A. Ezingundabamlonyeni
1. Ukukhula/Ukuhluma Kwezevakatjhobukelo, Ukukhuliswa Kweenthuthi Zommoya Kunye Namagadango Wokuphephiswa Kweemvakatjhibukeli
1.1 IKhabinethi ikuthozele ukusebenza kuhle kwekoro yezevakatjhobukelo, ngokutjho komBiko wamaZwe ngamaZwe wezeVakatjhobukelo weZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-Stats SA), elirekhode iimvakatjhibukeli ezizii-989 329 ezivakatjhele iSewula Afrika ngenyanga kaSihlabantangana 2026. Isibalwesi singesiphezulu kunazo zoke zeemvakatjhibukeli ezikhe zavakatjhela iSewula Afrika nakulinganiswa neminyaka edlulileko, ngesikhathi esifanako; lokhu ngokwakho kufakazela ukuthi iSewula Afrika isese lilizwe elikara abanengi bamazwe ngamazwe njengelizwe lokuvakatjhelwa ziimvakatjhibukeli.
1.2 Ukusimamisa umfutho wekareko lo, urhulumende usaragela phambili ngokunabisa ukuthintana ngezomoya emazweni ngamazwe, njengombana mhlaphanje i-LATAM Airlines iqunte ukulivula ngaphambi kwesikhathi ihlelo lokuphaphisa aboflayi qobe ngeemveke ezintathu hlangana kwe-São Paulo ne-Cape Town, livulwe ngoVelabahlinze 2026 kunobanyana lilinde uKhukhulamungu 2026 njengombana kwakuhleliwe phambilini. Ngaphezu kwalokho, mhla ama-24 kuMgwengweni 2026 i-Air Europa ithome ihlelo layo lokukhambisa aboflayi bunqopha hlangana kwe-Madrid neJwanasbhege, ekuyinto ezakuqinisa ikhambelwano namazwe we-Europe bekusekeleke ukukhula kwevakatjhobukelo namakoro wokuledlhisa umoya nomzimba.
1.3 Ukwanda kweemvakatjhibukeli ezivakatjhela iSewula Afrika kwenzeka ngesikhathi lapho kubikwa khona bona buyaphunguka ubulelesi emakorweni aqakatheke khulu, begodu nabathobelisimthetho sebayisebenza msinyana imilandu yobulelesi mvanje.
2. Ukusebenza Kuhle Khulu Kwe-Telkom KezeeMali Nakezamasebenzo
2.1 IKhabinethi ithokozise i-Telkom, eyikhamphani lapho umbuso unehlangothi elikhulu lobunikazi kiyo, ngokusebenza kwayo kuhle khulu emnyakenimali ophele mhla ama-31 kuNtaka 2026. Ngalesisikhathi, imisebenzi ye-Telkom isekele ama-SMME ama-362 ngamathuba womsebenzi wokuthenga ngama-R593 weengidi, yasekele ukwakhiwa kwemisebenzi ema-74 114 ngehlelo lokusekela ituthuko yama-SMME, kwafundiselwa umsebenzi ilutjha elingasebenziko eliyi-1 524 ngehlelo lokufundisela umfundi umsebenzi awufundelako ngokuwenza elibizwa ngokuthi yi-ICT Learnerships. Ngaphezu kwalokho, i-Telkom yakhula beyeqa iingidi ezimbili zabantu abamakhastama wayo muva nje.
2.2 Urhulumende uzokuthola imali elinganiselwa ema-R559 weengidi ngemali ezizabelo (ngaphandle kwezabelo zezinye iinjamiso umnikazi wazo ekungurhulumende). Ingeniso engezelelako le izakusiza ukusekela amaqalontanzi wetuthuko yombuso kunye nokusekela imisebenzi yeembopho zokuphumelelisa izenzelwa zabantu.
2.3 IKhabinethi ibuye yathokoza nomsebenzi owenziwa yikhamphani le yokuvala ukutjhiyana ngendima yezethungelelwano nangokusekela imisebenzi yokuthuthukisa umnotho oqalelela umuntu woke, begodu inesiqiniseko sokuthi i-Telkom, ngaphasi kwesandla selawulo sesiGungu esiPhetheko uNom. Serame Taukobong neBhodi yabaNqophisi izakuhlala idzimelele ekujamelaneni neentjhijilo zanje zobujamo bomnotho.
3. Ipi Enamandla Yokulwisana Nemisebenzi Engasisemthethweni Neendakamizwa kunye Nobugobotjhani
3.1 IKhabinethi ibuke i-Ejensi eLawula imiKhawulo (i-BMA), ama-Hawks ne-SAPS K9, nazo zoke ezinye iinjamiso zabathobelisimthetho ezinesandla ekuqinteliseni nekubopheni umthwalo weendakamizwa ezingabiza iBhiliyoni liNye lamaRanda ebewulingwa ukufahliselwa eSewula Afrika emkhawulweni we-Beitbridge.
3.2 Ijima ekubanjwe ngalo iindakamizwezi mhla ama-27 kuMrhayili 2026 kuvinjwe ngalo ilori ebeyivela ngeZimbabwe, yeqa umkhawulo ongena ngeSewula Afrika. Iphenyo elinabileko elorini leyo lenze ukuthi kuvunjululwe isidakamizwa i-methaqualone, ejayeleke ngelithi yi-ABBA, emagremu alinganiselwa ee-713 000, ekwenziwa ngayo ama-Mandrax.
3.3 Ukudlula lapho, iKhabinethi ibuke amaPholisa (i-SAPS) ngokubopha kwawo abasolwa abali-11, abamaphandle abuya e-Mexico, nakuvunjululwa ilabhorathri edidiyela iindakamizwa eplasini i-Swartruggens, esifundeni seTlhagwini Tjingalanga.
4. ISewula Afrika Isekela Ipi Yokulwa Ne-Ebola E-Afrika
4.1 IKhabinethi isekela isithembiso selizwe lekhethu se-US$5 yeengidi ezakuphoselwa esikhwameni se-$319 yeengidi sokulungiselela ilizwekazi le-Afrika kobanyana likwazi ukujamelana nomsebenzi wokulwa nesifo se-Ebola esehle amalangana la e-Democratic Republic of Congo ne-Uganda.
4.2 Nanyana ukwehla kwesifesi kumenyezelwe njengobujamo obuqokamileko yiHlangano yezePilo yamaZwe ngamaZwe (i-WHO), kwanjenganje akunalitho ekufuze lithuse iSewula Afrika ngaso. I-Ebola ayisisifo esivamileko eSewula Afrika begodu sithathelana ngokuthintwa komzimba onganaso ngamanzana aphuma emzimbeni womuntu onaso.
5. IKomitjhini Yobudlelwana Bobubili Bamazwe I-SA-Botswana
5.1 ISewula Afrika ne-Botswana ziphumelele ukuhlangana kwehlandla lesithandathu ngeKomitjhini yobuBili bamazwe (i-BNC) lokhuya uMengameli Cyril Ramaphosa nabekavakatjhele ilizwe le-Botswana ngevakatjho lomBuso lamalanga amabili.
5.2 I-BNC ibufakazele ngobutjha ubudlelwana obunamandla nomlando wobubili bamazwe yabe yaphakamisa nokusebenzisana ngokuzwana emakorweni aqakathekileko anjengesayensi, itheknoloji, irhwebo, ivakatjhobukelo kunye nokuthuthukiswa kwesiphande.
5.3 I-BNC iqedelelwe ngokutlikitlwa kweemvumelwana zomthetho ezitja ezine zobudlelwana bobubili bamazwe ezinqophe ukuphakamisa izinga lokukhula komnotho obambelelako nokulungelelaniswa kwamazwe asiphande sinye, kanti leziimvumelwano ezitja zingezelela phezu kweemvumelwano zomthetho ezima-28 ebesele vele zikhona, sezisebenza nokusebenza.
5.4 Iimvumelwano ezine ezitja ngilezi: IsiVumelwano sokuZwana (i-MoA) esiHlanganyelweko sokuLawulwa kweKhwalithi yaManzi, nesokuCajelwa kwaManzi ebuKhongozelweni bangEhla bomLambo iLimpopo; isiVumelwano sokuLungelela ukuThungatha ngezoMoya nezokuHlenga; isiVumelwana sokuSebenzisana ngezeemBaseli; kunye nesiVumelwano sokuZwana (i-MoA) ngokuSebenzisana kezokuVuselelwa kwesiMilo nezamaJele.
6. IVakatjho LomBuso Le-Kenya (eliza ekhethu)
6.1 UMengameli Cyril Ramaphosa ubevakatjhelwe ngoPhakemeko uMengameli William Ruto we-Riphabhliki ye-Kenya, ngevakatjho lombuso eSewula Afrika kusukela mhla ama-03 ukuyokufika mhla ama-05 kuMgwengweni 2026, ngokumenywa nguMengameli Ramaphosa.
6.2 Lelivakatjho lombuso liphakamisa ukurhwebelana, ukusiselana nokusebenzisana ngeemvumelwano ezisithandathu ezitlikitlelwe e-Union Buildings, eTshwane.
6.3 IimVumelwano zokuZwana ezitlikitliweko ngilezi ezilandelako: UkuKghonakalisa iRhwebo ngokuSebenzisana eKorweni yokuZinganisa, umThetjhwanalawulo wezeCwephetjhe, ukuHlunga kokuKhambelana, ukwaMukeleka, isiFundo seSayensi yokuLinganisa; ukuKhanjiswa kwePahla ngemiKhumbi nangezinye iiNdlela zokuKhambisa emaLwandle; iFundo yeCwephetjhe neyemaBizelo neBandulo; ukuKhuthazwa kokuSebenza ngokuBambisana ngezokuLinganiswa koBulili nokuHlonyiswa kwabaFazi; zobuKghwari, zamaSiko namaGugu; nezemiDlalo nokuziThabisa.
6.4 Ivakatjho lombusweli beliphethe nesiQhema sezamaBhizinisi amalungaso ayikoro yangeqadi yeSewula Afrika neye-Kenya, lapho kubonisenwe khona ngelwazi nangelimuko kezamabhizinisi nokufunwa kwamathuba wokwandisa ukurhwebelana nokusiselana.
7. IVakatjho LeSekela LikaMengameli Lokuya E-Indiya
7.1 ISekela likaMengameli uShipokosa Paulus Mashatile uthethe ikhambo lokuyokuvakatjha e-New Delhi, e-Indiya.
7.2 Lelivakatjho liqinise ukusebenzisana eenkundleni ezihlukahlukileko, njengekundla ye-UN, ye-BRICS, neye-G20, labe laphakamisa ukusebenzisana kezerhwebo, zamasiso, zerhubhululo, ukwabelana ngezetheknoloji, ukube ngahlanye kusekelwa amabhizinisi amancani.
7.3 ISekela likaMengameli likhulumisene neSekela likaMengameli we-Indiya u-C.P. Radhakrishnan, emhlanganweni wobubili bamazwe labe layokulotjhisa nakoPhakemeko uKsk. Smt. Droupadi Murmu, uMengameli weRiphabhliki ye-Indiya.
A. Iinqunto ZeKhabinethi
1. Indlela Epheleleko Yokulawula Ukufudukela Kwamaphandle ESewula Afrika
1.1 IKhabinethi ithole beyavumela ihlelo elipheleleko lokulawula umukghwa wokufudukela kwamaphandle eSewula Afrika, elitlanywe yiKomidi emVango waboNgqongqotjhe ngezokuFudukela kwamaPhandle eSewula Afrika, ebuye yavumela nomBiko weHlelo lamaGadango azokuThathelwa abaFudukela eSewula Afrika.
1.2 UMengameli selakhulumile nesitjhaba ngendaba le.
2. IHlelo EliBuyekeziweko LokuThuthukiswa KwamaBubulo (i-IDS)
2.1 IKhabinethi ivumele iHlelo eliBuyekeziweko lokuThuthukiswa kwamaBubulo bona selingasetjenziswa. Ihlelweli, elitlanywe ngokubonisana nabantu ngobunengi babo, liqale izinga eliphakemeko, legalelo lamandla amakhulu, lehlelo lokuthuthukisa amabubulo ngendlela azakuphakamisa umnotho weSewula Afrika ngokuqalelela umuntu woke. Ihlelweli likhambisana namaqalontanzi womthethokambiso walomBuso weHlandla leKhomba kanti lisekelwe ziinsika ezintathu eziqakathekileko kobanyana zizokukhambisa ihlelo lokukhuliswa kwamabubulo namatjhuguluko kilamakoro alandelako: ukuphungulwa kokusilaphazeka komoya ngerhasi yamabubulo nemitjhini, nokusetjenziswa kwamahlelo wedijithalikunye nokusebenza ipahla yebhizinisi ngendlela ezingafaniko.
2.2 I-IDS ibekela phambili amaqalontanzi wemikhakha eqakathekileko ekuthuthukisweni kwamabubulo, sekubalwa nokuvikelwa kwamabubulo aqakatheke khulu anjengewesimbi, weenkoloyi, akhiqizako kunye neemayini. Godu ikhuthaza ukukhula kwangomuso okunjengokusetjenzwa kwepahla yezokulima, umnotho wokusetjenziswa kwamahlelo wedijithali kunye nomnotho onganarhasi esilaphaza ummoya. Ngaphezu kwalokho, ihlelweli liqothele amakoro anamandla wokukhulisa umnotho nokuvula imisebenzi, khulukhulu ebantwini abatjha, ekubalwa kiyo nezevakatjhobukelo kunye nezenzelwa zamabhizinisi ephasini loke.
2.3 I-IDS kulindeleke bona ivule imisebenzi eyikulungwana qobe mnyaka, lapho kuzakuqalelelwa khona khulu ukwakhiwa nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa kulungiselelwe nabantu abangasebenziko emakorweni afuna abantu abanengi anjengawegezi evuselelwako nakhiqizako. IKomidi yaboNgqongqotjhe, uSihlalo wayo ekunguMengameli, izakuba lilihlo lomsebenzi wokuphunyeleliswa kwehlelweli ukuqinisekisa bona lisebenza ngendlela efaneleko nebuyiselako.
2.4 Umtlolo opheleleko ngalokhu uyatholakala kubunzinzolwazi be-dtic, obuthi: www.thedtic.gov.za
3. UkuValwa KwePhrojekthi YokuLungiswa KweeNdlela EzinguThelawalisa E-Gauteng (i-GFIP)
3.1 IKhabinethi ivumile ukuthi i-SANRAL ingayivala i-GFIP, ekubalwa kiyo nokuphela ngokuzwana kwecala le-OUTA, nokusetjenzwa kwananyana yini okusaseleko malungana nalesisimangalo, kunye nokuvalwa kwazo zoke ezinye iindaba eziphathelene nomlando wokubuyiswa kwesikwelede sama-e-toll.
3.2 Lokhu-ke kunjengobanyana urhulumende athatha isiqunto sokuthi uyalivala ihlelo lokubhadalisa indlela nge-GFIP, ukusukela mhla ali-12 kuSihlabantangana 2024.
3.3 IKhabinethi izitjhejile iimphakamiso ze-SANRAL zokucima isikwelede esikweledwa basebenzisi bendlela abangazange babhadale, isitjhejile nesiphakamiso sokuthi iZiko leeMali zomBuso lizasibhadala isikweledeso, kanti-ke abasebenzisi bendlela abayibhadalelako indlela ngesikhatheso angeze babuyiselwe imalabo ngombana kwakumthetho ukubhadala ngesikhatheso.
4 Imibiko Yetuthuko Yeminyaka Emibili ngeHlelo leQhinga Lesikhathi esiPhakathi
4.1 IKhabinethi ithole beyaqala imibiko yetuthuko yeminyaka emibili ekuphunyelelisweni kweHlelo lokuThuthukisa lesiKhathi esiPhakathi (i-MTDP) lee-2024-2029 ukusukela ngoSewula 2025 ukuyokufika kuNtaka 2026. Imibiko le yethula indima yomsebenzi weminyango, ngokulinganiswa nokuthonyaniswa namaqalontanzi karhulumende elizweni loke, lapho kuvezwa khona ipumelelo eqakathekileko eyenziweko, netuthuko eyenziweko kunye neentjhijilo ekuhlangatjezanwe nazo nakuphunyeleliswa umsebenzi ekufuze uphunyeleliswe.
4.2 IKhabinethi itjheja indima enamandla ekuphunyelelisweni kwamaqalontanzi aqakathekileko we-MTDP.
4.3 UNgqongqotjhe wezokuHlela, zokuTjheja nezokuHlunga naboSihlalo beHlanganyela yeKhabinethi bazakukhuluma ngeminye imininingwana ngemibiko yetuthuko yeminyaka emibili ukusukela ngoSewula 2025 ukuyokufika kuNtaka 2026. I-GCIS izakwendlala imininingwana yokubikokhu.
5 Ukurhoqiswa KomTlamo WomThethokambiso WezobuHlakani Bokuzenzela (i-AI)
5.1 IKhabinethi ikuvumele ukurhoqiswa komtlamo womThethokambiso wezobuHlakani bokuZenzela (i-AI), ebewumenyezelwe emphakathini kobanyana umphakathi uphefumule ngawo ngoNtaka 2026. Ukurhoqiswa komtlamo lo kuzakuvula ithuba lokobana umthethokambiso we-AI lo usetjenzwe ngobutjha, kobanyana kuzakuba nesiqiniseko sokuthi umnqopho wawo uyagcineka bekwakhiwe namazinga azakusetjenziswa elizweni loke ngokusetjenziswa kuhle kwe-AI.
B. UmThethomlingwa
1. UmThethomlingwa womNyaka wee-2026 wokuSulwa Kweminye Yemithetho YoBulungiswa YangaPhambi Komnyaka we-1994.
1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa womNyaka wee-2026 wokuSulwa Kweminye YemiThetho yoBulungiswa Yangaphambi komNyaka we-1994, kobanyana iPalamende iwuhlolisise khudlwana. UmThethomlingwa lo ufuna ukubuyekeza bewusule eminye yemithetho esele iphelelwe sikhathi eyabethwa ngesikhathi semibuso eyamuka abantu ilizwe labo, neyabethwa ngehlelo lombuso webandlululo engasakhambisani nemilayelo yomThethosisekelo wentando yenengi begodu engasebenzeli muntu.
1.2. Ngemva kobana iPalamende seyiqedile ngawo, umThethomlingwa lo uzakusula imithetho yobulungiswa yesikhathi sebandlululo eli-149 ebeyisolo iragela phambili nokusebenza ngitjho nangesikhathi sombuso wentando yenengi. UmNyango wezoBulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo sewuthomile ukusebenzela ukusula eminye imithetho yobulungiswa yesikhathi sebandlululo.
C. Okubikelwe IKhabinethi
1. Ukusingathwa KomHlangano WabaRholi Be-SADC Ngo-2026
1.1. IKhabinethi ibikelwe ngamalungiselelo wokusingatha umHlangano wabaRholi be-SADC weHlandla lama-46 mhla ali-16 ukuyokufika mhla ali-17 kuRhoboyi 2026. Umhlangano lo uzabe ukuthoma kwesikhathi seSewula Afrika seenyanga ezili-12 zokuba nguSihlalo we-SADC. Umhlangano wemrageni waboNgqongqotjhe bezangaphandle be-SADC ubanjwe ukusukela mhla ama-22 ukuyokufika mhla ama-24 kuMrhayili 2026 eSkukuza, eMpumalanga, lapho iinthunywa zomhlangano zibonisene khona ngamaqhinga wokuqinisa ukusebenzisana esiphandeni.
1.2. Emhlanganweni wemrageni loyo kukhulunyisenwe ngeenhloko zommongondaba ezihlanu, ukuSekela ngeeMali imiSebenzi yokuLungelelanisa, amaSiso, ukuLawulwa kweenKwelede zomBuso nokuKhuthazwa kweNgeniso yaNgekhaya, ukuKhuthazwa kokwandiswa kwamaBubulo, iRherho lomLandelande wamaHlelo wokuSebenza nokuRhwebelana; umThangalasisekelo, zokuThutha nokuKhanjiswa kwePahla nokuKhamba kwaBantu ngokuKhululeka, iPahla neZenzelwa; iimBaseli, i-Oli neRhasi nemiThombo yezeNjiwa; zokuLima, iinSetjenziswa zokuLima, amaRherho wokuSabalalisa, iiMakethe nokuTholakala kunye nokuVikeleka kokuDla, namagadango wamaqalontanzi esele abonakele ekufuze ahlanganyelwe.
1.3. Ukusingatha umhlangano wabarholi nokuthatha isikhundla sikaSihlalo zizinto eziqakathekileko njengombana zizakwenza iSewula Afrika ikghone ukudosa phambili emahlelweni wokuhlelwa ngobutjha komnotho, kudoswe phambili emahlelweni wokwandisa amabubulo, kufukulwe umsebenzi wokulungelelwa kwepolitiki nomnotho kiso soke isiphande.
2. Iimbiko Yomnyaka Newekotara Yoku-01 We-National Conventional Arms Control [i-NCACC]
2.1 IKhabinethi ithole umbiko omayelana nombiko womnykaka we-NCACC 2025 kunye nombiko wokuthoma wekotara yee-2026 wokudluliswa kweenkhali ezijayelekileko ezivunyelwe ukudluliswa.
2.2 Emnyakeni ophele ngoNobayeni 2025, i-NCACC iphasise iimvumo ezima-582 zeenkhali ezithunyelwa kamanye amazwe, zemali eli-R10 lamabhiliyoni, neentifikethi zokutlolisa ezili-197, neemvumo zokwenzelwa amakontraka zemali ema-R41 yamabhiliyoni.
• Iimvumo zeenkhali ezithengwa emazweni wangaphandle eziphasisiweko zibe ma-366 ngemali ema-R269 yeengidi, kwathi i-132 yeemVumo ezimaHlangothimabili zokuthengisela iPahla ngaPhandle zemali ema-R600 weengidi ziphasiswe ngaso lesisikhathi. ISewula Afrika ithenge emazweni wangaphandle ipahla eziinsetjenziswa yemali ma-R269 weengidi.
2.3 Umbiko lo ubika godu nokuthi ngomnyaka wee-2025, kutloliswe ezinye iinkhamphani ezenza ama-5% ngaphezu kwalezo ezazitloliswe ngomnyaka wee-2024.
3 Ukuhlelwa Ngobutjha KwamaKhotho
3.1 IKhabinethi ibikelwe ngomsebenzi owenziwako wokuhlelwa ngobutjha kweKhotho ePhakemeko, begodu isekela nokuphunyeleliswa kweemphakamiso zeKomidi yezokuHlela ngoButjha eenyingini zamakhotho wabomarhastrada neenyingi ezincani lapho iingaba ezithileko zeKhotho ePhakemeko zizakuba namandla wokusebenza khona. Umnqopho walokhu kukwandisa amathuba wokuthola ubulungiswa begodu nokusekela ikambiso eyethulwa kancani kancani yokwandisa iinkhundla zomsebenzi wamajaji ekuzakulungiswa ngazo itlhayelo kilomsebenzi, bekwakhiwe neenkhundla zokungezelela emakorweni wekhotho esele abonakele.
3.2 UNgqongqotjhe uKubayi uzakuza neminye imininingwana yokugcwaliselela kilokhu ngeveke ezako. I-GCIS izakumemezela ngokukhamba kwesikhathi ngemininingwana yalokho okuyokukhulunywa ngakho.
D. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.
1. UNom. uBongikhaya Dayimani oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele womNyango wokuHlelwa ngobuTjha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya.
2. UMm. uGcobisa Joyce Soci oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DGG): ZokuPhatha emNyangweni wezokuThintana nezeThekhnoloji yeDijithali.
3. UNom. u-Dick Andries Sono oqatjhelwe isikhumdla sokuba yi-DDG: UmThangalasisekelo weThungelelwano lezokuThintana neTheknoloji emNyangweni wezokuThintana nezeThekhnoloji yeDijithali.
4. UMm. u-Jeanette Morwane Mmatsiate oqatjhelwe isikhundla sokuba yi-DDG yeemBikiindaba noMmongondaba eziSebenza ngawo emNyangweni wezokuThintana nezeThekhnoloji yeDijithali. 5. IBhodi YeHlangano YeTjhorensi Yesikwelede SokuThengisela Ngaphandle KweSewula Afrika
a. UNom. uSipho Bhanisi oqatjhelwe isikhundla sokuba mjameli weZiko lezeeMali zomBuso.
6. Ukuqatjhwa Kwamalunga Angezelelweko WomKhandlu WeSewula Afrika Ophikisana Nokwandiswa Kweenkhali Ezirhayilako
a. UmZenda u-Tebogo Seokolo; (liSekela likaSihlalo nomjameli we-DIRCO); no
b. UDorh. u-Praise Sibuyi (umjameli we-State Security Agency)
7. Ukuqatjhwa KweBhodi YezamaPoso WeSewula Afrika
c. UMm. u-Regina Sizakele Madlala (uSihlalo);
d. UMm. u-Margarete Mosibudi Phiri (iSekela lika Sihlalo);
e. UNom. uVuyo Mafata;
f. UMm. u-Tanya van Meelis;
g. UMm. uMantombi Lekhuleni;
h. U-Adv. Mthokozisi Daluxolo Xulu;
i. UDorh. Mduduzi Justice Kennedy Bophela;
j. UNom. Charley Fred Chain;
k. UNom. David Mangena; no
l. Nom. Khonanjalo Buthelezi.
E. Iminyanya Ezako
1. Ukwethulwa Kwesihlahla I-Lenacapavir
1.1 UMengameli Ramaphosa, ngokusekelwa nguNgqongqotjhe wezePilo uDorh. Aaron Motsoaledi uzokwethula intatha i-Lenacapavir, eyinjektjheni yokuthoma yalomhlobo ekhandela iNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), ehlatjwa kabili ngomnyaka.
1.2 Leligadango landisa iindlela zokukhandela ukungenwa yi-HIV ebesele vele sezikhona, khulukhulu ebantwini abasebudisini bokusela ipilisi eliselwa qobe langa, i-PrEP. Ukwethulwa kwalentatha etja kuyingcenye yomvango wamaqhinga weSewula Afrika wokuphungula abantu abatheleleka ngobutjha nge-HIV, nokukhuphula izinga lepilo ehle ebantwini.
1.3 Intatha le yethulwa ngeLesihlanu mhla ama-05 kuMgwengweni 2026 e-Lilian Ngoyi Stadium, e-Secunda, eMpumalanga.
2. INyanga YeLutjha
2.1 Kilenyanga iSewula Afrika ihlanganisa ama-50 weminyaka kwavuka imiguruguru yabantwana besikolo ngomnyaka we-1976; lesi sikhumbuzo esinamandla sokuthi ilutjha lekhethu lazidela amathambo neengazi kangangani lilwela ikululeko, ubulungiswa nokulingana.
2.2 Ukuhlonipha iTlasi yabaFundi baka-1976, iNyanga yeLutjha nonyaka nje izokukhunjulwa ngommongondaba othi “RESET@50 – The Future Calls”, okutjho ukuthi “SIPHOSA AMEHLO EMVA EMA-50 WEMINYAKA – Sibizwa Lingomuso”. Ekugidingeni isigaba sepumelelwesi, urhulumende uzokuvula ihlelo elizokuthatha umnyaka woke elinqophe ukuhlanganisa umlando womzabalazo wokulwela ikululeko namahlelo wanamhlanje wokuhlomisa ilutjha. Ihlelweli lizakuqalelela khulukhulu ifundo elinganako, umnotho oqalelela umuntu woke, ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa kunye nezakhamuzi ezinesandla eendabeni zobakhamuzi bazo.
2.3 IKhabinethi ikhombela woke amakoro womphakathi ukuthi asebenzisane norhulumende emagadangweni wokukhuthaza ukuqatjhwa kwelutjha, kufukulwe amandla wamabhizinisi bekubuyiswe, kuvuselelwe ithemba ebantwini abatjha. Ngalamagadango ahlanganyelweko, isizwe sekhethu sizakuqina ngokuqinisa amahlelo welutjha ukuthi lihlanganyele eendabeni zokwakhiwa kwesizwe nezokuhlelwa ngobutjha komnotho.
3. Sigidinga Iingaba Zepumelelo ZeKululeko
3.1 Urhulumende uzokwethula iJima Leengaba Zepumelelo yeKululeko ngaphasi kommongondaba othi “Sihlonipha UmLando, Siletha INgomuso” mhla ali-18 kuMgwengweni 2026, e-Union Buildings.
3.2 IKhabinethi izakusekela ukuhlonywa komTjhagalo waboMma womnyaka we-1956 wesiKhumbuzo seHlandla lama-70 weminyaka oyingcenye yeminyanya yesiGaba sePumelelo seKululeko yeliZwe, ekuzakuthonywa ngayo ihlelo leminyanya yokugidinga umtjhagalo waboMma womnyaka we-1956 owaba yiqophamlando.
4. Iinthorwana Zemali Esikhumbuzo
4.1 IKhabinethi ivumele umtlamo ohlanakelweko weenthorwana zemali ezisikhumbuzo ezizokukhutjhwa liBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika (i-SARB) kilomnyaka wee-2026 ngaphasi kommongondaba wezefundo. Lapha kuzokuba neenthorwana zama-R2 ezisikhumbuzo somnyaka we-125 umakekere womzabalazo u-Charlotte Maxeke athweswa ngawo iziqu zefundo, waba ngumma wokuthoma womuntu onzima ukwethweswa iziqu zefundo yeyunivesithi.
4.2 I-SARB izakubuye godu igaye nezinye iinthorwana ze-R2 zesikhumbuzo sama-50 weminyaka okwaqubuka umguruguru wabantwana besikolo eSewula Afrika ngomnyaka we-1976, nezesikhumbuzo sama-30 weminyaka kwatlolwa umThethosisekelo welizwe leSewula Afrika nokukhumbula iminyaka ema-70 yomtjhagalo oyiqophamlando wango-1956 wabomma abayokutjhagala e-Union Buildings. Ngaphezu kwalokho, kuzakugaywa neenthorwana zemali ezima-R5 ezizakuba namatshayo akhona eenthorwaneni zemali ezima-R2. Leziinkhumbuzo zitshwaya indima yefundo ekukhuphuleni amagugu womthethosisekelo nokukhuthazwa kokuhlanganyela komuntu woke eendabeni zokuthuthukiswa kokuhlalisana komphakathi nokukhula komnotho.
5. IPelaveke YokuTlolisela UkuVowuda EKhethweni LaboRhulumende BeeNdawo Lee-2026
5.1 IKhabinethi ikhumbuza boke abavowudi abalungele ukuvowuda bona bazitlolisele ukuvowuda ekhethweni laboRhulumende beeNdawo eliZako, elizakubanjwa mhla ama-04 kuSinyikhaba 2026.
5.2 Ipelaveke yokuthoma yokutlolisela ukuvowuda ingoMgqibelo mhla ama-20 kuMgwengweni 2026, nangoSondo mhlaama-21 kuMgwengweni 2026 eenteyitjhini zokuvowuda zangekhenu/eziseduze kwakho, NAMKHA ungatlolisa ngokuvakatjhela i-registertovote.elections.org.za, NAMKHA uvakatjhele ama-ofisi weKomitjhini yezeKhetho yangekhenu emini ngesikhathi somsebenzi.
5.3 Izakhamuzi zikhunjuzwa bona zingavowuda lapho zizitlolisele khona ukuvowuda, begodu iinteyitjhi zazo zokuvowudela ezilungileko zingazithola ku-maps.elections.org.za/vsfinder.
5.4 IKhabinethi ibawa abantu abatjha khulukhulu, ukuthi babe nesandla ekwakhiweni kwengomuso leendawo zemakhabo ngokuba nesandla ekhethweni.
6. Amakarada We-SASSA
6.1 IKhabinethi ikhuthaza boke abarhola umrholo wesibonelelo sembusweni ngamaKarada weGolide we-SASSA ukuthi bawajamiselele ngamakarada amatjha abizwa ngokuthi ma-Postbank Black Cards ngaphambi kwelanga lokugcina ukusebenza kwawo mhla ama-31 kuRhoboyi 2026.
6.2 Kusimahla ukujamiselela ikarada lomrholo, begodu umuntu angalijamiselela eendaweni lapho kuneenteyitjhana zokuraga khona imisebenzi enjalo eendaweni zeentolo elizweni loke.
Imilayezo
1. Silila Imbiko
IKhabinethi ibalilela imbiko abangani nabemindeni yalaba abalandelako:
• Umbikiindaba ohlonitjhwako u-Baldwin Ndaba, umsebenzi wakhe webizelo omuse emigadangisweni yamaphephandaba neminye imigadangiso iminyaka eminengi. Uzakukhunjulwa ngethando lakhe lelizwe lekhabo, ubukghonofundwa bakhe emsebenzini nokuhlala eqinisweni soke isikhathi.
• U-Ma Griet Margaret Messelaar, indlovukazi yebuKhosini bama-Griqua, olambalele aneminyaka ephakeme ngokungavami, eli-106. Uzakukhunjulwa njengomtjhotjhozeli welimi lesi-Griqua nangamagugu womhlobo wekhabo, nangesithunzi sakhe esikhethekileko, nangobuhlakani akade anabo.
• UKsk. Dina no-Ernest Marais, abebamumuntu nomkakhe ababulewe e-KNP, begodu kubukwa namapholisa wakwa-SAPS nabanye abathobelisimthetho ngokubagola msinyana abasolwa ngalamacala wokubulala.
2. Siyabathozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako
• Isiqhema sebholo selizwe iBafana Bafana njengombana ijamele ilizwe lekhethu nje emidlalweni yee-2026 yeBhigiri yePhasi ye-FIFA e-United States. IKhabinethi ifisela isiqhema sekhethwesi amandla, ibumbano nokuzwana nepumelelo ekundleni yokudlalisana yephasi loke. Ilizwe lekhkenu alizitjhaye ngani Bafana!
• I-Mamelodi Sundowns (amaSandawana, Kabo-Yellow) ngokwethweswa kwayo unongorwana weenkutani ze-CAF zee-2026. Isiqhemesi senze iSewula Afrika yazikhakhazisa ekundleni yekhonthinenti ye-Afrika, ngokunjalo yabe isafakazela ukuthi nangambala iyindlukulu ebholweni ye-Afrika.
• I-Orlando Pirates (amaBhakhaniya, Ezimnyama Ngekani) ngokuthumba kwayo unongorwana weenkutani ze-PSL wee-2026.
• Umvumi wedumo weSewula Afrika u-DJ Black Coffee ngokuthengiswa kwamathikithi aphele wekhonsayithi yakhe ye-London e-02 Arena egcwaliswa babantu abama-20 000, ngaleyindlela waba yi-DJ yokuthoma ebuya e-Afrika yokuthandwa kangaka. U-Black Coffee ulime indima ekulu yokusiza umvumo weSewula Afrika negido lawo ekundleni yomvumo wephasi, kanti-ke uphumelele ukuyokuvuma eenkundleni zokuvuma zedumo eliphezulu ephasini zombelele ezinjenge-Ibiza, i-Coachella ne-Madison Square Garden.
Imibuzo ingathunyelwa: eZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)
Ukhulumisane: noMm. uNomonde Mnukwa, umJaphethe womNqophisi Zombelele
Iselifoni: 083 653 7485

