Isitatimende somhlangano weKhabinethi wamhlana ama-5 kuSinyikhaba 2014

1. Iinqunto zeKhabinethi eziqakathekileko

1.1. IKhabinethi iphasise iJima lamaLanga ali-16 wokuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana ngaphasi kommongo othi “Nami ngikhona hlangana: Sisoke siRagela phambili iSewula Afrika enganaNturhu ”.

Umnyaka lo (wee-2014) ungewe-16 wejimeli elinqophe ukukhuphula iiyeleliso ngokuvikelwa kwabomma nabentwana kunqotjhwe khulu ekukhuthazeni amadoda  kobana abe nendima yetjhebiswano ekulwisaneni nomonyani wenturhu eqaliswe kibomma nabentwana.

Ijimeli lizakuhlonywa mhlana ama-25 kuSinyikhaba bese lirage bekuyokuba kumhlana ali-10 kuNobayeni 2014. Kunehlelo lomnyaka woke elizokwelama ijimeli lokutjhotjhozela amalanga ali-16 la, ihlelweli lizakutjhejisisa begodu lihlole izinga lokukhutjhulwa kwamaphilo ngokuphunyeleliswa kwemithetho namahlelo anqophe ekupheliseni inturhu eqaliswe kibomma nabentwana.

1.2. IKhabinethi yabikelwa ngeragelophambili ekutlanyweni kwetlhatlha lokuTjhejisisa lezAkhamuzi.

Iphrojekthi yokulinga iqalisisa ukukhulisa ikghono likarhulumende lokuhloza amazizo womphakathi njengengcenye yokuhlolisisa ukusebenza kukarhulumende. Ukulinga lokhu kuzakusebenzisa amahlelo asele akhona njengeHlelo lemiSebenzi yomPhakathi neHlelo leenSebenzi zokuThuthukiswa komphakathi ukukhuphula ukutjhejisisa okwenziwa mphakathi ngesikhathi sokusebenza kweTlhatlha leQhinga  leeMali lesiKhathi esiPhakathi koNyaka.

Ukulinga lokhu kwaqalisisa amaziko weminyango aqakathekileko  alandelako: imiSebenzi yamaPholisa weSewula Afrika, umNyango wezamaPhilo newezokuThuthukiswa komPhakathi kunye ne-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika. Lokhu kuzakuzudluliselwa nakamanye amaziko esikhathini seTlhatlha leQhinga  leeMali lesiKhathi esiPhakathi noNyaka.

1.3. IKhabinethi iphasise ukuthunyelwa kwamalunga weButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ali-140 eliZweni le-Lesotho isikhathi esimalanga ama-90; nange kunefuneko  sizakwelulwa isikhathesi.

Kwabuye kwatlhogeka ukungenelela kwe-SADC okumsinyana ngemBusweni we-Lesotho lokha nakurhagala umbanganarha nokwehla kwezinga lokuphepha kezepolotiki ngoRhoboyi 2014. Ukungenelela kwe-SADC kunqophe ekuletheni ukuthula nokunzinza kezepolotiki kwasafuthi.

I-Troika ye-SADC kezePolotiki, zokuVikela nokuPhepha, iSewula Afrika enguSihlalo wayo ikhombele urhulumende weSewula Afrika ukobana asekele ukuphunyeleliswa kwetlhatlha lokunzinzisa ubujamo bomBuso we-Lesotho.

Ukuthunyelwa kwamalunga we-SAPS ali-140 kwathoma mhlana ama-2 kuKhukhulamungu 2014 begodu kulindeleke kobana kuphele mhlana ama-30 kuSinyikhaba 2014, nakungenzeka kungatlhogeki ukwelulwa kwesikhatheso. ISewula Afrika yathumela  amaPholisa e-Lesotho ngokulawulwa mThetho wemiSebenzi yezamaPholisa weSewula Afrika womNyaka we-1995; (umThetho wama-68 we-1995) uvumela ukobana uKomitjhinarha weliZweloke wamaPholisa weSewula Afrika angathumela amapholisa ngaphandle kwemikhawulo yeRiphabhliki, ngemvumo kaNgqongqotjhe. Ngombana amalunga la azabe athunyelwe ngegunya le-SADC, akunasidingo seMemorandamu yokuSebenzisana hlangana neSewula Afrika noRhulumende we-Lesotho.

1.4. IKhabinethi iphasise igunya lemikhulumiswano labajameli beSewula Afrika abakhambele  iKhonferensi eHlanganyelweko  yeenHlangano (i-COP) ye-10 emHlanganweni we-Vienna nomHlangano wama-26 weenHlangano (i-MOP) emHlanganweni weKambiso e-Montreal mayelana neketjezi eliRhayila i-Ozone Layer (i-COP10-MOP26), ukusukela mhlana ali-17 ukuya nakama-21 kuSinyikhaba 2014, e-Paris ese-France.

UmHlangano we-Vienna nomHlangano weKambiso we-Montreal yatlanywa liHlelo leBhoduluko leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngomnqopho wokuvikela i-Ozone layer. Ukuvikelwa kwebhoduluko kwenzelwa isizukulwani sanje nezizako kusidingoqangi begodu nokuvikela i-ozone layer. Umnqopho omkhulu kukufika esikhathini lapho amakhemikhali azakulawulwa ngefanelo okuzakwenza iphasi libe nebhoduluko eliphephileko.

1.5. IKhabinethi iphasise ukutlanywa komKhandlu weTjhatha yeenThuthi ngehlelo lokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho ukutjhejisisa nokuhlola ukuphunyeleliswa kwamazinga wokuThuthukiswa kwabaNzima ngokomNotho.

2. Ukuphunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

2.1. IKhabinethi yemukele iVakatjho  lokuTjhejisisa nokuHlolisisa kokuLethwa kweZenzelwa zomPhakathi iSiyahlola likaMengameli uJacob Zuma esiYingini se-Mopani, eGiyani esiFundeni se-Limpopo. Amahlelo wokulethwa kwezenzelwa akghonakalisa ukunikelwa kwamanzi emathresteni ama-55 esiyinginesi nokuvuselelwa kweTjhabhu ye-Giyani yokuHlwengiswa kwaManzi (iGiyani Water Treatment Works), eyangezelela umthamo wamanzi ngamamegalitha asi-6,7 ngelanga. Ukunikelwa kwamanzi lokhu kuzakukhuphula ukufumaneka kweendlwana zamanzi begodu kube nomphumela omuhle kezamaphilo nezehlalakukhle yezakhamuzi.

2.2. IKhabinethi yemukele umzamo odoswa phambili liSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa owahlanganisa abajameli bomKhandlu weNarha  wokuThuthukisa zomNotho  nezabaSebenzi mhlana ama-4 kuSinyikhaba 2014 ngomnqopho wokufumana ipengu yeenkinga zemisebenzini lokha nagade kubanjwe Indaba yeTjhebiswano labaSebenzi.

Abajameli egade basemhlanganweni weNdaba baqunta ngendlela elandelako, “abajameli bayazibona iintjhijilo zokutlhayela kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani okuqalene nomnotho weSewula Afrika nomphakathi. Kungaqalelwa phasi iintjhijilo ezingaqintelisa imikhulumiswano yezehlalakuhle eragako njenganje, abajameli be-Nedlac bemukela i-Nedlac njengekoro eqakathekileko yemikhulumiswano begodu nomtlhogomeli wekambiso  engalandela Indaba yezeTjhebiswano labaSebenzi.

Indaba yeenHlangano zezabaSebenzi nezomNotho izakuhlonywa njengekambiso  yemikhulumiswano, ngokusebenzisa iinqhema ezizakutshwaya iintjhijilo ezivezwe ngesikhathi seNdaba. Kuzakutlanywa itlhathla elidephileko lomsebenzi lo eenyangeni ezimbili zokubanjwa kweNdaba begodu imikhulumiswano izakuthoma ngoTjhirhweni wee-2015.

IKhabinethi iyathemba bona imikhulumiswano le ehlangana norhulumende, amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nezomphakathi zizakusiza ekukhuphuleni ukukhula komnotho. 

2.3.  IKhabinethi yemukele ukungenelela kweSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa ekuqothweni kwezakhamuzi zemaplasini weTjingalanga Kapa. Imihlangano ayibambe nabalimi nabasebenzi ibe nemiphumela emihle.

2.4. IKhabinethi yemukele ikhambo lokusebenza laboNgqongqotjhe lokuya e-United Kingdom elibe yipumelelo elidoswe phambili nguNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli, uJeff Radebe, ukuthoma mhlana ama-27 ukuya nakama-28 kuSewula 2014. Ihlelo, egade lifaka hlangana iKhonferensi ye-innovaBRICS  nomhlangano nabaTjalimali e-Chatham House e-London, lanikela urhulumende nabanini bamabhizinisi ithuba lokukhuphula iSewula Afrika njengendawo ephambili ekungavulwa kiyo amabhizinisi.

2.5. IKhabinethi yemukele umbiko womHloliincwadi Zombelele ngemiphumela yeemali zikarhulumende weliZweloke neweemfunda esikhathini semmali zomnyaka wee-2013/14 njengaloku kumzamo karhulumende ukuqinisekisa ukulawula kuhle iimali. Urhulumende uzakuthatha amagadango wokulungisisa lapho kuneenkinga khona ukuya ngokombiko wokuhlolwa kweencwadi.

3. Ubujamo beKhabinethi ngeeNdaba ezenzeka esiKhathini saNje

3.1.  IKhabinethi yemukele umBiko weBhanga yePhasiloke (uMbiko wesi-6 wobuJamo bezomNotho weSewula Afrika, kwatshwaywa ngokukhethekileko umthethomgomo weemali nokusatjalaliswa) otjengise bonyana iSewula Afrika iphumelele kokunengi eminyakeni ema-20 edlulileko. UmBiko wobuJamo bomNotho weSewula Afrika, okhutjhwe ngelesiBili, mhlana ama-4 kuSinyikhaba 2014, wafumana kobana imithethomgomo yeemali zeSewula Afrika yehlisa umtlhago nokungalingani, nokobana umthelo nenzuzo yezehlalakuhle zisabalalisa umnotho ukusuka kwabanothileko ukuya kwabatlhagako.  Umbiko watjengisa nokobana umthethomgomo weemali weSewula Afrika usebenza ngokudephileko begodu abatlhagako bayazuza ngawo. Umbiko lo utjengisa kobana imithethomgomo yeemali ikhuphe abantu abaziingidi ezi-3,6 emtlhagweni ngomnyaka wee-2010/2011.

3.2. IKhabinethi itjheje iintjhijilo ezikhona amalanga la ngegezi ezibangele umraro wesiterhiniki nomthangalasisekelo kezinye zeentetjhi zethu eziphehla igezi. IKhabinethi yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana asize ekongeni igezi njengombana isiphehligezi seliZweloke singaphasi kwegandelelo elikhulu. IKhabinethi ithanda ukuqinisekisa amaSewula Afrika ukobana kukhona okwenziwako ukurarulula imiraro le.

3.3 IKhabinethi itjheje i-Quarterly Labour Force Survey etjengise izinga lokutlhayela kwemisebenzi kukotara yesithathu yomnyaka lo elikhule ngama-25,4% ukusuka ema-24,7% ngesikhathi esifanako nomnyaka ogadungileko okuveza isidingo sokukhuliswa komnotho ngamandla kobana kuqalanwe neentjhijilo ezincantathu zokutlhayela kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani.

IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika kobana ukulwa nokutlhayela kwemisebenzi kuhlala kumaqaloqangi karhulumende. Nanyana amaHlelo wokuQatjhwa komPhakathi aveza imiphumela, iKhabinethi yenza isimemezelo kubasebenzisani ngezehlalakuhle ukobana basebenzisane norhulumende ngomnqopho wokuqinisa imizamo yokuvula imisebenzi nokufumana ipengu yesikhatjhana neyasafuthi ngesitjhijilo sokutlhayela kwemisebenzi.

3.4 IKhabinethi yemukele ukukhutjhulwa kwezinga lomnotho weSizinda sokuThuthukiswa kwamaBubulo (i-IDC) yi-Fitch Ratings Agency.

3.5 IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya kwayo kurhulumende nesitjhabeni seRiphabhliki ye-Zambia ngemva kokudlula ephasini kukaMengameli u-Michael Chilufya Sata.

3.6 IKhabinethi itlhuwile ngokuhlongakala kweenkutani zemidlalo ezine zelizweni lekhethu begodu idlulisa amezwi wokutjhiriya kwayo emndenini wombethimaguduva  uPhindile Mwelase, umthumbi wemendlela yerhawuda kuma-Olympic u-Mbulaeni Mulaudzi, umdlali wangaphambilini wama-Springbok u-Tinus Linee nokapteni we-Bafana Bafana uSenzo Meyiwa. Imilayezo yokutjhiriya yomphakathi nenkonzo zesikhumbuzo zasenza sabumbana ebuhlungwini bethu nasikhumbula iinkutani zekhethu.

3.7 IKhabinethi iyathokoza ngokubotjhwa msinyana komunye wabasolwa maPholisa weSewula Afrika ngeveke ephelileko malungana nesenzo esimbi sokubulawa kukapteni we-Bafana Bafana uSenzo Meyiwa begodu ikhuthaza imiphakathi bonyana iragele phambili nokusebenzisana namapholisa kobana kubotjhwe boke abasolwa.

IKhabinethi yemukela iingwebo zokudilikelwa lijele amahlandla alithoba ezinikelwe uNtokozo Hadebe ngezenzo zakhe zobulelesi ezinelunya azenza ebantazinyaneni abathathu nge-Diepsloot, eseJwanasbhege, kunye nesigwebo seminyaka ema-315-esinikelwe uMhlonishwa Elias Mathebula ngelunya lakhe lokuqokamisa abantu baKwaZulu Natala. Ukusukela ngomnyaka wee-2008 ukuya kewee-2013, uMathebula watamela abantu bengubo e-South Coast, khulukhulu eMzinto, e-Hibberdene, eDududu neMsinsi ngokulandela nokukata abongazimbi abali-18, beminyaka esukela keli-14 ukuya kema-40.

Iingwebezi zisiyeleliso esibukhali eenlelesini kobana angeze kwabekezelelwa izenzo zobulelesi.

3.8 IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika kobana urhulumende wenza koke okusemandlenakhe ukuqinisekisa bona woke umuntu uphephile begodu wenza isimemezelo emiphakathini ukobana  usiza isipholisa  ngokubika ngezenzo zobulelesi endawenekhabo.

3.9 IKhabinethi iyabuyelela kobana iimphathimandla zamaphilo nezemadoyelweni zihlala ziqale ngelihlo elibukhali ukutshwaya nokukhandela i-Ebola. Ukufikela gadesi okungenani abasebenzi bezamaphilo nebelabhorathri abama-525 eembhedlela ezili-13 (kufaka hlangana namaziko ali-11 akhethiweko) begodu neemphathimandla ezingaba ma-270 emadoyelweni wobungeno ali-9 aqalwe ngelekhozi babanduliwe ukuqalananeni nanofana ngibuphi ubujamo.

3.10 IKhabinethi ithokozisa umHlonitjhwa uMengameli Lt. General Ian Khama Seretse Khama, umrholi we-Botswana Democratic Party, ekukhethweni kwakhe godu esikhundleni sokuba nguMengameli weRiphabhliki ye-Botswana, ngemva kwamakhetho abe yipumelelo mhlana ama-24 kuSewula 2014.

3.11 IKhabinethi ithokozisa umHlonitjhwa uKsz. Dilma Rousseff, we-Workers Party ngokukhethwa kwakhe godu njengoMengameli we-Federative Republic of Brazil ngemva kwamakhetho abe yipumelelo mhlana ama-26 kuSewula 2014.

3.12 IKhabinethi ifisela umPhathiimali omutjha weBhanka eKulu yeSewula Afrika, u-Lesetja Kganyago okuhle nakathoma ngomsebenzakhe mhlana ali-9 kuSinyikhaba 2014. IKhabinethi idlulisela amezwi wokuthokoza anethabo kumPhathi ophumako u-Gill Marcus ngokulawula kuhle umthethomgomo weemali eenkhathini ezibudisi zomnotho.

3.13 IKhabinethi ithokozisa u-Chad Le Clos njengomunye wababili abathumbe ngokuzeleko ku-FINA (Fédération Internationale de Natation) Swimming World Cup Series ephelele e-Singapore.

4. Iminyanya ezako

4.1.   UMengameli u-Jacob Zuma uzokukhambela umHlangano we-G20 e-Brisbane, e-Australia, ukusukela mhlana ali-15 ukufika nakali-16 kuSinyikhaba 2014. Njengombana iSewula Afrika ikuphela kwelizwe le-Afrika elijanyelweko ku-G20, ubulunga bayo buba nomthelela omuhle eenquntweni zeentjhaba ezithathwako mayelana nemithethomgomo ezingaba nemithelela emnothwenethu, wesifunda se-Afrika engeSewula nekhonthinenthi.

4.2.   Umjameli we-SADC oliSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa uzakuvakatjhela e-Lesotho ukusuka mhlana ama-5 ukuya nakasi-6 kuNobayeni njengengcenye yokuqinisa ukuthula nokuphepha emBusweni loya. Lokhu kulandela ukutlikitlwa kwesivumelwano se-Maseru nesivumelwano sokuphepha esisisekelo sokukubuyiselwa kobujamo bezepolotiki esigeni enarheni ye-Lesotho.

4.3 IKhabinethi yamukela ukuhlonywa kwe-Mashunka ne-Ngubo Bridge, iHlelo lokuSezela e-Tugela Ferry namaziko wefandisi eMsinga, KwaZulu-Natala, mhlana abu-8 kuSinyikhaba 2014 mNyango wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha.

ISkimu sokuSezela se-Tugela Ferry sizakusiza abalimi abasakhasako abayi-1 716 nefandisi yeMsinga yokuthengisela ngokuvula amathuba wemisebenzi. Ibhlorho lomLambo iTugela lizakuhlanganisa lula imiphakathi yeNgubo neMashunka kobana bathole iinsetjenziswa namathuba wezomnotho. Amaphrojekthi la wokuthuthukiswa komthangalasisekelo wemakhaya ngomnqopho  karhulumende wokwakha imiphakathi ekhutheleko, elinganako nekghona ukuziphilisa.

4.4 UmNyango wezeBhoduluko, kunye neKomiti yemiNyango kaRhulumende eTjheja ukuTjhugutjhuguluka kobuJamo beZulu uzakubamba ikhonferensi mayelana nokuziPhendulela kweSewula Afrika ngokuTjhugutjhuguluka kobuJamo beZulu  mhlana ali-10 namhlana ali-13 kuSinyikhaba 2014 e-Gallagher Convention Centre, e-Midrand, ngaphasi kommongo othi: “iSewula Afrika itjhugulukela emphakathini nemnothweni wekhaboni eyehlisweko.” IKhabinethi ibuyelele ukuzibophelela kweSewula Afrika ukuthuthukisa umnotho okhiqiza ikhabhoni ephasi ukwakhelela phezu kwepumelelo yekhonferensi yokutjhuguluka kobujamo bezulu ye-Durban.

5. Ukuqatjhwa:

5.1. IKhabinethi itjheje ukuqatjhwa kwabalandelako eZikweni leeMali zeNarha:

a) Nom. M Sachs – iSekela likamNqophisi  Zombelele  - i-Ofisi yeSabelomali
b) Nom. AF Julies – iSekela likamNqophisi Zombelele  – UkuLawulwa kwePahla nokuziPhendulela.

5.2. IKhabinethi itjheje ukuqatjhwa kwamalunga womKhandlu weTjhatha yokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho:

a) Nom. Randall Barry Howard (Usihlalo womKhandlu weTjhatha),
b) Nom. Ismail Noormahomed Essa (ImiNyango yomBuso)
c) Ksz. Fusi Makhasane (IinHlangano zamaBhizinisi amaNcani)
d) Ksz. Ntokozo Jennifer Sabelo (ImiSebenzi yeenThuthi zeManzini)
e) Ksz. Hlamalani Baloyi (umJameli weLutjha)
f) Nom. Colgate Nangu (Ukudlulisela nokuPhasisa)
g) Ksz. Cleo Shiceka (Zemizila yeenTimela)
h) Ksz. Sibongile Sambo (Iimphaphamtjhini zangeliZweni)
i) Nom. Abner Ramokgolo (IPahla eThuthwa ngeenThuthi zeNdleleni)
j) Ksz. Joy Sebenzile Matsebula (UmJameli wabaNtu abaKhubazekileko)
k) Ksz. Verlene Manuel (ImiSebenzi yokuThutha ngeemBhesi)
l) Nom. Herry Tshamunwe Masindi (UmJameli wenHlangano zabaSebenzi)
m) Ksz. Carol-Anne Cairns (Iinhlangano zeemphaphamtjhini zangaphetjheya)
n) Nom. Philip Taaibosch (umJameli   weenHlangano zamaTeksi i-Santaco)
o) Ksz. Mary Phadi (UmJameli weenHlangano zaboMma)
p) Nom. Stephen Sangweni (UmJameli weenHlangano zabaKhweli).

Imibuzo:
Nom. Donald Liphoko
Inomboro kaFunjathwako: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore