IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, nakali-7 kuRhoboyi Wee-2024

IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, nakali-7 kuRhoboyi Wee-2024   

Umhlangano weKhabinethi ojayelekileko wokuthoma karhulumende wehlandla lekhomba ubanjelwe e-Union Buildings, ePitori, kusele amalanga amabili ngaphambi kobana ilizwe lekhethu ligidinge iLanga laboMma. Njengoba sigidinga umnyaka wama-68 woMmatjho waboMma, sigidinga nama-70 weminyaka solo kwamukelwa umTlolosivumelwano waboMma, isimemezelo seminqopho ye-Federation of South African Women, esahlathulula kwezwakala ngamalungelo wabomma namalungelo wabo akhethekileko ahlathululwa bomma beSewula Afrika.

Nonyaka sigidinga iNyanga yaboMma besigidinga nokubekwa esikhundleni kweJaji eliKhulu lokuthoma elimumuntu ongumma, uMandisa Maya, owenze umlando ngokuba ngumma wokuthoma kilesisikhundla eRiphabhligi yeSewula Afrika.  Naphambilini wasebenza ngobuhle obungaphezu kokwenza esikhundleni ayesiphethe sokuba nguMengameli weKhotho eKulu yokuDlulisela amaCala solo kwangomnyaka wee-2017, kanti nalapho waba ngumma wokuthoma ukuphatha isikhundla esikhulu kangaka.             
Ukuqakatheka kokubekwa kwakhe kilesisikhundla kungezwakala ngcono ngokuphekelelwa ngilommongo olandelako: Ngokutjho kwe-International Association of Women Judges: “Ngomnyaka we-1994, ayelinganiselwa e-165 amajaji ayekhona, ali-160 wawo amadoda wamakhuwa, mathathu wawo kumadoda ababantu abanzima, mabili wawo kubomma abamakhuwa; kwakungekho nalinye ijaji lomuntu onzima ongumma ngesikhatheso. NgoMhlolanja wee-2023, amajaji bekama-253, ali-113 wawo kubabantu ababomma, abama-32% kubomma abababantu abanzima, abali-13% kubomma abamakhuwa, ngaleyindlela-ke nasele bahlangene abomma abamajaji wabantu abanzima namakhuwa bama-45%.  Ngaphezu kwalokho, amajaji amadoda ali-140 asala lapho, ama-39% wawo ababantu abanzima, bese kuthi asalako ngamakhuwa ali-17%.”     
             
A.    Ezingundabamlonyeni

1.    Imidlalo Yama-Olimpiki Yomnyaka Wee-2024 E-Paris: IsiQhema SeSewula Afrika                                                                  
1.1.    IKhabinethi ithokozise isiQhema seSewula Afrika ngokujamela kwaso ilizwe lekhethu ngokuzikhakhazisa emidlalweni yama-Olimpiki e-Paris nangokuphaphisela iflarha yelizwe lekhethu phezulu njengoba ilizwe lekhethu libe hlangana namazwe ama-30 ngokuthumba iimendlela ezinengi nje kilemidlalo.         
           
1.2.    IKhabinethi Ithokozisa:  
1.2.1.    Intandwa yokuthaya, u-Tatjana Smith, ngokuthumba kwakhe imendlela yegolide yabathayi baboMma ekorweni i-Breaststroke ye-100m nemendlela yesiliva ye-200m ekorweni i-Breaststroke.         
1.2.2.    I-Blitzboks, ngokuthumba kwayo imendlela yethusi kumakhakhulwararhwe ekorweni i-Men’s Rugby Sevens.                   
1.2.3.    Umkhweli webhayisikili yemakghwathikghwathini u-Alan Hatherly ngokuthumba kwakhe imendlela yethusi ephaliswaneni lamadoda lokureya ibhayisikili emakghwathikghwathini (i-Cross-Country Cycling Mountain Bike.)                    
1.2.4.    U-Akani Simbine owakhe irekhodi elitjha lokha nakaba ngowesine ngokujubalala ibanga le-100m ekorweni yabaduna. ISewula Afrika ibalwa hlangana namazwe anabajubalali abaduna abakhamba phambili ephasini.                    
1.3.    AmaSewula Afrika akhonjelwa bona aragele phambili ngokusekela isiQhema seSewula Afrika esizabe siphalisana nezinye iinqhema nemidlalweni yama-Olimpiki yabaNtu abaNokukhubazeka ezokubanjwa ukusukela ngomhla wama-28 kuRhoboyi ukuyokufika kumhla wobu-8 kuKhukhulamungu wee-2024.            

2.     Zomnotho 
2.1.    Umthangalasisekelo Wesiporo/Weentimela
2.1.1.     IKhabinethi ikuthokozele ukufika kweentimela ezitja zethekhnoloji ephezulu ku-Central Line eDrobheni leKapa, ezethulwe yi-Passenger Rail Agency of South Africa (i-PRASA), esijamiso esisebenzela umNyango wezokuThutha (i-DoT).                 
2.1.2.     Leziintimela zizakukhamba ukusukela esiteyitjhini seNyanga ziyokuphelela esiteyitjhini se-Mandalay. Leziintimela zisebenzisa ihlelo lokuyelelisa ngeentjengisi zokuyelelisa umphakathi ukusukela KwaLanga ukuya e-Mutual Line, ukuphakamisa izinga lokuphepha nelokuthembeka komsebenzi weentimela nesiporo.                
2.1.3.    Ithekhnoloji yesimodeni esetjenziswe kileziintimela yenze ukuthi iminyango yakhona ibe ngezilawulako, elinye nelinye itrogisi libe ne-CCTV, njengehlelo lokuphephisa abakhweli ngcono.                
2.1.4.    IKhabinethi ibuye yabuka nokubuyiswa kwesinye isiporo njengengcenye yeqalontanzi likarhulumende lokuphephisa abakhweli besitimela, nokwenza ukuthi isitimela sibe yindlela ethembekileko netjhiphileko yokukhambisa umphakathi.                  

3.    Iindawo Zamagugu We-UNESCO Ephasini       
3.1.    IKhabinethi ithokozele ukungezelelwa kwamva nje kweendawo zamagugu wamalungelo wobuntu nezomzabalazo erhelweni elihloniphekileko lamaGugu we-UNESCO ePhasini.    
3.2.    Iindawezi, ezibizwa ngokuthi ngezamaLungelo WoBuntu, IKululeko NokuBuyisana: Iindawo Zelifa Lika-Nelson Mandela, azigcini ngokusiza ukulonda ilifa lethu elihlukileko, kodwana zisunduzela nelizwe lekhethu emkhanyweni wokwaziwa ngobuhle beendawo ezikhamba phambili ngokuvakatjhelwa ziimvakatjhibukeli kobanyana zizokubona iiNdawo ezimaGugu wePhasi, ngaleyindlela kuphakame imisebenzi yezevakatjhobukelo nomnotho wekhethwapha.             
3.3.    Hlangana nazo kubalwa i-Union Buildings, i-Constitutional Hill, neplasi i-Lilieslieaf farm nendawo yesikhumbuzo sesehlakalo se-Sharpville, ne-Walter Sisulu Square, nesehlakalo sika-16 kuMgwengweni 1976: iinTrada ze-Orlando West, i-Yunivesithi ye-Forthare kunye ne-ZK Mathews House, neMqhekezweni, ne-Waaihoek kunye noHlange.   3.4.    IKomidi yamaGugu we-UNESCO ePhasini ibuye yangezelela ngeendawo ezintathu eziliDzaba lemaNdulo weliTje ethokozela ngalo indima nomthamo weSewula Afrika efundisweni yendabuko yesiko lokuphila nokwenza izinto emalangeni wanamhlanjesi.  Amadzaba lawa-ke yi-Diepkloof Rock Shelter eduze ne-Elands Bay, eTjingalanga Kapa neSibhudu Cave KwaDukuza, KwaZulu-Natal.                  

4.    Iinlinganiso Zenani Labantu Zaphakathinonyaka 
4.1 IKhabinethi izithokozele iinLinganiso zeNani labaNtu zaPhakathinonyaka (i-MYPE) zomnyaka wee-2024, zona ezitjengise ukuthi amaSewula Afrika selaphila isikhathi eside kunaphambilini.                                                                  
4.2 Isikhathi sepilo yomuntu sikhuphukele eminyakeni ema-66,5 namhlanje, ukube ngomnyaka wee-2005 sasiminyaka ema-53,6; lokhu-ke kumphumela wamagadango urhulumende anande awathathela ukukhuphula izinga lepilo, ekubalwa hlangana nawo nehlelo lokurhobhisa ubukhali besifo sentumbantonga, ekulihlelo elingelinye lamahlelo amakhulu khulu wokurhobhisa intumbantonga ephasini loke, ukutholakala kwemijovo kunye nokuphunguka kwenani lamasana abhubhako ukusukela pheze ema-57 wamasana ayebhubha e-1000 ngayinye yamasana abelethwe aphila ngomnyaka wee-2002, ukuya emasaneni ama-22,9 e-1000 yamasana abelethwe aphila ngomnyaka wee-2024.            
4.3     Abantu beSewula Afrika nje sebangaphezulu kwama-63 weengidi, okutjho ukuthi bande nge-1,33% ukusukela ngoVelabahlinze wee-2023 ukuyokufika kuVelabahlinze wee-2024.                 
4.4    Ngaleziimbalobalo zamva nje zokwanda kwenani labantu beSewula Afrika, urhulumende uzakusizakala ekuhleleleni imisebenzi yakhe nekwabeni imithombo yamandla, njengoba solo sitjhitjhinga nje senza ipilo yamaSewula Afrika woke ibe ngcono.              

5    Zokuphepha Nokuvikeleka
5.1    Silwa Nobulelesi
5.1.1     IKhabinethi ithokozele ukuqina kwepumelelo yabathobelisimthetho ekubopheni amalunga wehlanganyela yeenlelesi namagenge njengengcenye yepi etjhitjhingako yokulwa nobulelesi.                      
5.1.2    I-Operation Shanela yamaPholisa (ye-SAPS) nayo ibophe abasolwa abazii-766 237 ngamacala ahlukahlukileko, begodu kilababasolwa, abazii-161 752 babo basolwa ebebafunelwa amacala amaqalontanzi, ekubalwa hlangana nawo nawokubulala, wokuhluthula imali ekhanjiswako, wokugqekeza kuhlonyiwe, wokukata, wokwemuka abanikazi iinkoloyi, hlangana namanye.                
5.1.3    IKhabinethi ikuthokozele ukuvalwa kwekampa yokuthwasela ubujoni engasi semthethweni e-White River, eMpumalanga, etholakele ngamagadango athethwe bathobelisimthetho kezobuhloli, kwabe kwabotjhwa amaphandle abuya e-Libya ama-95.   5.1.4    IKhabinethi ikhombela yabuyelela amaSewula Afrika woke ukuthi asebenzisane ngokusiza nabathobelisimthetho ekulwiseni ubulelesi, ngaphandle kokudanela emukghweni wokuzelusela.              
5.1.5    IKhabinethi izisole kumbi izenzo zabanye abarholi bomphakathi ezifana nokuthusela abafundi nabotitjhere eenkolweni zabo. UmNyango wezeFundosisekelo uzakusolo usebenzisana ne-SAPS ukuqinisekisa ukuthi iinkolo zihlala ziziindawo eziphephileko zokufunda nokufundisa.            

5.2    Ukukhwabanisa Nobukhohlakali
5.2.1    IKhabinethi ithokozile ngokulahlwa licala nokuthweswa isigwebo kweemphathimandla zalokhuya zomNyango wezaNgekhaya namaphandle abotjhelwe ukukhwabanisa nobukhohlakali ngokwephula umthetho olawula amaphandle; bagwetjwe yiKhotho ye-Durban yamaCala wezomNotho aKhethekileko. Ukuphumelela kwekhotho ukugweba nokuthweswa iingwebo kwalababasolwa kuqinisa imizamo karhulumende yokwakha umbuso wetuthuko osebenza ngomthetho, namakghonofundwa, nangekghono.                  

B.     Zamvanje Ezithunyelwe kuKhabinethi

1.1.    Ukutholakala Nokuphepha Kwamanzi  
1.1.1.    IKhabinethi ibikelwe ngamagadango athethweko wokuqinisekisa ukutholakala nokuphepha kwamanzi elizweni lekhethweli, njengoba basanda nje abantu abadinge amanzi, ngenca yokwanda kwenani labantu nokukhula komnotho, nanjengoba imithombo yamanzi engaphezulu eSewula Afrika ema-75% seyithunjiwe nje.                 
1.1.2.      Njenganje kunamaphrojekthi ali-14 angamakhulu wemithombo yamanzi engaphezulu, wemali engaphezulu kwe-R100 lamabhiliyoni aseengabeni ezihlukahlukileko zokukhula.            
1.1.3.    UmNyango wezaManzi nezokuHlwengisa uvule i-Ofisi lokuSebenzisana ngezaManzi ne-SALGA ne-DBSA, ngomnqopho wokulekelela abomasipaladi barage amahlelo wokuhlukanisa nokwakha eminye imithombo yamanzi, kobanyana kuzokuba nesiqiniseko sokuthi ilizweli lizakuhlala linamanzi ngomuso.                      
1.1.4.    IKhabinethi ibuye yabikelwa ngendima esele yenziwe yokuqinisekisa ukuthi izakhamuzi zeGiyani ne-Hammanskraal ziyawathola amanzi, kulungiswe nomraro weswiriji etleleza kuMasipaladi weMfuleni.             
1.1.5.    IKhabinethi yaziswe ngokuthi amanzi selathome ukufika emathresdeni alithoba ngaphasi kwakaMasipaladi we-Greater Giyani, kanti amanye amathresde ali-15 kuzakuthi kuphela inyanga kaRhoboyi wee-2024 abe selanawo amanzi.            
1.1.6.    UMasipaladi wesiYingi seMopani (i-Mopani District) uthole isibonelelo semali yokulungisa nokungezelela umthamo woButsengelo baManzi weGiyani (i-Giyani Water Treatment Works).                       
1.1.7.     UmNyango wezaManzi ngokubambisana neDrobha leTshwane ne-Magalies Water uqedelela iPhrojekthi yaManzi ye-Magalies ezakuba ngomunye umthombo wamanzi wokudla/wokusela ozakubonelela i-Hammanskraal eDrobheni leTshwane, kungakapheli uSewula wee-2024, njengoba iDrobha le-Tshwane lisalungisa belenza ngcono ubuTsengelo baManzi i-Rooiwal Wastewater Treatment Works nje.                        
1.1.8.    Njengoba ubujamo bokutholakala kwamanzi buya ngokuqina nje elizweni lekhethweli, i-DWS qobe malanga ali-14 izakubika ngendima esele ikhanjiwe malungana nokulungiswa komraro wokutholakala nokuphepha kwamanzi namagadango umphakathi ekufuze uwathathe ukuqinisekisa ukuthi amanzi ahlala akhona futhi aphephile kilelilizwe lekhethu lendlala yamanzi.                        

1.2.     Zegezi
1.2.1.    Ukuphakelwa kwegezi ngaphandle kokuliyeka kwanje sekuseduze nokuphumelela kweHlelo lamaGadango weGezi (i-EAP) elamenyezelwa nguMengameli Cyril Ramaphosa ngoVelabahlinze wee-2022.  Ukuqalelela kwe-EAP ehlelweni lokulungisa elihlelelweko nelokusebenzela ukuphumelelisa ukutholakala kwegezi ngaphandle kokuliyeka ngokuletha amandla amatjha wokuphehlwa kwegezi kusize khulu ekutholakaleni kwegezi ngaphandle kokuliyeka, kangangokuthi sekuziinyangana igezi yagcina ukuqinteliswa. Lokhu-ke yinto eqakatheke khulu ekuhlunyisweni komnotho begodu kunegalelo elihle phezu kwepilo yabantu njengoba bakghona ukwenza imisebenzabo yawokemalanga ngaphandle kokuliyeka nje.        
1.2.2.    U-Eskom ulinganise umthamo wokuLahlekelwa ngokuNgakahlelwa (i-UCLF) kwama-MW azii-8 321 ekupheleni kwenyanga kaVelabahlinze wee-2024, okusitjengiso sokuthi kwenzeke umlando ngobungcono obubonakele ekuphehlweni kwegezi emaphawa wakwa-Eskom.                 
1.2.3.    IKhabinethi ithokozise u-Eskom ekuphumeleleni kwakhe ukufika kileliliqha eliqakathekileko, yabe yakhwezelela amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokulonda igezi kobanyana kuzokuvikeleka ithungelelwano legezi lelizwe loke.  Ngokwenza njalo, soke siba nendima esiyilimako ekulekeleleni ukuthi ilizwe lekhethu lihlale likhanya, okuyinto eqakethekileko emabubulweni nemnothweni.          

2.    Zerhwebo
2.1 Ikundla Ye-AGOA Yehlandla Lama-21 
2.1.1.    IKhabinethi ibikelwe ngokuhlanganyela ngepumelelo kwebandla leenthunywa leSewula Afrika ekundleni yama-21 yokubonisana ngomThetho wokuHluma namaThuba e-Afrika (i-AGOA) ebeyibanjelwe e-United States, njengobufakazi obuhle bobudlelanwa bobubili hlangana kwelizwe lekhethu ne-USA.               
2.1.2.    ISewula Afrika solo itjhotjholozela ukuvuselelwa kwe-AGOA, ephela ngemva kweenyanga ezili-14 ukusukela nje, beyisekela neembawo zaboNgqongqotjhe bezeRhwebo bamazwe we-Afrika ukuthi urhulumende we-US alise ikambiso yokunande abuyekeza i-AGOA qobe mnyaka.     
                
2.2.    Ukungavumelani Ngesithrasi Hlangana Kwe-SA Ne-EU Ku-WTO
2.2.1.    IKhabinethi ibuye yabikelwa ngokungavumelani kwelizwe lekhethu nemibandela elikhuni nenganasidingo ye-European Union emalungana neemfuneko zepilo yeentjalo zesithrasi, i-Citrus Black Spot (i-CBS) nemithetholawulo ye-False Codling Moth (i-FMC) malungana nokuthengisela kwe-Sewula Afrika i-EU imikhiqizo yesithrasi.  ISewula Afrika isililo sayo sokungavumelani ne-EU ngendaba le isidlulisele ku-World Trade Organisation (i-WTO).                      
2.2.2.     ISewula Afrika ililizwe lesibili ngobukhulu emazweni athengisela amazwe wangaphandle iinthelo zawo zesithrasi, kanti-ke ama-33% weenthelo zesithrasi iSewula Afrika ezithengisela amazwe wangaphandle ziya emakethe ye-EU. Bangaphezulu kwe-140 000 abantu abasebenza lapho kukhiqizwa khona iinthelo zesithrasi eendaweni zemakhaya zeSewula Afrika; labo bantu-ke bondla abantu abayi-1,5 yeengidi ngomsebenzi wabo emikhiqizweni yesithrasi.                 
2.2.3.    Amagadango athethwe yi-EU lawa, nanyana angasikuvimbela ukuthengwa kweenthelo zesithrasi nje, kodwana abangele ukuphakama kweendleko emsebenzini wemikhiqizo yesithrasi eSewula Afrika. Leziindleko zilinganiselwa emabhiliyonini amabili wamarandi (i-US$110 million) ngomnyaka. I-EU iqunte ukubekela iSewula Afrika imibandela elikhuni le, ukube ayikwenzi lokho kamanye amazwe asebujameni obufana nobeSewula Afrika, njengelizwe lakwa-Israyeli nje.                                  

2.3.    Zobudlelwano Bamazwe Ngamazwe
2.3.1.    IKhabinethi iwuthokozele umbono we-ICJ osiYeleliso ngemiPhumela yamaGadango wezomThetho esuselwa emiThethwenikambiso neZenzweni zika-Israyeli eeNdaweni zePalestina eziThunjiweko, evumelene ngongelethu ukuthi ukuphikelela kuka-Israyeli ngokuhlala eendaweni zePalestina azithumbileko kukuphambana nomthetho ngaphasi komthetho wamazwe ngamazwe.                  
2.3.2.    Lesisahlulelo singezelela esinye isibopho somthetho kiyo yoke imibuso ukuthi ikhawule ukusekela u-Israyeli ngezenzo zakhe eziphambene nokulunga, ibe  yenze okuzakwenza ukuthi kuhlonitjhwe umthetho wamazwe ngamazwe.              
2.3.3.    ISewula Afrika ibe hlangana namazwe amalunga ama-49 weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ethulele i-ICJ isitatimende ngendaba le ngoMhlolanja wee-2024.              

2.4.    Ukuguruzela E-Kenya Ne-Nigeria 
2.4.1.    IKhabinethi izwakalise ubuhlungu bayo ngokuthuwelela kwemiguruguru e-Kenya ne-Nigeria, yabe yakhwezelela boke abathintekako lapha ukuthi bathole isisombululo esirhabako emtlhagweni wezakhamuzi ezibhokelwe ziindleko zepilo esele ziphezulu khulu, njengoba neSewula Afrika nayo isemrarweni weendleko ezinjalo nje.            

2.5.    IKhetho Lelizwe Loke Le-United Kingdom 
2.5.1.    IKhabinethi iphindile godu yathokozisa uNdunakulu we-United Kingdom u-Sir Keir Starmer nesiqhema i-Labour Party ngokuphumelela kwabo ekhethweni lamhlapha. ISewula Afrika ijame ilindele ukusebenzisana norhulumende we-United Kingdom ukuphakamisa ukusebenzisana kokurhwebelana nokubambisana.            
2.5.2.    Urhulumende uzakusolo akubeke ilihlo okwenzeka kamanye amazwe nawo asezokuba namakhetho nonyaka.              

2.6.        Ukujamela KweSewula Afrika Ukukhethelwa Eenhlanganweni Ezitjhili 
2.6.1.1.    IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika ingakhethelwa ukungena eenhlanganweni ezitjhili: Ivumele uMm. uSwazi Bajabulile Tshabalala ukuba ngungikhethani wobeNgameli beBulungelo lezokuThuthukisa e-Afrika (i-AfDB) emnyakeni wee-2025-2030, ekhethweni langoRhoboyi wee-2024.             
2.6.1.2.    Ivumele uMm. u-Yvette van der Merwe ukuba ngungikhethani wobeNgameli behlangano yesiDribe neWayini (i-OIV) ekhethweni eliyokubanjelwa e-France ngoSewula wee-2024.  ISewula Afrika izokubhidela ukubuyelelwa kwekhetho emKhandlwini wamaLungelo woBuntu emnyakeni wee-2026-2028.  
2.6.1.3.    ISewula Afrika ifuna abongikhethani bayo bakhethwe ngobutjha, u-Phrof. Frans Jacobus Viljoen abuyiselwe eKomidini yezokweLuleka ngezamaLungelo woBuntu ngaphasi kwe-UN emnyakeni wee-2025-2027, ekhethweni eliyokubanjelwa e-New York, e-USA.  
2.6.1.4.    ISewula Afrika ifuna nesivumelwano ngeKomitjhini ye-UN ngobuJamo babantu ababoMma (I-CSW) ngomnyaka wee-2025 nangeKomitjhini yokuThuthukiswa komPhakathi, ngomnyaka wee-2025.  Ikhetho kizo zombili leziinhlangano lizakubanjwa ngoSihlabantangana wee-2025.           
2.6.1.5.    ISewula Afrika izokufuna ukukhethelwa ukuba nabajameli emKhandlwini wezokuPhepha we-UN, isikhathi esiminyaka emibili, ukusukela ngomnyaka wee-2031-2032, nakuzabe kulithuba le-Afrika eseSewula.          

2.7.     Amalungiselelo WobeNgameli BeSewula Afrika Ku-G20 
2.7.1.    ISewula Afrika ithatha isikhundla sobeNgameli be-G20 ukusukela mhlana li-1 kuNobayeni wee-2024.               
2.7.2.    IKhabinethi ibikelwe ngezamva nje ngamalungiselelo weSewula Afrika wokuthatha isikhundla sobeNgameli ku-G20 kunye nokusingatha umHlangano weenKhulu we-G20 ngomnyaka wee-2025.                    
2.7.3.    Sekuthunywe iKomidi evange aboNgqongqotjhe bemiNyango ehlukahlukileko kobanyana ihlelele lomsebenzi egameni likarhulumende namaSewula Afrika.             
2.7.4.    ISewula Afrika izakusolo isebenzisa ukukhamba phambili nokusingatha iinkundla/imihlangano yamazwe ngamazwe enjengeye-G20 lapho kuzakuqalisiswa khona iintjhijilo zetuthuko i-Afrika namazwe ancangeSewula yephasi loke aqalene nazo.               
C.    Iminyanya Ezako  
1    INyanga Yabomma
1.1    Ilizweli lizokugidinga iLanga laboMma ngomhla we-9 kuRhoboyi wee-2024 e-Dennis Nel Stadium, e-Poffader, eTlhagwini Kapa ngaphasi kommongondaba othi: “Sigidinga Ama-30 Weminyaka Yentando Yenengi Sisebenzela Ukuthuthukisa Abomma.”    1.2    Ukugidingwa kwanonyaka kweNyanga yaboMma kuzakuqalelela indima esele yenziwe ngokuhlonyiswa kwabomma ngamandla womnotho womphakathi solo kwafika intando yenengi, kuqalelelwe nendima esele yenziwe yokuphumelelisa iminqopho yomTlolosivumelwano saboMma.                  
1.3    Isitjhaba sekhethu sikhumbula abomma abangaphezulu kwama-20 000 abammatjhela e-Union Buildings ngomhla we-9 kuRhoboyi we-1956, baphikisana nokusetjenziswa kwemiThetho yamaPasi kibomma.                 
1.4    IKhabinethi imema izakhamuzi ukuthi zibe yingcenye yemigidingo yalenyanga, hlangana nayo ezakuba nombukiso wezerhwebo, imikhulumiswano yokubonisana, kuvezwe namathuba akhona kibomma emakorweni ngamakoro angaba namandla wokusiza ukuphungula ukutjhiyana ngendima hlangana kwabantu bobulili obuhlukileko.   
2    Ihlandla Lama-32 Lokuhlangana Okuvamileko KweYuniyoni Yeenkwekwezi Yamazwe Ngamazwe (i-IAU)  
2.1    ISewula Afrika isingatha umhlangano omkhulu kinayo yoke ekhe yaba khona ephasini ngelwazi leenkwekwezi, wehlandla lama-32 lokuHlangana okuVamileko kweYuniyoni yeenKwekwezi yamaZwe ngamaZwe (i-IAU), eDrobheni leKapa.              
2.2    Umhlangano lo uzokubanjwa iimveke ezimbili ukusukela nakasi-6 kuRhoboyi wee-2024, kanti-ke kungekokuthoma ikhonferensi yamazwe ngamazwe ngezeenkwekwezi ibanjelwa ekhonthinenthini ye-Afrika.           
2.3    Lokhukuhlangana okunje kuyinto eqakatheke khulu ekusizeni iSewula Afrika isuke emnothweni wemithombo yamandla iye emnothweni wemithombo yelwazi. Eminyakeni edlulileko le iSewula Afrika ibe nendima ebonakalako ekuthuthukisweni kwelwazi leenkwekwezi nemisebenzini ephathelene neenkwekwezi, yaveza amaphrojekthi wesayensi amakhulu anjenge-SKA ne-MeerKAT.              

3    Iveke Yokuhlakaniphela Imali ESewula Afrika 
3.1    IVeke yokuHlakaniphela iMali eSewula Afrika (i-MSWSA) ngomNyaka wee-2024 izokubanjwa ukusukela nakama-26 kuRhoboyi ukuyokufikela kumhla wo-01 kuKhukhulamungu wee-2024, lapho kuzabe kunamahlelo wokufundisa abathengi ngokuhlakaniphela imali.                
3.2    I-MSWSA ilihlelo leKomidi yokuFundisa abaThengi ngokuSetjenziswa kweMali (i-NCFEC) enqophe ukukhuthaza, ukuhlomisa ngamandla kunye nokufundisa amaSewula Afrika nokusiza ukutjala ilwazi lokusebenza nokusetjenziswa kwemali ezakhamuzini.         3.3    Ngalelijima kuzakuba nemihlangano yeemfundobandulo zamahala, kwethulwe iinkulumofundiso, kubukiswe ngeendlela zokusetjenziswa kwemali emamoli nakuma-inthanethi.          

C.    Imilayezo   
1.    Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:
•    kuMm. uKholeka Gcaleka, umVikeli womPhakathi weSewula Afrika ngokukhethelwa kwakhe esikhundleni sokuba nguMengameli weHlangano yabaBekilihlo yamaZwe ngamaZwe esiPhandeni (i-Regional President of International Ombudsmen Institute);        
•    kuDorh. Mugwena Maluleke, uNobhala Zombelele weYuniyoni yaboTitjhere i-SADTU, ngokukhethelwa kwakhe isikhundla sokuba nguMengameli we-Education International emhlanganweni wehlandla le-10 wePhasi Loke (i-10th World Congress.)               
•    kuDorh.  John Kani, umakadabona womlingisi, umnqophisi nomtloli wemidlalo yesiteyiji ngokuhlonitjhwa kwakhe ngonongorwana wemaNgisini ohlonitjhwa khulu i-Order of the British Empire, ahlonitjhwa yiKosi yamaNgisi oHloniphekileko u-Charles III.     
2.    Silila Imbiko  
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:
•    Abafundi abahlanu be-Morneg Combined School ababhubhe lokhuya ibhesi ebebakhamba ngayo nayitjhayisana nesitimela eNdleleni i-R104 hlanu kweMafube Village, hlangana kwe-Wonderfontein ne-Arnot, eMpumalanga.          
•    Umakadabona womlingisi u-Connie Chiume (obekaneminyaka ema-72) obekaziwa khulu ngokulingisa kwakhe emdlalweni wesiteyiji wekhethwapha i-Rhythm City. Anjalo nje godu bekadunyiswa khulu ngendima yakhe abekayilingisa efilimini i-Black Panther.           
•     Urhulumende nabantu be-Federal Democratic Republic of Ethiopia ngebangamatlhuwo yokurhirikelwa yihlabathi e-Gofa, eSewula-Tjingalanga ye-Topiya, lapho kubhubhe khona abantu abama-250 ubuncani babo.        
•    Abantu abane ababhubhele engozini yokutjhayisana kweveni nesitimela esithwala ipahla hlanu kwe-Postmasburg eTlhagwini Kapa.                
•    UNom. Robbie Venter (obekaneminyaka ema-64), owayesiKhulu esiPhetheko (i-CEO) salokhuya e-Altron, owasebenza eenkhundleni ezinengi zalefemu ye-ICT ukusukela ngomnyaka we-1997.              
•    UNom. John Sidipa Mphosi (obekaneminyaka ema-71), uSihlalo we-Global Oil, eyihlangano yeembaseli.                

Kwanga imiphefumulo yabo ingalala ngokuthula.    

 

Share this page

Similar categories to explore