A. Tindzaba Letibalulekile Talelive
1. Kukhula kutekuvakasha, tekutfutsa ngemoya letandzisiwe kanye netinyatselo tekuphepha kwetivakashi
1.1 Ikhabhinethi ikwemukele kusebenta ngemandla kwemkhakha wetekuvakasha, ngekusho kweMbiko weLubalobalo Lwetekuvakasha Lwemave Emhlaba LwaseNingizimu Afrika, lurekhode tivakashi letivakashele lelive laba-989 329 ngaMabasa 2026. Loku kuyinkhomba lephakeme kakhulu kwekwenyuka ngemnyaka lokwase kwabonakala, lokuyintfo lecinisekisa kutsi live laseNingizimu Afrika liyatsandzeka njengendzawo emhlabeni wonkhe njengendzawo yekuvakashelwa.
1.2 Kuze kugcinwe lesimo sichubeka, hulumende uyachubeka nekwandzisa kuchumana kwasemoyeni kwemave emhlaba, kamuva-nje, i-LATAM Airlines incume kuletsa embili kutsi, yetfula kundiza kwayo ngco ngemaviki lamatsatfu emkhatsini weSão Paulo neKapa ngaKholwane 2026, ngembili kweshejuli yayo yekucala yangenyanga yeNyoni. Kwengeta kuloko, mhla tinge-24 Inhlaba 2026, i-Air Europa yetfule kundiza kwayo ngco emkhatsini weMadrid neJozi lokuyintfo letawucinisa kuchumana neYurophu nekwesekela kukhula kutekuvakasha nemikhakha yetekukuhlalisa tivakashi.
1.3 Lokwenyuka kwelizinga lekufika kwetivakashi kwenteka ngemuva kwembiko wekwehla kwelubalobalo lwebugebengu emikhakheni lemcoka kanye nekuphutfuma kwetikhatsi tebacinisekisi kugcinwa kwemtsetfo kusombulula emacala ebugebengu.
2. Kusebenta Lokuhle Kakhulu Kwe-Telkom Ngekwetetimali Nangekusebenta
2.1 Ikhabhinethi iyihalalisele iTelkom, linyenti letinkampani letingaphasi kweMbuso, ngekusebenta kwato lokunemfutfo ngekwetetimali nangekusebenta ngemnyakatimali lophele ngamhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2026. Ngalesikhatsi, imisebenti ye-Telkom yesekela 362 ema-SMME ngematfuba ekutsenga ngetigidzi letinge-R593, lasekela kwakheka kwemisebenti le-74 114 ngekusebentisa luhlelo lwekutfutfukisa ema-SMME, lusha lolu-1 524 lolungasebenti lwaceceshwa ngetinhlelo tekusebenta ufundza te-ICT. I-Telkom iphindze futsi yengca labakhokha njalo imali ngenyanga labatigidzi letimbili.
2.2 Hulumende utawutfola tinzuzo temalingena letilinganiselwa etigidzini letinge-R559 (lokungafaki ekhatsi tinzuzo letiya kuletinye tikhungo letingaphasi kwahulumende). Lemalingena leyengetiwe itawusita kwesekela kutfutfukisa bocalangaye bembuso lababanti kanye nekutinikela ekuletseni tinsita temmango.
2.3 Ikhabhinethi ichubekile nekuvuma indzima ledlalwa ngulenkampani ekuchumaniseni kwehlukana ngekwedijithali kanye nekwesekela intfutfuko yetemnotfo lefaka wonkhe wonkhe, nekutsi iyatsemba kutsi i-Telkom, ngaphasi kwebuholi be-Group CEO Mnu. Serame Taukobong kanye neBacondzisi beBhodi itawuhlala njalo icinile kulesikhatsi lesinetinsayeya tesimo setemnotfo.
3. Kulwa Ngekubambisana nemisebenti yekushushumbisa tidzakamiva letingekho emtsetfweni kanye nemacembu ebugebengu
3.1 Ikhabhinethi iwuncomile Umtimba Logunyata Kulawulwa Kweminyele, ema-Hawks, emayunithi e-SAPS K9 kanye nalamanye ema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kweMtsetfo latibandzakanye kulomkhankhaso loholwa tebunhloli ekuvimbeni umtfwalo wetidzakamiva longacishe ubite linani lesigidzigidzi R1 lapha eBeitbridge Port of Entry.
3.2 Lomsebenti lohlanganisiwe mhla tinge-27 Inkhwekhweti 2026 kuholele ekuvinjweni kweloli lebeyihamba yengca eZimbabwe iya eNingizimu Afrika. Kusesha kabanti ngekusebentisa tandla kuholele ekutfolakaleni ema-methaqualone lalinganiselwa kumagremu la-713 000, ngalokwetayelekile latiwa nge-BBA, lutfo lolusetjentiswa kakhulu ekwakheni I-mandrax.
3.3 Kuchubeka kuloko, Ikhabhinethi income Luphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika ngekubanjwa kwebasolwa laba-11 lokufaka ekhatsi labane baseMexico, ngemuva kwekutfolakala kwelabhorethi leyakha tidzakamiva tetigidzigidzi temarandi epulazini eSwartruggens eSifundzeni saseNyakatfo Nshonalanga.
4. INingizimu Afrika yesekela kulwa ne-Ebola kwalelivekati
4.1 Ikhabhinethi iyasesekela setsembiso salelive semnikelo wetigidzi le-US$5 lomikiswa emkhankhasweni wekulungela kwalelivekati wetigidzi le-$319 kanye nelisu lekuphendvula Ngemuva kwekubhedvuka kwe-Ebola lehlasele laseDRC ne-Uganda.
4.2 Nanome lokubhedvuka kumenyetelwe yiNhlangano Yetemphilo Yemhlaba njengesimo lesiphutfumako setemphilo yemmango lokukhatsata emave emhlaba, asikho sizatfu sekuphaphuleka kwanyalo lapha eNingizimu Afrika. Sifo se-Ebola asisiso sifo lesilubhubhana lapha eNingizimu Afrika nekutsi kwesuleleka lokwenteka ngekutsintsana ngco kwemuntfu nalomunye umuntfu ngalokusamanti kweMtimba nemuntfu losulelekile nalonetimphawu.
5. Ikhomishini Yavelonkhe emkhatsini wemave lamabili iNingizimu Afrika neBotswana
5.1 INingizimu Afrika neBotswana ivumelane ngemphumelelo ngeKhomishini Yavelonkhe yesitfupha emkhatsini weNingizimu Afrika neBotswana (i-BNC) ngesikhatsi seLuvakashomsebenti lwemalanga lamabili lolusandza kwenteka lwaMengameli Cyril Ramaphosa eBotswana.
5.2 Le-BNC icinisekise kabusha budlelwane lobucinile nalobungumlandvo emkhatsini walamave lamabili kodvwa ibe ichubela embili kubambisana mayelana netintfo letimcoka letifanana netesayensi, bucwepheshe, tingucuko letinsha, kuhwebelana tekuvakasha nekutfutfukisa sigodzi.
5.3 Le-BNC ifinyelele ekusayinweni kwetisetjentiswa letine letinsha lokuhloswe ngato ekwenteni ncono kukhula lokusimeme kutemnotfo kanye nekuhlanganiswa kwesigodzi nekutsi loku ekwengeteni kuletisetjentiswa temtsetfo letinge-28 lesetivele ticalile tisebenta.
5.4 Letisetjentiswa letinsha letine letitsintsa lamave omabili nguleti: Imemorandamu Yekuvumelana (i-MoA) mayelana neKulawula Lokuhlangane Kwelizinga Lemanti Nalokuphilako Lokuhlasela Emanti e-Upper Limpopo River Basin; Sivumelwane lesimayelana ne-Co-ordination of Aeronautical Search and Rescue Services; Sivumelwane lesimayelana Nekubambisana Emkhakheni Wetemandla; kanye neMemorandamu Yekuvumelana (i-MoA) lemayelana Nekubambisana eMkhakheni Wetekulungisa Similo Nemajele.
6. Luvakashomsebenti lwekuya eKenya (Luseta)
6.1 Mengameli Cyril Ramaphosa ungenise Umhlonishwa Mengameli William Ruto waseRiphabhlikhi yaseKenya lovakashe ngekwemsebenti lapha eNingizimu Afrika kusukela mhla ti-3 kuya ngamhla ti-5 Inhlaba 2026 ngekumenywa nguMengameli Ramaphosa.
6.2 Lokuvakasha ngekwemsebenti kuchubela embili tekuhwebelana, lutjalomali, kanye nekubambisana kanye netivumelwane letisitfupha letisayinwe e-Union Buildings eTshwane.
6.3 LeMemorandamu Yetivumelwane timayelana neKuchuba Inchubo Kuhwebelana ngekusebentisa Kubambisana eMikhakheni Yetekulinganisa Lizinga, Kulawula Ngekwemaphuzu Enchubo, Luhlolo Lwekufanana, Kuvunywa, Sifundvo Setekulinganisa; Temkhumbi Netekubambisana Kutemikhumbi; Lwatitsite Nemfundvo Yemisebenti Nekucecesha; Kugcugcutelwa Kwebudlelwane mayelana Nekulingana Ngekwebulili Nekutfutfukiswa Kwabomake; Buciko, Emasiko Nemagugu; neMidlalo Nekukhibika.
6.4 Loluvakashomsebenti lufake ekhatsi Inkhundla Yetebhizinisi leyakhiwa yimikhakha yangasese yaseNingizimu Afrika neyaseKenya, lapho labebatibandzakanyile bebabelane ngelwatiso nangaloko labahlangabetane kutemabhizinisi kanye nekuhlwaya ematfuba ekuchubela embili kuhwebelana kanye nelutjalomali.
7. Luvakashomsebenti lweLisekelamengali lwekuya e-Indiya
7.1 Lisekelamengameli Shipokosa Paulus Mashatile litsatse luhambomsebenti lwekuya eNew Delhi, eNdiya.
7.2 Loluvakashomsebenti lucinise kubambisana etinkhundleni letinengi letifanana ne-UN, i-BRICS ne-G20 kanye nekwenta ncono kusebentisana kutekuhwebelana, lutjalomali, lucwaningo, kwendluliswa kwetebucwepheshe, ngaleso sikhatsi kube kwesekele emabhizinisi lamancane.
7.3 Lisekelamengameli licocisane emhlanganweni lobe semkhatsini wabo bobabili neLisekelamengameli C.P. Radhakrishnan, futsi wavakashela kumhlonipha Umhlonishwa Nkkt. Smt. Droupadi Murmu, Mengameli weRiphabhliki yase-Indiya.
B. Tincumo Tekhabhinethi
1. Indlela lephelele yekulawula kutfutseleka eNingizimu Afrika
1.1 Ikhabhinethi itfole futsi yavuma indlela lephelele yekubukana nekutfutseleka lapha eNingizimu Afrika, lesungulwe Likomidi Lelihlanganise Tindvuna Letekutfutseleka, yaphindza futsi yavuma neMibiko Welive weLisu Lavelonkhe Lekwenta (i-NAP) lamayelana Nekutfutseleka eNingizimu Afrika.
1.2 Mengameli utawukhuluma nesive mayelana naloludzaba.
2. Lisubuciko Lolubuyeketiwe Lwekutfutfukisa Timboni (i-IDS)
2.1 Ikhabhinethi ilivumile Lisubuciko Lolubuyeketiwe Lwekutfutfukisa Timboni kutsi lifezekiswe. Lisungulwe ngekusebentisa kubonisana kabanti, lelisubuciko ligcila emtseleleni lophakeme, kwenta umnotfo waseNingizimu Afrika kutsi ube wetebumboni ngekufaka wonkhewonkhe. Lelisubuciko lihambisana nabocalangaye benchubomgomo yeLuphatfo lweSikhombisa futsi ligcile etinsikeni letintsatfu letimcoka tekuchubela embili kukhula kwetimboni netingucuko, letibitwa ngekutsi: kuncishiswa kwekhabhoni, kwentiwa kwedijithali kanye nekwehlukahlukana.
2.2 I-IDS ibeka embili imikhakha lemcoka yekwenta bumboni, lokufaka ekhatsi kuvikela timboni letiseliswini lebuciko letifanana nensimbi, timoto, kwacha imphahla netimayini. Liphindze futsi ligcugcutele kwandza etindzaweni tekukhula kwelikusasa lokufaka ekhatsi kusetjentwa kwemikhicito lelinywako, umnotfo wetedijithali kanye nemnotfo lonciphisa bungoti nekungcoliseka kwemvelo. Kwengeta kuloko, lelisubuciko lihlose imikhakha lenemandla lagcinekile lacinile ekukhula kwetemnotfo nekwakheka kwemisebenti, ikakhulu yebantfu labasha, lokufaka ekhatsi tekuvakasha kanye netinsita tebhizinisi temhlaba wonkhe.
2.3 I-IDS kulindzeleke kutsi yakhe tinkhulungwane temisebenti ngalowo nalowo mnyaka, ngekugcila kakhulu ekutfutfukiseni emakhono kanye nekulungiselela bantfu labangasebenti kungena emikhakheni lefuneka kakhulu njengemandla lavusetelelekako nekwakha imphahla. Likomidi Letindvuna, sihlalo walo lokunguMengameli, litakwengamela kufezekiswe kwalelisubuciko kucinisekisa kutsi kunekuletfwa lokuhlanganisiwe nemtselela.
2.4 Ledokhumenti lephelele iyatfolakala kuwebhusayithi ye-dtic ku: www.thedtic.gov.za.
3. Kuvalwa Kwephrojekthi Yekuphucula Umgwaco Losibhabhadla waseGauteng (i-GFIP)
3.1 Ikhabhinethi ikuvumile kutsi i-SANRAL ifezekise kuvalwa kwe-GFIP lokufaka ekhatsi sisombululo senkantolo se-OUTA lesihlelekile, kuphatfwa kwanome ngabe ngusiphi sisombululo senkantolo lesisele, kanye nekuvalwa kwato tonkhe tindzaba letiphatselene nekubuyiswa kwesikweleti lesidzala sekukhokhela umgwaco.
3.2 Loku Ngemuva kwesincumo sahulumende sekungachubeki neluhlelo lwe-elekthroniki lwekukhokhela umgwaco mayelana ne-GFIP lolwacala kusebenta kusukela mhla ti-12 Mabasa 2024.
3.3 Ikhabhinethi itimukele tincomo te-SANRAL tekutsi kwesulwe sikweleti lesikweletwa basebentisi bemgwaco labangazange basikhokhele, nekutsi Temafa Avelonkhe titawukhokhela lesikweleti, nekutsi basebentisi bemgwaco labakhokhele lomgwaco ngeke babuyiselwe imali yabo emuva ngobe loku bekusemtsetfweni ngaleso sikhatsi.
4 Imibiko yenchubekelembili yeminyaka lemibili lemayelana neLisubuciko Leluhlakamsebenti Lethemu Lesemkhatsini
4.1 Ikhabhinethi itfole futsi yacubungula imibiko yenchubekelembili yemnyaka lemibili lemayelana nekufezekiswa kweLisu Lentfutfuko Lethemu Lesemkhatsini langa-2024–2029 (i-MTDP) sikhatsi seMphala 2025 kuya ngenyanga yeNdlovulenkhulu 2026. Lemibiko inika sibuketo sekusebenta kwelitiko ngabocalangaye bavelonkhe bahulumende, kugcamisa imphumelele lemcoka, inchubekelembili leyentiwe kanye netinsayeya tekufezekisa.
4.2 Ikhabhinethi iyayinaka inchubekelembili ekufezekiseni kwe-MTDP kubo bonkhe bocalangaye labamcoka.
4.3 Indvuna Yetekuhlela, Kucaphela Neluhlolozinga kanye naBosihlalo beMaklasta eKhabhinethi, batawusho ngalamafishane mayelana nemininingwane lamayelana neMibiko yenchubekelembili yeminyaka lamayelana ngesikhatsi seMphala nga-2025 kuya enyangeni yeNdlovulenkhulu nga-2026. I-GCIS itawuniketa imininingwane lamayelana naleyo nkhulumo lemfisha.
5 Kuhociswa Kwenchubomgomo Leluhlaka Yetekuhlakanipha Kwekwentiwa (i-AI)
5.1 Ikhabhinethi ikuvumile kuhociswa kwenchubomgomo leluhlaka ye-AI, leyashicilelwa kuze kutsi ummango uphawule ngayo ngenyanga yeNdlovulenkhulu nga-2026. Lokuhociswa kutawuvumela kutsi kube nekusetjentwa kabusha kwenchubomgomo ye-AI kucinisekisa kutsi ifezekisa imigomo yayo lehlosiwe nekutsi isungula tilinganisozinga tavelonkhe ngekulandzela inchubo lemukelekile yekusebentisa i-AI.
C. Umtsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wetekucitsa Leminye Imitsetfo Yetebulungiswa Ngembikwa-1994, wanga-2026.
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetekucitsa leminye Imitsetfo Yetebulungiswa Ngembikwa-1994, wanga-2026, wanga-2026 kuze kutsi ucutjungulwe kabanti. LoMtsetfosivivinyo uhlose kukubuketa nekucitsa umtsetfo lophelelwe sikhatsi weMbuso webetive newesikhatsi selubandlululo longasahambisani nemagugu enhlalo eluhlelo lwentsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo futsi longasasebenti njengenhloso leyentekako.
1.2. Nasewuphotfulwe yiPhalamende, loMtsetfosivivinyo utawucitsa imitsetfo le-149 yangesikhatsi semitsetfo yebulungiswa yeLubandlululo lebeyisolo isebenta ngisho nangesikhatsi sahulumende wentsandvo yelinyenti. Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukisa Umtsetfosisekelo sewuvele ucalile kusebenta ngalemitsetfo yebulungiswa yangesikhatsi seLubandlululo kutsi icitfwe.
D. Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi
1. Kungenisa Ingcungcutsela ye-SADC yanga-2026
1.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nekutilungiselela kweNingizimu Afrika kutsi ingenise Ingcungcutsela ye-46 Yekutfutfukisa Ummango longaseNingizimu ye-Afrika (i-SADC) kusukela mhla ti-16 kuya ngamhla ti-17 Ingci 2026. Lengcungcutsela itawukhombisa kucala kwesikhatsi seNingizimu Afrika setinyanga le-12 tekuba nguSihlalo we-SADC. Umhlangano Wasenkhwace Wetindvuna Tangephandle te- wabanjwa kusukela ngamhla tinge-22 kuya kumhla tinge-24 Inkhwekhweti 2026 lapha eSkukuza, eMpumalanga, lapho titfunywa tacocisana khona nemasubuciko ekucinisa kubambisana kwesigodzi.
1.2. LoMhlangano Wasenkhwace wacocisana ngemaphuzu etingcikitsi lasihlanu, labitwa ngekutsi Kusita Ngetimali Kuhlanganiswa Kwesigodzi, Lutjalomali, Kulawula Tikweleti Tahulumende Nekuhlanganiswa Kwemalingena Yendzawo, Kwentiwa Kwetimboni, Tinchubo Tekutsengiselana Nekuhwebelana; Sakhiwonchanti Tekutfutsa Nekuhanjiswa Kwemphahla Nekuhamba Ngekukhululeka Kwebantfu, Timphahla Netinsita; Emandla, I-oyili Negesi Nemitfombolusito Yetimbiwa; Netekulima, Tindleko Tekulima, Kwetfula Umkhicito, Timakethe Nekubakhona Kwekudla, kanye netinyatselo letiboniwe tabocalangaye tekwenta ngekuhlanganyela.
1.3. Kungenisa Ingcungcutsela ye-SADC kanye nekuba nguSihlalo kumcoka ngobe kutawusita iNingizimu Afrika kutsi ihole tingucuko temumo wetemnotfo wesigodzi, ichubele embili kwenta tebumboni, kanye nekukhutsata kuhlanganisa tepolitiki netemnotfo kokubili kulesigodzi.
2. Imibiko Yemnyaka Neyekota Yekucala Yavelonkhe Yekulawula Tibhamu Letetayelekile (i-NCACC)
2.1 Ikhabhinethi itfole umbiko lamayelana nembiko wemnyaka wanga-2025 we-NCACCC kanye nembiko wekota yekucala yanga-2026 lomayelana nekugunyatwa kwekundluliswa kwetibhamu letetayelekile.
2.2 Ngemnyaka lophele ngeNgongoni 225, i-NCACC ivume tikhali kutfunyelwa kwetimvume tetikhali temphi letilinganiselwa etigidzigidzini le-R10, titifiketi tekubhalisa leti-197, kanye netimvume tekontileka leti-183 tesamba letitigidzigidzi letinge-R41.
2.3 Timvume tekutsenga tikhali temphi ngaphandle letivunyiwe samba sesisonkhe tinge-366 ngelinani letigidzi letinge-R269 kodvwa i-Dual-Use Export Permits le-132 telinani letigidzi le-R600 tivunyiwe ngalesikhatsi. Live laseNingizimu Afrika litsenge emaveni langephandle isetjentiswa ngelinani letigidzi le-R269.
2.4 Lombiko uphindze uchubeke unake kutsi, nga-2025, tinkampani letengetwe nga-5% tabhalisa nakucatsaniswa nemnyaka wa-2024.
3 Inchubo Yekuhlela Kabusha Nemumo Lomusha Wetinkantolo
3.1 Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nemsebenti losewentiwe wenchubo yekuhlela kabusha nemumo lomusha wemikhakha yemandlaluphatfo eLuphiko Lwekwehlukana Kwetinkantolo Letiphakeme kanye nekwesekela kufezekiswe kwaletincomo ngekushesha teLikomidi Lenchubo Yekuhlela Kabusha Nemumo Lomusha mayelana netigodzi tabomantji netigodzi letingephasi Luphiko Lwekwehlukana Kwenkantolo Lephakeme letitawuba nemandlaluphatfo kuto. Loku kuhloswe ngako kutsi kwentiwe ncono kufinyelela kutfola bulungiswa kanye nekwesekela indlela yesigaba lesesingenile kuze kwandziswe tindzawo tetindzaba tebulungiswa ngenhloso yekulungisa tihibe temandlakwenta eluphikweni letebulungiswa, kanye nekusungula tindzawo lapho itawuhlala khona endzaweni kulokwehlukana kweluphiko lokuboniwe.
3.2 Indvuna Kubayi itawuniketa imininingwane leyengetiwe mayelana naloludzaba evikini lelitako. I-GCIS itawuniketa imininingwane ngaleyo nkhulumo latayetfula.
E. Kubekwa Etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1. Mnu. Bongikhaya Dayimani njengeMcondzisi Jikelele eTikweni Letekulungisa Kabusha Umhlaba Nekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni
2. Mk. Gcobisa Joyce Soci njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Luphatfo eTikweni Letekuchumana Nebucwepheshe Bedijithali.
3. Mnu. Dick Andries Sono njenge-DDG: Sakhiwonchanti Nedijithali eTikweni Letekuchumana Nebucwepheshe Bedijithali
4. Mk. Jeanette Morwane Mmatsiate njenge-DDG Yebetindzaba Nalokucuketfwe eTikweni Letekuchumana Nebucwepheshe Bedijithali
5. Ibhodi Yemshwalense Wekhredithi Yangephandle Yekoporasi yaseNingizimu Afrika
a. Mnu Sipho Bhanisi njengalomelele Temafa Avelonkhe
6. Kukhetfwa kwemalunga langetiwe eMkhandlwini waseNingizimu Afrika Wekungakhiciti Tikhali Letibhubhisa Ngebunyenti
a. Lincusa Tebogo Seokolo; (Lisekelasihlalo nalomelele i-DIRCO); kanye
b. NaDkt. Praise Sibuyi (Lomelele i-Ejensi Yekuvikeleka Kwembuso)
7. Kukhetfwa kweBhodi Yetemaposi aseNingizimu Afrika
c. Mk. Regina Sizakele Madlala (Sihlalo);
d. Mk. Margarete Mosibudi Phiri (Liskela laSihlalo);
e. Mnu. Vuyo Mafata;
f. Mk. Tanya van Meelis;
g. Mk. Mantombi Lekhuleni;
h. Adv. Mthokozisi Daluxolo Xulu;
i. Dkt. Mduduzi Justice Kennedy Bophela;
j. Mkt. Charley Fred Chain;
k. Mnu. David Mangena; kanye
l. NeMnu. Khonanjalo Buthelezi.
F. Imicimbi Letako
1. Kwetfulwa Kwekucala Kusebenta kweLenacapavir
1.1 Mengameli Ramaphosa asekelwa yiNdvunaYetemphilo, Dkt. Aaron Motsoaledi utawetfula kucala kusebenta kweLenacapavir, umjovo loyincalisakuvela losebenta sikhatsi lesidze wekuvikela i-HIV lojovwa kabili ngemnyaka
1.2 Lesingelelo sengeta tindlelo longatikhetsa tekuvikela i-HIV, ikakhulu bantfu labanebumatima kunatsa onkhe malanga i-PrEP. Lokucala kusebenta kwakhaincenye yenhlanganisela yelisubuciko laseNingizimu Afrika lekuvikela i-HIV lokuhloswe ngako kunciphisa kwesuleleka ngalesifo lokusha kanye nekwenta ncono lizinga lemphilo
1.3 Lokwetfulwa kutawukwenteka ngaLesihlanu, mhla ti-5 Inhlaba 2026 lapha eLilian Ngoyi Stadium, eSecunda, eMpumalanga.
2. Inyanga Yelusha
2.1 Kulenyanga live laseNingizimu Afrika ligubha umkhosi weminyaka lenge-50 weTiphitsiphitsi taseSoweto tanga-1976, sikhumbuto lesinemandla sekutinikela lokukhulu kwebantfu labasha betfu ekuzabalazeleni inkhululeko, bulungiswa nekulingana.
2.2 Kuhlonipha lomshiyalifa wesiphelane weLiklasi langa-1976, Inyanga Yelusha itawukhunjulwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “RESET@50 – Likusasa Liyamemeta”. Kugubha lelibanga leselihanjiwe, hulumende utawucala luhlelo lwemnyaka wonkhe lokuhloswe ngalo kuhlanganisa umzabalazo wenkhululeko longumlandvo nekutfutfukiswa kwelusha lwalesikhatsi. Loluhlelo lutawugcila kakhulu emfundvweni lelingene, kutibandzakanya kwawonkhewonkhe kutemnotfo, kutfutfukiswa kwemakhono, kanye netakhamuti letishukumako.
2.3 Ikhabhinethi icela yonkhe imikhakha yemmango kutsi ihlanganyele nahulumende mayelana netingenelelo letichubela embili kucashwa kwelusha, letigcugcutela temabhizinisi kanye nekubuyisa litsemba kubantfu labasha. Ngekusebentisa lemitamo ngekuhlanganyela, lesive sitawuchubeka nekucinisa kutibandzakanya kwelusha ekwakheni sive kanye netingucuko temnotfo.
3. Kugubha Libanga Leselihanjiwe Lenkhululeko
3.1 Hulumende utakwetfula Umkhankhaso Welibanga Leselihanjiwe Lenkhululeko ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuhlonipha Limuva, Kwetfula Likusasa” ngamhla ti-18 Inhlaba 2026 lapha e-Union Buildings.
3.2 Ikhabhinethi itakwesekela lokwetfulwa Kwemgubho we-70 weMshuco Wabomake wanga-1956 lowakha incenye yemicimbi Yemabanga Avelonkhe Lasahanjiwe Enkhululeko, lokukhombisa kucala kweluhlelo lwavelonkhe lwemisebenti yekugubha umshuco longumlandvo Wabomake nga-1956.
4. Kusatjalaliswa kwetinhlavumali tekugubha imikhosi
4.1 Ikhabhinethi ikuvumile emadizayini labuyiselwe emuva etinhlavumali tekugubha letisatjalalisiwe letitawukhishwa Libhangesilulu laseNingizimu Afrika (i-SARB) nga-2026 ngaphasi kwengcikitsi yemfundvo. Loluchungechunge lutawufaka ekhatsi tinhlavumali te-R2 kugubha umkhosi weminyaka le-125 wekutfweswa kweticu kwesishikashiki semzabalazo Charlotte Maxeke, lokuyinkhomba yekutsi ungumuntfu wesifazane wekucala lomnyama kutsi atfweswe ticu temfundvo yasenyuvesi.
4.2 Tinhlavumali te-R2 tekugubha titawuphindza futsi tikhishwe yi-SARB kugubha umkhosi weminyaka lenge-50 etiphitsiphitsi taseSoweto tanga-1976, kugubha umkhosi weminyaka lenge-30 eMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, kanye nekugubha umkhosi weminyaka lenge-70 wemashi yabomake lengumlandvo yekuya e-Union Buildings. Kwengeta kuloko, tinhlavumali te-R5 titawukhombisa timphawu letibonakala kutinhlavumali te-R2. Lemigubho igcamisa indzima yemfundvo ekuchubeleni embili emagugu enhlalo emtsetfosisekelo kanye nekugcugcutela kutibandzakanya lokufaka wonkhewonkhe kutenhlalo nakutemnotfo.
5. Liviki Lekubhalisela Kuvota Elukhetfweni Lwabohulumende Bendzawo Lwanga-2026
5.1 Ikhabhinethi ikhumbuta bonkhe bavoti labafanelekile kutsi babhalisele Lukhetfo lolutako lwaBohulumende Bendzawo mhla ti-4 Lweti 2026.
5.2 Liviki lekucala lekubhalisela kuvota kutawuba ngeMgcibelo, mhla tinge-20 Inhlaba 2026, kanye nangeLisontfo, mhla tinge-21 Inhlaba 2026 esiteshini sabo sekuvota lesisedvute, NOME ngekutsi uvakashele ku: registertovote.elections.org.za, NOME bavakashele emahhovisi abo endzawo eKhomishini Yelukhetfo ngesikhatsi sema-awa ekusebenta
5.3 Takhamuti tiyakhunjutwa kutsi tingavota kuphela lapho tibhalise khona nekutsi tingasifuna siteshi sabo sekuvota lesingiso ngekuvakashela ku: maps.elections.org.za/vsfinder.
5.4 Ikhabhinethi icela bantfu labasha, ikakhulu, kutsi batibandzakanye ngemfutfo ekwakheni likusasa lemimango yabo ngekutsi batibandzakanye elukhetfweni.
6. Emakhadi aka-SASSA
6.1 Ikhabhinethi igcugcutela bonkhe labahola sibonelelo sahulumende labasebentisa Emakhadi aka-SASSA Lagolide kutsi esikhundleni sawo basebentise Emakhadi lamasha asePostbank ngembikwekutsi kushaye umncamulajucu wamhla tinge-31 Ingci 2026.
6.2 Inchubo yekufaka lamakhadi lamasha esikhundleni salawa lamadzala kumahhala futsi kungentiwa kuphotfulwe etindzaweni letikhetsiwe tasePostbank nasetindzaweni tekutsengisa eveni lonkhana.
Imilayeto
1. Yekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo ebanganini nasemndenini:
• Wentsatseli lehlonishwako, Baldwin Ndaba, umsebenti wakhe lophuma embili lobonakale elushicilelweni lolunengi eminyakeni leminengi. Utawukhunjulwa ngekutsandza live lakhe, bungcweti bakhe nekutinikela kwakhe ecinisweni.
• WaMa Griet Margaret Messelaar, make loyinhloko weNdlu Yebukhosi Bemagrikhwa lowendlule emhlabeni aneminyaka lemangalisako le-106. Utawukhunjulwa njengemmeli welulwimi lweMgrikhwa nemagugu, kanye nesitfunti sakhe lesikhulu nekuhlakanipha.
• WaNkkt. Dina na-Ernest Marais, titsandzani letibulewe eKNP kanye nekuncoma i-SAPS kanye nalamanye ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kweMtsetfo ngekubamba ngekuphutfuma labasolwa mayelana nalokubulala.
2. Kuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisela kwayo nekufisela lokuhle:
• Licembu lelibhola letinyawo Lavelonkhe Bafana Bafana njengeloku bamelela lelive eNdzebeni Yemhlaba Yelibhola Letinyawo ye-FIFA 2026 eMelika. Ikhabhinethi ifisela lelicembu emandla, kubumbana nemphumelelo kulesiteji semhlaba. Yentani sive kutsi sitigcabhe!
• IMamelodi Sundowns (Masandawana, Kabo Yellow) ngekutsi itfweswe umchele wekuba ngemachawe e-CAF nga-2026. Lelicembu lisente satigcabha kulesigaba selivekati, laphindza futsi lakhombisa kutsi liyinjini yemandla ebholeni letetinyawo lapha e-Afrika.
• I-Orlando Pirates (The Bucaneers, Zimnyama Ngenkani) ngekwetfweswa umchele wabompetsa be-PSL 2026.
• Silomo saseNingizimu Afrika DJ Black Coffee ngekutsengiswa kwemathikithi aphela lapho bekadlalela khona tetsameli eThe O2 Arena yaseLondon lemumatsa tetsameli leti-20 000, waba wekucala DJ wase-Afrika kuzuza lemphumelelo. Situkulwane saBlack Coffee sabo-DJ baseNingizimu Afrika simsite kutsi aletse umculo wekudansa waseNingizimu Afrika kutetsameli letinkhulu emhlabeni wonkhe, nekutsi udlale etindzaweni letatiwako letifanana ne-Ibiza, iCoachella naseMadison Square Garden.
Imibuto:
Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS)
Tsintsa: Mk. Nomonde Mnukwa, Umcondzisi Jikelele Lolibambela
Lusuku: Mhla ti-4 Inhlaba 2026
Makhalekhikhini: 083 6537485

