Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wangaLesibili, mhla ti-07 Ingci 2024.
Umhlangano wekucala lotayelekile weKhabhinethi wekuphatsa kweSikhombisa wenteka e-Union Buildings, ePitoli, sekusele tinsuku letimbili ngembikwekutsi ligubhe Lusuku Lwavelonkhe Lwabomake. Njengaloku sikhumbula lihlandla leminyaka lenge-68 leMshuco Wabomake kanye neminyaka lenge-70 kusukelwa kwavunywa Umculu Wabomake, simemetelo senhloso lesentiwa yiNhlangano Yabomake baseNingizimu Afrika, lowachaza kwacaca emalungelo nemalungelomusa abomake lesentiwa bomake baseNingizimu Afrika.
Kulomnyaka, sigubha Inyanga Yabomake njengaloku futsi sigubha kukhetfwa kweLijaji Mandisa Maya ekukhetfweni kwakhe lokuyincophamlandvo njengeLijaji Lelikhulu lesifazane lekucala laseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika. Uphindze futsi wasebenta ngalokusezingeni lelisetulu lemalengiso njengeMengameli Wenkantolo Lephakeme Yeticelosikhalo kusukela ngemnyaka wa-2017 futsi waba wesifazane wekucala kutsi abe kuleso sikhundla.
Bumcoka bekukhetfwa kwakhe kungavisiseka kancono kakhulu kulendzikimba. Ngekusho kweNhlangano Yemave Emhlaba Yemajaji Abomake: “Nga-1994, beka-165 emajaji, la-160 awo bekangemadvodza lamhlophe, labatsatfu bekangemadvodza lamnyama bese kusi lamabili bekawesifazane labamhlophe; bekute emajaji esifazane ngaleso sikhatsi. Ngenyanga yeNdlovulencane 2023, bekange-253 emajaji, laba-113 besifazane, lange-32% besifazane labamnyama kanye ne-13% besifazane labamhlophe nasebahlangene bonkhe benta samba sabomake labange-45% labamelelwe. Kwengeta kuloko, lamajaji lasesele langemadvodza la-140 lange-39% ngemadvodza lamnyama bese kutsi 17% ngemadvodza lamhlophe.”
A. Tindzaba Letimcoka Telive
1. Umdlalo Wema-Olimphiki loseParis nga-2024: Licembu laseNingizimu Afrika
1.1. Ikhabhinethi yahalalisela Licembu LaseNingizimu Afrika ngekutsi limelele ngekutichenya lelive eMdlalweni Wema-Olimphiki eParis futsi laphakamisela etulu umjeka wavelonkhe kulawo mave lange-30 laphume embili laklonyeliswe ngetindondo setitonkhe.
1.2. Ikhabhinethi iyaphindza futsi ihalalisela:
1.2.1. Inhlambi ledvumile, Tatjana Smith ngekutsi azuze indondo yegolide kumkhakha we-100m Breaststroke kuBomake kanye nesiliva ku-200m Breaststroke.
1.2.2. Licembu le-Blitzboks ngekuzuza litfusi ku-Men Rugby Sevens.
1.2.3. Umcanci wetintsaba ngesidudu Alan Hatherly ngekuzuza litfusi ku-Men Cross-country Cycling Mountain Bike.
1.2.4. Akani Simbine lowente lirekhodi Lavelonkhe lelisha ngesikhatsi alala sine ekugijimeni kwemadvodza emkhakheni wekugcina we-100m lebewumatima kakhulu. Live laseNingizimu Afrika libalwe nemave lanemadvodza lagijima ngesivinini lelisheshako kakhulu.
1.3. Bantfu baseNingizimu Afrika bayacelwa kutsi bachubeke ngekwesekela Licembu LaseNingizimu Afrika eMidlalweni Yema-Paralympic letawuba kusukela mhla tinge-28 Ingci kudzimate kube mhla ti-8 Inyoni 2024.
2. Temnotfo
2.1. Sakhiwonchanti Sajantji Wesitimela
2.1.1. Ikhabhinethi yakwemukela kwetfulwa kwetitimela letinsha tebuchwepheshe lobuphakeme kuMvila Losekhatsi eDolobhenikati laseKapa lokwentiwe yi-Ejensi yaseNingizimu Afrika Yesitimela Lesigibelisa Bantfu (i-PRASA), lokuyi-ejensi yeLitiko Letekutfutsa (i-DoT).
2.1.2. Lensitanchanti isuka eNyanga idzimate ifike esiteshini saseMandalay. Letitimela tisebentisa luhlelo lwesimanjemanje lwesikhombisi kusukela eLanga kute kube seMutual Line, kute kwentiwe ncono kuphepha kanye nekwetsembeka kwalensita yajantji wesitimela.
2.1.3. Timphawu talobuchwepheshe besimanjemanje lobusetulu kuletitimela bufaka ekhatsi tivalo letitivalekelako, kanye nema-CCTV kulelo nakulelo likhoshi kute kwentiwe ncono kuphepha kwebagibeli.
2.1.4. Ikhabhinethi yaphindza futsi yakuncoma kubuyiswa kabusha kwemivila yetitimela leminyenti njengentfo hulumende layibeke embili kutsi acale ngayo ayente, yekuniketa kuvikeleka, kwetsembeka kanye netekutfutsa ummango letingabiti.
3. Tindzawo Letingemagugu Emhlaba te-UNESCO
3.1. Ikhabhinethi ikwemukele kungeniswa kamuva kwetindzawo taseNingizimu Afrika temalungelo eluntfu netekuzabalazela inkhululeko kuluhlu loluhlonishwako lweTindzawo Letingemagugu Emhlaba te-UNESCO.
3.2. Letindzawo tibitwa ngekutsi ngeMalungelo Eluntfu, Inkhululeko Nekubuyisana: Tindzawo Temshiyalifa la-Nelson Mandela, atisiti kuphela konga ligugu letfu lelingakavami kodvwa tiphakamisa live letfu kutsi ligcame njengendzawo lenkhulu leheha tivakashi, ngaleyo ndlela kugcugcuteleke tekuvakasha nemnotfo.
3.3. Tifaka ekhatsi i-Union Buildings, i-Constitution Hill, i-Liliesleaf farm, sikhumbuto saseSharpeville, Walter Sisulu Square, 16 June 1976: The Streets of Orlando West, Inyuvesi yase-Fort Hare ne-ZK Mathews House, Mqhekezweni, Waaihoek ne-Ohlange.
3.4. Likomidi Letemagugu Emhlaba le-UNESCO liphindze futsi lachubeka lakhetsa tindzawo letintsatfu te-Middle Stone Age ngekukhombisa ligalelo lelimcoka lelentiwe yiNingizimu Afrika ekuvisiseni imvelaphi yekutiphatsa kwesimanjemanje kweluntfu. Letindzawo yi-Diepkloof Rock Shelter lesedvute ne-Elands Bay eNshonalanga Kapa, i-Pinnacle Point Site Complex e-Mossel Bay nayo futsi leseNshonalanga Kapa kanye neSibhudu Cave KwaDukuza, KwaZulu-Natal.
4. Tilinganiso Tasemkhatsini Wemnyaka Telinanibantfu
4.1. Ikhabhinethi itemukele Tilinganiso Tasemkhatsini Wemnyaka Telinanibantfu (i-MYPE) ta-2024 letikhombisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika sebaphila sikhatsi lesidze.
4.2. Sikhatsi sekuphila sesenyuke safinyelela eminyakeni lenge-66.5 kusukela eminyakeni lenge-53.6 nga-2005 ngenca yetingenelelo letinyenti tahulumende letifaka ekhatsi kukhishwa ngalokubanti kwesidzambisingculazi lesengeta imphilo – lokuluhlelo lolukhulukati lwesidzambisingculazi emhlabeni, kwenta kutsi kube nemitsi yekugoma kanye nekunciphisa lizinga lekufa kwetinswane kusukela ekufeni kwetinswane lokulinganiselwa ku-57 kwebantfwana laba-1 000 labaphilako nga-2002 kuya ku-22.9 kwebantfwana labaphilako laba-1 000 nga-2002 labatalwa baphila nga-2024.
4.3. Linanibantfu laseNingizimu Afrika nyalo lengce tigidzi letinge-63, lenyuka nga-1.33 yemaphesenti kusukela ngaKholwane 2023 kuya kuKholwane nga-2024.
4.4. Letinombolo letentiwa taba sesikhatsi tekwenyuka kwelinanibantfu titawusita hulumende ekuhleleni kwakhe kanye nasekuphakelweni kwemitfombolusito njengaloku sichubeka ngekwenta ncono timphilo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
5. Tekuphepha Nekuvikeleka
5.1. Kulwa Nebugebengu
5.1.1. Ikhabhinethi yakwemukela kuphumelela lokuchubekako kwema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kweMtsetfo ekubambeni emalunga ebugebengu lobuhleliwe kanye nemagenge njengencenye lechubekako yekulwa nebugebengu.
5.1.2. Umkhankhaso weLuphiko Lwetemaphoyisa aseNingizimu Afrika i-Operation Shanela icinisekise kuboshwa kwebasolwa laba-766 237 ngemacala lahlukahlukene, nekutsi laba-161 752 balabasolwa bebafunwa ngemacala labekwe embili kutsi kucalwe ngawo lafaka ekhatsi kubulala, kubamba inkunzi imoto letfwala imali, kugcekeza kuhlonyiwe, kugagadlela, kudunwa kwetimoto emkhatsini walokunye.
5.1.3. Ikhabhinethi yakwemukela kuvalwa kwenkambu yekucecesha kwemasotja ngalokungekho emtsetfweni eWhite River, eMpumalanga ngemuva kwekusebenta kwekucinisekiswa kwekugcinwa kweMtsetfo lokumhibahiba lokuholwa Tebunhloli lokuphindze futsi kwaholela ekuboshweni kwebantfu lavela eLibya labange-95.
5.1.4. Ikhabhinethi iphindze yacela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babambisane nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kweMtsetfo ekulweni nebugebengu ngaphandle kwekutsi bantfu batitsatsele umtsetfo etandleni tabo ngekujezisa tigebengu.
5.1.5. Ikhabhinethi ayitivisisi tento talabanye baholi bemmango tekwesabisa bafundzi nabothishela etikolweni tabo. Litiko Letemfundvo Lesisekelo litawuchubeka nekusebentisana ne-SAPS kucinisekisa kutsi tikolo tihlala njalo titindzawo letiphephile tekufundza nekufundzisa.
5.2. Inkhohliso Nekukhohlakala
5.2.1. Ikhabhinethi ijabulile ngekuboshwa nekugwetjwa, kwetiphatsimandla taphambilini teLitiko Letasekhaya kanye nebekuchamuka yiNkantolo Yetemacala Lakhetsekile Etemabhizinisi yaseDurban labatfolakale banelicala lenkhohliso nenkhohlakalo eluhlelweni lwekungena kwebantfu kulelive. Lokuboshwa ngemphumelelo kucinisa imitamo yahulumende yekwakha umbuso lowenta tintfo ngenchubo lemukelekile, ngebungcweti nalokhonako kutentfutfuko.
B. Takamuva teKhabhinethi
1.1. Tebakhona Kwemanti
1.1.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nalosekucaliwe kwentiwa kucinisekisa kutsi emanti ahlala akhona lapha eveni ngenca yekwandza kwemfuno yemanti ngenca yekukhula kwelinanibantfu netemnotfo, kanye neliphuzu lelitsi 75% emanti latfolakala emitfombeni ngetulu kwemhlaba lapha eNingizimu Afrika asavele agcogciwe.
1.1.2. Kwanyalo, kunemitfombolusito le-14 lemcoka yavelonkhe yemaphrojekthi esakhiwonchanti yemitfombolusito yemanti latfolakala ngetulu kwemhlaba lalinganiselwa elizingenigugu lelingetulu kwetigidzigidzi le-R100 etigabeni letahlukene tentfutfuko.
1.1.3. Litiko letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola lakhe Lihhovisi Letebudlelwane Bemanti kanye ne-SALGA ne-DBSA ngenhloso yekusita bomasipala kutsi bachube lemitamo yekwehlukanisa nekutfutfukisa leminye imitfombolusito yemanti kute kucinisekiswe kubakhona kwemanti esikhatsini lesitako.
1.1.4. Ikhabhinethi iphindze futsi yatjelwa ngenchubekelembili kucinisekisa kutsi kuphakelwa ngemanti kubahlali baseGiyani naseHammanskraal kanye neKulungiswa kukhaphakela ngephandle kwendle kuMasipala waseMfuleni.
1.1.5. Ikhabhinethi itjelwe kutsi emanti asacale kugelata etigodzini letiyimfica ngaphasi kwaMasipala Lomkhulu waseGiyani kanye nakuletinye futsi tigodzi leti-15 titawutfola emanti ekupheleni kwenyanga yeNgci 2024.
1.1.6. Masipala weSigodzi saseMopani utfole sibonelelomali sahulumende kutsi uvusetele kabusha futsi wengete emandlakwenta eGiyani Water Treatment Works.
1.1.7. Litiko ngekuhlanganyela nelidolobhakati laseTshwane ne-Magalies Water baphotfula iphrojekthi ye-Magalies Water kute kube nemtfombolusito lomunye wemanti ekunatsa eHammanskraal eDolobhenikati laseTshwane ngeMphala 2024, ngaleso sikhatsi Lidolobhakati laseTshwane liyachubeka neKulungiswa nekutfutfukisa i- Rooiwal Wastewater Treatment Works.
1.1.8. Ngenca yetinsayeya letandzako tekuphakela emanti kulelive, i-DWS itawukwetfula ngalamafishane njalo ngemaviki lamabili mayelana nenchubekelembili leseyentiwe yekulungisa kungabikhona kwemanti kanye netinyatselo imimango lekumele kutsi ititsatse kucinisekisa kutsi emanti abakhona kulelive letfu lelinekweswelakala kwemanti.
1.2. Tegezi
1.2.1. Kuphakelwa kwagezi ngalokungatsikameteki nyalo sekusedvute ngenca yekufezekiswa lokungagucuki kweLisu Lekwenta Letemandla (i-EAP) lelamenyetelwa nguMengameli Cyril Ramaphosa ngaKholwane 2022. Kugcila ngalokungagucugucuki kwe-EAP ekugcineni kutsi takhiwonchanti tibe sesimeni lesisebentako lokuhleliwe kanye neKusebenta kutsi ifezekise kubakhona kwemandla ngekutsi iletse emandlakwenta ekuphehla lamasha kube neligalelo lelikhulu ekuphakeleni gezi ngekungatsikameteki kanye nekutsi akuzange kube nekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga etinyangeni letinengi. Loku kuyintfo lebalulekile lephumelelisako ekukhuleni kwetemnotfo futsi kube nemtselela lomuhle kulizingasimo lemphilo ngekuvumela takhamuti kutsi tichubeke nemisebenti yato yamalanga onkhe ngaphandle kwekutsikameteka.
1.2.2. I-Eskom irekhode Liphuzu Lekulahlekelwa Ngemandlakwenta Lokungakahlelwa (i-UCLF) kwema-MW la-8 321 ekupheleni kwaKholwane 2024, lokuyinkhomba lekhomba libanga leselihanjiwe lelinchophamlandvo ekwenteni ncono kuphehlwa kwagezi etiteshini tawo temandla.
1.2.3. Ikhabhinethi ihalalisele i-Eskom mayelana nekufezekiswa lelibanga leselihanjiwe lelimcoka yaphindze yacela kakhulu bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke nekuphila imphilo yekonga emandla kute sivikele igridi yetfu yavelonkhe. Ngekwenta njalo sonkhe sidlala indzima yetfu yekugcina emalambu kutsi akhanye, lokuyintfo lemcoka kakhulu kutemabhizinisi, kutetimboni nasemnotfweni.
2. Tekuhweba
2.1 Ingcungcutsela ye-AGOA ye-21
2.1.1. Ikhabhinethi yanikwa lwatiso mayelana nekutibandzakanya ngemphumelelo kwelitsimba laseNingizimu Afrika eNgcungcutseleni yeKukhula kwe-Afrika Nelitfuba Lekwenta (i-AGOA) eMelika njengesicinisekiso lesihle setebudlelwane lobubili emkhatsini welive letfu ne-USA.
2.1.2. INingizimu Afrika iyachubeka nekuchubela embili indzaba yekuvuseteleka kabusha kweKukhula kwe-Afrika Nelitfuba Lekwenta, leliphelelwa sikhatsi etinyangeni leti-14, futsi yesekela lubito lolwentiwa Tindvuna Tekuhweba tase-Afrika kutsi hulumende wase-US ususe lokubuketa njalo ngemnyaka i-AGOA.
2.2. Tincabano ngemalamula emkhatsini we-SA ne-EU ku-WTO
2.2.1. Ikhabhinethi iphindze futsi yatjelwa ngalamafishane mayelana nesikhalo lesemtsetfweni lelive leliyifake eNhlanganweni Yavelonkhe Yetekuhweba lecondziswe kuNyonyana yaseYurophu (i-EU) mayelana netincabekelwane leticinile naletingadzingeki temphilo yetitfombo macondzana ne-Citrus Black Spot (i-CBS) ne- False Codling Moth (i-FMC) yemitsetfosimiso leshaywe macondzana nemikhicito yemalamula yaseNingizimu Afrika letfunyelwa ngephandle e-EU.
2.2.2. INingizimu Afrika ilive lesibili emhlabeni ngebukhulu ekutfumeleni kulamanye emave emalamula kanye nekutsi 33% yemikhicito yemalamula letfunyelwa ngephandle suke icondze emakethe ye-EU. Imboni yaseNingizimu Afrika inika ngco Imisebenti bantfu labangetulu kwe-14 000 etindzaweni letisemaphandleni eNingizimu Afrika ngaleyo ndlela-ke yondla bantfu labangetulu kwe sigidzi le-1.5
2.2.3. Letinyatselo tekuvimbela letibekwe yi-EU, nanome kungasiko kuvimbela, tibe nemphumela wetindleko letimcoka embonini yemalamula yaseNingizimu Afrika, letilinganiselwa kutigidzigidzi le-R2 (tigidzi le-US$110) ngemnyaka. I-EU incume kubeka tinyatselo tekuvimbela leticinile macondzana neNingizimu Afrika kodvwa yangakwenti lokufanana nalelekwente kitsi kulamanye emave lanetimo letifananako njengelive laka-Israel.
2.3. Tetebudlelwane Bemave Emhlaba
2.3.1. Ikhabhinethi iwemukele Umbono we-ICJ Wekweluleka lomayelana neMiphumela Yetemtsetfo lesuka eMitsetfwenimgomo neKwenta kwelive laka-Israel eMhlabeni Lelihleti Kuwo ePalestina levumelene ngalivi linye yacinisekisa kutsi kuchubeka nekuhlala kwelive laka-Israel eMhlabeni Lelihleti Kuwo ePalestina akukho emtsetfweni ngaphasi kweMtsetfo wemave emhlaba.
2.3.2. Lesijubo senta kutsi kube nesibopho setemtsetfo lesengetiwe sekutsi yonkhe imibuso icedze lesento lesibi setento letingekho emtsetfweni telive laka-Israel kanye nekutsatsa sinyatselo sekucinisekisa kuhlonishwa kweMtsetfo wemave emhlaba.
2.3.3. INingizimu Afrika ibe semkhatsini wemalunga emibuso lange-49 aMhlabuhlangene letfule sitatimende macondzana naloludzaba ku-ICJ ngeNdlovulencane 2024.
2.4. Tiphitsiphitsi eKenya naseNigeria
2.4.1. Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka ngetiphitsiphitsi letichubekako eKenya naseNigeria yacela onkhe emacembu kutsi atfole sisombululo ngekushesha kulokuhlupheka kwetakhamuti kulelizinga lekuphila lelenyukile, live laseNingizimu Afrika lelitikhandza likulo.
2.5. Lukhetfo Jikelele lwase-United Kingdom
2.5.1. Ikhabhinethi iphindze futsi yahalalisela Ndvunankhulu Umhlonishwa Keir Starmer wase-United Kingdom kanye ne-Labour Party ekuncobeni kwabo kulolukhetfo jikelele lolusandza kuba khona. Live laseNingizimu litimisele kusebentisana nahulumende wase-United Kingdom kute kwandze kuhwebelana nebudlelwane.
2.5.2. Hulumende utawuchubeka ngekucaphela lokuchubekako kulamanye emave nawo labambe lukhetfo kulomnyaka.
2.6. Bulunga beNingizimu Afrika emitimbeni lemihibahiba
2.6.1. Ikhabhinethi ikuvumile bulunga beNingizimu Afrika emitimbeni lemihibahiba:
2.6.1.1. Bulunga baMk. Swazi Bajabulile Tshabalala bekuba nguMengameli Welibhange Lekutfutfukisa i-Afrika (i-AfDB) ngeThemu ya-2025-2030, elukhetfweni lolubanjwe ngeNgci 2024.
2.6.1.2. Lobulungu baMk. Yvette van der Merwe bekuba nguMengameli we-Organisation of Vine and Wine (i-OIV) elukhetfweni lolutawubanjwa eFrance ngeMphala 2024. INingizimu Afrika inetfuba lekungenela futsi lukhetfo kuMkhandlu Wemalungelo Eluntfu nga-2026-2028.
2.6.1.3. INingizimu Afrika ifuna kukhetfwa kwebangenelilukhetfo bayo, Solwati Frans Jacobus Viljoen kutsi angene eKomidini le-UN Letekweluleka Ngemalungelo Eluntfu ngesikhatsi sanga-2025-2027, elukhetfweni lolutawuba ngeMphala 2024 eNew York, e-USA.
2.6.1.4. INingizimu Afrika iphindze futsi ifuna kuba yincenye yeKhomishini ye-UN letimayelana neSimo Sabomake (i-CSW) nga-2025 kanye neKhomishini Yetekutfutfukisa Tenhlalo nga-2025. Kukhetfwa kwalemitimba lemibili kutawukwentiwa ngaMbasa 2025.
2.6.1.5. INingizimu Afrika itawufuna kungenela lukhetfo kuMkhandlu Wetekuvikeleka ku-UN ithemu yeminyaka lemibili ngesikhatsi sa-2031-2032, ngesikhatsi kutawuba litfuba leNingizimu Afrika.
2.7. Emalungiselelo eBumengameli baseNingizimu Afrika e-G20
2.7.1. INingizimu Afrika itawutsatsa Bumengameli be-G20 kusukela mhla lu-1 Ingongoni 2024.
2.7.2. Ikhabhinethi itjelwe ngemalungiselelo eBumengameli beNingizimu Afrika ku-G20 kanye nekungenisa Ingcungcutsela ye-G20 nga-2025.
2.7.3. Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna linikwe sibopho sekuhlela lomcimbi egameni lahulumende nebantfu baseNingizimu Afrika.
2.7.4. INingizimu Afrika itawuchubeka kusebentisa lamatfuba kuhola nekungenisa tinkhundla temave emhlaba njenge-G20 kwenta kutsi umhlaba wonkhe ugcile ekunakeni tinsayeya tentfutfuko i-Afrika lebukene nato kanye nemave lasemhlabeni longaseNingizimu.
C. Imicimbi Letako
1 Inyanga Yabomake
1.1 Lelive litawugubha Lusuku Lwavelonkhe Lwabomake mhla ti-9 Ingci 2024 lapha e-Dennis Nel Stadium, Poffader eNyakatfo Kapa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kugubha iminyaka lenge-30 yentsandvo yelinyenti yeNtfutfuko Yabomake”.
1.2 Kugujwa kweNyanga Yabomake lonyaka kutawube kubala inchubekelembii leseyentiwe mayelana nekutfutfukiswa kwabomake kutenhlalomnotfo kusukela kwacala intsandvo yelinyenti kanye netimphumelelo tetinhloso teMculu Wabomake.
1.3 Sive sakitsi sikhumbula bomake labangetulu kwe-20 000 labashucela e-Union Buildings mhla ti-9 Ingci 1956, ekulweni nekwendlulisela kubomake Imitsetfo Yekuphatfwa Kwabomatisi.
1.4 Ikhabhinethi imema takhamuti kutsi tibe yincenye yalemicimbi yalenyanga letawuphindza futsi ifake ekhatsi kukhonjiswa kwekuhweba, tinkhulumomphikiswano kanye nekukhombisa ematfuba lakhona abomake emikhakheni leyahlukahlukene lemcoka ekunciphiseni kwehlukana ngekwebulili.
2 Umhlangano Lomkhulu wema-32 we-International Astronomy Union (i-IAU)
2.1 INingizimu Afrika ingenisa umhlangano lomkhulu wemhlaba wesifundvo ngetetinkhanyeti, eKapa.
2.2 Lomhlangano utawudvonsa emaviki lamabili kusukela ngamhla ti-6 Ingci 2024 futsi kuyintfo yekucala kutsi inkhomfa yemmango wemave emhlaba wetekufundza ngetinkhanyeti itawukwenteka evenikati i-Afrika.
2.3 Lokuhlangana kudlala indzima lemcoka ekusiteni iNingizimu Afrika kutsi isuke ekwetsembeleni kumnotfo loweyame kumtfombolusito iye kumnotfo loweyame elwatini. INingizimu Afrika eminyakeni leminyenti kuba neligalelo lelivakalako kutentfutfuko esifundvweni setinkhanyenti kanye nasemisebentini leyeyame esifundvweni setinkhanyeti, lokukhombisa kuta kwemaphrojekthi lamakhulu etesayensi njenge-SKA kanye ne-MeerKAT.
3 Liviki Lekuhlakanipha Ngekwetimali Kwebantfu baseNingizimu Afrika
3.1 Liviki Lekuhlakanipha Ngekwetimali Kwebantfu baseNingizimu Afrika litawusuka mhla tinge-26 Ingci 2024 kute kube mhla lu-1 Inyoni 2024 kukhonjiswa tinhlelo letahlukahlukene temfundvo ngetetimali letigcile kubatsengi nalokutawucala kwentiwe.
3.2 I-MSWSA yintfo lecalwe Likomidi Lavelonkhe Letemfundvo Ngetetimali Kwebatsengi (i-NCFEC) kukhutsata, kutfutfukisa nekufundzisa bantfu baseNingizimu Afrika kanye nekufaka ligalelo lelikhulu kutsi takhamuti tifundze ngekwetimali.
3.3 Lokutawube kwentiwe ngesikhatsi salomkhankhaso kutawufaka ekhatsi imihlanganosikolo yamahhala, tetfulo, kukhonjiswa kwemikhicito, imibukiso nemihlangano ye-inthanethi.
C. Imilayeto
1. Kuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo netifiso letinhle:
• KuMk. Kholeka Gcaleka, umvikeli wesive waseNingizimu Afrika ngekutsi akhetfwe kuba yi-Regional President of International Ombudsmen Institute
• KuDkt. Mugwena Maluleke, Mabhalane Jikelele weNyonyana Yabothishela Yentsandvo Yelinyenti yaseNingizimu Afrika (i-SADTU), lokumacondzana nekukhetfwa kwakhe njengeMengameli Wemfundvo Yemave Emhlaba kuKhongolose Wemhlaba we-10.
• KuDkt. John Kani, makadzebona wemlingisi, umcondzisi nembhali wemidlalo, ngekutsi ahlonishwe ngeMklomelo lohlonishwako weMbuso waseNgilandi yiNkhosi Charles III.
2. Kudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nemndeni:
• Webafundzi labasihlanu basesikolweni sase-Morneg Combined School labalahlekelwe timphilo tabo ngesikhatsi labebahamba ngayo ishayisana nesitimela emgwacweni i-R104 dvute neSigodzi saseMafube, emkhatsini weWonderfontein ne-Arnot.
• Wemlingisikati longumnkantjubovu Connie Chiume (72) lobekatiwa kancono ngendzima yakhe yekuba ngumlingisi locavile eluchungachungeni lwemdlalo wasekhaya i-Rhythm City. Waphindza futsi wanconywa ngekuvela kwakhe efilimini ye-Marvel i-Black Panther.
• Wahulumende nebantfu baseFederal Democratic Republic of Ethiopia Ngemuva kwekuhhihlika kwemhlaba lokusandza kwenteka eGofa, eNyakatfo lengasenshonalanga yeTopiya, lokwenteke kwatsatsa timphilo tebantfu lokungenani labange-250.
• Webantfu labane labashone ekushayisaneni lokube semkhatsini weveni nesitimela seguzi edvute nasePostmasburg eNyakatfo Kapa.
• WaMnu. Robbie Venter (64), Sisebenti lesikhulu saphambilini saka-Altron losebente etindzimeni letahlukahlukene ecenjini le-ICT kusukela nga-1997.
• WaMnu. John Sidipa Mphosi (71), Sihlalo we-Global Oil, luchungechunge lwetindzawo letitsengisa emafutsa etimoto.
Shengatsi imiphefumula yabo ingaphumula ngekuthula.