende njengeluhlangotsi lolutsatsa emaphuzu laphakeme kakhulu mayelana nekuhlonyiswa kwabomake kantsi luhlangotsi lwemakethe yemisebenti kanye nemitfombolusito lutfola emaphuzu laphasi kakhulu. Tindzawo letiphasi kakhulu tetinkhomba tifaka ekhatsi emafemu banikati bawo lokubesifazane, sabelo (emasheya) seTikhulu Letiphetse tebesifazane temafemu labhalwe e-JSE, kufinyelela esikweletini kanye nekusebenta emisebentini lenemakhono laphakeme.

4. Iminyaka le-70 Yemzabalazo Wabomake Nekuhlonyiswa Emandla: Umbiko wesitfupha wesikhatsi wekusentjentiswa kwesivumelwane sekucedza tonkhe tinhlobo tekubandlululwa kwabomake

4.1. Ikhabhinethi iwuvumile Umbiko Wesitfupha Wesikhatsi WaseNingizimu Afrika lomayelana nekucala kusebenta kweSivumelwano Sekucedza Tonkhe Tinhlobo Tekubandlululwa Kwabomake (i-CEDAW).

4.2. Lombiko uniketa inchubekelembili leyentiwe yiNingizimu Afrika ekuciniseni umtsetfosisekelo, inchubomgomo yemtsetfo kanye neluhlaka lwesikhungo lwekulingana ngekwebulili, kuhlonyiswa kwabomake kanye nekulingana lokubonakalako. Lenchubekelembili ifaka ekhatsi:

  • Kucala kusebentisa kweLuhlelo Lwkuphendvula Kutebulili, Kuhlela Sabelomali, Kuhlola Nekulandzelela Luhlakamsebenti
  • Luhlelo Lwavelonkhe Lwelisubucuko lolumayelana ne-GBVF lwa-2019,
  • imitamo yekuhlonyiswa ngetemnotfo,
  • umkhakha wahulumende wekusebentisa bulili kanye nekumelelwa kwabomake ebuholini nasekutsatseni tincumo.

4.3 Nanobe kunenchubekelembili lebalulekile, iNingizimu Afrika isasebenta tinsayeya letiphikelelako tesakhiwo nekucala kusebenta letifaka ekhatsi lizinga leliphakeme lekweswelakala kwemisebenti lokutsintsa bomake, sifo sebudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite kanye nekubulawa kwebantfu besifazane, butsakatsaka betinzuzo tetemfundvo ekutsini titfole litfuba lekuba yimiphumela yemisebenti kanye nekufakwa kwebulili ngekulingana emkhakheni lotimele.

C. Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi

1. Kulungisa Hulumende Wasekhaya: Umbiko wenchukelmbili wekota yesibili yemnyaka wetimali wa-2025/26 ngekusetjentiswa kwetinhlelo tekubuyisa timali tabomasipala labangaphasi kwelungenelelo lwavelonkhe

1.1 Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nekucala kusebenta kweTinhlelo Tekubuyisa Timali (ema-FRP) kubomasipala labane (4) lababekwe ngaphasi kwelungenelelo lwavelonkhe ngekulandzela Sigaba se-139 (7) seMtsetfosisekelo, lokungubomasipala basekhaya baseLekwa, Enoch Mgijima kanye naseDitsobotla kanye neLidolobhakati laseMangaung. Inchubekelembili ekusebentiseni ema-FRP kute kutfolakale kugucuka ekusebetjentisweni kwetimali kanye nekwetfula tinsita kwalabomasipala bekungahamni kahle, ngaphandle kweDitsobotla.

1.2 Ikhabhinethi icaphele kutsi kulabanye bomasipala labatsatfu (3), kufezekiswa kwe-FRP kumile eSigabeni se-1 lebesifanele kutsi siphetfwe kungakapheli tinyanga leti-12 i-FRP ivunyiwe. Kukhatsateka lokukhulu kungafezekiswa kwemisebenti lenemtselela wetetimali, buncono lobuncane etinkhombeni tetimali kanye netilinganiso, kanye nekulawula lokungasebenti kahle kwetinkhomba tekucitsa imali lokuholela kubuncono bekwetfulwa kwetinsita lokuhamba kancane.

1.3 Ikhabhinethi ikuvumile kugcinwa kwabomasipala labane ngaphasi kwelungenelelo lwavelonkhe ngekulandzela Sigaba se-139 (7) lesifundvwa kanye neSigaba se-139 (5)(a) seMtsetfosisekelo. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi kwentiwe tindlela tekuphocelela bomasipala labasebutimeni betetimali kutsi bangene eTivumelwaneni te-Ejensi Yekusabalalisa kute tinhlangano letifana ne-Eskom titsatse kusabalalisa kwetfulwa kwagezi kanye nekugcogcwa kwemali lengenako.

2. Kubekwa kwendzawo lekhetsekile yetemnotfo yaseFetakgomo Tubatse lephakanyisiwe, esifundzeni saseLimpopo

2.1 Ikhabhinethi yahlola futsi yasekela inhloso yaNdvuna Yetekuhwebelana, Timboni Nekuncintisana yekubeka Indzawo Lekhetsekile Yetemnotfo (i-FTSEZ) yaseFetakgomo Tubatse lephakanyisiwe leseSigodzini saseSekhukhune esifundzeni saseLimpopo.

2.2 I-FTSEZ iyincenye lebalulekile yeLuhlelo Lwekutfutfukisa LwaseLimpopo loluhlose kukhutsata kukhula kwetimboni, kukhutsata kukhula kwemnotfo kanye nekwakha imisebenti ngekutsi kuhehwe lutjalomali emikhakheni yetimayini, kuzuza timbiwa, emandla, tekulima, kanye nemikhakha yetimoto. Le-FTSEZ itawucala kusebenta ngetigaba letintsatfu.

3. Ematfuba Emnotfo Lokungenteka Abekhona eNingizimu Afrika ngekusebentisa Indzawo Yekuhwebelana Mahhala Yelivekati Lase-Afrika

3.1 Ikhabhinethi yahlola mayelana nematfuba emnotfo lokungenteka abekhona eNingizimu Afrika kulo lonkhe livekati ngekusebentisa i-AfCFTA. I-AfCFTA yenta lenye yemakethe lenkhulu kakhulu emhlabeni wonkhe lenebantfu labangetulu kwetigidzigidzi leti-1.3 kanye ne-GDP lehlanganisiwe lengetulu kwetigidzigidzi leti-US$3.4.

3.2 Sivumelwano se-AfCFTA lesiphelele setfula ematfuba langemasubuciko ekuvula emandla emnotfo, kwandzisa timakethe lokutfunyelwa kuto imikhicito, kujulisa tinchubo tekwengeta linani etimbonini, kukhutsata lutjalomali, kanye nekuchuba kukhula lokusimeme.

3.3 Kusukela iNingizimu Afrika yetfula kuhwebelana ngaphasi kwemigomo lenconyiwe ye-AfCFTA kusuka ngaBhimbidvwane 2024 kuya ngeNdlovana 2026, kuhwebelana kwenyuke kwaba tigidzigidzi leti-R2.6 lokufaka ekhatsi imikhicito leyehlukahlukene lefana nemishini yetimayini, tisetjentiswa, tintfo letikudla, timphahla, emapulasitiki kanye nemishini yagezi.

4. Kuphakelwa Kwemanti Lahlobile eHammanskraal

4.1 Ikhabhinethi itfole umbiko wenchubekelembili lomayelana nePhrojekthi Yemanti Lahlobile yaseHammanskraal lechutjwa yi-Magalies Water ngaphasi kweLitiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle kanye neLidolobhakati laseTshwane. Uma seyiphelile, lephrojekthi itawuniketa emakhaya lacishe abe nge-47 550 emanti lahlobile, lasetjentiswa bahlali labalinganiselwa kula-180 679.

4.2 Ikhabhinethi icaphele kutsi onkhe emamojuli lamane kulencenye yalePhrojekthi leletfwa ngaphasi kwe-Magalies Water seyakhiwe futsi yahlolwa, kwenta kutsi lenchubo ikhone kukhicita emanti lahlantekile lafika e-50 ML ngelilanga.

4.3 Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle ekuhambeni kweliviki itawuhlola lephrojekthi futsi icinisekise kuhlola imisebenti lehamba embili leyentiwa Lidolobhakati laseTshwane kucinisekisa kutsi imimango yaseHamanskraal iyatfola emanti ngalokuphelele.

4.4 Litiko liphindze futsi latisa Ikhabhinethi ngenchubekelembili ngekuvula emaphrojekthi emanti levinjiwe kanye nesimo setikweleti tamasipala emabhodini emanti, lokubeka ingoti lenkhulu ekutfolakaleni kwemanti kanye nasekusetjentisweni kwetimali kwalamabhodi. Umhlangano lonemininingwane ngaletintfo utawentiwa ngemuva kwe-WaterCom.

5. Kuphakelwa kwagezi kuhlala kuvikelekile futsi kuncishiswa kwemtfwalo sekutawuba yintfo yesikhatsi lesengcile

5.1 Ikhabhinethi iwemukele Umbonosimo Wagezi Wasebusika lowetfulwe yi-Eskom, lokhombe kutsi kucishwa kwagezi angeke kwenteke emkhatsini waMabasa neNgci, lokwenta sigaba sengucuko lelibalulekile eluhambeni lwemandla lwesive setfu.

5.2 Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela inchubekelembili ekubukaneni nekuncishiswa kwemtfwalo lapho khona emakhasimende la-352 968 akasatsintseki kuncishiswa kwemtfwalo ngesikhatsi sekukhula kwemtfwalo. Kuncishiswa kwemtfwalo sekucedziwe eNyakatfo Kapa naseNshonalanga Kapa, lapho khona Tifundza letisihlanu (5) letilandzelako titawucedvwa kuncishiswa kwemtfwalo nga-2026 solo futsi yiGauteng ne-KZN kuphela letitawucedvwa tinsayeya tato tekuncishiswa kwemtfwalo nga-2027.

D. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Umtsetfo Wetebantfwana, wanga-2026

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Umtsetfo Wetebantfwana wanga-2026 ePhalamende.

1.2. LoMtsetfosivivinyo Wekuchibela Umtsetfo Wetebantfwana ufuna kulungisa tinhlelo tekutfutfukisa bantfwana labancane letihlukene kanye nemitsetfosimiso lebeyibekwe ngaphasi kweSehluko 5 saloMtsetfo tiphatsimandla letehlukene kuya kumtsetfosivivinyo lohlanganisiwe we-ECD ngaphasi kweSehluko 6 lesibuyeketiwe seMtsetfosivivinyo Wekuchibela ngaphasi kwemsebenti weLitiko Letemfundvo Lesisekelo. LoMtsetfosivivinyo Wekuchibela wetfula inchubo yinye yekubhalisa yetikhungo te-ECD kanye nesethi yinye yeTimiso neMazinga eLuhlelo lwe-ECD.

2. Luhlaka Lwemtsetfosivivinyo Wekuchibela Emandla Enuzi, wanga-2025

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlaka LweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Emandla Enuzi wanga-2025 kute kutsi ummango ubonisane ngawo.

2.2. Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo luchibela Umtsetfo Wemandla Enuzi wanga-1999 loniketa luhlaka lwemtsetfo lwekuhlanganyela kweNingizimu Afrika ekuhwebelaneni kwemave emhlaba ngetintfo tenuzi kanye nebucwepheshe.

2.3. LoMtsetfosivivinyo ulungisa tikhala tekulawula letibangelwa tintfutfuko letikhona emhlabeni wonkhe nasekhaya tenuzi ngekutsi kuvusetelwe emagama, kuhambisane neMtsetfo nemazinga emhlaba wonkhe kanye nekucinisa kugadza tintfo tenuzi, timphahla, kanye nemisebenti lehambisanako kuto tonkhe tinchubo tekwengeta emanani.

3. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yekwakha Yavelonkhe Nemazinga Ekwakha, wanga-2026

3.1. Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfosimiso Yekwakha Yavelonkhe Nemazinga Ekwakha wanga-2026 kute ummango uhlanganyele. Inhloso yaloluhlaka lweMtsetfosivivinyo kukhutsata kufana kwemtsetfo ngaphasi kwemandla abomasipala kanye nekucinisekisa indlela yekwakha lephephile ngekusebentisa isayensi lephilile yekwakha, kusebenta kahle, kanye netintfo letisezingeni lelisetulu.

3.2. LoMtsetfosivivinyo uphendvula tikhalo letiphatselene netinsayeya letimayelana nekusetjentiswa lokungahambisani nekuchazwa kwaloMtsetfo.

D. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.

  1. Mnu. Otsile Masengi Sikhulu Lesiphetse (i-CEO) seMlawuli Wavelonkhe Wetikwelti.
  2. Mk. Linda Seroka Sikhulu Lesiphetse seNhlangano Yemshwalensi Wetikweleti Temphahla Letitfunyelwa Emaveni Angaphandle yaseNingizimu Afrika.
  3. Mnu. Marcus Selepe ngu-CEO weLimpopo-Olifants Catchment Management Agency.
  4. Kukhetfwa kwebacondzisi Bebhodi yeLepelle Northern Water

a. Dkt. Ndweleni Fredirick Mphephu (Sihlalo futsi uyaphindvwa kubekwa);

b. Mnu. Motalane Dewet Monakedi (Sekelasihlalo);

c. Mk. Ayesha Hamad Laher;

d. Mk. Christine Morongoe Ramphele;

e. Mnu. Makone Mack Magoele;

f. Mk. Tsakane Zwane;

g. Mk. Stephinah Mudau;

h. Adv. Lufuno Tokyo Nevondwe;

i. Solw. Tebogo Mashifana;

j. Solw. Mabel Mphahlele-Makgwane; kanye

k. neMnu. Ashley Latchu.

  1. Kukhetfwa kwebacondzisi eBhodini ye-Ejensi Yesakhiwonchanti Semitfombolusito Yemanti Yavelonkhe

a. Mnu. Ramateu Johannes Monyokolo (Sihlalo);

b. Mk. Precious Nompumelelo Sibiya (Sekelasihlalo);

c. Mk. Barbara Schreiner;

d. Mnu. Simphiwe Khondlo;

e. Mnu. Gregory Nigel Joseph White;

f. Mnu. Nicholas van Rensburg Rabie; kanye

g. naMk. Mankone Mabataung Ntsaba.

  1. Kukhetfwa kweBhodi Lelawulako ye-Ejensi Yekulawula Indzawo Yekugcina Emanti Ye-Breede-Olifants

a. Mnu. Bongani Mnisi (Sihlalo);

b. Mk. Marli Slabber (Sekelasihlalo);

c. Mk. Eurica Scholtz;

d. Mk. Trevor Abrahams;

e. Solw. Jakobus Andries du Plessis;

f. Mk. Natasha Davis – Wolmarans;

g. Mnu. Jan Pienaar;

h. Mnu. Kobus Nicolas Steenkamp;

i. Mk. Hlobisile Mbali Mngadi; kanye

j. naMk. Tswarelo Gratitude Mokoena.

  1. Kukhetfwa kweBhodi ye-Ejensi Yetheknoloji Yelwatiso Yembuso

a. Solw. Stella Bvuma (Sihlalo);

b. Adv. Colin Weapond;

c. Mk. Zimbini Hill;

d. Mk. Siphumelele Dlungwane;

e. Mnu. Rendani Ramabulana;

f. Mk. Nalini Maharaj;

g. Mnu. Protas Phili;

h. Mnu. Willie Vukela (ummeleli we-DPSA); kanye

i. neMnu. William Mathebula (Ummeleli weTemafa Avelonkhe).

  1. Umkhandlu weNhlangano Yetekuchumana Ngetincingo Yemhlaba Wonkhe (i-ITU)

a) Ikhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika imelele lukhetfo lwekuphindza ikhetfwe ingene ku-ITU eSifundzeni D (i-Afrika) ithemu yanga-2027–2030. Lukhetfo lutawubakhona eNkhomfeni Yemagunya Laphelele e-ITU kucala mhla ti-9 kungine kumhla tinge-27 Lweti 2026. Kubakhona kweNingizimu Afrika eMkhandlwini we-ITU, kanye naletinye tive tase-Afrika, kucinisekisa livi lelicinile lelivekati ekubuseni kwe-ICT emaveni emhlaba.

E. Imikhosi Netikhomfa

9. I-Africa’s Travel Indaba

a) Africa’s Travel Indaba 2026 itawuba khona kusuka mhla ti-11–14 Inkhwekhweti 2026 eSikhungweni Semihlangano sase-Inkosi Albert Luthuli (i-ICC yaseThekwini) eKwaZulu-Natal.

b) Le-Indaba itawubanjwa ngesikhatsi lapho khona kube nekukhula kwelizinga lekufika kwetivakashi temave emhlaba. Ngenyanga yeNdlovulenkhulu kulomnyaka tivakashi letinge-911 962 takhetsa iNingizimu Afrika, kunyuka nge-12,5% uma kucatsaniswa nesikhatsi lesifanako nga-2025.

c) Loku kulandzela sikhatsi setivakashi lesiphule lirekhodi nga-2025 ngekufika kwetigidzi leti-10.5. Kusukela ngaBhimbidvwane kuya eNdlovinilenkhulu 2026, iNingizimu Afrika seyivele ibhalise tihambi letingenako leti-2 910 029.

d) Entfutfukweni lehambisanako iNingizimu Afrika icinise simo sayo njengesikhungo lesihamba embili setindiza e-Afrika ngemuva kwekuhlolwa kwetekuphepha kweNhlangano Yetindiza Yemmango Wemhlaba wonkhe, i-ejensi lekhetsekile yaMhlabuhlangene yaletindiza.

10. Tinkhomba Temphumelelo Temkhankhaso Wenkhululeko

a) Lomnyaka weluchungechunge lwetinyatselo letibonakalako eluhambeni lwentsandvo yelinyenti lwaseNingizimu Afrika letitawukhunjulwa ngekusebentisa Umkhankhaso weTigaba teNkhululeko, lotawetfulwa e-Union Buildings ngeNkhwenkhweti 2026 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuhlonipha Loko Lokwendlulile. Kwetfula Likusasa.”

b) Letigaba letibalulekile tifaka ekhatsi kugubha iminyaka lenge-30 kwemukelwa Umtsetfosisekelo; iminyaka lenge-50 yetibhelu tebantfu labasha tanga-1976; iminyaka lenge-70 yemkhankhaso wekulwa nekuphatfwa kwemapasi; kanye nekugubha iminyaka lenge-60 yekususwa ngekuphocelelwa eDistrict Six.

c) Sekuhlangene, letikhatsi letibalulekile tikhombisa indlela lendze lehanjiwe ekulandzeleleni intsandvo yelinyenti nenkhululeko, futsi tisikhumbuta kutsi, ngaphandle kwenchubekelembili lenenshokutsi, loluhambo luyachubeka kulesitukulwane.

11. Inkhomfa Yesibili Yemave Emhlaba Yetindzawo Temnotfo Letikhetsekile Nesakhiwonchanti Nekutjala Imali YaseNingizimu Afrika

a) Ikhabhinethi ikuvumile kungenisa Ingcungcutsela ye-2 yeMave Emhlaba yeTindzawo Letikhetsekile Tetemnotfo tesakhiwonchanti nelutjalomali kucala mhla ti-16- 17 Kholwane 2026 eKwaZulu-Natal.

b) LeNgcungcutsela itawuhlanganisa ndzawonye batjalimali labasesigabeni lesiphakeme basekhaya nebemave emhlaba futsi itawusebenta njengenkhundla lapho kuphakanyiswa khona imibono netisombululo letinsha kute kube lula kanye nekwakha Tindzawo Letikhetsekile Temnotfo letinemdlandla kanye nekucinisekisa lutjalotimali eNingizimu Afrika.

c) INingizimu Afrika ibeke ema-SEZ lalishumi nakubili (12) lanema-SEZ layimfica (9) lasebentako kwanyalo kantsi ema-SEZ lasebentako angenisa batjalimali labasebentako labange-224 labanelinani lelutjalomali lolucuketfwe lolulinganiselwa etigidzigidzini letinge-R31.7 kanye nemisebenti le-28, 821 leyakhiwe.

12. Inyanga Yekuvikelwa Kwebantfwana

a) Inyanga Yekuvikelwa Kwebantfwana ikhunjulwa njalo ngemnyaka kute kucwayiswe ngemalungelo ebantfwana kanye nesidzingo sekubavikela ekulimaleni. Kulesikhatsi, ematiko ahulumende lamcoka kanye netinsita tekuvikela bantfwana kanye netinhlangano temmango letehlukahlukene titawucinisa imitamo yekuhlanganisa yonkhe imikhakha yemmango kutsi ivikele bantfwana, ilungise tinkinga letisabalele letiphatsa kabi ummango letiphikelelako kanye nekucinisa tindzawo letidzinga kutfutfukiswa lokugcile kanye nekungenelela.

b) Ikhabhinethi icela onkhe emalunga emmango kutsi asebente ngekuhlanganyela avikele emalungelo ebantfwana, kubekwe embili inhlalakahle yabo kanye nekusekela intfutfuko yabo lephelele.

13. Inyanga Ye-Afrika

a) INingizimu Afrika itawujoyina livekati lonkhe ekugubheni Inyanga Ye-Afrika kanye neLilanga Le-Afrika mhla tinge-25 Inkhwekhweti 2026. Lenyanga ilitfuba lekuchubela embili bunye, kujulisa kuhlanganiswa kwesifundza kanye nekucinisekisa likusasa le-Afrika lawonkhewonkhe.Lesikhatsi simema kucabangisisa nekugubha likusasa letfu lelicebile, emagugu kanye nekuveta emasiko etfu. Iphindze futsi icela bonkhe bantfu base-Afrika kutsi basebentisane ekuchubeni intfutfuko kanye nenchubekelembili yalelivekati.

b) Njengaloku sikhumbula Inyanga Ye-Afrika, sibona imphumelelo yetfu ngalesikhatsi sihlola inchubekelembili leyentiwe ekufezekiseni umbono we-Ajenda Yebunye Be-Afrika wanga-2063 ye-Afrika lebumbene kanye nalephumelelako.

14. BoLesihlanu Belibhola Letinyawo

Ikhabhinethi icele sive kutsi sisekele Bafana Bafana eluhambeni lwabo lolucondze eNdzebeni Yemhlaba ye-FIFA yanga-2026 ngekutsi bagcoke timphahla letiluhlata naletiligolide ngaboLesihlanu kute kukhutsatwe umoya wekutigcabha kwesive.

F. Timemetelo

1. Imiklomelo Yavelonkhe yaMengameli ye-MSME kanye neTinhlangano Telubanjiswano

1.1 Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane libuyekete Imiklomelo Yavelonkhe YaMengameli Yema-MSME Netinhlangano Telubanjiswanos kutsi ifake ekhatsi umlente wesifundza kanye netigaba letikhetsekile temkhakha kute kwentiwe kancono kuhlonishwa, kufaka ekhatsi kanye nemtselela.

1.2 Umlente wesifundza wekucala kweMiklomelo lebuyeketiwe ngaKholwane futsi letigaba letibuyeketiwe nguleti:

a. I-MSME Yemnyaka Emkhakheni Wetekulima

b. I-MSME Yemnyaka Yetinsita Tetimali

c. I-MSME Yemnyaka Emnotfweni Wedijithali, Itheknoloji kanye Nekusungula Tingucuko Letinsha

d. Umkhakha Wemnyaka we-MSME Leyakha Imphahla

e. I-MSME Yemnyaka Yemnotfo Longanukubeti Imvelo

f. I-MSME Yemnyaka Leholwa Lusha

g. I-MSME Yemnyaka Leholwa Bomake

h. I-MSME Yemnyaka yeBantfu Labaphila Nekukhubateka

i. Inhlangano Yelubanjiswano Yemnyaka

2. Lukhetfo Lwahulumende Wasekhaya Lwanga-2026

2.1 Njengobe Mengameli Ramaphosa umemetele mhla ti-4 Lweti 2026 Lukhetfo Lwahulumende Wasekhaya, Ikhabhinethi icela bonkhe bavoti labafanele kutsi babhalisele kuvota noma bavusetele imininingwane yabo basebentisa i-inthanethi lesemtsetfweni ye-IEC – https://registertovote.elections.org.za letfolakala 24/7. Takhamuti tingaphindze futsi tivakashele lihhovisi le-IEC lelisendzaweni yato kute tibhalisele kuvota futsi labo labafake ticelo tabomatisi bakhunjutwa kutsi babatsatse eTikweni Letasekhaya.

2.2 Ngale kwaloko, takhamuti tingabhalisa ngemphelasontfo yekubhalisa bavoti yavelonkhe mhla tinge-20 kanye nangamhla tinge-21 Inhlaba 2026, kuto tona leto titeshi tekuvota lapho tihlose kuvota khona ngelilanga lelukhetfo.

H. Imilayeto

1. Emavi ekulila nekudvudvuta

Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta kubabangani nemndeni wa:

a. Cynthia Shange, lichawe letemasiko lelihlonishwako, lowente umnikelo lomkhulu kutemafilimu taseNingizimu Afrika nakumabonakudze, watfola kuhlonishwa, kufaka ekhatsi i-Lifetime Achievement Award, ngekucaphela umtselela wakhe lomhle lohlala ukhona embonini yekutijabulisa yakuleli.

b. Albert Mazibuko, lowasungula licembu lelidvumile i-Ladysmith Black Mambazo, leliwine imiklomelo lesihlanu ye-Grammy futsi lavela ku-albhamu yaPaul Simon lebabatwako yanga-1986 i-Graceland.

c. Lichawe le-opera laseNingizimu Afrika lelidvumile, Mimi Coertse, lobekangulomunye wemancusa lamakhulu emasiko aseNingizimu Afrika futsi bekangulomunye wemaphimbo e-opera lagujwa kakhulu kulelive. Wagcugcutela titukulwane tebaculi, badlali, kanye nebaculi labasha futsi umshiyalifa wakhe utawuchubeka nekuntjintja umculo nemasiko aseNingizimu Afrika etitukulwaneni.

d. Lijaji lelitsatse umhlalaphasi Mengameli Achmat Naeem Jappie loshone aneminyaka lengemashumi lasikhombisa budzala. Wasebenta kuba Lisekela leLijaji lelinguMengameli futsi ngemuva kwesikhatsi waba nguMengameli weMajaji weLitiko laKwaZulu-Natal leNkantolo Lephakeme kanye nemsebenti wakhe njengeLijaji Lelilibambela leNkantolo Yemtsetfosisekelo kanye naseNkantolo Yekwendlulisela Tikhalo.

e. MMC Thumeka Bikwana, MMC wetinsita tetinkampani kumasipala wesigodzi saseChris Hani, lesitfole kutsi wabulawa mhla ti-6 Inkhwekhweti 2026.

2. Tihalaliso

INingizimu Afrika inemabhishi lamahle kakhulu emhlabeni

a. INingizimu Afrika iyachubeka nekuhlala iyindzawo letsandvwako yekuvakasha emhlabeni wonkhe ngeMbiko Wemabhishi Emhlaba Wonkhe wanga-2026 lowentiwa ngucwepheshe wekuhamba wemhlaba wonkhe i-Travelbag lonaka emabhishi lamabili alelive kuloluhlu lwemhlaba wonkhe loluhlonishwako.

b. I-Boulders Beach eKapa seyitsatfwa ngalokusemtsetfweni ngekutsi yibhishi yekucala emhlabeni wonkhe, lelandzelwa kakhulu endzaweni yesibili yi-Cape of Good Hope Beach. Lokubekwa esigabeni kugcizelela kukhanga emave emhlaba lokwentiwa ngemagugu etfu emvelo kanye nemandla emkhakheni wetfu wetekuvakasha.

Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:

  • Dkt. Naledi Pandor ngekubekwa kwakhe abe nguShansela weNyuvesi yaseNelson Mandela. Sishoshovu lesihloniphekile, sifundziswa kanye nesisebenti sahulumende, Dkt. Pandor ukhombise kutinikela kwakhe kwemphilo yonkhe emfundvweni lokusite kwakha indzawo yentsandvo yelinyenti netenhlalo yaseNingizimu Afrika.
  • I-Blitzboks, ngekuphumelela kutfola sicoco sayo sekucala se-Hong Kong Sevens ngemuva kwekwehlula i-Argentina nge- 35-7 emdlalweni wekugcina eNkhundleni Yetemidlalo i-Kai Tak.
  • Emacembu emadvodza aseNingizimu Afrika erileyi ngekuwina tindondo tesiliva emidlalweni yekugcina yemadvodza ye-4x100m kanye ne-4x400m ku-World Athletics Relays eGaborone.

Imibuto: 
Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS)
Tsintsa: Mk. Nomonde Mnukwa, Umcondzisi Jikelele Lolibambela
Makhalekhikhini: 083 6537485
www.gcis.gov.za; www.gov.za

#GovZAUpdates

Share this page

Similar categories to explore