Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-5 Lweti 2014

1. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

1.1. IKhabhinethi iwuvumile Umkhankhaso weTinsuku leti-16 Tenshukumo ngaphansi kwengcikitsi letsi, “Nami angibe yincenye: Sisonkhe Sichubekisela Embili iNingizimu Afrika Lete Ludlame.”

Lomnyaka (2014) ugubha umgubho we-16 walomkhankhaso lohlose kuchubeka ngekukhutsata kucaphelisa kuvikeleka kwabomake nebantfwana lokugcile kakhulu ekuhlanganiseni emadvodza kanye nekubambisana nawo kutsi asite ekulwisaneni nalesishayo seludlame lolucondziswe kubomake nakubantfwana.

Lomkhankhaso utawetfulwa mhla tinge-25 Lweti uchubeke kute kube ngumhla ti-10 Ingongoni 2014. Ngaphandle kwaleNshukumo Yetinsuku leti-16, kuneluhlelo lwemnyaka wonkhe lolutakwelusa luphindze luhlole kutsi timphilo ngabe titfutfukile yini ngekusetjentiswa kwemitsetfo kanye netinhlelo lokuhloswe ngato kuphelisa ludlame lolucondziswe kubomake nakubantfwana.

1.2. IKhabhinethi yabikelwa ngalamafisha mayelana nembiko wenchubekelembili macondzana nekusungula indlela Yekwelusa leyeyame kuTakhamuti.

Umklamo wekulinga ugcila ekwakheni kutfola kutsi hulumende uyakhona yini kute kuvuke imibono yetakhamuti njengencenye yendlela yekwelusa. Lomklamo wekulinga utawusebentisa tinhlelo letikhona letifana neLuhlelo Lwemisebenti Yemmango kanye neLuhlelo Lwekutfutfukisa Tisebenti Temmango kute kwenyuswe lizinga lekwelusa leleyame kutakhamuti ngesikhatsi Seluhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF).

Lomklamo wekulinga ugcile kulemikhakha lebalulekile yematiko lelandzelako: Umbutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS), Litiko Letemphilo neLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle kanye ne-Ejensi Yetekuphepha Kutenhlalo YaseNingizimu Afrika. Loku kutawundluliselwa nakuleminye imikhakha ngekuhamba kwesikhatsi se-MTSF.

1.3. IKhabhinethi ikuvumele kujutjwa kwemalunga la-140 e-SAPS kutsi aye eLesotho sikhatsi setinsuku tekucala letingemashumi layimfica; letingangetwa nangabe kudzingeka.

Kwadzingeka ngekushesha kungenelela kweMhlangano Wekutfutfukiswa Kwemave lase-Afrika lese-Ningizimu (i-SADC) eLesotho ngenca yekuchubekela embili kwekushuba kwemimoya kanye nekwehla kwesimo setepolitiki nesetekuphepha lokwalandzela ngeNgci 2014. Kungenelela kwe-SADC kuhloswe ngako ikakhulu kutsi kube nekugcineka kwesimo setepolitiki lesisimeme kanye nekuphepha lokusimeme.

Emave Lamatsatfu e-SADC (i-SADC Troika) labukene  neTepolitiki, Tekuvikela neKuphepha, lapho iNgingizimu Afrika inguSihlalo wayo acele hulumende weleNingizimu Afrika kutsi wesekele kucaliswa kweMhlahlandlela wembuso waseLesotho.

Kujutjwa kwemalunga la-140 e-SAPS lokucale mhla ti-2 Inyoni 2014 kantsi kulindzeleke kutsi kufinyelele esiphetfweni ngamhla tinge-30 Lweti 2014, nangabe sidzingo sekutsi kungetwe singekho. INingizimu Afrika ijube Emaphoyisa kutsi aye eLesotho ngekulandzela Umtsetfo Wetembutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika wa-1995; (Umtsetfo Nombolo 68 wa-1995) logunyata kutsi Khomishani Wavelonkhe we-SAPS angawajuba emalunga emaphoyisa kutsi aye ngaphandle kweminyele yaseRiphabhulikhi, ngekwemvume yeNdvuna. Njengaloku lamalunga atawube ajutjwe ngaphansi kweligunya lemandla le-SADC, ngeke kube neSivumelwane Sekuvisisana emkhatsini weNingizimu Afrika kanye naHulumende waseLesotho.

1.4. IKhabhinethi itivumile tindzaba lekutokhulunywa ngato  ngulelitsimba laseNingizimu Afrika lelihambele iNkhomfa ye-10 Lehlangene Yemave (i-COP) Kumhlangano Lomkhulu wase-Vienna kanye nakuMhlangano we-26 Wemave (i-MOP) Ngesivumelwano sase-Montreal lesimayelana Naloko Lokuvitsita Ingubo Yemoyamphilo Lesemkhatsini (i-COP10-MOP26), mhla ti-17-21 Lweti 2014 eParis, eFrance.

Umhlangano Lomkhulu wase-Vienna kanye Nesivumelwano sase-Montreal yasungulwa Luhlelo Lwetemvelo LweMhlabuhlangene ngenjongo yekuvikela Kwengubo lesemkhatsini yemoyamphilo. Kuvikelwa kwemvelo kwanyalo kanye nekwetitukulwane letitako yintfo lebekwe embili kanye nekuvikelwa kwengubo lesemkhatsini yemoyamphilo. Injongo lemcoka kutsi kusetjentiswe tindlela tetemvelo letilungile tekulawula emakhemikhali ngendlela lesimeme.

1.5. IKhabhinethi ikuvumile kusungulwa Kwemkhandlu Wemculu Yekutfutfukiswa Lokubanti Kwalabamnyama Kutemnotfo Yemkhakha Wetekutfutsa lotakwelusa uphindze uhlole kucala kwetinjongo teKutfutfukiswa Kwalabamnyama Kutemnotfo.

2. Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi iyemukele iSiyahlola Kuvakasha Nekwetfulwa Kwetinsita kwaMengameli Jacob Zuma kwekuya eSigodzini saseMopani, eGiyani eSifundzeni saseLimpopo. Tinhlelo tekwetfula tinsita letaholela ekutseni tindzawo letinge-55 letikulesigodzi tiletselwe emanti kanye nekulungiswa kabusha kweGiyani Water Treatment Works, lokwandzisa umtsamo nga-6,7 wemamegalitha ngelusuku. Lokuletfwa kwemanti kutawenta ncono kuhanjiswa kwekungcola ngemanti kuphindze kube nemphumela lomuhle kutemphilo nakumphilonhle yebahlali.

2.2. IKhabhinethi ikwemukele kucalisa lobekuholwa embili nguSekela Mengameli Cyril Ramaphosa lokuhlanganise ndzawonye tinhlangano letingaphansi  Kwemkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Temnotfo Netemisebenti ngamhla ti-4 Lweti 2014 kute kutfolakale tisombululo lokuvumelanwa ngato nakunekucabana emsebentini ku-Indaba Ngebudlwane Betemisebenti.

Titfunywa lebetihambele le-Indaba tamemetela kutsi, “tinhlangano tibona tinsayeya tekubete kwemsebenti, buphuya kanye nekungalingani, umnotfo waseNingizimu Afrika nesive letibukene nato. Nanobe kunanome ngabe ngutiphi tinsayeya letingenta kutsi kubelukhuni kucocisana ngetenhlalo kwanyalo, tinhlangano teNedlac titsatsa i-Nedlac njengencenye lebalulekile kucocisana ngetenhlalo lokungentiwa ngaphansi kwayo, ngaleyo ndlela-ke iyincenye lebalulekile yetinchubo letingalandzela kule-Indaba Ngebudlwane Betemisebenti( i-Indaba).

Lababambisene kule-Indaba yetenhlalo Inhlangano Yetetemnotfo kanye Nalephatselene Netetisebenti batakwetfula inchubo yekuhlangana ndzawonye, ngekusebenta kwemacembu lajutjelwe kwenta umsebenti lotsite, latawubuka tindlela tekusombulula letinsayeya letibalulekile letivele ngesikhatsi kune-Indaba. Umhlahlandlela lonemininingwane walenchubo utawusungulwa esikhatsini setinyanga letimbili kube nale-Indaba, bese kutsi tinkhulumo tekucocisana ticale ngaBhimbidvwane nga-2015.
IKhabhinethi iyatsemba kutsi loku kuhlanganisa tinhloko emkhatsini wahulumende, wetemabhizinisi, wetetisebenti kanye netinhlangano temmango kutawufaka sandla ekutseni umnotfo ukhule kakhulu. 

2.3. IKhabhinethi yakwemukela kungenelela kweLisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa kulokususwa ngenkhani kwebahlali lokwabikwa emapulazini aseNshonalanga Kapa. Kuhlangana kwakhe nebanikati bemapulazi kanye netisebenti tasemapulazini kutsele titselo.

2.4. IKhabhinethi ikwemukele kuvakasha ngemphumelelo e-United Kingdom ngekwemsebenti Yebundvuna lebekuholwa yiNdvuna Yelihhovisi LaMengameli, Jeff Radebe, kusukela mhla tinge-27 kute kube ngumhla tinge-28 Imphala 2014. Luhlelo, lolufaka ekhatsi i-innovaBRICS Conference kanye neMhlangano neBasisi e-Chatham House eLondon, lwanika hulumende kanye nebaholi betemabhizinisi baseNingizimu Afrika litfuba lekukhangisa iNingizimu Afrika njengendzawo yetemabhizinisi lephuma embili.

2.5. IKhabhinethi ikwemukele kubikelwa ngalamafishane nguMhlolimabhuku Jikelele mayelana nemiphumela yekuhlolwa kwahulumende wavelonkhe kanye newetifundza wa-2013/14 njengaloku lokumitamo yahulumende kutsi kube nekuphatsa ngendlela lenhle. Hulumende utawutsatsa tinyatselo tekulungisa kuleto tindzawo umbiko lokhomba kutsi kunebutsakatsaka.

3. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

3.1. IKhabhinethi yawemukela Umbiko Welibhange Lemhlaba (Umbiko Wesitfupha Lowentiwe Wabasesikhatsini Sanyalo Wetemnotfo waseNingizimu Afrika, logcile nje kuphela kunchubomgomo lephatselene netimali tahulumende kanye nekwabiwa kabusha) lokhombise kutsi iNingizimu Afrika kunyenti leseyikuzuzile kuleminyaka lenge-20 leyengcile. Umbiko Lowentiwe Wabasesikhatsini Sanyalo  Wetemnotfo waseNingizimu Afrika, lokhishwe ngaLesibili, ti-4 Lweti 2014, utfole kutsi tinchubomgomo tetetimali tahulumende tinciphisa emazinga ebuphuya kanye nekungalingani, nekutsi intsela netinzuzo tetenhlalo taba kabusha ngemphumelelo umnotfo usuke kulabanjingile uye kulabaphuyile. Lombiko ukhombe kutsi inchubomgomo yetetimali tahulumende eNingizimu Afrika ingulekhombisa kakhulu inchubekelembili ngobe yenta kutsi kuzuze labaphuyile. Lombiko uphindze futsi ukhombise kutsi letinchubomgomo tetimali tahulumende tenyule 3,6 yetigidzi tebantfu ebuphuyeni nga-2010/11.

3.2. IKhabhinethi itibonile letinsayeya tagezi letikhona njenganyalo letibangwa tinkinga letiphatselene nethekniki kanye netesakhiwonchanti kuletinye tikhungo tetfu letiphehla gezi. Ngaleyo ndlela-ke iKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basite ekongeni gezi ngobe igridi yemandla agezi walelive itfwele kamatima kakhulu. IKhabhinethi itsandza kucinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kwentiwa konkhe lokusemandleni kutsi kusonjululwe letinkinga.

3.3. IKhabhinethi ilubonile Loluklayo Lwekota Lwetemandla eKusebenta lolukhombise ngalokusemtsetfweni kubete kwemsebenti ngesikhatsi sekota yesitsatfu kulomnyaka kutsi kulange-25,4% kwenyukile kulange-24,7% ngesikhatsi lesifananako emnyakeni lowengcile lokuyintfo lekhombisa sidzingo sekusebenta kakhulu kutemnotfo kute sikhone kusombulula lenkinga yemkhakhamtsatfu yekubete kwemsebenti, buphuya kanye nekungalingani.

IKhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kusombulula inkinga yekuswelakala kwemisebenti yintfo hulumende layibeke embili. Ngesikhatsi Tinhlelo Tekutfutfukisa Ummango tichubeka ngekuveta imiphumela, iKhabhinethi icela bonkhe lebambisene nabo kutenhlalo kutsi babambisane nahulumende kutsi kuciniswe imitamo yekuvula imisebenti kanye nekutfola tisombululo tesikhashana kanye netesikhatsi lesidze talenkinga yekubete kwemisebenti.

3.4. IKhabhinethi ikwamukele kutfutfukiswa kwelizingasilinganiso lokusandza kwentiwa yiNhlangano Yekutfutfukisa Kusebenta Ngekubambisana Kwetimboni lokwentiwe yi-Fitch Ratings Agency.

3.5. IKhabhinethi itfumela emavi ekulila nekudvudvuta kuhulumende kanye nakubantfu baseRiphabhulikhi yaseZambia emva kwekusishiya emhlabeni kwaMengameli Michael Chilufya Sata.

3.6. IKhabhinethi idzabukile ngekusishiya emhlabeni kwetihlabani tetemdlalo talelive letine ngako-ke yendlulisa emavi ekudvudvuta emindenini kanye nakubangani bengcweti yemshayisibhakela Phindile Mwelase, umzuzi wendondo yegolide ye-Olympic Mbulaeni Mulaudzi, umdlali labedlalela EmaBhokobhoko phambilini, Tinus Lee kanye nakaputeni weBafana Bafana Senzo Meyiwa. Kusekelwa ngummango kwetinkonzo tesikhumbuto kanye nekuvakalisa kudzabuka kwetinhlitiyo nemimoya kusente saba munye ekudzabukeni kwetfu nasikhumbula emachawe etfu etemidlalo.

3.7. IKhabhinethi iphindze futsi ishayele lihlombe i-SAPS ngekubamba ngekushesha umsolwa munye kuleliviki leliphelile kulokubulawa kwakaputeni weBafana Bafana Senzo Meyiwa iphindze futsi ikhutsate imimango kutsi ichubeke isebentisane nemaphoyisa kute kuboshwe bonkhe labasolekako.

IKhabhinethi iyatemukela letigwebo letiyimfica tekudzilikelwa lijele letiniketwe Ntokozo Hadebe ngemacala akhe lanesihluku lawente kumantfombatanyana lamatsatfu eDiepsloot, eJozi kanye nesigwebo seminyaka lenge-315 abhadla ejele Mhlonishwa Elias Mathebula laniketwe sona ngekuhlalisa bantfu baseluvalweni KwaZulu-Natal. Kusukela nga-2008 kuya ku-2013, Mathebula bekalalela endleleni labasikati eSouth Coast, ikakhulu eMzinto, eHibberdene, eDududu kanye naseMsinsi ngekutsi abanyonyobele kanye nekugagadlela laba-18 labaneminyaka lesukela kule-14 kuya kulenge-40. Letigwebo tendlulisa umlayeto lonesisindvo kuto tonkhe tigebengu kutsi tento tebugebengu ngeke tivunyelwe.

3.8. IKhabhinethi icinisekisa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi hulumende wenta konkhe langakwenta kute wonkhe umuntfu agcineke avikelekile iphindze futsi icele imimango kutsi isite emaphoyisa ngekubika tento tebugebengu letenteka endzaweni yato.

3.9. IKhabhinethi iyaphindza futsi itsi tiphatsimandla tetemphilo netemasango ekungena ticaphele kakhulu i-Ebola kutsi ayingeni futsi iyalawuleka. Kute kube ngunyalo, tilinganiselwa kulange-525 tisebenti tetemphilo netaselabhorekhthri etibhedlela leti-13 (lokufaka ekhatsi tisetjentiswa letikhetsiwe leti-11) kanye netisebenti letilinganiselwa ema-270 letisemasangweni ekungena layimfica lanebungoti lobusetulu ticeceshiwe kutsi tikwati kubukana nanome ngabe yini lokungahle kwenteke.

3.10. IKhabhinethi ihalalisela Umhlonishwa Wesigungu Mengameli Wemkhuti Wemabutfo Jikelele Ian Khama Seretse Khama, umholi weBotswana Democratic Party, ngekuphindza akhetfwe kutsi abe nguMengameli waseRiphabhulikhi yaseBotswana, ngemuva kwelukhetfo lolube yimphumelelo ngamhla tinge-24 Imphala 2014.

3.11. IKhabhinethi ihalalisela Umhlonishwa Wesigungu Nks. Dilma Rousseff, weWorkers Party ngekutsi aphumelele kuphindza futsi akhetfwe kutsi abe nguMengameli weRiphabhulikhi Lehlanganisiwe yaseBrazil ngemuva kwelukhetfo lolube yimphumelelo ngamhla tinge-26 Imphala 2014.

3.12.  IKhabhinethi iphindza futsi ifisela Umbusi lomusha weSilulubhange saseNingizimu Afrika, njengaloku Lesetja Kganyago utawutsatsa sikhundla sakhe mhla ti-9 Lweti 2014. IKhabhinethi ivakalisa futsi kubonga kwayo kuMbusi losaphelelwa sikhatsi Gill Marcus ngekuhola kahle inchubomgomo yetetimali ngetikhatsi tetemnotfo letimatima.

3.13.  IKhabhinethi ihalalisela Chad Le Clos njengalomunye walababili labadle umhlanganiso ku-FINA (i-Fédération Internationale de Natation) Luchungechunge Lwendzebe Yemhlaba Yekubhukusha lephelele eSingapore.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhambela Umhlangano Lomkhulu we-G20 eBrisbane, e-Australia, kusukela mhla ti- 15 kuya kumhla ti- 16 Lweti 2014. Njengekuphela kwelive lase-Afrika lemelelwe ku-G20, bulunga beNingizimu Afrika buyiniketa litfuba lekufaka ligalelo kutinchubomgomo letibalulekile temave emhlaba letitawuba nelifutse kutemnotfo wetfu, kusigodzi kanye nakulivekati.

4.2. Umchubinchubo we-SADC kanye neLisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa batawuvakashela eLesotho kusukela mhla ti-5 kuya kumhla ti-6 Lweti njengencenye yemitamo yekwakha lucolo nekuvikeleka eLesotho. Loku kulandzela ngemuva kwekusayinwa kwesimemetelo sekuchutjwa kwenchubo saseMaseru lokusandza kwentekiwa kanye nesivumelwano setekuvikeleka saseMaseru lesibeka sisekelo sekubuyela kwesimo lesetayelekile setembangave eLesotho  kanye nekusimama  kwesimo sekuvikeleka kulelive.

4.3. IKhabhinethi yemukela kwetfulwa kweLibhuloho laseMashunka naseNgubo, iTugela Ferry Irrigation Scheme kanye netisetjentiswa tendali yekubhida taseMsinga, eMsinga, KwaZulu-Natal, mhla ti-8 Lweti 2014 Litiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba. I-Tugela Ferry Irrigation Scheme itawusita banikati bemapulazi lamancane laba-1 716 kanye nekutsi lelijalidi laseMsinga lapho kutawutsengiselwa khona imfuyo litawuvula ematfuba emisebenti. Lelibhuloho lelingetulu kwemfula liThukela litawuchumanisa ncono ummango waseMashunka nemmango waseNgubo kutinsita nematfuba emnotfo. Letakhiwonchanti tasetindzaweni tasemaphandleni kanye nemiklamo yasemaphandleni yentfutfuko ihambisana nehloso yahulumende yekwakha tindzawo tasemaphandleni letinemdlandla, letilinganako nemimango lesimeme.

4.4. Litiko Letemvelo, kanye neLikomidi Labohulumende Lekugucuka Kwesimo Selitulu, litawubamba inkhomfa lemayelana Nekuphendvula Kwavelonkhe KweNingizimu Afrika Kutekugucuka Kwesimo Selitulu  emkhatsini wamhla ti-10 namhla ti-13 Lweti 2014 e-Gallagher Convention Centre, eMidrand, ngaphansi kwengcikitsi letsi: “INingizimu Afrika itjintjela kukhabhoni lephansi kanye nakusimo semnotfo lesikhona kumelana nesimo selitulu kanye nemmango nawo lonjalo.” Kuloko-ke, iKhabhinethi iphindze yasho kutinikela kweNingizimu Afrika ngekusungula kwemnotfo lokhicita ikhabhoni lephansi kanye nekwakhela etikwaleto timphumelelo tenkhomfa yaseDurban yekugucuka kwesimo selitulu. 

5. Kubekwa etikhundleni

5.1. IKhabhinethi yemukele kucashwa kwalabalandzelako kuTemafa Avelonkhe:
a) Umnu. M Sachs – Lisekela Lemcondzisi Jikelele -  Lihhovisi Lemcombelelotimali
b) Umnu. AF Julies – Lisekela Lemcondzisi Jikelele – Kuphatfwa Kwemphahla kanye Nesikwelede

5.2. Ikhabhinethi yemukele kucashwa kwanawa emalunga lalandzelako kuMkhandlu Lobanti Wekutfutfukiswa Kwalabamnyama Kutemnotfo:
a) Umnu. Randall Barry Howard (Sihlalo Wemkhandlu Wemculu),
b) Umnu. Ismail Noormahomed Essa (Umkhakha Wesive)
c) Nks. Fusi Makhasane (Tinhlangano Temabhizinisi Lamancane)
d) Nks. Ntokozo Jennifer Sabelo (Tinsita Tetekutfutsa eLwandle)
e) Nks. Hlamalani Baloyi (Lomelele Lusha)
f) Umnu. Colgate Nangu (Kwendlulisela Nekwenta Kuhlobe)
g) Nks. Cleo Shiceka (Jantji)
h) Nks. Sibongile Sambo (Tekutfutsa Ngetindiza Tasekhaya)
i) Abner Ramokgolo (Imitfwalo Letfutfwa Ngemgwaco)
j) Nks. Joy Sebenzile Matsebula (Bantfu Labaphila Nekukhubateka)
k) Nks. Verlene Manuel (Bagibeli beBhasi kanye Netinsita Tetetincola)
l) Umnu. Herry Tshamunwe Masindi (Tinhlangano Tetisebenti Letihlelekile)
m) Nks. Carol-Anne Cairns (Tindizamshini banikati bato labangaphandle kuleli)
n) Umnu. Philip Taaibosch (Lomelele i-Santaco)
o) Nks. Mary Phadi (Tinhlangano taBomake)
p) Umnu. Stephen Sangweni (Tinhlangano Tebagibeli)

Imibuto ingacondziswa ku:
Mnu. Donald Liphoko
Makhalekhikhini: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore