Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-6 Ingci 2014

1. Imigubho yemikhosi yeNyanga Yabomake/Lusuku Lwabomake Lwavelonkhe

1.1. IKhabhinethi iyatemukela tinhlelo temigubho yemikhosi yeLusuku Lwabomake nayo yonkhe imisebenti lehlelelwe kwentiwa kuyo yonkhe inyanga yeNgci. Mengameli Jacob Zuma utawuhola umkhosi wavelonkhe lotawubanjelwa eNkhundleni Yetemidlalo iKing Zwelithini, e-Umlazi, KwaZulu Natal, mhla ti-9 Ingci 2014 ngaphansi kwalengcikitsi: “Kugubha Umkhosi Wemgubho we-60 weMculu waBomake neMinyaka lenge-20 yeNkhululeko: sisonkhe sichubekisela embili iNingizimu Afrika lengabandlululani ngekwebuhlanga nalengabandlululani ngekwebulili”.

Njengencenye yemigubho yemikhosi yenyanga yabomake, hulumende utawungenisa imikhosi leminyenti kuhlonipha bomake kumikhakha leyehlukene abuye futsi akhombise netintfo lesitizuzile silive. Leminye yalemikhosi lehleliwe ifaka ekhatsi Imiklomelo yaBomake Kutekwakha (14 Ingci), Imiklomelo yaBomake KuteSayensi (15 Ingci), Umklomelo Wemlimi Longumake Wemnyaka (22 Ingci) kanye neMiklomelo yaBomake Kutemanti (29 Ingci).

Njengencenye yalemikhosi yemigubho, Indvuna yeTekuhlaliswa Kwebantfu kanye nabo-MEC beTifundza baya Kumhlangano waNdvunankhulu Nebaphatsiswatiko (i-MINMEC) lowabanjwa mhla ti-4 Kholwane 2014, iluvumile luhlelo lwekwakhiwa kwetindlu leti-1 956 esifundzeni ngasinye saletifundza letiyimfica.  Loluhlelo luhlonipha bomake labashuca lebaya e-Union Buildings baphikisana nemitsetfo yemapasi nga-1956.

Loluhlelo lwetfulwa kwekucala eRatanda Township, kuMasipalati Wasekhaya waseLesedi eGauteng mhla ti-4 Ingci 2014.  Samba setindlu leti-17 604 titawakhiwa bomake kantsi futsi nalabo labatawutitfola kutawuba bomake, bomake labadzala kanye nemakhaya laholwa bantfwana njengekubeka kweNdvuna yeTekuhlaliswa Kwebantfu Lindiwe Sisulu enkhulumeni yakhe lesandza kwendlula yelwabiwotimali. 

IKhabhinethi imema bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika kutsi beseke babuye bahlanganyele kutinhlelo nemisebenti yeNyanga yaBomake kuyo yonkhe lenyanga kucinisekisa kutsi tintfo letizuzwe bomake tiyagujwa. Luhlelo lweNyanga yaBomake Lwavelonkhe lufakiwe lapha.

2. Kuphunyeleliswa Kweluhlelo Lolubalulekile

IKhabhinethi iyakwemukela futsi iyayitfokotela inchubekela embili leyentiwe mayelana nekuphumelelisa tinhlelo tahulumende letibalulekile lokukhombisa kutinikela ekuchubekiseleni iNingizimu Afrika embili.

2.1. Kuvulwa Kwendzawo Yekulungisa Titimela Lebita-R30-wetigidzi  eDe Aar, eNyakatfo Kapa kutawuphakamisa umnotfo wendzawo kubuye futsi kuphucule timo tekuhlala temimango. Sekuvele kwavuleka imisebenti ngco lengetulu kwe-100 futsi kulindzelwe leminye imisebenti lenge-300.  Lendzawo Yekulungisa Titimela iyincenye yeluhlelo lweTransnet lwesakhiwonchanti lesibita-R300 wetigidzigidzi wekulungisa nekuphucula inethiwekhi yalelive yemzila wesitimela, emaphayiphi netikhumulo temikhumbi lokutawuvula ematfuba emisebenti lemisha lenge-588 000. Bantfu labasha bendzawo batawuphindze bazuze ekwakhiweni kweNdzawo Yetinhlosonyenti Yelusha.   Lomklamo wenta incenye yemiklamo yetakhiwonchanti tahulumende letinyenti letichunyaniswa Ikhomishini Yekuchumanisa Takhiwonchanti Telihhovisi Lahulumende.

2.2. Njengencenye yahulumende yekushisekela kukhulisa emakhono emboni yekukhicita yaseNingizimu Afrika, kukhulisa timboni nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu, kuvulwe indzawo lebita-R80 wetigzi e-Epping eKapa.  Lesakhiwonchanti lesitawukhicita gezi wemandla elilanga i-120 emaMegawathi solar PV module setfulwa ngalokusemtsetfweni mhla ti-6 Ingci 2014 yiJinko Solar, inkampani yemaShayina letfolakala emaveni lamanyenti.  Loku kuyincenye yekucala kusebenta kweLuhlelo Lwemandla Lavusetelekako Ebakhiciti Labatimele (i-REIPPP) lwaseNingizimu Afrika. Lesakhiwonchanti silindzeleke kutsi sikhicite emaphaneli agezi wemandla elilanga la-1 300 ngelilanga, lalindzelwe kutsi angenise-R600 wetigidzigidzi ngemnyaka ngamunye.  Kusukela loluhlelo lwacala kusebenta, iJinko Solar seyikhiphe  ngetulu kwa-300 emaMegawathi emaphaneli e-PV emandla agezi welilanga, kwafika kulokulinganiselwa ku-30% wencenye yemakethe.

Lesikhiciti, lesinsha futsi lesisesimanjemanje kakhulu lesisekucala ngca lekute lesifana naso, silindzeleke kutsi sikhicite emaMegawathi la-120 ekupheleni kwemnyaka. Loku kuyincenye yenshisekelo yahulumende yekukhulisa emakhono emboni yekukhicita yaseNingizimu Afrika, lokutawukhulisa timboni talelive kubuye futsi kuvete ematfuba emisebenti ledzingeka kakhulu e-Epping. Umnotfo Longalimati Imvelo sewutfolwe njengendzawo lekumele kugcilwe kuyo kakhulu kuLuhlelo Lwekusebenta  Lwenchubomgomo Yetimboni futsi uniketa ematfuba labonakalako nalabalulekile ekuvuleni kwematfuba emisebenti, kwenta imikhicito ifanele indzawo nesimo kanye nekukhula kwemnotfo.

2.3. IKhabhinethi iyakutfokotela kwetfulwa kweSikhungo Lesiphuma Embili Semandla Agesi Lavusetelekako e-Upington, eNyakatfo Kapa lokumelela lomunye umtamo wekuchubekisela iNingizimu Afrika embili. Lesikhungo singumphumela wekubambisana emkhatsini wetifundziswa, umkhakha wangasese, nahulumende eluhlangotsini lwemandla lavusetelekako. Lesikhungo sitaweseka lucwaningo, intfutfuko kanye netisombululo letinsha kumkhakha wemandla, lokutawufaka sandla kuphindze kube nemtselela kutincumo tenchubomgomo futsi seseke kutfutfukiswa kwetisebenti. Loku kutawufaka ligalelo lelikhulu ekukhuliseni Umnotfo Longalimati Imvelo, kuphindze kugucule emakhono esifundza nesigodzi. Emandla lavusetelekako, kuveta ematfuba lamanyenti elutjalomali langaba khona, kufaka ekhatsi ematfuba emisebenti leminyenti.

2.4. IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwemklamo wekuphehla gezi ngekwebucwepheshe be-Hydrogen Fuel Cells (i-HFC) mhla ti-5 Ingci 2014 lokube kuphakama kwekukhulumisana lokunemandla nalokunemphumela lokubekhona emkhatsini wahulumende nebudlelwane be-Anglo-Ballard. Lomklamo lophehla gezi kutebucwepheshe bemaseli emafutsa labitwa ngekutsi pheceleti fuel cell, ngumkhakha wekulinga  kuphehla gezi loyi-mini-grid weseli yemafutsa yemhlaba. Loku kuvusa lunako kakhulu kuyindzima lebalulekile yekutfutfuka nekusetjentiswa kwalobucwepheshe ekwenteni kutsi kutfolakale imikhicito leluhlata ifanele indzawo ikakhulu ekusetjentisweni kwetebucwepheshe bemaseli emafutsa njengalokunye lokungasetjentiswa kutebucwepheshe bekuphehla. Lomklomo utawujulisa kukhuliswa kwemnotfo waseNingizimu Afrika kutimboni uphindze futsi usente sikhone kutsi sinciphise emandla emoya longcolile wemnotfo wako ubuye futsi ufake kakhulu sandla ekuvuleni ematfuba emisebenti. 

3. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

3.1.  IKhabhinethi ikuvumile loko bekwetsenjiswe ngumkhakha wetekutfutsa waseNingizimu Afrika ekucaleni ngaphansi kweKuhwebelana Kwemimango Yekutfutfukisa LengaseNingizimu Afrika (i-SADC) ekuBonisaneni Ngetinsita. Lomkhakha ubaluleke kakhulu ekukhuleni kweNingizimu Afrika nekuvela kwematfuba emisebenti, njengekufaka sandla lokusemkhatsini ekuhwebeni ngemphahla letsengwako ibuye futsi itsengiswe kanye nensita letsengisekako ngekwelilungelo layo.  Kuhlanganiswa kwetinsita tekutfutsa  ngekhatsi etigodzini kungaveta ematfuba labalulekile etimakethe ebatfulitinsita baseNingizimu Afrika kanye nekwenta lutjalomali kuyo yonkhe imikhakha yetitfutsi kulesigodzi. Njengoba imali lengenako itfolakala ngekutsengisa tinsita temikhicito lengakahlutwa, tinkampani taseNingizimu Afrika tingatfola tinzuzo tasetimakethe tiphindze futsi ngaso sona leso sikhatsi tifake sandla ekutfutfukeni kwemkhakha wetekutfutsa wesigodzi.

3.2.  IKhabhinethi yatisiwe ngemiphumela yelubalo lwabobhejane lwanga-2013 lolwentiwa esichiwini setinyamatane eKruger National Park yaphindze futsi yavuma netingenelelo letilisu letinconyiwe kute kugcinwe bobhejane. Indvuna Yetemvelo itawutsi esigabeni lesitako ibambe umhlangano webentindzaba mayelana naloludzaba.

3.3. IKhabhinethi iyivumile inchubo lensha Yemvume Yekuphuma Nekungena yeBantfu baseZimbabwe. Indvuna yeLitiko Letasekhaya itawubamba lomunye umhlangano webetindzaba lowehlukile kute imemetele imininingwane yalenchubo.

3.4. IKhabhinethi ikuvumile kutsi kwentiwe lubuyeketo loluphelele lweTikhungo Tetimali Tekutfutfukisa Tetifundza (ema-PDFI)  ngekumisela kulokucutjunguliwe netincumo letentiwe kulubuyeketo lweluhlolo lwekusebenta, nguMgcinimafa Wavelonkhe kutsi kuhlolwe simo setetimali samanje nekuphumelela kwekutfutfukisa. Lolubuyeketo loluphelele lwema-PDFI lutawusita ekwenteni siciniseko sekutsi imisebenti yawo iyachunyaniswa futsi isebenta ngemphumelelo ekwesekeleni imigomo yenchubomgomo yahulumende yetemnotfo netenhlalo kanye futsi nekwenta siciniseko sekutsi kwabiwa ngalokwenele nekusetjentiswa kwemitfombolusito yahulumende.

3.5. IKhabhinethi iyemukele inchubekelembili yeLisu Lekusebenta lekwakha kabusha Litiko Letemisebenti Yesive neMbiko Wekuvala Wesigaba Sekusimama. IKhabhinethi iyenetiseka ngenchubekelembili leseyentiwe yekugucula lelitiko. Indvuna Yetemisebenti Yesive itawuchuba umhlangano webetindzaba lowehlukile kute ichaze imininingwane yalombiko.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tamanje

4.1. IKhabhinethi iyawemukela Umtsetfo Wekucashwa Ngekulingana lochitjelwe lowacala kusebenta kusukela mhla lu-1 Ingci 2014. Lomtsetfo lochitjelwe ukhutsata ingucuko, tindlela tekusebenta letikahle kanye nekuvikela kutsi kungabi nekubandlululwa ngalokungakafanele. Uphindze futsi uchubeke nekucinisa kuphunyeleliswa netindlela tekucinisa kulandzelwa  ngekutsi, sibonelo, ukhuphula tinhlawulo tekungahambisani nawo. IKhabhinethi imema bacashi kutsi bahambisane naloku lokufunwa nguloMtsetfo babuye futsi basebentisane nahulumende kute kuguculwe indzawo yekusebentela. Ngetulu kwaloko, Litiko Letetisebenti lichuba umbukiso wesive kute lifundzise bantfu ngekucashwa ngekulingana nelifutse lako loko.

4.2. IKhabhinethi ihalalisela Licembu LaseNingizimu Afrika  ngekudlala kahle kakhulu  Kumidlalo Yemave Lahlangane eGlasgow, Scotland lelitfole emamedali eligolide la-13, esiliva la-10 newelitfusi lelibovu la-17. INingizimu Afrika iphumelele yaba ye-7 ekutfoleni emamedali futsi ibe live leliphume embili emaveni ase-Afrika ngekudlala kahle kakhulu.  IKhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphe futsi bagubhe umkhosi wekuphumela kwema-athilethi etfu aseNingizimu Afrika  ngaLesihlanu, 8 Ingci 2014, lapho khona emabhasi lavulekile atawube etfwele lama-athilethi esuka e-Olympic House eJozi ngensimbi ye- 11h00 ekuseni.

4.3. IKhabhinethi iphindze futsi ihalalisela licembu lekhilikithi lavelonkhe (emaProteas) ngaphansi kwebuholi baKaputeni Wemidlalo Wekuvivinya Hashim Amla ngekuphumelela kuluchungechunge lweKuvivinya eSri Lanka nekuphuma embili kuSivivinyo Semave Emhlaba Semkhandlu Wekhilikithi.

4.4. IKhabhinethi ihalalisela Zolani "Last Born" Tete ekuphumeleleni kuNhlangano Yesibhakela Yemave Emhlaba (ku-IBF) yalabancane yesikhundla se-bantamweight eJapane.

4.5. IKhabhinethi itfumela emavi ayo ekulilela nekudvudvuta umndeni nebangani bendvodza lesishiye emhlabeni ngenca yekutamatama kwemhlaba ngaLesibili ibuye futsi ifisele labo labalimele kwelulama lokuphutfumako.  Hulumende ubukene nekusita imimango letsintsekile,ngekusebentisa Lulawulo Lwetinhlekelelo Lwavelonkhe

5 Imikhosi letako

5.1  Mengameli Jacob Zuma utawuhlanganyela kuNgcungcutsela ye-34 Leyetayelekile Yemimango Yekutfutfukisa Lengaseningizimu (i-SADC) Yebaholi Bemave Nahulumende mhla ti-17 na mhla ti-18  Ingci  2014 eVictoria Falls, Zimbabwe.  I-SADC iyachubeka nekuba nguyona ncola lebalulekile lehambisa inchubomgomo yaseNingizimu Afrika yekubukana nemave angaphandle ekutfutfukisweni kwesigodzi nasekuhlanganiseni. Tindzaba letifanele lekutawucociswana ngato kuleNgcungcutsela tifaka ekhatsi Kubuyeketwa Kweluhlelo Lwekutfutfukisa Lolulisu Loluyinkhomba Lwesigodzi, Umbononchanti 2050 we-SADC, Libandla Lekuteka Emacala le-SADC neLisu Lekudla Nemsoco kanye neNchubomgomo Yetekulima Yesigodzi.

5.2   I-Mining Lekgotla yekucala itawubanjwa mhla ti-13 na mhla ti-14 Ingci 2014 eGallagher  Estate,  eJozi ngaphansi kwalengcikitsi: “Khwakhela etukweligalelo letimbiwa kusukela kwabakhona intsandvo yelinyenti: Siyalatisa limuva bese sakha likusasa.” I-Lekgotla  ivumela kucocisana emkhatsini walabatsintsekako kumboni yetimbiwa yaseNingizimu Afrika nalabo labadlala indzima. IKhabhinethi icela onkhe emadlelandzawonye kutsi asebentele kuphumelelisa Sivumelwane Seluhlakamsebenti Semboni Yetimbiwa Lenenchubekelembili Lengenamkhawulo kuphindze kucinisekiswe kutsi Hulumende utawuhambisana neMculu Wetekumba Timbiwa.

5.3  Sikhungo setisombululo letinsha Setemisebenti Yahulumende sitawubamba Inkhomfa ye-8 Yetisombululo Letinsha Temkhakha Wetemisebenti Yahulumende  mhla ti-19 nanga mhla tinge-20 Ingci 2014 eKapa ngaphansi kwalengcikitsi “Kwakha Lithulusi Letisombululo Letinsha Lembuso Lelifutse Lwekwetfulwa Kwetinsita Ngalokusezingeni Lelisetulu”.  IKhabhinethi ifisela lamatsimba tingcoco letiyimphumelelo njengobe tisombululo letinsha kutemkhakha wahulumende tibaluleke kakhulu kute tisisite sizuze Umbononchanti 2030 njengobe ubekiwe kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe. IKhabhinethi iphindze futsi incoma bonkhe labaphakanyiselwe kufaneleka kutfola Imiklomelo Yetisombululo Letinsha Kutemkhakha Wahulumende lecaphelako ibuye futsi iklomelise tisombululo letinsha letenta timphilo tabo bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika kutsi tibencono.

6  Kubekwa etikhundleni

6.1  IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba Bacondzisi labalandzelako labangekho kuSigungu Lesiphetse kutsi basebente kuBhodi yeNhlangano Yemshwalensi Wetikweleti Temphahla Letsengiswa Ngaphandle  YeNingizimu Afrika.
a) Nks. Andiswa Mosai, kanye
b) neMnu. Lefentse Cuitzen Radikeledi (lomelele Umgcinimafa Wavelonkhe).

6.2  IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanankha emalunga lalandzelako langekho kuSigungu Lesiphetse kutsi asebente kuBhodi yeLihhovisi Lemazinga aseNingizimu Afrika.
a) Mnu Jeff Molobela (Sihlalo),
b) Nks. Doris Elekanyani Ndlovu,
c) Nivashnee Naraindath,
d) Anna-Marie Lotter (lomelele Litiko Letekuhwebelana Netetimboni),
e) Dkt. Michael John Ellman (uyaphindvwa kukhetfwa),
f) Nks. Venete Jarlene Klein (uyaphindvwa kukhetfwa),
g) Mnu. Webster Masvikwa (uyaphindvwa kukhetwa), kanye
h) neMnu. Guy Harris (uyaphindvwa kukhetfwa).

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore