IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wangeLesithathu, nakali-11 kuMgwengweni 2025

A.    Ezingundabamlonyeni
1.         Zomnotho  
1.1.        Ukuhluma Komnotho 
1.1.1    IKhabinethi izitjhejile iimbalobalo zePahla ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP) ezimenyezelwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA), ezitjengise ukuthi umnotho ukhule nge-0,1% ngekota yokuthoma (i-Q1) yee-2025, kanti-ke kulandela ukukhula nge-0.4% ngekota yesine yomNyaka wee-2024.                               
1.1.2     Hlangana nokhunye, umsebenzi wezokulima, wezamahlathi nezokuthiya iinhlambi uphakeme nge-15.8%, kwathi zokuthutha, zokubeka ipahla, nezokuthintana zaphakama ngama-2.4%. Ukudlula lapho, zerhwebo, zokuphekela abantu ukudla nokulalisa abantu zaphakama nge-0.5%.                                                  
1.1.3    IKhabinethi solo isalila ngokwehla komsebenzi emabubulweni akhiqizako, khulukhulu njengoba urhulumende akwenze iqalontanzi ukufukula umsebenzi wokukhiqiza elizweni lekhethweli, ngalokho-ke ulindele ukuqedelelwa komThethokambiso wezamaBubulo obuyekeziweko.                                                                  
1.1.4    URhulumende uyawalimuka amacaphazelo weentjhijilo zokuthutha ipahla neensetjenziswa ezisolo zidisibeza ukukhula kwebubulo leemayini, begodu solo siwuqale ngelihlo elibukhali  umsebenzi wesiGaba 2 se-Operation Vulindlela neHlelo lokuSebenzisana noRhulumende eBhizinisini yokuBambisana ukurarulula ngokurhabekileko iintjhijlo zelizweli.                                                                                                       
1.1.5     Njengoba izinto zijame njalo-ke, iKhabinethi iyakuthokozela ukuvunyelwa komThetho wezeeMali zomBuso wee-2025 yiKoro yePalamende eKulu ozakwandisa imali ezakusetjenziswa ngurhulumende emisebenzini yomthangalasisekelo (eyi-One-Trillion Rands  eminyakeni emithathu ezako).                          

1.2    Ukuhlolwa Kwaqobe Kota Kobujamo Babantu Abasebenzako 
1.2.1     IKhabinethi iyitjhejile imibiko yeembikiindaba ezwakalise isililo ngesibalo sabantu abangasebenziko ekorweni engakahleleki ekuHlolweni kwaQobe Kota kobujamo babaNtu abaNgasebenziko (i-QLFS).                  
1.2.2     I-QLFS ibuthelela imininingwana ngezinto ezenzeka emakethe yemisebenzi ngabantu beminyakia eli-15 nabangaphezulu kwalokho qobe kota.  Ukudlula lapho, i-StatsSA ikhupha umbiko opheleleko qobe ngeminyaka emine, ophethe nesigatjana neHlolo yabaQatjhi nabaNtu abaziSebenzako (i-SESE). Ihlolo le inqophe ukuveza ilwazi ngobunjalo nangemisebenzi yamabhizinisi wekoro engakahleleki ngaphakathi kweSewula Afrika.                                                                                                                                             
1.2.3    IKhabinethi beyicocisana ngendlela yokuthi kwenziwe i-SESE qobe kota namkha kwenziwe i-SESE qobe mnyaka; kodwana-ke i-StatsSA izakufuna ukubona irejista yamabhizinisi angakahleleki, engekho njenganje, lapho i-StatsSA izakudosa khona isampula ezakujamela amanye amabhizinisi.                                                      
1.2.4    Phamblini simemezele ukuthi iKhabinethi iphasise umThethokambiso wokuTholakala kweLayisense yeBhizinisi (i-NBLP) ezakwenza ukuthi kube ngendlela efanako yokutholakala kwamalayisense wamabhizinisi angakahleleki, hlangana nokhunye, kanti-ke ngesikhathi kuzabe  kuphunyeleliswe (kusetjenziswe) umThethokambiso lo, umNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani kufuze ukghone ukwenza irejista ethembekileko yamabhizinisi angakahleleki ezakwenza ubungcono be-QLFS kunye ne-SESE yaqobe mnyaka nakukghonakalako.                                                                                                       

2.    Ubulungiswa Nokukhandelwa Kobulelesi 
2.1    Ukuphepha Nokuvikeleka 
2.1.1     IKhabinethi iyitjhejile ikulumopikiswano eragako ngobulelesi eSewula Afrika nezwangobatjho ethi akunahlelo likarhulumende elisimeleleko lokulwa nobulelesi eSewula Afrika; lokhu-ke kunjengoba kunje ngitjho nanyana ngomhla wama-23 kuMrhayili 2025 uNgqongqotjhe wezamaPholisa amemezele iimbalobalo zobulelesi zee-2024/5 zeKota 4 (01 kuTjhirhweni – 31 kuNtaka 2025).                                                               
2.1.2     Ekumenyezelweni kweembalobalo zobulelesi, uNgqongqotjhe wezamaPholisa wethule amaQalontanzi kaRhulumende weHlandla leKhomba ngalendlela elandelako:   (a) Ukuphungulwa kokubulawa kwabantu, (b)  Ukuphungulwa kweengidi ezingekho emthethweni  nokuqiniswa kwesandla sokulawulwa kweengidi ezisemthethweni (c) Ukulwiswa kwe-GBVF, (d) Ukuhlakazwa kwehlanganyela yobulelesi obuhleliweko, ekubalwa hlangana nakho nokuhlakazwa kwehlanganyela yeendakamizwa nokukhukhuthiswa kwazo, ukubanjwa kuhluthulwe imali ekhanjiswako, ukubhadaliswa kwabantu imali ngekani, nokuthunjwa kwabantu, ukulwa neturhu yamagenge nokulwa nobukhohlakali – hlangana namapholisa wakwa-SAPS awodwa nelizweni loke.                 
2.1.3     Iimbalobalo zeKota 4 yee-2024/25 zitjengise ubungcono (ngokwehla kobulelesi) nakulinganiswa nangalesisikhathi somnyaka weemali nyakenye ngeembalobalo zobulelesi.  Isibonelo, emapolisteyitjhi ama-30 lapho kubikwa khona amacala wobulelesi ngobunengi, ali-13 wawo lehlile inani lobulelesi elibikiweko, kwathi mabili akhange kube natjhuguluko.                                                                                                                         
2.1.4     Malungana nokubulawa kwabosoplasi,  iimbalobalobalo zobulelesi zitjengisa ukusahlelwa kwabosoplasi bamaplasi asebenzela ukuthengisa, nanyana urhulumende angahlukanisi abantu ngokuthi bamhlobobani, njengoba kukhe kwaba nommoya wokurhatjhwa kweendaba ezingasizo nje emalanganeni adlulileko, kubanikazi  bamaplasi ababuleweko, bobabili bekubabantu abanzima, babili kubasebenzi, kanti omunye wabaphathi beplasi abahlanu ababuleweko bekumumuntu onzima.                                             
2.1.5     Malungana neengidi ezingekho emthethweni, i-Operation Shanela solo iragela phambili nokuza nemiphumela emihle etjengiswe ukubanjwa kweengidi ezingekho emthethweni ezili-128 kwabotjhwa nabasolwa abama-82.                                                                      
2.1.6     IsiGungu samaCala wokuPhenywa kwamaQalontanzi naso solo siragela phambili ngomsebenzi waso, ngawo esele kubotjhwe abasolwa abama-656 babe bayokuvela ekhotho, abama-364 babo abathintaniswa namacala amambi, abama-220 abahlotjaniswa namacala amambi wezomnotho, nama-72 wobukhohlakali obumbi.                      
2.1.7    Malungana ne-GBVF, kuzokubanjwa ikulumiswano edoswa yi-IMC ngeze-GBVF ngeLesihlanu seveke le ngomhla we-13 kuMgwengweni 2025, eHolweni yomPhakathi e-Atteridgeville ePitori kanti-ke izakuqalelela khulu ukuphunyeleliswa kweHlelo lamaQhinga wokuSebenza eliZweniloke netuthuko. Kuzakubuye godu kulinganiswe bekuqiniswe nemisebenzi eyenzelwa abongazimbi be-GBVF.                                                             
2.1.8    IKhabinethi ithokozela ukuvuma icala komunye  wabomaqothula owabulala uNobhala Zombelele walokhuya wePhiko leLutjha le-ANC uSindiso Magaqa wayenanga liKhansela loMzimkhulu.  IKhabinethi iwathathela phezulu amacala wokubulawa kwabosopolitiki ngoba kuvamise ukuthi abanengi balabongazimbi kube babantu abazinikele khulu ekulwiseni ubukhohlakali. Sinethemba lokuthi lomkhanywana osandukuvela uzakuletha umkhanyo opheleleko kabanye abalimindima abanesandla lapha.                    

2.2    Ukubuyiswa Kwamathambo WamaSewula Afrika Ayesekudingisweni   
2.2.1    IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwesiGaba 2 sePhrojekthi yokuBuyiswa kwamaSewula Afrika ayesekudingisweni, hlangana nawo ekubalwa namathambo wabokhokho bama-Khoi nama-San.  Kwenziwa lokhu nje, indabakulu ekusaqalwe kiyo khulukhulu kufunwa, nokwenjiwa, nokubuyiswa kwamathambo wabalwelikululeko ababhubhela ekudingisweni.  Leligadango lokubuyiswa ekhaya nokungcwatjwa ngobutjha  kwamathambo wama-Khoi nama-San asala kosozizwe ngaphandle kweSewula Afrika kuyinto eqakathekileko ekuhlanganisweni nekubulungweni komlando wabokhokho beSewula Afrika. Ihlelo lokubulunga ngobutjha amathambo wabantu abama-58 abadabuka eTlhagwini Kapa selisesigabeni esithuthukileko ngendima yamalungiselelo kanti-ke kuyabonisanwa nabantu bemakhabo balaba ababuyiswako.                                             
2.2.2     Igadangweli lakhelela phezu kwepumelelo yokubuyiswa kwama-49 wabalwelikululeko balokhuya ababuyiswe ngomnyaka wee-2024 kanti godu libufakazi bokuncama kwakarhulumende ukulungisa okwakungakhanjiswa kuhle ngeenkhathi ezadlulako nokukhuthaza ummoya wokubumbana nokwelapheka ngaphakathi kwesitjhaba. Khona duze nje ibandla elihlanganyelweko lizokuphuma ijima lokuya e-Angola, ne-Lesotho, ne-Zambia neZimbabwe liyokwenza iphenyo, lihlole namarekhodi wamaliba, namamebhe wawo.

2.3    Ukuthokozelwa Kokusungulwa KweKhotho YezomThethosisekelo 
2.3.1    Umnyaka wee-2025 uhlanganisa ama-25 weminyaka kwabanjwa isetjheni yokuthoma yeKhotho yezomThethosisekelo, yona elithulusi eliqakathekileko ekuvikelweni kwentando yenengi esekelwe ngomthethosisekelo.                                            
2.3.2     Kumalungana nawo lommoya-ke ukuthi iKhabinethi ithokozele ukucocisana kweBandla lezoBulungiswa ebelithwelwe liJaji eliKhulu uMandisa Maya nabaphethe amakhotho abasingethwe nguMengameli Cyril Ramaphosa.  Imikhulumiswano lapho-ke iqalene khulu nokubonisana ngokuphunyeleliswa kwemisebenzi neendaba zokuphatha ebezisalele   emva ezizakunikela iingaba zomthethosisekelo amandla wokuqinisekisa ukuthi amakhotho, njengepalamende, kusebenza njengengcenye yombuso ezijameleko. IsiGungu sikaRhulumende namaKhotho avume ngobutjha  ukuzibophelela akuhlanganyeleko kokwakha ihlelo elitjha elizakusebenza ngcono lisimelele eenrhuluphelweni zomThethosisekelo wekhethu.

3.    Ukuvikelwa Komphakathi Nokuthuthukiswa Kwabantu
3.1    Ubujamo Bezulu Oburhageleko 
3.1.1     IKhabinethi iyililela imbiko imindeni ebhujelwe babantu ngeenkhukhula ezisahlele ePumalanga Kapa. Bekube nje, nasele baboke bama-57   ababulewe ngileziinkhukhula.  Imbadlwana nemindeni esele esihlengeleni inganabuyo, kwagirika nomthangalasisekelo khona ePumalanga Kapa naKwaZulu-Natal.                             
3.1.2     URhulumende uhlanganisa amahlelo wokuhlenga nokusekela ngamaZiko weHlekelele weliZweloke naweemFunda njengokuhlanganiswa yi-IMC ngezokulawulwa kwehlekelele. Iinqhema zeSizo eliRhabako zithunyelwe zavela eGqeberha, ne-East London, ne-Chris Hani District kobanyana ziyokusiza eendaweni ezithintekileko zisekele nabantu bendawo.                                                                                
3.1.3    IKhabinethi iyelelisa woke umuntu bona ahlale ayelele ngamalangana ezako lawa njengoba kulindeleke bona ubujamo bezulu bube bumbi khulu ebunengini beendawo zelizwe.  Kungalindeleka ukuthi kube makhaza, likhithike, kube nemimmoya evunguza ngamandla ebunengini beendawo zelizwe kunye nezulu elikhulu. 
3.1.4    Izakhamuzi ziyeleliswa ukuthi zibeke indlebe eenyelelisweni zemirhatjho nezangomeni zezulu, nakumathelevitjhini, neenkundleni zokuthintana; zibalekele nokukhamba ebujameni obungakaphephi. Abakhambi bakhuthazwa nokuthi bahlele namakhambo wabo ngobutjha namkha bawatshwilise, ubujamo bezulu nabubumbi.

4.      Zepilo 
4.1    Umhlobo Omutjha We-COVID-19 Kezinye Zeendawo Ze-Asia 
4.1.1    IKhabinethi  iqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi ilizwe lekhethu, ngomNyango wezePilo (i-DoH), libeke ilihlo elibukhali phezu komhlobo omutjha we-COVID-19, owaziwa ngokuthi yi-Nimbus namkha i-NB.1.8.1, ohlotjaniswa namagulo andako eemphandeni ezithileko ze-Asia.                                                                          
4.1.2     IKhabinethi ibawa izakhamuzi ukuthi ziqinisekise ukuthi ziphila ngemikghwa  emihle yehlanzeko, ekubalwa hlangana nayo nokubalekela ukuqhawulana ngezandla, umuntu enze iqiniso lokuthi ugeza izandla ngesibha, asithe umlomo lokhuya nakakhohlelako, afake imaski/isifonyo lokhuya nakaphethwe mgomani, ahlale ekhaya nakangazizwa kuhle. Sitjengisile ngeenkhathi ze-COVID-19 ukuthi ngalamagadango neeyeleliso ezilula singakghona ukuphungula ukurhatjheka kwamagulo wokuphefumula.                                                      

4.2    Isifo Seenqatha Nomlomo 
4.2.1    IKhabinehi iyalithokozela igadango lamsinya elithethwe mNyango wezokuLima lokhuya nakwehla isifo seenqatha nomlomo. Iimfunda lapho sehle khona khulukhulu isifesi kuKwaZulu-Natal (i-KZN), neMpumalanga, ne-Gauteng. UmNyango wezokuLima u-ode imithamo yomjovo engaphezulu kwama-900 000; imithamo yokuthoma kulindeleke bona ifike khona duze nje.                                                                                                 
4.2.2    Eendaweni lapho sisehla khona isifesi, yoke ipahla ecaphazelekileko ikhethelwa ngeqadi; akukavunyelwa muntu nafuyo ukungena nokuphuma kilezondawo lapho kukhethelwe khona ngeqadi ifuyo egulako. Iindawo ezibanzi khulu, lapho abantu bangakghoni khona ukuthola izaziso zokukhethelwa ngeqadi, zikhonjwa njengeeNdawo zokuLawulwa kokuGula, nazo ezibekelwa imibandela esiyitjho ngehla le.                                     
4.2.3    Ngaphezu kwalokho, seyithonyiwe imizamo yokuvula umKhandlu wezokuPhephisa iPilo ozakuhlanganisa amaPholisa (i-SAPS), abodorhodere befuyo, abososayensi, umKhandlu oLawula imiKhawulo (i-BMA) kunye neenkhulu zamanye amakoro abazakubonisana ngcono ngamaqhinga wokwehla kwezifo nokulawula ubungozi obukhambisana nazo ngomuso.                                                                                

4.3    Ingoma 
4.3.1     Sikhathi sengoma yanonyaka, umnyaka wee-2025. Urhulumende usancamile ngokuzibophelela kwakhe ukuqinisekisa kwakhe ukuthi abantwana abasengomeni baphephile, ukube ngahlanye kulondwa ukucwengeka kwalelisiko lekadeni.                          
4.3.2     Ambadlwana amagadango athathwako walengoma yee-2025; hlangana nawo kubalwa nokutloliswa okukatelelekileko kwamabandla wokuwisela ingoma, nokulandelela kufakazelwe imiphadu ekhona, okukhambisana nokuhlolisiswa kwepilo yabo boke abantwana abawelako. Nanyana ngimuphi umphadu owephula umthetho, oweqisa amehlo ikambiso evunyelweko yemithetho yokuphephisa namkha efaka abantwana abasengomeni engozini uzakuvalwa ngaphandle kokuzaza.                                                                                              
4.3.3    IKhabinethi  ibawa boke ababelethi, abakhulisi nabatjheji babantwana ukuthi balime indimabo yokuqinisekisa ukuthi abeswa abawelako baphephile ngokubafaka kwaphela emabandla nemiphadwini esemthethweni. Ababelethi bangabika imiphadu engekho emthethweni eemphathinimandla zomthetho namkha emapolisteyitjhi aseduze.   
                                                                                                                                            
5.    Iindlela Zekambiso Yokubusa 
5.1    Ikulumiswano Yelizwe 
5.1.1    IKhabinethi isithokozele isimemezelo sikaMengameli Cyril Ramaphosa selanga lokuhlangana kwesiTjhaba seSewula Afrika, esimhla we-15 kuRhoboyi 2025 njengengcenye yehlelo leKulumiswano yesiTjhaba seliZwe.   Lokhukuhlangana kulithuba lamaSewula Afrika woke lokukhulumisana ngeentjhijilo eziqalene nelizwe lekhethu bese kwenziwa iimphakamiso zeensombululo ekufuze ziqalwe ngurhulumende ngelihlo lokuzisebenzisela ukurarulula iintjhijilo ezikhona.                              
5.1.2     UMengameli Ramaphosa ukhethe iKomidi emvango waboNgqongqotjhe (i-IMC) ezakuthwalwa liSekela likaMengameli u-Paulos Mashatile, ozakwenza abe ahlanganise koke okuphathelene nomHlangano wesiTjhaba neKulumo yesiTjhaba.                      
5.1.3     UMengameli Ramaphosa ubuye wakhetha nesiqhema sabaNtu abaKhethekileko abazakuba bakhombindlela kurhulumende ngeendaba zomHlangano wesiTjhaba nangezeKulumiswano yesiTjhaba.                       

5.2    Umphumela Wokuhlolwa Kweencwadi Kiborhulumende Beendawo          
5.2.1    IKhabinethi iwutjhejile umphumela womBiko oVamileko wee-2023/24 wokuhlolwa kweencwadi zaboRhulumende beeNdawo, otjengisa ubungcono eendimeni ezithileko zokusetjenziswa kweemali nemibikweni yokusebenza.                            
5.2.2    Umbiko lo uveza ukuthi bama-41 abomasipaladi abathole umbiko onganacaphazi emnyakeni weemali wee-2023/24. Utjengisa godu nokuthi abomasipaladi abama-59 imiphumela yokuhlolwa kweencwadi zabo ibe ngcono ukusukela ngomnyaka wee-2020/21, kwathi ababuyele emva/abehlileko ngobuhle bombiko baba ma-40 kwaphela.                   
5.2.3     I-AGSA itjheje ukuthi zenyukile izehlakalo zokusetjenziswa kweemali ngokungakafaneli; ukusetjenziswa kweemali ngalendlela kwephula imibandela yomThetho weeMali i-MFMA/PFMA neminye imithetho yeemali efaneleko, okuthi ingabonwa yi-AGSA kube kukuthi leso sijamiso sibhalelwe kudlulisa ukuphambana nemibandela yemiThetho efaneleko.                                                                                                                       
5.2.4    IKhabinethi ikhuthazekile ngokuzimisela komHloliincwadi Zombelele weSewula Afrika ukuruthula imikghwa yokusebenzisa iimali ngokungakafaneli ngaphambi kokuphela kwesikhathi sakhe salesisikhundla asiphetheko. Ukusetjenziswa kweemali ngendlela engasiyo nesaphazako kuhlathululwa njengokusetjenziswa kwemali okulilize, ongabuyiseli ngalitho, okungasisizo kilesosijamiso esisuke sibenzisa imali leyo.                       
5.2.5    Ngokuphunyeleliswa kwamaTjhuguluko waboRhulumende beeNdawo eze ne-Operation Vulindlela yesiGaba 2, urhulumende uzakusebenzela ukusekela lokhukuzibophelela komHloliincwadi Zombelele abe asebenzisane neenjamiso ezithintekako kobanyana zizokulandela ikambiso ebekiweko yokubuyisela ukusetjenziswa kweemali ngokungakafaneli, ngendlela efaneleko nelungileko. Umsebenzi lo uzakubuye uzaliselelwe nanga kubuyekezwa komBikomthethokambiso kaRhulumende weNdawo ukuqeda lezondawo lapho kusetjenziswe khona iimali ngokungakafaneli, okubangelwe kuvuza okukhona  emthethweni.                                          

5.3    Ilima Lokuhlanzeka Nokubutheka Kwamadrobha  
5.3.1     IKhabinethi ikuthokozele ukusikinyiswa kwejima lokuButha nokuHlwengisa amaDrobha elisikinyiswe liSekela likaMengameli Paulos Mashathile, elinqophe ukukhuthaza umphakathi ukuthi ugcine iindawo zawo zihlale zibuthekileko, zihlanzekile.                                                                                                                            
5.3.2    Nanyana ijimeli lisikinyiswe eDrobheni leJwanisbhege nje, kodwana lizokunabela kiwo woke amadrobha weemFunda zoke eemvekaneni   
5.3.3     IKhabinethi ibawa zoke izakhamuzi ukuthi zithwale umsebenzi osibopho wokugcina iindawo zethu zomphakathi zibuthekileko, zihlanzekile, zizihle, sibe banikazi beendawo zethu/bebhoduluko lethu. Lelilima lelizwe loke linqophe ukwakha ibhoduluko lemadrobheni elibutheke ngcono, elihlanzeke ngcono nelinganakusilaphazeka, neliqalelela umuntu woke.                                                                              

6.     Zamazwe Ngamazwe

6.1    Umhlangano WeenKhulu Ze-G7 
6.1.1    UMengameli Cyril Ramaphosa uzokuya emhlanganweni wabaRholi be-G7 e-Kananaskis, e-Canada, ukusukela ngomhla we-15 ukuyokufika kumhla we-17 kuMgwengweni 2025.                                                       
6.1.2    LomHlangano weenKhulu ze-G7 unqophe ukulungisa iintjhijilo zephasi eziphikeleleko, ekubalwa hlangana nazo nokukhuthazwa kokukhula komnotho okuqalelela woke umuntu, nokulwa nokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi, nokuthola iindlela zokukhamba eburhiyarhiyeni betheknoloji esolo ikhula ibe itjhuguluka soke isikhathi.                                                                                                                                       
6.1.3     Kulindeleke bona imikhulumiswano iqalane neenlilo ezikhona zokuvikeleka ephasini loke, khulukhulu malungana nokulwa okuphikeleleko e-Ukraine kunye nokuqiniswa kokusimelela komnotho.                               

6.2    Ubudlelwano BeSewula Afrika Ne-Russia 
6.2.1     ISekela likaMengameli u-Paulos Mashatile uzokuthatha ikhambo lokuvakatjha ngomsebenzi e-Russian Federation hlangana nomhla we-16 nomhla wama-21 kuMgwengweni 2025, ayokuqinisa ubudlelwano obudala bobuzenda/babosomaqhinga hlangana kweSewula Afrika ne-Russian Federation.                    
6.2.2    Lelivakatjho livula ithuba lokuqinisa ukuya phambili ihlanganyelo lezomnotho, kutholakale iindlela ezitja zokusebenzisana kuthuthukiswe ukuthula esifundeni. ISewula Afrika isekela indlela yokulamula ipi hlangana kwe-Russia ne-Ukraine ngokuthula, begodu solo iya phambili ngokulima indima yokulamula ngaphandle kokuthatha ihlangothi.                                                                                                                         

B.    Ezibikelwe IKhabinethi 
1.     Ukuphunyeleliswa Kwemiphumela Yendaba Yamanzi Nokuhlwengeka  
1.1.    IKhabinethi ibikelwe ngamalungiselelo wokuphumelelisa umphumela weNdaba yaManzi nokuHlwengeka, ebeyibizelwe ukutholisana iinsombululo eentjhijilweni zamanzi nokuhwengeka eziqalene neSewula Afrika.                                                                               
1.2.     Umphumela lo ufakazela ukuzibophelela kwakarhulumende ekunqobeni iiintjhijilo zamakoro ezihlangatjezwa makoro ngamakoro nekwakheni ikoro yamanzi nokuhlwengeka ebambelelako, esiza ukuphakamisa isithunzi nehlalakuhle yawo woke amaSewula Afrika.                                                                     
1.3.    IKhabinethi ithokozela ukuzibophelela kwababambisani ukwenza ubungcono bezenzelwa ezenzelwa umphakathi ekorweni le ngokufaka isandla sokulekelela isikhatjhana esifitjhani, nesikhathi esilingeneko, nesikhathi eside, ukube ngahlanye iinsombululo eziqakathekileko ziqalene nalokhu okulandelako:                         
1.3.1.    Yoke iminyango karhulumende kufuze ibhadale ama-invoyisi (imali) afaneleko yabomasipaladi ngesikhathi esiziinyanga ezintathu, abomasipaladi baqinise isandla sokulawula iinkwelede eminyangweni karhulumende engabhadaliko.                                                                                                                   
1.3.2.    Zoke iimPhathimandla zaManzi (i-WSA) kufuze zibhadale ama-invoyisi (imali) epheleleko emaBhodini wezaManzi, ngesikhathi, ukusukela khona nje, woke amaBhodi wezaManzi abhadale imali ayikweleda umNyango wezaManzi nokuHlwengeka (i-DWS) njenganje ngokupheleleko, ukusukela khona nje, i-DWS namabhodi wezamanzi aphumelelise ihlelo ekucinywa ngalo iinkwelede kibomasipaladi abavunyelwe ukucinyelwa leziinkwelede, ukusukela khona nje kanti ne-DWS kuzakufanele isebenzise ihlelo elibuyekeziweko lokuBuyekezwa kweNtengo yaManzi angakaTshegwa, kungakafiki umhla wo-01 kuSihlabantangana 2026.         
1.3.3.     IZiko leeMali zeNarha kufuze liqedelele ukubuyekezwa kwendlela  yokusekelwa ngeemali kwaborhulumende beendawo ne-DWS ukusungula umlawuli ozijameleko wokulawula intengo yamanzi kikho koke lapho kusetjenzwa khona ngamanzi, kungakapheli iminyaka emithathu.                    
1.3.4.      Woke ama-WSA/abaPhakeli baManzi (ama-WSP) abangakabi namahlelo wokungenisa imali ngamanzi kufuze ukuthi babe sebanawo nakufika uMrhayili wee-2025, woke ama-WSA angakabukubiyela imithombo yawo yokwenza imali ngokuwathengisela ukusetjenziswa kuzakufuneka athathe iinqunto ekuvunyelanwa ngazo azise emiKhandlwini yazo malungana nalokhu kungakapheli iinyanga ezintandathu begodu woke ama-WSA kuzakufuneka abuyekeze amarejista  wabantu abachake ngaphezu kokuchaka (ama-indigent registers), abe aqinisekise nokuthi boke abantu abachake ngaphezu kokuchaka bathola isilinganiso samahala samanzi wokuphila kungakapheli iminyaka emibili.  Boke abanye abasebenzisi bamanzi kuzakufuneka bawabhadalele, imali abayibhadalako ibuthelelwe kibo boke.                                                                       

2.    Amalungiselelo Womhlangano Weenkhulu Ze-G20
2.1.     IKhabnethi ibikelwe ngomsebenzi esele uthomile njengoba ilizwe lekhethu lilungiselela ukusingatha

abaRholi bomHlangano weenKhulu ze-G20, njengoba imihlangano yamalungiselelo solo inande ibanjwa nje.    
2.2.     I-G20 IMC ibikile ngamanye amalungiselelo wamaPhrojekthi ekufuze atjhiye ubuhle bokusingatha i-G20 lapha eSewula Afrika (i-G20 Legacy Projects) kunye neminye iminyanya yangeqadi ezakukhambisana neye-G20 ngaphasi kwesiKhundla sobeNgameli beSewula Afrika. Lapha-ke kubalwa iphrojekthi yezevakatjhobukelo ngaphasi koburholi bomNyango wezeVakatjhobukelo, neminyanya enjengomHlangano weenKhulu ngezamaSiso (i-Tourism Investment Summit), ne-Tourism Hackathon kunye ne-Tourism Sustainability Village.                           
2.3.     Iminyanya le inqophe ukusebenzisa ikundla ye-G20 ukuphakamisa nokujamisa iSewula Afrika ngobutjha njengendawo ezakwenyulelwa zevakatjhobukelo nokusisela zevakatjhobukelo.                                                                                                                      
2.4.      Imihlangano  ye-G20 elandelako seyikhe yabanjwa eSewula Afrika kulungiselelwa umhlangano weenKhulu ze-G20.                                                                                   
2.4.1.    Umhlangano wesiQhema sesithathu somSebenzi weTheknoloji yamaKhomphyutha kezomNotho (i-DEWG) obewubanjwe ukusukela ngomhla we-09 ukuyokufika kumhla we-11 kuMgwengweni 2025 eLimpopo bewuqalelele ukuphakamisa amaqalontanzi akhona mahlangothi woke enzelelwe ukwenza umnotho wetheknoloji yamakhomphyutha uqalelele umuntu woke, utjheje imisebenzi yawo khudlwana ube uwavule khudlwana amathuba wetuthuko ebambelelako.                                                                                                             
2.4.2.     Umhlangano wesithathu wesiQhema somSebenzi  sokwAkhiwa kweMali emaZweni ngamaZwe ebewubanjwe ukusukela ngomhla we-09 ukuyokufika kumhla we-10 kuMgwengweni 2025 eLimpopo ubonisene ngomthetho wokubekwa kwelihlo newokubika weRherho lamaKhambo we-G20 elinqophe ukwakha amaBhanga wezeTuthuko namaGatjagatja (ama-MDB) angcono nasebenza ngcono.                                           
2.4.3.    INdaba ye-G20 yesiFunda ebanjelwe e-KZN ngomhla we-10 kuMgwengweni 2025 ihlolisise ngamathuba azakwenza amazwe amalunga akwazi ukuphumelelisa ifundo netjhejo lomntwana  kwebuncanini ngekhwalithi efaneleko ibe iveze nabafundi bangomuso abakghonako.                                                     
2.4.4.     UmHlangano weenkhulu we-U20 Sherpa noweKundla yaboMeya obanjelwe eDrobheni leTshwane ukusukela ngomhla we-12 ukuyokufika kumhla we-14 kuMgwengweni 2025 uhlanganise abomeya abavela emazweni ngamazwe  kobanyana bazokukhulumisana ngamaqalontanzi anjengamathuba wezomnotho, amagadango angathathelwa  itlayimethi, ukulinganiseka emphakathini kunye namatjhuguluko wetheknoloji yamakhomphyutha.                    
2.4.5.    Umhlangano wesine wesiQhema somSebenzi sezePilo ubanjwe ukusukela ngomhla we-10 ukuyokufika kumhla we-13 kuMgwengweni 2025 e-Gauteng, kwakhulunyisanwa ngamathuba wokudluliswa kwetheknoloji, ukusekelwa ngeemali okubambelelako nokuthonyaniswa kwemithetholawulo ukuqinisekisa bona amathulusi nezinye iinsetjenziswa zokuhlenga ipilo zitholakala ngesikhathi nangokulinganiseka lapho kufuneka khona isizo lezepilo elirhabako.                                                                                                                                          
2.4.6.        Umhlangano wesithathu wesiQhema somSebenzi ngokuHlakanipha kwemiTjhini (i-AI), ukuLawulwa nokuPhathwa kweDatha kunye naMandla wokuSungula weTuthuko eBambelelako ubanjelwe eLimpopo ukusukela ngomhla we-12 ukuyokufika kumhla we-13 kuMgwengweni 2025, kanti-ke uvulela amazwe we-G20 ithuba lokwakhela i-AI ituthuko yengomuso kunye nokusebenziseka emphakathini wephasi loke.                       

C.    Iinqunto ZeKhabinethi  

1.    Umbiko WeKomidi YaboNgqongqotjhe Abavangileko Ngamagulo Atholakala Ekudleni  
1.1.    IKhabinethi ithole umbiko we-IMC ngamagulo atholakala ekudleni, lapho bekuqalisiswe khona khulukhulu itjhefu yeenunwana i-organophosphate.                     
1.2.     I-IMC ilimukiswe mKhandlu wokuYelelisa waboNgqongqotjhe (i-MAC) ngamagulo atholakala ekudleni njengokubekwa kwawo nguNgqongqotjhe wezePilo uDorh. Aaron Motsoaledi. Amalunga we-MAC zizazi zepilo ezivela emakorweni ngamakoro wezepilo kanti-ke zizakukhanyisa indlela ngokukhandelwa kwamagulo ngomuso.                        
1.3.    I-MAC yenze umsebenzi ngokutholakala nangokusetjenziswa kwe-Terbufos  (ejayeleke ngelithi yi-rhaliphirimi), eyitjhefu eyingozi khulu ebulele abantwana abathandathu eNaledi, e-Soweto.  Nanyana solo kunganaqiniso kuhle lokuthi abantwanaba bayithola njani itjhefu le, kodwana yinye kwaphela ihlathululo ezwakalako yokuthi babhubha njani: kukuthi badla ukudla okwakuthengwe esphaza okwakunetjhefu i-Terbufos.                                                                                                                                  
1.4.    IKhabinethi ivumele ukuvalwa kwetjhefu i-Terbufos yathi ayisafuneki lapha eSewula Afrika, ngalokho-ke ayingasathengwa nokuthengwa emazweni waphetjheya; itjhefu le ivamise ukusetjenziselwa ukubulala iinunwana.                                                                          
1.5.    UmNyango wezokuLima uzakudosa phambili emsebenzini wokufuna imibono yabantu ngokuvalwa kwetjhefu le, ngokukhambisana neHlelo lee-2010 lokususa yoke itjhefu yeenunwana eyingozi ngokukhamba kwesikhathi, kube ngahlanye kufunwa ezinye iimbulaliinunwana ezingcono kune-Terbufos.                                 

D.    Ukuqatjhwa  

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

1.    UNom. Ndumiso Kubheka oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) seHlangano yezokuThuthukiswa kweLutjha (i-NYDA).                                                            

2.    Amalunga WeBhodi YeSewula Afrika ETjhorensini YokuThengisela AmaZwe WangaPhandle NgesiKwelede 
a.    UMm. u-Delia Ndlovu (uSihlalo);
b.    UNom. Willem van der Spuy
c.    UNom. Andile Mabizela;
d.    UNom. Sisa Mayekiso;
e.    UNom. Bheki Ishmael Mkhize;
f.    UMm. uPhilisiwe B. Mthethwa; no 
g.    Mm. u-Siobhain O’Mahony. 

3.    Amalunga WeBhodi YeHlelo LokuGunyaza ESewula Afrika
(a)    UDorh. Tshengedzeni Demana (uSihlalo);
(b)    UDorh. Dharmarai Naicker;
(c)    UDorh. Pulane Elsie Molokwane;
(d)    UNom. Bruce Christopher Gordon;
(e)    UMm. uNolitha Ntobongwana; 
(f)    UMm. u-Lebogang Ameliah Matlala;
(g)    UMm. u-Anele Zukiswa Vutha;
(h)    UDorh. Nandi Malumbazo;
(i)    UMm. uSlindile Nomathemba Ndwandwe;
(j)    UNom. John Mayiwane Vusumuzi Mazibuko; no
(k)    Mm. uNomvula Pamella Mhlari.

4.    Amalunga WeBhodi YeZiko LamaZinga WokuLinganisa ESewula Afrika

(a)    UPhrof. Mzubanzi Bismark Tyobeka (uSihlalo);
(b)    UNom. Garfield Mario Bergstedt;
(c)    UNom. Mavela Alford Velamuva Dlamini;
(d)    UDorh. Reabetswe Kgoroeadira;
(e)    UMm. Tshepiso Tinyiko Matlapeng;
(f)    UMm. Kgotatso Mohulatsi;
(g)    UMm. Deidre Penfold; and 
(h)    UNom. Griffith Zabala.

E.    Iminyanya Ezako    
1.    Umhlangano Weenkhulu Zehayidrojini Etshegileko E-Afrika

1.1    IKhabinethi itjheje ukuthi iSewula Afrika isingatha umHlangano weenKhulu weHayidrojini eTshegileko eKapa ngomhla we-12 nowe-13 kuMgwengweni 2025.  Umhlangano lo uhlanganisa aboNgqongqotjhe bezeemBaseli e-Afrika , nababethimthetho, nabasisi kobanyana bazokufuna amathuba ekukhiqizweni kwehayidrojini etshegileko, nekuthuthukisweni komthangalasisekelo kunye namathuba wokuthengisela amazwe wangaphandle.                                                                          
1.2     IKoro yehayidrojini yelizwe lekhethweli ikhamba msinyana iziveza njengesika yeqhinga lelizwe lokwehlela emnothweni werhasi yekhabhoni ephasi, ngaleyindlela kuvuleke imisebenzi ebambelelako godu ukube izibeka njengomrholi wephasi ngezommoya otshegileko.                                                                           

2.    INyanga YeLutjha (ILanga LeLutjha Lee-2025 EliZweni Loke) 
2.1    IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika, khulukhulu ilutjha, kobana ahlanganyele nabanengi esikhumbuzweni seLanga leLutjha ngomhla we-16 kuMgwengweni ngaphasi kommongondaba othi “Kufuneka Amakghonofundwa Ephasini Elitjhugulukako, Sihlomisa Ilutjha Kobanyana Lizokuba Nelitho Elibonakalako Elilenza Emnothweni.” Isikhumbuzo esingesikhulu nonyaka siyokwenzelwa e-Reckfarm Stadium, eTlokwe, kuMasipaladi i-JB Marks, esifundeni seTlhagwini Tjingalanga, kanti-ke sizokuba mandla ngokukhuthaza ifundo nokuthuthukiswa kwelutjha namakghonofundwa ebantwini abatjha, athintene namathuba wezomnotho.         
2.2    ILanga leLutjha lisikhumbuzo esiqakatheke khulu emlandweni weSewula Afrika, lapho abafundi babantu abanzima bathoma khona ukulwa nombuso webandlululo (i-apartheid) ngokukatelela kwawo ukuthi abafundi bafundiswe ngelimi le-Afrikaans eenkolweni.                                
2.3     Kungenca yakho khonokhu-ke ukuthi umThetho wokuTjhugululwa kwemiThetho yeFundosisekelo (i-BELA) uphikelele ngokufakwa kwamalimi wendabuko kufundiswe ngawo esikolweni, sekubalwa ne-STEM nezinye iimfundo eziqakathekileko ekusimelelwe ngazo. Umsebenzi lo-ke wathoma ngorhulumende weHlandla lesiThandathu, lapho kwathoma ukufundiswa kwamalimi wendabuko (njengesiXhosa) ePumalanga Kapa; lokhu-ke kwenza imiphumela yakwamethrikhi e-Pumalanga Kapa ibe mihle khulu.  Umsebenzi lo-ke udluliselwa nakezinye iimfunda.   Hlangana namalimi wendabuko kubalwa ne-Afrikaans, elilimi umbuso we-partheid eyayilithatha ukuthi lililimi lamakhuwa nabantu abamaKhaladi.                        

F.    Imilayezo  
1.    Silila Imbiko  
2.    IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:  
a)     IKhabinethi ililele uRhulumende weRiphabhligi ye-Zambia nesitjhaba sakhona ngokulambalala kwakaMengameli walokhuya wakhona e-Zambia oHloniphekileko u-Edgar Chagwa Lungu;                                                                                           
b)      Umfodi weenthombe owaziwako, umtjhotjhozeli wezamasiko nomkhwezeleli womvumo we-jazz u-Rashid Lombard. U-Lombard bekalilunga elihloniphekileko likanongorwana i-Order of IKhamanga (weSiliva), amethweswa ngomnyaka wee-2014 ngomsebenzakhe wobukghwari namasiko nokuzinikela kwakhe emsebenzini wokukhwezelela umvumo we-jazz elizweni lekhethweli; kunye                      
c)     noMengameli wamaJaji walokhuya weKhotho ePhakemeko eKapa u-Clement Sangoni, obekasisazi esikhulu sezomthetho nomakekere wezobulungiswa, obekabuye abe yiKosi yeBandla leQokolweni-Zimbane Traditional Council eMthatha.          
                                                                                                                                                
3.    Siyabathokozisa

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:                                           

a)    UTete Dijana ngokuthumba kwakhe umgijimo i-Comrades Marathon ihlandla lesithathu, njengoba phambilini ayithumba ngomnyaka wee-2022 nangowee-2023;                                                                                       
b)    U-Gerda Steyn ngokuvikela unongorwana wakhe we-Comrades Marathon ngokuthumba kwakhe i-Comrades Marathon 2025 ekorweni yabasikazi, wabe waba mgijimi wokuthoma weSewula Afrika ukuthumba lomgiimo amahlandla amane. Wawuthumba ngomnyaka wee-2019, nangowee-2023, nangowee-2024.             
c)    Ikutani yeSewula Afrika kabanokukhubazeka okhamba nge-wheel chair u-Kgothatso Montjane nomlingani wakhe weJapan u-Yui Kamiji, ngokuthumba kwabo unongorwana wesibili we-French Open Women’s Wheelchair Doubles;                     
d)     Umjubalali weSewula Afrika uZakithi Nene, ngokuthumba kwakhe imendlela yegolide ebangeni labaduna lama-400m e-Kip Keino Classic e-Nairobi, nangokwenza irekhodi elitjha lokuphuma phambili nge-43.76 seconds.               
e)    UmSewula Afrika omtlami wobujamo benarha, u-Leon Kluge nesiqhema sakhe ngokuthumba kwabo imendlela yegolide e-RHS Chelsea Flower Show e-London;            
f)    Siyanithokozisa Bhodi nabaPhathi bakwa-Telkom ngomphumela weemali kanti  kokuthoma eminyakeni emine babhadale iingidi ezima-R500 kurhulumende, barholwa nguSihlalo u-Geoff Qhena no-CEO wesiQhema uNom. Serame Taukobong.                

Imibuzo ingathunyelwa: 
kuMm. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende. 
Iselifowuni: 083 653 7485
                                                                                

Share this page

Similar categories to explore