ISitatimende SomHlangano weKhabinethi WangeLesithathu, 04 KuKhukhulamungu 2024

A. Ezingundabamlonyeni  
  
1. Iindingo Zomnotho Eziqakathekileko

  • Urhulumende solo usancamile ngeminqopho yakhe:   
    • Yokuhlumisa umnotho;   
    • Yokuphungula ukutlhogeka komsebenzi; kunye  
    • Neyokwakha ibhoduluko elinamandla ngcono wokukhuthaza amasiso.  

1.1  Ituthuko Ebonakalako Ngeendingo Zomnotho Eziqakathekileko  

1.1.1  Ukuhluma Kwepahla Epheleleko Yangekhaya (i-GDP)  

  • IKhabinethi itjheje ukuhluma okuncazana komnotho weSewula Afrika nge-0,4% ngekota yesibili yee-2024, okuyinto ehlahla indlela ehle yokuhluma komnotho nonyaka.  
  • Ukukhlumokhu kwenziwe khulukhulu yikoro yeemali, imakho nezindlu ezithengiswako kunye namabhizinisi, koke okuhlume nge-1.3%, ibubulo ngalinye elifake kikho i-0.3 yephesenthejiphoyinthi ekuhlumeni kwe-GDP.   
  • Irhwebo, ukuphekela nokulalisa abantu, ibubulo elikhiqizako nelegezi, irhasi namanzi, kufake i-0.1 yephesenthejiphoyinthi ekuhlumeni kwe-GDP, ukube kanti imali esetjenziswa makhaya ngamakhaya ukuthengela umkhaya ifake i-0.9 yephesenthejiphoyinti kwathi imali esetjenziswa ekugcineni yafaka i-0.2 yephesenthejiphoyinti ekuhlumeni kwe-GDP. Woke amabubulo ahlume ngomthamo obonakalako ngomsebenzi wawo womnotho ekoteni yokugcina.  
  • Umnotho weSewula Afrika solo usese namandla, begodu iKhabinethi ikhuthaza woke amakoro womphakathi ukuthi akhele phezu kwalamandla asele akhona njenganje.  
  • Lokhuya amakoro woke nakakhela phezu kwalamandla akhona, sizakuphumelela ekuvulweni kwemisebenzi eminengi besikghone nokuphakamisa izinga lokuphila lawo woke amaSewula Afrika.   
  • IKhabinethi ibeke phambili iqalontanzi lokuhlumisa umnotho nokuvulwa kwemisebenzi kiloRhulumende weHlandla leKhomba, ngalokho-ke azokuqiniswa amagadango wokuphumelelisa lokhu esele athomile anqophe ukuphumelelisa umnqopho lo.  

1.1.2 Amasiso Anothe Khulu Wekoro Yeenkoloyi  

  • Ikarekelo yokusisisa eSewula Afrika solo iphikelele ngokubiza amasiso aphumelelisako wona afakazela umnqopho karhulumende wokuphakamisa ukuhluma komnotho nokwakhiwa kwemisebenzi. IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwefemu ekhanda iinkoloyi neensetjenziswa zayo, eyakhiwe ngemali eyi-R1.1 yamabhiliyoni eDube Trade Port Special Economic Zone, KwaZulu-Natal.   
  • Imalikazi efakwe ngebakwa-Toyota Tsusho Africa (Pty) Ltd ne-Ogihara Thailand Corporation Ltd ibufakazi bokwethemba ubujamo beSewula Afrika njengelizwe ekungathenjelwa kilo ngamasiso wamazwe wangaphandle.   
  • Amasiso lawa godu aveza nendima esele yenziwe ngaphasi kwesandla sikaMengameli Cyril Ramaphosa, othwele ijima lamasiso adose iinthembiso zokusisa ezingaphezulu kwe-R1.51 thriliyoni solo kwango-2018.  

1.1.3 Ukuphakama Kwesekelo Lepahla YeSewula Afrika Ethengiselwa Ngaphandle  

  • Umthwalo wokuthoma wama-avokhado weSewula Afrika ufike eJapan ekupheleni kwakaRhoboyi 2024, lokho kwaba lisekelo eliqakatheke khulu lekoro yama-avokhado lapha eSewula Afrika, ngakelinye ihlangothi kwabe kwaba sitjengiso esihle khulu seHlelo lezokuLima nokuSetjenzwa kwemiKhiqizo eLinywako (i-Agriculture and Agro-processing Master Plan), enqophe ukuvulela abalimi beSewula Afrika kabanzi amasango weemakethe zokulima ezitja zamaSewula Afrika.   
  • Abalimi bama-avokhado beSewula Afrika kwanje sebazakuzuza khulu njengoba iya ngokuqina nje imizamo yokuvula amasango wokungena eemakethe ngemikhiqizo elinywako.  I-Indiya, ne-China ne-Japan ajamele ithuba lemakethe elihlangeneko labantu abama-2.5 wamabhiliyoni.  

1.1.4 Ukuvikeleka Nokutholakala Kwegezi  

  • IKhabinethi ibuka u-Eskom, ibhodi yakhe, abaphathi bakhe nabo boke abasebenzi bakhe abasebenze ngaphandle kokuphumula ukuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika asoze iqinteliselwe igezi kilelihlobo, njengoba ihlangano yegezi le isolo itjhotjholoze njalo ngokungezelela umlilo wegezi ngehlelo layo lokuvuselela amandla wokuphehla igezi.  
  • U-Eskom unqophe ukwenza ukuthi igezi elahleka ngokungakahlelelwa ibe ngaphasi kwee-13 000 megawatts njengoba asebenzela ukwenza ngcono ukuthembeka kwehlelo lokuphehlwa kwegezi nje.   
  • Ukusatjalaliswa kwegezi okuthembekileko kuqakatheke khulu ekuhlumiseni umnotho wekhethu, nekukhuphuleni izinga lokuzithemba, nekuphakamiseni izinga lepilo lezakhamuzi zekhethu.  
  • Urhulumende uragela phambili ngokusebenzisa iHlelo lamaGadango wezeGezi, elenze litho likhulu ekuphunguleni ukuqinteliswa kwegezi ngokulungisa ngokuhlelwe siqhema sakwa-Eskom esiphehla igezi.  
  • Ukuhlelwa ngobutjha kwekoro yezegezi kuyingcenye eqakathekileko yomzamo wethu wokwakha ingomuso eliphephileko ebantwini bekhethu.  

1.1.5. Ukuhlelwa Ngobutjha Kwamabhizinisi Wombuso (ama-SOE)  

  • Ngokukhambisana nesithembiso esenziwa nguMengameli Ramaphosa ePalamende sokuthi kuzokuhlolwa ama-SOE ngobutjha, umsebenzi wawo woke ama-SOE aqakathekileko udluliselwe eminyangweni karhulumende ehlukahlukileko, ngemva kobana uMengameli atlikitle isimemezele esifaneleko esimalungana nalokhu.   
  • Leligadango lithomana namahlelo wokwakha isijamiso sababelani esihlanganisiweko umBuso ofuna ukusebenzisa ngaso amandla wama-SOE ngokupheleleko ngomnqopho wokuhlumisa umnotho, nokwenza umsebenzi ongcono wezenzelwa, ube ufake nama-SOE nekghono eliqakathekileko lokuqalana nabo boke ubujamo.  
  • Umsebenzi wehlangano yezegezi i-Eskom sewudluliselwe emNyangweni wezeGezi nezeeMbaseli ne-Transnet, iHlangano yezaboFlayi yeSewula Afrika kunye ne-South African Express zadluliselwa emNyangweni wezokuThutha.   
  • IKhampani yedayimani eyibhizinisi yombuso i-Alexkor izakulawulwa mNyango wezeNjiwa nezemiThombo yePetroliyamu, zehlanganisela yetheknoloji yomkayi neyobujoni ebizwa ngokuthi yi-Denel zizakuwela ngaphasi komNyango wezokuVikela nezaboMakadabona bobuJoni, ukube kanti iHlangano yezamaHlathi yeSewula Afrika, eqalene nezamahlathi wombuso izakuba ngaphasi komNyango wezamaHlathi, zokuThiya nezeenHlambi neBhoduluko.  

1.1.6 Iimali Ezisekela Ituthuko  

  • Imali yokusekela engange R17,8 yamabhiliyoni esandukuvunyelwa yiBhanka eTja yezokuThuthukisa ye-BRICS (i-NDB) ezakusetjenziselwa amaphrojekthi womthangalasisekelo wamanzi nokuhlwengisa izakuphungula umthamo wokusalela emva ngezomthangalasisekelo, ibe iqinisekise nokuthi amakhaya achakileko ayazithola izenzelwa ekuphilwa ngazo.   
  • I-NDB ibuye yenza isivumelwano ne-Transnet ngemali yokubolekiswa eyi-R5 wamabhiliyoni eqinisekiswe ngurhulumende ezakusetjenziselwa ukwenza ubungcono ekorweni yeentimela ezithutha ipahla.  
  • IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo ngalelisekelo lemali, elizakwenza litho likhulu ekukhambiseni msinyana ituthuko yomthangalasisekelo esitjhabeni sekhethu beyingezelele nemizameni yokwenza ipilo yabantu bekhethu ibe ngcono.  

2.  Iindingo Eziqakathekileko Zehlalakuhle Yomphakathi  

  • Urhulumende usebenzela:
    • ukwakha iSewula Afrika engcono;   
    • nokuqinisekisa ukuthi kunokulinganiseka, ubungeno kunye nokuqalelelwa kwabantu abenzelwa izenzelwa.  

2.1 Ituthuko Ebonakalako Ngeendingo Eziqakathekileko Zehlalakuhle Yomphakathi  
  
2.1.1  Isivumelwano  SikaMengameli Ngezepilo  

  • Indlela efunana nekhwalithi nokuqalelelwa ngezepilo ngaphandle kokudleka imali enengi kibo boke abantu pheze seyifika ekugcineni manje njengoba sekutlikitlwe isiVumelwano sikaMengameli ngezePilo kwesibili nje.   
  • Isivumelwano sezepilwesi sisijamiso sokusebenzisana hlangana kwamakoro aqakathekileko nababelani abanjengorhulumende, amabhizinisi, abasebenzi, iinhlangano zomphakathi, abasebenzisi bezenzelwa, abosokghonofundwa bezepilo, amayuniyoni, imikhandlu yemithetho, iimfundiswa kunye nabarhubhululi.   
  • Sinqophe ukuqinisa ihlelo lezepilo, sibeke ilihlo besilinganise amalungiselelo wokuphumelelisa iTjhorense yezePilo yeliZwe.   
  • Isivumelwano sezepilwesi sifuna ukukhuthaza ukuthuthukiswa kwemithombo yamandla yabantu ukube ngahlanye kwenziwa ngcono iindlela zokufika ekwelatjhweni, emijoveni nepahleni yezepilo, kunye nokuphakanyiswa komthangalasisekelo bekuqinisekiswe nokuthi ikoro yangeqadi nayo inesandla lapha.  

3. Ipi Yokulwa Nobulelesi Nobukhohlakali  

  • Urhulumende akabuhlekeli nakancani ubulelesi, nokukhwabanisa nobukhohlakali; nje-ke uzabenza baphendulele izenzo zabo labo abephula imithetho yelizwe lekhethu.  

3.1.1 Ipi Engabuyeli Emva Yokulwa Nobulelesi  

  • IKhabinethi solo isancamile ngokuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika imphakathi lapho abantu bakhona boke bazizwa baphephile; ukubotjhwa nokugwetjwa kwabasolwa ngamacala ahlukahlukileko mhlapha kusitjengiso sokuncamela ukubudedisa ubulelesi.  
  • Ukwenyuka kwezehlakalo zobulelesi bokuthintana nabongazimbi embikweni wamva nje weembalobalo zaqobe kota zekota yokuthoma yokuthoma ukusukela ngoSihlabantangana ukuyokufika kuMgwengweni 2024 kusitjengiso sokuthi kunengi ekusafuze kwenziwe ukuqinisekisa ukuthi esinye nesinye isakhamuzi sizizwa siphephile.  
  • IButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS), elidoswa phambili mNyango wezamaPholisa lijame ngeenyawo lilwa nalobubulelesi.  Amajima wamva nje malungana nalokhu ngilawa alandelako:   
    • kubhudungelwe abasolwa e-Milnerton, eDrobheni leKapa, kwaba nababhubhako nababotjhwako;   
    • ijima elenziwe ePumalanga Kapa, laqalana khulukhulu neMthatha ne-Nelson Mandela Bay.   
    • ukubotjhwa okwenzeke e-Gauteng, neMpumalanga kunye neFreyistata malungana nemisebenzi yokwenzisa ngokukatelela; 
  • Urhulumende uphumelelisa ikambiso epheleleko karhulumende, etjho:   
    • ukutlikitlwa kweemvumelwano naborhulumende beemfunda nabeendawo;   
    • ukusetjenziswa kwamahlelo wamajima e-Drobheni leKapa ne-Nelson Mandela Bay, akhambisana nokuthi lokhu kwenziwe nakiwo woke amanye amadrobha amakhulu (amamethro).   
    • Ukusebenzisana neminye iminyango ngomnqopho wokwenza ubungcono bokusebenzisana ekulweni nobulelesi.   
  • UmThethokambiso wobuPholisa weliZwe kuqalwe ukuthi uphele bewamukelwe ngekupheleni kwakaSewula 2024 kobanyana uzokulungisa imiraro yemapolisteyitjhi neyemithangalasisekelo, ngokulandela amazinga neendlela zokusebenza.  
  • IKhabinethi iyakuthokozela ukutlikitlwa kwesiVumelwano sokuSebenzisana ekuLwiseni uBulelesi eTjingalanga Kapa, okuyinto eqinisa isebenziswano nebambiswano kibo boke ababelani ukulungisa imiraro yezokuphepha nokuvikeleka.  Ngamagadango aphethwe mphakathi, ukulungelelaniswa kwemithombo yamandla nokwakhiwa kwamahlelo wamandla wokusungula, isivumelwanesi sivula ikundla yebumbano yokulwa nobulelesi nokukhuthaza ukuphepha komphakathi hlangana kwe-SAPS, nesifunda kunye nomphakathi eendaweni ngeendawo.  
  • Ngokukhambisana neenthembiso ezenziwe nguMengameli Ramaphosa eKulumeni yakhe yokuVula iPalamende ngomhla we-18 kuVelabahlinze 2024 zokwakha ilizwe eliphephe ngcono, abathobelisimthetho bekhethu bawaphakamisile amandla wepi yokulwisa ubulelesi.   
  • IsiQhema esiPhenya amaCala woBulelesi aliQalontanzi (i-DPCI), esibuye sibizwe nangokuthi ma-Hawks, sibophe abasolwa abama-673 ngekota yokuthoma yee-2024/25, abama-506 bagwetjwa badliwa macala, kwakhutjhwa nemilayelo yekhotho ema-77 yokudla ipahla ephathelene nemisebenzi yobulelesi. Amapholisa abuye abopha abasolwa abazii-14 422 ngamacala ahlukahlukileko ngejima i-Operation Shanela ukusukela ngomhla we-19 ukuyokufika kumhla wama-25 kuRhoboyi 2024.  
  • Ijima lokubhudula elihlanganyelwe mapholisa, amapholisa wakwamethro, wezokuhlunyeleliswa kwesimilo, womNyango wezangeKhaya nabanye abathobelisimthetho emakhiweni emithandathu eThekwini livumbulule isingamali seengidi ezine zamadola we-United States, kwabanjwa iindakamizwa, kwabanjwa iinhlavu zokudubula ezili-117, kwabanjwa notjwala, kwabotjhwa amaphandle afahleleko (anganancwadi) ali-150.   
  • Lepumelelo yokulwa nobulelesi yenzeka ngenca yendima ebonakalako eyenziweko yokugiriza ihlanganyela yobulelesi elizweni lekhethweli ukusukela ekuthomeni komnyaka lo. I-DPCI ivumbulule i-10 lamalabhorathri womgunyathi yabopha abantu abama-34 ngamacala wokukhiqiza, nokuthengisa nokutholakala neendakamizwa nemithi engekho emthethweni.  
  • IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili nokusebenzisana nabathobelisimthetho ngokubikela amapholisa izenzo ezephula umthetho enomborweni ethi 10111, ngaleyindlela kuzokuvaleka iinkhundla neendlela zezelelesi eendleleni zekhethu.  
  • Ukulwa nobulelesi kumsebenzi esiwuhlanganyeleko begodu urhulumende uzakusolo awakhambela phambili amagadango azakukhuthaza boke abantu emphakathini ukuthi basebenzisane ngokusebenzela ingomuso elingcono neliphephileko eSewula Afrika.  

3.1.2 Kufuze Baphendulele Izenzo Zabo Abakhohlakeleko  

  • IKhabinethi ithokozela umlayelo wokulonda ipahla ngemali eyi-6.5 yeengidi zamarandi kilabo abanesandla ekwetjiweni kweemali zeKomitjhini ye-Lotto (i-National Lotteries Commission). Lezizenzo zisekela ukuphunyeleliswa kweHlelo lokuLwa nobuKhohlakali, elihlanganisa abathobelisimthetho epini yokulwa nobulelesi.  
  • IKhabinethi ithokozela nomlayo weKhotho ye-London ovumela ukubuyiswa kwesakhamuzi se-Britain esikhe sasebenzela u-Eskom uNom. Michael Lomas eSewula Afrika, kobanyana sizokuqalana namacala waso wobukhohlakali. UNom. Lomas uzokubuyiswa azokuqalana namacala wobukhohlakali amambi ama-41 amalungana nokwakhiwa kwePhawa iKusile. Umlayo lo ubuye godu ube yindlela etjengisa ithemba emthethweni wobulelesi walapha ekhethu begodu ufakazela ukuzibophelela ekuthobeleni iimbopho zamalungelo wobuntu emazweni ngamazwe.   
  • Ekwethuleni kwalo lesisahlulelo, iJaji u-Charles Bourne uthe ihlelo lezamajele leSewula Afrika lineendlela ezifaneleko begodu lingakghona ukugcina iindingo zakaNom. Lomas.   
  • Ukutlikitlwa kwesimemezelo sikaMengameli Ramaphosa esinikela iPhiko eliKhethekileko lezePhenyo (i-SIU) amandla wokuphenya izwangobatjho yobukhohlakali nokuraraniswa kwamahlelo wokuphatha kwa-Eskom kuqinisa imizamo yokubenza baziphendulele izenzo zabo zobukhohlakali labo abanesandla ezenzweni zobukhohlakali kilebhizinisi yomBuso (i-Eskom).   
  • Isimemezelwesi sembatha izwangobatjho ephambene nomthetho nokuziphatha  okuphambene nomthetho okwenzeka hlangana komhla wo-01 kuNtaka 2006 nomhla wama-30 kuRhoboyi 2024, kanti-ke alithoba amakontraka womsebenzi azakuphenywa kileliphenyo. UMengameli ubuye watjhugulula isimemezelo esinikela i-SIU amandla wokuphenya nenye indawo yezwangobatjho yobukhohlakali emNyangweni wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nezokuHlelwa ngobuTjha kweNarha.  
  • IKhabinethi isiwahlele izandla isigwebo sokudosa ejele iminyaka eli-15 sesiKhulu salokhuya sezobuNjiniyera seHlangano yeenTimela zabaKhweli i-PRASA, uNom. Daniel Mthimkhulu, ogwetjwe yiKhotho yamaCala wobuLelesi bezomNotho i-Palm Ridge. Lesisigwebo sisibonelo esiqakathekileko sokuphumelela kwepi yokulwa nobukhohlakali nokukhwabanisa eenjamisweni zelizwe lekhethu.  Ukudlula lapho, godu sitjengisa nokuzibophelela kwakarhulumende ekuruthuleni imikghwa yokungathembeki, nokuqinisekisa ukuthi abantu bayayabugcina ubukhohlakali babo kiwo woke amazinga.  

3.1.3 Silwela Ukucitha Umukghwa Wokwenzisa Abantu Ngokukatelela  

IKhabinethi Ayiwuhlekeli Nakancani Umukghwa Wokwenzisa Abantu Ngokukatelela  

  • ISewula Afrika ifunda ekambisweni ehle yamazwe ngamazwe ngokuthathela kiwo ukwakha amaqhinga namahlelo amahle wokulwa nezehlakalo zokwenziswa kwabantu ngokukatelelwa.   
  • Kufuneka umphakathi ngokuphelela kwawo, nomzamo opheleleko karhulumende, abathobelisimthetho, amabhizinisi nemifunda ngemifunda ukwakha ibumbano elihlangeneko lokulwa nobulelesobu.  
  • Ukwenziswa kwabantu izinto ngokubakatelela akugcini ngokubalimaza nje kwaphela; kodwana kunyefisa nomnotho wethu ngokuphelela kwawo. Ngokulwa nobulelesobu, sivikela imisebenzi, sikhuthaze amasiso, besikhuthaze ukuhluma komnotho.   
  • Sihlomisa umphakathi ngamandla wokusikima ulwe nokwenziswa kwabantu ngekani. Ngefundo, namahlelo wethungelelwano lokusekela, nangeendlela zokubika ubulelesi eziyintumba, senza kuphephe ebantwini ukuthi babhale ukulawulwa ziinlelesi.  
  • I-SAPS ihlonyiswa ngamathulusi namaqhinga wamva nje wokulwa nomukghwa wokwenzisa abantu ngokukatelela, ekubalwa hlangana nakho neendlela ezithuthukileko zokubuthelela imininingwana yobuhloli neenqhema ezikhethekileko, ukuthi sihlale singaphambi kwamaqhinga weenlelesi.  
  • Ukwenzisa abantu ngokukatelela kuvamise ukwenzeka lapho kutlhogeka khona amathuba wezomnotho. Urhulumende ulandelela abonobangela abasisusa ngokuthuthukisa ifundo, ukuvula imisebenzi nangokuthuthukisa umphakathi ngokukhambisana nemizamo yethu yokuthobelisa umthetho.   
  • Urhulumende usebenza ngokubambisana nabasebenzisani bakhe bamazwe ngamazwe ukwabelana ngemininingwana yezobuhloli, nangokulandelela imitlhala yamathungelelwano weenlelesi, bezibotjhwe zibethwe ngeswazi lomthetho.   
  • Imizamo yethu iqale khulukhulu ekuvikeleni abantu namabhizinisi acaphazeka lula avamise ukuba baqothelwa bokwenziswa izinto ngokubakatelela. Akunamuntu ekufuze ahlale ngevalo endawenekhabo.   
  • Urhulumende uzibophelele ehlelweni elibambelelako nelesikhathi eside lokuruthula ubulelesobu bese kwakheka ukuphepha nokuvikeleka kiwo woke amaSewula Afrika.  

3.1.4 Amatleyimu Womthetho Nawokwelatjhwa Akhwatjaniswako  

  • IKhabinethi yethuke kumbi ukuthola ukuthi kunamagcwetha nama-advocate amarhamaru nangathembekiko, abogalajani akhe alinga ukudlelezela umbuso amabhiliyoni ngamabhiliyoni wamaRandi ngokukhwabanisa amatleyimu wokwelaphisa nawomthetho angekho emthethweni.   
  • Lezizenzo eziphambuke endleleni zivunjululwe liphenyo le-SIU elembe lembisisa lilandelela izwangobatjho ethi kunamatleyimu wokwelatjhwa kwabantu nawomthetho enziwa ngomgunyathi wokukhwabanisela umBuso ukusukela ngee-2017.  
  • Leliphenyo eliragako livumbulule ukuthi amanye amagcwetha, kesinye isikhathi ngokulekelelwa bodorhodera neemphathimandla zezepilo ezisebenzela umBuso beziqothela imiNyango yezePilo eemFundeni (emaPhrovinsini); nje-ke iphenyo eliragwe yi-SIU lenze ukuthi ubuncani bakhona kulondeke imali ema-R3 wamabhiliyoni emiNyangweni yezePilo ehlukahlukileko.  

3. Iindingo Eziqakathekileko Zokubusa  

  • URhulumende weBumbano (i-GNU) uqale ukuphakamisa amandla wombuso wokuphumelelisa iminqopho karhulumende eqakathekileko.  
  • Ababelani be-GNU bazimisele ukulungelelanisa isifiso sabo esihlanganyelweko sokwenza ipilo yamaSewula Afrika woke ibe ngcono.   
  • Sinomkhanyo omuhle wokusebenzisa ikambiso ezwa msinya kiwo yoke imikhakha karhulumende ¬– kurhulumende omkhulu, kiborhulumende beemfunda nakiborhulumende beendawo.  

3.1 Ituthuko Ebonakalako Ngeendingo Eziqakathekileko Zokubusa

3.1.1 Senza Ukuphathwa Kwemithombo Yamandla Yamanzi Kube Ngcono

  • Imizamo yokulinga ukwenza imithombo yamandla yamanzi ekhona le ibe ngcono nokuqinisekisa ukuvikeleka nokutholakala kwamanzi etjhumini leminyaka ezako le ingezelelelwe amandla ngokuvuma kwakaMengameli Ramaphosa umThethomlingwa womThangalasisekelo wemiThombo yaMandla waManzi, wona ovula esinye isijamiso esizakuthwala umsebenzi wokwakha nokulawula umthangasisekelo wezamanzi omutjha.   
  • IKhabinethi ithokozela umthetho omutjha otjengisa igadango eliqakathekileko ekuhlelweni ngobutjha kwezinto ngomnqopho wokwandisa amasiso ekulungiseni nekwakhiweni komthangalasisekelo wamanzi nekwenzeni ubungcono ngekhwalithi yamanzi.  

3.1.2 Imiphumela Yokuhlolwa Kweencwadi Zaborhulumende Beendawo  

  • IKhabinethi itjheja umPhumela wokuHlolwa kweeNcwadi zaboMasipaladi, ebezihlolwa mHloliincwadi Zombelele weSewula Afrika (i-AGSA) emnyakeni weemali wee-2022/23 lapho kubonakele khona ukuba ngcono kancani kancani ekulawulweni kweemali zabanye babomasipaladi.   
  • Nokho-ke nanyana kunjalo kodwana kusese nomsebenzi omnengi ekusafuze wenziwe ukwenza abomasipaladi abanengni elizweni lokeli bayithobele ngcono imibandela, njengoba imiphumelabo isolo iphikelele ngokuba namacaphazi nje.  
  • Umbiko we-AGSA utjengisa ukuthi bama-34 kabama-257 abomasipaladi bamadrobha amakhulu (amamethro), nabomasipaladi beenyingi, nabomasipaladi beendawo umphumela wokuhlolwa kweencwadi zabo ongakhange ube nacaphazi.   
  • Ihlangothi elihle kukuthi inani lokuhlolwa okube neenlandulo lehlile, kwathi abomasipaladi abama-45 baba nobungcono ukusukela ngo-2020/21, kwathi labo abafake iintatimende zabo ngesikhathi baba ngcono ukusukela ema-81% ngomnyaka wee-2020/21 ukuyokufika ema-94% ngomnyaka wee-2022/23.   
  • IKhabinethi ikhuthazekile ngokubona umNyango wezomBusohlanganyela nezamaSiko ngokukhambisana ne-AGSA, baragela phambili ngokusekela nangokuphumelelisa amahlelo anqophe ukulungelelanisa ubungcono oburekhodwe kabanye babomasipaladi.   
  • Umnyango ubeke neqalontanzi lokulekelela abomasipaladi ababhalelwa khulu ukudlula abanye elizweni lokeli ngokwenza ngcono ikghono labasebenzi ngokubandula nangokukhwezelela amakghonofundwa, kunye nangobeka nokusebenzisa imithetholawulo ebeka ubuncani bamazinga abaphathi bakwamasipalada ekufuze babe nawo nabazakuthola umsebenzi wokuba baphathi, ngokunjalo neemphathimandla zeenkhundla eziphakemeko nazo zibekelwe amazinga wobuncani beemfanelo ekufuze babe nazo nabazakuthola iinkhundlezo.  

B. Ezibikelwe IKhabinethi  

(i) ILanga LesiKhumbuzo SamaPholisa 
(a) IKhabinethi ibikelwe ngeLanga lesiKhumbuzo samaPholisa, elibanjwe ngoSondo womhla ka-01 kuKhukhulamungu 2024.  
(b) LeliLanga lesiKhumbuzo linqophe ukuhlonipha amadoda nabomma bejinifoumu ehlaza abalahlekelwe mphefumulo basemsebenzini, bekuthathwe namagadango afaneleko wokusekela imindenabo, khulukhulu abantwababo abasesesikolweni, namkha abaseseminyakeni yabantwana besikolo.  
(c) Urhulumende uphatheke kumbi ngamapholisa ama-39 abhubhele emsebenzini, ngalokho-ke uzabathathela amagadango abukhali nanyana bobani abanesandla sokubulawa kwamapholisa asemsebenzini  
(d) Urhulumende uyenze iqalontanzi ipi yokulwisa zoke izenzo zobulelesi begodu uzokuqinisa nemithetho ezakwenza urhulumende akghone ukuphakamisa imizamo yakhe yokulwa nobulelesi.  

(ii) Indima YeSewula Afrika Ekulungiseni Umraro Wokutlhayela Kweendlela Zokulwa Nomukghwa Wokuhlanjululwa Kwemali Yomgunyathi Njengokuhlolwa Kwayo SiQhema Samacala WeeMali (i-FATF)  

(a) IKhabinethi ithole umbiko wendima weKomidi eHlanganise imiNyango kaRhulumende ngokuLwisa ukuHlanjululwa kweMali yomGunyathi nokuLwa nokuSekelwa kobuPhekula ngeeMali (i-IDC-AML/CFT) njengoba iSewula Afrika yafakwa erhelweni lamazwe asathiyelelisiweko ngokuthi avalelwa ngaphandle kwesizo namkha amukelwa namanengi ekungasizanwa nawo na, ukusukela ngoMhlolanja wee-2023. Lokhu-ke kunikela isiqunto seKhabinethi sangomhla wama-27 kuKhukhulamungu 2024 amandla wokuthi i-IDC-AML/CFT imibiko yendima yomsebenzi yethulwe kathathu ngomnyaka.   
(b) Iyabonakala indima esele yenziwe yiSewula Afrika ekulungiseni itlhayelo yokuthobela nekugcinweni kwemibandela begodu ema-20 weemfuneko zokuthobela, ezili-15 zazo sezilungiswe ngokupheleleko.   
(c) Ukuthi iSewula Afrika iphume ngokupheleleko erhelweni elithiyelelisiweko kuthethwe amagadango ama-22 athethwe njengetlhayelo yepumelelo, abu-8 wakhona alungiswe ngokupheleleko, kwasala ali-14 ekufuze bona alungiswe kungakapheli uMhlolanja wee-2025.  
(d) IKhabinethi iyalimuka ngobudisi bemiraro ekufuze irarululwe, kodwana solo isazimisele ukuqinisekisa ukuthi imizamo iyaphakanyiswa kobanyana kuzokulungiswa amagadango asaseleko, ibe iyalimuka nokuthi imizamo yeSewula Afrika iveza imiphumela engcono nayilinganiswa namazwe athuthuke khulu anjenge-United States of America, esolo ilandela ngemva kweSewula Afrika.  

(iii) Ihlelo Elipheleleko Lesangu

(a) IKhabinethi ibikelwe ngendima esele ikhanjiwe ngeHlelo eliPheleleko le-Cannabis, elinqophe ukwakha umthetho ekuzakusungulwa ngawo bekuthuthukiswe ibubulo lokukhiqiza isangu eSewula Afrika, elizalekelela ekuhlunyisweni komnotho, kuphunguleke ubuchaka bekuvuleke nemisebenzi.  
(b) Ihlelo eliPheleleko lesangu lisekelwe ngeensika ezilithoba: Isika yokuLawula imiSebenzi; amaHlelo aBambelelako wokuSabalalisa iMbewu; umNyango wezokuThuthukiswa kweRhubhululo neTheknoloji; ukuThuthukiswa kweBhizinisi nabaSabalalisi; amaHlelo wokuVeza nokuSekela; ukuThuthukiswa kweMakethe; ukwaKhiwa nokuKhiqizwa kwePahla; iFundo nokuThwasisa; zokuThintana nokwAzisa.  

(c) Lokhu okulandelako kusirhunyezo sendima esele yenziwe bekube nje:   
i. Emveni kobana isangu imenyezelwe njengesitjalo samasimu, sekukhutjhwe amaphepha wemvumo yokutjala isangu ayiKulungwana eneKhulu neTjhumi (1 110).   
ii. UMengameli Ramaphosa uvumele umThethomlingwa wokuziTjalela iSangu kwabaNtu ngaMunye, ngoMrhayili wee-2024.  
iii. UmNyango wezobuLungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo uvule ihlelo lokutlama imithetholawulo esekela ukuTjalwa kweSangu yokuziSebenzisela eKhaya.  
iv. UmNyango wezePilo, ngomKhandlu wezePahla yezePilo, sewuyiqedile imikhulumiswano yokubonisana ngamatjhuguluko azokwenziwa eRhelweni lomThetho we-1965  leenHlahla nemiTjhoga (umThetho 101 we-1965).   
v. UmNyango wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano (i-dtic) iqede icozululo lobujamo bezinto nelokusebenzisana kwerherho elimlandelande ngekoro yeSangu eSewula Afrika; i-dtic khona duze izakuthoma ukubonisana ngomThethokambiso wokwEnza iMali ngokuThengiswa kweSangu.  
vi. UmKhandlu wezeRhubhululo ngezokuLima (i-ARC) sewuhlanganise imihlobo emibili yembewu yesangu, ngokusekelwa mNyango wezokuLima, zokuHlelwa kweNarha ngobuTjha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya (i-DALRRD), njenganje usesigabeni sesibili sokunothiswa kwembewu kobanyana izobe ilungele ukutjalwa ngesikhathi sokutjala see-2025.  
vii. NgoMrhayili wee-2024, uNgqongqotjhe wezokuLima, zokuHlelwa kweNarha ngobuTjha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya uphasise ukuTholakala kweenTifikethi zokuTjala iSangu, kobanyana kuzokulawulwa ngakho ukutjalwa kwesangu kulawulwe nekhwalithi yayo, neyembewu yayo, neendlela zokuyisabalalisa.  
viii. I-DALRRD ilayele bona khekurhujululwe ngokutjalwa kwesangu ekuzakwelatjhwa ngayo, isetjenziswe njenge-fibre, neminye imisebenzi, nangokuhlolisiswa kwezifo zesitjalo sesangu, nokubuthelelwa kwesitjalwesi ngendlela yendabuko nokukhuliswa kwembewu yeSangu; lelirhubhululo-ke lizokudla imali engange-R124 yeengidi.   
ix. E-Gauteng, ngokusebenzisana nomkhandlu oRhubhulula ngeSayensi namaBubulo (i-CSIR), kusekelwe i-10 lamabhizinisi amancani, nalingeneko namancancani kobanyana enze umkhiqizo ngesangu. I-DALRRD solo isakhulumisana neemfunda ngeemfuna malungana nokuthi lingangani inani lokuzibophelela bekube nje.  
x. Ukwenza ubungcono bomnyango ekubekeni ilihlo ekutjalweni kwesangu babantu abanikelwe imvumo yokuyitjala, i-ARC isungule ihlelo elinabileko lokubandulela umsebenzi wokuhlola amasimu wesangu.  

(iv) INyanga YabaSebenzi BemBusweni ELungelelweko  

(a) IKhabinethi ibikelwe ngehlelo lokugidinga iNyanga yabaSebenzi bemBusweni  nonyaka.  
(b) INyanga yabaSebenzi bemBusweni eLungelelweko nonyaka igidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “URhulumende Osebenzako.”  
(c) INyanga yabaSebenzi bemBusweni isikhumbuzo sokuthi kutjho ukuthini ukusebenzela umphakathi nokuqala ukuthi urhulumende unegalelo bani, khulukhulu eendabeni zezenzelwa zomphakathi.  
(d) Nonyaka nje, iSewula Afrika ihlanganisa ama-30 wemiNyaka yeHlelo leNtando yeNengi nemiNyaka ema-27 yoMbikomthethokambiso we-Batho Pele, njengomthetho wokutjhugululwa kokuphunyeleliswa kwemisebenzi yabasebenzi bembusweni.   
(e) Ihlelo likarhulumende elilungelelwe ngobubanzi kilo kubalwa iNyanga yabaSebenzi bemBusweni; iNyanga yamaGugu; iNyanga yezeVakatjhobukelo, neNyanga  yokuTjalwa kwemiThi.  

C. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

(a) UMm. uYolanda Batandwa Damoyi oqatjhelwe umsebenzi wokuba mNqophisi oPhetheko weBhodi yeHlangano yezamaSiso wemBusweni (i-Public Investment Corporation).  

(b) UMm. uThulisile Glory Manzini oqatjhelwe esikhundleni somNqophisi Zombelele emNyangweni wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani.  

(c) Ukuqatjhwa kwamalunga weBhodi eLawula iDayimani namaTje aliGugu (i-South African Diamond and Precious Metals Regulator) [i-DMRE].  

(i) UNom. Abiel Mngomezulu (uSihlalo);
(ii) UDorh. Natalie Skeepers – ilunga elimnqophisi owelulekako;  
(iii) UMm. u-Fungai Mushohwe – ilunga elimnqophisi owelulekako;
(iv) UMm. u-Faith Tumelo Mokwena – ilunga elimnqophisi owelulekako;
(v) UDorh. Tshepo David Khoza – ilunga elimnqophisi owelulekako;
(vi) UMm. u-Leanda-Marsha Mtshali – ilunga elimnqophisi owelulekako;
(vii) UNom. Norman Baloyi –ilunga elimnqophisi owelulekako;
(viii) UNom. Mawethu Cawe – ilunga elimnqophisi owelulekako; 
(ix) U-Adv. Madikeledi Moloto – (omjameli welunga elingelikhulu  ku-DMRE);   
(x) UMm. u-Rebone Nkambule – (olilunga ledlhego elimjameli ku-DMRE);
(xi) UNom. Rangers Molapo – (omjameli welunga elingelikhulu ku-NUM);
(xii) UNom. Dingindawo Sibeko – (omjameli wedlhego ku-NUM);
(xiii) U-Adv. Leon Johannes Pretorius – olilunga elikhulu le-UASA;
(xiv) UMm. uNongcebo Ngcobo – olilunga elikhulu le-SARB; 
(xv) UMm. u-Kamolegelo Manamela – olilunga ledlhego le-SARB;
(xvi) UMm. uNosiphiwo Mzamo – (Ngokwelungelo lesikhundla sakhe); kunye  
(xvii) NoNom. Cecil Khoza – (Ngokwelungelo lesikhundla sakhe).  

(c) Ukuqatjhwa Kwamalunga WeBhodi YeDayimani YomBuso (i-State Diamond Trader) 
(i) UNom. Abbey Chikane (uSihlalo);
(ii) UNom. Ernest Blom – ilunga elimnqophisi owelulekako; 
(v) UMm. u-Komathie Kisten Govender – ilunga elimnqophisi owelulekako; 
(vi) U-Adv. Mpati Lebakeng – ilunga elimnqophisi owelulekako;
(vii) UDorh. Olga Masekoa – Umjamelli womnyango;  
(viii) UMm. u-Hellen Diatile – umjameli  welunga elingelikhulu ku-NUM;  
(ix) UNom. Thapelo Malekutu – ilunga ledlhego ku-NUM;  
(x) UMm. u-Adele Rossouw – umjameli omkhulu welunga leZwelano;
(xi) UNom. Johan Du Toit Böning – umjameli olilunga ledlhego leZwelano;   
(xii) UNom. Jacques Hugo – umjameli we-UASA;  
(xiii) UMm. u-Danile Nyakale – umjameli welunga elingelikhulu ku-IDC; 
(xiv) UNom. Lefu Dlamini – umjameli wedlhego we-IDC; 
(xv) UMm. uNosiphiwo Mzamo – ilunga elimnqophisi owelulekako (Ngokwelungelo lesikhundla sakhe); kunye 
(xvi) noNom. Cecil Khosa – ilunga elimnqophisi owelulekako (Ngokwelungelo lesikhundla sakhe).  

D. Iminyanya Ezako

a) INyanga YamaGugu

  • NgoKhukhulamungu, iSewula Afrika igidinga iNyanga YamaGugu ngaphasi kommongondaba othi: “Sigidinga Ipilo Yamaqhawe Wekhethu Azidela Amathambo Neengazi Alwela IKululeko Yethu.”   
  • Ngalenyanga, urhulumende uzokusikimisa iPhrojekthi Yokubuya Kwabadingiswa, enqophe ukubuyisa amathambo wabalwelikululeko abawela babe basala ehlabathini yakosozizwe basekudingisweni; ngephrojekthi le-ke kuthotjwa amanceba wemindeni yabadingiswa abasala emazweni, kwelatjhwa bekuvuselelwa isitjhaba sekhethu.  
  • Leligadango-ke liyingcenye yomThethokambiso wokuBuyiswa kwabaDingiswa namaThambabo neziNto zeGugu lethu. Labo abadela ipilwabo neengazi balwela  ikululeko, bahlahle indlela  yentando yenengi yomthethosisekelo esekelwe ngekambisolawulo yesithunzi somuntu namalungelo alinganako kibo boke.  
  • Urhulumende ubawa woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzise iNyanga YamaGugu ukukhuthaza ukubumbana khudlwana komphakathi, nokwakhisana isitjhaba kunye nokwaziwa ngendlela efanako yobuzwe bekhethu, kunye nokuhlonipha labo abanikela ngepilwabo ukuze thina sithole ikululeko.    

b) Ihlandla Lama-79 Lokuhlangana KweBandla EliJayelekileko LeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UNGA)  

  • UMengameli Ramaphosa uzokuthwala ibandla leenthunywa leSewula Afrika emhlanganweni weKulumopikiswano yeHlandla lama-79 ye-UNGA e-New York, ukusukela ngomhla wama-24 ukuyokufika kumhla wama-30 kuKhukhulamungu 2024.   
  • Nonyaka ibandleli lihlangana ngaphasi kommongondaba othi: “Sibumbana Ngokuhluka Kwethu, Sisebenzela Ukuphakamisa Ukuthula, Ituthuko Ebambelelako Nesithunzi Somuntu Emuntwini Woke Eendaweni Zoke.”  
  • UMengameli Ramaphosa uzokukhuluma phambi kwe-UNGA ngomhla wama-24 kuKhukhulamungu 2024, aveze ubujamo bezinto ngezokuthula, zokuvikeleka neentjhijilo zetuthuko ephasini loke nelizwekazini le-Afrika.   
  • Ngaphambi kwe-UNGA 79, uNobhala Zombelele we-UN uzokubiza umhlangano omKhulu weNgomuso ngomhla wama-20 nowama-21 kuKhukhulamungu 2024 eMzimkhulu we-UN. Umhlangano omkhulu uhlanganisa abarholi bephasi kobanyana bazokwakhisana isivumelwano esitjha samazwe ngamazwe malungana nokuthi kungasetjenzwa njani ukuthi okusetjenzwa namhlanje kusetjenzwe kuhle, ukube ngakelinye ihlangothi nengomuso nalo liqalelelwa kuhle kangako.  

c)  Umqaliso Wezomkayi Nezokuvikela Nezemmoyeni (i-AAD) E-Afrika Ngowee-2024  

  • UMengameli Ramaphosa uzokuvula umqaliso i-AAD, ozokwenziwa ukusukela ngomhla we-18 ukuyokufika kumhla wama-22 kuKhukhulamungu 2024 eTatawini lezoMmoya i-Airforce Base Waterkloof e-Gauteng, ngaphasi kommongondaba othi: “Sihlola IiNdlela EziTja, Sabelana NgeenSombululo, SiTjengisa AMandla WokuSungula NaweKghono.”  
  • I-ADD kuphela kombukiso wezokuvikela osingathwa yiSewula Afrika elizwekazini le-Afrika kanti isebujameni besithandathu kezokuVikela ephasini loke, eneminqopho elandelako:   
    • ukutjengisa itheknoloji ebukhali yeButho lezokuVikela nelezomKayi ehlanganiswe lapha eSewula Afrika nevela kamanye amazwe wephasi zombelele;   
    • ukukhuthaza nokusekela ipahla ethengiselwa amazwe wangaphandle eqinisa ibubulo lezokuVikela nelezemmoyeni;   
    • ukukhuthaza nokuqinisa ubujamo beSewula Afrika njengesisekelo samandla wokusungula nawokukhiqiza;   
    • Ukuphumelelisa ukusebenzisana namazwe ngamazwe; ukusebenzisana nethungelelwano lebhizinisi nenye ibhizinisi, nelikarhulumende nomunye urhulumende;   
    • Ukuphakamisa igama leSewula Afrika njengelizwe elihle lokuvakatjhelwa ziimvakatjhibukeli nelokwenzela amabhizinisi kilo; 
    • Ukufaka isandla ekwakhiweni nekuvulweni kwemisebenzi;  
    •  Ukwakha ikundla yezefundo yokukhwezelela ibizelo lezokuvikela nelezemmoyeni kunye namandla wokusungula elutjheni.  

d) Iphaliswano Le-FIBA Labadlali Be-Afrobasket Abangaphasi Kweminyaka Eli-18

  • ISewula Afrika njenganje isingethe iphaliswano lamazwe ali-12 leenKutani zabadlali beBholo yeZandla bemiNyaka engaPhasi keli-18; iphaliswaneli lidlalelwa ePitori ukusukela ngomhla wo-01 ukuyokufika kumhla we-14 kuKhukhulamungu wee-2024. Kuphalisana abadlali abaduna abali-12 nabasikazi abali-12 eenqhemeni zebholo yezandla ezijamele ilizwe ezihlukaniswe kathathu, isiqhema ngasinye esakhiwe ngeenqhema ezine.  

e) Ukutlikitlwa Kokuphunyeleliswa Kwerherhokambiso Hlangana KomNyango WezeFundosisekelo NomNyango WezemiDlalo, ZobuGwali NezamaSiko  

  • Ngomhla we-04 kuKhukhulamungu 2024, uNgqongqotjhe wezeFundosisekelo noNgqongqotjhe wezemiDlalo, zobuGwali nezamaSiko batlikitle isiVumelwano seRherhokambiso yokuPhumelelisa ekuzakukhwezelelwa kukhuthazwe ngalo ummoya wemidlalo yesikolweni, kubuye kusekele ukuqakatheka kwemisebenzi ekhambisana nerherho leemfundo eenkolweni zekhethu kobanyana abantwana bazokufundiseka bebakhuliseke  ngokupheleleko bebalekelelwe ukwakha amakghonofundwa namakghono kobanyana bazokuba zizakhamuzi eziphumelelako nezinelitho ezilenzako elizweni lekhabo.  
  • Irherhokambiso leli liphethe amahlelo asebenzisana ngokuzwana namanye, njengabaZenda bezemiDlalo; imiDlalo yeNdabuko; iinQhema zokuFunda; IHlelo leFundo yamaGugu; Iimfundo zokuPeleda; IHlelo labaThandi beliZwe leKhabo labaNtu abaTjha;  iHlelo lamaBulungelo weeNcwadi eliZweni Loke; IHlangano yamaKhwaya weenKolo zeSewula Afrika [i-South African Choral Eisteddfod]; iVeke yokuPhandlulula ngeeNdawo zokuBulunga imiLando, hlangana nokhunye.  

E. Imilayezo  

1. Siyabathokozisa

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

  • kubarhubhululi beSewula Afrika abanesandla erhubhululweni eliyihlahlandlela, i-BEAT-Tuberculosis (i-TB), elibe lihlelo lokuthoma ephasini ukulwa nesifo se-TB esingesabi iinhlahla kiyo yoke imihlobo yabantu, labe laba nommoya eliwufaka umthethokambiso wokwelatjhwa kwe-TB eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko (i-WHO) emazweni ngamazwe;   
  • ku-Warona Tsiane no-Onalerona Tsiane, abaziwa njenge-Tee Sisters, ngokuphuma kwabo ubujamo besithathu ephaliswaneni leBhigiri yePhasi  leZinga eliPhezulu kezamaBhizinisi ebelibanjelwe e-Japan. I-Tee Sisters, ibuye godu yathumba abonongorwana ababili bemiNqopho yeTuthuko eBambelelako be-UN; bona-ke bathumbe okuqalene nomNqopho 1 (UkuQedwa KobuChaka) nomNqopho 16 (UkuThula, ubuLungiswa neenJamiso ezinaMandla);  
    • ebadlalini bethu bama-athletiki ephaliswaneni leenKutani zePhasi zemiNyaka engaPhasi kwama-20 nemiDlalo yabanokuKhubazeka, khulukhulu:  
    • emuntwini omutjha omjubalali onebelo kinabo boke ephasini uBayanda Walaza ngokuthumba kwakhe imendlela yegolide ebangeni le-100m nama-200m kumafayinali wephaliswano leenKutani zePhasi emiNyakeni engaPhasi kwama-20. UWalaza njenganje ufunda umethrikhi esikolweni i-Curro e-Hazeldean, ePitori;   
    • ku-Bradley Nkoana ngokuthumba kwakhe unongorwana weThusi kumafayinali webanga le-100m kabangaPhasi kwama-20 yemiNyaka  ePhaliswaneni leenKutani zePhasi.   
    • ku-Udeme Okon ngokuthumba kwakhe imendlela yeGolide kumafayinali webanga lama-400m eenKutaneni zePhasi kabangaPhasi kwama-20 weminyaka;  
    • ngemendlela yesiliva ekorweni yesiqhema sabaduna yebanga lama-4x400m lomgijimo wokumukezana (u-Bryan Katoo, uSihle Mahlangu, uNjabulo Mbatha, u-Udeme Okon) kabangaPhasi kwemiNyaka ema-20 ePhaliswaneni leenKutana zePhasi;   
    • ku-JL van Rensburg ngemendlela yeSiliva ekorweni yabaDuna yokuphosa i-shot-put kumafayinali kabangaPhasi kwama-20 weminyaka ePhaliswaneni leenKutani zePhasi;  
    • ku-Hannah van Niekerk ngemendlela yeThusi ebangeni lama-400m womeqo kabangaPhasi kwama-20 ePhaliswaneni leenKutani zePhasi;  
    • kuMpumelelo Mhlongo ngemendlela yeGolide nerekhodi elitjha lephasi ekorweni yabaDuna i-T44 100m emidlalweni yabanokuKhubazeka e-Paris;  
    • ku-Louzanne Coetzee ngemendlela yeThusi ekorweni yabaSikazi i-T11 1500m emiDlalweni yabanokuKhubazeka e-Paris;  
  • ku-Ronwen Williams, umendi weBafana-Bafana-Bafana ne-Mamelodi Sundowns, ngokwenyulelwa kwakhe erhelweni le-10 labomendi abaphambili ephasini kibonongorwana i-Ballon d’Or;   
  • kuma-Springboks, ngokwehlula kwawo ama-All Blacks emdlalweni wephaliswano i-CASTLE Lagaer Rugby Championship ngoMgqibelo womhla wama-31 kuRhoboyi 2024;   
  • eHlanganweni yeenTimela eziKhambisa abaNtu (i-PRASA) ne-Gautrain ngokuletha isizo elilungelelweko lokukhanjiswa kwabakhweli okwenze ukuthi amaSewula Afrika akghone ukubukela umdlalo kamakhakhulwararhwe wama-Springbok nama-All Blacks. Ukudlula lapho, iKhabinethi ikhuthaza umphakathi ukuthi uthole ube ukhwele isitimela se-PRASA esinetshwayo elithi-ama-30 weminyaka yekululeko nentando yenengi (30 years of freedom and democracy) ukhambe ngaso.  

4. Silila Imbiko 

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • uPhrof. Brian O’Connell owakhe waba ngu-Rector no-Vice-Chancellor eYunivesithi yeTjingalanga Kapa. Ube ngu-Rector ukusukela ngo-2001 bekwa ngo-2014;  
  • umrhatjhi womrhatjho nethelevitjhini uThabiso Sikwane, umrhatjhi ovuthiweko obe sibonelo nomkhuthazi wabantu abanengi elizweni lokeli;  
  • imbongi u-Bishop Jessica Mbangeni, obekaziwa ngamakghonofundwa wakhe wamandla wokubonga. Hlangana neminyanya akhe ayibongela kubalwa nalokhuya nakabongela uMengameli walokhuya uThabo Mbeki mhlazana wokugcotjwa kwalomengameli ngomnyaka we-1999, kubalwe namhlazana abongela ikhonsayithi i-46664 kaMengameli walokhuya u-Nelson Mandela;  
  • uNom. Mphakamisi Nciweni, obekangutitjhere wesikolo samabanga aphasi KwaZakhele Primary School ePumalanga Kapa, obulawelwe esikolweni abulawa ziinlelesi ezenzisa abantu izinto ngokubakatelela zifuna imali.   

Imibuzo ingathunyelwa: 
kuMma. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende.  
Iselifowuni:  083 653 7485.

Share this page

Similar categories to explore