A. Ezingundabamlonyeni
1. Zepilo
1.1. ISewula Afrika Iragela Phambili Nokukhombisa Ilemuko Eliphuma Phambili Kezokwelapha Nesayensi Ngokulawula Isibalo Sabatheleleke nge-Hantavirus
1.1.1. IKhabinethi ithokozise iZiko lieZwe lezamaLwele aThelelanako (i-NICD) ngezinga layo lelemuko ekutholeni isibalo salabo ababili abatheleleke nge-Hantavirus esikhathini esima-iri ama-24 sokungeniswa kweengulani esibhedlela se-Gauteng.
1.1.2. IKhabinethi yaziswe ngezimo ezabangela bonyana iingulani ezitheleleke nge-Hantavirus zingeniswe esibhedlela seSewula Afrika ezisuka esikepeni esilayitjha abantu i-MV Hondius.
1.1.3. IKhabinethi ithokozise nomNyango wezePilo ngokusebenza ngokurhaba nangepumelelo ekwenzeni ilandelela ngabantu abathintene neengulani ezine-Hantavirus ngaphambi kobana kuqinisekiswe ukungenwa kwabo bulwelobu.
1.1.4. IKhabinethi ifisa ukuqeda nanyana ngiliphi ivalo lekghonakalo yokuqubuka okhunye kwengogwana ngonobangela wokusabalala kwamakhondlo kwabanye abomasipala, abososayensi basiqinisekise ukuthi i-Hantavirus ayitholakali kunanyana ngiwaphi amakhondlo eSewula Afrika nofana elizwenikazi le-Afrika.
1.1 Isizo Lemali eyi- R1.5 yamabhiliyoni le-Biovac Eliqinisa Amandla Wokukhiqiza Imijovo eSewula Afrika
1.1.1 IKhabinethi yamukele isizo lemali eyi-R1,5 yamabhiliyoni ephakathi kwe-Biovac kunyene-European Investment Bank (EIB) Group yokusungula ifemu yokuthoma ye-Afrika ezokukhiqiza imijovo eminengi ehlukahlukeneko.
1.1.2 Ifemu le, ehlelelwe ukulungela ukusebenza ngomnyaka wee-2028, izokukhiqiza imijovo yekholera, kuthi ngokukhamba kwesikhathi inabele emijoveni yepholio, inyumonia, nemenenjayithisi. Nasele isebenza ngokupheleleko, indawo le izokuba nesilinganiso somkhiqizo obalelwa eengidini ezima-40 zemithamo yomjovo ngomnyaka, okuzokuqinisa khulu ukudzimelela kwezokwelapha e-Afrika kunye nevikeleko lethungelelwano lokuthenga kombuso.
1.1.3 Iphrojekthi le kulindeleke nokobana ivule imisebenzi yamakghono engaphezu kwama-340 kunye nemisebenzi engakanqophi ebalelwa ee-7000, ithuthukise nokusetjenziswa kwethekhnoloji, ukutlama okutjha kunye nokudzimelela kezepilo isikhathi eside elizwekazini jikelele.
1.2 Ubulwele Beenqatha Nomlomo
1.2.1 IKhabinethi yamukele ituthuko yehlelo lokujova lapho iinkomo eziziingidi ezi-2.59 sele zijovelwe ubuLwele beenQatha nomLomo (i-FMD) bekube kunje.
1.2.2 IKhabinethi yamukele ukufika kwemithamo eziigidi ezimbili yomjovo we-FMD evela e-Türkiye, njengengcenye yesigaba sokuthoma se-oda lomthamo oziingidi ezisithandathu. UmNyango wezokuLima usabalalisa imijovo le eemfundeni ngokusebenzisa imodeli yokwatjiwa okunqophileko, okusekelwe yisayensi edzimelele emininingwaneni yeenlwana ezisengozini kunye nesibalo sazo.
1.2.3 Eminye imithamo eziingidi ezihlanu sele i-odwe e-Argentina liziko i-Onderstepoort Biological Products.
2. Zomnotho
2.1 Urhulumende Uragela Phambili Nokungenelela Ukwenzela Ukunciphisa Iindleko Eziphezulu Zentengo Yeembaseli
2.1.1 IKhabinethi iragela phambili nokungenelela ukwenzela ukunciphisa iindleko eziphezulu zentengo yeembaseli ngebanga lepi eragela phambili ye-US/Israel e-Iran ethinte nesiyingi se-Gulf.
2.1.2 IKhabinethi isekele isibonelelo semali emabhiliyoni ali-R17.2 somthelo weembaseli njengokwesimemezelo sakaNgqongqotjhe wezeeMali esizosetjenziswa esikhathini esiziinyanga ezintathu kusukela ngoSihlabantangana ukuya – kuMgwengweni 2026 begodu nesiQhema somSebenzi wemiNyango yaboNgqongqotjhe siragela phambili nokuhlola ezinye iindlela zokungenelela ukwenzela ukuncitjhiswa komthelela wokutlhayela kweembaseli nomanyoro ephasini loke kumaSewula Afrika.
2.1.3 IKhabinethii ilayele uNgqongqotjhe weZenjiwa neenSiza zePhethroliyamu osekelwa nguNgqongqotjhe wezeTjhebiswano kweenTjhabatjhaba nokuSebenzisana bonyana ahlele iimpendulo zeHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula (i-SADC) ukwenzela ukuqinisekisa ivikeleko leembaseli nomanyoro kunye nokutholakala kwawo esiyingini.
3. ZeTjhebiswano LamaZwe ngamaZwe
3.1 Ipumelelo Ekulu Ngaphasi kweSigaba II se-Lesotho Highlands Water Project - Senqu Bridge
3.1.1 Ukuhlonywa kwe-Senqu Bridge e-Mokhotlong e-Kingdom of Lesotho, kubonisa ipumelelo eqakathekileko ngaphasi kweSigaba II se-Lesotho Highlands Water Project. Ibhlorho elitjha lizoqinisekisa ukufinyelela okungaphazamisekiko e-Mokhotlong, e-Sani Pass, neendaweni ezizombelezileko.
3.1.2 Iphrojekthi le ilime indima ehle khulu ekuthuthukisweni komnotho we-Lesotho, njengombana iSewula Afrika yakha iindlela ezimakhulukhulu wamakhilomitha ukwenzela ukuthuthukisa ukufikelela eendaweni zamadamu akude kunye nokusiza ngeembadela zobukhosi ezilinganiselwa emabhiliyonini ama-R3,8 ngomnyaka esikhwameni selizwe ngaphansi kwe-Lesotho Highlands Water Project.
3.1.3 I-Lesotho Highlands Water Project iqinisekisa ukuthi i-Gauteng ithola amanzi amanengi ngehlelo le-Vaal Water, ngakelinye ihlangothi i-Lesotho ikhiqiza igezi ngamanzi begodu isekela nokuphakelwa kwamanzi ahlanzekileko, wokuthelelela, ukuthiya iimfesi kunye nokukhuthaza zevakatjho.
3.2 Ivakatjho Lomsebenzi e-Spain liqinisekiswe Njengomlingani Oqakathekileko
3.2.1 IKhabinethi yamukele ivakatjho elisemthethweni elibe yipumelelo e-Spain lakaMengameli u-Cyril Ramaphosa, elirholele eenthembisweni ezingaphezu kwamabhiliyoni ama-€2.1 ekutjhugululweni kwezamandla weSewula Afrika emikhakheni yehayidrojeni ehlaza, iinkoloyi zegezi, amandla avuselelekako kunye nomthangalasisekelo wegridi yegezi.
3.2.2 Ngomnyaka wee-2025, ukurhwebelana okupheleleko phakathi kweSewula Afrika ne-Spain kwafinyelela pheze emabhiliyonini ama-€2.8, kwathi ukuthunyelwa kwepahla e-Spain kwakhula ukufikela ku-€1.3 bhiliyoni. Ngaphezu kwalokho, amakhamphani we-Spain angaphezu kwe-150 njenganje asebenza eSewula Afrika, asekela imisebenzi engaphezu kwee-20 000 emikhakheni efana neyezamandla avuselelekako kunye nomthangalasisekelo wesizo lezeemali, ithekhnoloji kunye nezokuvakatjha.
4. Zokuphepha Nevikeleko
4.1 Iintjhijilo Zokufuduka
4.1.1 IKhabinethi ihlaba ukusatjalaliswa kwemigadangiso neenthombe ezimamanga ezithi kunokusahlelwa kwamaphandle eSewula Afrika. Imigadangiso neenthombe ezimamangezi, zihlose ukwehlisa isithunzi esihle seSewula Afrika ephasini loke nokweqisa amehlo imizamo yeSewula Afrika ye-ajenda engcono ye-Afrika.
4.1.2 Abantu beSewula Afrika banelungelo lokutjhagalela ukuqedwa kwesitjhijilo sokurhagala kwamaphandle angasisemthethweni, kodwana inturhu ekhambisana nemitjhagalo le eyenzeka ngaphambilini ayikavumeleki begodu bezomthetho kufanele baqalane nabatjhotjhozeli benturhu le.
4.1.3 IKhabinethi ihlaba imizamo yokuthola amathuba wokusebenzisa kumbi iinlilo zamambala zabantu beSewula Afrika ezimayelana nezinga eliphezulu lokutlhogeka kwemisebenzi, kunye nokutlhayela kwamathuba wezomnotho ngokukhuthaza amaSewula Afrika bona aqede izenzo eziphazamisa ukunzisa kwelizwe okufaka hlangana ukukhuthazana bona kusahlelwa amaphandle kunye nomukghwa wokukhethululana ngokobutjhaba.
4.1.4 IKhabinethi ilitjho yalibuyelela lokobana kunomsebenzi oragako wokuqalana nemiraro yezokufuduka kwabantu ngokungasisemthethweni okufaka hlangana ukuqinisa ukuphathwa kwemikhawulo ngomsebenzi we-Ejensi eLawula imiKhawulo (i-BMA), ukurhabisa ukubuyiselwa kwabantu emazweni wemakhabo, ukuqalana nobulelesi emiphakathini yabantu abamaphandle, kunye nokuvikela imisebenzi namathuba ekumele abe ngewabantu beSewula Afrika.
4.1.5 Mayelana namathuba wemisebenzi wamaSewula Afrika, iKhabinethi ilayele umNyango wezokuQatjha nezabaSebenzi bonyana uqinise ukuhlolwa kweendawo zomsebenzi ukuqinisekisa ukuthotjelwa kwemithetho yezokuqatjha kiyo yoke imikhakha esengozini yalokhu efana neyokwamukela iimvakatjhi, amaplasi, emalorini, kezokwakha hlangana neminye.
4.1.6 IKhabinethi iragele phambili nokulayela abomasipala bona baqinisekise ukusetjenziswa kwemithetho kamasipala, ngokuthi kubekelwe phambili imithetho yezokurhweba yabomasipala. AmaSewula Afrika nawo kufanele alime indima yawo ngokuthi angaqatjhisi amalayisensawo wamabhizinisi.
4.1.7 Ezingeni lomthethokambiso, umThetho oTlanywako oBuyekeziweko wezokuFuduka uqalana nemikhawulo yemithetho yamvanje yezokufuduka, ngokwethula imibandela yomthetho welizwe yokuthoma yezokuphepha, ukufuduswa kwamaziko wokwamukela abaphalali eduze nomkhawulo, kunye nomthetholawulo ozokwenza bona imiNyango efaneleko ibekele ngeqadi imisebenzi ethileko, imisebenzi, namabhizinisi wabantu beSewula Afrika newabaphalali kwaphela.
B. Iinqunto zeKhabinethi
1. UmThetho oTlanywako oBuyekeziweko wezaboRhulumende beeNdawo Womnyaka Wee-2026
1.1. IKhabinethi ivumele ukugazedwa komThetho oTlanywako oBuyekeziweko wezaboRhulumende beeNdawo ukwenzela bonyana kubonisanwe nomphakathi ngawo. UmThetho oTlanywako oBuyekeziweko lo uyingcenye yamatjhuguluko karhulumende weendawo wokulungisa urhulumende weendawo ukwakha ihlelo lesikhathi sanje, elikhambisana nomnqopho karhulumende weendawo elikghona ukuletha imisebenzi ngokusimemeko.
1.2. Ukubuyekezwa komThetho oTlanywako kwathonyelwa ukuqinisekisa bona itlhatlha lomthethokambiso yaborhulumende beendawo lihlala liphendula ebujameni banje nebezetuthuko, bezomnotho nezemvelokunye. Iingcenye eziqakatheke khulu ezikhonjiweko, yindlela yokusebenza kwabomasipala, uburholi bezepolotiki nokuziphendulela, ukusebenzisana hlangana kwaborhulumende, ukuzibandakanya kwezakhamuzi, amatjhuguluko wezeemali kunye noburholi bendabuko.
1.3 UmThetho oTlanywako oBuyekeziweko wamukela indlela yokuphumelelisa ngeengaba nangokulandelanako ukuqinisekisa ukutjhuguluka okuhlangeneko nokusimemeko ekutjhugululweni kwakarhulumende wendawo. Umtlamo lo uyabona bona imizamo yokutjhugulula yangaphambilini kanengi beyiphazanyiswa esigabeni sokuphumelelisa, ngebanga lokungatjhejwa ngokwaneleko kokulandelana nokuphathwa kokutjhuguluka. Njengegadango lokutjhugulula elikhulu, umThetho oTlanywako oBuyekeziweko lo uhlongoza ukusungulwa kweZiko lokuLawula iTjhuguluko lakaRhulumende weNdawo elinesikhathi
2. Iqhinga Lesikhathi Eside Lokuthuthukiswa KweButho le-SANDF
2.1. IKhabinethi ivume iQhinga lesiKhathi eSide lokuThuthukiswa kweButho le-SANDF kunye nomBono wokuHlela we-SANDF, nemitlolwayo esekelako yomThethokambiso weQhinga.
2.2. Ngemva kwamatjhumi weminyaka ematjhumi yokuthola isizo lemali elitlhayelelweko, iinkundla ezidala kunye nezetuthuko etlhayela ngamakghono, i-SANDF yenze iqhinga lokutjhuguluka kwebutho elakhiwe ngokuya ngeendlela eziqakathekileko ezivezwe ehlelweni elithi "Ikhambo Eliya ePumelelweni".
2.3. Iqhingeli lihlanganisa ukwenziwa ngcono kwezokuvikela netuthuko yeLizwe, ukunzinza kwesiyingi, nokukhula komnotho ukubumba iButho lokuVikela eliqinileko, nelilungele ikusasa, elikghona ukuqalana neentjhijilo zanamhlanje neentjhijilo zesikhathi eside esisezako.
3. Iminyaka ema-70 Yomzabalazo Nokuhlonyiswa Kwabafazi: IKOMBA YOKUHLONYISWA KWABAFAZI KEZOMNOTHO NEHLALAKUHLE
3.1. Njengengcenye yokuzibophelela ekuhlonyisweni kwabafazi njengombana ilizwe litshwaya iminyaka ema-70 solo kwaba nomTjhagalo wabaFazi ngomnyaka we-1956, iKhabinethi ivume ukusetjenziswa kweKomba yokuHlonyiswa kwabaFazi ngokomNotho nezeHlalakuhle njengekarada lamaphuzu womnyaka ukulinganisa nokulandelela ituthuko yokuhlonyiswa kwabafazi ngokomnotho nehlalakuhle ngokukhamba kwesikhathi.
3.2. Ikomnba le iqalana nokutlhogeka kwesilinganiso esipheleleko, esilinganisiweko sokuhlonyiswa kwabafazi ngezehlalakuhle nezomnotho nokuzibandakanya eenjamisweni zokwenza iinqunto eSewula Afrika. Emkhakheni wezehlalakuhle, ikomba le izokutjheja ipilo nefundo, emkhakheni wezomnotho, ikomba le izokudzimelela emkhakheni wezabasebenzi neensetjenziswa, begodu emkhakheni wokwenza iinqunto, ikomba le izokutjheja ukuthathwa kweenqunto emkhakheni karhulumende kunye nemkhakheni wangeqadi.
3.3. Isisekelo seKomba yokuHlonyiswa kwabaFazi ngokomNotho neHlalakuhle sitjengisa ukuthatha iinqunto emkhakheni karhulumende njengezinga elithola amaphuzu aphezulu khulu malungana nokuhlonyiswa kwabafazi kuthi izinga lekoro yabasebenzi neensetjenziswa ligadangise amaphuzu aphasi khulu. Iindawo eziphasi khulu ezibonisako zifaka hlangana amafemu anobunikazi babantu abasikazi, isabelo sabaPhathi abaKhulu abasikazi bamafemu atloliswe ku-JSE, ukufikelela isikolodo, nokuqatjhwa emisebenzini efuna amakghono wezinga eliphezulu.
4. Iminyaka Ema-70 Yomzabalazo Nokuhlonyiswa Kwabafazi: UMBIKO WESITHANDATHU WOKUPHUNYELELISWA KWESIVUMELWANO SOKUQEDWA KWAYO YOKE IMIHLOBO YOKUBANDLULULA ABAFAZI
4.1. IKhabinethi ivume umBiko wesiThandathu weSewula Afrika omalungana nokuphunyeleliswa kwesiVumelwano sokuQeda yoke imiHlobo yokuBandlululwa kwabaFazi (i-CEDAW).
4.2. Umbiko lo unikela ngetuthuko eyenziwe yiSewula Afrika ekuqiniseni umthethosisekelo, umthethokambiso wezomthetho kunye netlhatlha leziko lokulingana ngokobulili, ukuhlonyiswa kwabafazi nokulingana okukhulu. Ituthuko ifaka hlangana:
- Ukuphunyeleliswa kweHlelo lokuPhendula ngezoBulili, ukwAbiwa kwemali, ukuBeka iLihlo, ukuHlola neTlhatlha lokuHlola iiNcwadi.
- iHleloqhinga leLizwe leNturhu eQothele bobuLili obuThileko (i-GBVF) lomnyaka wee-2019,
- amagadango wokuthuthukisa umnotho,
- ukutjhugululwa kobulili emkhakheni karhulumende nokujanyelwa kwabafazi eburholini nekuthathweni kweenqunto.
4.3 Nanyana kunetuthuko ekulu nje, iSewula Afrika isasebenzela phezu kweentjhijilo eziragela phambili zesakhiwo nezokuphumelelisa ezifaka hlangana ukutlhogeka okuphezulu kwemisebenzi yabafazi, ukurhagala kwenturhu eqothele bobulili obuthileko nokubulawa kwabafazi, ukusetjenziswa kumbi kwamakhakhazela wefundo bonyana avule amathuba wemisebenzi, kunye nokubandakanywa kwabobulili boke emkhakheni wangeqadi.
C. Okubikelwe iKhabinethi
1. Ukulungisa uRhulumende weeNdawo: UMBIKO WETUTHUKO YEKOTARA YESIBILI YOMNYAKAMALI WEE-2025/26 OMAYELANA NOKUPHUNYELELISWA KWAMAHLELO WOKUBUYISWA KWEEMALI ZABOMASIPALA ABANGAPHASI KWABAPHATHELI NELAWULO LIKARHULUMENDE OPHEZULU
1.1 IKhabinethi ifumene ilwazi elitjha elimalungana nokuphunyeleliswa kwamaHlelo wokuBuyiswa kweeMali (ama-FRP) wabomasipala abane ababekwe ngaphasi kwabaphatheli nelawulo likarhulumendewelizwe ngokwesiGaba 139 (7) somThethosisekelo, okufaka hlangana abomasipala beendawo i-Lekwa, Enoch Mgijima,kunye i-Ditsobotla, kunyene-Mangaung Metropolitan Municipality. Iragelophambili ekuphumeleliseni ama-FRP ukwenzela ukuqinisekisa ukutjhuguluka kwezeemali nokulethwa kweensiza kibomasipala begade kukumbi, ngaphandle kwe-Ditsobotla.
1.2 IKhabinethi itjheje bona kabanye abomasipala abathathu3), ukuphunyeleliswa kwe-FRP kujame esiGabeni 1 nebekufanele kuphethwe kungakapheli iinyanga ezili-12 ngemva kokuphasiswa kwe-FRP. Ukutshwenyeka okukhulu kukungaphunyeleliswa kwemisebenzi enomthelela wezeemali, ukuthuthukiswa bebelo eliphasi kweenkomba zeemali neenlinganiso, kunye nokulawulwa okungasebenziko kweenkomba zokusebenzisa imali okurholela ekuthuthukisweni okukhamba kancani kokulethwa kweensiza.
1.3 IKhabinethi ivumele ukubekwa okuragela phambili kwabomasipala abane ngaphasi kwabaphatheli nelawulo likarhulumende welizwe ngokwesiGaba 139 (7), sifunde nesiGaba 139 (5)(a) somThethosisekelo. IKhabinethi ivumile bonyana kuthathwe amagadango wokukatelela abomasipala abasebujameni obubudisi bezeemali bonyana benze iimVumelwano ne-Ejensi yokuSabalalisa ukwenzela bona amakhamphani afana ne-Eskom kube ngiwo asabalalisa igezi nokubuthelela imalingeniso.
2. Ukukhethwa Kwendawo Ehlongoziweko ye-Fetakgomo Tubatse Special Economic Zone, esiFundeni se-Limpopo
2.1 IKhabinethi yahlolwa begodu yasekela ihloso kaNgqongqotjhe wezokuRhweba, amaBubulo nezePhaliswano yokukhetha i-Fetakgomo Tubatse Special Economic Zone (i-FTSEZ) ehlongoziweko etholakala esiYingini se-Sekhukhune esiFundeni se-Limpopo.
2.2 I-FTSEZ yingcenye yamaqhinga weHlelo lokuThuthukiswa kwe-Limpopo elihlose ukukhuthaza ukuthuthukiswa kwamabubulo, ukukhuthaza ukukhula komnotho, nokuvula imisebenzi ngokudosa ikanuko yokutjala imali emkhakheni wezemayini, ukuzuza izenjiwe, amandla, wezokulima, kunye nezeenkoloyi. I-FTSEZ izokuphunyeleliswa ngeengaba ezintathu.
3. Amathuba Wezomnotho weSewula Afrika Ngesiphande SokuRhwebelana Ngaphasi Kwemibandela eGedlisiweko eKhonthinenthini ye-Afrika (i-AfCFTA).
3.1 IKhabinethi ihlolwe ngamathuba wezomnotho weSewula Afrika nakilo loke ilizwekazi nge-AfCFTA. I-AfCFTA yenza enye yemamaraga amakhulu khulu ephasini enabantu abangaphezu kwe-1.3 yamabhiliyoni yabantu kunye nomKhiqizo oPheleleko wangeKhaya (i-GDP) ehlanganisiweko engaphezu kwe-US$3.4 yamathriliyoni.
3.2 Isivumelwano esipheleleko se-AfCFTA siveza amathuba wamaqhinga wokuvula amandla wezomnotho, ukwandisa amamaraga wokuthunyelwa kwepahla ngaphandle, ukunabisa ithungelelwano leemfuno zebubulo, ukukhuthaza ukusisa imali, nokukhuthaza ukukhula okusimemeko.
3.3 Solo iSewula Afrika yathoma ukurhweba ngaphasi kwemibandela yokunyula i-AfCFTA kusukela ngoTjhirhweni 2024 kufikela ngoMhlolanja 2026, ukurhwebelana kwande bekwaba yi-R2.6 yamabhiliyoni okuhlanganisa imikhiqizo ehlukahlukeneko efana nemitjhini yemayini, izinto zokusebenza, izinto zokudla, izembatho, amaplastiki nemitjhini yegesi.
4. Ukuphakelwa Kwamanzi Ahlanzekile e-Hammanskraal
4.1 IKhabinethi ithole umbiko weragelophambili lePhrojekthi yaManzi aHlanzekileko we-Hammanskraal erholwa yi-Magalies Water ngaphasi komNyango wezaManzi nezokuHlwengisa kunye neDorobha le-Tshwane. Nasele iphethiweko, iphrojekthi le izokuphakela amanzi ahlanzekileko emakhaya abalelwe ku-47 550, athathwa njengabahlali abalinganiselwa ee-180 679.
4.2 IKhabinethi itjheje bonyana woke amamojula amane wePhrojekthi alethwa ngaphasi kwamanzi we-Magalies akhiwe begodu ahlolwa, okwenza bona ihlelo likhiqize amanzi atsengiweko alinganiselwa ema-50 ML ngelanga.
4.3 UNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa uzokuhlola iphrojekthi le ngokukhamba kweveke begodu aqinisekise nokutjheja imisebenzi esalele ngemva eyenziwa liDorobha le-Tshwane ukuqinisekisa ukutholakala kwamanzi ngokuzeleko emiphakathini ye-Hamanskraal.
4.4 UmNyango ubikele iKhabinethi nangeragelophambili lokuvula amaphrojekthi wamanzi avalekileko kunyenangobujamo besikolodo sikamasipala emabhodini wamanzi, okubeka engozini khulu ivikeleko lamanzi kunye nokuphumelela kwezeemali kwamabhodi la. Ilwazi elinabileko ngalokhu lizokunikelwa ngemva kwe-WaterCom.
5. Ukuphakelwa Kwegezi Kusavikelekile Begodu Ukuphungulelwa Amandla Wegezi Nakho Kuzokuphela
5.1 IKhabinethi yamukele i-Winter Electricity Outlook eyethulwe yi-Eskom, etjengisa bona ukuphungulelwa amandla wegezi angeze kusenzeka phakathi kwenyanga kaSihlabantangana noRhoboyi, okutshwaya itjhuguluko elikhulu ekhambeni lezegezi yesitjhaba sekhethu.
5.2 IKhabinethi yamukele netuthuko eyenziwe ekuqalaneni nokuphungulelwa amandla wegezi kwabasebenzisi abazii-352 968 abangasathinteki ngokuphungulelwa amandla wegezi la ngesikhathi igezi isetjenziswa ngaso khulu. Ukuphungulelwa amandla wegezi sekuphelile eTlhagwini Kapa neTjingalanga Kapa, begodu iimFunda ezihlanu ezilandelako kufanele kuqedwe nakizo ngomnyaka wee-2026, kodwana yi-Gauteng neKwaZulu-Natala kwaphela lapho kuzokuqedwa iintjhijilwezi ngomnyaka wee-2027.
D. ImiThethomlingwa
1. UmThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezabaNtwana, womNyaka wee-2026
1.1. IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezabaNtwana womNyaka wee-2026 lo ePalamende.
1.2. UmThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezabaNtwana unqophe ukuthuthukisa amahlelo nemithetho yokuthuthukisa abantwana ebegade inganyelwe siSahluko 5 somThetho ziimphathimandla ezihlukahlukeneko emthethwenilawulo weHlelo lokuFundiswa kwabeNtwana kwebuNcanini (i-ECD) ohlanganiswe ngaphasi kweSahluko 6 esibuyekeziweko somThethomlingwa oTjhugululako ngaphasi kwesibopho somNyango wezeFundo esiSekelo. UmThethomlingwa oTjhugululako lo wethula ikambiso yinye yokutloliswa kwamaziko we-ECD kunye nerhelo linye leenKambiso namaZinga weHlelo le-ECD.
2. UmTlamo womThethomlingwa wokuTjhugulula aMandla weNyutliya, womNyaka wee-2025
2.1. IKhabinethi ivumele ukugadangiswa komTlamo womThethomlingwa wokuTjhugulula aMandla weNyutliya womNyaka wee-2025 ukwenzela ukubonisana nomphakathi ngawo.
2.2. UmTlamo womThethomlingwa utjhugulula umThetho waMandla weNyutliye we-1999 onikela ngetlhatlha lomthetho wokuzibandakanya kweSewula Afrika ekuthengiselaneni namazwe ngamazwe ngeensetjenziswa zenyutliya nethekhnoloji.
2.3. UmThethomlingwa lo uvala iinkhala eziphathelene nokulawula ezibangelwa yituthuko yenyutliya yephasi loke neyendawo ngokuvuselela amagama, ukuthomanisa umThetho namazinga weentjhabatjhaba, nokuqinisa ukutjheja iinsetjenziswa zenyutliya, ipahla, nemisebenzi ehlobene nayo kilo loke ithungelelwano lemisebenzi.
3. UmThethomlingwa oTjhugulula imiThetholawulo yezoKwakha yeliZweloke namaZinga Wokwakha, womNyaka wee-2026
3.1. IKhabinethi ivumele umThethomlingwa oTjhugulula imiThetholawulo yezoKwakha yeliZweloke namaZinga woKwakha, womNyaka wee-2026 ukobana umphakathi uzibandakunye kiwo. Umnqopho womThethomlingwa lo kukhuthaza ukufana emthethweni ngaphakathi kwegunya labomasipala nokuqinisekisa iindlela zokwakha eziphephileko ngokusebenzisa isayensi yokwakha ezwakalako, ukusebenza kuhle, kunye neensetjenziswa ezisezingeni eliphezulu.
3.2. UmThethomlingwa lo uphendula iinghonghoyilo eziphathelene neentjhijilo ezihlobene nokusetjenziswa nokuhlathululwa okungafaniko komThetho.
D. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
- UNom. Otsile Maseng oqatjhejelwe ukuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) eBandleni lomLawuli weenKolodo zeliZweloke.
- UMm. Linda Seroka oqatjhejelwe ukuba ngu-CEO we-Export Credit Insurance Corporation of South Africa.
- UNom. Marcus Selepe oqatjhejelwe ukuba ngu-CEO we-Limpopo-Olifants Catchment Management Agency.
4. Ukuqatjhwa kwabanqophisi eBhodini ye-Lepelle Northern Water
a. UDorh. Ndweleni Fredirick Mphephu (uSihlalo obuyiselwa esikhundleni sakhe);
b. UNom. Motalane Dewet Monakedi (iSekela likaSihlalo);
c. UMm. Ayesha Hamad Laher;
d. UMm. Christine Morongoe Ramphele;
e. Nom. Makone Mack Magoele;
f. UMm. Tsakane Zwane;
g. UMm. Stephinah Mudau;
h. U-Adv. Lufuno Tokyo Nevondwe;
i. UPhrof. Tebogo Mashifana;
j. UPhrof. Mabel Mphahlele-Makgwane; no-
k. Nom. Ashley Latchu.
5. Ukuqatjhwa KwabaNqophisi eBhodini ye-National Water Resource Infrastructure Agency
a. UNom. Ramateu Johannes Monyokolo (uSihlalo);
b. UMm. Precious Nompumelelo Sibiya (iSekela likaSihlalo);
c. UMm. Barbara Schreiner;
d. UNom. Simphiwe Khondlo;
e. UNom. Gregory Nigel Joseph White;
f. UNom. Nicholas van Rensburg Rabie; no-
g. UMm. Mankone Mabataung Ntsaba.
6. Ukuqatjhwa kweBhodi eYengamele i-Breede-Olifants Catchment Management Agency
a. UNom. Bongani Mnisi (uSihlalo);
b. UMm. Marli Slabber (iSekela likaSihlalo);
c. UMm. Eurica Scholtz;
d. UNom. Trevor Abrahams;
e. UPhrof. Jakobus Andries du Plessis;
f. UMm. Natasha Davis – Wolmarans;
g. UNom. Jan Pienaar;
h. UNom. Kobus Nicolas Steenkamp;
i. UMm. uHlobisile Mbali Mngadi; no-
j. Mm. u-Tswarelo Gratitude Mokoena.
7. Ukuqatjhwa kwamaLunga weBhodi i-Ejensi yeLwazi leThekhnoloji yoMbuso (i-SITA)
a. UPhrof. Stella Bvuma (uSihlalo);
b. U-Adv. Colin Weapond;
c. UMm. Zimbini Hill;
d. UMm. Siphumelele Dlungwane;
e. UNom. Rendani Ramabulana;
f. UNom. Nalini Maharaj;
g. UNom. Protas Phili;
h. UNom. Willie Vukela (umJameli we-DPSA); no-
i. Nom. William Mathebula (umJameli weZiko lezeeMali leliZweloke).
8. UmKhandlu weHlangano YezokuThintana YamaZwe ngamaZwe (I-ITU)
a) IKhabinethi ivumele bona iSewula Afrika ikhethwe godu ku-ITU esiYingini D (i-Afrika) ngethemu yomnyaka wee-2027–2030. Amakhetho la azokwenzeka eKhonferensini ye-ITU Plenipotentiary kusukela mhla ali-9 – 27 kuSinyikhaba 2026. Ukuba khona kweSewula Afrika emKhandlwini we-ITU, kunye namanye amazwe we-Afrika, kuqinisekisa ilizwi elinamandla lelizwekazi ekuphathweni kwe-ICT kezamaZwe ngamaZwe.
E. Iminyanya Namakhonferensi
9. I-Africa’s Travel Indaba
a) I-Afrika’s Travel Indaba 2026 izokubanjwa mhla ali-11–14 kuMrhayili 2026 e-Inkosi Albert Luthuli Convention Center (e-Durban ICC) KwaZulu-Natala.
b) Indaba le izokubanjwa ngesikhathi lapho kufike khona ngobunemgi iinqhema zabavakatjhi bemazweni ngamazwe. NgoNtaka wanonyaka iimvakatjhi ezizii-911 962 zakhetha ukuvakatjhela iSewula Afrika, nekusibalo esikhuphuke nge-12,5% nasimadaniswa nesibalo sesikhathi esifanako ngomnyaka wee-2025.
c) Lokhu kulandela isikhathi sezokuvakatjha esaba yiqophamlando sangomnyaka wee-2025 ngokufika kwabantu abaziingidi ezili-10.5. Kusukela ngoTjhirhweni ukuya kuNtaka 2026, iSewula Afrika sele igadangise isibalo seemvakatjhi ezibalelwa ee-2 910 029.
d) Etuthukweni ehlobene nale, iSewula Afrika iqinise ubujamo bayo njengendawo edosa phambili e-Afrika ngemva kokuhlolwa kokuphepha kwayo kezeemphaphamtjhini yi-International Civil Aviation Organization, okuyi-ejensi ekhethekileko yeHlangano yamaZwe aBumbeneko kezeemphaphamtjhini.
10. Iingaba Zepumelelo Zejima Letjhaphuluko
a) Umnyaka lo utshwaya irhelo lezinto eziqakathekileko ekhambeni lentando yenengi yeSewula Afrika ezizokukhunjulwa ngeenGaba zePumelelo zeJima leTjhaphuluko, elizokuhlonywa e-Union Buildings ngoMrhayili 2026 ngaphasi kommongondaba othi: "Sihlonipha Umlando. Siletha Ingomuso."
b) Iingaba zepumelelwezi zifaka hlangana ukugidingwa kweminyaka ema-30 yokwamukelwa komThethosisekelo; isikhumbuzo seminyaka ema-50 yokuvukela umbuso kwelutjha langomnyaka we-1976; isikhumbuzo seminyaka ema-70 yejima lokulwisana nokukatelelwa bonyana uhlale uphethe umazisi; kunye nesikhumbuzo seminyaka ema-60 yokufuduswa ngokukatelelwa kwe-District Six.
c) Ngokuhlanganyela, iinkhathezi eziqakatheke khulu zitjengisa indlela ede ekhanjiweko ekulweleni intando yenengi netjhaphuluko, begodu zisikhumbuza bonyana, nanyana kunetuthuko ehle, ikhambo lisaragela phambili esizukulwanenesi.
11. IKhonferensi YezokuSisa Yehlandla Lesibili yeSewula Afrika NomThangalasisekelo weeNdawo zamaZwe ngamaZwe eziKhethekileko ZomNotho
a) IKhabinethi ivumele ukusingathwa kweKhonferensi yezokusisa yehlandla lesibili nomThangalasisekelo weeNdawo zamaZwe ngamaZwe eziKhethekileko zomNotho kusukela mhla ali-16 - 17 kuVelabahlinze 2026 KwaZulu-Natala.
b) Ikhonferensi le izokuhlanganisa abatjalimali abasezingeni eliphezulu bamazwe ngamazwe begodu isebenze njengekundla lapho imibono neensombululo ezitja zizokuphakanyiswa khona ukwenzela ukukghonakalisa nokwakha iiNdawo eziKhethekileko zomNotho ezinomdlandla kunye nokuqinisekisa ukutjalwa kwemali eSewula Afrika.
c) ISewula Afrika ikhethe ama-SEZ alitjhumi nambili, kuthi alithoba wawo ngilawo asebenzako njenganje begodu ama-SEZ asebenzako la asingethe abatjalimali abasebenzako abama-224 abanenani lokutjala imali elinganiselwa emabhiliyonini ama-R31.7 kunye nemisebenzi ema-28, 821 evulekileko.
12. INyanga yokuVikelwa kwabaNtwana
a) Inyanga yokuVikelwa kwaBantwana ikhunjulwa qobe mnyaka ukwenzela ukwazisa ngokutjhejwa kwamalungelo wabantwana kunye nesidingo sokubavikela ekulimaleni. Ngesikhathesi, iminyango karhulumende eqakathekileko kunye nemisebenzi yezokuvikelwa kwabantwana kunye neenhlangano ezihlukahlukeneko zomphakathi zizokuqinisa imizamazo yokuhlanganisa yoke imikhakha yomphakathi ukuvikela abantwana, ukulungisa imiraro yomphakathi engapheliko nokuqinisa iindawo ezitlhoga ukuthuthukiswa nokungenelelwa.
b) IKhabinethi ikhombela woke amalunga womphakathi bona asebenzisane ukuvikela amalungelo wabantwana, abekele phambili ukuphila kuhle kwabo begodu basekele ituthuko yabo yoke.
13. INyanga Ye-Afrika
a) ISewula Afrika izokuhlanganyela nelizwekazi loke ekuhlonipheni iNyanga yobu-Afrika neLanga lobu-Afrika mhla ama-25 kuMrhayili 2026. Inyanga le ilithuba lokuthuthukisa ibumbano, ukwandisa ukuhlanganiswa kwesiyingi nokuqinisekisa ikusasa le-Afrika elihlanganyelweko. Ngesikhathesi sikhombela ukuzihlola nokugidinga ubuthina nekuyivelaphi yethu enothileko, amagugu kunye nokuvezwa kwamasiko. Godu, ikhombela woke ama-Afrika bona asebenzisane ekurageleni phambili netuthuko yelizwekazeli.
b) Njengombana sikhumbula iNyanga ye-Afrika nje, sithokozela ipumelelwethu begodu siqala netuthuko eyenziweko ekufezweni kwe-African Union Agenda 2063 ye-Afrika ebumbeneko nephumelelako.
14. AboLesihlanu Bebholo
IKhabinethi ikhombela isitjhaba bona sisekele i-Bafana Bafana endlelenayo eya ePhaliswaneni leBhigiri yePhasi ye-FIFA yomnyaka wee-2026 ngokwembatha izembatho ezihlaza satjani nezigolide ngaboLesihlanu ukwenzela ukukhuphula umoya wesitjhaba nokuzikhakhazisa.
F. Iimemezelo
1. Abonongorwana bakaMengameli beliZweloke bama-MSME NeenHlangano Zebambiswano
1.1 UmNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani ubuyekeze abonongorwana bakaMengameli beliZweloke bama-MSME neenHlangano zeBambiswano ukwenzela bona bafake hlangana isigaba sesifunda nemikhakha ethileko ukwenzela ukuthuthukisa ukutjhejwa kwayo, ukubandakanya woke umuntu, kunye nomthelela wabo.
1.2 Ingcenye yesifunda yaboNongorwana ababuyekeziweko ithoma ngoVelabahlinze begodu nemikhakha ebuyekeziweko ngile elandelako:
a. I-MSME yomNyaka emKhakheni wezokuLima
b. I-MSME yomNyaka yeSizo leeMali
c. I-MSME yomNyaka emNothweni weDijithali, iThekhnoloji, nokuSungula
d. I-MSME yomNyaka emKhakheni wokuKhiqiza
e. I-MSME yomNyaka yomNotho wemiKhiqizo eHlaza
f. I-MSME yomNyaka eDoswa Phambili Lilutjha
g. I-MSME yomNyaka eDoswa Phambili baFazi
h. Ama-MSME womNyaka aPhethwe Babantu abaPhila nokuKhubazeka
i. IinHlangano zeBambiswano zomNyaka
2. Amakhetho waboRhulumende beeNdawo Womnyaka Wee-2026
2.1 Njengombana uMengameli u-Ramaphosa amemezele umhla ka-4 kuSinyikhaba 2026 njengelanga lamaKhetho waboRhulumende beeNdawo, iKhabinethi ikhombela boke abavowudi abafaneleko bona bazitlolisele ukuvowuda nofana babuyekeze imininingwanabo ngokusebenzisa iphothalil esemthethweni yeHlangano yezeKhetho eziJameleko (i-IEC) – https://registertovote.elections.org.za esebenza ubusuku nemini (24/7). Izakhamuzi zingavakatjhela i-ofisi le-IEC lendawo ukuyozitlolisela ukuvowuda begodu labo abafake isibawo sikaMazisi oliKarada (ama-Smart ID) bayakhunjuzwa bona bayowathatha emNyangweni wezangeKhaya.
2.2 Ngenye indlela, izakhamuzi zingazitlolisa ngesikhathi sepelaveke yokuzitlolisela ukuvowuda mhla ama-20 namhla ama-21 kuMgwengweni 2026, eendaweni zokuvowudela lapho bahlose ukuvowudela khona ngelanga lamakhetho.
H. Imilayezo
1. Ukududuza
IKhabinethi ithumele amezwi wokududuza ebanganini nemndenini
a. Ka-Cynthia Shange, ikutani ehlonitjhwa tle kezamasiko, ofake isandla khulu emafilimini nakumabonwakude weSewula Afrika, wahlonitjhwa khulu, okufaka hlangana ngonongorwana we-Lifetime Achievement Awards, ngokuhlonipha umthelelakhe omuhle nosimemeko ebubulweni lezokuzithabisa lendawo.
b. Ka-Albert Mazibuko, owasungula isiqhema esidume tle se-Ladysmith Black Mambazo, esathumba abonongorwa bama-Grammy Awards abahlanu begodu sibe yingcenye ye-albhamu ka-Paul Simon yomnyaka we-1986 i-Graceland.
c. Womdlali odumileko we-opera weSewula Afrika, u-Mimi Coertse, obekangomunye wabazenda bamasiko abakhulu beSewula Afrika begodu ungomunye wamaphimbo we-opera adumileko elizweneli. Wakhuthaza iinzukulwana zabavumi, abadlali, nababhini abatjha begodu ilifa lakhe lizokuragela phambili nokubumba umvumo namasiko weSewula Afrika eenzukulwaneni ngeenzukulwana.
d. KaMengameli wamaJaji obekasele athethe umhlalaphasi u-Achmat Naeem Jappie owadlula ephasini aneminyaka ema-70. Wasebenza njengeSekela likaMengameli wamaJaji begodu ngokukhamba kwesikhathi waba nguMengameli wamaJaji weKhotho ePhakemeko yaKwaZulu-Natala, begodu wasebenza njengomJaphethe weJaji leKhotho yomThethosisekelo neKhotho yeemBilayezo zabaSebenzi.
e. Ka-MMC u-Thumeka Bikwana, u-MMC wemisebenzi yamakhamphani kumasipala wesiyingi se-Chris Hani, esibikelwe bonyana wabulawa mhla asi-6 kuMrhayili 2026.
2. Siyabathokozisa
ISewula Afrika ineendawo zokududa ezihle khulu ephasini zombelele
a. ISewula Afrika iragela phambili ngokuba yindawo edumileko yezokuvakatjha ephasini loke ngokomBiko womyaka wee-2026 we-Global Beach owenziwe sisazi sezokuvakatjha seentjhabatjhaba i-Travelbag, okwakwazela iindawo zokududa ezimbili zelizwe ezifakwe erhelweni elihloniphekileko lephasi loke.
b. I-Boulders Beach ese-Cape Town sele yamukelwe ngokusemthethweni njengendawo yokududa ekhamba phambili ephasini loke, ilandelwe ebujameni besibili yi-Cape of Good Hope Beach. Amazinga la akhombisa ukukarisa kezeentjhabatjhaba kwamagugu wemvelo welizwe lethu kunye namandla womkhakha wezevakatjhobukela.
IKhabinethi ithumele umlayezwayo wokuthokozisa neweemfiselabuhle:
- KuDorh. u-Naledi Pandor ngokukhethwa kwakhe njengoTjhansela we-Nelson Mandela University. Umtjhotjhozeli ohloniphekileko lo, sifundiswa nomsebenzeli womphakathi ozikhandlako, uDorh. Pandor utjengise ukuzibophelela kwakhe koke efundweni okusize ukubumba ubujamo bentando yenengi nezehlalakuhle yeSewula Afrika.
- Kuma-Blitzboks, ngokuthumba kokuthoma njengeenkutani ze-Hong Kong Sevens ngemva kokuhlula i-Argentina ngamaphuzu ayi-35-7 emdlalweni wokugcina e-Kai Tak Stadium.
- Eenqhemeni zokugijima zamadoda zeSewula Afrika ngokuthumba amamedali wesiliva emidlalweni yamadoda yama-4x100m kunye ne-4x400m kuma-World Athletics Relays e-Gaborone.
Imibuzo ingathunyelwa:
KezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)
Ukhulumisane: noMm. uNomonde Mnukwa, umJaphethe womNqophisi Zombelele.
Inomboro yomtato: 083 6537485
www.gcis.gov.za; www.gov.za
#GovZAUpdates

