Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka-10 Ingongoni 2014

Kwekucala nje, iKhabhinethi itsandza kucacisa lomcondvo longasiwo lotsi Mengameli Jacob Zuma walile kuphendvula imibuto ePhalamende. IKhabhinethi iyibonile futsi imitamo yeLisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa yekucocisana nemacembu etembusave kuLibandla Lavelonkhe ngemuva kwetehlakalo tesicakacaka letisandza kwenteka.

Umtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika ukubeka kukhanye kutsi Mengameli utilandza ngetento takhe kuPhalamende. Mengameli bekachubeka njalo ngekwenta umsebenti wakhe wekutilandza ePhalamende ngaloko lakwentako. Bekasolo aphendvula imibuto yemlomo nalebhalwe phansi labebutwa yona ngemalunga kuto totimbili Tindlu, yeLibandla Lavelonkhe kanye neyeMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe.

Mengameli waya kuLibandla Lavelonkhe wayewuphendvula ngemlomo imibuto ngamhla tinge-21 Ingci 2014. Ngelishwa Emalunga Lahloniphekile amtsikameta ngesikhatsi asaphendvula umbuto wesitsatfu kulesitfupha labebutwe yona. Nguwo Emalunga Lahloniphekile, ngekutiphatsa kwawo ngekungahloniphi, latsikameta Mengameli ngesikhatsi aphendvula imibuto. Labo labavimbela Mengameli kutsi aphendvule ngemlomo imibuto kuLibandla Lavelonkhe bete tizatfu letincono tekujikisa emaphuzu bese sebatsi nguMengameli longafuni kuphendvula ngemlomo imibuto yeMalunga Lahloniphekile. Libandla Lavelonkhe liwahlabe lawasola kakhulu lawo Malunga Lahloniphekile latsikamete Mengameli.

Ngetulu kwaloko, iKhabhinethi ayikaluboni Luhlelonchubo Lwalokutawentiwa kuLibandla Lavelonkhe lobelusho kutsi Mengameli kufanele aphendvule imibuto ngemlomo emva kwekutsikametwa kwakhe nakaphendvula ngemlomo. Ngaleyo ndlela-ke akusilo liciniso kutsi Mengameli walile kuphendvula imibuto kuLibandla Lavelonkhe.

IKhabhinethi inekukhatsateka mayelana nemphumela wekutsikameteka kwagezi lokusandza kwenteka etimphilweni temihla ngemihla tebantfu baseNingizimu Afrika kanye nelifutse lako emakhaya nakumabhizinisi kulo lonkhe lelive. IKhabhinethi yemukele kutsi isebentise lisu lemaphuzu lasihlanu lekubukana netinsayeya tagezi lelive lelibukene nato. Kungabikhona kwemandla lanele ekutsi lelive lihlangabetana netidzingo temandla kusaseyinsayeya kantsi-ke kwentiwa yonkhe imitamo kucinisekisa kutsi lesimo sekuswelakala kwemandla siyalungiswa.

Kute kuhlangabetwane netidzingo temandla talelive takusasa, hulumende ucala kusebentisa emandla labhicene lakhiwa ngemalahle, ngelilanga, ngemoya, ngemanti, ngegesi kanye nemandla enozi. Kusisindvomtimba sasesikhatsini lesitako, emandla emoya, emandla elilanga, kanye nemandla emanti atawuba akha 11,4 ema-Gigawatts emandla lavusetelelako kugridi. Kusukela nga-1994, emakhaya langetulu kwetigidzi letisihlanu tafakelwa gezi. Kwatsi nga-2004 emakhaya anyuka ngetigidzi leti-12. Loku kwenteka ngaphandle kwekutsi kwakhiwe tikhungo letiphehla gezi letingetiwe. Lokwengeteka kwemakhaya kwayitfwalisa matima legridi lekhona.

Lamuhla i-Eskom itawusayina Sivumelwane Sekuvisisana neStrategic Fuel Fund kanye neTransnet Ports Authority kute lelive libe nesiciniseko sekutsi litawutfola ngasosonkhe sikhatsi dizili. Kutawugcilwa ekutseni kutfutfukiswe lisukuhlela lekwenta ncono nekusebenta ngemphumelelo kute kube nesiciniseko sekutsi lizinga lekuphumelela kwenta liyenyuka njenganyalo-72% lelikuye liye ku-80% lohlosiwe. I-Eskom itakwetfula lisu layo letetimali lelinemininingwane kute ikhone kulawula imali yawo lengukheshi kute kube ngale kwa-2015. Lelisu litakwetfulwa ku-IMC ngenyanga yeNgongoni 2014. Kungenteka ngesikhatsi sinye, hulumende utawubese usekela lendlelalisu ngemali.

Tindlela tekukhicita tinhlobo letimbili temandla ngesikhatsi sinye (igesi yesikhatsi sinye nekushisa lokusebentisekako lokuhlangene, ikakhulu kusetjentiswa kwetinsalela tesitimu letibuya legesi yesikhatsi sinye yekushisa) tisabukwa kutimboni tashukela neliphepha longafanani kute kulawulwe emandla lacitseka mahhala kutsi abe ngema-megawatts la-1 000. Kunematfuba lamahle ekutsenga gesi kulamanye emave. Luhlelo lolutimele lwekukhichita emandla ngaphandle kwekusebentisa emalahle lutakwetfulwa ekupheleni kwaBhimbidvwane 2015 lolunemandla ekukhicita 2 500 ema-megawatts. Ngako-ke sicela sonkhe sive kutsi sisite live lakitsi lehlise kusetjentiswa kwemandla agesi, lokusho kutsi sicishe gezi nangabe singamsebentisi. Sitawuba nekuphumula lokuncane kusukela mhla ti-15 Ingongoni 2014 ngesikhatsi imisebenti yetetimboni nekwakha ivalwa ekupheleni kwemnyaka. Licembu letethekniki lelitsatsa tincumo tekuhlela kucala kusebenta kwelisu lemaphuzu lasihlanu lisunguliwe ngekushesha. Lelisu lemaphuzu lasihlanu libukene nebumatima lobu luhlelo lwetfu lwagesi lelibukene nabo.

Lelisu lifaka ekhatsi:
(I) Tinyatselo tekungenelela ta-Eskom latatenta kulesikhatsi setinsuku letinge-30 letitako,
(II) Kulawula litfuba lekukhicitwa kwetinhlobo letimbili temandla ngesikhatsi sinye ngendlela yekungeta tinkontileka temkhakha wangasese
(III) Kwenta kutsi luhlelo lwekufaka igesi esikhundleni sedizili luhambe masinyane kute tikhungo temandla edizili tisebente ngemdlandla
(IV) Kwetfulwa kweluhlelo lolutimele lwekukhicita emandla ngaphandle kwemalahle kanye
(V) Nekulawulwa kwekufuneka kwemandla ngekusebentisa tingenelelo letitsite letisendzaweni lekuhlala bantfu, takhiwo tetemabhizinisi kanye netemmango kanye nabomasipala ngekungenta tincenye letinsha tetebuchwepheshe tekonga emandla.

IKhabhinethi ikhatsatekile ngekusebenta kwaletinye tinkampani letiphetfwe ngumbuso (ema-SoC), ikakhulu i-South African Airways (i-SAA), Teliposi laseNingizimu Afrika (i-SAPO) kanye ne-Eskom. Lama-SoC adlala indzima lebalulekile ekutfutfukiseni umnotfo waseNingizimu Afrika. Mengameli ujube Lisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa kutsi abuke acaphele kuntjintjwa kwetinkampani letintsatfu letiphetfwe ngumbuso, lokuyi-SAA, i-Eskom ne-SAPO. Ngekusebentisana neMatiko lafanele, i-SAA itawususwa kuLitiko Letemabhizinisi Ahulumende iyiswe kuTemafa Avelonkhe. Lihhovisi LaMengameli litakwelusa ngemehlo labukhali kucala kwekusetjentiswa kwalamasu ekuntjintjwa kwaletinkampani letintsatfu letimcoka ema-SoC letiphindze tibe tikhutsati tetemnotfo.

1. Kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile

1.1. IKhabhinethi iyawemukela lomphumela lomuhle weKuvakasha KwaMengameli e-People’s Republic of China kusukela mhla ti-4 kuya kumhla ti-5 Ingongoni 2014, lokuyinkhomba sibili yekujulisa budlelwane bemave lamabili kutekuhwebelana nelutjalo emkhatsini weNingizimu Afrika ne-China.

Emabhizinisi aseNingizimu Afrika ayagcugcutelwa kutsi awasebentise lamatfuba lamasha etemnotfo lavetwa budlelwane betfu nelase-China. Luhlakamsebenti Lweminyaka le-5 kuya kule-10 lolwemukelwe evikini leliphelile emkhatsini we-China neNingizimu Afrika kuTekubambisana lukhutsata kucala kusetjentiswa kwetivumelwane letisayiniwe kusukela nakuphetsa Sivumelwano sase-Beijing nga-2010 luphindze lwandzise Budlelwane Lobuphelele Belisukuhlela.

1.2. IKhabhinethi idvumisa Litiko Lemfundvo Lesisekelo, ematiko etemfundvo asetifundzeni, bothishelanhloko, bothishela kanye nebafundzi ngekubeketela kwabo njengaloku sesiphetsa lomunye umnyaka wetemfundvo lomatasatasa.

Indvuna yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Angie Motshekga utawumemetela imiphumela yeluhlolo lweSitifiketi Lesiphakeme Savelonkhe (i-NSC) mhla ti-5
Bhimbidvwane 2015 bese kutsi imiphumela inikwe bafundzi ngamhla ti-6 Bhimbidvwane 2015.

IKhabhinethi igcugcutela bonkhe bafundzi labaphumelele ngendlela yekutsi bayamukeleka kutsi bangenta tifundvo temfundvo lephakeme kutsi batfungatse onkhe ematfuba lakhona. Labo bafundzi labasengakamukelwa etikhungweni temfundvo lephakeme ngesikhatsi sekukhishwa kwemiphumela ye-NSC kufanele kutsi basebentise insita ye-Central Applications Clearing House (i-CACH) ngaBhimbidvwane nangeNdlovana 2015.  Lensita ye-CACH itfutfukisa luhlu lwemagama ebakhetfwa labafanele kwemukelwa lahlangabetana netidzingo letifuneka etikhungweni kute bamukeleke kuto tonkhe tikhungo Temfundvo neKucecesha Emva Kwesikolo (i-PSET) eNingizimu Afrika. Lensita iphindze iniketane teluleko mayelana nemsebenti kanye nekusita bafundzi ngetindlela letinye letingabakhona. Lensita ingatfolakala kusikhungo setincingo ku: 0800 356 635 nobe ngekutfumela i-SMS leneligama lakho kanye nenombolo yamatisi wakho ku: 49200.

1.3. IKhabhinethi iyakwemukela kukhishwa Kweluhlolo Lwavelonkhe Lwemnyaka (i-ANA) lwa-2014 kuleliviki leliphelile, lolukhombise inkhambiso leyenyukako ekusebenteni kwawo onkhe emabanga ngaphandle kweLibanga lemfica.

I-ANA ilithulusi lelinemandla lekuhlola kuphila kweluhlelo lwetfu lemfundvo kanye nekubona kutsi kudzingeka tinyatselo tekungenelela letiphangisako kubafundzi beLibanga lemfica etibalweni.

1.4. IKhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, tinhlangano tesive kanye nebetindzaba ngekutibandzakanya kwabo kulomkhankhaso walomnyaka weNshukumo Yetinsuku Leti-16 ngaphansi kwengcikitsi: Nami angibe yincenye: Sisonkhe sichubekisele embili iNingizimu Afrika lete ludlame.

Lesimemetelo lesicondziswe kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika lesitsi, ‘Nami angibe yincenye’ sicondze kucinisekisa kutsi imphilo lendze yebudlelwane lobukhona ngekutsi kwentiwe kushukuma kwetfu kulesikhatsi kube tento temihla ngemihla umnyaka wonkhe kute sikhone kuphelisa lesishayo sebudlova lobucondziswe kubomake nakubantfwana. INingizimu Afrika itawugubha Lusuku Lwavelonkhe Lwekubuyisana mhla ti-16 Ingongoni ngaphansi kwengcikitsi letsi: Kubumbana Kutenhlalo, Kubuyisana kanye Nebunye Bavelonkhe kuLeminyaka Lenge-20 Yentsandvo Yelinyenti lapha eNcome Museum kuMasipala Wesigodzi saseMzinyathi, KwaZulu-Natal.

1.5. IKhabhinethi yendlulisa kubonga kwayo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nemmango wemave angaphandle ngekugubha mhla ti-5 Ingongoni 2014 lusuku lwekundlula emhlabeni lwaMengameli wekucala Nelson Mandela lowakhetfwa ngekwentsandvo yelinyenti.

Kufanele kutsi siwusekele ngeliciniso umshiyandvuku waMadiba ngekutsi sichubekisele embili kutinikela kwakhe ngekunganyakatiswa entsandvweni yelinyenti, ekutidzeleni, ekubuyisaneni, ekusebenteleni luntfu kanye nekulwela imphilo lencono yabo bonkhe bantfu. Kungenca yalamagugu kanye nekutinikela ekusebenteleni luntfu lokusenta sigcugcuteleke kutsi sibumbane sibe sive lesiphumelelako.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi iwuvumile umbiko wekusebenta kweluhlelo Lekwephulelwa iNtsela leLucwaningo Nekutfutfuka (i-R&D) wanga-2013/14 kutsi lwetfulwe ePhalamende.

Hulumende unikana sikhutsato sekuphulelwa intsela ye-R&D ngekulandzela Sigaba 11D seMtsetfo Wentsela Yemali Lengenako wanga-1962 kute kugcugcutelwe imisebenti yemikhakha yangasese ye-R&D. INingizimu Afrika inikana sephulelo se-150% kutindleko tencitfomali yemisebenti levunyiwe ye-R&D futsi lelive libalwa laniketana kakhulu sikhutsato sekuphulelwa intsela ku-R&D.

Lesikhutsato njengaloku sicale kusetjentiswa kusukela ngenyanga yeLweti 2006, sekube netinkampani letinge-810 letitibandzakanyile nakubukwa ngeNdlovana 2014. Kusukela nga- 2005/06 kuya ku-2012/13,  tinkampani tibike lucitfomali lwe-R&D lolulinganiselwa ku-R44,1 yetigidzi tesigidzi, kantsi Temafa Avelonkhe silinganise kutsi tibe ngetulu kwetigidzi tesigidzi leti-R3,2 letaba sicelonkhokhelo yekwephulelwa intsela ye-R&D baka-South African Revenue Service (i-Sars ). Ngemnyaka wa-2013/14 sibone 44,2% yemabhizinisi lamancane nalasemkhatsini (ema-SME) lanenzuzo ngemnyaka longaphansi kweR40 yetigidzi titibandzakanya kulesikhutsato sekuphulelwa intsela ku-R&D.

2.2. IKhabhinethi yabikelwa ngekutsi kwentekani njenganyalo mayelana nenchubekelembili leseyikhona kumklamo we-MeerKAT, tinzuzo leticinisekisiwe lesetitfolwe yimimango yendzawo kanye neNingizimu Afrika kanye netinkhulumiswano letitawubakhona nebetemave emhlaba mayelana nekuphatsa umklamo we-Square Kilometre Array (i-SKA).

Kwakhiwa kwesipopolo lesingumabonakudze se-MeerKAT – umhlahlandlela welwati ekugcineni loholele ekutseni kube ne-SKA – uchubeka kahle kakhulu, futsi kuhambisana nematfuba lamahle emboni yasekhaya eNingizimu Afrika. INingizimu Afrika ichuba tintfutfuko letinyenti tetebuchwepheshe letisezingeni lelisetulu ikakhulu esigabeni sekusebenta lokusezingeni lelisetulu kutangcondvomshini. Imimango yendzawo eNyakatfo Kapa iphindze futsi yazuza ngekusebentisa budlelwane belutjalomali kutenhlalo.

Macondzana netemave emhlaba, sivumelwane sendzawo lapho umcimbi utawubanjelwa khona, indlela yekusekela ngetimali kwe-SKA kanye nenchubomgomo yekutfola imphahla kuyacociswana ngako futsi sekuyaphotfulwa. Tinkhulumiswano futsi tiyachubeka mayelana nekusungula  inhlangano yesivumelwane emkhatsini wabohulumende.

IKhabhinethi ilivumile licembu lekusebentisana emkhatsini weNdvuna Yetesayensi Netheknoloji kanye neYemfundvo Lephakeme Nekucecesha kutsi titfole imitfombolusito yebantfu ledzingekako, kanye nekwenta siciniseko sekutsi letinye tikhungo tetemfundvo nelucwaningo tentiwa kutsi tihambisane nentfutfuko kanye netidzingo te-MeerKAT, i-SKA kanye naleminye imiklamo lenjengayo.

IKhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kusebenta ngekubambisana emkhatsini weNdvuna Yetesayensi Netheknoloji kanye neNdvuna Yetekutfutfukisa Kwemabhizinisi Lamancane nangabe ematfuba avela ekutfutfukisa nekunika emandla ema-SME ngekubuka lifutse letemnotfo lelikhona.

2.3. IKhabhinethi ikuvumile kutsi Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika lente imihlangano yekuva luvo lwalabatsintsekako macondzana nekulungiselela kuchitjiyelwa kweMtsetfo weLubalobalo, 1999 (Umtsetfo 6 wa-1999).

Kubonisana emkhatsini wemikhakha yembuso kanye naleminye imikhakha lefanele kudzingekile kute kukhutsata kutfutfukiswa kweluchungechunge lwekugcogca idatha ledzingeka kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP).

2.4. IKhabhinethi yabikelwa ngalamafishane mayelana nekwenta kutsi Emalunga eLuhlelo Lokuphatsa Lolusetulu (i-SMS) alungele kuhambisana neLuhlaka Lwekudzalula Tetimali, lokweluswa yiPhalamende.

Kumalunga la-5 425 e-SMS kumatiko avelonkhe labefanele kutsi angenise emafomu awo ekudzalula tetimali tawo kumnyakatimali wa-2012/13, iKhomishini Yemisebenti Yahulumende  yatfola-4 413 (81%) nakushaya lusuku lwemncamulajucu lwamhla tinge-31 Inkhwekhweti 2013.

IKhabhinethi iphawula kutsi lisiko lekungavumeli kutsi kungabi nekungalungeli kuhambisana nekugcinwa kwetimiso kufanele kutsi kube yintfo lengavunyelwa ekusebenteni kweMbuso kwemihla ngemihla.

IKhabhinethi yabikelwa ngalamafishane mayelana nemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku ya-2013/14 etikhungo kutsi tiyahambisana yini neMtsetfo Wekulawula Tetimali Tesive (i-PFMA), 1999 (Umtsetfo 1 wa-1999) kanye nekwetfulwa kwesimo setemibiko yemnyaka yato kanye netitatimende tato tetetimali.

Kube khona kubancono kutikhungo ekulungeleni kuhambisana netimiso mayelana nekutfulwa ngesikhatsi kwemibiko yato yemnyaka wa- 2013/14 kanye netitatimende tetetimali. Kulomnyakatimali lokukhulunywa ngawo, tibe nge-417 tikhungo letihambisana netimiso te-PFMA lokudzingeke kutsi tetfule imibiko yato yemnyaka kanye netitatimende tetetimali ngamhla tinge-30 Inyoni 2014. Inombolo yato tonkhe tikhungo letihlanganisiwe tibenge-379 (91%) letiphumelele kuyiletsa ngesikhatsi, lokukhombisa kubancono nge-7% kunaletinge-353 kulomnyaka lowengcile.

IKhabhinethi yagunyata kutsi tisebenti letitilandzako kanye netiphatsimandla netitilandzako kufanele tingenise kusigungu setiphatsimandla tato letifanele tinyatselo tekulungisa letitawutsatfwa kute kulungiswe loko kukhatsateka lokuvetiwe emibikweni yato yekuhlolwa kwemabhuku.

IKhabhinethi iyasesekela sidzingo sekutsi tigungu tetiphatsimandla teluse inchubekelembili leyentiwe kute kubukanwe nalokukhatsateka lokuvetwe kumibiko yekuhlolwa kwemabhuku kanye nekutsi tentiwe tibe sesikhatsini sanyalo njalo nje mayelana nalokwentekako.

2.5. IKhabhinethi yagunyata tinyatselo letinyenti tekugucula luhlelo lweKulawula Luchungechunge Lwekutsenga Imphahla (i-SCM). Loku kufaka ekhatsi: (a) silinganisosimo sekusebenta kwe-SCM kutsi sifakwe kutivumelwane tekusebenta kwetisebenti letitilandzako kusukela mhla lu-1 Mabasa 2015; (b) Tisebenti letitilandzako kutsi tente kubuyeketwa kwekuphumelela kwenta kwetisebenti te-SCM kanye nekutsatsa tinyatselo tekulungisa lapho kudzingeka khona; (c) Tisebenti letitilandzako tibikele ngalamafishane sigungu setiphatsimandla ngekota mayelana nekusebenta kwe-SCM kumatiko ato, kubomasipala nobe kumikhakha.

IKhabhinethi iphindze futsi yagunyata Lihhovisi Lesikhulu Lesibukene Nekunikwa Kwemisebenti kutsi lente ngekunonopha kuntjintjwa kwe-SCM ngekutsi yente kusebenta kube kwesimanje Kumisebenti Yahulumende. Lihhovisi Lesikhulu Lesibukene Nekunikwa Kwemisebenti licale lisu lekwenta kube lula, kube ngulokusezingeni futsi kutentekele ngangcondvomshini kutfolwa kwemphahla.

Temafa Avelonkhe titawuba nekubonisana neSikolo Savelonkhe Sahulumende ngenjongo yekusungula luhlelotifundvo lolumayelana nekuceceshwa kanye nekwenta kutsi ticu temfundvo yebungcweti tibe sezingeni.

2.6. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa Kwembiko waseNingizimu Afrika Wesikhatsi (2002-2013) macondzana neMhlangano Lomkhulu Wemave ngemave Wamhlabuhlangene (i-UN) mayelana nekulwisana Nekuhlukubeta naLesinye Sihluku, Kuphatfwa Ngekwehliswa Sitfunti nobe Kujeziswa kuMKhandlu Wemalungelo Eluntfu Wamhlabuhlangene.

Kwentiwa kanye nekungeniswa kwalombiko kukhombisa kutinikela kwahulumende kumitamo yemhlaba wonkhe kuvikela nekugcugcutela emalungelo eluntfu. INingizimu Afrika ihambisana ngalokuphelele nalomhlangano lomkhulu ngobe ikwente kwaba sento sebugebengu, nekutsi tinkantolo nyalo tingakushushisa kuhlukubeta ngekulandzela umtsetfo loshaywe yiPhalamende hhayi ngekwemtsetfo wemvelo.

Lombiko uniketa iNingizimu Afrika litfuba lekutihlola kutsi liyahambisana yini nobe cha netimiso temave emhlaba. Kulwisana nekuhlukubeta kuyahambisana naloko iNingizimu Afrika ikubeka embili kutsi kube nemimango lephephile, lokuyintfo lehambisana ne-NDP.

2.7. IKhabhinethi iwubonile Umtsetfo Lohlongotwako Wetemaphoyisa. Lomtsetfo Lohlongotwako wa-2014 Wetemaphoyisa ususelwa kulokubuyeketwa kweMtsetfo Lohlongotwako lomayelana neKuphepha kanye Nekuvikeleka wanga-1998. Lokubuyeketwa kwaphindze kwahlola kutsi kuvisisa nekuvikela bugebengu eNingizimu Afrika emva kwa-1994.

LoMtsetfo Lohlongotwako uphendvula Umbononchanti wa-2030 we-NDP ngekutsi uvakalise tidzingo neluhlakamsebenti lwensita yetemaphoyisa lenelikhono lebungcweti, lenekutilandza futsi leyeyame kummango. Kwengeta, umsebenti wemaphoyisa udzinga kutsi wentiwe ngendlela lehlanganisiwe khona lapha kuluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu ngekwenta imisebenti logunyatwe kutsi uwente.

2.8. IKhabhinethi ivume kutsi Inchubomgomo Yelusha yesikhashana ya-2014-2019  yentiwe kutsi itfolakale kute sive siphawule ngayo. Lenchubomgomo yesikhashana iyinchubekelembili kusukela kuNchubomgomo Yelusha yekucala  ya-2009-2014. Kutfutfukiswa kwelusha kuyintfo lemcoka yaseNingizimu Afrika ku-ajenda yentfutfuko; i-NDP ineluhlelo lwekubuka lusha ngenhloso yekulunakekela kute lutsele titselo.

Inchubomgomo ya-2014-2019 yenta siciniseko sekutsi loko lokufanele kutsi kuzuzwe lusha kuyafezeka. Kucalisa kusebentisa lenchubomgomo kutakwenta ncono emakhono ebantfu labasha kute bagucule temnotfo kanye nemmango ngekutsi babukane netidzingo tabo tekutfutfuka kuto tonkhe tinhlangotsi, ikakhulu labo labangekho kumikhakha yetemphilo, tembusave kanye netemnotfo ngalokubanti.

2.9. IKhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kushicilelwa Kwenchubomgomo yesikhashana Yavelonkhe Yemalungelo Alabakhubatekile kuGazethi yaHulumende kute sive siphawule. Loku kusita ekutseni: kwente Umtsetfo Lohlongotwako ube sesikhatsini sanyalo mayelana neLisu Lavelonkhe Lelihlanganisiwe Lalabakhubatekile, lihlanganisa totimbili tibophelelo teMhlangano Lomkhulu Wamhlabuhlangene mayelana Nemalungelo Ebantfu Labanekukhubateka kanye netimiso teLuhlelo Lokutakwentiwa Kulivekati kwentelwe Lishuminyaka Lebantfu base-Afrika Labanekukhubateka ngekubuka kushaywa kwemtsetfo kwaseNingizimu Afrika, luhlakamsebenti lwetinchubomgomo kanye ne-NDP ya-2030.

2.10. IKhabhinethi iwuvumile umbononchanti lophakamisiwe we-Ejensi Lelawula Umnyele waseNingizimu Afrika njengesisekelo setemabhizinisi nekushaywa kwemtsetfo lokusachubeka.

IKhabhinethi ikuvumile kusungulwa indzawo yekulinga nokutsi luhlakamsebenti lolusemtsetfweni lubekwe endzaweni yalo.

2.11. Indlela lenetigaba letimbili itawusetjentiswa kute kusungulwe le-ejensi:

  • Sigaba Sekuntjintja (Bhimbidvwane 2015- Ingongoni 2016) – sisetjentiselwe kucala kwekushaya umtsetfo wesikhashana nekuwuphasisa kanye nekwenta lokucalwe kwentiwa nguhulumende etindzaweni letiseminyeleni kutsi kubonakale ngalokugcamile. Kutawuphindze futsi kube nekuchubekelembili ngemitamo yekusebentisana kumagede ekungena ngaphansi kwetivumelwane temacembucembu lokusemtsetfweni kute kuciniswe tiphatsimandla tekulawula Likomidi Lekuchumanisa Kusebenta Nekulawula Umnyele.
  • Sigaba Se-Ejensi (Bhimbidvwane 2017 kanye nangale kwakhe) – loku kusho kucalisa kusebentisa kushaywa kwemtsetfo kute le-ejensi isebente njengemkhakha wesive emagedeni ekungena, kanye nekwandzisa emandla  ekusebenta lanikwetiwe lokufaka ekhatsi temoya, taseveni (Kugadza Umnyele) netaselwandle (Kugadza Lugu lwaselwandle) netemvelo emnyeleni.

Loko lokufundvwe ngesikhatsi kunesigaba sekuntjintja (lokufaka ekhatsi kuyilinga kusebenta) kutasitjela kabanti ngetiphakamiso tekugcina.

2.12. IKhabhinethi ikuvumile kususwa kwe-ejensi lehamba embili endzimeni yeLikomidi Lekuchumanisa Kusebenta Nekulawulwa Kwemnyele ku-Sars iye kuLitiko Letasekhaya.

2.13. IKhabhinethi yabikelwa ngalamafishane mayelana nemiphumela yeluhlolomabhuku emklamo lohlolwa kusebenta lomayelana nekuntjintja kuTinhlangano Tavelonkhe Tetemidlalo. Loku kuniketa inkhomba yekutsi imitimba yetemidlalo eNingizimu Afrika intjintje kangakanani kuleminyaka yelishumimnyaka lamabili lengcile kusukela nje leto tinhloso kutemidlalo tafezwa. Lemiphumela itawusetjentiswa Litiko Letemidlalo Nekukhibika kute linikete kwesekwa lokucondze ngco kuleto tinhlangano letidzinga kusekwa mayelana netekuphatsa.

Inhloso yalesifundvo bekukusungula luhlakamsebenti lwesikhashana kute kuhlolwe ngalo loluntjintjo kumikhakha leyahlukahlukene yemculu weluntjintjo; emazinga ekusebenta, linanibantfu, kufinyelela, emakhono netiphiwo, kuphatsa, kucasha ngekulingana kanye nekutsenga kwemphahla ngekukhetsa. Ngekutsatsela kuleto tifundvo letifundvwe kulolucwaningo lwekulinga kwenta lwekucala, sigaba sesibili sekuhlolwa kwemabhuku sicale ngeNdlovulenkhulu 2014. Indzima yaloluhlolomabhuku lufaka ekhatsi onkhe emakhodi la-16 etemidlalo lokucaliswa ngawo kucala.

2.14. IKhabhinethi imemetele Lusuku Lwavelonkhe Lwetekukhibika ngaLesihlanu wekucala weMphala yonkhe iminyaka. Loku kuniketa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batibandzakanye ngenshukumo kuyo yonkhe imidlalo yekukhibika letawutfutfukisa temphilo kanye nekuphila kwabo.

Sakhamuti lesiphilile nalesishukumako sibaluleke kakhulu ekufezekiseni i-NDP.

Kute ukusebentise ngalokuphelele kukhibika, Lusuku Lwavelonkhe Lwetekukhibika ludzinga kubambisana, kusebenta ngekuhlanganyela kanye netichamukelo letihlanganisa imikhakha. Ngaleyo ndlela-ke iKhabhinethi ikuvumile kumiswa kweLikomidi Lavelonkhe Lelihamba Embili

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo wesikhashana wesibili Wetekulawula Umkhakha Wetetimali kanye nekungeniswa kwawo ePhalamende kanye nekukhishwa kweLuhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yekutiphatsa Kwetetimakethe kute sive siphawule. Loluhlakamsebenti lwesikhashana lutawusita sive kutsi sibe nelwatiso loluncono ngesikhatsi uphawula ngaloMtsetfosivivinyo.

3.1.1. Umtsetfosivivinyo wesikhashana wesibili Wekulawula Umkhakha Wetimali, wa-2014 uta ngemuva kwekuphawula lokwabakhona kuwekucala lowavunywa yiKhabhinethi ngeNgongoni 2013. Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kwenta umkhakha wetetimali kutsi ube ngulophephile ngekutsi ucale kusebentisa luhlelo lwekulawula lwe-‘twin peaks’, lokuluhlelo loluphelele nalolubanti lwekulawula umkhakha wetetimali, ngekubeka embili emakhasimende kanye nekuvikela timali tawo.

Lendlela ye-‘twin peaks’ ekulawuleni tetetimali yesekela luhlelo loluphelele lwekulawula lolunetinjongo letimbili: (a) kucinisa kusimama kutetimali kanye nekubhadla kwetikhungo tetetimali ngekutsi kwakheke ‘Ligunya Lelibhadlile’ (khona lapha kuLibhangesilulu saleNingizimu Afrika) kanye (b) nekuvikela emakhasimende etetimali nekucinisekisa kutsi tikhungo tetetimali tiwaphatsa kahle ngekutsi kwakhiwe Ligunya Lekutiphatsa Kwemkhakha Wetetimali lelitimisele, leliphindze futsi ligadze kutsi tinsita tetetimali tiwachuba njani emabhibhizinisi awo.

LoMtsetfosivivinyo utawuniketa Ligunya Lekutiphatsa Lemkhakha Wetetimali kanye neLigunya Lelibhadlile emandla emtsetfo ngetulu kwato tonkhe tikhungo tetetimali kunekutinika emathulusi lamanyenti ekwelusa kute afeze loko lagunyatwe kutsi akwente.

Loku kuhamba kugabancele ngale kwetilawuli letimbili njengaloku kwenta luhlelo loluvumelanako lwekukhipha timvume, kugadza, kucinisekisa tikhalo temakhasimende (lokufaka ekhatsi lowakhulumelako), tindlela tekufaka ticelosikhalo (inkhundla yekulalela tikhalo) kanye nekululeka emakhasimende nemfundvo.

3.1.2. Luhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yekutiphatsa Kwetimakethe lugcugcutela kutsi kube nekuphatsa emakhasimende kahle kumkhakha wetetimali, lokusifundvo lesimcoka seNingizimu Afrika ngeSimo Lesibucayi Kutetimali Mhlaba wonkhe lesenteka nga-2008. Nanome umkhakha wetetimali waseNingizimu Afrika ukhombise kutsi unemandla, hulumende ubonile kutsi lomkhakha ungaveta imiphumela lencono yemakhasimende etetimali nemnotfo.

Kube nekungabi nemphumelelo lokwatiwako etimakethe taseNingizimu Afrika temkhakha wetetimali, kantsi hulumende sewungenelele kulungisa loko. Nome kunjalo, kuchubeka njalo kwetinsayeya temamamekethe lokugcamisa sidzingo sendlela lephelele yekubukana nenkinga yekungenti kahle kwemkhakha wetetimali ngako konkhe.

3.2. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Wemalungelo Alabatalanisa Titfombo ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wemalungelo Alabatalanisa Titfombo, Umtsetfo 15 wa-1976). LoMtsetfosivivinyo uhlose kucinisa kuvikelwa kwemalungelo ekuba nemphahla lahambelana netitfombo letahlukahlukene. Loku kuvikeleka kuneligalelo ekukhuleni kwemnotfo njengobe kunelifutse lelihle ekucudzalaneni kumkhakha wetekulima eNingizimu Afrika.

Letinye tichibiyelo letimcoka tifaka ekhatsi: kuvikeleka kwato tonkhe titfombo nentalelwano yato; kubukana nekuphulwa kwemalungelo ekutalanisa titfombo ngekubeka tinhlawulo netijeziso letifanele, lokuchaza umkhawulo nebazuzi ekusebentiseni emalungelo emlimi; kanye nekunika Indvuna emandla ekusungula Likomidi Letekululeka Ngemalungelo Ekutalanisa Titfombo lelitakweluleka Umbhalisi mayelana netindzaba letiphatselene nekuvikelwa kwetitfombo letinhlobonhlobo.

3.3. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Kutfutfukiswa Kwetitfombo ePhalamende.

Kutfutfukiswa kwetitfombo eNingizimu Afrika kulawulwa nguMtsetfo Wekutfutfukiswa Kwetitfombo, wa-1976 (Umtsetfo Nombolo ye-53 wa-1976) lochitjiyelwe emahlandlana lammbalwa, kwekugcina kube nga-1996. Letichibiyelo tenta letimiso taloMtsetfo kutsi tihambelane neMtsetfosisekelo kanye naleminye imitsetfo leshayiwe kumkhakha wetekulima.

LoMtsetfosisekelo ukhutsata kukhicitwa kwetilimo lokusimeme eNingizimu Afrika ngekutsi kulawulwe lizinga letitfombo netinhlanyelo.

Kubaluleka kanye nendzima ledlalwa ngumtsetfo wekutfutfukisa titfombo usekutseni kubonakale kubaluleka kwelizinga lesitfombo nasekusihlanyeleni kute kusekelwe kukhicitwa lokusimeme kanye nekutibandzakanya kumamakethe emhlaba ngekumisa emazinga etitfombo netinhlanyelo kanye neluhlobo lwebhizinisi lebukene netitfombo kanye netinhlanyelo.

3.4. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Kuvikeleka Kwetilwane Leticeceshwako ePhalamende.

LoMtsetfosivivinyo uchibiyela sigaba se-2 nese-3 seMtsetfo Wekuvikeleka Kwetilwane Leticeceshwako wa-1935 (Umtsetfo 24 wa-1935), lowamenyetelwa njengelongahambisani nemtsetfosisekelo ngobe bewushiyela kubomantji kutsi bancume baphindze bakhiphe netimvume banike labo bantfu labafuna kucecesha nekukhombisa tilwane kanye nakubantfu labasebentisa tinja kutsi tibavikele.

LoMtsetfosivivinyo uhlose kulungisa lesikhebe lesabonwa Inkantolo Yemtsetfosisekelo ngekutsi indlulisele imisebenti yekukhishwa kwetimvume tetilwane leticeceshwako kuSigungu isuswe kuLuphiko Lwetebulungiswa.

Loku kusasengaphansi kweMtsetfo Wekuvikeleka Kwetilwane, wa-1962 (Umtsetfo 71 wa-1962), loshwambakanya imitsetfo lehambelana nekuvikela sihluku etilwaneni.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

4.1. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bete babunganyele kulwa ne-Ebola ngekutibandzakanya kuNyonyana yase-Afrika (i-AU) SMS  emkhankhasweni wekubutsana. Ikhomishini ye-AU kute kube nyalo seyente tigidzi leti-20 temadola etindzaweni ngemkhankhaso we-hashtag “AfricaAgainstEbola” , kodvwa lenye isadzingeka. Nawutfumela i‘Stop Ebola SMS ku 40797, baseNingizimu Afrika batawube baphosa R10 esivaneni kodvwa batawube baletsa litsemba nekutimisela ngekutsi i-Ebola ingemiswa.

4.2. IKhabhinethi ibita bonkhe baseNingizimu Afrika bacaphelisise kulesikhatsi sabokhisimusi lesitako, yekela kusebentisa tjwala netidzakamiva, nekuva bunandzi bemaholideyi ngendlela levikelekile nalekahle. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bangaba yincenye yekuvimba tehlo temacala, tingoti nekuhlukunyetwa, silwa nekuboshwa, lokwenta senyuke sibalo ngalesikhatsi semnyaka.

IKhabhinethi ifisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika emaholide ekuphela kwemnyaka lanekuphumula, nekuthula iphindze futsi icele bantfu kutsi babonakalise  Ubuntu  ngekusita labo labahluphekile emimangweni yetfu futsi bakhombise luvelo njengebantfu  besive lesinakekelako, nalesihloniphanako. Bonkhe batali kumele banakekele bantfwana babo kulesikhatsi sanyalo. Labo labahlukubetwako kumele bakhulume, babike kuhlukunyetwa  baphindze bashayele sikhungo lesivulwa busuku nemini ku: 0800 428 428. IKhabhinethi iyaphindza futsi itsi tikhulu temgwaco abanakubeketelela kungabambi umtsetfo emigwacweni yetfu kulabokhisimusi.

Sicela bonkhe labasentisa umgwaco kutsi babambe litubane lelifanele; bacinisekise kutsi timoto tilungele kuba semgwacweni; banganatsi emanti lamponjwana babuye bagcoke emabhandi ekuphepha. Labahamba ngetinyawo bayacelisiswa kutsi bacinikise kutsi nabasebentisa imigwacobangafaki enkingeni timphilo tabo kanye netebashayeli.

Hulumende utawudlala indzima yakhe ngekuhola imikhankaso lembalwa lefana ne- Kuphila Unemphilo neFika Uphephilenekufuna kwenta bulingani nemimango kuphakamisa imphilo lephephile nalenhle nekutiphatsa kahle.

4.3. IKhabhinethi ive buhlungu kakhulu ngekubulawa kabuhlungu kwa-Pierre Korkie lobekase-Yemen kanye naleyo ya-Werner Groenewald, nebantfwabakhe lababili, Rode na-Jean-Pierre labafele kulokuhlaselwa babulawe e-Afghanistan. IKhabinethi yedlulisa kulila kwayo kulusendvo netihlobo.

4.4 Umsebenti wekufuna letidvumbu letisele leti-11 labashonele ngesikhatsi kuwa sakhiwo e-Nigeria uyachubeka futsi hulumende wenta konkhe lokusemandleni kutsi letidvumbu tiyabuya tibuyiselwe emindenini yato ngaphandle kwekucitsa sikhatsi.

4.5 IKhabinethi yedlulisa kulila kulomndeni wakaGigaba ngekulahlekelwa ngubabe wabo, uMfundisi Jabulani Gigaba. Abengubabe weNdvuna yeLitiko Letasekhaya, uMnu. Malusi Gigaba. IKhabhinethi ibuye yedlulise kulila kwayo elusendvweni nebangani baSisi Mabe, lobekanguSomlomo Wesishayamtsetfo saseFreyistata.

4.6 IKhabhinethi ihalalisela licembu lesive iBafana Bafana nemceceshi Ephraim “Shakes” Mashaba ngekuphumelela endzebeni yelive lase-Africa ya-2015 e-Equatorial Guinea, lecala ngamhlaka- 17 Bhimbidvwane 2015, ibuye ibite bonkhe baseNingizimu Afrikha kutsi basekele lelicembu lesive.

4.7. IKhabhinethi ikubonile kumiswa kweMavulandlela Elusha Etekuhlaliswa Kweluntfu nga-1-2 Ingongoni 2014 litiko Letekuhlaliswa Kweluntfu, Kutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane, ne-Ejensi Yavelonkhe Yekutftfukiswa Kwelusha (i-NYDA) kuNgcungcutsela Yelusha kanye Nekuhlaliswa Kweluntfu kwavelonkhe..

Lengcungcutsela ikhulume kakhulu ngekunikwa emandla kwematiko kubukisiswa bantfu labasha nekutsi bangatibandzakanya njani ekwetfuleni tindlu. Ekugcineni kwalengcungcutsela bonkhe labatsintsekako batosayina Sivumelwane Selusha Savelonkhe Sekuhlaliswa Kwebantfu, lesitosebenta njengesitatimende sekutimisela ekwakheni indlela lephelele lehlangene yekuhlaliswa kwebantfu ngekubutsana kwelusha, kutfutfuka nekungenelela ngendlela yeMavulandlela Elusha Avelonkhe Ekuhlaliswa Kwebantfu. Kucondvwe kubutsa lusha emuva kwethagethi ya 1,5 wetigidzi tematfuba etindlu, futsi ihlose kutsatsa ibuye iceceshe-10 000 Emavulandlela Elusha eminyakeni lesihlanu letako.

5. Imikhosi letako

5.1. Mhla ti-12 Ingongoni 2014, Mengameli wase-South Sudan, Umhlonishwa Salva Kiir Mayardit, utawube avakashele ngekwemtsetfo eNingizimu Afrika futsi Mengameli Zuma utomemukela eKapa.

6. Kubekwa etikhundleni

Khabhinethi yemukele kucashwa kwalaba labalandzelako kuye ngekucinisekiswa kweticu tabo temfundvo kanye nekuvunyelwa lokufanele:
6.1. KuMkhandlu Webhodi Yelucwaningo Lwetesanyensi Netimboni (i-CSIR):
a)     Dkt. Ramatsemela Masango (Sihlalo);
b)     Prof. Thokozani Majozi;
c)     Prof. Mamokgethi Phakeng;
d)     Dkt. Philip Hugh Goyns;
e)     Dkt. Ayanda Noah;
f)    Dkt. Antonio Llobell;
g)     Nks. Phindile Baleni;
h)     Adv. Ghandi Badela;
i)    Nks. Mokgadi Maseko; kanye na
j)    Mnu. Joel Netshitenzhe.

6.2. KuMkhandlu Wetemvume Yetemoya:
a)    Dkt. Malindi Neluheni (Sihlalo);
b)    Nks. Kenosi Selane (Lisekela Lasihlalo);
c)    Adv. Frans Johannes van der Westhuizen;
d)    Mnu. Bheki Innocent Dladla; kanye na
e)    Nks. Sibongile Rejoyce Sambo.

6.3. Kumkhandlu Wemave Emhlaba Wetekusebenta Emoyeni:
a)    Adv. Phetole Patrick Sekhule (Sihlalo);
b)    Dkt. Xolani David Gwala (Lisekela Lasihlalo);
c)    Nks. Deshnee Govender;
d)    Adv. Lufuno Tokyo Nevondwe; kanye
e)    Nks. Fulufhelo Velda Mphuti

6.4. KuBhodi yeLibhange Letemhlaba kanye neLibhange Letentfuntfuko Kutekulima.
a)    Prof.  Abdus Salam Mohammad Karaan (uyaphundvwa kukhetfwa);
b)    Nks. Susan Ann Lund (uyaphindvwa kukhetfwa);
c)    Mnu. Mabotha  Arthur Moloto (Sihlalo);
d)    Nks. Njabulo Zwane; kanye na
e)    Nks. Dudu Hlatshwayo.

6.5. KuBhodi yaka-Transnet SOC Ltd (Bacondzisi Labangekho kuSigungu):
a)    Nks. Linda Carol Mabaso (Sihlalo);
b)    Mnu. Stanley David Shane;
c)    Mnu. Mogokare Richard Seleke;
d)    Dkt. Gideon Mahlalela;
e)    Nks. Potso Elizabeth Bridgette Mathekga;
f)    Nks. Zainul Abedeen Nagdee;
g)    Mnu. Vusi Matthew Nkonyane;
h)    Mnu. Peter George Williams;
i)       Mnu. Brett Gerard Stagman;
j)       Nks. Yasmin Forbes (uyaphindvwa kukhetfwa); kanye na
k)    Nks.  Nazmeera Moola (uyaphindvwa kukhetfwa).

6.6. KuBhodi ye-Eskom SOC Ltd (Bcondzisi Labangekho kuSigungu):
a)    Mnu. Zola Andile Tsotsi (uyaphindvwa kukhetfwa futsi nguSihlalo);
b)     Nks. Chwayita Mabude (uyaphindvwa kukhetfwa);
c)    Mnu. Norman Tinyiko Baloyi;
d)    Dkt. Pathmanathan Naidoo;
e)    Nks. Nkhs Venete Jarlene Klein;
f)    Nks. Nazia Carrim;
g)    Mnu. Romeo Kumalo;
h)     Mnu. Mark Vivian Pamensky;
i)     Mnu. Zethembe Wilfred Khoza;
j)     Dkt. Baldwin Sipho Ngubane; kanye
k)    Nks. Devapushpum Viroshini Naidoo.

6.7. Mnu. Geoff Qhena uphindze futsi wabuyiselwa njengeMphatsi Lomkhulu weNhlangano Yekutfutfukisa Kusebenta Ngekubambisana Kwetimboni (i-IDC). Indvuna Patel utawumemetela lamanye emalunga eBhodi ye-IDC emalangeni lambalwa lalandzelako.

6.8. Umsebenti Wahulumende/Lokunye kucashwa:

a)   Kucashwa kwe-CEO yeLibhange Letemhlaba, Mnu. TP Nchocho, kusukela mhla lu-1 Bhimbidvwane 2015 ngenkontileka yeminyaka lesihlanu kute kube ngumhla tinge-31 Ingongoni 2019.
b)   Kucashwa kwe-CEO yeKoporansi Yelutjalomali Yesive (i-PIC), Dkt. Daniel Mmushi Matjila kusukela nje manje, sikhatsi lesiminyaka lesihlanu kute kube mhla tinge-30 Lweti 2019.
c)   Kubuyiselwa futsi kweMnu. Murray Michell, Umcondzisi Wesikhungo Setebucwepheshe Kutetimali (i-FIC) iminyaka leminye lemibili kusukela mhla lu-1 Bhimbidvwane 2015 kuya kumhla tinge-31 Ingongoni 2016.
d)  Kungetwa kwenkontileka yeMcondzisi Jikelele weLitiko Letasekhaya, Mnu. Mkuseli Apleni, sikhatsi seminyaka lesihlanu kusukela mhla lu-1 Mabasa 2015 kuya mhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2020.
e)  Kucashwa kweMphatsi Lowengamele Temisebenti weLitiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, Mnu. Marks Charles Thibela.
f)  Kucashwa kweMphatsi Lowengamele Tetimali weLitiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, Nks. Rendani Sadiki.

Siphetfo

IKhabhinethi itsandza kufisela bonkhe bantfu emaholide lamnandzi nekutsi asiphindze futsi sibuye sinemdlandla lomusha nga-2015 kute kutsi sente siciniseko sekutsi sisonkhe sente loko lesigunyatwe nguhulumende kutsi sikwente. Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika embili.

Imibuto ingacondziswa ku: Mnu. Donald Liphoko
Makhalekhikhini: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore