Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-3 Inyoni 2025

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Temnotfo 
1.1.    Inethiwekhi Yavelonkhe Yekutfutsa Imphahla Ngetitimela 
1.1.1.    Ikhabhinethi yemukele simemetelo seMphatsi Wesakhiwonchanti Setitimela se-Transnet (luhlangotsi lwe-Transnet) seTinkampani letinsha Letisebentisa Titimela (ema-TOC). Lentfutfuko lenkhulu ku-Freight and Logistics Roadmap kanye nekusebenta kweNchubomgomo Yetitimela yaseNingizimu Afrika, kukhombisa ligalelo lelikhulu lelibalulekile ekuchubekiseleni embili tingucuko tesakhiwo letikhonjiwe letibalulekile ekuvuleni intfutfuko yemnotfo. 
1.1.2.    Kufinyelela kwebantfu besitsatfu kunethiwekhi yesitimela kutawenta kancono kusetjentiswa kwalenethiwekhi futsi ngaleyo ndlela kukhulise kusebenta kahle kwesitimela; kunciphisa tindleko teyunithi yenethiwekhi kufaka ekhatsi basebentisi labanengi; kukhulisa imali lengenako letawufaka sandla ekutjaleni imali ekugcineni kanye nasekwenteni inethiwekhi ibe yesimanje; kanye nekunciphisa tindleko tangephandle tekuhambisa/tekutfutsa timphahla kanye nekwenta kancono kuncintisana kwesitimela. 
1.1.3.    Letabelo tekucala, letiphelele tetindlela letinge-41 kanye nemihubhe lesitfupha (6), nguleti letilandzelako:
(a)    Umhubhe loseNyakatfo: labasha labasitfupha labangenako, imivila le-15 yekutfutsa emalahle kanye ne-khromu/i-chrome.
(b)    Umhumbhe we-Iron Ore (litjensimbi): munye lomusha longenako, umvila munye wekutfutsa litjensimbi.
(c)    Umhubhe waseKapa: lababili labasha labangenako, vlemibili yekutfutsa i-manganese.
(d)    Umhubhe waseNyakatfo-mphumalanga: labasha labangenako labasitfupha, imivila le-16 yekutfutsa emalahle, ikhromu/i-chrome, imagnethayithi/i-magnetite, emafutsa etitfutsi, nemakhonteyina.
(e)    Umhubhe Losemkhatsini: munye lomusha longenako, imivila lemibili yekutfutsa emalahle, emakhonteyina (i-manganese).
(f)    Umhubhe Wemakhonteyina: labasha labane labangenako, imivila lesihlanu yekutfutsa emakhonteyina, emalahle nashukela. 
1.1.4    Umphatsi Wesakhiwonchanti Setitimela se-Transnet (i-TRIM) ulinganisa kutsi Tinkampani letinsha Letisebentisa Titimela (ema-TOC) titawutfwala emathani langetiwe etigidzi letinge-20 temphahla ngemnyaka kusukela ngemnyaka wetimali wa-2026/27. Loku kutawungeta lokunyenti/emavolumu lahlongotwa yi-Transnet Freight Rail (i-TFR) kanye nekufaka sandla etinhlosweni taHulumende tekwengeta kuhanjiswa kwemphahla ngesitimela ngemathani lange-250m ngemnyaka nga-2029.
1.1.5    Lentfutfuko iphindze futsi ibe yincenye yenchubekelembili leyentiwa yiTransnet mayelana nekuba yibhizinisi lesebenta kahle kakhulu nalesheshako.

1.2    Lutjalomali Lolusha Lwetimayini 
1.2.1    Ikhabhinethi yemukele kuvulwa kwephrojekthi ye-Qala Shallows leyentiwa yi-West Wits Mining Ltd eMgodzini waseWitwatersrand ngekutjala imali lengaba tigidzi letinge-$90. Lona ngumgodzi weligolide lomusha wekucala waseNingizimu Afrika longaphasi kwemhlaba eminyakeni le-15. Lolutjalomali lukhombisa kutetsemba lokuvuselelwe emandleni emaphrojekthi lamasha eligolide futsi kucinisekisa kabusha iNingizimu Afrika njengelive lelikhetsiwe lekutjala imali etimayini. Njengobe umkhicito uhlelelwe kutsi ucale nga-2026, umnotfo waseNingizimu Afrika utawutfola umfutfo lomkhulu wemisebenti lemisha, kutfutfukiswa kwemakhono, kanye nekutfutfukiswa kwemnotfo.

1.3    Kuhlonyiswa Kwabomake Emandla Kutemnotfo
1.1.3    Ikhabhinethi yemukele kubambisana lokunemasu emkhatsini wahulumende netikhungo letitimele emkhatsini weLitiko Labomake, Lusha Nebantfu Labakhubatekile (i-DWYPD) kanye neLibhange Lelisezingeni lelisetulu laseNingizimu Afrika. Lokubambisana kutawuchubela embili kuhlonyiswa kwabomake emandla futsi kufaka ekhatsi lutjalomali lwetigidzi letingema-US$10 lolubhekiswe Esikhwameni Semtselela Wabomake Base-Afrika. 
1.1.4    I-African Women Impact Fund itawusekela Baphatsi Besikhwama besifazane labanemabhizinisi e-Afrika ngenhloso yekulungisa lugebe le-US$42 labomake lababosomabhizinisi labahlangabetana nalo kulelivekati lase-Afrika,

B.    Tincumo Tekhabhinethi 
1.    Kungenisa Indzebe Yemhlaba Yekhilikithi Ye-ICC yanga-2027
1.1.    IKhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nesincumo seMkhandlu Wemave Emhlaba Wekhilikithi (i-ICC) sekuniketa iNingizimu Afrika emalungelo ekusingatsa Indzebe Yemhlaba Yekhilikithi yanga-2027. Loku ngulesinye sicinisekiso sekuma kweNingizimu Afrika emaveni emhlaba njengelive lelingenisa imidlalo kanye nelikhaya letemidlalo nekutijabulisa.
1.2.    INingizimu Afrika inemlandvo losezingeni leliphakeme lekungenisa imicimbi yetemidlalo yemhlaba lephumelelako – futsi yangenisa indzebe yemhlaba yekucala yelibhola letinyawo emhlabatsini wase-Afrika nga-2010 kanye neNdzebe Yemhlaba Yekhilikithi nga-2001. Lemicimbi yetemidlalo yemhlaba wonkhe beyiyintfo lekhutsata emaphrojekthi lamakhulu ekutfutfukisa sakhiwonchanti kulelive. 
1.3.    Ngendlela lefanako, emalungiselelo eNdzebe Yemhlaba Yekhilikithi ye-ICC yanga-2027 atawufaka sandla ekutfutfukiseni umnotfo walelive ngekutfutfukisa sakhiwonchanti kanye nekukhula kwetekuvakasha.

2.    Umncintiswano WeNingizimu Afrika Wekungenisa Umncintiswano We-Formula One Grand Prix eKyalami lotawucala nga-2027
2.1.    Ikhabhinethi ivume sicelo sekuBhida Kungenisa Umncintiswano We-Formula One Grand Prix eKyalami sikhatsi seminyaka lemitsatfu (3) lesitawucala nga-2027. 
2.2.    LeBhidi isekelwe ngalokuphelele ngetimali ngumkhakha lotimele waseNingizimu Afrika lohlonishwako futsi uma ngabe iphumelele itawufaka sandla ekwakheni imisebenti kanye nasekutfutfukiseni umnotfo.
2.3.    Kuniketwa-nje litfuba lekutsi iNingizimu Afrika ibhidele umncintiswano we-Formula One Grand Prix lohloniphekile kucinisekisa iNingizimu Afrika njengemdlalindzima lomcoka emhlabeni wonkhe kanye nekwetsemba lelive.

3.    Luhlaka Lwenchubomgomo Yetinsita Tekukhulisa Nekutfutfukisa Emabhizinisi (i-IBDS)
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlakamsebenti Lwenchubomgomo ye-IBDS kute sive siphawule ngalo. Loku kuholwa Litiko Lekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane kutsi linikete tingucuko tekulawula tesimo semvelo semabhizinisi lamancane ngekucacisa tindzima talabatsintsekako labehlukahlukene kanye nekukhutsata imitamo lehlanganisiwe. 
3.2.    Loku kwakha incenye yeLuhlelo Lolubanti Lwavelonkhe Loluhlanganisiwe Lwekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane, lolusebenta njengeluhlaka lolucondzisako lwabo bonkhe labadlala indzima labatsintsekako ekusheshiseni kukhula kweMabhizinisi Lamancane, Lamancane Nalasemkhatsini (ema-MSME) ngekusebentisa tinhlelo, imikhicito kanye netinsita letilinganisekako. Tinjongo letimcoka tifaka ekhatsi kwenta kancono lizinga nemazinga etinsita tekutfutfukisa emabhizinisi, kucinisekisa kufinyeleleka lokuncono kwekwesekela ema-MSME kakhulukati emalokishini nasetindzaweni tasemakhaya, kanye nekukhutsata kusungulwa kwemabhizinisi. 
3.3.    Loluhlaka lubeka kweluleka kanye nekunakekelwa emkhatsini wekutfutfukisa ema-MSME kanye nekwesekela emabhizinisi lamancane. Emabhizinisi ekucatfutisa adlala indzima lebalulekile ekunakekeleni nasekukhuliseni emabhizinisi lasacatfuta ngekuniketa kwesekela lokuhlelekile, tinsita kanye nesimondzawo lesifanele sekuvikela kusimama.

4.    Lisu Lekutfutsa Timphahla Ngemoya eNingizimu Afrika 
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluhlaka leLisunchati Lekutfutsa Timphahla Ngemoya leNingizimu Afrika kute sive siphawule ngalo. 
4.2.    Lelisu lihlose kulungisa tinsayeya letikhona nyalo letifana nemihubhe yemitfwalo lehlukene kanye netihibe letisetulu tekungena kanye nekwenta kancono kuncintisana kanye nekuchumana kwesakhiwonchanti naletinye timakethe. Ngetulu kwaloko, lelisu litawuhlomulisa labatfumela timphahla ngaphandle, labangenisako kanye netinkampani tekuhambisa tintfo ngekutsi kukhutsatwe kukhula kwemnotfo kanye nekusita kutsengiselana kwemhlaba wonkhe ngekusebentisa inethiwekhi yemitfwalo yemoya lehlanganisiwe kakhulu.

5.    Kungenelela Kwavelonkhe kuMasipala Wasekhaya waseDitsobotla 
5.1.    Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nesimo saMasipala Wendzawo waseDitsobotla eNyakatfo-nshonalanga.  
5.2.    Kute kubuyiselwe kusimamisa kumasipala, Ikhabhinethi ivumile kutsi iDitsobotla ibekwe ngaphasi kwekulawula imibandzela yesigaba se-139 (7) seMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996. Lolungenelelo lwentiwa ngekuhambisana neMtsetfo Wekuphatsa Timali TaMasipala wanga-2003.
5.3.    Luhlelo Lwekuvuselela lutawusungulwa ngaphasi kwekuphatfwa Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netindzaba Tendzabuko kanye neTemafa Avelonkhe. Ngetulu kwaloko, Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netindzaba Temdzabu litawuhlanganisa takhiwo teBudlelwane Emkhatsini Wahulumende kute kube lula kubuyiselwa kwemisebenti yekuphatsa kute kusitwe masipala ekugcwaliseni umsebenti wakhe wemtsetfo. Licembu Lekusebenta Lelihlangene litawuphindza futsi ligcile emisebenti yebugebengu levimbetele masipala.

C.    Imitsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Sikhungo Semfundvo Yetebulungiswa saseNingizimu Afrika (i-SAJEI) 
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo we-SAJEI ePhalamende kute kutsi ucutjungulwe ngalokuchubekako. Inhloso lenkhulu yaloMtsetfosivivinyo kuchibela Umtsetfo we-SAJEI wanga-2008 lokhona nyalo, kute kuzuzwe kuhlelwa kabusha lokudzingekako kwemodeli yekuphatsa yaleSikhungo. 
1.2.    LoMtsetfo wasungula leSikhungo kutsi sinikete tikhulu tetebulungiswa imfundvo nekucecesha kute kukhutsatwe kutimela, kungakhetsi kanye nekusebenta kahle kwetinkantolo. Lokuhlelwa kabusha lokucatjangelwako kufaka ekhatsi kukhetfwa kweDini kanye nekucaciswa kwekukhetsa kanye nekusebenta kweMcondzisi weSikhungo.

2.    Umtsetfosivivinyo Wemalayisensi Emabhizinisi, wanga-2025
2.1.    Ikhabhinethi ibuke futsi yavuma kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuniketwa Emalayisensi Emabhizinisi kute kutsi sive siphawule ngawo. 
2.2.    Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kuchibela Umtsetfo Wemabhizinisi wanga-1991, futsi letichibelo tifuna kusungula luhlakamsebenti lwesimanjemanje nalolusebenta kahle lwekuniketwa kwemalayisensi emabhizinisi lolugcugcutela kukhula kwemnotfo kanye nekusebenta kahle kwekulawula futsi kuphindze futsi kuvikele kuhlanganyela kwebantfu baseNingizimu Afrika emkhakheni longakahleleki.

D.    Kubekwa Etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.

1.    Mnu. Burton Vincent Cambell njengeLisekela leMcondzisi Jikelele: Wekutfutfukisa Tekutijabulisa Nekukhutsata Temidlalo eLitiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko.
2.    Mk. Lorraine Naidoo njengeSikhulu Lesiphetse Sekulawula Kutsengwa Kwemphahla Netinsita eLitiko Lemisebenti Yemmango Nesakhiwonchanti. 
3.    Mnu. Dennis Mqadi njengeSikhulu Lesikhulu Lesiphetse seSikhungo SaseNingizimu Afrika Setekuphepha Elwandle 
4.    Mnu. Shonisani Munzhedzi (kwelulwa kwenkontileka) njengeSikhulu Lesikhulu Lesiphetse seSikhungo Savelonkhe Setintfo Letiphilako saseNingizimu Afrika (i-SANBI).

5.    Baphatsi Labakhulu beTigodzi taseNingizimu Afrika se-Ejensi YaseNingizimu Afrika Yekucinisekisa Tenhlalakahle 
a.    Mk. Mmapula Constance Pheeha (Limpopo) 
b.    Mk. Karabelo Ellie Mojanaga (eNyakatfo Kapa) 
c.    Mk. Nkele Ntlhe (eFree State)

6.    Bacondzisi labangesibo labaphetse eBhodini yelutjalomali i-Public Investment Corporation (PIC) SOC Limited Board:  
a.    Mk. Dorothy Kobe;
b.    Mnu. Stephen Boikanyo;
c.    Mk. Rethabile Nkosi; 
d.    Mnu. Mpumelelo Maseko;
e.    Dkt. Mugwena Maluleke (ummeleli we-SADTU futsi uyaphindvwa kukhetfwa);
f.    Mk. Lindiwe Motshwane (ummangali we-SADTU);
g.    Mnu. Matimba Shiburi (ummeleli we-PSA);
h.    Mk. Lerato Makwetla (ummeleli we-GEPF);
i.    Mk. Nosiphiwo Balfour (ummeleli we-GEPF); kanye na-
j.    Mk. Lindy Bodewig (ummeleli weTemafa Avelonkhe).

7.    Bacondzisi labangesibo labaphetse eBhodini leBhange Lekutfutfukisa Umhlaba Netekulima (Libhange Lemhlaba):
a.    Solw. Johann Frederick Kirsten (uyaphindvwa kukhetfwa);
b.    Mk. Egashnee Pillay (uyaphindvwa kukhetfwa);
c.    Mnu. Mabotha Arthur Moloto;
d.    Mk. Phumzile Hazel Maseko;
e.    Mk. Simthandile Ford;
f.    Mk. TF Matlala;
g.    Mnu. Mcebisi Skwatsha; kanye na-
h.    Mk. Xikongomelo Maluleke.

8.    Emalunga e-Productivity South Africa (i-Productivity SA) Board: 
a.    Mk. Zola Baba Tshefu (Sihlalo);
b.    Mk. Beverly Jack (ummeleli weTemabhizinisi Lahlelekile);
c.    Mnu. Gilly Dlamini (ummeleli weTemabhizinisi Lahlelekile);
d.    Mnu. Godfrey M. Selematsela (ummeleli weTemabhizinisi Lahlelekile);
e.    Mnu. Thabo Mmoneri (ummeleli weTemabhizinisi Lahlelekile);
f.    Mk. Sinah M.R. Mosehla (ummeleli we-DTIC); kanye na-
g.    Mk. Nolukholo F. N. Sigaba (ummeleli we-DEL).

E.    Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi
1.    Sigaba Sesibili (2) se-Lesotho Highlands Water Project
1.1.    Ikhabhinethi itfole lwati lolusha loluphatselene nenchubekelembili mayelana nekucala kusebenta kweSigaba 2 se-Lesotho Highlands Water Project. Lephrojekthi uma seyiphelile itawucinisekisa kubakhona kwemanti esifundzeni saseGauteng.
1.2.    Luhlelo lwekucedvwa kwalephrojekthi kulinganiselwa kwekutsi lutawuba sekupheleni kwa-2029 lapho khona kwakha kuchubeka kuko kokubili Lidamu lasePolihali kanye neMhubhe Wekundlulisela wasePolihali-Katse. 
1.3.    Kugcinwa kwemanti kulelidamu kulindzeleke kutsi kucale nga-2028 kute kutsi Litiko Letemanti Nekuhlanteka livumele I-Rand Water kutsi icale kukhipha emanti lamanyenti eLuhlelweni Lwemfula iVaal kute atfolwe bomasipala baseGauteng nga-2028.

2.    I-G20
2.1.    Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nemalungiselelo e-G20 futsi yemukele kwetfulwa kweLicembu Lekusebenta Letingcweti te-G20 nguMengameli Cyril Ramaphosa. Licembu Lekusebenta Letingcweti te-G20 litawuhlola kungalingani kwemnotfo wemhlaba wonkhe kanye nemtselela wako ekukhuleni kwemnotfo, buphuya kanye se-G20 sihambisana nekutinikela kweNingizimu Afrika ekusebentiseni Kungamela kwayo i-G20 ngekubukana netindzaba letitsintsa emave lahola imali lencane, njengekungalingani lokukhulako kanye nemitfwalo lesetulu yetikweleti tembuso. Licembu Lekusebenta Letingcweti Le-G20 litawetfula umbiko wekucala ngca wekungalingani kwemhlaba wonkhe kubaholi bemhlaba wonkhe be-G20 eNgcungcutseleni Yebaholi be-G20 eNingizimu Afrika ngeLweti 2025. 
2.2.    Kubalwa kwemalanga lasasele ngembi kwekubanjwa kweNgcungcutsela Yebaholi be-G20 kuyachubeka, iNingizimu Afrika iyachubeka nekubamba nekwenta kutsi kube nemihlangano yekulungiselela kanye nekwemukelwa kwetimemetelo ngema-Taskforce lehlukene kanye nemisebenti leyehlukene. Lemihlangano lelandzelako yekulungiselela Ingcungcutsela ye-G20 ibanjwe emavikini lambalwa landlulile:
2.2.1.    Umhlangano Wesitfupha Welicembu Lekusebenta Letemphilo lowabanjwa nge-inthanethi kusukela mhla lu-1 – 2 Inyoni 2025 lowakhuluma ngekucinisa tinhlelo tetemphilo temhlaba wonkhe kanye nekulungiselela tinsayeya tesikhatsi lesitako.
2.2.2.    Umhlangano Wesitsatfu Welicembu Lekusebenta 2: Kutfolakala Kwekudla lowabanjwa kusukela mhla lu-1 – 3 Inyoni 2025 eGibhithe kute kukhulunywe ngemiphumela lebalulekile yeLicembu Lekusebenta Letekutfolakala Kwekudla le-G20 futsi kwacocwa ngeSitatimende seNdvuna mayelana nekuphepha kwekudla kwemhlaba wonkhe, lesilindzeleke kutsi semukelwe ngesikhatsi seMhlangano weTindvuna we-G20 waseNingizimu Afrika mhla ti-19 nga-2025.

3.    Umhlangano weTindvuna Wemhlaba Wonkhe Wemabhizinisi Lamancane Nalasemkhatsini (ema-SME) 
3.1.    Ikhabhinethi itfole umbiko mayelana nemhlangano weTindvuna Tema-SME Emhlaba wonkhe lophumelele lowabanjelwa ngekubambisana neSikhungo Sekuhwebelana Semave Emhlaba (i-ITC) kanye ne-StartUp20 eJozi mhla tinge-21 kuya kumhla tinge-24 Kholwane 2025. Lomhlangano usebente njengenkhundla lebalulekile yekukhutsata kubambisana kanye nekubeka i-ajenda yekubambisana lehloselwe kuchubela embili Emabhizinisi Lamancane Nalasemkhatsini (ema-SME) kutsi abe nelikusasa lelisimamako, lelifaka konkhe futsi leliphumelelako.
3.2.    Letingcoco betijikeleta etihlokweni letibalulekile letifana nekutfutfukisa kufinyelela kutetimali, kukhutsata tingucuko tedijithali kanye nekwenta kutsi kube netingucuko letiluhlata ngaphakatsi kwemkhakha we-SME. Lomcimbi uhehe bahlanganyeli labange-750 labavela emaveni lange-66 (Tindvuna letinge-52 kanye neMasekelandvuna).

4.    Imiphumela Yengcungcutsela Yekucala Yekutjala Imali Emantini E-Afrika Lebanjwe Ekapa Kusukela Mhla ti-13 Kuye Ngamhla ti-15 Ingci 2025
4.1.    Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nemiphumela yeNgcungcutsela Yekucala Yekutjala Imali Emantini e-Afrika lebeyibanjelwe eKapa kusukela mhla ti-13 kuye ngamhla ti-15 Ingci 2025, leyavulwa ngalokusemtsetfweni nguMengameli Cyril Ramaphosa. Ibanjwe ngaphasi kwekucondziswa yiNgcungcutsela yeNhlangano Yebunye Be-Afrika kanye nePhaneli Lesezingeni Lelisetulu Yekutjala Imali Emantini E-Afrika. LeNgcungcutsela ikhombise emaphrojekthi lange-80 emanti nekuhlanteka langalondvoloteka lavela emaveni lange-38, lokufaka ekhatsi lange-36 lavela eNingizimu Afrika. Umphumela lomkhulu kwaba kwetfulwa kweMkhandlu Wembono Wemhlaba Wonkhe Wekutjala Imali Emantini, luhlelo lweLifa le-G20 loluhlose kuphakamisa lutjalomali lwemanti ngekhatsi kwebudlelwane bemhlaba wonkhe. LeNgcungcutsela itfole cishe tigidzigidzi leti-US$12 ngekutibophelela, kwenta inchubekelembili lenkhulu ekuvaleni ligebe lekutjala imali emantini letigidzigidzi letinge-US$30 tase-Afrika ngemnyaka.
4.2.    LeNgcungcutsela ihambisana kakhulu netintfo tetfu letibekwe embili kuvelonkhe njengobe kuvetwe ku-MTDP, ku-NDP kanye naku-AU Water Vision futsi imiphumela icinisa buholi beNingizimu Afrika ekubumbeni kuphepha kwemanti elivekati kanye nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti.

5.    Inyanga Yetisebenti Tahulumende Lehlanganisile (i-IPSM)
5.1.    Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nekucala kusebenta kweluhlelo lwahulumende wonkhe lwanga-2025 kuya ku-2026 lwe-Integrated Service Public Focus lwa-2025 kuya ku-2026, lolutawetfulwa ngenyanga yeNyoni nga-2025 njengenkhundla lehlelekile yekuchubela embili bucwepheshe kanye nekwakha kabusha kwetsembana kwemmango. 
5.2.    Luhlelo Lwebasebenti Bahulumende Loluhlanganisiwe lusebenta njengenkhundla yekuvuma nekuveta buciko bemkhakha wahulumende kanye nekuhlonipha tisebenti tahulumende letisebentela sive ngekutigcabha nangemehluko. Ikhunjulwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kwenta Umsebenti Wahulumende Ube Webungcweti Kute Kwakhiwe Kwetsembana Nekubuyisela Kwetsembana Kuhulumende”.
5.3.    Loluhlelo lusekelwe etinsikeni letisihlanu temasubuciko letifaka ekhatsi kubonakala kweSigungu Lesiphetse emimangweni, kuphendvula, bucwepheshe kanye nekutiphatsa lokufanele kwetisebenti tahulumende, kwetsembana kanye nekubandzakanyeka kwetakhamuti.
5.4.    Ikhabhinethi iphindze futsi yasekela kusungulwa kweNhlangano Yebudlelwane Emkhatsini waBohulumende kute kuhlanganiswe ikhalenda yeminyaka yonkhe yemisebenti ye-IPSM kanye nekugcugcutela kubambisana emkhatsini wabohulumende bonkhe.

F.    Imikhosi Letako
6.    Kuvakashela kwaMengameli eSifundzeni saseNyakatfo-nshonalanga
6.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa kanye neKhabhinethi batawuvakashela Sifundza saseNyakatfo-nshonalanga, eRusternburg ngaLesihlanu, mhla ti-12 Inyoni 2025. Lokuvakasha kuyincenye yesinyatselo saMengameli sekucinisa kwesekela bohulumende betifundza kanye nekwenta kancono kusebentisana emitameni yekuvula kukhula kwemnotfo wetifundza kanye nekwenta ncono kwetfulwa kwetinsita. Lokuvakashelwa lokunjalo kwesihlanu (5) eMkhandlwini Lophetse wesifundza.

7.    Kuvakasha kweLisekelamengameli Paul Mashatile eNshonalanga Kapa
7.1.    Lisekelamengameli Paul Mashatile utawungenela luhambo lwekwengamela eSifundzeni saseNshonalanga Kapa kusukela mhla ti-04 kuye ngamhla ti-06 Inyoni 2025 eSigodzini sase-Overberg kukhombisa imizamo yahulumende yekusheshisa Luhlelo Lwekugucula Umhlaba.  Lisekelamengameli litawuphindza futsi lihole umkhankaso weMadolobha Lahlobile eLokishini laseZwelihle, kuMasipala Wasekhaya wase-Overstrand, njengencenye yekukhutsata simondzawo lesihlantekile, lesinemphilo futsi lesimeme kakhulu emadolobheni nasemaphandleni.

8.    Ingcungcutsela YaseNingizimu Afrika Yekubuyeketa Kukhululwa Ngashwele
8.1.    Litiko Letetinsita Tekucondziswa Kwesimilo litawubamba Ingcungcutsela YaseNingizimu Afrika Yekubuyeketa Kukhululwa Kwetiboshwa Ngashwele mhla tinge-22 namhla tinge-23 Inyoni 2025 ePitoli. 
8.2.    Lengcungcutsela itawubanjwa ngesikhatsi seLiviki Letekucondziswa Tigwegwe, leligcile endzimeni yeLitiko yekucondzisa tigwegwe kanye nasekubuyiselweni kwebantfu emmangweni labephule umtsetfo. Lengcungcutsela itawuhlanganisa ndzawonye tingcweti, tisebenti kanye nalabatsintsekako kute kube nekucocisana mayelana nemphumelelo, tinsayeya kanye netintfo letihamba embili nyalo eluhlelweni lwekukhululwa ngashwele.

9.    Tinkhumbulo Tavelonkhe 
9.1.    Lemicimbi lelandzelako itawugujwa ngenyanga yeNyoni: Inyanga Yemagugu, Inyanga Yetekuvakasha, Lilanga Lavelonkhe Lekukhumbula le-SAPS kanye neNyanga Yemisebenti Yahulumende Lehlanganisiwe.
9.2.    Imigubho yeNyanga Yemagugu, iNingizimu Afrika iyayicaphela futsi igubha emasiko, emagugu kanye nemihambo lenotsile yesive setfu lesehlukahlukene. Ingcikitsi yalomnyaka itsi “Phindza wakhe sitfombe sengcondvo seTikhungo Temagugu Etfu Tesikhatsi Lesisha.” Lisekelamengameli Paul Mashatile lihlelelwe kuhola umkhosi losemtsetfweni weLilanga Lemagugu lotawuba khona mhla tinge-24 Inyoni 2025 eNkhundleni Yemidlalo yaseBridgton e-Oudtshoorn, eNshonalanga Kapa.
9.3.    Inyanga Yetekuvakasha igujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: "Tekuvakasha Nekusimama kweTekuvakasha," legubha emasiko lacebile aseNingizimu Afrika, emagugu, kanye nalokuhlangabetanwe nako ekuhambeni. Inyanga Yetekuvakasha igcamisa kubaluleka kwalemboni ekuniketeni ummango emandla kanye nasekwakheni imisebenti. Iphindze futsi igcugcutele bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahambe ekhaya futsi basampule konkhe lokuniketwa sive setfu ku-(#Sho’t Left).
9.4.    Lusuku Lwekukhumbula Lwavelonkhe lwe-SAPS lukhunjulwa ngeLisontfo lekucala lenyanga yeNyoni njalo ngemnyaka njengobe sive sihlonipha emadvodza nebafati beMsebenti Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika labalahlekelwe timphilo tabo ngesikhatsi benta umsebenti – balahlekelwa timphilo tabo kulomsebenti futsi bavikela bantfu baseNingizimu Afrika. Ikhabhinethi imema wonkhe umuntfu kutsi asekele emaphoyisa njengobe achubeka nemsebenti lomatima wekucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iphephile futsi kute bugebengu.

G.    Imilayeto
1.    Emavi Ekulila Nekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta bangani nemndeni wa:

  • LobekanguSihlalo we-NCOP futsi bekayiNdvuna eKenya, Mnu. Mninwa Johannes Mahlangu lowatiwa ngelutsandvo ngekutsi ngu-"MJ" futsi abengulomunye wesitukulwane sekucala semalunga ePhalamende lakhetfwa ePhalamende nga-1994. Bekayincenye yelicembu lelabhala umtsetfosisekelo futsi wachubeka wamela iNingizimu Afrika ngalokukhetsekile emaveni emhlaba.
  •  Tshidi Madia, intsatseli ledvumile kanye nemsakati, lowema njengesibonakaliso sebucotfo nelivi lekucabanga lokuhlelekile. Wanconywa kakhulu ngebuntsatseli bakhe lobunetimiso, kutinikela ecinisweni, kulunga, kuciniseka kanye nekutsandza live.
  • Umlingisi lolichawekati kanye nemphefumulo wekucoca indzaba yaseNingizimu Afrika Nandi Nyembe, lowatiwa ngelutsandvo ngekutsi nguMam’ Nandi. umsebenti umtsetse iminyaka lengetulu kwalengemashumi lasihlanu.
  • Lichawe le-Jazz ‘Bra’ Stompie Manana licilongo lakhe latfwala kushaya kwenhlitiyo yebantfu baseNingizimu Afrika kusuka emigwacweni yaseSophiatown kuya esiteji semhlaba wonkhe futsi waba ngulomunye webashayi belicilongo labahlonishwako kanye nebadlali beflujelihoni/i-flugelhorn.
  • Sishoshovu sekulwa nelubandlululo futsi lowake waba ngumeluleki wetekuphepha kwavelonkhe waNelson Mandela, Mnu. Neil de Beer lowafaka sandla kakhulu emlandvweni nasepolitikini yelive letfu ngetindzima letehlukahlukene latidlala etincenyeni letinyenti.
  • Somabhizinisi kanye nemsunguli wemkhicito webhiya yekutentela ngetandla yekucala yaseNingizimu Afrika lephetfwe bantfu labamnyama iSoweto Gold Beer, Mnu. Ndumiso Madlala.


2.    Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:

  • Akani Simbine ngekuba wesibili ku-100m wemadvodza emdlalweni wekugcina we-Diamond League yanga-2025 eZurich.
  • Jo-Ane du Plessis ngekutsi abe sendzaweni yesitsatfu eMncintiswaneni Wekuphosa Umkhonto Wabomake eMdlalweni Wekugcina e-Dimond League wanga-2025 eZurich.
  • Thriston Lawrence ngekuncoba Umncintiswano Wegalufu We-Omega European Masters eSwitzerland kwesibili eminyakeni lemine.
  • Bomake be-Springbok ngekufika kumncamulajucu wekota weNdzebe Yemhlaba Yembhoco kwekucala ngca emlandvweni wabo futsi babafisela lokuhle njengobe batawucudzelana neFrance ngeLisontfo, mhla ti-7 Inyoni 2025.
  • Emakhosi e-Scorpion ngekutfola ikhonsathi leyatsengisa onkhe emathikithi ye-“Betway Presents Scorpion kings live with friends” mhla tinge-29 Ingci, leyadvonsa balandzeli laba-50 000 yacopha umlandvo.

Imibuto: 
Mk. Nomonde Mnukwa – Libambelasikhulumi saHulumende
Makhalekhukhwini: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore