Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla mhlana ali-9 kuVelabahlinze 2014

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi ikhumbuza woke amaSewula Afrika ukobana ahloniphe begodu akhumbule uMengameli wethu wangaphambilini esimthanda khulu u-Nelson Mandela ngengeNyanga kaMandela le ukuhlanganyela ngokukhuthala eJimeni lommongo othi “Hlwengisa iSewula Afrika”.

NgeLanga lika-Nelson Mandela mhla ali-18 kuVelabahlinze nangokunabileko ngenyanga le amaSewula Afrika kufanele anikele ngemizuzu ema-67 ukuhlwengisa iSewula Afrika njengombana kumemezele uMengameli uJacob Zuma lokha nakethula iKulumo yobuJamo beNarha.

UMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela wasifundisa ukobana nanyana ngubani angaba nomthelela omuhle emphakathini wekhabo. Sisoke sinomsebenzi wokuhlonipha ipilo yakhe ngokuhlwengisa, senze ngcono besenze iindawo zethu zibe zihle.

1.2. IKhabinethi yamukela ihlelo elikhulu le-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika (i-PRASA) lokuvuselela iimporo. Njengengcenye yehlelweli, uNgqongqotjhe wezokuThutha wembule umtlamo wokugcina wesitimela sePRASA esitjha-tjha esiphephileko sesimodeni nesinetheknoloji yamva-nje efumaneka ebubulweni leentimela ephasini zombelele. Le ingenye yepumelelo ekhethekileko ekuzibopheleleni kukarhulumende ngokwakha umthangalasisekelo ozakukhuphula umnotho kusekelwe nokuthengwa kwepahla yangekhaya. Isitimela samathomo se-PRASA silindelwe ukukhamba emzileni kokuthoma ngomnyaka wee-2015.

Ngokwenziwa kabutjha kwehlelo leentimela kuzakuvuseleleka imisebenzi yeemporo zamadorobha - ‘indlela ehle yokutjhugulula iinthuthi zomphakathi ngeSewula Afrika’. I-PRASA izakusebenzisa amabhiliyoni ama-R51 eminyakeni elitjhumi ezako ukuthengela abantu beSewula Afrika  iintimela zezinga eliphakemeko ezima-600. Inani leentimelezi ezima-580 lizokukhiqizwa ngeSewula Afrika ebubulweni elitjha elizokuvulwa e-Dunnotar ngaphandle kwe-Nigel Ekurhuleni ngemali elibhiliyoni li-R1. Ibubulweli eliziinkwere zamamitha ezima-600 000 m2, litlanywe ngendlela yokobana lizakuba neziko lokukhiqiza, lokubandulela nephaga yamabubulo epheleleko. Iphrojekthi le izakuvula imisebenzi enqophileko eziingidi ezizii-8 088, ekuyingcenye yemisebenzi enqophileko nengakanqophi engaphezulu kwee-33 000 esikhathini esiminyaka elitjhumi, okuzokufikelela emkhiqizweni yangelizweni engaphezulu kwama-65%. Kuzakuba linani labantu elizii-19 527 (abosonjiniyera, abosomisebenzi yezandla, abosoterhiniki, abatjhayeli beentimela, hlangana nabanye, nebethekhnoloji) ngesikhathi  sephrojekthi le.

IHlelo eliTjha lokuVuselelwa kweenThuthi  lingaphezulu kokuthengwa kweentimela, litjheje godu neensika ezintathu ezizakubuyisela ibubulweli kundumela yalo yakade, kuvuselelwe ibubulo lobunjiniyere beemporo bekusekelwe nokuthuthukiswa komnotho wangekhaya.

1.3. IKhabinethi yemukele ukuhlonywa okwenziwe namhlanjesi nguMengameli u-Jacob Zuma kwePhiko lokuThoma leenKoloyi lemisebenzi yokuhlanganisa imikhiqizo  (i-FAW) leplanti yeSewula Afrika ngeBubulweni leTuthuko le-COEGA (i-IDZ) eDorobheni le-Nelson Mandela Bay eBhayi, ePumalanga Kapa.

Itjhabhu ye-COEGA IDZ le yeengidi ezima-R600 yokuhlanganisa amatrogo, eku-Zone 2  isekelwe ngeemali ngokuhlanganyela yiKoporasi yesiQhema se-FAW se-China neHlangano ye-China yokuThuthukisa i-Afrika ngeeMali. Kukutjalwa kweemali okukhulu okwakhe kwenziwa yikhampani ye-China.

Izikweli lizakusiza khulu ngeminqopho yelizwe yokukhuphula zehlalakuhle nezomnotho ngokuya komTlamo  wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), iHlelo eliTjha lokuThuthukiswa komNotho nemiThethomgomo yamaQhinga wokuSebenza kwamaBubulo.

Inzuzo ye-Nelson Mandela Bay nesifunda sePumalanga Kapa ngobubanzi ifaka hlangana ukutjalwa kweemali okunqophileko okuzakuvula imisebenzi enzinzileko kuvele namathuba wokuthuthukisa amakghono nokubandula.

1.4. IKhabinethi iyabuyelela ikghala umukghwa wokwetjiwa kwamakhebula weentambo zegezi eemporweni, umthangalasisekelo wegezi kamasipala newomphakathi.  Ukwetjiwa lokhu kuphazamisa ukusebenza kuhle komnotho welizwe namaphilo wabantu.  Ama-ejensi wezomthetho azakuqinisekisa ukobana labo ababotjhelwe imilandu wokwetjiwa kweentambo zegezi baqalana nobukhali besandla somthetho.  IKhabinethi ibuyelela ukuzibophelela kwayo ukuphelisa amakhampani wesimbi athenga nathuwelelisa ubulelesi bokuthengwa kwesimbi eyetjiweko.

Umphakathi ukhuthazwa ukobana usebenzisane norhulumende ngokubikela iButho lamaPholisa leSewula Afrika ngobulelesi lobu.

1.5. IKhabinethi ikhuthaza ababhadelintela ukobana bathumele imininingwana yabo yentela yesikhathi sentela sika-2014 esithome mhla li-1 kuVelabahlinze 2014. Intela isiza urhulumende ukobana akghone ukusekela ngeemali amahlelo wetuthuko yelizwe. Umbhadelintela ngamunye othumela imininingwanakahe elungileko kusese nesikhathi uthathwa njengaloyo odlala indima ekurageleni iSewula Afrika phambili.

1.6. IKhabinethi yamukela ukutlikitlwa ngokomthetho nguMengameli u-Jacob Zuma kwesiKhibelelo somThetho wokuBuyiselwa kwamaLungelo weNarha, okulitshwayo lokuvula ngokomthetho ithuba lokwenza iimbawo zokubuyiselwa inarha kilabo abaphundwa sikhathi esasibekiwe sangaphambilini nokunikela abenziimbawo eminye iminyaka emihlanu yokufaka iimbawo.

Nanyana ezafakwako zilinganiselwa eenkulungwanenia ezima-80 000 ngesikhathi esaquntwako ngomnyaka we-1998, kulinganiswa kobana kunemilandu engabuyelelwa kahlanu yesibalo lesi engalethwa babantu abafuduswa ngekani ngobangela wesikhathi sebandlululo.

IKhabinethi yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana arhatjhe umlayezo womthetho lo ngomnqopho wokuqinisekisa ukobana abongazimbi bokwemukwa inarha, abaphundwa sikhathi esaquntwa ngaphambilini somnyaka we-1998, bafake iimbawo zabo zokubuyiselwa inarha ukuthoma mhla li-1 kuVelabahlinze ukufikela mhla ama-30 kuMgwengweni 2019.

1.7. IKhabinethi ithokozisa isiqhema sabarhubhululi abasekelwe ngeemali ze-Sewula Afrika be-Square Kilometre Array (i-SKA) abathole ihlelo likancantathu le-supermassive black hole. Lesi siqinisekiso esihle seemfundo eziqakathekileko zeenkwekwezi esele sithuthuke khulu ngeSewula Afrika. Ukufumaneka lokhu kutjengisa bona iSewula Afrika inobukghoni bezesayensi nebesiterhiniki ukuba mdosiphambili ephasini eemfundweni zeenkwekwezi.

Irhubhululweli elihlonitjhwa ephasini loke lisikhumbuzo samathuba akhethekileko  alethelwa iSewula Afrika njengomphumela wokuthumba iphaliswano, ukukhuthaza amakghono nokufakela itjisakalo yesayensi nobunjiniyera ebantwini abatjha bekhethu. Linikela ilizwe isisekelo sokuveza abososayensi abazakusiza ekufikeleleni kumNqopho wee-2030 we-NDP.

Ukutholwa lokhu kukuthoma kokunengi okuphunyeleliswe yi-Square Kilometre Array. Ukuphumelela kwephaliswaneli kuvule amathuba amanengi ngelizweni, khulukhulu iinkulungwana zemisebenzi kezokwakha, imisebenzi yokulungisa ngeTlhagwini Kapa lapho ummongo we-SKA wakhiwa khona.

1.8. IKhabinethi yenza isimemezelo ebantwini abatjha ukobana benze iimbawo emazikweni wefundo ephakemeko kusese nesikhathi ngokukhambisana nejima le-Apply Now!  lomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula.

Ngejimeli abafundi banikelwa  ilwazi elifaneleko ukwenzelela bona bathathe iinqunto ezifaneleko ngamabizelo benze neembawo kusese nesikhathi. Ijimeli lizakusiza ekubalekeleni igandelelo abafundi abaqalana nalo ekuthomeni komnyaka.

Abafundi bayakhunjuzwa ukusebenzisa isiKhwama seNarha seSizo leeMali kubaFundi, esinikela isizo leemali kubafundi abatlhogako kodwana abenza kuhle eemfundweni zabo.

1.9. IKhabinethi yamukela imiphumela yoMbuthano wamhlapha wama-23 weSeshini yeHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU Summit) ngaphasi kommongo othi: "UmNyaka wee-2014 wezokuLima nokuFumaneka kokuGoma oKwaneleko nge-Afrika" lapho uMengameli uJacob Zuma adosa phambili isiqhema sezinga eliphezulu.

Okuqakatheke khulu ziinqunto zomHlangano eendabeni eziqakathekileko ezimayelana netuthuko, ukuthula nokuphepha, ukutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu nokufumana iinsetjenziswa nokupheleliswa kwe-Ajenda yomnyaka wee-2063  yeTlhatlha yeNarhakazi eminyakeni ema-50 ezako nobuJamo obuVamileko be-Afrika nge-Ajenda yeTuthuko yangemva komnyaka we-2015.

1.10. IKhabinethi idlulisela amezwi wokutjhiriya emndenini nebanganini beSekela likaMengameli womKhandlu waboMma we-African National Congress obegade anguSosibebhe wangaphambilini we-ANC kuMkhandlu weemFunda, uMma uNosipho Dorothy Ntwanambi. Utjhiye isikhala esikhulu emzabalazweni osaragela phambili womphakathi olungileko nolinganako lapho zoke izakhamuzi zithabela ikululeko elinganako, amalungelo namathuba.

2. Iinqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi ibikelwe ngemiPhumela yokuHlala kweHlandla le-11 leKhonferensi yeenHlangano (i-COP 11) emHlanganweni weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko eLwisana nokuRhurhuleka kweQulwani (i-UNCCD), owabanjwa ukusukela mhla ali-16 ukuya mhla ama-27 kuKhukhulamungu 2013 e-Windhoek, e-Namibia.

Umhlangano lo uqalana ngokukhethekileko neendawo zephasi ezisagwadule nezomileko nezitjhisela ngemafini.  Hlangana neenqunto eziqakathekileko ezathathwako iKhonferensi yavumelana ngokuthi ukukhutjhulwa kwamakghono, ukusebenza ngokulungileko nangefanelo kweendlela zokuhlanganiswa kwamaYunithi wamaZwe.  Ikhonferensi yavumelana nangokuthuthwa kwe-Global Mechanism kusiKhwama sokuThuthukiswa kwezeLimo sePhasi Loke e-Rome  sisiwe e-Bonn sikwazi ukuba ndawonye nephiko labonobhala le-UNCCD. Iinquntwezi zizakusekela ukuqiniswa kwekghono lokuqalana neentjhijilo zokurhurhuleka kwequlwani enarhakazini.

2.2. IKhabinethi iphasise bona  iSewula  Afrika iqinisekise isiKhibelelo se-Ban ngaphasi koMhlangano we-Basel ngokuLawulwa kokweqiswa kweSila yamakhemikhali anobuNgozi emikhawulweni nokulahlwa kwayo.

IsiVumelwano se-Basel kusivumelwano sephasiloke esilawula ukweqiswa emikhawulweni kwesila yamakhemikhali anobungozi. Nanyana isiVumelwano sesiKhibelelo se-Ban saphasiselwa ukuvikela amazwe asathuthukako ekwamukeleni imikhiqizo yesila yamakhemikhali enobungozi evela emazweni athuthukileko. Ukuphasiswa  kwesivumelwanwesi kuzakuqinisekisa kobana amaphilo nebhoduluko leenzukulwani ezizako kuvikelekile nokobana ituthuko yezehlalakuhle neyezomnotho iyakhutjhulwa ngokunzinzileko.

Lokhu kuzakuba lisizo elikhulu ekuphunguleni iinkinga ze-Afrika ngokwenziwa izala lesila yamakhemikhali anobungozi.

3. Iminyanya ezako

3.1. UMengameli uJacob Zuma, uzakudosa phambili isiqhema seSewula Afrika esizokukhambela uMbuthanweni wesiThandathu wamazwe we-Brazil, i-Russia, i-India, i-China, neSewula Afrika (i-BRICS), ozokusingathwa yi-Federative Republic of Brazil  mhla ali-15 ukuya nali-16 kuVelabahlinze 2014 ngaphasi kwesihloko esithi: “I-BRICS: Ukukhula okuHlanganyelweko, iinSombululo eziNzinzileko".

Ngesikhathi iSewula Afrika inguSihlalo we-BRICS, kwabanepumelelo eyafikelelwako ekuqiniseni iindlela ezitja ze-BRICS ezazihlonywe eMbuthanweni wesiHlanu we-BRICS, ekuMkhandlu wamaBhizinisi we-BRICS nomKhandlu waboSolwazi be-BRICS nemibiko ezakunikelwa abaDosiphambili be-BRICS ngomsebenzi osele wenziwe ziinjamiso lezi.

URhulumende weSewula Afrika usebenzise ngepumelelo nangokuzeleko iPlani yokuSebenza yeThekwini, eyaphasiswa eMbuthanweni odlulileko we-BRICS owawubanjelwe e-Durban, ngeSewula Afrika, begodu uzakwethula umbiko wokudlulisela ehlandleni lakhe lokuba nguSihlalo we-BRICS, ngokuveza iragelophambili eyenziweko mayelana neenqunto ezisesiVumelwaneni sePlani yokuSebenza yeThekwini.

3.2. NgoSondarha mhla ali-13 kuVelabahlinze 2014 umNyango wezokuThutha uzakwethulela imiphakathi ekuMasipala weNkangala newe-Dr JS Moroka umbiko obuyako mayelana naMano weHlelo loKwakhiwa kweNdlela nesiPoro e-Moloto. Ukwakhiwa kweNdlela nesiPoro e-Moloto kuzakuba lihlelo leenthuthi elihlanganyelweko elizakuyama khulu esiporweni nezinye iindlela zokuthutha abakhweli beembhesi nebamateksi ngokukhethekileko-njengezidluliselako.

Ubudosiphambili beMpumalanga, be-Gauteng nebe-Limpopo naboMeyara beeYingi nebabomasipala bazakuphekelela uNgqongqotjhe nakavakatjhela indawo leyo. I-PRASA, eyikoro yombuso engaphasi komNyango wezokuThutha, izakudosa phambili iphrojekthi le.

3.3. Ngeveke ezako iminyango izabe yethula amaVowudu ngeSabelo seeMali zayo ePalamende.  AboNgqongqotjhe bazabe babika ngamahlelo wabo wokusetjenziswa kweemali ngokulandela ikambiso yePalamende bakhulumisana nemiphakathi ehlukahlukeneko ngamahlelo wabo la.

3.4. IKhabinethi idlulisa iimfiselabuhle zayo kubadlali bama-athlethiki bekhethu abazabe bangenele iphaliswano lemiDlalo ye-Commonwealth, ezokuthoma mhla ama-23 kuVelabahlinze ukuya mhla ama-3 kuRhoboyi 2014 e-Glasgow, ese-Scotland, begodu yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana abasekele.

4. Ukuqatjhwa

4.1. IKhabinethi yaziswe ngokuqatjhwa kwamalunga womKhandlu oLuleka ngamaQhinga weliZweloke isikhathi esiminyaka emine:
a) Adv. Louisa Zondo
b) Nom. Garth Strachan (umJameli womNyango wezeRhwebo namaBubulo)
c) Phrof. Jennifer Thomson
d) Ksz. Clare Busetti
e) Ksz. Zanele Monnakgotla
f) Dorh. Azar Jammine
g) Phrof. Cheryl de la Rey (Usihlalo)
h) Dorh. Andile Ngcaba
i) Ksz. Nonkululeko Nyembezi-Heita
j) Dorh. Sibusiso Sibisi
k) Phrof. Olive Shisana
l) Nom. Dhesigen Naidoo
m) Dorh. Albert Van Jaarsveld
n) Phrof. Glenda Gray
o) Phrof. Roseanne Diab
p) Dorh. Shadrack Moephuli
q) Nom. Kevin Nassiep
r) Nom. Sim Tshabalala
s) Dorh. Khotso Mokhele
t) Phrof. Anton Eberhard

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore