ISitatimende Somhlangano weKhabinethi wamhlana ali-10 kuNobayeni 2014

Zisuka phasi nje, iKhabinethi ithanda ukuhlathulula umkhumbulo ongasiwo orhageleko wokobana uMengameli u-Jacob Zuma ubhalile ukuphendula imibuzo ngePalamende. IKhabinethi itjhejile godu imizamo yeSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa yokukhulumisana neenhlangano zepolotiki eKorweni yePalamende eKulu ngemva kwezehlakalo zamhlapha ezingasimnandi.

UmThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika uyala ukobana uMengameli unesibopho sokuziphendulela ngePalamende.  UMengameli gade solo awenza umsebenzakhe wokuziphendulela ePalamende.  Bekaphendula imibuzo etloliweko nephendulwa ngomlomo ethunyelwe kuye malunga weKoro eKulu yePalamende neyomKhandlu weemFunda.

UMengameli wayokuphendula imibuzo ngomlomo ngeKorweni yePalamende eKulu mhlana ama-21 kuRhoboyi 2014. Ngetjhudu elimbi amaLunga aHloniphekileko wePalamende amthikameza lokha nakaphendula umbuzo wesiThathu kesiThandathu ebegade iqaliswe kuye.. Ngiwo kanye amaLunga aHloniphekileko, ngokungaziphathi kuhle kwawo, athikameza uMengameli nagade aphendula imibuzo. Lawo maLunga  aHloniphekileko aphazamisa uMengameli lokha nakaphendula imibuzo eKorweni eKulu yePalamende akanalo ilungelo lokukhuluma okungasi liqiniso athi uMengameli akafuni ukuphendula imibuzo yawo. IKoro eKulu yePalamende sele iwakhalimile amaLunga aHloniphekileko athikameza uMengameli.

Ngaphezulu kwalokho, iKhabinethi ayinalo ilwazi leHlelokambiso leKoro eKulu yePalamende elalilayela uMengameli bona aphendule imibuzo yomlomo ngemva kokuthikanyezwa kweempendulo zakhe.  Akusilo iqiniso ukuthi uMengameli ubhalile ukuphendula imibuzo ngeKorweni  eKulu yePalamende.

IKhabinethi itshwenyekile ngomthelela wokuthikamezeka kwangamalanga kwamaSewula Afrika ngenca yokucima kwegezi  nomthelela walokhu emakhaya nakumabhizinisi ngelizweni mazombe. IKhabinethi iqunte ukuhloma ihlelo elineminqopho emihlanu elizokuqalana neentjhijilo zokutlhayela kwegezi ngelizweni.

Ukutlhayela kwekghono elaneleko lokuhlangabezana neendingo zelizwe zegezi kuhlala kumnako begodu kwenziwa yoke imizamo  ukuqinisekekisa bona siyaphumelele esitjhijilweni sokutlhayela kwegezi.

Njengomzamo wokufikelela ifuneko yegezi ngenarheni, urhulumende uhlome ihlanganisela yeembaseli efaka hlangana amalahle, isola, ummoya, amanzi, irhasi neembaselei zenyukliya. Ngokuzako i-biomass, amandla wommoya, isola namandla wamanzi azakusiza isiphehli ngamaGigawathi ali-11,4  weembaseli ezivuselelwako. Kusukela ngomnyaka we-1994, imizi eziingidi ezihlanu nangaphezulu yafakwa ethungelelwaneni legezi yenarha ekuyigridi. Ngomnyaka wee-2004 isibalo semizi safikelela eengidini ezili-12. Lokhu kwenzeka ngaphandle kokwakhiwa kwezinye iintetjhi zegezi. Isibalwesi sangezelelwa kiyo igridi le. IKhabinethi yemukele ihlelo elineminqopho emihlanu.

Namhlanjesi i-Eskom izakutlikitla i-Memorandamu yokuSebenzisana nesiKhwama seQhinga leemBaseli neemPhathimandla zamaDoyelo we-Transnet bona kuqinisekiswe ilizwe ngokufumaneka kwedizili ngeenkhathi zoke. Kuzakutjhejisiswa ukuthuthukiswa kwamaqhinga wokulungisiswa nokusebenza ngefanelo ngomnqopho wokukhuphula izinga lokusebenza ngefanelo ukusukela ema- 72% ekubujamo bagadesi ukufikela ema-80% aqothelweko. I-Eskom izakwethula umtlamo weemali odephileko wokulawula ukusetjenziswa keemali zayo ukuya ngale komnyaka wee-2015. Umtlamo lo uzakwethulwa eKomidini yaboNgqongqotjhe  (i-IMC) ngoNobayeni wee-2014. Ngokufanako urhulumende uzakusekela umtlamo lo ngeemali.

Iphehlohlanganisela (ukuphehlwa kwegezi nomtjhiso osebenzisekako, khulukhulu ukusetjenziswa komfutho oyisalela yalokha nakuphehlwa igezi ube sifuthumezi), kuzakusetjenziswa nezinye iindlela zephehlohlanganisela namabubulo weswigiri newembapiri ngomnqopho wokwandisa igezi ephehlwa ngeququ ukufikela kumamegawathi ayi-1000. Kunamathuba aqakathekileko ngokuthengwa kwerhasi kamanye amazwe. Kuzakuhlonywa ihlelo labakhiqizi begezi ephehlwa ngamalahle abazijameleko ekupheleni kukaTjhirhweni wee-2015. Ihlelweli lizakuba nekghono lokukhiqiza amamegawathi azii-2500. Sikhombela umphakathi ukobana usize ilizwe lekhethu ngokwehlisa ukusetjenziswa kwegezi ngokucima igezi nayingasetjenziswako. Sizakhe siphefumule ukusukela mhlana ali-15 kuNobayeni 2014 lokha amabubulo wokukhiqiza nakavalela ukuphela komnyaka. Isiqhema sesiterhiniki esitjheja ukuphunyeleliswa kwehlelo elineminqopho emihlanu sesihlonyiwe.  Ihlelweli elineminqopho emihlanu litjheja isitjhijilo sokudiselwa kwehlelo lethu legezi.

Ihlelweli lifaka hlangana:
(I) ukungenelela okuzokwenziwa yi-Eskom emalangeni ama-30 ezako,
(II) ukuqiniswa  kwethuba lephehlohlanganisela ngokukhuliswa kwamakontraka akhona namakhamphani wangeqadi;
(III) ukurhabisa ihlelo lokujamiselela idizili ngeentetjhi eziphehla irhasi
(IV) ukuhlonywa kwehlelo labalikhiqiza begezi yamalahle abazijameleko; noku
(V) lawulwa kwesidingo segezi ngeendlela zokungenelela ezikhethekileko ngeendaweni zokuhlala, emakhiweni yombuso neyamabhizinisi neyabomasipala ngokufakelwa kwethekhnoloji eyonga igezi.

IKhabinethi itshwenyekile ngokusebenza kwezinye iinkhamphani zombuso, khulukhulu i-South African Airways (i-SAA), i-South African Post Office (i-SAPO) ne-Eskom. Iinkhamphanezi zinendima yetuthuko eqakathekileko eziyibambako emnothweni weSewula Afrika. UMengameli uyalele iSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa ukobana eluse isikhathi esibekiweko semiphumela yeennkhamphani zombuso ezintathu, ekuyi-SAA, i-Eskom ne-SAPO. Ngokusebenzisana neminyango ethintekako, i-SAA izakususwa ngaphasi kwelawulo lomNyango wezamaBhizinisi womBuso ifakwe ngaphasi kweZiko leeMali zeNarha. I-Ofisi kaMengameli izakutjhejisisa ukuphunyeleliswa kwamahlelo ngaphasi kwesikhathi esibekiweko seenkhamphani eziqakathekilekwezi zombuso ekungizo ezisisekelo somnotho.

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo kaRhulumende aQakathekileko
1.1. IKhabinethiu yemukele imiphumela emihle yeVakatjho lombuso likaMengameli we-People’s Republic of China ukusukela mhlana ama-4 ukufikela nakama-5 kuNobayeni 2014, okusitjengiso samambala sokudepha kwesikhozi esincambili sokurhwebelana nokutjalwa kweemali hlangana neSewula Afrika ne-China.

Amabhizinisi weSewula Afrika ayakhuthazwa ukobana abhudungele amathuba womnotho avulwa sikhozi sethu ne-China. Ukwamukelwa kweveke ephelileko kwePhahla lemiNyaka emihlanu ukuya kwelitjhumi leSewula Afrika ne-China 5-10 yeTjhebiswano iqinisa ukuphunyeleliswa kweemvumelwano ezatlikitlwako ngemva kwesiMemezelo se-Beijing ngomnyaka wee-2010 kukhulise neQhinga leTjhebiswano.

1.2. IKhabinethi ibuka umNyango wezeFundo esiSekelo, imiNyango yezeFundo yeemFunda, aboTitjherehloko, abotitjhere nabafundi ngokubekezela kwabo besifike  ekuvalweni komnyaka wefundo omatasatasa.

UNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo u-Angie Motshekga uzakumemezela imiphumela yeenhlahlubo zesiTifikedi sikaMethrigi mhlana ama-5 kuTjhirhweni 2015 kuthi imiphumela yona imenyezelwe mhlana asi-6 kuTjhirhweni 2015.

IKhabinethi ikhuthaza abafundi abafanelwa kutlolisela ifundo ephakamileko bona baqalisise woke amathuba avelako. Abafundi abangakamukelwa emazikweni wefundo ephakamileko ngesikhathi sokukhutjhwa kwemiphumela ye-NSC, kufanele basebenzise i-Central Applications Clearing House (i-CACH) ngoTjhirhweni nangoMhlolanja 2015. Isizweli linebuthelelo lamagama wabafundi abanekghonakalo yokuthathwa maziko wefundo ukuya ngokwemibandela yokwamukelwa yezikwelo ithunyelwe kiwo woke amaZiko weRherho leFundo nokuBandulwa kweZinga eliPhakemeko (i-PSET). Isisetjenziswesi siluleka nangamabizelo ngomnqopho wokusiza abenziimbawo abanekghonakalo yokutloliswa. Abafundi bangafikelela isisetjenziswesi ngokudosela iZiko lemiTato ku: 0800 356 635 namkha bathumele ibizo nenomboro kamazisi nge-SMS enomborweni ethi: 49200.

1.3. IKhabinethi yemukele ukukhutjhwa kwemiphumela yokuHlolwa kweliZwe Loke koNyaka wee-2014 (i-ANA) ngeveke ephelileko okutjengisa ukukhuphuka kwezinga kiwo woke amagreyidi ngaphandle kweGreyidi ye-9.

I-ANA ilithulusi elinamandla lokuhlola ubujamo behlelo lethu lezefundo nalapho kufuneka ipengu yamsinya kubafundi beGreyidi ye-9 esifundweni seemBalo.

1.4. IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika, umphakathi neembikiindaba ngokubamba indima ejimeni lamaLanga ali-16 wokuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana ngaphasi kommongo othi: ‘Nami ngikhona hlangana: Sisoke siragela phambili iSewula Afrika enganaNturhu’.

Isimemezelo samaSewula Afrika esithi ‘Nami ngikhona hlangana’ sinqophe ukuqinisekisa ukudepha kwetjhebiswano ngokwenza ukutjhotjhozela kwethu ngesikhathesi kube yinto yamalanga woke neyomnyaka woke kobana siphelise inturhu eqaliswe kibomma nabentwana.

1.5. ISewula Afrika izakugidinga iLanga lokuBuyisana kweliZweloke mhlana ali-16 kuNobayeni 2014 ngaphasi koMmongo othi: ‘Ubunye kezeHlalakuhle, UkuBuyisana noBunye besiTjhaba emiNyakeni ema-20 yeNtando yeNengi’ elizokubanjelwa eNcome Museum esiYingini sikaMasipala weMzinyathi, KwaZulu-Natala.

1.6.    IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo kiwo woke amaSewula Afrika neetjhabatjhaba abagidinge isikhumbuzo somnyaka munye sele adlule ephasini uMengameli wokuthoma welizwe lekhethu weNtando yeNengi u-Nelson Mandela mhlana ama-5 kuNobayeni 2014.

Kufanele sikakarele ilifa likaMadiba ngokuragela phambili ngokuzinikela kwakhe kuntando yenengi, ukucabangela abanye, ukubuyisana, ukusebenzela abantu nokuzabalazela ipilo engcono yabantu boke. Kuyifundiso le nokuzinikela ekusebenzeleni abantu okusikhuthazako ukobana silwele ukuba sitjhaba esibumbeneko nesiphumelelako.

2. Iinqunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1. IKhabinethi iphasise kobana umbiko womnyaka wee-2013/14   womsebenzi wehlelo leRhubhululo neTuthuko yesibonelelo somThelo  (i-R&D) wethulwe ngePalamende.

Urhulumende unikela ngesibonelelo somthelo i-R&D ngokwesiGaba 11D somThetho womThelo, womnyaka we-1962 ngomnqopho wokobana kukhuthazwe iinkhamphani zangeqadi nemisebenzi ye-R&D. ISewula Afrika inikela isaphulela se-150% weendleko ezivunyelweko zokwenza umsebenzi eziphezu kwe-R&D neyamukelwako begodu iSewula Afrika ibonwa njengelinye lamazwe anikela khulu  ngesibonelelo somthelo we-R&D.

Isibonelelwesi esithome ngoSinyikhaba wee-2006 sineenkhamphani ezima-810 eziyingcenye yaso, ukufikela ngoMhlolanja wee-2014. Ukusukela ngomnyakamali wee-2005/6 ukufikela kewee-2012/13 iinkhamphani zibike ngeendleko ze-R&D ezilinganiselwa kumaBhiliyoni ama-R44,1 kanti iZiko leeMali zeNarha lilinganisa kobana imali engaphezulu kwamabhiliyoni ama-R3,2 yakhonjelwa kwa-Sars ukuya ngokwesibonelelo somthelo we-R&D. Ngomnyakamali wee-2013/14  ama-44.2% amaBubulo amaNcani naPhakathi (ama-SME) afikelela ingenisomali engaphasi kwamaBhiliyoni ama-R40 ngomnyaka) nokobana ayazibandakanya ehlelweneli lesibonelelo somthelo we-R&D.

2.2. IKhabinethi yabikelwa ngeragelophambili eyenziweko ngephrojekthi ye-MeeerKAT, inzuzo yesibambiso engenileko emphakathini wendawo leyo neSewula Afrika begodu nemikhulumiswano yeentjhabatjhaba eragako nokuhlaliswa kwephrojekthi ye-SKA.

Ukwakhiwa kwesibonisikude se-MeerKAT–okumhlahlandlela we-SKA – kuraga kuhle, namathuba avulekela amabubulo wangeSewula Afrika. Ithekhnoloji yezinga eliphakemeko idoswa phambili yiSewula Afrika, khulukhulu ngehlangothini lamakhompyutha asezingeni eliphakemeko. Imiphakathi yeTlhagwini Kapa nayo izuzile ematjhebiswaeni wemiphakathi wokutjalwa kweemali.

Kezeentjhabatjhaba, isivumelwano  sokusingatha nendlela yokusekela ngeemali i-SKA nomthethomgomo wokuthengwa kwepahla kuyaqedelelwa. Imikhulumiswano yokutlanywa kwehlangano yetjhebiswano laborhurlumende iyaraga.

IKhabinethi iphasise isiqhemahlanganisela hlangana noNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji newezeFundo ePhakamileko nokuBandula ukufumana abantu abafaneleko nokuqinisekisa amaziko wezefundo newerhubhululo alinganiswa netuthuko neendingo ze-MeerKAT, i-SKA namaphrojekthi afanako.

IKhabinethi iphasise ukusebenzisana hlangana noNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji newezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani nakungavela amathuba wokusekela amaBubulo amaNcani naPhakathi kobana kube nomthelela kezomnotho.

2.3. IKhabinethi iphasise kobana iZiko leemBalobalo zeSewula Afrika libambe imikhulumiswano nabadlalindima ukulungiselela ukukhitjelelwa komThetho wezeemBalobalo, womNyaka we-1999 (umThetho Nomboro 6 womNyaka  we-1999).

Imikhulumiswano hlangana neminyango yombuso nezinye iinhlangano iqakathekile ukobana ibe sisekelo sokubuthelelwa kwethungelelwano lemininingwana etlhogekako yomTlamo  wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).

2.4. IKhabinethi ibikelwe ngokulandelwa kwePhahla lokuBika ngeeMali maLunga wemiSebenzi yokuPhatha ePhezulu (i-SMS), etjhejisiswa yiPalamende.
Hlangana namalunga we-SMS azii-5 425 eminyangweni yelizweloke egade bafanele bona bathumela amaforomo abika ngobujamo beemali zabo wee-2012/13, iKomitjhana yemiSebenzi yomBuso (i-PSC) ifumene amaforomo azii-4 413 (81%) ngelanga elalibekiwe lokuvala, lamhlana ama-31 kuMrhayili 2013.

Ikhabinethi iveza bona kukatelelwe umukghwa wokungabekezeleli abantu abangahloniphi iinkhathi ezibekiweko emisebenzini yombuso.

2.5. IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yokuhlolwa kweencwadi komnyakamali wee-2013/14 ngokomThetho wokuPhathwa kweeMali zomBuso (i-PFMA) amaziko athobela umthetho nobujamo bawo bokwethula kwawo imibiko yeemali zomnyaka.

Kube netuthuko ekukhambisaneni nokwethulwa kwemibiko yawo yeemali yomnyaka emnyakeni wee-2013/14. Emnyakeni lo amaziko athobele umthetho we-PFMA ama-417 egade kufanele athule imibiko yawo yeemali mhlana ama-30 kuKhukhulamungu 2014. Imbalo yamaziko epheleleko ma-379 (okuma-91%) athumela ngesikhathi esibekiweko okulingana namaphesende alikhomba weragelophambili ukusuka ema-353 ngomnyaka ophelileko.

Ikhabinethi iphasise bona iimPhathimandla eziPhendulako  zithumele kumalunga wesigungu amagadango wokulungisa azakusetjenziswa nakulungiswa iminako evela embikweni weemali.

IKhabinethi isekela isidingo sokobana amaLunga wesiGungu atjhejisise iragelophambili ngeminako evezwe emiBikweni yeeMali nokufumana imibiko ebuyako njalonjalo.

2.6. IKhabinethi iphasise amagadango wokutjhugulula iRherho lokuLawula ukuThengwa kwePahla neenSiza (i-SCM). Lokhu kufaka hlangana: (a) indlela yokusebenza kwerherho le-SCM lifakwe kumakontraka womsebenzi weemPhathimandla eziphendulako ukuthoma mhlana li-1 kuSihlabantakana 2015; (b) IimPhathimandla eziPhendulako zenze iphenyo lamakghono wabasebenzi bephiko le-SCM bebathathe amagadango lapho kutlhogeka khona; (c) IimPhathimandla eziPhendulako zibikele amaLunga wesiGungu njalo ngekota ngokusebenza kwerherho le-SCM  emnyangweni wabo, kibomasipala namkha amaziko.

IKhabinethi iphasise kobana i-Ofisi yomThengipahla omKhulu irhabise ukutjhugululwa kwerherho le-SCM nokwenziwa butjha kokusebenza kweminyango yombuso. I-Ofisi yomThengipahla omKhulu ithome ngeqhinga lokwenza lula nokwenza umsebenzi uzirage ngokwawo.

IZiko leeMali zeNarha lizakubamba imikhulumiswano nesiKolo sikaRhulumende seliZweloke ngomnqopho wokutlama ikharikhyulamu yokubandula nokulinganiswa kweziqu.

2.7. IKhabinethi iphasise umbiko (wee-2002-2013) weSewula Afrika eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) ngesiVumelwano seenTjhaba esilwisana nokuTlhoriswa neLunya nokwEhlisa isiThunzi namkha ukuBetha ethulwe emKhandlwini wamaLungelo woBuntu weenTjhaba eziBumbeneko.

Ukuhlelwa nokwethulwa kombiko lo kutjengisa ukuzibophelela kukarhulumende emizameni yephasi yokuvikela nokukhuphula amalungelo wobuntu. ISewula Afrika ikhambisana ngokuzeleko nesiVumelwano esenze kube mlandu ukuhlunguphaza begodu  amaKhotho angatjhutjhisa ukuya ngokomthetho okhutjhiweko ingasi umthetho wekambiso.

UmBiko lo unikela iSewula Afrika ithuba lokuhlahluba ukukhambisana kwelizwe namkha ukungakhambisani kwalo neemvumelwano zeentjhabatjhaba. Ipi elwisana nokuhlunguphaza ikhambisana nesidingo qangi seSewula Afrika sokuqinisekisa imiphakathi ephephileko okukhambisana ne-NDP.

2.8.    IKhabinethi itjheje umtlamo womBikomthethokambiso ngezamaPholisa. UmBikomthethokambiso wezamaPholisa womnyaka wee-2014 wakhelwe phezu kwesibuyekezo somBikomthethokambiso womnyaka we-1998 wezokuPhepha nokuVikela. Isibuyekezwesi sahlolisisa ngelemuko lokhandela ubulelesi nokuthuthuka kwalo ngeSewula Afrika ngemva komnyaka we-1994.

UmBikomthethokambiso ukhambisana ne-NDP, kuNembombono yomNyaka wee-2030 ngokuhlathulula isidingo sephahla lezamapholisa esinamakghono, esiziphendulelako nesitjheja umphakathi. Ngaphezu kwalokho, imisebenzi yamapholisa ilindeleke ukusebenza ngendlela ehlanganyelweko neHlelo lezoBulungiswa ekwenzeni imisebenzi esekelwa mThethosisekelo.

2.9. Ikhabinethi iphasise umtlamo womThethomgomo weLutjha womNyaka wee-2014-2019 kobana ukhutjhelwe emphakathini. Umtlamo womthethomgomo lo uragela phambili umThethomgomo weLutjha wokuthoma wee-2009-2014. Ituthuko yelutjha immongo we-Ajenda yeTuthuko yeSewula Afrika; i-NDP inelihlo lelutjha elitjheja iinzuzo ngokokwahlukana kwemihlobo.

Umthethomgomo wee-2014-2019 uqinisekisa bona isabelo selutjha samukelwe. Ukuphunyeleliswa komthethomgomo lo kuzakuqinisa ikghono labantu abatjha ukobana batjhugulule ubujamo bomnotho nebomphakathi ngokutjheja iindingo zabo zetuthuko, khulukhulu ngaphandle komkhakha wezehlalakuhle, zepolotiki nezomnotho.

2.10. IKhabinethi iphasise nokukhutjhelwa emphakathini komTlamo womThethomgomo wamaLungelo wabaKhubazekileko weliZweloke kuGazede. Lokhu kunqophe: ukulungisisa umBikomthethokambiso weQhinga eliHlanganyelweko labaKhubazekileko ngeliZweniloke, lihlanganisa umsebenzi wesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko samaLungelo wabaNtu abaKhubazekileko neenqalelelo zeHlelo lomSebenzi leKhonthinenti wesiKhathi esimiNyaka eliTjhumi sabaNtu abaKhubazekileko kukhambisane nomthetho weSewula Afrika, imithethomgomo, amaphahla nomnqopho we-NDP womnyaka wee- 2030.

2.11. IKhabinethi iphasise inembombono ye-Ejensi eLawula imiKhawulo yeSewula Afrika njengesisekelo sokuraga ukwenziwa komthetho.

IKhabinethi iphasise kobana kuhlonywe ibalalingelo nephahla langokomthetho elifaneleko.

Kuzakusetjenziswa iindlela ezimbili ukutlama i-Ejensi:

  • IsiGaba samaTjhuguluko (uTjhirhweni 2015 ukuya kuTjhirhweni 2016) –sizakusetjenziselwa ukutlanywa komthetho nokusetjenziswa kwawo ukwenza imizamosisungulo karhulumende emikhawulweni ibonakale khulu. Kuzakuba neragelophambili nokusebenzisana emaDoyelweni ngaphasi kwesivumelwano seenhlangano sangokomthetho ukuqinisa iKomidi yokuLawula imiKhawulo  nabaphathi.
  • IsiGaba se-Ejensi (uTjhirhweni 2017 ukuya phambili) – ifaka ukuphunyeleliswa komthetho ukusebenzisa i-Ejensi njengeBubulo lomBuso emaDoyelweni nokwandisa igunya nemisebenzi efaka hlangana ummoya, umkhawulo (abaTjheji bemiKhawulo) nemanzini (abaTjheji beLigu).

Ilemuko elizakufunyanwa esigabeni samatjhuguluko (kufaka hlangana nesokulinga) lizakusiza ukuhlahla iintjhukumiso zokugcina.

2.12. IKhabinethi iphasise ukususwa kwe-ejensi yeKomidi eHlanganisa ukuLawulwa kwemiKhawulo ngaphasi kwe-Sars layokufakwa emNyangweni wezangeKhaya.

2.13. IKhabinethi yabikelwa ngemiphumela yokuhlola okulingwako mayelana namatjhuguluko kezemidlao okwenziwe eenHlanganweni zemiDlalo zelizwe loke. Lokhu kutjengisa izinga lelo iinhlangano zemidlalo ngeSewula Afrika ezitjhuguluke ngalo eminyakeni ematjhumi amabili edlulileko solo kwabekwa iinlinganiso zamatjhuguluko kezemidlalo. Imiphumela le izakusetjenziswa mNyango wezemiDlalo nokuziThabisa ukunikela isekelo elinqophileko eenhlanganweni ezitlhoga isizo kezokuphatha.

Umnqopho werhubhululo gade kukutlama iphahla lokuhlola amatjhuguluko emikhakheni yetjhatha yamatjhuguluko; amazinga wokusebenza, imininigwana, ukufikeleleka, amakghono nelemuko, ukuphatha, ukuqatjha ngokulingana, nokuthengwa kwepahla ngokuzikhethela.

Ukuya ngokwesifundo esifunyenweko kusifundolingwa sokuthoma, isigaba sesibili sokuhlola sathoma ngoNtaka 2014. Ukuhlola lokhu kufaka yoke imidlalo eli-16 ethathelwa phezulu.

2.14    IKhabinethi imemezele iLanga lokuziThabisa leliZweloke ngelesiHlanu wokuthoma kuSewula waminyaka yoke. Lokhu kuzakunikela amaSewula Afrika ithuba lokuzibandakanya emidlalweni yokuzithabisa nokwenza ngcono amaphilo wabo ngokuzithabulula.

Izakhamuzi eziphile kuhle ziyingcenye ekulu yokuphumelela kwe-NDP.

Ukubamba ithuba lokuzithabisa ngezandla zombili, kutjho bona iLanga lokuziThabisa leliZweloke litlhoga ukubumbana, ukuhlanganyela kweminyango kiyo yoke imizamosisungulo. Bekube gadesi iKhabinethi iphasise ukuhlonywa kweKomidi eHlelako yeliZweloke.

3. ImiThethomlingwa

3.1. IKhabinethi iphasise ukukhutjhwa komTlamo wesiBili womThethomlingwa wokuLawulwa kweZiko leeMali ukwenzelela bona  uthulwe ngePalamende kunye nokukhutjhelwa emphakathini komMtlamo womThethomgomo wamaMakethe. Iphahla lomtlameli lizakusiza umphakathi bona ube nelwazi elingcono nawuveza amazizo wawo ngomThethomlingwa.

3.1.1. UmTlamo wesibili womThethomlingwa wokuLawulwa kweeMali womNyaka wee-2014 ulandela imibono eyamukelweko yomtlamo wokuthoma owaphasiswa yiKhabinethi ngoNobayeni 2013. Umnqopho womThethomlingwa lo kukwenza umkhakha weemali uphephe ngokuphunyeleliswa  kwehlelo lokulawula le-‘twin peaks’ ekulirherho elipheleleko lokulawula umkhakha wezeemali, ukubeka amakhastama qangi nokuphepha kweemali zawo.

Indlela le ye-‘twin peaks’ yokulawula iimali isisekelo sehlelo elizeleko elineminqopho emibili: (a) ukuqinisa ukunzinza kweemali nekwamaziko weemali ngokutlama ‘umLawuli oNgameleko’ (ngaphakathi kweBhanga yeliZweloke yeSewula Afrika) (b) nokuvikela iimali zamakhastama nokuqinisekisa kobana baphathwa kuhle maziko weemali ngokuhloma iLawulo lokuziPhatha kwamaZiko weeMali, nelizakulawula indlela amaziko weemali aphatha ngayo umsebenzawo.

UmThethomlingwa lo uzakunikela iLawulo lokuziPhatha kwamaZiko weeMali nomLawuli oNgameleko igunya lokulawula phezu kwawo woke amaziko weemali nokuwanikela amathulusi wokuphatha nokwenza umsebenzawo.

Lokhu kungehla kwabalawuli ababili ngombana kuletha ukusebenzisana hlangana nokunikela ilayisensi, ukulawula, ukusebenzisa umthetho, iinghonghoyilo zamakhastama (nabalamuli), indlela yokuzililela (umkhandlu olalela iinlilo) nokululeka nokufundisa amakhastama.

3.1.2. UmTlamo wePhahla lomThethomgomo wokuziPhatha kwamaMakethe ukhuthaza ukuphathwa kuhle kwamakhastama emazikweni weemali, ekusifundo esiqakathekileko kuSewula Afrika  ukusukela kuHlekelele yeeMali ngePhasini yangomnyaka wee-2008. Nanyana amaziko weemali weSewula Afrika atjengisa ukunzinza nje, urhulumende ubonile bona izikweli lingaletha imiphumela engcono kumakhastama nemnothweni.

Kubekhona ukubhalelwa okunengi ngokuziphatha kwamamakethe ngeSewula Afrika, begodu urhulumende ungenelele ukutjhejana nobujamobu. Nokho iiintjhijilo zokuziphatha kwamamakethe zitjengise isidingo sendlela engeneleleko yokulungisa ukuziphatha kumbi emazikweni wezeemali zombelele.

3.2. Khabinethi iphasise ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo samaLungelo wababaKhiqizi beenTjalo. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wamaLungelo wabaKhiqizi beenTjalo, 1976 (umThetho Nomboro 15 womNyaka we-1976). UmThethomlingwa unqophe ukuqinisa ukuvikelwa kwamalungelo wobunini beentjalo. Ukuvikela lokhu kusiza ekukhuleni komnotho ngoba kuba nomthelela ekukhuleni komkhakha wezokulima zeSewula Afrika.

Ezinye zeentjhukumiso zeenkhibelelo zifaka hlangana; ukwandisa ukuvikelwa kweentjalo: ukutjheja iindaba zokwephulwa kwamalungelo wabakhiqizi ngokuhlawulisa nokuhlathulula imikhawulo nabazuzi kumalungelo wabalimi; nokusiza uNgqongqotjhe ukuhloma iKomidi yamaLungelo wabaKhiqizi beenTjalo ukululeka umTlolisi eendabeni zeentjalo ezihlukahlukeneko.

3.3.    IKhabinethi iphasise ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo sokwEnza Ngcono iinTjalo.

Ukwenziwa ngcono kweentjalo ngeSewula Afrika kulawulwa mThetho wokwEnziwa Ngcono kweeNtjalo, 1976 (umThetho 53 womNyaka we-1976) osele ukhitjelelwe amahlandla ambalwa, kokugcina kwakungomnyaka we-1996. Iinkhibelelo zilinganisa umsebenzi neenqalelelo zomThetho nomThethosisekelo neminye imithetho ekhambelanako kezokulima.

UmThethomlingwa uqinisa ukutjala ngeSewula Afrika ngokulawula ikhwalithi yeentjalo neyembewu.

Ukuqakatheka nendima yomthetho wokwenziwa ngcono kweentjalo kunzinze ekuzwisiseni ukuqakatheka kweentjalo nokukhiqiza okuragako nokubamba indima
 kumamakethe wephasi ngokubeka izinga leentjalo nembewu namabhizinisi weentjalo newembewu.

3.4. IKhabinethi iphasise ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThetho wokuVikelwa  kweemBandana ezenza umsebenzi othileko.

UmThethomlingwa ukhibelela isiGaba sesiBili nesesiThathu somThetho wokuVikelwa kweemBandana womNyaka we-1935 (umThetho 24 womNyaka we-1935) eyenziwa yangasakhambisani nomThethosisekelo mayelana nokuqunta kwabo Marhastrada ekunikelweni kwabantu amalayisensi abanqophe ukubandula nokukhangisa ngeembandana nabantu abasebenzisa izinja kezokuziphephisa.

UmThethomlingwa utjhukumisa ipengu yokulungisa itjhuba elivezwe yiKhotho yomThethosisekelo ngokudlulisela imisebenzi yokunikela amalayisensi weembandana ezenza umsebenzi othileko ukusuka kwezoBulungiswa ukuya esiGungwini.

Lokhu kukhambisana nomThetho wokuVikelwa kweemBandana womNyaka we-1962 (UmThetho 71 we-1962) oqinisa imithetho ekhambisana nokulwisana nelunya eembandaneni.

4. UbuJamo beKhabinethi ngeeNdaba ezenzeka esiKhathini saNje

4.1. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuhlanganyela epini yokulwisana ne-Ebola ngokubamba indima ejimeni le-SMS leHlangano yoBunye be-Afrika. IKomitjhini yoBunye be-Afrika seyibuthelele ngaphezulu kweengidi ezima-20 zamaDola we-Amerikha ngeminikelo nangokusebenzisa ijima le-hashtag "#AfricaAgainstEbola", nokho kusatlhogeka imali enengi. Ngokuthumela i-SMS ethi-‘Stop Ebola’ ku: 40797, amaSewula Afrika azabe anikela nge-R10.00 ezakuvuselela ithemba lokobana i-Ebola ingapheliswa begodu izakupheliswa.

4.2. IKhabinethi ifisela boke abantu amaholideyi wokuphela komnyaka anokuthula naphumuzako, begodu ikhuthaza amaSewula Afrika ukusebenzisa Umgomo woBuntu/Botho ekusizeni labo abadosa emhlweni emiphakathini yekhethu abangakghoniko ukuzondla sitjengise izwelo njengesitjhaba esitjhejako nesihloniphanako. Boke ababelethi batlhogomele abentababo ngesikhathesi. Abongazimbi bokutlhoriswa kufanele bakhulume, babike ukutlhoriswa kwabo ngokudosela iziko elisebenza ubusuku nemini ku: 0800 428 428.

IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuyelela esikhathi samaholideyi azako, babalekele iindakamizwa nokusela utjwala khulu, bathabele isikhathi samaholideyi ngendlela efaneleko nephephileko. Woke amaSewula Afrika kufanele abambe indima ekwehliseni izehlakalo zobulelesi, iingozi nokutlhorisa okuvame ukukwanda ngesikhathesi.

IKhabinethi igandelela nokobana amapholisa weendlela akazukuba nomusa kilabo abephula umthetho eendleleni zethu ngesikhathesi samaholideyi.  Sikhuthaza boke abasebenzi beendlela ukobana bathobele umthetho webelo; ukuqinisekisa kobana iinkoloyi zikulungele ukuba sendleleni; bangatjhayeli basele utjwala bebabophe amabhande.

Abakhamba ngeenyawo bayakhuthazwa bona baqinisekise bebayelele nabasendleleni bangafaki engozini amaphilo wabo namkha wabatjhayeli.

Urhulumende uzakwenza ingcenye yakhe yomsebenzi ngokudosa phambili amajima wokuPhila ngeNdlela enePilo nelikaFika uPhila ngomnqopho wokusebenzisana nemiphakathi ukukhuthaza ukuziphatha kuhle.

4.3. IKhabinethi iyatlhuwa ngokubulawa okubuhlungu kukatitjhere weSewula Afrika u-Pierre Korkie obegade ase-Yemen nokubulawa kuka-Werner Groenewald, nabentabakhe ababili, u-Rode no-Jean-Pierre abahlongakele ekusahlelweni e- Afghanistan. IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya kwayo emindeninabo nebanganini.

4.4 Umsebenzi wokukhomba iindumbu zamaSewula Afrika ali-11 ahlongakalele engoizini yokugirika komakhiwo weSonto le-Nigeria uyaraga begodu urhulumende uqinise imizamo yokubuyiswa kweendumbu ezisasaleleko ngaphandle kokuriyada.

4.5 IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya  kwayo emndenini wakwaGigaba  ngokudlula ephasini kukababa wabo, uMfundisi Jabulani Gigaba. Gade anguyise kaNgqongqotjhe wezangeKhaya, uNom. Malusi Gigaba. IKhabinethi idlulisa godu amezwi wayo wokutjhiriya emndenini nebanganini bakaSisi Mabe, obegade anguSomlomo wesiBethamthetho seFreyistata.

4.6 IKhabinethi ithokozisa isiqhema seliZweloke sebholo erarhwako i-Bafana Bafana nombanduli u-Ephraim “Shakes” Mashaba ekufikeleleni ephaliswaneni leBhegere yeenTjhaba ze-Afrika 2015 e-Equatorial Guinea elithoma mhlana ali-17 kuTjhirhweni 2015, begodu ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukobana asekele isiqhema seliZweloke nasiphakamisela phezulu iflarha yelizwe lekhethu.

4.7 IKhabinethi itjheje ukuhlonywa kweHlangano yeLutjha yeliZweloke mhlana li-1 ukuya nakama-2 kuNobayeni 2014 okwenziwa mNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu, wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani ne-Ejensi yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha (i-NYDA) emButhanweni  weliZweloke weLutjha wezokuHlaliswa kwabaNtu.

EmButhanweni lo kwakhulunyiswana ngamahlelo weminyango wokunikela isekelo kezomnotho kunqotjhwe ilutjha nokobana bangabamba bunjani indima ekwakhiweni kweenkumba. Ekupheleni komButhano boke abadlalindima batlikitla isiVumelwano somButhano weLutjha wokuHlaliswa kwabaNtu esisitatimende sehloso yendlela ebumbeneko yokwakhiwa kweenkumba okutjhotjhozelwa lilutjha, ituthuko nokubamba indima yeenHlangano zeLutjha leliZweloke. Umnqopho kukhuthaza abantu abatjha esilinganisweni samathuba wokwakhiwa kweenkumba ezisigidi si-1,5 begodu kunqotjhwe ukuqatjhwa nokubandula iLutjha elizii-10 000 eminyakeni emihlanu ezako.

5. Iminyanya ezako

5.1 Mhlana ali-12 kuNobayeni 2014, uMengameli we-South Sudan, umHlonitjhwa u- Salva Kiir Mayardit uzakuvakatjhela iSewula Afrika ngokombuso begodu uzakwamukelwa nguMengameli uJacob Zuma eKapa.

6. Ukuqatjhwa

IKhabinethi iphasise ukuqatjhwa kwabalandeko nasele kuqinisekiswe iziqu zabo zefundo begodu baphumelele ekuhlolweni kobujamo babo ngokomthetho:
6.1. Abalandelako bazakuba maLunga weBhodi yomKhandlu wezokuRhubhulula ngeSayensi  namaBubulo (i-CSIR):
a)    UDorh.  Ramatsemela Masango (uSihlalo);
b)    UPhrof. Thokozani Majozi;
c)    UPhrof. Mamokgethi Phakeng;
d)    UDorh. Philip Hugh Goyns;
e)    UDorh. Ayanda Noah;
f)    UDorh. Antonio Llobell;
g)    UKsz. Phindile Baleni;
h)    U-Adv Ghandi Badela;
i)    UKsz. Mokgadi Maseko; no
j)    Nom. Joel Netshitenzhe.

6.2. AmaLunga womKhandlu wezamaLayisensi weenThuthi zeMmoyeni:
a)    Dorh. Malindi Neluheni (uSihlalo);
b)    Ksz. Kenosi Selane (iSekela likaSihlalo);
c)    Adv. Frans Johannes van der Westhuizen;
d)    Nom. Bheki Innocent Dladla; no
e)    Ksz. Sibongile Rejoyce Sambo.

6.3. KumKhandlu wezemiSebenzi yeenThuthi zeMmoyeni:
a)    Adv. Phetole Patrick Sekhule (uSihlalo);
b)    Dorh. Xolani David Gwala (iSekela likaSihlalo);
c)    Ksz. Deshnee Govender;
d)    Adv. Lufuno Tokyo Nevondwe; no
e)    Ksz. Fulufhelo Velda Mphuti
6.4.    KuBhodi yeBhanka yezeNarha neBhanka yezokuThuthukiswa zokuLima
a)    Phrof.  Abdus Salam Mohammad Karaan (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
b)    Ksz. Susan Ann Lund (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
c)    Nom. Mabotha  Arthur Moloto (uSihlalo);
d)    Ksz. Njabulo Zwane; no
e)    Ksz. Dudu Hlatshwayo.

6.5. KuBhodi ye-Transnet SOC Ltd (AbaNqophisi  abangaThathi iinQunto):
a)    Ksz. Linda Carol Mabaso (uSihlalo);
b)    Nom. Stanley David Shane;
c)    Nom. Mogokare Richard Seleke;
d)    Dorh. Gideon Mahlalela;
e)    Ksz. Potso Elizabeth Bridgette Mathekga;
f)    Ksz. Zainul Abedeen Nagdee;
g)    Nom. Vusi Matthew Nkonyane;
h)    Nom. Peter George Williams;
i)    Nom. Brett Gerard Stagman;
j)    Ksz. Yasmin Forbes (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); no
k)    Ksz. Nazmeera Moola (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).

6.6. KuBhodi ye-Eskom SOC Ltd (AbaNqophisi  abangaThathi iinQunto):
a)    Nom. Zola Andile Tsotsi (ubuyiselwe esikhundleni sakhe begodu unguSihlalo);
b)    Ksz. Chwayita Mabude (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
c)    Nom. Norman Tinyiko Baloyi;
d)    Dorh. Pathmanathan Naidoo;
e)    Ksz. Venete Jarlene Klein;
f)    Ksz. Nazia Carrim;
g)    Nom. Romeo Khumalo;
h)    Nom. Mark Vivian Pamensky;
i)    Nom. Zethembe Wilfred Khoza;
j)    Dorh. Baldwin Sipho Ngubane; no
k)    Ksz. Devapushpum Viroshini Naidoo.

6.7. U-Geoff Qhena ubuyiselwe esikhundleni sakhesokuba mPhathi oyiHloko  (CEO) weHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC). Amanye amalunga we-IDC aseleko azakumenyezelwa nguNgqongqotjhe u-Patel emalangeni ambalwa ezako.

6.8 ImiNyango yomBuso / abanye abaqatjhiweko:
a)   Ukuqatjhwa komPhathi oyiHloko (CEO) we-Land Bank, uNom. TP Nchocho ukuthoma mhlana li-1 kuTjhirhweni 2015 isikhathi esiminyaka emihlanu esiphela mhlana ama-31 kuNobayeni 2019.
b)   Ukuqatjhwa kuka-CEO weKoporasi yeeMali zomBuso (i-PIC), uDorh. Daniel Mmushi Matjila uthoma khona nje isikhathi esiminyaka emihlanu esiphela mhlana ama-30 kuSinyikhaba 2019.
c)   UNom. Murray Michell ubuyiselwe esikhundleni sakhe sokuba mNqophisi weZiko lezoBuhloli beeMali  (i-FIC) isikhathi esiminyaka engezelelweko emibili, ukusukela mhlana li-1 kuTjhirhweni 2015 ukufikela nakama-31 kuNobayeni 2016.
d)   Ukwelulwa kwekontraka yomsebenzi  yomNqophisi Zombelele womNyango wezangeKhaya, uNom. Mkuseli Apleni ngesikhathi esiminyaka emihlanu, ukusukela mhlana li-1 kuSihlabantakana 2015 ukuya nakama-31 kuNtaka  2020.
e)    Ukuqatjhwa kwesiPhathiswa esiyiHloko sezemiSebenzi somNyango wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kwemiThetho yeNarha uNom. Marks Charles Thibela.
f)   Ukuqatjhwa komPhathi oyiHloko weeMali womNyango wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kwemiThetho yeNarha, uKsz. Rendani Sadiki.

Isiphetho

IKhabinethi ithanda ukufisela abantu boke amaholideyi amahle begodu sibuye soke sivuselelekile emnyakeni omutjha wee-2015 ngomnqopho wokuqinisekisa bona siphumelelisa umsebenzi karhulumende. Sisoke siragela iSewula Afrika phambili.

ISitatimende sikhutjhwe: mNyango wezokuThintana (i-DoC)
Imibuzo: Nom. Donald Liphoko
Inomboro kafunjathwako: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore