A. Ezingundabamlonyeni
1. Zomnotho
1.1. Ithungelelwano Lokuthuthwa Kwepahla Ngesitimela
1.1.1. IKhabinethi isithokozele isimemezelo somThangalasisekelo wesiPorweni – i-Transnet Rail Infrastructure Manager ye-Train Operating Companies etja (ama-TOC). Eyona ndabakulu lapha kileliRherho lezinto eziThuthwako nokuphunyeleliswa komthethokambiso weentimeleni zeSewula Afrika kutjhejwa kwebanga elililiqha eliqakathekileko ekuphakanyisweni kwamatjhuguluko aqakathekileko ekuvulweni kwamathuba wokuthuthukiswa komnotho.
1.1.2. Ukungena komabelani wesithathu ethungelelwaneni leentimeleni kuzakuletha ubungcono bokusetjenziswa kwethungelelwaneli, ngaleyindlela-ke kulethe nobungcono bokusebenza kweentimeleni; kuphungule iindleko zethungelelwano ngokufaka abanye; kwandise nengeniso ezakusiza emasisweni wokulungisa nokwenza ithungelelwano leentimela lisebenze ngeendlela ezitja; kuphunguke neendleko zangaphandle zokukhanjiswa kwepahla bekube nobungcono bokusebenza kweentimela.
1.1.3. Ukwabelana kwehlandla lokuthoma, kwenani elipheleleko leendlela ezima-41 neendleladlulisela ezikulu ezisithandathu kujame ngalendlela:
(a) INdleladlulisela eKulu yeTlhagwini: bathandathu abatjha abangenako, iindlela ezili-15 ngezokukhambisa amalahle nekhrowumu;
(b) INdleladlulisela eKulu ye-Iron Ore: kungena munye omutjha, indlela yinye yokukhambisa i-iron ore.
(c) INdleladlulisela eKulu yeKapa (i-Cape Corridor): babili abatjha abangenako, zimbili iindlela ezitja zokukhambisa imanganisi.
(d) INdleladlulisela eKulu yeTlhagwini Pumalanga: bathandathu abatjha abangenako, zili-16 iindlela ezitja zokukhambisa amalahle, ikhrowumu, i-magnetite, iimbaseli, namakhontheyina.
(e) INdleladlulisela eKulu yeliZweloke: munye omutjha ongenako, zimbili iindlela ezitja zokukhambisa amalahle, amakhontheyina (imanganisi).
(f) INdleladlulisela eKulu yeKhontheyina: bane abatjha abangenako, iindlela ezihlanu ngezokukhambisa amakhontheyina, amalahle, neswigiri.
1.1.4 I-Transnet Rail Infrastructure Manager (i-TRIM) ilinganisa ukuthi ama-TOC azakuthwala omunye umthwalo oma-20 weengidi zamathani ngomnyaka ukusukela emnyakeni weemali wee-2026/27. Lokhu-ke kuzakungezelela umThwalo wakwa-Transnet okhanjiswa ngesiTimela (i-TFR) bekusize ekuphumeleliseni inembombono eqothelwe nguRhulumende yokwandisa umthwalo okhanjiswa ngesitimela ngama-250 weeengidi zamathani qobe mnyaka, nakufika umnyaka wee-2029.
1.1.5 Lokhu-ke godu kubuye kube yingcenye u-Transnet ayenzako yokuphumelela ngcono nokuba nekghono lokuqalana nobujamo obuhlukahlukileko.
1.2 Amasiso Amatjha Eemayini
1.2.1 IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kwephrojekthi iQala Shallows evulwe yi-Wits Mining Ltd. e-Witwatersrand Basin lapho kufakwe khona imali eziingidi ezima-$90. Le-ke yimayini yegolide yokuthoma yeSewula Afrika ngemva kweminyaka eli-15 kwagcina ukuthi kuvulwe imayini etja yegolide. Lephrojekthi-ke itjengisa ithemba lokuvuseleleka emandleni wamaphrojekthi amatjha wegolide beyifakazela nokuthi iSewula Afrika ililizwe abasisi abangazikhethela lona ukuzokusebenzela kilo. Njengoba umsebenzi ubekelwe ukuthoma ngomnyaka wee-2026 nje, umnotho weSewula Afrika uzokuphakama khulu ngemisebenzi emitjha, nangokwakhiwa kwamakghonofundwa kunye nokuthuthukiswa komnotho.
1.3 Ukuhlonyiswa Kwabomma Ngamandla Womnotho
1.1.3 IKhabinethi ikuthokozele ukusebenzisana ngokubambisana kombuso nekoro yangeqadi hlangana komNyango wezaboMma, zeLutjha nabaNtu abanokuKhubazeka (i-DWYPD) kunye ne-Standard Bank of South Africa. Ukusebenzisanokhu kuzakuthuthukisa ukuhlonyiswa kwabomma kanti kuza nemali eyi-US$10 yeengidi esiKhwameni sokwenza umehluko ngokusiza aboMma babaNtu abaNzima (i-African Women Impact Fund).
1.1.4 LesisiKhwama saboMma sizakusekela isiKhwama sabaPhathi beeMali abanamabhizinisi e-Afrika, ngomnqopho wokulungisa itlhayelo yokusekelwa ngemali ema-US$42 yamabhiliyoni kwabomma bekhonthinenthi ye-Afrika.
B. Iinqunto Zekhabinethi
1. Ukusingathwa Kwemidlalo Yebhigiri Yephasi Yekhrikhethi Ye-ICC Ngomnyaka Wee-2027
1.1. IKhabinethi ibikelwe ngesiqunto somKhandlu weKhrikhethi yamaZwe ngamaZwe sokunikelwa kweSewula Afrika amalungelo wokusingatha imiDlalo yeBhigiri yePhasi yeKhrikhethi ezokudlalwa ngomnyaka wee-2027. Lokhu-ke ngobunye ubufakazi bobujamo beSewula Afrika emazweni ngamazwe njengelizwe elisingatha imidlalo nelilikhaya lemidlalo nokuzithabisa.
1.2. ISewula Afrika inomlando omuhle khulu wokusingatha ngepumelelo imidlalo yephasi loke – solo yathoma ukusingatha imidlalo yebholo erarhwako yebhigiri yephasi elizweni le-Afrika ngomnyaka wee-2010, neyemiDlalo yeKhrikhethi yePhasi ngomnyaka wee-2001. Imidlalo yephasi le yaba namandla amakhulu wokukhuliswa nokuqiniswa kwamaphrojekthi womthangalasisekelo elizweni lekhethweli.
1.3. Ngokunjalo, namalungiselelo wee-2027 wemiDlalo yeKhrikhethi yeBhigiri yePhasi ye-ICC ngomnyaka wee-2027 azakwenza litho likhulu ekuthuthukisweni nekuphakanyisweni komthangalasisekelo nokukhuliswa kwezevakatjhobukelo.
2. ISewula Afrika Ibhidela Ukusingatha Iphaliswano Le-Formula One Grand Prix e-Kyalami Elithoma Ngomnyaka Wee-2027
2.1. IKhabinethi isivumele isibawo sokuBhidela ukuSingatha iPhaliswano le-Formula One Grand Prix e-Kyalami iminyaka emithathu ukusukela ngomnyaka wee-2027.
2.2. IBhidi le isekelwe ngeemali ngokupheleleko yikoro yangeqadi yeSewula Afrika ehloniphekileko, kanti-ke nayiphumeleleko izakuba lisizo ekuvulweni kwemisebenzi nekuthuthukisweni komnotho.
2.3. Ukuvunyelwa kweSewula Afrika ithuba lokubhidela iphaliswano eliburhanyarhanya le-Formula One Grand Prix kubufakazi bokuthi iSewula Afrika iqakethe kangangani ephasini nekuthenjweni khona elizweni lekhethwapha
3. Umthethokambiso Wokusekela Nokusiza Ibhizinisi Esakhulako (i-IBDS)
3.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana kuphefumulwe ngawo umthethokambiso wokusekela nokusiza ibhizinisi esakhulako (i-IBDS). Lapha-ke kudosa phambili umNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani ngokunikela ngelwazi lokwenza amatjhuguluko wokulawula ngemithetholawulo efaneleko ehlelweni lokuphilisana ngokukhanyisa umsebenzi wababelani abahlukahlukileko.
3.2. Lokhu-ke kuyingcenye yeHlelo eliPheleleko eliLungelelweko lokuThuthukisa abosomaBhizinisi abaNcani elizweni loke, elisebenza njengomthetho omhlahlandlela kibo boke abanesandla sokusiza ukukhula emabhizinisini amaNcancani, amaNcani naLingeneko (ama-MSME) ngamahlelo wokulinganisekako, nemisebenzi elinganisekako. Iminqopho emikhulu lapha ibala ikhwalithi namazinga wokuthuthukiswa kwamabhizinisi, kuqinisekiswe ukufumaneka ngendlela engcono kwesekelo lokusiza ama-MSME, khulukhulu emalokitjhini neendaweni zemakhaya, nokuqiniswa kwamandla wokusungula newokuraga amabhizinisi.
3.3. Umthetho lo ubeka ukufundiswa nokusekelwa kwama-MSME ezingeni eliqakatheke khulu lokuthuthukiswa nokusekelwa kwamabhizinisi amancani. Abafundisi nabasekeli bamabhizinisi asakhulako benza umsebenzi oqakatheke khulu ekwakheni nekukhuliseni ibhizinisi isathoma ngokuyisekela ngemithombo yamandla nendawo elungele ukusimelela.
4. Ihlelo Lokukhambisa Umthwalo/Ipahla Ngommoya ESewula Afrika
4.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo weHlelo lokuKhambisa umThwalo/iPahla ngoMmoya eSewula Afrika kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.
4.2. Ihlelweli linqophe ukulungisa leziintjhijilo ezikhona njenganje ezinjengepahla/imithwalo ekhanjiswa ngemikghedlha yendleladlulisela ekulu kunye neenqabo eziphezulu bekwenziwe nobungcono bokusebenzisana kwephaliswano nomthangalasisekelo nezinye iimakethe. Ukudlula lapho, ihlelweli lizakusiza abathengiseli bangaphandle, nabathenga ipahla emazweni wangaphandle neenkhamphani zokuthutha ngokukhuthaza ukukhuliswa komnotho nokukhuthazwa kokurhwebelana kwamazwe ngamazwe ngendlela ezilungelelene ngcono ngeendlela zommoya.
5. Amagadango Wokulamulela UMasipala Wendawo Ye-Ditsobotla NgeHlelo Lelizweloke
5.1. IKhabinethi ibikelwe ngobujamo bukaMasipala we-Ditsobotla eseTlhagwini Tjingalanga.
5.2. Ukuze kubuyiswe ubunzinzo kumasipala lo, iKhabinethi ivumile ukuthi uMasipala we-Ditsobotla adluliselwe ezandleni zabaphatheli, ngokwesigaba 139 (7) somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika womNyaka we-1996. Leligadango lithathwa ngokomThetho wokuPhathwa kweeMali zaboMasipala wee-2003.
5.3. IHlelo lokuVuselela lizakujanyiswa ngaphasi kwesandla sokuPhatha somNyango wezokuBusa ngokuHlanganyela nezeNdabuko neZiko leeMali zeliZweloke. Ukudlula lapho, umNyango wezokuBusa ngokuHlanganyela nezeNdabuko izakuhlanganisa iinJamiso zobuDlelwano baboRhulumende abahlukeneko kobanyana bazokusiza ngokukghonakalisa imisebenzi yokusiza umasipala ukugcina umsebenzakhe athunywe wona ngokusemthethweni. IsiQhema somSebenzi esiHlanganyelweko sizakuqala izenzo zobulelesi ezirhagalele umasipala lo.
C. ImiThethomlingwa
1. UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho Olawula Iinjamiso Zefundo (i-SAJEI) ESewula Afrika
1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa komThethomlingwa we-SAJEI ePalamende kobanyana iwusebenze ukuya phambili. Umnqopho omkhulu womThethomlingwa lo kutjhugulula umThetho we-SAJEI wee-2008 osebenza njenganje lo, kobanyana uzokuphumelelisa ihlelo lokwenza amatjhuguluko afunekako wokubusa okufaneleko kilesisiJamiso.
1.2. UmThetho lo wasungula isiJamiso lesi sokuletha ifundo nokuthwasisa eemphathinimandla zomthetho/zobulungiswa, kobanyana leziimphathiswa zizokukhuthaza ukuzijamela, ukungathathi hlangothi nokuphunyeleliswa komsebenzi wamakhotho. Lelitjhuguluko eliqaliweko litjho ukuthi kuzakukhethwa isiKhulu esiPhetheko, kuhlathululwe nokuthi umNqophisi wesiJamiso ukhethwe njani nokuthi uzakusebenza njani.
2. UmThethomlingwa Wokukhutjhwa Kwamalayisense Wamabhizinisi Wee-2025
2.1. IKhabinethi iqale yabe yavumela ukumenyezelwa komThethomlingwa wokuKhutjhwa kwamaLayisense wamaBhizinisi, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.
2.2. Umnqopho womThethomlingwa lo kutjhugulula umThetho wezamaBhizinisi womnyaka we-1991, kanti-ke amatjhuguluko lawo aqothele ukuthola umthetho omutjha wokutholakala kwamalayisense wamabhizinisi okhambisana nesikhathi sanamhlanje, okhuthaza ukuhluma komnotho noqinisa ukusebenza kwelawulo lomthetho, ubuye uvikele ukuhlanganyela kwamaSewula Afrika ekorweni engakahleleki (yamabhizinisi).
D. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. UNom. Burton Vincent Cambell, oqatjhelwe isikhundla sokuba luiSekela likamNqophisi Zombelele: Ukuthuthukiswa KezokuziThabisa nokuKhuthazwa kwemiDlalo emNyangweni wezemiDlalo, zobuGwali/zobuKghwari nezamaSiko.
2. UMm. u-Lorraine Naidoo, oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiphethe umLandelande weLawulo lokuSabalalisa emNyangweni wezemiSebenzi yomBuso nezomThangalasisekelo.
3. UNom. Dennis Mqadi, oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) sesiGungu sezokuPhepha eLwandle eSewula Afrika.
4. UNom. Shonisani Munzhedzi (kuvuselelwe ikontragakhe) obuyiselwe esikhundleni sokuba yi-CEO yeHlangano yemiHlobohlobo yePilo [i-SA National Biodiversity Institute] (i-SANBI).
5. Abaphathi Besifunda Be-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA)
a. UMm. u-Mmapula Constance Pheeha (e-Limpopo)
b. UMm. u-Karabelo Ellie Mojanaga (eTlhagwini Kapa)
c. UMm. uNkele Ntlhe (eFreyistata)
6. Abanqophisi Abayelelisako BeBhodi Ye-Public Investment Corporation (i-PIC) SOC Limited:
a. UMm. u-Dorothy Kobe;
b. UNom. Stephen Boikanyo;
c. UMm. U-Rethabile Nkosi;
d. UMm. uMpumelelo Maseko;
e. UDorh. Mugwena Maluleke (umjameli we-SADTU obuyiselwe esikhundleni sakhe);
f. UMm. uLindiwe Motshwane (umjameli we-SADTU);
g. UNom. Matimba Shiburi (umjameli we-PSA);
h. UMm. u-Lerato Makwetla (umjameli we-GEPF);
i. UMm. uNosiphiwo Balfour (umjameli we-GEPF); no-
j. Mm. u-Lindy Bodewig (ojamele iZiko leeMali zeliZweloke).
7. Abanqophisi Abayelelisako BeBhodi YeBhanga YezokuThuthukiswa KweliZwe NezokuLima
a. UPhrof. Johann Frederick Kirsten (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
b. UMm. u-Egashnee Pillay (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
c. UNom. Mabotha Arthur Moloto;
d. UMm. uPhumzile Hazel Maseko;
e. UMm. uSimthandile Ford;
f. UMm. u-TF Matlala;
g. UNom. Mcebisi Skwatsha; no-
h. Mm. u-Xikongomelo Maluleke.
8. Amalunga WeBhodi YezokuKhiqiza ESewula Afrika
a. UMm. uZola Baba Tshefu (uSihlalo);
b. UMm. u-Beverly Jack (umjameli wamaBhizinisi aHlelekileko);
c. UNom. Gilly Dlamini (umjameli wamaBhizinisi aHlelekileko);
d. UNom. Godfrey M. Selematsela (ojamele amaBhizinisi aHlelekileko);
e. UNom. Thabo Mmoneri (ojamele amaBhizinisi aHlelekileko);
f. UMm. u-Sinah M.R. Mosehla (umjameli we-DTIC);
g. UMm. uNolukholo F. N. Sigaba (umjameli we-DEL).
E. Okubikelwe IKhabinethi
1. IsiGaba SesiBili (2) SeHlelo LaManzi Le-Lesotho (i-Lesotho Highlands Water Project)
1.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima yomsebenzi wokuphumelelisa isiGaba 2 seHlelo laManzi le-Lesotho (i-Lesotho Highlands Water Project). Ekupheleni kwalo lelihlelo lamanzi lizokuqalelela isifunda se-Gauteng ngamanzi.
1.2. Kulinganiswa bona uzakuphela ngekupheleni komnyaka wee-2029 umsebenzi wokwakha lelihlelo lamanzi, kiwo womabili amahlangothi, lancangeDamini i-Polihali, nancange-Polihali-Katse Transfer Tunnel.
1.3. Ukubanjwa kwamanzi edamineli kulindeleke bona kuthome ngomnyaka wee-2028 ukunikela umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ithuba lokobana i-Rand Water ithome ukwandisa amanzi ewadosa eRherhweni laManzi le-Vaal River kobanyana izokulungela ukuphakela abomasipala be-Gauteng ngamanzi nakufika umnyaka wee-2028.
2. I-G20
2.1. IKhabinethi ibikelwe ngamalungiselelo we-G20 yakuthokozela nokuvulwa kwehlelo lokuthoma ukusebenza lesiQhema seZazi ze-G20 ezithunywe umsebenzi nguMengameli Cyril Ramaphosa. IsiQhema seZazi ze-G20 sizakuphenya ngokutjhiyana ngendima yokunotha nokuthi indima yokutjhiyana leyo ikuliya kangangani ukuhluma komnotho, iwuthuwelelisa kangangani umtlhago, ikuliye kangangani nokusebenzisana kwaborhulumende ngokwahlukahluka kwabo. Leligadango, esithomako ukulibona ku-G20, likhambisana nokuzibophelela kweSewula Afrika ukusebenzisa isikhundla sayo sobeNgameli be-G20 ukulungisa imiraro ethinta amazwe anganamali, njengokuthuwelela kokutjhiyana ngendima nokuthuwelela ngokukhuphuka kweenkolodo zamazwe la. IsiQhema seZazi ze-G20 sizakwethula umbiko wokuthoma wokutjhiyana ngendima ephasini loke ebarholini bephasi emButhanweni wabaRholi be-G20 ozokubanjelwa lapha eSewula Afrika ngoSinyikhaba 2025.
2.2. Aya ngokuncipha-ke amalanga aseleko ngaphambi kobana kubanjwe umButhano wabaRholi be-G20, njengobanyana iSewula Afrika solo isingatha beyikghonakalise imihlangano yamalungiselelo neyokwamukela iinthembiso zokuzibopha zeenQhema zomSebenzi ngokwahlukahluka kwazo. Nasi imiHlangano yamaLungiselelo we-G20 esekhe yabanjwa eemvekaneni ezidlulilekwezi:
2.2.1. UmHlangano wesiThandathu wesiQhema sezePilo ubanjwe ngethungelelwano le-inthanethi ukusukela kumhla wo-01 ukuya kumhla we-02 kuKhukhulamungu 2025 wakhulumisana ngokuqiniswa kwamahlelo wezepilo ephasini nangokulungiselela iintjhijilo zangomuso.
2.2.2. UmHlangano wesiThathu wesiQhema somSebenzi sesiBili: WokuFumaneka KokuGoma Ngokwaneleko ubanjwe ukusukela kumhla wo-01 – 03 kuKhukhulamungu 2025 eGibhithe, wakhulumisana ngomphumela wesiQhema somSebenzi ngesiTatimende saboNgqongqotjhe be-G20 ngokufumaneka kokugoma ngokwaneleko ephasini loke, ekulindeleke bona samukelwe emHlanganweni waboNgqongqotjhe be-G20 ozokubanjelwa eSewula Afrika ngomhla we-19 kuKhukhulamungu 2025.
3. Umhlangano WaboNgqongqotjhe WePhasi Loke WamaBhizinisi Amancani Naphakathinaphakathi (ama-SME)
3.1. IKhabinethi yemukele umbiko ngokuphumelela komhlangano waboNgqongqotjhe bama-SME ePhasini, obanjwe ngokusizana nehlangano i-International Trade Centre (i-ITC) ngomsebenzi wokusikimisa ibhizinisi eJwanisbhege (i-StartUp) ngomhla wama-21 ukuyokufika kumhla wama-24 kuVelabahlinze 2025. Umhlangano lo ube yikundla eqakathekileko yokukhuthaza ukusebenzisana nokuhlanganisa i-ajenda ehlanganyelweko enqophe ukuwukhambisa msinyana umsebenzi wama-SME abe namandla wokubambelela, wokuqalelela, newengomuso eliphuphuma ngepumelelo.
3.2. Imikhulumiswano le beyimalungana nommongondaba oqakathekileko onjengowokukhuphula ukuvuleka kwamasango wokufumana imali, nokukhuthazwa kwamatjhuguluko wethungelelwanolwazi le-inthanethi newokukghonakalisa amathuba wokudlulela emahlelweni angasilaphaziko ngaphakathi kwekoro ye-SME. Babe ma-750 abebahlanganyele kilomhlangano, babuya emazweni ama-66 (aboNgqongqotjhe namaSekela wabo abama-52).
4. Umphumela Womhlangano Wokuthoma Wezamasiso Wamanzi E-Afrika Obanjelwe EKapa Ukusukela Ngomhla We-13 Ukuyokufika Kumhla We-51 KuRhoboyi 2025
4.1. IKhabinethi ibikelwe ngomphumela womhlangano wokuThoma wezamaSiso waManzi ebewubanjelwe eKapa ukusukela ngomhla we-13 ukuyokufika kumhla we-15 kuRhoboyi 2025, ovulwe ngokusemthethweni nguMengameli Cyril Ramaphosa. Umhlangano lo-ke ubanjwe ngaphasi kweHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU) nangaphasi kwemiKhulumiswano yeZinga eliPhezulu yezamaSiso waManzi e-Afrika. EmHlanganweni lo kukhangiswe nangama-80 wamaphrojekthi wamanzi ekungathenjelwa kiwo, kwakhangiswa nangamaphrojekthi wokuhlwengisa ngamanzi wamazwe ama-38, sekubalwa neSewula Afrika ngokwayo. Umphumela oqakathekileko walokhu kube kuvulwa komKhandlu weHlelo lemiBono yePhasi ngamaSiso waManzi (i-Global Outlook Council on Water Investment), ozakuba lilifa elitjhiywa yi-G20 kobanyana kuzokuphakanyiswa umsebenzi wokuzibekela ngokukhuphula amahlelo wamanzi/ngokufaka amandla wemali eendabeni zamanzi emahlelweni wabosomaqhinga. Zihlanganisa pheze i-US$12 yamabhiliyoni iinthembiso zamasiso wamanzi ezenziweko kilomHlangano; le-ke yindima ebukeka khulu eyenziweko yokulinga ukuvala ukutjhiyeka ngendima yamasiso wamanzi ema- US$30 wamabhiliyoni qobe mnyaka.
4.2. UmHlangano lo ukhambelana khulu namaqalontanzi wethu welizwe njengoba kusitjho i-MTDP, ne-NDP kunye nenembombono ye-AU ngezamanzi, kanti umphumela lo godu ufakazela bewuqinisa irhuluphelo yabarholi beSewula Afrika ekwakheni ivikeleko lamanzi nokuthuthukiswa komthangalasisekelo e-Afrika.
5. INyanga YabaSebenzi BomBuso (i-IPSM)
5.1. IKhabinethi ibikelwe ngokuphunyeleliswa kwehlelo likarhulumende eliqalelele lomnyaka woke, lokuQalelela iKoro yemBusweni, elizokwethulwa ngoKhukhulamungu 2025 njengekundla enqophe ukwakha amasebenzo amahle nokubuyisa ithemba lomphakathi.
5.2. Lelihlelo lokuQalelela iKoro yemBusweni liyikundla yokuvuma nokukhangisa ubuhle bekoro yembusweni, nokwamukela abasebenzi bembusweni abasebenzela umbuso ngokuzikhakhazisa nangobuhle obungaphezu kokwenza. Kuthokozelwa umzamo lo ngaphasi kommongondaba othi: “Sihlambulula Ikoro Yembusweni Ibe Ngesebenza Ngamakghonofundwa Ngomnqopho Wokwakha Isithunzi Nokubuyisa Ithemba Kurhulumende.”
5.3. Ihlelweli lisimelele ngeensika ezihlanu eziqakathekileko, hlangana nazo ekubalwa nokuthi iimPhathimandla eziPhethe iiNkhundla eziPhezulu zibonakale emphakathini, zitjengise ngokwenza ekumele zikwenze, zisebenze ngobuhle obenzelwe umsebenzi ohloniphekako, abasebenzi bembusweni baziphathe ngehlonipho, bathembeke, nezakhamuzi zibe nelizwi eendabeni zembusweni.
5.4. IKhabinethi ibuye yasekela nokuvulwa kweKundla eHlanganisa aboRhulumende abaHlukileko kobanyana bazokulungelela ikhalenda ye-IPSM yaqobe mnyaka, bakhuthaze nokusebenzisana kwaborhulumende.
F. Iminyanya Ezako
6. IVakatjho LikaMengameli Eliya EsiFundeni SeTlhagwini Tjingalanga
6.1. UMengameli Cyril Ramaphosa neKhabinethi bayokuvakatjhela isifunda seTlhagwini Tjingalanga ngeLesihlanu, nakali-12 kuKhukhulamungu 2025, e-Rustenburg. Ivakatjhweli liyingcenye yokuqinisa isekelo kiborhulumende beemfunda nokwenza ngcono imisebenzi yokusebenzisana ngomnqopho wokuvulela amandla wokuhluma komnotho nokuphakama kwamandla wezenzelwa zabantu. Leli-ke livakatjho lehlandla lesihlanu lalomhlobo, lokuvakatjhela isiGungu sikaRhulumende wesiFunda.
7. Ivakatjho Lokuyokuhlola ETjingalanga Kapa LeSekela LikaMengameli U-Paul Mashatile
7.1. ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile usevakatjhweni lokuhlola esifundeni seTjingalanga Kapa ukusukela ngomhla we-04 ukuya kumhla we-06 kuKhukhulamungu 2025 esiYingini se-Overberg lapho ayokukhangisa khona ngemizamo karhulumende yokukhambisa msinyana ihlelo lokuHlelwa ngobutjha kweNarha. ISekela likaMengameli lizakubuye lidose phambili ijima lokuHlwengisa amaDrobha eLokitjhini iZwelihle, kuMasipala weNdawo ye-Overstrand, njengengcenye yokukhuthaza ukwakheka kwebhoduluko elihlanzekileko, nelinepilo, nelihlaleka ngcono.
8. UMhlangano Wokubuyekeza Iparula ESewula Afrika
8.1. UmNyango wezokuHlunyeleliswa kwesiMilo uzokusingatha umHlangano wokuHlolisisa iParula eSewula Afrika nakama-22 – 23 kuKhukhulamungu 2025, ePitori.
8.2. Umhlangano lo uyokubanjwa ngeVeke YezokuHlunyeleliswa, yona eqalelela okwenziwa mnyango wezokuhlunyeleliswa ekuhlumeleliseni ababotjhiweko ngendlela yabo yokubuyiselwa emphakathini nabavulelwako, ngeVeke YezokuHlunyeleliswa. UmHlangano lo uzokuhlanganisa izazi, abanikazindaba abasebenza ngokuhlunyeleliswa, nababelani nabahlanganyeli, nabayokukhulumisana ngepumelelo, ngeentjhijilo nokwenzeka ehlelweni leparula njenganje.
9. Iinkhumbuzo Zelizwe
9.1. Iminyanya elandelako le izokugidingwa ngenyanga kaKhukhulamungu, ekuyiNyanga yamaGugu, ibe yiNyanga yezeVakatjhobukelo, ibuye ibe yiNyanga yesiKhumbuzo semaPholiseni wakwa-SAPS, ibuye ibe yiNyanga yezabaSebenzi beKoro yemBusweni.
9.2. Ngemigidingo yeNyanga yamaGugu, iSewula Afrika ithokozela amasiko anothileko, amagugu namafa kunye nokwahluka kwethu ngamasiko sibe singabelizwe linye. Ummongondaba wanonyaka uthi “Ngamehlo Wengqondo Akhe Ubuye Uqale Iinjamiso Zamagugu Wekhethu, Uziqalele Isikhathi Esitjha.” ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile uzokuthwala umnyanya wokugidinga iLanga lamaGugu ngomhla wama-24 kuKhukhulamungu, e-Bridgton Stadium, eTjingalanga Kapa.
9.3. INyanga yezeVakatjhobukelo igidingwa ngesihloko esithi: “IVakatjhobukelo NeVakatjhobukelo Elibambelelako,” esigidinga ngaso isiko leSewula Afrika elinothileko, amagugu nelimuko lokukhamba ngokuvakatjha bubukela. INyanga yamaGugu ikhanyisa isibaneko ekuqakathekeni kwebubulo lezevakatjhobukelo ekuhlomiseni umphakathi (ngamandla wokuphila nokunothisa ipilo) kunye nekuvulweni kwemisebenzi. Isihlokwesi sibuye sikhuthaze amaSewula Afrika ukuthi azijayeze ukuthi akhambe abona iindawo zakhona lapha ekhethu, abe atjengise ngakho koke ilizwe lekhethu elikuphetheko (#Sho’t Left).
9.4. ILanga LamaPholisa Wakwa–SAPS Ligidingwa ngoSondo wokuthoma kaKhukhulamungu qobe mnyaka, lokhuya ilizwe leSewula Afrika nalikhumbula amalunga wamaPholisa wakwa-SAPS abhubhela emsebenzini – aphelele emsebenzini ngesikhathi avikela abantu beSewula Afrika. IKhabinethi ikhombela umuntu ngamunye ukuthi asekele amapholisa nakenza umsebenzawo olikhuni kangaka, wokuvikela nokuphephisa ilizwe leSewula Afrika ebulelesini.
G. Imilayezo
1. Silila Imbiko
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:
- USihlalo wangaphambilini womKhandlu weemFunda (i-NCOP) nobekaMzenda e-Kenya uNom. Mninwa Johannes Mahlangu, obekalongwa ngokuthi ngu-“MJ”, obekangomunye wesizukulwani sokuthoma samaLunga wePalamende athunyelwa ePalamende ngomnyaka we-1994. Ubengomunye wesiqhema seemphathimandla ezatlama umThethosisekelo weSewula Afrika, ukudlula lapho wasebenzela iSewula Afrika ngobuhle obubabazekako emazweni ngamazwe.
- U-Tshidi Madia, umbikiindaba owaziwako nobekamrhatjhi, obekathembekile ngeqiniso lakhe, anobuchopho obubukhali nomkhumbulo okhaliphileko. Ubukwa mahlangothi woke ngomsebenzakhe omuhle wobubikiindaba, ngokubophelela amaqiniso phezu kwakhe, ngokubambelela kokulungileko, ngokunemba kwakhe kakwenzako, nangokuba sisakhamuzi esihle esinetjisakalo ngelizwe lekhabo.
- Umlingisi wedumo nomcociindaba weSewula Afrika uNandi Nyembe, obekalongwa ngelithi nguMam’Nandi, owenze umsebenzakhe iminyaka engaphezulu kwamatjhumi amahlanu.
- Usaziwako womvumo we-Jazz, u’Bra’ Stompie Manana ibhorompitakhe ebeyiphakamisa abantu beSewula Afrika eentradeni ze-Sophiatown ukuyokufika ekundleni yephasi loke, wagcina angenye yeengwenya ezihlonitjhelwa ukuvuthela kwakhe ibhorompita nephondo/nefleji (i-flugelhorn).
- Umtjhotjhozeli owayelwa nombuso webandlululo (i-apartheid)nowayengumeluleki ka-Nelson Mandela, u-Neil de Beer obenendima ekulu ayilimileko emlandweni nepolitiki yelizwe lekhethu eenkhundleni ngeenkhundla.
- Usomabhizinisi nomsunguli webhiya edumileko nengeyokuthoma yomnikazi omumuntu onzima, i-Soweto Gold Beer, uNom. Ndumiso Madlala.
2. Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:
- U-Akani Simbine ngokuqeda kwakhe ebujameni besibili ebangeni lokujubalala i-100 lamamitha kabaDuna ephaliswaneni lamaFayinali le-2025 Diamond League, e-Zurich.
- U-Jo-Ane du Plessis ngokuqeda kwakhe ebujameni besithathu bokuPhosa iJavelina kabaSikazi ephaliswaneni lamaFayinali le-2025 Diamond League, e-Zurich.
- U-Thriston Lawrence ngokuthumba kwakhe i-Omega European Masters Golf Tournament e-Switzerland, kwesibili ngeminyaka emine.
- Abadlali abasikazi besiQhema se-Springbok ngokukhamba kwaso sabe sayokufika kumakotafayinali wephaliswano likaMakhakhulwararhwe kokuthoma emlandweni wabo, ibe ibathumela neemfiselabuhle njengoba ngoSondo nakali-07 kuKhukhulamungu 2025 badlala ne-France nje.
- I-Scorpion kings ngokuthengiswa kwamathikithi aphela woke wokuyobukela ikhonsayithi i-“Betway Presents Scorpion Kings Live With Friends,” ngomhla wama-29 kuRhoboyi 2025, lapho babe ma-50 000 ababukeli abaye bayokubukela.
Sikhutjhwe: LiZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS).
Imibuzo ingathunyelwa: kuMm. uNomonde Mnukwa – uMjaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Iselifowuni: 083 653 7485