Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Wangomhla asi- 6 kuRhoboyi 2014

1. INyanga YaboMma/Ukugidingwa kweLanga LaboMma

1.1. IKhabinethi iyawathokoza amalungiselelo wokugidingwa kweLanga laboMma nayo yoke eminye iminyanya ekhambisana nalokho kiyo yoke inyanga kaRhoboyi. UMengameli u-Jacob Zuma uzabe athwele ewona mnyanya omkhulu weLanga laboMma weliZweloke oyokubanjelwa eTatawini lemiDlalo i-King Zwelithini eMlazi, KwaZulu-Natala, mhlana ali-9 kuRhoboyi, ngaphasi kommongo othi: “Sigidinga ama-60 wemiNyaka yomTlolo wamaLungelo waboMma nama-20 wemiNyaka yeKululeko: Sisoke siragela phambili iSewula Afrika engabandlululi ngokobutjhaba nangobulili.”

Njengengcenye yokugidinga inyanga yabomma, urhulumende uzokusingatha iminyanya nemigidingo embadlwana yokuhlonipha abomma abasebenze ngepumelelo emakorweni ngamakoro, ngaleyindlela kuphakanyiswe ipumelelo esiyenzileko sililizwe. Hlangana neminyanya yokugidinga ehleliweko, kubalwa nale elandelako: AboNongorwana baboMma abaseMkhakheni wokwAkha (14 kuRhoboyi), AboNongorwana baboMma kezeSayensi (15 kuRhoboyi), UNongorwana kaMma oPhume Phambili kezokuLima nokuFuya  Wonyaka (22 kuRhoboyi) kunye naboNongorwana baboMma abaseMkhakheni Wezamanzi (29 kuRhoboyi).

Njengengcenye yokugidinga inyanga yabomma, uNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu ngokubambisana nabosomkhandlu beemfunda emhlanganweni okhethekileko ( i-MINMEC ) obanjwe mhlana ama-4 kuVelabahlinze wee-2014, bavumele ihlelo lokwakha iinkumba eziyi-1 956 kesinye nesinye isifunda kezilithoba zeSewula Afrika. Ihlelweli-ke ngelokuthokoza abomma abamatjhela e-Union Buildings balwisa imithetho yokuphathwa kweempasa ngomnyaka we-1956.

Ihlelweli lahlonywa eLokitjhini i-Ratanda, kuMasipaladi we-Lesedi, e-Gauteng mhlana ama-4 kuRhoboyi wee-2014. Ngehlelweli abomma bazokwakha iinkumba ezizii-17 604, kanti-ke godu abazakuzuza kizo ngibo abomma, nabantu abalupheleko kunye nemizi ephethwe bentwana njengombana kutjho uNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu uLindiwe Sisulu mhlaphanje nabekethula ikulumakhe yesabelo seemali.

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asekele abe ahlanganyele nabanengi emahlelweni wokugidinga iNyanga yaboMma, kiyo yoke inyanga le, ukuqinisekisa ukuthi ipumelelo yabomma iyathokozwa. IHlelo leNyanga yaboMma eliZweniloke liqobotjhelwe ngenzasi.

2. Ukuphunyeleliswa Kwehlelo Eliqakathekileko

IKhabinethi yemukela beyithokozela indima esele yenziwe ngokuphumelelisa amahlelo karhulumende angaphambili, aveza ukuncama kwethu ekurageleni iSewula Afrika phambili.

2.1. Ukuvulwa  kweZiko lokuVuselelwa kwamaTrogo wakwaTransnet wemali eziingidi ezima R30 e-De Aar, eTlhagwini Kapa kuzowuphakamisa umnotho wendawo le kube kukhuphule nezinga lepilo yabantu abakhe nabahlala kilendawo. Ingaphezulu kwe-100 imisebenzi esele ivulekile njenganje kilendawo, kanti kusalindeleke eminye ema-300. LeliZiko lokuVuselelwa kwamaTrogo liyingcenye yehlelo lomthangalasisekelo lakwaTransnet lamabhiliyoni ama-R300  lokuvuselela kube kwakhiwe ngendlela yesimodeni iimporo, ithungelelwano lamaphayiphu kunye nethungelelwano lamakhumulo wemikhumbi; koke lokhu-ke kuzokuvula imisebenzi emitjha ezi-588 000. Abantu abatjha bendawo nabo bazakusizakala ngokwakhiwa kweNdawo YeluTjha Yakho Koke. Lephrojekthi iyingcenye yamaphrojekthi wombuso ambadlwana alungelelwe ngeKomitjhini kaMengameli yezokuHlanganiswa komThangalasisekelo.

2.2 Njengengcenye yehlelo likarhulumende lokukhulisa amandla wokukhanda ipahla emabububulweni walapha ekhethu, nokunabisa isendlalelo samafemu bekwakhiwe nemisebenzi edingeke kangaka le, kwakhiwe iziko leengidi ezima-R80 e-Epping, eseKapa. Leliziko eliphehla igezi ngomTjhiso weLanga, elima-Megawathi ali-120, livulwe mhlana asi-6 kuRhoboyi wee-2014 yikhamphani yamaTjhayina yamazwe ngamazwe, i-Jinko Solar.

Lokhu-ke  kuyingcenye yokuvula iHlelo labaKhiqizi abaziJameleko baMandla weGezi aVuselelwako  (I-REIPPP). IZikweli kulindeleke bona ngelanga likhande amaphaneli wegezi ephehlwa ngomtjhiso welanga ayi-1 300, kanti-ke kulindeleke bona lenze imali eziingidi ezima-R600 ngomnyaka. Solo kuthome ihlelweli, i-Jinko Solar seyisabalalise ama-Megawathi ama-300 wamaphaneli wegezi ephehlwa ngoMtjhiso weLanga; lokhu-ke kusilinganiso esima-30% semakethe

Iplanthi le, engetja kinazo zoke nengeyesimodeni ukudlula zoke zekhabo enarhakazini ye-Afrika, kulindeleke bona kuthi nakuphela umnyaka lo ibe seyiphehla ama-Megawathi ali-120. Lokhu-ke kuyingcenye yehlelo likarhulumende lokukhulisa amandla wokukhanda ipahla emabubulweni walapha ekhethu, nokunabisa isendlalelo samafemu bekwakhiwe nemisebenzi etlhogeka kangaka e-Epping. UmNotho weBhoduluko uthathwa njengento ekufanele kuqalwe kiyo khudlwana eMtlameni wokuKhambisa umThethokambiso wamabubulo kanti unjalo nje uvula amathuba amahle wemisebenzi, ukujanyiswa kuhle nokuhlunyiswa komnotho.

2.3 IKhabinethi iyathokoza ngokuvulwa kweZiko laMandla weGezi eVuselelwako e-Upington, eTlhagwini Kapa; leliziko lijamele elinye igadango lokuragela iSewula Afrika phambili. Izikweli limphumela wokusebenzisana ngokubambisana kuhle khulu hlangana kweemfundiswa, ikoro yangeqadi kunye nombuso ekorweni yamandla avuselelwako.

IZikweli lizakusekela umsebenzi werhubhululo, ituthuko nokusungulwa kwezinto ekorweni yezamandla, likhanyisele belihlahle nendlela yokutlanywa kwemithethokambiso nokusekelwa kwemisebenzi yokuthuthukisa imithombo yamandla wabantu. Lokhu-ke kuzakuba lisizo mbala ekuthuthukiseni umNotho weBhoduluko, kube kutjhugulule namakghonofundwa wesifunda newesiphande. Amandla avuselelwako avula amathuba akarisa khulu wamasiso, ekubalwa hlangana nawo nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi ngobunengi.

2.4. IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwe-Hydrogen Fuel Cells [HFC] technology electrification project mhlana ama-5 kuRhoboyi wee-2014, okumphumela wemikhulumiswano  emajadu nemihle yokusebenzisana hlangana kwakarhulumende  ne-Anglo-Ballard. Iphrojekthi le, efumana amandla kuthekhnoloji yamaseli (izakhi) weembaseli, ilihlelo lokuthoma ephasini zombelele lokulingelela ukuphehlwa kwegezi ngamaseli (izakhi) weembaseli.

Okukarisa khulu-ke lapha kuqakatheka kokwakhiwa nokusetjenziswa kwalethekhnoloji ngomnqopho wokufumana ubungako bamandla  welungelelwano ekusetjenzisweni kwethekhnoloji yamaseli weembaseli njengenye indlela yethekhnoloji yokuphehla amandla. Lephrojekthi-ke izokuthuthukisa ihlelo lokuphakamisa umnotho weSewula Afrika ngezinga lamabubulo   ibe yenze ukuthi sikghone ukuphungula ukutjhuba kwekhabhoni ibe ilekelele ngegalelo elibonakalako lokuvulwa kwamathuba wemisebenzi

3. Iinqunto Eziqakathekileko ZeKhabinethi 

3.1 IKhabinethi ivumele ikoro yokuthoma kezokuthutha eSewula Afrika emiKhulumiswaneni yezokuRhwebelana ngaphasi kweHlanganisela yamaZwe wokuThuthukiswa kwe-Afrika engeSewula.  Ikoro le-ke iqakatheke khulu ekuhlunyisweni komnotho weSewula Afrika nekwandisweni kwamathuba wemisebenzi, njengegadango lokusiza kwesikhathi esilingeneko  sokuveza nokuthengisa irhwebo nanjengesijamiso sokurhwebelana ngokwayo.

Ukulungelelaniswa kwemisebenzi yezokuthutha ngaphakathi kweemphande ngeemphande zizodwa kungavula amathuba amahle wemakethe kumaSewula Afrika asemakethe yokuphakela ngemisebenzi nangamasiso kizo zoke zokuthutha kilesisiphande. Njengombana kungeniswa imali ngokuthumela ngaphandle imisebenzi eyenzelwa abathengi bayo ngaphakathi kwelungelelwano lobungako bokurhwebelana, iinkhamphani zeSewula Afrika zingabuyelwa mbala kezeemali, khona khonapho zibe zifake nesandla ekuthuthukisweni kwekoro yezokuthutha kilesisiphande. 

3.2. IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yokubulalwa kwabobhejani esiqiwini seenyamazana i-Kruger National Park ngomnyaka wee-2013 yabe yazivumela neemphakamiso ezenziweko zokuphephisa abobhejani. Ngokukhamba kwesikhathi uNgqongqotjhe wezeBhoduluko  uzakubiza umhlangano weendaba la azakubikela khona iimbikiindaba ngendaba le.

3.3 IKhabinethi ivumele ihlelo elitjha lokuQalelelwa kwe-Zimbabwe. Nalapha-ke uNgqongqotjhe wezangeKhaya usezakubiza umhlangano weendaba la azakumemezela khona imininingwana yalelihlelo.

3.4  IKhabinethi ivumile ukuthi zibuyekezwe ngokupheleleko iinJamiso zeeMali zokuThuthukisa iimFunda (ama-PDFI), ngokusebenzela phezu kwalokho okutholwe bekwaphakanyiswa yihlolo ekhe yenziwa liZiko leeMali zeNarha, yokuhlola ubujamo beemali bagadesi nokuthi ituthuko iphumelela kangangani. Ukubuyekezwa ngokupheleleko kwama-PDFI kuzakusiza ukuqinisekisa ukuthi imisebenzi ethunywe yona ilungelelaniswa kuhle nangepumelelo ekusekeleni iminqopho kaRhulumende kezomthethokambiso wezehlalakuhle nezomnotho kubuye kuqinisekise nokuthi imithombo yamandla kaRhulumende isetjenziswa kuhle ngendlela ebuyiselako.

3.5. IKhabinethi iyithokozele indima yetuthuko ngeQhinga lokuTjhugulula nokwakha ngobutjha umNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nomBiko wesiGaba sokuNzinziswa. IKhabibnethi iyathokoza ngendima ebikiweko ngokwenziwa kwamatjhuguluko kilomnyango. UNgqongqotjhe wezemiSebenzi kaRhulumende uzakubiza umhlangano weembikiindaba la azakuhlathulula khona imininingwana yalombiko.

4. Ubujamo beKhabinethi Ngeendaba Ezenzeka Esikhathi Sanje 

4.1. IKhabinethi iyawuthokozela umThetho wezemiSebenzi oTjhugululiweko wokwEnza ubuHle bokuLinganisa othome ukusebenza mhlana li-1 kuRhoboyi 2014. UmThetho otjhugululiweko lo ukhuthaza itjhuguluko, imikghwa emihle yokuphathwa kweensebenzi, kanti godu uvikela nokubandlululwa ngendlela engakalungi.

Ukudlula lapho, uqinisa neendlela zokuphunyeleliswa kwalokho ekufanele kwenziwe; isibonelo salokhu kungaba kukuthi ukhuphula ihlawulo yokuphambana nomthetho ekufanele ulandelwe. IKhabinethi ikhombela abaqatjhi bona bathobele imibandela yomThetho, bebasebenzisane norhulumende ngomnqopho wokuletha amatjhuguluko afaneleko emsebenzini.  Ngaphezu kwalokho, umNyango wezabaSebenzi ukhamba ufundisa umphakathi ngomthetho wokwenza ubuhle bokulinganisa negalelo lawo.

4.2. IKhabinethi ithokozisa isiQhema seSewula Afrika ngokudlala kwaso kuhle khulu emiDlalweni ye-Commonwealth e-Glasgow, e-Scotland, la sithumbe khona iimendlela zegolide ezili-13, nezesiliva ezilitjhumi kunye nezethusi ezili-17. ISewula Afrika iphume esigabeni sekhomba ngobunengi beemendlela ezifumeneko kilemidlalo, kanti-ke ibe lilizwe elidlale kuhle khulu ukudlula woke we-Afrika. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi athokozele abe ahloniphe ukuphumelela kwabadlali beSewula Afrika ngeLesihlanu mhlana abu-8 kuRhoboyi 2014, lokhuya iimbhesi ezivulekileko nazizabe zithwele abadlali basuka e-Olympic House eJwanasbhege, nge-awa le-11.

4.3. IKhabinethi godu ithokozisa nesiqhema sekhrikhethi selizweloke (ama-Proteas) ngaphasi koburholi bakaKapteyini wemiDlalo yeThesthi u-Hashim Amla ngokuthumba kwaso ilungelunge lemidlalo yamaThesthi e-Sri Lanka   nangokubuyela kwaso ebujameni bokuthoma ngokwerhelo lomKhandlu wezeKhrikhethi emaZweni ngamaZwe.

4.4. IKhabinethi ithokozisa uZolani “Last Born” Tete ngokuthumba kwakhe uNongorwana  wezamaGuduva wobudisi be-bantam esigabeni samajuniya ngaphasi kwe-International Boxing Federation ( i-IBF),  e-Japan.

4.5. IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani bendoda ebulewe kuzamazama komhlaba ngeLesibili, kanti ibafisela ukululama kwamsinya labo abalinyazwe ngiso lesisehlakalo semvelo. URhulumende, ngeZiko lokuLwa noMonakalo weMvelo, njenganje uphethene nemizamo yokusiza imiphakathi eqaphazelekileko ngakho lokhu kuzamazama komhlaba.

5. Izehlakalo Ezizako

5.1 UMengameli u-Jacob Zuma uzokuya emHlanganweni wama-34 weenKhulu zomBuso zamaZwe wokuThuthukiswa kwe-Afrika engeSewula (i-SADC), mhlana ali-17 namhlana ali-18 kuRhoboyi 2014 e-Victoria Falls, e-Zimbabwe. I-SADC solo isese yindlela yokukhambisa umthethokambiso weSewula Afrika wezangaphandle newokuthuthukiswa nokulungelelwa kwamazwe walesisiphande. Hlangana neendaba eziyokukhulunywa kilomHlangano weenKhulu kubalwa neyokuBuyekezwa  komTlamo weenTjengiso zamaQhinga weTuthuko esiPhandeni, iNembombono ye-SADC 2050, iKhotho eKhethekileko ye-SADC kunye neyeQhinga lezokuDla nomThethokambiso wezokuLima esiPhandeni se-SADC.

5.2 IBandla LeeNdaba Zeemayini lokuthoma lizohlala mhlana ali-13 namhlana ali-14 kuRhoboyi wee-2014 e-Gallagher Estate, eJwanasbhege, ngaphasi kommongo othi:  “Sakhela phezu komsebenzi weemayini solo kwafika intando yenengi: Sivuma okudlulileko, sakha ingomuso.” IBandla   LeeNdaba ZeeMayini leli livula ithuba lokubonisana hlangana kwababelani eemayini zeSewula Afrika nabanye abanelizwi lapho. IKhabinethi ikhuthaza boke ababelani bona basebenzele ukuphumelelisa isiVumelwana somTlamo weeMayini eziBambelelako, kanti godu isafakazela nokuthi uRhulumende uzakubeka ilihlo aqale ukuthi bayayithobela na imibandela yomTlolo wemiNqopho namaLungelo weeMayini.

5.3. IZiko lezokuThuthukiswa kwemiSebenzi yeenSebenzi zomBuso lizokubamba Ikhonferensi yeHlandla lobunane yezokuThuthukiswa kweKoro yeenSebenzi zomBuso mhlana ali-19 namhlana ama-20 kuRhoboyi wee-2014 eKapa ngaphasi kommongo othi: “Sakha Ihlelo Leensetjenziswa ZomBuso Ukuphakamisa Igalelo Lomsebenzi Esiwenzela Umphakathi.” IKhabinethi izifisela ipumelelo iinthunywa zemikhulumiswaneni yazo njengoba ituthuko embusweni iqakatheke kangaka ukusisiza bona siphumelelise umnqopho weNembombono 2030 njengoba kusitjhiwo emTlameni wokuThuthukiswa kweliZweloke.

IKhabinethi iyabathokozisa nalabo amabizwabo enyulelwe ukutlonyeliswa ngaboNongorwana Bamandla Wokusungula Nokuthuthukisa Ekorweni YemiSebenzi yomBuso; laba phela bonongorwana ekuthokozwa ngabo amandla wokusungula newokuthuthukisa enza ipilo yawo woke amaSewula Afrika ibe ngcono.

6. Ukuqatjhwa

IKhabinethi ikuyelele ukuqatjhwa kwabaNqophisi abangakaPhathi eBhodini yeHlangano yeTjhorensi  yeenKwelede zePahla eThengiselwa amaZwe wangaPhandle  waleziimphathimandla ezilandelako:

a) UMm. Andiswa Mosai, no
b) Nom. Lefentse Cuitzen Radikeledi (UMjameli weZiko leeMali zeNarha).

6.1. IKhabinethi ikuyelele ukuqatjhwa kwamalunga weBhodi yeZiko lokuHlola amaZinga  wemiSebenzi nePahla (i-SABS), kwalamalunga angakaPhathi alandelako:

a) UNom. Jeff Molobela (USihlalo), 
b) UMm. Doris Elekanyani Ndlovu,
c) U-Nivashnee Naraindath,
d) UMm. Anna-Marie Lotter (UMjameli womNyango wezeRhwebo namaBubulo),
e) UDorh. Michael John Ellman (Obuyiselwe esikhundleni sakhe),
f) UMm. Venete Jarlene Klein (Obuyiselwe esikhundleni sakhe),
g) UNom. Webster Masvikwa (Obuyiselwe esikhundleni sakhe), kunye no
h) Nom. Guy Harris (Obuyiselwe esikhundleni sakhe).

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Phumla Williams
UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore