Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla yi-9 Kholwane 2014

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

1.1. IKhabhinethi ikhumbuta bonkhe bantfu baseNingizumu Afrika kutsi bahloniphe baphindze bakhumbule Mengameli waphambilini Nelson Mandela lotsandzekako kuleNyanga yaMandela ngekutsi bahlanganyele ngemdlandla kuMkhankhaso weku“Hlanta iNingizimu Afrika”. NgeLusuku lwaNelson Mandela  mhla ti-18 Kholwane kanye nangalokubanti kakhulu kulenyanga lapho Bantfu baseNingizimu Afrika bafanele kutsi lokungenani banikele ngemaminitsi abo lange-67 bahlante iNingizimu Afrika ngekuya kwesimemo saMengameli Jacob Zuma ngesikhatsi etfula Inkhulumo yeBunjalo Belive. Mengameli waphambilini Nelson Mandela wasifundzisa kutsi nanoma ngabe ngubani angenta lifutse lelihle emmangweni wakubo. Sonkhe sinesibopho sekuhlonipha imphilo yakhe ngekutsi sihlante, sente imimango yetfu kutsi ibe ncono futsi siyente ibe mihle.

1.2. IKhabhinethi iyalwemukela luhlelo lolukhulu lwekwentiwa kancono kwetitimela lwe-Ejensi Yetitimela Letitfutsa Bantfu YaseNingizimu (i-Prasa). Njengencenye yaloluhlelo, Indvuna Yetekutfutsa ivule idizayini yekugcina ye-Prasa yesitimela lesisha sha, sitimela sesimanje manje futsi lesisha lesitfutsa bantfu letichenya ngethekhnoloji yakamuva leniketwa yimboni yetitimela emhlabeni wonkhe jikelele. Leli ngulelinye ligcatsi lelikhetsekile lekutinikela kwahulumende kwakha sakhiwonchanti lesitawukhulisa umnotfo siphindze futsi sesekele kutsengwa. Sitimela sekucala se-Prasa silindzeleke kutsi sicale kuhamba nga-2015. Lokuphuculwa kwenchubo yetitimela kutawenta kabusha tinsita temetro rail- ‘lokunguyona inkampani lenkhulu leletsa tingucuko kutetitfutsi temmango eNingizimu Afrika. I-Prasa itawusebentisa-R51 wetigidzigidzi kuleminyaka letako le-10 wekutsenga titimela letinge-600 letisezingeni lelisetulu tebantfu baseNingizimu Afrika. Samba lesinge-580 saletitimela titawakhiwa lapha eNingizimu Afrika efekhthri lensha letawakhiwa eDunnotar ngaphandle nje kwaseNigel Ekurhuleni kutawubita-R1 wesamba. Lendzawo yekukhicita lenge-600 000 m2 yentelwe kutsi ikwati kufaka umshini wekukhicita, indzawo yekucecesha kanye nendzawo yetimboni letfutfukiswe ngalokuphelele. Lomklamo utawakha imisebenti ngco le-8 088, leyincenye yemisebenti ngco nalengakacondzi ngco lengetulu kwe-33 000 esikhatsini seminyaka le-10, izuze lizinga lendzawo lalokucuketfwe lelingetulu kwe-65%.I-Prasa itawucecesha samba sebantfu laba-19 527 (bonjinela, labenta imisebenti yetandla, labasebenta ngetintfo tesithekhnikhi, bashayeli betitimela futsi, emkhatsini walabanye, bocwepheshe) ngesikhatsi salomklamo. Luhlelo Lwekwenta Kabusha Incumbi Yetitfutsi Letihamba Kujantji lubanti kakhulu kunekutsengwa kwetitimela, lumikhakha lemitsatfu letawubuyisela lemboni ekudvunyisweni kwayo kwaphambilini, luvusetele umkhakha webunjinela bajantji luphindze futsi lufake sandla ekutfutfukisweni kwemnotfo nekwenta tintfo letifanele simondzawo.

1.3. IKhabhinethi iyawemukela Umshini Wekwakha Timoto Wekucala (i-FAW) WaseNingizimu Afrika nekusebenta kwawo eNdzaweni Yekutfutfukisa Timboni yase-COEGA (e-IDZ)  leyetfulwe nguMengameli Jacob Zuma kuLidolobhakati laseNelson Mandela Bay eBhayi, eMphumalanga Kapa. Lomklamo lotawukhicita emaloli latigidzi letinge-600, lomise kuZone 2 we-COEGA IDZ usitwa ngetimali ngekuhlanganyela yiKoporasi Yelitsimba Le-FAW LaseShayina kanye neSikhwama Sekutfutfukisa Se-Afrika neShayina. Ngulolunye lwelutjalomali lolukhulukati lolwentiwe yiNkampani yemaShayina.  Lomshini utawufaka ligalelo lelikhulu kumigomo yavelonkhe yekutfutfukiswa kwemnotfo netenhlalo njengobe kulondvoletekile kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe(NDP), Indlela Yentfutfuko Lensha kanye neTinhlelo Tekusebenta Tenchubomgomo Yetimboni. Tinzuzo teNelson Mandela Bay nesigodzi lesikhulu saseMphumalanga Kapa  tifaka ekhatsi kukhicitwa kwelutjalomali ngco lwemave angaphandle lolutawakha imisebenti lechubekela embili ngalokungenamkhawulo luphindze lwente kubekhona ematfuba ekutfutfukisa emakhono nekucecesha.

1.4. IKhabhinethi iyaphindza futsi igceka kwebiwa kwetintsambo tagezi kubojantji, takhiwonchanti temmango tagezi netamasipala.  Kweba kwaloluhlobo kukhinyabeta kuhamba busheleleti kwemnotfo walelive futsi kuletinye tehlakalo kufaka engotini timphilo tebantfu.  Ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo atawenta siciniseko sekutsi labo lababoshwako batawuhlangabetana nemandla emtsetfo.  IKhabhinethi iyaphindza futsi iphindzaphindza kutinikela kwayo ekuvimbeni tinkampani tetikrebhu tetinsimbi letiphila tiphindze futsi tibhebhetsele loluhlobo lwebugebengu. Imimango icelwa kutsi isebentisane nahulumende ngekutsi ibike  Mbutfo Wemaphoyisa WaseNingizimu Afrika.

1.5. IKhabhinethi ikhutsata bakhokhintsela kutsi bangenise emafomu abo ekukhokha intsela esikhatsi sentsela sanga-2014, lesivule mhla lu-1 Kholwane 2014. Tintsela tenta hulumende akwati kwesekela ngetimali tinhlelo tekutfutfukisa talelive. Wonkhe umkhokhintsela longenisa emafomu akhe lagcwaliseke ngalokuphelele ngalesikhatsi udlala indzima yakhe ekuchubekiseleni iNingizimu Afrika embili.

1.6. IKhabhinethi iyakwemukela kusayina Umtsetfo Wekuchitjelwa Kwemalungelo Ekubuyiselwa Kwemhlaba Kubanikati Bawo Labafanele lokwentiwe nguMengameli Jacob Zuma, lokuyinkhomba yekuvulwa kabusha kufakwa kweticelo tekubuyiselwa umhlaba walaba labashiywa ngumcamlajucu waphambilini futsi kuniketa bafakiticelo tekubuyiselwa umhlaba leminye iminyaka lesihlanu kutsi bafake ticelo tabo. Nanoma nje kwafakwa ticelo tekubuyiselwa umhlaba letingalinganiselwa ku-80 000 ngemncamulajucu wanga-1998, kulinganiselwa ekutseni kunetehlakalo teticelo letinyenti letiliciniso letiphindze kasihlanu letingaletfwa bahlukunyetwa labasuswa emihlabeni yabo ngendluzula ngesikhatsi selubandlululo. IKhabhinethi imema bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basabalalise lomlayeto walomtsetfo kute kwentiwe siciniseko sekutsi bahlukunyetwa labemukwa imihlaba yabo, labendlulwa ngumncamulajucu wekucala wanga-1998, bayeta batewufaka ticelo tabo tekubuyiselwa umhlaba wabo kusukela mhla lu-1 Kholwane 2014 kute kube ngumhla tinge-30 Inhlaba 2019.

1.7. IKhabhinethi ihalalisela bacwaningi labasitwa ngetimali yi-SA be-Square Kilometre Array (i-SKA) labatfole inchubo yetimbobo letimnyama lenkhulu lemkhakhantsatfu. Lesi siciniseko lesihle sekucocwa kwelwati lwetinkhanyeti ngeligagasi lemoya legucugucuka ngemandla letfutfuke ngesivinini lesikhulu eNingizimu Afrika. Lokutfolwa kuyachubeka futsi kukhombisa kutsi iNingizimu Afrika inebungcweti betesayensi nebucwepheshe kutsi ingaba ngumholi wemhlaba kute kucocwa kwelwati lwetinkhanyeti ngeligagasi lemoya. Lomklamo lowatiwa mhlaba wonkhe usikhumbuto sematfuba lahlukile lanikwa iNingizimu Afrika njengemphumela wemitamo yetfu, yekwakha emakhono labangela kuvuka kwenkhabunkhabu kutesayensi nebunjinela kulusha lwetfu. Kuphindze futsi kunike lelive sisekelo sekucala kukhicita bososanyensi labatawufaka sandla ekuzuzeni Umbononchanti 2030 weNDP. Loku lokutfoliwe kusicalo salokunye lokunyenti lokutawukhona kwentiwa nge SKA. Umtamo wetfu lobe yimphumelelo uphindze futsi wavula ematfuba lamanyenti kulelive, ikakhulu misebenti leyinkhulungwane kutekwakha, kusebenta nekulungisa tintfo tihlale tisesimeni lesifanele eNyakatfo Kapa lapho kwakhiwa khona inkhaba yale-SKA.

1.8. IKhambinethi imema bonkhe bantfu labasha kutsi bafake manje ticelo tabo tekufundza etikhungweni temfundvo lephakeme ngekuhambisana nemkhankhaso wekuFaka Sicelo Nyalo! weLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha. Lomkhakhanso uhlomisa bafundzi ngelwatiso lolufanele lwekutsi batsatse tincumo letibhadlile mayelana nekukhetsa tinhlobo temisebenti labayifunako babuye futsi bafake ticelo tabo tekufundza ngesikhatsi lesifanele. Kutawuphindze futsi kufake sandla ekuvimbeni kucindzetelwa bumatima bafundzi lababukana nako ekucaleni kwemnyaka kwemnyaka wekufundza. Bafundzi baphindze bayakhunjutwa kutsi basebentise Sikhwama Selusito Lwetetimali Sebafundzi Savelonkhelesisita ngetimali bafundzi labafanele ngekwetemfundvo kepha futsi labadzinga imali.

1.9. IKhabhinethi iyayemukela Ingcungcutsela Leyetayelekile Yebunye be-Afrika ye-23 (Ingcungcutsela ye-AU) lesandza kubanjwa ngaphansi kwengcikitsi letsi “Umnyaka 2014 Wetekulima Nekucinisekiswa Ngekudla e-Afrika” lapho khona Mengameli Jacob Zuma bekahola litsimba lelisezingeni lelisetulu. Lokubalulekile kube tingcoco netincumo letibalulekile mayelana nekutfutfuka, kuthula nekuvikeleka, kugucuka kwesimo selitulu kanye nekuphetfwa kwe-Ajenda yemnyaka weti-2063 yeLuhlaka Lwemavekati, njengencenye yembononchanti we-Afrika kuleminyaka lenge-50 letako kanye neTincumo te-Afrika Letifanako mayelana ne-Ajenda Yetekutfutfukisa Yangemuva kwa-2015.

1.10. IKhabhinethi itfumela emavi ekulila nekudvudvuta emndenini nakubangani baSekelamengameli weLuphiko Lwabomake LwaKhongolose naSosiswebhu Lomkhulu waphambilini weMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza, Nks. Nosipho Dorothy Ntwanambi. Ushiye sikhala lesikhulu kumzabalazo lochubekako wemmango lonebulungiswa nalolungile lapho khona tonkhe takhamuti titfokotela tinkhululeko, emalungelo nematfuba lalinganako.

2. Ti ncumo  letibalulekile teKhabhinethi

2.1. IKhabhinethi yabikelwa mayelana Nemiphumela Nekubanjwa Kwenkhomfa ye-11 Yemacembu (i-COP 11) kuSivumelwane Samhlabuhlangene Sekuvimba Umhlaba Kutsi Ungabi Lugwadvule (i-UNCCD), lebewubanjwe kusukela mhla ti-16 kuya kumhla tinge-27 Inyoni 2013 eWindhoek, Namibia. Lenkhomfa beyimayelana nekubukana netinkinga temhlaba tekuba nekoma, koma nganhlanye kanye nekoma nganhlanye kwemswakama endzaweni. Emkhatsini wetincumo letibalulekile leyavumelana ngato leNkhomfa mayelana nelikhono, kusebenta ngemphumelelo nangalokwenetisako kwetindlela tekuchumanisa teSigodzi kanye nekutsi Timphiko letichumanisa Sigodzi tifanele tichube umsebenti wato ngalokuyimphumelelo. Lenkhomfa yaphindze yachubeka yavuma kutsi kususwe Indlelakwenta Yemhlaba kuSikhwama Savelonkhe sekuTfutfukisa Tekulima eRome siyiswe eBonn kute sigcinwe ngekuhlanyela lihhovisi lamabhalane we-UNCCD. Lesincumo sitawesekela kuciniswa kwemakhono ekubukana netinselele tekugucuka kwemhlaba lube lugwadvule kulelivekati.

2.2. IKhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika Ivume Kuchitjelwa KweBan ngaphansi kweSivumelwano seBasel mayelana nekuLawula Kuhanjiswa Kweciwe Iminyele Yalamanye Emave Kwenkhukhuma Leyingoti Nekulahlwa Kwayo. Lesivumelwano seBasel sisivumelwano semave emhlaba lesilawula kuhhanjiswa kweciwe iminyele yalamanye emave kwenkhukhuma leyingoti. Kantsi Kuchitjelwa Yesivumelwano seBasel satsatfwa kute kuvikelwe emave lasatfutfuka kutsi angatfoli inkhukhuma leyingoti lechamuka ngaphandle. Kuvunywa kwaleBan kutawenta siciniseko sekutsi imphilo yebantfu neyendzawo iyavikeleka kuye etitukulwaneni letilandzelako, nekutsi futsi kutfutfuka kwemnotfo netenhlalo kukhutsatwa ngalokuchubekela embili lokungenamkhawulo. Loku kutawuba ligalelo lelikhulu lekunciphisa tinkinga te-Afrika tekulahlwa kwenkhukhuma leyingoti.

3. Imikhosi letako

3.1. Mengameli Jacob Zuma, utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika leliyongenela Ingcungcutsela ye-6 lehlanganisa iBrazil, iRashiya, i-Indiya, iShayina, iNingizimu Afrika (i-BRICS), letawube ingeniswe yiFederative Republic of Brazil mhla ti-15-16 Kholwane 2014 ngaphansi kwalengcikitsi: “Kukhula Lokufake Konkhe Ekhatsi, Tisombululo Letinenchubekela Embili Lengenamkhawulo: te-BRICS". Ngesikhatsi iNingizimu Afrika inguSihlalo we-BRICS, kwazuzwa inchubekela embili lenkhulu ekufakeni nasekusimiseni tindlelakwenta te-BRICS letinsha letetfulwa kuNgcungcutsela ye-BRICS Yesihlanu, k.k. Umkhandlu Wetemisebenti ye-BRICS kanye neMkhandlu weThink Tanks we-BRICS, nemibiko letawetfulwa kuBaholi be-BRICS mayelana nemsebenti lowentiwe nguletimiso.

Hulumende waseNingizimu Afrika sewuphumelelise ngalokuphelele Luhlelo Lwekusebenta lwaseThekwini, lolwemukelwa kuNgcungcutsela ye-BRICS leyendlulile lebeyibanjelwe eDurban, eNingizimu Afrika, futsi utakwetfula umbiko wekwendlulisela umsebenti kulubanjiswano lwemkhakha ngesikhatsi sayo sekuba nguSihlalo we-BRICS, igcamise inchubekela embili leyentiwe yiNingizimu Afrika ngesikhatsi inguSihlalo we-BRICS ngekuhambisana netincumo leticuketfwe kuLuhlelo Lwekusebenta Nesimemetelo saseThekwini.

3.2. NgeLisontfo mhla ti-13 Kholwane 2014 Litiko Letekutfutsa litawetfula umbiko kubahlali bamasipala waseNkangala newase-Dkt. JS Moroka mayelana neMitamo Yekutfutfukisa uMgwaco Moloto neTitfutsi Tetitimela. Indzwo yaseMloto Yetitfutsi Tetimela Letawutfutfukiswa itawuba yinchubo yetitfutsi lehlanganisiwe letawuba netitfutsi tetitimela njengemgogodla naletinye tinhlobo tetitfutsi – ikakhulu  emabhasi nematekisi – lekutawuba tinsita tekuniketa. Baholi baseMpumalanga, Gauteng naseLimpopo kanye nebatsi betifundza nabomasipala batawuhlangana bahambe neNdvuna ngesikhatsi sekuvakasha. I-Prasa, yinkampani yahulumende lengaphansi kweLitiko Letekutfutsa, itawuhola lomklamo kusukela nyalo kuye embili.

3.3. Kuleliviki lelitako ematiko atawube etfula Imicombelelotimali yawo ePhalamende. Tindvuna titawube tishiyelana ligwayi ngetinhlelo tato telucitfomali ngekusebentisa inchubo yePhalamende tibuye futsi ticocisane ngalokuchubekako ngemimango lesetinhlelweni yato.

3.4. IKhabhineti yendlulisa tilokotfo tayo kuma-athilethi latawube ahlanganyele kuMidlalo Yemave Emhlaba, letawubanjwa kusukela mhla tinge-23 Kholwane kuya kumhla ti-3 Ingci 2014 eGlasgow, Scotland, futsi imema bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babasekele.

4. Kubekwa etikhundleni

4.1. IKhabhinethi ivume kubekwa kwemalunga kuMkhandlu, kuMkhandlu Wekweluleka Wavelonkhe Wekusungula sikhatsi lesiminyaka lemine:
a) Adv. Louisa Zondo
b) Mnu. Garth Strachan (lomelele Litiko Letekuhwebelana Netetimboni)
c) Phrof. Jennifer Thomson
d) Nks. Clare Busetti
e) Nks. Zanele Monnakgotla
f) Dkt. Azar Jammine
g) Phrof. Cheryl de la Rey (Sihlalo)
h) Dkt. Andile Ngcaba
i) Nks. Nonkululeko Nyembezi-Heita
j) Dkt. Sibusiso Sibisi
k) Phrof. Olive Shisana
l) Mnu. Dhesigen Naidoo
m) Dkt. Albert Van Jaarsveld
n) Phrof. Glenda Gray
o) Phrof. Roseanne Diab
p) Dkt. Shadrack Moephuli
q) Mnu. Kevin Nassiep
r) Mnu. Sim Tshabalala
s) Dkt. Khotso Mokhele
t) Phrof. Anton Eberhard

Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela LaSomlomo weKhabhinethi)
Inombolo Yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore