Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-4 Inyoni 2024

A.    Tindzaba Telive

1.    Lokubaluleke kakhulu Lekumele Kwentiwe Kutemnotfo

•    Hulumende solomane akakajiki enhloseni yakhe yekufuna:  
o    kukhulisa umnotfo;
o    kunciphisa kweswelakala kwemsebenti; kanye
o    nekudala simo lesicinile selutjalomali.

1.1 Tintfutfuko letibonakalako letiphatselene nalokubaluleke kakhulu lesekwentiwe kutemnotfo:

1.1.1 Kukhula kwesamba semkhicito wasekhaya (i-GDP)

•    Ikhabhinethi ikucaphele kwenyuka kancane kwekukhula kwemnotfo waseNingizimu Afrika nga-0,4% ngekota yesibili ya-2024,  lokuyinkhomba lenhle yekusebenta kahle jikelele kutemnotfo kulomnyaka.
•    Lokukhula kubangelwe kakhulu tetimali, tetindlu nemhlaba kanye nemboni yetetinsita temabhizinisi, letenyuke nga-1.3%, leyo naleyo mboni yafaka ligalelo nga-0.3 emaphesenti ekukhuleni kwe-GDP ngekulandzelana kwato. 
•    Tekuhweba, imboni yetekunanakela nephakela kudla nendzawo yekulala, imboni yetekwakha imphahla negezi, imboni yemanti negesi kufake 0.1 yeliphesenti ekukhuleni kwe-GDP, kwase kutsi lusebentisomali lwekugcina lwemakhasimende emakhaya wona afaka 0.2 yemaphesenti ekukhuleni kwe-GDP. Letimboni tibe nekwenyuka ekusebenteni ngekwetemnotfo kulekota yekugcina.  
•    Umnotfo waseNingizimu Afrika solomane usasecinile nekutsi Ikhabhinethi ikhutsata yonkhe imikhakha yemmango kutsi yakhele etikwalomfutfo wekuchubekela embili kutsi kuchutjekelwe embili.
•    Nangabe yonkhe imikhakha yakhela etikwalomfutfo wekuchubekela embili njengesive, sitakufezekisa kudaleka kwemeisebenti leminyenti futsi sente ncono emazinga ekuphila ebantfu baseNingizimu Afrika.
•    Ikhabhinethi ibeke embili tekukhula kwemnotfo lokufaka wonkhe wonkhe kanye nekudaleka kwemisebenti kwaLoluphatfo Lwesikhombisa ngako-ke letingenelelo letikhona kunginyalo titawuciniswa kute kufezekiswe lenjongo.

1.1.2 Lutjalomali lolukhulukati kumkhakha wetetimoto.

•    Sicelo seNingizimu Afrika selutjalomali siyachubeka nekuheha lutjalomali loluletsa tingucuko leticinisekisa inhloso yahulumende yekuchuba kukhula kwetemnotfo nekudala imisebenti. Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwesisetjentiswa sekwakha tincenye tetimoto lesibita tigidzigidzi le-R1.1 lapha eDube Trade Port Special Economic Zone KwaZulu-Natal.
•    Lolutjalomali lolukhulukati lolwentiwe bakaToyota Tsusho Africa (Pty) Ltd kanye ne-Ogihara Thailand Corporation Ltd luyinkhomba yekwetsemba live laseNingizimu Afrika njengendzawo lenemandla yekutjala ngco kwemave langephandle langeta kuyo.
•    Lolutjalomali luphindze futsi lugcizelele inchubekelembili leseyentiwe ngaphasi kwebuholi baMengameli Cyril Ramaphosa, lobe ngulohambe embili kulomkhankhaso welutjalomali loluhehe kutinikela kwebatjalimali lokungetulu kwetigidzigidzi le-R.51 kusukela nga-2018.

1.1.3 Inkhutsato yetintfo taseNingizimu Afrika letitfunyelwa emaveni langephandle

•    Sitfungo semtfwalo wekucala wemakotapeni aseNingizimu Afrika sifike eJapani ekupheleni kwenyanga yeNgci nga-2024, lokukhombise inkhutsato lemcoka kumkhakha wendzawo wetemakotapeni, futsi kwakhombisa umtselela lomuhle kuLisu Lelikhulu Letekulima Nekusetjentwa Kwemikhicito Yetekulima, lelihlose kwengeta kufinyelela emamakethe lamasha lamcoka kwebakhicii baseNingizimu Afrika.  
•    Balimi bemakotapeni baseNingizimu Afrika nyalo sebatawuzuza kakhulu njengaloku imitamo yekwandzisa kufinyelela etimakethe kwemikhicito yetfu yetekulima kuchubeka. LaseNdiya, laseShayina kanye nelaseJapani kumelele litfuba lemakethe lelihlangene lebantfu labangetulu kwetigidzigidze le-2.5.

1.1.4 Kubakhona Kwemandla

•    Ikhabhinethi idvumisa i-Eskom, ibhodi yayo, balawuli kanye nebasebenyti bayo labasebente ngekutikhandla kucinisekisa kutsi eNingizimu Afrika ngeke kube nekucishwa kwagezi ngenhloso yekumonga kulelihlobo njengaloku lesisetjentiswa setemandla sichubeka nekwengeta ema-elekthroni lamanyenti kugridi ngekusebentisa lisu layo lekubuyisa futsi kuphehlana emandla.
•    I-Eskom ihlose kugcina kulahlekelwa lokungakahleleki etiteshini tekuphehla gezi kube ngephasi kwemamegawatsi langu-13 000 njengaloku isebenta kutsi yenta ncono kwetsembeka kwetisetjentiswa tayo tekuphehla emandla.
•    Kuphakelwa kwemandla lokwetsembekile kumcoka ekukhuleni kwemnotfo welive letfu, kukhutsata kwetsembeka kanye nekwenta ncono lizinga lemphilo letakhamuti tetfu.
•    Hulumende uyachubeka nekusebentisa Lisu Lekwenta Letemandla, lelidlale indzima ekunciphiseni kucishwa njalo kwagezi ngenhloso yekuwonga ngekusebentisa lisu lelihleliwe lekugcina tisetjentiswa tekuphehla gezi taka-Eskom tisebenta.
•    Kuguculwa kwemkhakha wetfu wetemandla kuyincenye lemcoka yemitamo yetfu yekudala kutsi kube nemandla akusasa ebantfu betfu.


1.1.5. Kuguculwa kwetikhungo letingaphasi kwembuso (ema-SOE)

•    Ngekuhambisana naloko Mengameli Ramaphosa lakusho ePhalamende phambilini kute alungishe kabusha ema-SOE etfu, sibopho sawo onkhe ema-SOE etfu sendluliselwe etindvuneni letahlukahlukene, ngemuva kwekutsi Mengameli asasayine simemetelo lesisemtsetfweni lesifanele saloko.
•    Lesinyatselo sihambisana nemasu ekudala kutsi kube nemodeli yebunikati bemasheya lelawulwa ndzawonye yinye Umbuso lohlose ngayo kwenta ncono emakhono ekusebenta kwema-SOE kute akhulise umnotfo, ente ncono kwetfulwa kwetinsita, kanye nekwenta kutsi ema-SOE ente ibhizinisi ledzingekako kanye nekwenta tintfo ngekushesha ngekwelisubuciko.
•    Sibopho sesisetjentiswa semandla Eskom sendluliselwe eLitikweni Letemandla Nagezi naTransnet, Tetetindizamshini taseNingizimu Afrika kanye neSouth African Express eLitikweni Letekutfutsa.
•    Inkampani yemayini yedayimani lengephasi kweMbuso i-Alekor itawulawulwa Liyiko Letetimbiwa Nemitfombo Yephethroliyamu, umkhatsi nangale kwawo netebuchwepheshe betemphi nenhlanganisela yebakaDanel kutawungena ngephasi kweLitiko Letekuvikela Netigayigayi Temphi bese kutsi Inkampani Yetemahlatsi yaseNingizimu Afrika SOC Limited, lebukene netemahlatsi embuso, itawubika eitikweni Letemahlatsi, Kudoba Nemvelo.


1.1.6 Lusito lwemali lwentfutfuko

•    Lusito lwemali lolusandza kuvunywa lwetigidzigidzi le-R17,8 loluvela eBhange Lelisha Lentfutfuko leBRICS (iNDB) lwemiklamo yesakhiwonchani kutemanti nasekuhanjisweni kwekungcola kutawunciphisa kusalela emuva kusakhiwonchanti kanye nekucinisekisa kutsi emakhaya laphuyile atfola tinsita letimcoka. 
•    -NDB iphindze futsi yasayina sivumelwane neTransnet semalimboleko lecinisekiswe nguhulumende yetigidzigidzi le-R5 kute kwentiwe ncono umkhakha wetekuhamba kwetitimela temtfwalo.
•    Ikhabhinethi ivakalise kudvumisa kwayo ngalolusito lwemali, lolutakwenta kutsi kusheshiswe kakhulu kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti esiveni setfu kanye nekwenta ncono timphilo tebantfu.

2. Lokubaluleke Kakhulu Kutenhlalakahle
•    Hulumende wenta konkhe lokusemandleni:  
o    kwakha iNingizimu Afrika lencono yabo bonkhe; kanye
o    nekucinisekisa kutsi kuba nekulingana, kufinyelela etinsiteni kanye nasekufakweni etinsiteni.

2.1 Tintfutfuko letibonakalako kulokubaluleke kakhulu kutenhlalakahle

2.1.1 Sivumelwane Setemphilo saMengameli

•    Kufuna kunakekelwa ngekwemphilo lokusezingeni nalokungabiti kwabo bonkhe sekuhambe sinyatselo lesisondzele ngekusayinwa kweSivumelwane Setemphilo saMengameli sesibili.
•    Lesivumelwane setemphilo siluhlakamsebenti wekubambisana emkhatsini wemikhakha lemcoka kanye nalabatsintsekako njengahulumende, emabhizinisi, basebenti, tinhlangano temmango, bongcweti betemphilo, tinyonyana labasebentisa tinsita, imkhandlu yetemtsetfo, temfundvo yeticu nebacwaningi.
•    Sihlose kucinisa luhlelo lwetemphilo, kanye nekucaphela nekuhlola emalungiselelo ekufezekisa Umshwalense Wavelonkhe Wetemphilo. 
•    Lesivumelwane setemphilo sihlose kucinisa intfutfuko yemitfombolusito yeluntfu kodvwa kube kwenta ncono kufinyelela emitsini, emitsini yekugoma kanye nasemikhicitweni yetemphilo, lokuhambisana nekutfutfukisa sakhiwonchanti kanye nekucinisekisa kutsi kumbadzakanywa nemkhakha lotimele.

3.    Kulwa Nebugebengu Nenkhohlakalo

•    Hulumende utimisele ngekujezisa bugebengu, kukhwabanisa nenkhohlakalo; futsi utakwenta kutsi labo labephula imitsetfo yalelive kutsi batilandze.

3.1.1 Kungapheli emandla ekulwa nebugebengu

•    Ikhabhinethi isatimisele kucinisekisa kutsi live laseNingizimu Afrika lingummango lapho bonkhe bantfu bativela khona baphephile; nekutsi lokubanjwa lokusandza kwenteka kanye nekugwetjwa kwebasolwa labebatibandzakanye etentweni tebugebengu lobehlukahlukene 
•    kukhombisa kutimisela ekulweni nebugebengu.
•    Kwenyuka kwebugebengu bekulimata umuntfu ekoteni yekugcina yelubalobalo lwetebugebengu lwekota yekucala kusukela ngaMabasa kuya enyangeni yeNhlaba 2024 lukhombisa kutsi kusasekunyenti lokudzingeka kutsi kwentiwe kute kucinisekiswe kutsi tonkhe takhamuti titivela tiphephile.

•    Temisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS), letiholwa yiNdvuna yetemaphoyisa, tilwa ngemfutfo nalobugebengu. Imisebenti lesandza kwentiwa kufaka ekhatsi:
o    kubukana ngco nebasolwa eMilnerton eKapa lokuholele ekutseni kube nalabashonako nekuboshwa.
o    kusebenta lokwentiwe eNshonalanga Kapa, lobekugcile eMthatha naseNelson Mandela Bay.
o    Bushwa lokwentiwe eGauteng, eMpumalanga naseFrestata lokuphatselene netento tekufuna kukhokhelwa imali ngenkhani.
•    Hulumende ufezekisa indlela yonkhe yahulumende, lefaka ekhatsi:
o    kusayina tivumelwane tekubambisana nabohumende betifundza nebendzawo
o    kucala kusebentisa emasu ekusebenta eKapa naseNelson Mandela Bay, kanye nemasu ekuwaphindza kto tonkhe tindzawo tasemadolobheni lamakhulu.
o    Kucocisana nemaiko lahlobene kute kwentiwe ncono kubambisana ekulweni nebugebengu.
•    Inchubomgomo Yavelonkhe Yekuchuba Tebuphoyisa kuhleleke kutsi iphotulwe futsi ivunywe ekupheleni kweMphala 2024 kute kulungiswe tindzaba letifanana netiteshi temaphoyisa kanye netakhiwonchanti ngekususela kutilinganisosimo nakutindlelakwenta.
•    Ikhabhinethi iyakwemukela kusayinwa kweSivumelwane Sekubambisana Sekulwa Nebugebengu eNshonalanga kapa, lokuyintfo lenta ncono kubambisana nekusebentisana emkhatsini wabo bonkhe labatsintsekako kute kulungiswe kukhatsateka lokumayelana nekuvikeleka nekuphepha. Ngekusebentisa imitabo leholwa imimango, kuhlanganiswa kwemitfombolusito kanye nekusungulwa kwemasubuciko  netingucuko letinsha, lesivumelwane senta kutsi kube nekubumbana emkhatsini weSAPS, sifundza nemibango kute kuliwe nebugebengu nekukhutsata kuphepha kwemmango.
•    Ngekuhambisana nekutinikela lokwentiwa nguMengamel Ramaphosa ngesikhatsi etfula Inkhulumo yakhe Yekuvula Iphalamende mhla tingu-18 Kholwane 2024 kute kwakhiwe live leliphephile, ema-ejensi etfu ekucinisekisa kugcinwa kweMtsetfo aphakamise lizinga lekulwa nebugebengu.
•    Lihhovisi Lemcondzisi Lekuphenya Tebugebengu Letibekwe Embili (iDPCI), lephindze futsi ibitwe ngekutsi ngeMahawks, abambe basolwa labange-673 ngesikhatsi sekota yekucala yanga-2024/25, kwase kutsi labange-506 babo bagwetjwa nekutsi imiyalo yenkantolo lenge-77 yawanika umyalo wekudla timphahla letiphatselene neteno tebugebengu. Emaphoyisa aphindza futsi abopha basolwa laba-14 422 ngebugebengu lobehlukahlukene ngekusebentisa umkhankhaso we-Operation Shanela kusukela mhla ti-19 kuya mhla tinge-25 Ingci 2024.  
•    Kuhlasela lokumhibahiba lokwentiwe ngemaphoyisa, ngemaphoyisa asemadolobheni lamakhulu, luphiko lwetekulungisa similo, Tasekhaya kanye nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kigcinwa kweMtsetfo etakhiweni letisitfupha lebetitsatfwe ngenkhani eDurban kuholele ekubuyisweni kwetigidzi le-R4 temadola langasiwo aseMelika, kudliwa kwetidzakamiva, tinhlavu leti-117 kanye netjwala, kanye nekuboshwa kwebetive bekuchamuka labangetulu kwe-150 labete timphepha letifanele tekuba kuleli.
•    Lokuphumelela lokungaka kuta Ngemuva kwemkhankhaso wekungena ngemfutfo kutebugebengu ngenhloso yekuhlakata licembu lebugebengu bekutsengiselana kulelive kusukela ekucaleni kwalomnyaka. I-DPCI ivumbulule emalabhorethi layimfihlo lalishumi ekwenta tidzakamiva yaphindza futsi yabopha bantfu labange-34 ngemacala ekwenta, kutsengisa nekuphatsa tidzakamiva ngalokungekho emtsetfweni. 
•    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke nekusebentisana nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kweMtsetfo ngekutsi babike tento tebugebengu emaphoyiseni kulenombolo kute sisuse tigebengu etitaladini tetfu.
•    Kulwa nebugebengu sibopho sekwabelana nekutsi hulumende utawuchubeka nekuhamba embili kuyo yonkhe imitamo letawuhlanganisa bonkhe bantfu emmangwnei kutsi isebentisane ekwenteni kutsi kube neNingizimu Afrika lencono nalephephile.  3.1.2   Kwenta labo labenta inkhohlakalo kutsi batilandze  

•    Ikhabhinethi iyasemukela  sincumo lesisemtsetfweni sekugcina tigidzi le-R6.5 kumelana nalabo labatibandzakanye ekwebeni timali teKhomishini Yavelonkhe Yelotho. Letento tesekela kufezekiswe kwelisubuciko Lekulwa Nenkhohlakalo, lokuyintfo lehlanganisa ndzawonye ema-ejensi lalwa nenkhohlakalo.
•    Ikhabhinethi iyachubeka nekwemukela sijubo seNkantolo yaseLondon sekuvumela kubuyiselwa emuva eveni kwemchamuki waseBritheni kanye nasonkontileka waphambilini we-Eskom, Mnu. Michael Lomas, laseNingizimu Afrika kutsi batewubukana nemacala lamatima enkhohlakalo lange-41 laphatselene nekwakhiwa kweSiteshi Sekuphehla Gezi saseKusile. Lesijubo siphindze futsi sikhombise kwetsembeka kweluhlelo lwetfu lwebulungiswa kutebugebengu siphindze futsi sicinisekise kutinikela kwetfu kutsi sihambisane nemalungelo eluntfu emave emhlaba netibopho.
•    Esijubeni sakhe, Lijaji Charles Bourne wabeka watsi luhlelo lwetemajele LwaseNingizimu linetindlela tekuvimbela letifanele futsi tingakhona kuhlangabetana netidzingo teMnu. Lomas.
•    Kusayinwa kwalesimemetelo nguMengameli Ramaphosa kugunyata Luphiko Lolukhetsekile Lwetekuphenya (i-SIU) kutsi luphenye letinsolo tenkhohlakalo nekungaphatsi kahle e-Eskom kuciniswe imitamo yekwenta labo labatibandzakanye etentweni tenkhohlakalo kulesikhungo seMbuso kutsi batilandze.   
•    Lesimemetelo sifaka ekhatsi tinsolo tekungatiphatsi ngalokusemtsetfweni nekutiphatsa lokungakafaneli lokwenteka emkhatsi wamhla ti-1 Indlovulenkhulu nga-2006 kanye Namhla tinge-30 Ingci 2024, nekutsi kutawuphenywa tinkontileka letiyimfica. Mengameli uphindze futsi wachibela simemetelo lesigunyata i-SIU kutsi ichubeke iphenye tindzawo tetinsolo tenkhohlakalo eLitikweni Letekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Temhlaba.
•    Ikhabhinethi yakushayela lihlombe kugwetjwa iminyaka le-15 kweNhloko Yetebunjiniyela yaphambilini ePRASA, Mnu Daniel Mthimkhulu, lesikhishwe yiNkantolo Yetebugebengu Bemabhizinisi yasePalm Ridge. Lesigwebo sikhombisa kuncoba lokumcoka ekulweni nenkhohlakalo kanye nekukhwabanisa etikhungweni talelive. Kuphindze futsi kukhombise kutinikela kwahulumende ekuzephuneni netimphandze tento tekungatsembeki kanye nekucinisekisa kutsi kuba nekutilandza kuwo onkhe emazinga.  

3.1.3 Kulwa nekukhokhiswa imali ngenkhani

    Ikhabhinethi ilandzela indlela yekungavumeli kwephulwa kwemtsetfo ikujezisa kamatima kufuna kukhokhelwa imali ngenkhani

•    Live laseNingizimu Afrika lifundza kuloko lokuhle kakhulu lokwentiwa ngemave emhlaba kute lisungule emasubuciko ekubukana ngekuncuma mayelana netehlakalo tekufuna kukhokhelwa imali ngenkhani.
•    Indlela leshwambakanya ummango wonkhe kanye nemitamo lehlangene levela kuhulumende, kuma-ejensi lacinisekisa kugcinwa kweMtsetfo emabhizinisi kanye nemimango iyadzingeka kute kwakhiwe umkhankhaso lobumbene wekulwa nalobugebengu. 
•    Kukhokhiswa imali ngenkhani akulimati kuphela bantfu labatsite kodvwa kucekela phasi umnotfo wetfu wonkhe. Ngekulwa nalobugebengu, sivikela Imisebenti, sikhutsata lutjalomali kanye nekugcugcutela kukhula kutemnotfo.
•    Sinika imimango emandla ekutsi isukume ilwe nalokukhokhiswa imali ngenkhani. Ngekusebentisa imfundvo, inethiwekhi yekwesekelana, kanye netinhlelo tekubika letiyimfihlo, senta kutsi kuphephe kubantfu kutsi bangavumelani netigebengu.
•    Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika luyahlonyiswa ngemathulusi lamasha nangemachinga ekulwa nekufuna kukhokhelwa imali ngenkhani, lokufaka ekhatsi Tebunhloli letitfutfuke kakhulu tekugcogca lwatiso kanye nemacembu lakhetsekile ekwenta umsebenti, ekutsi ahlale asembili kwemachinga etebugebengu.
•    Kufuna kukhokhelwa imali ngenkhani kungemandla lapho kuswelakala khona ematfuba etemnotfo. Hulumende ulungisa timbangela letingumnyombo ngekutsi ente lutjalomali kutemfundvo, adale Imisebenti, kanye nekutfutfukisa ummango ngekuhambisana nemitamo yetfu yekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo.
•    Hulumende usebentisana ngekuhlanganyela nebalingani bemave emhlaba kutsi bamelane nabo ngetebunhloli, kulandzelela emanethiwekhi etebugebengu kanye nekuletsa banti balokubi etendleni tebulungiswa.
•    Imitamo yetfu igcile kakhulu ekuvikeleni labo labahlaseleka kalula kanye nemabhizinisi esikhatsini lesinyenti lokuhloswe kuwo kucala kuwafuna inkhokhelo yemali ngenkhani. Kute umuntfu namunye lekumele kutsi aphile ngekwesaba emmangweni wakhe.
•    Hulumende utimisele ekwenteni imitamo lesimeme neyesikhatsi lesidze yekusiphula bugebengu kanye nekudala kutsi kube nekuphepha kanye nekuvikeleka kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

3.1.4  Ticelonkhokhelo tetekwelashwa ngekwemtsetfo tenkhohliso

•    Ikhabhinethi imangele kakhulu ngekutsi labanye bameli labakhohlakele nalabatidli balinge kweba ngenkhohliso tigidzigidzi temarandi eMbusweni ngekusebentisa ticelonkhokhelo tekwelashwa temtsetfo  ngenkhohliso nangalokungekho emtsetfweni.
•    Letento letimbi tivunjululwe luphenyo lolufinyelele khashane lolwentiwe yi-SIU kuleto ticelonkhokhelo tekwelashwa temtsetfo letisoleke ngekutsi tenkhohliso letentiwe eMbusweni kusukela nga-2017.
•    TLoluphenyo loluchubekako luvumbulule kutsi labanye labasebenta ngemtsetfo ngaletinye tikhatsi ngekusitwa nguletinye tisebenti tetemphilo letisebentela Umbuso, tihlose eMatiko eTemphilo etifundza, nekutsi ludzaba loluphotfulwe yi-SIU lube nemphumela lokungenani wekonga tigidzigidzi letingu-R3 eMatikweni eTemphilo lahlukahlukene.

3. Lokubaluleke kakhulu kutekubusa

•    Hulumende Welubumbano Lwavelonkhe (i-GNU) ugcile ekwenteni ncono ekukhneni kwekwenta tintfo kweMbuso kute uphumelelise tinjongo letimcoka tahulumende.
•    Balingani beGNU batinikele ekuciniseni sincumo sekuhlanganyela sekwenta ncono timphilo tebantfu bonkhe baseNingizimu Afrika. 
•    Sinesincumo lesicacakile sekwenta kutsi kube nendlela lenkhulu yekuphendvula kuyo yonkhe imikhakha yahulumende – ezingeni lavelonkhe, lesifundza kanye nelasekhaya.

3.1 Tintfutfuko letibonakalako kulokubaluleke kakhulu kutekubusa

3.1.1 Kwenta ncono lulawulo lwemitfombo yetemanti

•    Imitamo yekwenta ncono lulawulo lwetimphahla tetemanti letikhona kanye nekucinisekisa kubakhona kwemanti kuleminyaka lelishumi letako iciniswe kusayinwa kwaMengameli Ramaphosa kweMtsetfosivinyo Wesakhiwonchanti Savelonkhe We-ejensi Yetemanti we-Ejensi Yavelonkhe Yemitfombo Yemanti  SOC Ltd, losungule i-ejensi lensha letawubukana nekutfutfukisa kanye nelulawulo lwavelonkhe lwesakhiwonchanti semanti.
•    Ikhabhinethi iyawemukela loMtsetfo lomusha loyinkhomba yesinyatselo lesimcoka tenchubo yetingucuko kute kwandziswe lutjalomali ekucineni sisesimeni neKwakha sakhiwonchanti semantic kanye nekwenta ncono lizinga lemanti.

3.1.2 Imiphumelo yeluhlolomabhuku yahulumende wasekhaya

•    Ikhabhinethi iyayinaka Imiphumelo Yeluhlolomabhuku Yabomasipala lolwentiwe nguMhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika (i-AGASA) Lwanga-2022/223 lekhombisa kubancono kancane elulawulweni lwetetimali kulabanye bomasipala.
•    Nanome kunjalo, kusasele lomnyenti umsebenti lekumele kutsi wentiwe wekwenta ncono kuhambisana kubomasipala labanengi labachubeka nekutfola imiphumela yeluhlolomabhuku lemibi.
•    Umbiko we-AGSA ukhombisa kuphela emadolobhakati lange-34 kulange-57, tigodzi nabomasipala bendzawo labatfole imiphumela yeluhlolomabhuku lehlobile.  
•    Nasibuka luhlangotsi loluhle, linani lemibono yeluhlolomabhuku yekutihlangula yehlile kwase kutsi bomasipala labange-45 ibe ncono imiphumela yeluhlolomabhuku yabo kusukela nga-2020/21 nekutsi labo labangenise titatimende tabo tetetimali ngesikhatsi ibe ncono yasuka ku-81% nga-2021/21 yaya ku-94% nga-2022/23. 
•    Ikhabhinethi ikhutsatekile ngekutsi Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, kanye ne-AGASA, bayachubeka nekwesekela kanye nekufezekiswa imitamo lokuhloswe ngayo ekuciniseni letintfutfuko letirekhodiwe kulabanye bomasipala.
•    Litiko liphindze futsi labeka embili kutsi lisite bomasipala labasebente kabi kakhulu lapha eveni ngekutsi kwentiwe ncono likhono lekusebenta letisebenti ngekuticecesha kanye nekwendlulisela emakhono, kanye nekucinisekisa kugcinwa kwemitsetfosimiso emazingeni elinanincane kubalawuli babomasipala kanye netiphatsimandla letinkhulu.

B.    Lwatiso lolusesikhastini loluya kuKhabhinethi

(i)    Lusuku Lwavelonkhe Lwekugubha Temaphoyisa
(a)    Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana neLusuku Lwavelonkhe Lwekugubha Temaphoyisa, lobelubanjwe ngeLisontfo, mhla ti-1 Inyoni 2024.
(b)    LoMgubho Walolusuku kuhloswe ngalo kuhlonipha bomake nabobabe embutfweni wetemaphoyisa labalahlekelwe timphilo tabo ngesikhatsi basebenta, kanye futsi nekutsatsa tinyatselo letifanele tekwesekela imindeni yabo ikakhulu bantfwababo labasangena sikolo.
(c)    Hulumende ukutsatsa ngendlela lekhetsekile kushona kwalawo maphoyisa lange-39 lashonele emsebentini futsi utawubukana ngekuncuma nanome ngubani lobulala liphoyisa lisemsebentini.
(d)    Hulumende ukubeka embili kulwa nato tonkhe tento tebugebengu tanome ngabe taluphi luhlobo lwebugebengu futsi utawucinisa imitsetfo letawenta kutsi yenta ncono imitamo yahulumende yekulwa nebugebengu.

(ii)    Inchubekelembili yeNingizimu Afrika ekulungiseni kweswelakala ekucapheleni kushushumbiswa Kwemali njengaloku kuhlolwe Licembu Letesenteko Ngekwetetimali Lelincunyelwe Umsebenti (i-FATF)

(a)    Ikhabhinethi itfole umbiko wesine wenchubekelembili lowentiwe Likomidi Lelihlanganise Ematiko Letekulwa Nekushushumbiswa Kwemali kanye Nekulwa Nekwesekwa Ngetimali Kwebuphekulasikhuni (i-IDC-AML/CFT) kusukela nje live laseNingizimu Afrika lacashelwa kakhulu ngeNdlovulencane 2023. Loko kunika emandla sincumo seKhabhinethi sangemhla tinge-27 Inyoni 2023 sekutsi i-IDC-AML/CFT lekhipha umbiko lomayelena nenchubekelembili wetfulwe katsattfu ngemnyaka.
(b)    Sekube nenhubekelembili lemcoka yekutsi iNingizimu Afrika ilungise kuhambelana ngekwemaphuzu enchubo yekwesweleka kanye neyetincabekelwane ngekwemaphuzu ennchubo letinge-20, le-15 setilungiswe ngalokuphelele.
(c)    Kute kutsi leNingizimu Afrika liphume ngalokuphelele kulokucashelwa kamatima kubonakale tento letinge-22 letitinsweleko letimayelana nekuphumelela, bese kutsi siphohlongo tato setilungiswe ngalokuphelele, kwasala leti-14 letitawulungiswa ngenyanga yeNdlovulencane 2025.
(d)    Ikhabhinethi iyakunaka lobunkimbonkimbo kwaletintfo lekumele kutsi tilungiswe, kodvwa isasetinikele kucinisekisa kutsi imitamo yekulungisa tento letisasele iyenyuswa, futsi iyanaka kutsi imitamo yeNingizimu Afrika itsela imiphumela lencono nayicatsaniswa nemave lasatfutfukile lafanana neleMelika, lelisolomane liseta Ngemuva kweNingizimu Afrika.

(iii)    Lisu Lelikhulu Letensangu

(a)    Ikhabhinethi itjelwe ngalamafisha mayelana nenchubekelembili lephatselene nekutfutfukiswa kweLisu Lelikhulu Letensangu, lokuhloswe ngalo kunika luhlakamsebenti lwekusungula, lwekukhula nekutfutfukisa insangu kanye nemboni yetensangu lapha eNingizimu Afrika kute ifake ligalelo ekukhuleni kwetemnotfo, kuhlelisa buphuya kanye nekudala imisebenti.
(b)    Lelisu Lelikhulu lisime etikwetinsika letiyimfica, letibitwa ngekutsi Tinsita Tetekulawula Ngemphumelelo, Tinhlelo Tekuphakela Ngalokusimeme Inhlanyelo, Kutfutfukiswa Kwetelucwaningo Nebuchwepheshe Tinhlelo Tekwesekela Umkhiciti; Tekutfutfukisa Tetimakethe; Tekwakha Imphahla Nekutfutfukisa Umkhicito Temfundvo Nekucecesha; kanye Netekuchumana Nekucaphela.

(c)    Lolokulandzelako sinikamongo senchubekelembili kute kube ngulamuhla:
i.    Kulandzelela simemetelo lesitsi ihemphu isilimo sekulinywa, linani selilonkhe liyiNkhulungwane Yinye Nelikhulu kanye Nelishumi letimvume (1110) lesetikhishiwe tekuhlanyela ihemphu.
ii.    Mengameli Ramaphosa wawuvuma Umtsetfosivivinyo Wetensangu Nekusetjentiswa Kwayo Kwangasese ngeNkhwekhweti 2024.
iii.    Litiko Letebulungiswa Nekutfufukisa Umtsetfosisekelo selicale inchubo yekubhala imitsetfosimiso ngekwesekela Kusetjentiswa Kwensangu Kwangasese.
iv.    Litiko Letemphilo, ngekusebentisa Umtimba Wekugunyata Temikhicito Yetemphilo yaseNingizimu Afrika, seliphotfule kubonisana lokumayelana netingucuko kuMtsetfo Wetemashejuli eMitsi Netintfokhemikhali Letihambisanako, wanga-1995 (Umtsetfo Nombolo 101 wanga-1995).
v.    Litiko Letekuhweba, Timboni Nekuchudzelana (i-dtic) liphotfule luhlatiyo lwesimo nelwetinchubo tekukhicita lolumayelana nemkhakha weHemphu neNsangu lapha eNingizimu Afrika, i-dtic itawucala ngekushesha ngekubonisana lokumayelana neNchubomgomo Yekwenta Insangu Ibe Ibhizinisi.
vi.    Umkhandlu Welucwaningo Lwetekulima (i-ARC) usungule tinhlobo letimbili tehemphu kanye nekwesekelwa Litiko Letekulima, Kulungiswa Kabusha Kwemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni (i-DALRRD), lisemnyakeni wesibili kwanyalo wekwandzisa inhlanyelo kute kutsi itfolakale kutsi ihlanyelwe nga-2025.
vii.    Ngenyanga yeNkhwekhweti 2024, Indvuna Yetekulima, Kulungisa Kabusha Kwemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni lasivuma Sikimu Sesitifiketi Sehemphu kute kulawulwe kwehlukahlukana kanye nelizinga lekutfutfukisa lutfolwentfo lwehemphu kutsi kwesekelwe luhlelo lwenhlanyelo yehemphu lolusimeme.
viii.    I-DALRRD yenta kutsi kube nemsebenti welucwaningo lolinganiselwa kulizingagugu lwetigidzi leti-R124 ne-ARC legcile ekwandziseni insangu kute isetjentiselwe kwelapha, umucu nalokunye, kwelusa sifo sesitfombo sensangu, kugcogca titfo temvelo tenhlanyelo nesitfombo, kutfutfukisa luhlelo lwenhlanyelo yeNsangu.
ix.    EGauteng, ngekusebentisana neMkhandlu Wetesayensi Nelucwaningo Lwetetimboni, temabhizini la-10 lamancane, lasemkhatsini nalanetisebenti letimbalwa asekelwa kutsi kutsi atfutfukise umkhicito. I-DALRRD iyachubeka nekubonisana netifundza mayelana nekutinikela kudzimate kube ngunyalo. 
x.    Kwenta ncono likhoko lekusebenta lweLitiko lekwelusa kulinywa kwehemphu ngulabo labanetimvume, i-ARC yasungula luhlelo lolunemininingwane lwekucecesha letinsita tekuhlola.

(iv)    Inyanga Yetemisebenti Yahulumende Lehlanganisiwe

(a)    Ikhabhinethi itjelwe ngalamafisha mayelana nemasu ekuhlonipha Inyanga Yetemisebenti Yahulumende yalomnyaka.
(b)    Inyanga Yetemisebenti Yahulumende yalonyaka igujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Hulumende losebentako.”
(c)    Inyanga Yetemisebenti Yahulumende isikhumbuto sekutsi kusho kutsini kusebentela imimango kanye futsi nekubuka umtselela wahulumende lokhona, ikakhulu macondzana netindzaba tekuletsa tinsita.
(d)    Kulomnyaka, iNingizimu Afrika igubha iminyaka lenge-30 yeNtsandvo Yelinyenti kanye nemnyaka we-27 weMtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo weBatho Pele njengeluhlakamsebenti lwekuletsa ingucuko ekuletseni tinsita emmangwnei lapha eNingizimu Afrika.
(e)    Loluhlelo lwahulumende loluhlanganiswe kabanti lufaka ekhatsi Inyanga Ytemisebenti Yahulumende; Inyanga Yemagugu; Inyanga Yetekuvakasha kanye neNyanga ye-Arbor.

C.    Kubekwa etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana nekufaneleka.  
(a)    Mk.. Yolanda Batandwa Damoyi njengeMcondzisi weSigungu eBhodini yeKoporasi Yembuso Yelutjalomali

(b)     Mk. Thulisile Glory Manzini njengeMcondzisi Jikelele eLitikweni Letekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane.

(c)    Kukhetfwa kwemalunga eBhodi yaseNingizimu Afrika Lengumlawuli Wedayimani Nalokusansimbi Lokuligugu  

(i)    Mnu. Abiel Mngomezulu (Sihlalo);
(ii)    Dkt. Natalie Skeepers     – Longasilo lilunga lelisesigungwini;
(iii)    Mk. Fungai Mushohwe – Non-executive member;
(iv)    Mk. Faith Tumelo Mokwena – Longasilo lilunga lelisesigungwini;
(v)    Dkt. Tshepo David Khoza –     Longasilo lilunga lelisesigungwini;
(vi)    Mk. Leanda-Marsha Mtshali – Longasilo lilunga lelisesigungwini;
(vii)    Mnu. Norman Baloyi – Longasilo lilunga lelisesigungwini;
(viii)    Mnu. Mawethu Cawe – Longasilo lilunga lelisesigungwini;
(ix)    Adv Madikeledi Moloto –    (Lilunga lelikhulu leDMRE lelimelele);
(x)    Mk. Rebone Nkambule – (Lilunga lelikhulu leDMRE lelimelele);
(xi)    Mnu. Rangers  Molapo – (Lilunga lelikhulu leNUM lelimelele);
(xii)    Mnu. Dingindawo Sibeko – (lilunga leNUM lelimelele lelimelele lomunye esikhundleni);
(xiii)    Adv Leon Johannes Pretorius –    Lilunga lelikhulu le-UASA;
(xiv)    Mk. Nongcebo Ngcobo – Lilunga lelikhulu leSARB;
(xv)    Mk. Kamolegelo Manamela – Lilunga lelimelele esikhundleni salomunye leSARB;
(xvi)    Mk. Nosiphiwo Mzamo –  (Lilunga lelite sikhundla); kanye
(xvii)    neMnu. Cecil Khoza – (Lilunga lelite sikhundla).

(c)    Kukhetfwa kwemalunga kutsi angene eBhodini Yembuso Longumhwebi Ngedayimani
(i)    Mnu Abbey Chikane (Sihlalo);
(ii)    Mnu. Ernest Blom – Lilunga lelingekho esigungwini;
(v)    Mk.. Komathie Kisten Govender – Lilunga lelingekho esigungwini;
(vi)    Adv. Mpati Lebakeng – Lilunga lelingekho esigungwini;
(vii)    Dkt. Olga Masekoa – Lomelele Litiko; 
(viii)    Mk. Hellen Diatile     Lilunga lelikhulu lelimelele iNUM;
(ix)    Mnu. Thapelo Malekutu     Lilunga lelimelele lomunye esikhundleni leNUM;
(x)    Mk. Adele Rossouw     Limema lelikhulu lelimelele iSolidarity;
(xi)    Mnu. Johan Du Toit Böning – Lilunga lelimelele lomunye esikhundleni leSolidarity;
(xii)    Mnu. Jacques Hugo – Lomelele i-UASA;
(xiii)    Mk. Danile Nyakale – Lilunga lelikhulu le-IDC lelimelele;
(xiv)    Mnu. Lefu Dlamini – Lilunga lelimelele esikhundleni salomunye le-IDC;
(xv)    Mk.. Nosiphiwo Mzamo – Lilunga lelingekho esigungwini (Lelite sikhundla); kanye
(xvi)    neMnu. Cecil Khosa –    Lilunga lelingekho esigungwini (Lelite sikhundla).

D. Imicimbi Letako

a)    Inyanga Yemagugu

•    Ngenyanga yeNyoni, iNingizimu Afrika Inyanga Yemagugu ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kugubha timphilo temachawe nemachawekati etfu lafa afela inkhululeko yetfu”.
•    Ngalenyanga, hulumende utakwetfula Umklamo Wekulandza Labasekudzingisweni lokuhloswe ngayo kubuyisa ekhaya ematsambo alabo labalwela inkhululeko labashonela ekudzingisweni kusita imindeni kutsi iyendlulise lendzaba lebuhlungu, kanye nekwelapheka nekubuyisela sive setfu esimeni.
•    Lomtamo locale kwentiwa uyincenye yeNchubomomo Yavelonkhe Yekubuyiswa Eveni kanye Nekubuyiselwa Kwematsambo Ebantfu Netintfo Letiligugu. Labo labanikela ngetimphilo tabo kulenkhululeko yetfu bavule indlela yentsandvo yelinyenti yetemtsetfosisekelo lesekelwe etikwemitsetfomgomo yesitfunti sebuntfu kanye nemalungelo lalinganako awonkhe wonkhe.
•    Hulumende ucela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise Inyanga Yemagugu kutsi kukhutsatwe kakhulu kuhlangana ngekwetenhlalo neKwakha sive kanye nebunjalo besive lesabelana ngako kanye nekuhlonipha labo labanikela ngetimphilo tabo kute kutsi sitfole inkhululeko.

b)    Umhlangano Jikelele we-79 waMhlabuhlangene (i-UNGA)

•    Mengamelit Ramaphosa utawube ahola litsimba laseNingizimu Afrika kuNkhulumomphikiswano Jikelele kuSeshini ye-79 ye-UNGA eNew York kusukela mhla tinge-24  kuya mhla tinge-30 Inyoni 2024.  
•    Kulomnyaka lomhlangano utawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Bunye ekwehlukaneni, kute kuchutjekiselwe embili kuthula, intfutfuko lesimeme kanye nesitfunti sebuntfu kuwo wonkhe umuntfu etindzaweni tonkhe.”
•    Mengameli Ramaphosa utakwetfula inkhulumo yakhe kuloMhlangano Jikelele mhla tinue-24 Inyoni 2024, anikete luhlolo lwesimo setinsayeya letikhona emhlabeni wonkhe netekuthula kwelivekati, kuvikeleka kanye netentfutfuko.
•    Ngembikwekucala kwe-UNGA ye-79, Mabhalane Jikelele waMhlabuhlangene utawubita Ingcungcutsela Yelikusasa mhla tingu-20 nangemhla tingu-21 Inyoni 2024 eNhlokohhovisi ye-UN. Lengcungcutsela ihlanganisa baholi bemhlaba kute kwentiwe sivumelwane lesisha semave emhlaba lesimayelana nekutsi kenje singaletfwa njani simo sanyalo lesincono kodvwa kunakekelwe futsi nelikusasa.

c)    Umbukiso wase-Afrika Ngetasemkhatsini Nekuvikela (i-AAD) neNembukiso waseMoyeni wanga-2024.

•    Mengameli Ramaphosa utawuvula lombukiso we-AAD, lotawube umhla ti-18 kuya mhla tinge-22 Inyoni 2024 lapha eSisindzeni Sembutfo Wasemoyeni saseWaterkloof eGauteng ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuhlwaya Tindlela Letinsha, Kwabelana Ngetisombululo, Kukhombisa Tingucuko Letinsha Nekukhona Kwenta”.
•    I-AAD ngiyo kuphela lebukisa ngeTekuvikela lobanjelwa keleLivekati lase-Afrika lowentitwa yiNingizimu Afrika futsi lotsatfwa njengalomunye walesitfupha lesetulu kukhalenda yeTekuvikela emhlabeni wonkhe lonaletinjongo letilandzelako:
    kubukisa ngeTekuvikela netebuchwephese basemkhatsini lobusandza kusungulwa nalobusungulwe futsi bakhiw alapha eNingizimu Afrika kanye nasemhlabeni wonkhe.
    kukhutsata nekuchubela embili kutfunyelwa timphahla kulamanye emave langephandle lokuyintfo lesimamisa timboni Tekuvikela netetindizamshini.
    Kugcugcutela nekucinisa indzawo yeNingizimu Afrika njengemgcugcuteli lemcoka wetingucuko letinsha neKwakha imphahla.
    kuchuba inchubo yekucinisa emanethiwekhi etebudlelwane bemave emhlaba; emkhatsini wemabhizinisi nalamanye emabhizinisi nasemkhatsini wahulumende nalabanye bohulumende. 
    kukhangisa live laseNingizimu Afrika njengendzawo lengendzawo longatikhetsela yona kuyivakashela nekuchuba kuyo temabhizinisi.
    kufaka ligalelo ekudaleni imisebenti.
    Kudala inkhundla yetemfundvo yekugcugcutela Imisebenti lengafundzelwa yetekuvikela neyetindizamshini kanye netingucuko letinsha yelusha.

d)    Umchudzelwano we-FIBA Walabangephasi kwe-18 we-AfroBasket

•    Kwanyalo live laseNingizimu Afrika lingenisa Umcudzelwano weLibhola Letandla wase-Afrika walabangephasi kweminyaka le-18 yetive le-12 lapha ePitoli kusukela mhla lu-1 kuya mhla ti-14 Inyoni 2024. Lomchudzelwane udlalwa ngemacembu elibhola letandla essive alabadvuna laba-12 kanye nabomake laba-12 lahlukaniswe aba ngemacembu lamatstafu, lelo le cembu lelakhiwa ngemacembu lamane.

e)    Kusayinwa Kwekufezekiswa Kwendlelanchubo emkhatsini weLitiko Letemfundvo Lesisekelo neLitiko Letemidlalo, Buciko Nemasiko

•    Mhla ti-4 Inyoni 2024, Indvuna yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo neNdvuna yeLitiko Letemidlalo, Buciko Nemasiko tisayine Indlelanchubo Yekufezekisa kute kukhutsatwe bunjalo betemidlalo etikolweni, kanye futsi nekwesekela Imisebenti lebalulekile lehlanganisa emasiko nekharikhulamu etikolweni tetfu kute kusitwe kutsi bafundzi batfutfuke ngalokuphelele kanye nekubasita kutsi batfutfukise emakhono eliso lekuhlaba kanye nemakhonokwenta ekuphuelela kanye nekuba takhamuti letishukumako talelive.

•    Lendlelanchubo ifaka ekhatsi tinhlelo letinyenti tekusebentisana letifanana nemancusa eTemidlalo; Inkambu Yavelonkhe Yelusha; Imidlalo Yendzabuko; Emacembu eKufundza; Luhlelo Lwemfundvo Yemagugu; iSpelling Bee; Luhlelo Lwaebantfu Labancana Labatsandza Live Labo; Imfundvo Yekutivocavoca; Luhlelo Lwavelonkhe Lwemalayibhrari; Imiculo Yemakhaya Ye-Eisteddfod yeTikolo taseNingizimu Afrika; Liviki Lavelonkhe Lekucaphelisa Ngekubeka Emarekhodi, emkhatsini walokunye.

E. Imilayeto

1. Yekuhalalisela

Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo netifiso letinhle:

•    Kubacwaningi baseNingizimu Afrika labatibandzakanye kuloufundvolucwaningo loluyincalisakuvela, iBEAT-Tuberculosis (iTB), loluluhlelo lwekucala emhlabeni ekulweni kwesifo sesifuna lesingalaleli imitsi kuwo onkhe emacembu emananibantfu, ngekuba nemtselela kunchubomgomo yemave emhlaba yeNhlangano Yemhlaba Yetemphilo yekwelapha iTB. 
•    KuboWarona Tsiane na-Onalerona Tsiane, labatiwa njengeTee Sisters, ngekutsi balale sitsatfu eNdveni Yemhlaba Yemchudzelwane Wetemabhizinisi lebewubanjelwe eJapan. ITee Sisters (iphindze futsi yawina imiklomelo lemibili Yetinjongo Tentfutfuko Lesimeme kaMhlabuhlangene, ikakhulu Injongo ye-1 (kubete Buphuya) kanye neNjongo ye-16 (Yekuthula, Bulungiswa Netikhungo Leticinile).

•    Ema-athilethiki etfu essive kuMchudzelwane Wemhlaba Walabangephasi Kwe-20 Nemidlalo Yemapharalimphiki, abonakale: 
o    angulabagijima ngesivivinini lesikhulu emhlabeni, umsubatsi Bayanda Walaza ngendondo yegolide ku-100m kanye naku-200m kuwemancamu kuChudzelwane Wemhlaba walabangephasi kwe-20. Kwanyalo Walaza wenta matekuletjeni wakhe lapha eCurro Hazeldean ePitoli.
o    KuBradley Nkoana ngekutfola indondo yelitfusi ku-100m kuwemancamu eMchudzelwaneni Wemhlaba Walabangephasi Kwa-20 (U20)
o    Ku-Udeme Okon ngendondo yegolide kuwemancamu we-400m eMchudzelwaneni Wemhlaba Walabangephasi Kwa-20.
o    Ngendondo yesiliva licembu lemadvodza ku-4x400m ngekugijima baniketane indvuku (BoBryan Katoo, Sihle Mahlangu, Njabulo Mbatha, Udeme Okon) kuMchudzelwane Wemhlaba Walabangephasi Kwe-20.
o    KuJL van Rensburg ngendondo yeSiliva kulabadvuna labajikijela imbokodvo eMchudzelwaneni Wemhlaba Walabangephasi kwa-20 wemancamu. 
o    KuHannah van Niekerk ngendondo yakhe yelitfusi emivalweni legalujwako  we-400m eMchudzelwaneni Wemhlaba Walabangephasi Kwa-20.
o    KuMpumelelo Mhlongo ngendondo yakhe yeGolide kanye nangelirekhodi lelisha lemhlaba  eMadvodzeni ku-T44 100m eMidlalweni Yemapharalimphiki eParis.
o    KuLouzanne Coetzee ngendondo yakhe yeLitfusi kuBomake ku-T11 1500 eMidlalweni Yemapharalimphiki eParis.

•    KuRonwen Williams, lozinti weBafana-Bafana naweMamelodi Sundowns, ngekwenyulwa kweligama lakhe njengalomunye wabolozinti labalishumi (10) labaphuma embili emhlabeni wonkhe emikomelweni ye  Ballon d’Or.
•    KuMabhokobhoko, ngekwehula i-All Blacks eMchudzelwaneni  weCasttle Lager weLibhola Lembhoco ngeMgcibelo, mhla tinge-31 Ingci 2024.  
•    Ku-Ejensi Yesitimela Lesilayisha Bantfu saseNingizimu Afrika (i-PRASA) kanye neGautrain ngekuletsa luhlelo lwetekutfutsa loluhlanganisiwe lelenta kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bakhone kubukela matfupha umdlalo welibhola lembhoco emkhatsini weMabhokobhoko nema-All Blacks. Ikhabhinethi iyachubeka nekugcugcutela ummango kutsi ucaphele ugibele sitimele sePRASA lesineluphawu lolubhalwe kutsi iminyaka lenge-30 yenkhululeko nentsandvo yelinyenti.

4.    Yekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nasemndenini:

•    WaSolwati Brian O'Connell, Umphatsi waphambilini neShansela yeNyuvesi yaseNshonalanga Kapa. Usebente njengeMphatsi neLisekela Lashansela kusukela nga-2001 kwadzimate kwaba ngumnyaka wa-2014.
•    Walowatiwako wemsakato namabonakhashaneradio Thabiso Sikwane, umsakati longumakadzebona lokhutsatse bantfu labanengi eveni lonkhe.
•    Wembongi Bishop Jessica Mbangeni, labekatiwa ngemakhono ache ekuhaya tinkondlo. Kusebenta kwakhe kufaka ekhatsi kuhaya ngesikhatsi samengameli waphambilini Thabo Mbeki nakabekwako nga-199 kanye nasekhonsathini  i-46664 yaMengameli waphambilini Nelson Mandela.
•    WaMnu. Mphakamisi Nciweni, thishela waseKwaZakhele Primary School eMphumalanga Kapa, lowabulawa ngulabafuna kukhokhelwa imali ngenkhani ekhatsi ejalidini lesikolo.


Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Lisekela Lesikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore