A. Tindzaba Letibalulekile Talelive
1. Temnotfo
1.1. Kukhula kwetemnotfo
1.1.1 Ikhabhinethi itibonile tinombolo tesamba semkhicito wasekhaya (i-GDP) njengaloku tikhishwe yi-StatsSA letikhombe kutsi umnotfo ukhule nga-0.1% ngekota (yekucala (i-Q1) anga-2025, nekutsi loku kulandzela kukhula nga-0.4% ngeKota Yesine yanga-2024.
1.1.2 Emkhatsini walokunye, imboni yetekulima, temahlatsi nekudoba tenyuke nga-5.8%, kwasekutsi imboni yetekutfutsa, yetekubeka imphahla neyetekuchumana tenyuke nga-2.4%. Kuchubeka kuloko, imboni yetekuhweba neyekuhlala nekulala tenyuka nga-0.5%.
1.1.3 Ikhabhinethi isasekhatsatekile mayelana nekwehla embonini yetekwakha imphahla, ikakhulu ngobe hulumende ukubeke njengacalangaye kugcugcutela tekwakha imphahla tendzawo nekutsi-ke ngaleyo ndlela ulindzele kuphotfulwa kweNchubomgomo Yetetimboni lebuyeketiwe.
1.1.4 Hulumende uyawuvisisa umtselela wetinsayeya letikhona kutekuhleleka kwekusebenta kwemphahla nekutfutfutfwa kwetimphahla ngebunyenti lokuchubekako nekuba nemtselela ekukhuleni kwemboni yetetimayini, nekutsi sigcile kakhulu emsebentini we-Operation Vulindlela Phase 2 neBudlelwane Nemabhizinisi Ahulumende kusombulula ngekushesha tinsayeya tekutfutfwa kwemphahla ngebunyenti kulelive.
1.1.5 Ngaleyo ndlela-ke, Ikhabhinethi iyakwemukela kuvunywa kweLuhlelomsebenti Lwetimali Tahulumende Lwanga-2025 Libandla Lavelonkhe lokuyinto letakwenyusa lusebentisomali lwahulumende kulutjalomali lwesakhiwonchanti ( (sigidzi setigidzi sinye semarandi esikhatsini seminyaka lemitsatfu).
1.2 Luklayo Lwekota Lwebantfu Labasebentako Nalabangasebenti
1.2.1 Ikhabinethi iyinakile imibiko yebetindzaba levuse kukhatsateka macondzana nemanani alabacashiwe kumkhakha longakahleleki ngesikhatsi seLuklayo Lwekota Lwebantfu Labasebentako Nalabangasebenti (i-QLFS).
1.2.2 I-QLFS igcogca idatha lamayelana nalokwenteka emakethi yebasebenti yalowo nalowo loneminyaka le-15 budzala nalabangetulu kuleyo minyaka njalo nje ngekota. Kwengeta kuloko, i-StatsSA sikhipha umbiko lophelele njalo nje ngeminyaka lemine, lofaka ekhatsi sikhungo sedatha lesingalawulwa seLuklayo Lwebacashi Nalabatisebentako (i-SESE). Loluklayo kuhloswe ngalo kuniketa kuvisisa lokujulile macondzana netimphawu kanye nekusebenta kwemkhakha wetemabhizinisi longakahleleki lapha eNingizimu Afrikha.
1.2.3 Ikhabhinethi beyisolomane icocisana ngekukhetsa kutsi kube yi-SESE yekota nome ngemnyaka, nanome kunjalo i-StatsSA itawudzinga kufinyelela kurejista yemabhizinisi langakahleleki kwanyalo lengekho lapho i-StatsSA ingakhona kutfola khona isampuli lemelele.
1.2.4 Phambilini simemetele kutsi Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yavelonkhe Yekunika Timvume Emabhizinisi (i-NBLP) letakwenta kutsi kube nemgomo lofananako wekunika imvume emabhizinisi langakahleleki emkhatsini walokunye kanye nangesikhatsi sekucala kwekusebenta kwaleNchubomgomo, Litiko Letekutfutsukisa Emabhizinisi Lamancane kufanele kutsi lakhe irejista letsembekile yemabhizinisi langakahleleki latakwenta ncono i-QLFS kanye nekutsi kungaba ne-SESE ngemnyaka.
2. Tebulungiswa Nekuvikelwa Kwebugebengu
2.1 Tekuphepha Nekuvikeleka
2.1.1 Ikhabhinethi iyinakile inkhulumomphikiswano lechubekako lamayelana nebugebengu lapha eNingizimu Afrikha kanye netinsolo tekutsi kute lisu leliphatsekako lahulumnde lekubukana nebugebengu lapha eNingizimu Afrikha, nanome mhla tinge-23 Inkhwekhweti 2025, Indvuna Yetemaphoyisa ikhiphe lubalobalo lwebugebengu lwangeKota Ye-4 lwanga-2024/5 (Kusukela mhla lu-1 Bhimbidvwane kuya mhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2025).
2.1.2 Ngesikhatsi kukhishwa lolubalobalo lwebugebengu Indvuna Yetemaphoyisa yachaza Bocalangaye Bekuchuba Tebuphoyisa Kwekuphatsa Kwesikhombisa ngalendlela lelandzelako: (a) Kunciphisa lizinga lekubulala, (b) Kunciphisa tibhamu letingekho emtsetfweni anye nekucinisa kulawulwa kwetibhamu letisemtsetfweni, (c) Kulwa ne-GBVF, (d) Kuhlakata bugebengu lobuhleliwe, lokufaka ekhatsi tinhlangano letishushumbisi atidzakamiva, kubanjwa inkunzi kwetimoto letitfwala imali, kufuna kukhokhelwa imali ngenkhani kanye nekutfwala bantfu ngenkhani, kubukana nebugebengu bemacembu, kanye nekulwa nenkhohlakalo – ekhatsi embutfweni we-SAPS kanye naseveni lonkhe.
2.1.3 Lubalobalo lweKota Yesine nga-2024/25, lukhombise inchubekelembili (kwehla jikelele) nakucatsaniswa nesikhatsi lesifananako kumnyakatimali waphambilini. Sibonelo, etiteshini temaphoyisa letinge-30 letinebugebengu lobusetulu lobubikwako, letinge-13 tibike tehlakalo letiphasi, kwatsi le-2 tabika kutsi kute ingucuko.
2.1.4 Macondzana nekubulawa kwebalimi, lubalobalo lwebugebengu lukhomba kuhlaselwa lokuphatselene nemapulazi ebhizinisi, kantsi-ke ngekwemtsetfomgomo hulumende akabahlukanisi bantfu ngekwebuve, ngekusho kwelwatiso lolungasilo lolusandza kuvela, mayelana nebanikati bemapulazi lababulewe bobabili (2) bebangema-Afrikha, (2) bekubasebenti basemapulazini, kantsi munye kulabalawuli labasihlanu bemapulazi lababulawa bekangumu-Afrikha.
2.1.5 Macondzana netibhamu letingekho emtsetfweni, i-Operation Shanela iyachubeka nekuveta umphumela njengaloku kusandza kubanjwa tibhamu leti-128 letingekho emtsetfweni kanye nekubanjwa kwebantfu labange-82.
2.1.6 Lihhovisi Lemcondzisi Leliphenya Tebugebengu Letibekwe Embili lisachubeka nekwenta umsebenti walo, lokube nemphumela webasolwa labange-656 labahlanganiswa nebugebengu lobumatima lobuhleliwe, labange-220 bebugebengu lobumatima betemabhizinisi kanye nalabange-72 benkhonhlakalo lematima.
2.1.7 Macondzana ne-GBVF, inkhulumiswano leholwe i-IMC mayelana ne-GBVF itawubanjwa ngaLesihlanu, mhla ti-13 Inhlaba 2025 lapha eHholeni Yemmango e-Atteridgeville ePitoli futsi itawugcila ekufezekiseni Luhlelo Lwavelonkhe Lelisubuciko nenchubekelembili. Itawuhlola lizinga iphindze futsi icinisekise kuphumelela nelikhono ekwetfuleni tinsita kulabo labahlukunyetiwe ngekwe-GBVF.
2.1.8 Ikhabhinethi ikwemukele kuvuma licala lokwentiwe ngulomunye webabulali lababulala Sindiso Magaqa Mabhalane Jikelele waphambilini weMbutfo Welusha LwaKhongolose ngaKholwane 2017 kanye neLikhansela laseMzimkhulu. Ikhabhinethi kubulala lokuphatselene netepolitiki ikutsatsela etulu kakhulu ngobe lababulawako linengi labo kuba ngulabo labatinikele ekulweni nenkhohlakalo. Siyetsemba kutsi lokuvela kwaloku kutawuveta lwatiso lolumayelana nalabanye labadlale indzima kuloku.
2.2 Kubuyiswa ekhaya kwematsambo ebantfu baseNingizimu Afrikha labashona ekudzingisweni
2.2.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweSigaba se-2 sePhrojekthi Yekubuyiswa Ekhaya Kwematsambo Alabashonela Ekudzingisweni, lokufaka ekhatsi kungcwatjwa futsi kwematsambo abokhokho bemaKhoi nemaSan. Nanome lokufana nekuhhubha emathuna kanye nekubuyiselwa ekhaya kwematsambo alabo bebalwela inkhululeko labashonela ekudzingisweni kusagcilwe kuko. Lomtamo wekubuyisa ekhaya kanye nekungcwatjwa futsi kwematsambo emaKhoi nemaSan ngaphandle kwalelive kubalulekile ekurekhodini ngalokunembako kwabokhokho baseNingizimu Afrikha. Lenchubo yekugcwaba futsi kwematsambo abokhokho labadzabuka eNyakatfo Kapa, sekusesigabeni lesesichubekile impela kanye nekubonisana nemimango letsintsekako kuyachubeka.
2.2.2 Lomtamo wakhela emphumelelweni lebekhona yekubuyiswa ekhaya kwebalweli benkhululeko baphambilini labange-49 nga-2024 nekutsi loko kubufakazi bekutinikela kwahulumende ekulungiseni kungabikhona kwebulungiswa ngekwetemlandvo kanye nekwenta kutsi kube nebunye kanye nekwelapheka esiveni. Litsimba lelihlangene litawucala nje khona madvute ngeluhambo lwekuya e-Angola, eLusutfu, eZambiya naseZimbabwe kuyokwenta lucwaningo, kuyowuhlola lirekhodi lasemathuneni kanye nekufuna emathuna.
2.3 Umbungato wekusungulwa kweNkantolo Yemtsetfosisekelo
2.3.1 Umnyaka wa-2025 usho iminyaka lenge-25 kusukela kwaba neseshini yekucala yiNkantolo Yemtsetfosisekelo, lokuyintfo lemcoka ekuvikeleni intsandvo yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo.
2.3.2 Kungalowo moya-ke Ikhabhinethi yakwemukela lokucocisana emkhatsini wahulumende neLuphiko Lwetebulungiswa lebeluholwa Lijaji Mandisa Maya kanye netinhloko tetinkantolo lebetingeniswe nguMengameli Cyril Ramaphosa. Lokucocisana bekugcile ekucocisaneni ngekufezekisa kwetinyatselo tekuphatsa letisilele kunika emandla timiso temtsetfosisekelo tekucinisekisa teluphiko lwebulungiswa, njengephalamende, isebenta njengeluhlaka lolutimele lwembuso. Kokubili Sigungu Lesiphetse neLuphiko Lwetebulungiswa kucinisekise kutinikela lokwabelene kute kwakhiwe luhlelo lwetebulungiswa lolucinile, nalolunemphumelelo kakhulu lolugcile kakhulu emagugwini emtsetfosisekelo wetfu.
3. Kuvikeleka Ngekwetenhlalo Nekutfutfukiswa Kwebantfu.
3.1 Simo selitulu lesibi kakhulu
3.1.1 Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emindenini yalabo labalahlekelwe timphilo tabo ngesikhatsi setikhukhula etindzaweni letahlukahlukene eMphumalanga Kapa. Kute kube ngulamuhla, bantfu labalahlekelwe timphilo tabo sebabonkhe bange-57. Imindeni leminengi ite tindzawo tekuhlala nesakhiwonchanti sonakele kuto totimbili tifundza, saseMphumalanga Kapa nesaKwaZulu-Natal.
3.1.2 Hulumende uchumanisa kusebenta kwetekutakula nekwesekela kuto totimbili Tikhungo Tesifundza Tenhlekelele kanye Netikhungo Tavelonkhe Tetenhlekelele njengaloku tichunyaniswa i-IMC yetelulawulo lwetihlekelele. Emacembu etimo letiphutfumako aphindze futsi atfunyelwa lasuka eGqeberha, e-East London kanye naseSigodzini saseChris Hani aya etindzaweni letitsintsekile kute ayewusekela baphendvuli bendzawo.
3.1.3 Ikhabhinethi icaphelisa wonkhe umuntfu kutsi acaphele kulamalanga lamubalwa lalandzelako ngenca yesimo selitulu lesibi kakhulu lesilindzelekile etindzaweni letinengi talelive. Loku kungafaka ekhatsi kwehla kwemazingakushisa, kukhitsika imimoya lenemandla kanye netimvula letinkhulu.
3.1.4 Takhamuti tiyelulekwa kutsi ticaphele tecwayiso tesimo selitulu sendzawo letikhishwa emsakatweni, kumabonakudze kanye nasetinkhundleni tekuchumana futsi tigweme kuhamba etimeni letingakaphephi. Bahambi bayagcugcutelwa kutsi baphindze baluhlele kabusha luhambo lwabo nome baluhlehlise nababukene netimo telitulu letibi kakhulu.
4. Temphilo
4.1 Luhlobo lolunye lolusha lwe-COVID-19 etigodzini letitsite tase-Asia.
4.1.1 Ikhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrikha kutsi lelive, ngekusebentisa Litiko Letemphilo (i-DoH) ikucaphele ngeliso lelusoti lokuvumbuka kweluhlobo lolusha lwe-COVID-19, lolwatiwa ngekutsi yi-Nimbus nome yi-NB.1.8.1, lehambisana nekwenyuka kwetehlakalo tayo etigodzini letitsite tase-Asia.
4.1.2 Ikhabhinethi icela tonkhe takhamuti kutsi ticinisekise kutsi tilandzela tindlela tekuhlanteka lokufaka ekhatsi kugwema kuchawulana lokungakadzingeki, kugeza tandla ngensipho, kuvala umlomo nawukhwehlela, kusebentisa tifonyo nangabe unemkhuhlane kanye nekuhlala ekhaya nangabe utiva awukaphili kahle. Sikukhombisile ngesikhatsi selubhubhane kwe-Covid-19 kutsi ngekusebentisa nje letindlela letilula, singakunciphisa kubhebhetseka kwekugula lokuphatselene nekuphefumula.
4.2 Sifo sematele
4.2.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kuphendvula ngekushesha lokwentiwe Litiko Letekulima, ngemva kwekubhedvuka kwesifo sematele. Tifundza letitsintseke kakhulu KwaZulu-Natal (i-KZN) eMpumalanga naseGauteng. Litiko li-ode umutsi wekugoma longetulu kwe-900 000 wetilinganisomutsi, sitfungo sekucala kulindzeleke kutsi sifike khona madvute.
4.2.2 Etindzaweni lapho kunekubhedvuka lokusachubeka, yonkhe imphahla lesulelekile igcinwa endzaweni levalelekile; akuvunyelwa kutsi kungenwe kuto, kuphunywe kuto nome kwendlulwe kuletindzawo nome emapulazi. Tindzawo letinkhulu, lapho loko naloko kungeke kunikwe satiso seluvalelo, timenyetelwa njengeTindzawo Telulawulo Lwesifo futsi kusetjentiswa loko kuvinjelwa.
4.2.3 Kwengeta kuloko, kusentiwa emasu ekusungula i-Biosecurity Council letawuhlangangisa ndzawonye Luphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrikha, bodokotela betilwane, bososayensi, Umtimba Logunyata Lulawulo Lweminyele kanye nabokaputeni bemboni kute kuphendvulwe kancono nakunekubhedvuka esikhatsini lesitako kanye nekulawula bungoti lobuphatselene naloko.
4.3 Sikhatsi semnyaka sekusoka
4.3.1 Sikhatsi semnyaka sekusoka ebusika sanga-2025 sesifikile, hulumende solomane usasetimisele kucinisekisa kuphepha kwebasoki, kepha abe alondvolota kugcinwa kwalelisiko linjalo.
4.3.2 Tinyatselo letinengi tiyafezekiswa tesikhatsi semnyaka sekusoka sanga-2025, lokufaka ekhatsi kubhaliswa ngalokusemtsetfweni kanye nekucinisekiswa kwetikolo tekusoka, kanye neluhlolokuhlunga lwetemphilo lolwentisisiwe lwabo bonkhe basoki. Nome ngabe ngusiphi sikolo lesephula umtsetfo, lesingayilandzeli imitsetfosimiso yekuphepha nome lesibeka engotini timphilo sitawuvalwa ngaphandle kwekungatsita.
4.3.3 Ikhabhinethi icela Batali nebondli kutsi badlala indzima yabo ekucinisekiseni kuphepha kwemadvodzana abo ngekutsi basebentise kuphela tikolo tekusoka letigunyatiwe. Batali bangabika tikolo tekusoka kuma-ejensi lacinisekisa kugcinwa kweMtsetfo nome etiteshini temaphoyisa labasedvute nato.
5. Tekubusa
5.1 Inkhulumiswano Yavelonkhe
5.1.1 Ikhabhinethi iyasemukela lesimemetelo lesentiwe nguMengameli Cyril Ramaphosa selusuku lweNgcungcutsela Yavelonkhe, lolumhla ti-15 Ingci 2025 njengencenye yenchubo leya eNkhulumiswaneni Yavelonkhe. Lengcungcutsela ilitfuba labo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrikha lababuya kuyo yonkhe imikhakha yekuphila kute kucocisanwe ngetinsayeya live letfu lelibukene nato kanye nekuphakamisa tisombululo lekumele kutsi ticutjungulwe nguhulumende kute kucalwe tisebetjentiswe nakungenteka.
5.1.2 Mengameli Ramaphosa Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) lelitawuholwa Lisekelamengameli Paulos Mashatile kulungisa, kuchumanisa kanye nekuchuba inchubo yako kokubili Ingcungcutsela Yavelonkhe neNkhulumiswano Yavelonkhe.
5.1.3 Mengameli Ramaphosa uphindze futsi wachubeka wakhetsa licembu leBantfu Labatiwako labatawunika hulumende inkhombandlela kuko kokubili Ingcungcutsela Yavelonkhe Nenkhulumiswano Yavelonkhe.
5.2 Imiphumela yeluhlolomabhuku yabohulumende bendzawo
5.2.1 Ikhabhinethi iyinakile imiphumela yeMbiko Jikelele lamayelana nemiphumela yeluhlolomabhuku yaBohulumende Bendzawo wanga-2023/24 lokhombisa intfutfuko letsite etindzaweni letiphatselene netitatimende tetetimali kanye nemibiko yekusebenta.
5.2.2 Lombiko ugcamisa kutsi bomasipala laba-41 batfole umbiko weluhlolomabhuku lote lichashati ngemnyakatimali wanga-2023/24. Uphindze futsi ukhombise kutsi bomasipala labange-59 bayente ncono imiphumela yabo yeluhlolomabhuku kusukela nga-202o/21, kwatsi lenge-40 kuphela lebuyele emuva.
5.2.3 I-AGSA unake kutsi kube nekwenyuka kulusebentisomali lolungakagunyatwa, nanome kunjalo umsebenti wentiwe, lolusebetisomali lwephula nome aluhambisani netincabekelwane te-MFMA/ PFMA kanye nalomunye umtsetfo losebentako kuloko, lokusho kutsi yaze nje yabonwa yi-AGSA, kusho kutsi leso sikhungo sehlulekile kuhambisana netimiso letifanele teMitsetfo lesebenta kuloko.
5.2.4 Ikhabhinethi ikhutsatwe kutinikela kweMhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrikha kucedza kusebentisa imali kabi kanye nekuyisaphata ngembikwekuphela kwesikhatsi sakhe ehhovisi. Lusebentisomali lolubi kanye naLolusaphatako luchazwa ngekutsi lusebentisomali lolwentiwele lite, aluzange lube nenzuzo kanye neligugu kulesikhungo.
5.2.5 Ngekusebentisa kufezekisa Tingucuko Tahulumende Wendzawo letetfulwe ngaphasi kweSigaba se-2 se-Operation Vulindlela, hulumende utawubenta kute asekele lokutinikela lokubalulekile lokwentiwe nguMhlolimabhuku Jikelele kanye neKusebenta naletikhungo kute kulandzelwe inchubo lencunyiwe kute kulawulwe lusebentisomali lolungalandzeli tincabekelwane temtsetfo. Lomsebenti utawuphindza futsi ungetwe lubuketo lweMtsetfo Lokusakhulunyisanwa ngawo waHulumende Wendzawo kute kucedvwe leto tindzawo letinelusebentisomali lolungalandzeli tincabekelwane temtsetfo lolubangwa ngemagebe etemtsetfo.
5.3 Umkhankhaso weMadolobhakati neMadolobha lahlobile
5.3.1 Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kwemkhankhaso weLisekelamengali Paulos Mashatile weKuhlobisa Emadolobhakati Nemadolobha kute kugcugcutelwe imimango kutsi igcine emadolobhakati nemadolobha etfu ahlobile.
5.3.2 Nanome lomkhankhaso wetfulwe eDolobhenikati laseJozi, lomkhankhaso utawusabalaliselwa nasemadolobhenikati nemadolobha kuletinye Tifundza kulamaviki letako.
5.3.3 Ikhabhinethi icela takhamuti kutsi kube ngumtfwalo wato kugcina tindzawo tetfu temmango tihlobile futsi titinhle, kanye nekutsi lesimondzawo sisitsatse ngekutsi setfu. Lomtamo savelonkhe kuhloswe ngaso kutsi kwakhiwe tindzawo tasemadolobheni letihlobe kakhulu, letinekulondvolotwa kwemvelo nekuyigcina iphilile futsi lefaka wonkhewonkhe kakhulu.
6. Tindzaba Temave Emhlaba
6.1 Ingcungcutsela Ye-G7
6.1.1 Mengameli Cyril Ramaphosa utawuhambela Ingcungcutsela Yebaholi be-G7 eKananaskis, eCanada, kusukela mhla ti-15 kuya mhla ti-17 Inhlaba 2025.
6.1.2 Ingcungcutsela ye-G7 kuhloswe ngayo kulugiswa kwetinsayeya letiphutfumako temhlaba wonkhe letifaka ekhatsi kugcugcutela kukhula kwetemnotfo lokungukhukhulelangoco, kulwa netingucuko tesimomvama selitulu kanye nekubukana netinkimbonkimbo tetebucwepheshe letigucuka ngekushesha.
6.1.3 Tinkhulumiswano kulindzeleke kutsi tigcile ekukhatsatekeni ngekuvikeleka kwemave emhlaba, ikakhulu ngekungcubutana lokuchubekako e-Ukraine kanye nekucinisa kusimama kutemnotfo wemhlaba wonkhe.
6.2 Budlelwane beleRashiya neNingizimu Afrikha
6.2.1 Lisekelamengameli, Paulos Mashatile, utawutsatsa luvakasho lwekusebenta lwekuya kuRussian Federation emkhatsini wamhla ti-16 namhla ti-17 2025, kuyewucinisa budlelwane lobudzala betebuncusa nebetemnotfo emkhatsini weNingizimu Afrikha neRussina Federation.
6.2.2 Loluvakasho luveta litfuba lwekucinisa budlelwane betemnotfo, kuhlwaya tindlelo letinsha tekuhlanganyela kanye nekugcugcutela kuthula kulesigodzi. INingizimu Afrikha igcugcutela sisombululo sekuthula kulokungcubutana emkhatsini weRashiya ne-Ukraine futsi iyachubeka nekudlala indzima yekuba ngumlamuli longatsatsi luhlangotsi.
B. Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi
1. Kufezekiswa Kwemiphumela ye-Indaba Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle
1.1. Ikhabhinethi itfole lwatiso lolusha lwakamuva lolumayelana nemasu ekufezekisa imiphumela ye-Indaba Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle, lebeyibitwe ngenhloso yekutfola tisombululo tetinsayeya tetemanti nekuhanjiswa kwendle live laseNingizimu Afrikha lelibukene nato.
1.2. Lemiphumela icinisisa kutinikela kwahulumende ekuncobeni letinsayeya talomkhakha kanye nekwakha umkhakha wetemanti nekuhanjiswa kwekungcola losimeme, lofaka ligalelo ekuhlonipheni sitfunti nenhlalakahle yebantfu baseNingizimu Afrikha.
1.3. Ikhabhinethi iyakwemukela kutinikela kwalabatsintsekako ekwenteni ncono kuletfwa kwetinsita kulomkhakha ngekusebentisa tingenelelo esikhatsini sethemu lemfishane, lesemkhatsini neyesikhatsi lesidze ngekuba netincumo letimcoka letigcile kulolokulandzelako:
1.3.1. Onkhe ematiko ahulumende kufanele kutsi akhokhele ema-inivoyisi lalungile labuya kubomasipala kungakapheli tinyanga letintsatfu nekutsi bomasipala kufanele kutsi basebentise tinyatselo leticinile tekulawula sikweleti ematikweni ahulumende langakhokhi.
1.3.2. Yonkhe Imitimba Legunyata Tinsita Tetemanti (i-WSA) ikhokhekhele ngalokuphelele ema-inivoyisi ayo lakhona kuMabhodi Etemanti Nekuhanjiswa Kwendle (i-DWS), kucale ngekushesha, i-DWS nemabhodi etemanti afezekiswe indlela levunyiwe yekwesula tikweledi kubomasipala labafanelekile, icale ngekushesha nekutsi i-DWS ifezekise Lisubuciko Lentsengo Yemanti Langakahlantwa ngamhla lu-1 Mabasa 2026.
1.3.3. Temafa Avelonkhe tiphotfule lubuketo lwendlela yekusita ngetimali kwabohulumende bendzawo ne-DWS kutsi kusungulwe umlawuli lotimele wemanti langabiti kute kulawulwe intsengo yemanti kuyo yonkhe inchubo yekukhicita emanti, kungakapheli iminyaka lemitsatfu.
1.3.4. Bonkhe Batfulitinsita Betemanti/ema-WSA (ema-WSP) lete tinhlelo letingangenisi imali ngemanti, kutsi tibe setinato ngeNkhwekhweti 2025, onkhe ema-WSA langakabekeli eceleni Imalingena ekutsengiseni emanti kute emanti asebente kutsi atsatse tincumo atise kuMkhandlu wawo kungakapheli tinyanga letisitfupha nekutsi onkhe ema-WSA abukete emarejista awo alabo labaphuye kakhulu kanye nekucinisekisa kutsi emanti amahhala anikwa labaphuye kakhulu kungakapheli iminyaka lemibili. Bonkhe labanye bantfu labasebentisa emanti bakhokhele emanti nekutsi Imalingena igcogcwe kubo bonkhe labawasebentisako.
2. Emalungiselelo eNgcungcutsela ye-G20
2.1. Ikhabhinethi itfole lwatiso lolusha lwamuva mayelana nemsebenti lochubekako njengaloku live litilungiselela kungenisa Ingcungcutsela Yebaholo be-G20, njengaloku imihlangano leminengi ichubeka ibanjwa.
2.2. I-IMC ye-G20 ibikile mayelana neMaphrojekthi eMshiyalifa e-G20 lahleliwe kanye nemicimbi leseceleni ngaphasi kwemcondvo wekwesekela Lihhovisi laseNingizimu Afrikha Lekwengamela i-G20. Loku kufaka ekhatsi emaphrojekthi emshiyalifa letekuvakasha ngaphasi kwebuholi beLitiko Letekuvakasha, kanye nemicimbi lefanana neNgcungcutsela Yelutjalomali Kutekuvakasha, i-Tourism Hackthon, kanye neLidolobha LelicaneLekusimamisa Tekuvakasha.
2.3. Loku kuhloswe ngako kusebentisa inkhundla ye-G20 kute kuphakanyiswe futsi kubekwe iNingizimu Afrikha endzaweni yekuba yindzawo lokungayiwa kuyo ngekutikhetsela yetekuvakasha kanye nelutjalomali lwetekuvakasha.
2.4. Lemihlangano ye-G20 lelandzelako beyibanjwe eNingizimu Afrikha kulungiselela Ingcungcutsela ye-G20:
2.4.1. Umhlangano wesitsatfu weLicembu Lesiphelane Lekusebenta Letemnotfo Wedijithali (i-DEWG) lobewubanjwe mhla ti-9 kuya kumhla ti-11 Inhlaba 2025 eLimpopo, lobewugcile ekuchubeleni embili luh;u lwabocalangaye lababelenwe lokuhloswe ngabo kwenta kutsi umnotfo wedijithali ifake wonkhe wonkhe kakhulu, kube nekutilandza kakhulu kanye nekwenta kakhulu kutsi kube nentfutfuko lesimeme.
2.4.2. Umhlangano wesitsatfu weLicembu Lesiphelane Lekusebenta Letemumo Nekuhleleka Kwemitfombolusito Yetetimali Temave Emhlaba lobewubanjwe mhla ti-9 kuya kumhla ti-10 Inhlaba 2025 eLimpopo, lobewucoca ngeluhlakamsebenti lwekucaphela nekubika lwe-Roadmap ye-G20 lwekwenta ncono nekukhulisa kanye nekwenta Emabhange Etentfutfuko Lamhibahiba (ema-MDB) kutsi aphumelele kakhulu.
2.4.3. I-Indaba yeTemfundvo Yesifundza ye-G20 beyibanjwe eKZN mhla ti-10 Inhlaba 2025 ihlwaye ematfuba latakwenta kutsi emave langemalunga kutsi anikete imfundvo lesezingeni yekunakekela iminyaka yekucala yekukhula kwemntfwana kanye nemfundvo kanye nekukhicita bafundzi labakhonako bakusasa.
2.4.4. Ingcungcutsela ye-Sherpa ye-U20 kanye neLibandla Labosodolobha base-Afrikha lebeyibanjwe kusukela mhla ti-12 kuya mhla ti-14 Inhlaba 2025 lapha eDolobhenikati laseTshwane, ihlanganise ndzawonye bosodolobha lababuya emaveni lahlukane kute kucocisanwe ngabocalangaye labafanana nematfuba etemnotfo, lokungentiwa mayelana nesimomvama selitulu, kulingana ngekwenhlalo kanye nengucuko tedijithali.
2.4.5. Umhlangano wesine weLicembu Lesiphelane Lete,philo wabanjwa kusukela ngamhla ti-10 kuya kumhla ti-13 Inhlaba 2025 eGauteng, futsi wacocisana ngematfuba ekwendlulisa tebucwepheshe, lusito lwetetimali lolusimeme kanye nekuhambisana nemitsetfosimiso kucinisekisa kufinyelela ngesikhatsi nekufinyelela ngekulingana kumathulusi ekusindzisa imphilo ngesikhatsi setemphilo letiphutfumako.
2.4.6. Umhlangano wesitsatfu weLicembu Lesikhashana Lekuhlakanipha Kwekutentela (i-AI), Tekubusa Idatha Netungucuko Letinsha teNtfutfuko Lesimeme wabanjwa kusukela mhla ti-12 kuya mhla ti-13 Inhlaba 2025, unika litfuba emave langemalunga e-G20 kutsi ahlele ngemumo wentfutfuko welikusasa le-AI nekusetjentiswa kwayo ngumhlaba wonkhe kanye netimfuno temmango.
C. Tincumo teKhabhinethi
1. Umbiko weLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna lamayelana neKugula lokubangwa Kudla
1.1. Ikhabhinethi iwutfolile umbiko we-IMC lamayelana neKugula lokubangwa Kudla ngalokukhetsekile locondze ngco kutibulali tilokatana te-organophosphate.
1.2. I-IMC yelulekwa nguMkhandlu Wetindvuna Wetekweluleka (i-MAC) mayelana netifo letibangwa kudla njengaloku wakhetfwa yiNdvuna Yetemphilo, Dkt. Aaron Motsoaledi. I-MAC wakhiwa tati letibuta etingonini letahlukah;ukene tetemphilo futsi titawuniketa inkhombandlela lamayelana nekuvikelwa kubhedvuka esikhatsini lesitako.
1.3. I-MAC yenta umsebenti wekutfola kubakhona kwekusetjentiswa kwe-Terbufos, (leyatiwa ngalokwetayelekile kusi yi-Galiphirimi), umkhicito loyingoti lenkhulu lowabangela kufa kwebantfwana labasikhombisa eNaledi, eSoweto. Nanome kunjalo lokungiko mbamba kwekuncuma kutsi yini kahle hle lokwabangela kutsi labantfwana bavulelekeke kulomkhicito akucondzakali, lokungenteka kutsi labantfwana badla kudla labakutsenga etitolo teiiphaza tendzawo kusaseyinchazelo levakalako.
1.4. Ikhabhinethi ikuvumile kuvinjelwa kanye nekungatsengwa eveni langephandle kwe-Terbufos ingene eNingizimu Afrikha, lokuyikhemikhali lehlukaniswe njenge-organophosphate, ngalokwetayelekile lesetjentiswa njengesibulalitilokatana nesibulali setilwanyana letiluhlupho.
1.5. Litiko Letekulima litawuhola inchubo yekubonisana lemayelana nalokuvinjelwa lokuhambisana neLisu langa-2020 lekucedza tibulalitilokatana netibulali tetilwanyana letiluhlubo letingushevu sikhatsi lesitsite kanye nekusebenta kutsi kutfolwe letinye tindlela letiphephile kune-Terbufos.
D. Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1. Mnu. Ndumiso Kubheka njengeSisebenti Lesikhulu se-Ejensi Yavelonkhe Yekutfufukisa Lusha
2. Emalunga eBhodi ye-Export Credit Insurance Corporation yaseNingizimu Afrikha
a. Mk. Delia Ndlovu (Chairperson);
b. Mnu. Willem van der Spuy
c. Mnu. Andile Mabizela;
d. Mnu. Sisa Mayekiso;
e. Mnu. Bheki Ishmael Mkhize;
f. Mk. Philisiwe B. Mthethwa; and
g. Mk. Siobhain O’Mahony.
3. Emalunga eBhodi Yeluhlelo Lwavelonkhe Lwekucinisekisa yaseNingizimu Afrikha
(a) Dkt. Tshengedzeni Demana (Sihlalo);
(b) Dkt. Dharmarai Naicker;
(c) Dkt. Pulane Elsie Molokwane;
(d) Mnu. Bruce Christopher Gordon;
(e) Mk. Nolitha Ntobongwana;
(f) Mk. Lebogang Ameliah Matlala;
(g) Mk. Anele Zukiswa Vutha;
(h) Dkt. Nandi Malumbazo;
(i) Mk. Slindile Nomathemba Ndwandwe;
(j) Mnu. John Mayiwane Vusumuzi Mazibuko; kanye
(k) naMk. Nomvula Pamella Mhlari.
4. Emalunga eBhodi ye-South African Bureau of Standards
(a) Solwati. Mzubanzi Bismark Tyobeka (Sihlalo);
(b) Mnu. Garfield Mario Bergstedt;
(c) Mnu. Mavela Alford Velamuva Dlamini;
(d) Dkt. Reabetswe Kgoroeadira;
(e) Mk. Tshepiso Tinyiko Matlapeng;
(f) Mk. Kgotatso Mohulatsi;
(g) Mk. Deidre Penfold; and
(h) Mnu. Griffith Zabala.
E. Imicimbi Letako
1. Ingcungcutsela Yemnotfo Losebentisa Imitfombolusito Yemandla Lavusetelelwako ye-Afrikha
1.1 Ikhabhinethi ikunakile kutsi iNingizimu Afrikha ingenisa Ingcungcutsela Yemnotfo Losebentisa Imitfombolusito Yemandla Lavusetelelwako ye-Afrikha lapha eKapa mhla ti-12 namhla ti-13 Inhlaba 2025. LeNgcungcutsela ihlanganisa ndzawonye tindvuna tetemandla tase-Afrikha, babhali betinchubomgomo, kanye nebatjalitimali kute kuhlwaywe ematfuba ekukhicita umnotfo losebentisa imitfombolusito yemandla lavusetelelwako, kutfutfukisa sakhiwonchanti kanye nemandla lagcinekile ekutfumela imphahla kulamanye emave.
1.2 Umkhakha wetemandla lasebentisa Imitfombolusito levusetelelwako walelive, ukhula ngekushesha njengelitje lelisisekelo lelisubuciko lesive lekuntjintjela kumnotfo lokhipha ikhabhoni lephasi, kwakheke imisebenti lesimeme kanye nekubeka lelive njengemholi emhlabeni wonkhe kutemitfombolusito yemandla lavusetelelwako.
2. Inyanga Yelusha (Lilanga Lavelo Lelusha nga-2025)
2.1 Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrikha, ikakhulu bantfu labasha kutsi bahlanganyele emgubheni weLilanga Lavelonkhe Lelusha mhla ti-16 Inhlaba ngaphasi kwengcikitsi letsi:”Emakhono emhlaba logucukako, kutfutfukisa lusha kutsi litibandzakanya ngalokuphatsekako kutemnotfo.” Umcimbi lomkhulu walonyaka utawubanjelwa lapha eNkhundleni Yetemidlalo eReckfarm eTlokwe eJB Marks Local Municipality eNshonalanga Kapa, futsi utawugcila ekugcugcuteleni kutfutfukisa imfundvo nemakhono kubantfu labasha, lachumene nematfuba etemnotfo.
2.2 Lilanga Lavelonkhe Lelusha lisho sehlakalo lesimcoka setemlandvo lapho bafundzi labangema-Afrikha balwa khona nembuso weLubandlululo baphikisa nekufakwa ngenkhani kweSibhunu kutsi sibe lulwimi lwekufundzisa.
2.3 Kungaleso sizatfu-ke Umtsetfo Wetekuchibela Imitsetfo Yetemfundvo Lesisekelo (i-BELA) iphikelela ngekutsi kungeniswe kufundziswa ngetilwimi tendzabuko lokufaka ekhatsi naku-STEM kanye nakuletinye timfundvo letingumgogodla. Lomsebenti wacala mhla ngeLuphatfo Lwesitfupha ngekungenisa kwekufundzisa ngetilwimi tendzabuko (Sichisa) eMphumalanga Kapa nekutsi loko kwenta ncono imiphumela yamatekuletjeni yaseMphumalanga Kapa. Lomsebenti usanabiselwa nakuletinye tifundza. Tilwimi tendzabuko kufaka ekhatsi neSibhunu lokululwimi lwema-Afrikha Lubandlululo lelabahlukanisa ngekutsi bangeMakhalatsi.
F. Imilayeto
1. Yekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nasemndenini:
a) Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kuHulumende waseRiphabhlikhi yaseZambia kanye nesive, ngemuva kwekndlula emhlabeni kwaMengameli waphambilini, Umhlonishwa Edgar Chagwa Lungu waseZambia;
b) Wemtfwebulititfombe lowatiwako, sishikashikisemasiko kanye nemhleli wemculo wejezi, Rashid Lombard. Lombard bekalilunga lelihlonishwako leMklomelo Wavelonkhe we-Ikhamanga (Isiliva), laklonyeliswa wona nga-2014 ngeligalelo lakhe kutebuciko nemasiko kanye nekutinikela kwakhe ekutfutfukiseni umculo wejezi lapha eveni; kanye
c) NakuMengameli weMajaji waphambilini weLuphiko lwaseMphumalanga Kapa lweNkantolo Lephakeme, Lijaji Clement Temba Sangoni, sati seMtsetfo lebesihlakaniphe kakhulu futsi labehlonipha kakhulu ngalokungagucuki umtsetfomgomo wetebulungiswa, labephindze futsi abe ngumholi lomkhulu wetendzabuko we-Qokolweni-Zimbane Traditional Council eMthatha.
2. Yekulalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kulalisela kwayo nekufisela lokuhle:
a) Tete Dijana ngekuphumelela kuwina i-Comrades Marathon yanga-2025 lihlandla lesitsatfu, layiwana phambilini nga-2022 kanye nanga-2023;
b) Gerda Steyn ngekutsi avikele sicoco sakhe se-Comrades Marathon ngekutsi awine i-Comrades Mrathono Yabomake yanga-2025 nekutsi abe wekucala wesifazane waseNingizimu Afrikha kuba ngumsubatsi lowina lomjaho wekugjima kwebantfu emahlandla lamane. Waphumelela kuwuwina phambilini nga-2019, nga-2023 kanya nanga-2024.
c) Sihlabani saseNingizimu Afrikha sema-Paralympic lesigijima ngesihlalo selisondvo, Kgothatso Montjane kanye nemlingani wakhe waseJapani Yui Kamiji, ngekuwina kwesibili sicoco se-French Open Women’s Wheelchair Doubles;
d) Umsubatsi logijima kakhulu waseNingizimu Afrikha, Zakithi Nene, ngekuzuza igolide emjahweni we-Men’s 400m lapha eKip Keino Classic eNairobi futsi wakha lirekhodi lelisha lemhlba lemizuzwana lenge-43.76
e) Umhleli wekubukeka kwelive waseNingizimu Afrikha, Leon Kluge kanye nelicembu lakhe ngekuwina indondo yegolide eRHS Chelsea Flower Show eLondon;
f) Ihalalisela Ibhodi Yelulawulo yakaTelkom ngemiphumela yayo yetetimali nekutsi kwekucala kusi eminyakeni lemine kutsi ikhokhele hulumende Sabelo semashezi setigidzi letinge-R50, leholwa ngisihlalo wayo Geoff Qhena kanye ne-CEO Yelicembu Mnu. Serame Taukobong.
Imibuto:
Mk. Nomonde Mnukwa
Libambela Lesikhulimi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485