Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-19 Lweti 2014

Kufezekiswa Kwetinhlelo taHulumende Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwe-Operation Phakisa ye-2: Luhlelo Lwekugcina Umtfolamphilo Usesimeni Lesisezingeni Lelihle. Loku kulandzela i-Operation Phakisa ye-1 lebeyigcile ekuveteni emandla etemnotfo lasetilwandle taseNingizimu Afrika. I-Operation Phakisa ye-2  ifuna kwenta ncono lizinga lekunakekela lelitfolakala kutisetjentiswa leti-3 500 Letinakekela Ngekwemphilo Lesisekelo, letakhiwa yimitfolamphilo yahulumende kanye neTikhungo Temmango Tetemphilo. Imiphumela lelindzelekile kutsi kuntjintjwe imitfolamphilo lekhona kanye neTikhungo Temmango Tetemphilo kube tikhungo letiphuma embili, letitawusetjentiswa ngubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ngenca yelizinga letetetinsita lelentiwa labancono.

1.2. IKhabhinethi ihalalisela labo labazuze Umklomelo Wekuphuma Embili weBatho Pele, lebewukadze umhla ti-14 Lweti 2014. Lemiklomelo igcamisa bungcweti nekuphuma embili emisebentini yahulumende.

1.3. IKhabhinethi ibonile kutsi Indvuna Yetemidlalo Nekukhibika, Fikile Mbalula utawube ente umcimbi Wemiklomelo Yetemidlalo yaseNingizimu Afrika ya-2014 lapha eSandton Convention Centre ngamhla tinge-30 Lweti 2014. IKhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika labatsandza temidlalo kutsi babe yincenye Yetemiklomelo Yetemidlalo yaseNingizimu Afrika ngekutsi bavotele loyo lotawubaSihlabani Setemidlalo Semnyaka. Lwati lutfolakala ku: www.sasportsawards.com.

1.4. IKhabhinethi ihalalisela emacembu etfu avelonkhe iBafana Bafana, Emabhokobhoko kanye neMaphrothiya ngekuphakamisela etulu umjeke walelive ngekudlala ngemfutfo kulemphelasontfo bente iNingizimu Afrika yatigcabha. Kumenyetelwa kwaMnu. AB de Villiers njengemdlali weKhilikithi Wemavengemave Wemnyaka nguMkhandlu Wemavengemave WeKhilikithi Welusuku Lunye (i-ODI) ngekugijima emarani lange-7000, e-ODI kuyancomeka.

1.5. IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwensita ye-A Re Yeng Bus Rapid Transport (i-BRT) eTshwane, lecale kusebenta kusukela ngeMsombuluko, mhla ti-17 Lweti 2014. Le-A Re Yeng, njengato tonkhe tinsita te-BRT letikhona lapha kulelive, iba yincenye yenethiwekhi lehleleke ngekwelisu letekutfutsa ummango letakwenta ncono timphilo tebagibeli ngekutsi ibanike kwekuhamba kwasedolobheni lokusheshisako, lokuphephile, nalokukhonekako nalokunetsetekile. Kwakhiwa kwaletinsita kuyincenye yekukhishwa kwetinhlelo tesakhiwonchanti tahulumende, lokuhloswe ngako kusungula sakhiwonchanti lesisezingeni lemhlaba saseNingizimu Afrika, ngaleyondlela kuvuleke ematfuba emisebenti.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi ikuvumile kucala kwekusetjentiswa kweluhlelo lolubanti kute kucinisekise kutsi kube nekuhambisana nemitsetfo kanye netinchubomgomo letikhona tekulawula inchubokutsenga yasekhaya. Loku kufaka ekhatsi inchubo yekwenta inchubomgomo kutsi ihambisane kute kubuyeketwe kuphindze kuciniswe Luhlaka Lwemtsetfo Wenchubomgomo Wenchubokutsenga Lencono, kwelula Luhlelo Lwentfutfuko Kutekucudzelana Kwebatfulitinsitakalo kuto tonkhe Tinkampani taHulumende letihleleke ngekwelisu kanye nekuciniswa kwemitsetfo yetematiko (ikhakhulu umculu wasetimayini) kute kube nenchubokutsenga yasekhaya.

Leli lithulusi lelinemandla lekugcugcutela tetimboni lelitawukhutsata kucudzelana kwetimboni tavelonkhe, kute kube nekusungulwa kwetimboni letinsha tavelonkhe kanye nemakhono ethekhinoloji, kwandzisa kutsengisela emave angaphandle kanye nekuphumelelisa ngalokujulile kutfutfukiswa kwalabamnyama kutemnotfo.

2.2. IKhabhinethi yatjelwa ngeNgcungcutsela Yabomasipala Lenkhulu naMengameli, yaphindze yaluvuma Luhlelo Lwekubuyela Kusicalonchanti kwaHulumende Wasekhaya, lwekwakha umkhakha wahulumende wasekhaya lophendvulako, lonakekelako nalokhonako kutilandza ngalakwentako. Loluhlelo Lwekubuyela Kusicalonchanti lutawugcila ekuhleleni nasekusebenteni kwabo bonkhe bomasipala ngekuletsa tinsita letisebenta kahle  tamasipala letisisekelo kanye nekuchumana njalo netakhamuti. Injongo kwenta hhayi kucabanga kwenta.

Kwenta kancono kwabomasipala kutawutfutfukisa timo tekuphila tato tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika letitsembele kubomasipala labasebenta kahle kute tiphile imphilo lenesitfunti.

Kusukela ngemnyaka wa-1994, hulumende wasekhaya bekasolo asisekelo sekuletfwa kwetinsita.

Nanome kube nenchubekelembili lebonakalako ekuletseni emanti, gezi, kutfutfwa kwendle kanye nekutfutfwa kwetibi etigabeni tabohulumende basekhaya, etindzaweni lapho kuletfwa kwetinsita kungenteki khona sidzinga kubeka embili bantfu kanye naloko labakhala ngako. Loku kudzinga kutsi sisuke kulendlela ledzala lesuka etulu iye phansi yekuletsa tinsita kubantfu siye kulenchubo ye-Batho Pele yekusebentela imimango. Lokumcoka kakhulu kulenchubo lensha yindlela yekubika, kanye nekubanesibopho ngekusebenta.

2.3. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa  Kwembiko waseNingizimu Afrika Lowetfulwa Kabili Ngemnyaka mayelana Nekuncishiswa Kwekukhishwa Kwentfutfu, lokufaka ekhatsi i-Final 2000-2010 yeMimoya Yavelonkhe  Lebanga Sivuvu Esibhakabhakeni (i-GHG) , kuLuhlaka Lwemhlabuhlangene Ngekubukana Nekugucuka Kwesimo Selitulu (i-UNFCCC). Lombiko unika kubuyeketa jikelele kanye nekuhlatiya simo sekukhishwa kwentfutfu kwe-GHG yaseNingizimu Afrika kanye naloko lokumcoka lokutjintja kukhishwa kwentfutfu. Kuphindze futsi kugcamise tinyatselo letiphelele tekutjintja kwesimo selitulu njengencenye yekutjintjela kumnotfo lokhipha ikhabhoni lephansi.

Loku kufaka ekhatsi kuchaza imiphumela lefunekako yekunciphisa kukhishwa kwentfutfu; kusungulwe tindlela letincono kanye nelutjalomali kumandla lavusetelelekako; kugcugcutelwe kusetjentiswa kwemandla ngemphumelelo; kwakhiwe inchubo yekugcogca idatha yavelonkhe yemimoya lebanga sivuvu esibhakabhakeni; kanye nalamanye mathulusi lafana neNtsela Yekhabhoni. Loku kuphindze futsi kube yincenye yekutibophelela kweNingizimu Afrika kubika kumavengemave ngaphansi kwe-UNFCCC. 

2.4. IKhabhinethi ikuvumile kusungulwa kwelitsimba lekusebentisana lelihlanganisa ematiko ngaphansi Kwetekusebentisana Kwemhlaba Wonkhe, Litsimba Letekuphepha Nekuhwebelana kute lengamele kucalisa kusebenta kweSivumelwane Sekukhutsata Kuhwebelana Kwenhlangano Yetekuhwebelana Yemhlaba (i-WTO)

Indzima yelive laseNingizimu Afrika kutsi lisebentisane nalamanye emave ase-Afrika kucinisekisa kutsi kwemukelwa kanye nekucalisa kusebentisa kweSivumelwane Sekukhutsata Kuhwebelana akudzingi kutsi emave ase-Afrika amukele tibophelelo lete emandla ekutigcina bese sekwenta kutsi atsatselwe tinyatselo temtsetfo. Nanobe live laseNingizimu Afrika litinikele kutinkhulumiswano tekuhlanganyela ngaphansi kwe-Doha Round, kwetfu kutsi sifune indlela letawuba nemphumela wekutsi sikhone kulandzela tinchubomgomo letisekela kutfutfuka kwetimboni nematfuba emsebenti lokutintfo letiyinhlitiyo yetinhloso letikuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP).

INingizimu Afrika ikucinisekisile kubaluleka kwetindlela letiphelele tekuhlanganyela naletingukhukhulelangoco mayelana nekuphatsa tindzaba te-WTO njengetindlela letincono letibuka tonkhe tinhlangotsi, nemiphumela lenekulingana lehlangabetana netinshisekelo tawo onkhe Emalunga.

2.5. IKhabhinethi yatiswa mayelana neMakethe Leyetayelekile yaseMpumalanga kanye neyaseNingizimu lese-Afrika – Ummango loseMpumalanga ye-Afrika – uMhlangano Wekutfutfukiswa Kwemave lase-Afrika leseNingizimu (i-COMESA-EAC-SADC) Sivumelwane Setigodzi letintsatfu Setekuhwebelana Ngenkhululeko (i-TFTA) kanye futsi nekuvuma indzima yeNingizimu Afrika ku-TFTA. Lokucalisa Kwesivumelwane Setigodzi letintsatfu ngumklamo lomcoka loholwa yi-Afrika lohlose kutfutfukisa iminotfo kabanti, wente kutsi kube nekucudzelana, kwehlukahlukana, kukhutsata luchungechunge lwemagugu, kuhwebelana emkhatsini wetigodzi kanye nelutjalomali, kanye netinsitanchanti letiwela iminyele.

INingizimu Afrika icocisana nalamanye emave njengencenye yeNyonyana Yetemtselo Wemphahla Lengenako e-Afrika leseNingizimu ye-Afrika (i-SACU) lecocisana njengelive linye. Letigodzi Letintsatfu tinesamba semkhicito lohlangene loyithriliyoni e-US$1,2 kanye nelinani lebantfu lelihlangene lelilinganiselwa kutigidzi letinge-626, letimelele nje ngetulu kwesigamu selinanibantfu sebabonkhe base-Afrika kanye nemnotfo. Kuhlanganiswa ngekwetigodzi kute kwakhiwe emamakethe lamakhulu ekugcugcutela kukhula lokusheshako nalokusimeme e-Afrika kusinyatselo lesimcoka sekuncoba lifa lekutfunjwa betive kwemamakethe lamancane lanhlalunhlalu ase-Afrika.

2.6. IKhabhinethi yabikelwa ngalamafisha mayelana netiphakamiso Tengcungcutsela Lenkhulu ye-G20 e-Brisbane letimayelana nendlela lenemphumelelo, lenemfutfo nalegcizelelako kute kuhanjiswe ngekwemtsetfo lomkhakha wetetimali. Loku kufaka ligalelo kulokusimama lokuchubekako kutetimali kweluhlelo lolusabalala umhlaba wonkhe kanye nasekhaya. Ngekulandzela Simo Lesibucayi Setetimali sa-2008, Baholi be-G20 batinikele ekwenteni tingucuko letisisekelo mayelana neluhlelo lwetetimali lolusabalale umhlaba wonkhe. Tinhloso tabo bekukadze kukulungisa lapho kube nemaphutsa khona lokuholele kutsi kube nalesimo lesibucayi lesisabalale umhlaba wonkhe kanye nekwakha ngendlela lephephile, imitfombolusito lecinile yetetimali kute kubukwane kancono netidzingo temnotfo mbamba.

Kuleminyaka lesihlanu leyengcile, i-G20 beyigcile kuloko lokwabanga kutsi kube nesimo lesibucayi, ngekutsi icinise imigomo yemhlaba wonkhe kute yakhe tikhungo tetetimali leticinile kanye nemamakethe lacinile. INkhomfa yaseBrisbane yaphetsa sigaba sekucala setingucuko kutetimali, kantsi kuchubekelembili, iBhodi Yekusimamisa Tetimali itawulungisa kugcila kwayo kutsi kuhambelana nebungoti lobusha nabuhlala butjintje njalo kanye nekuhlaseleka. INingizimu Afrika itawuchubeka ngekutibandzakanya kuBhodi Yekusimamisa Tetimali kanye netinkhundla letihambisana nayo letisebentela kugcugcutela luhlelo lolweyame ekutsembaneni kanye nasekubambisaneni lokuyintfo lebalulekile yekwenta kutsi kube neluhlelo lwetetimali loluvulekile lolusabalale umhlaba wonkhe lolungaphumelisa injongo ye-G20 yekutsi kube nekukhula lokunemandla, lokusimeme nalokusimile.

2.7. IKhabhinethi itibonile yaphindze yativuma letincumo teMkhandlu Wekuchumanisa Lihhovisi LaMengameli (i-PCC) temhlangano lobewubanjwe mhla ti-18 Indlovulenkhulu 2014, ngetinjongo tekutenta kutsi tisebente.

Tincumo letimcoka tifaka ekhatsi:

(a) kwenta kutsi tisebente futsi tihambisane ne-NDP kukhombisa inchubekelembili leyentiwe ngumkhakha wahulumende wasekhaya kucala kufezekisa i-NDP. Ematiko avelonkhe ahulumende, iKhomishini Yavelonkhe Yetekuhlela kanye netifundza kwenta siciniseko sekutsi emasu abomasipala ahambisana ne-NDP kanye nalamanye emasu avelonkhe; 
(b) kubuka tidzingo temandla ekukhona temikhakha lemitsatfu yahulumende kuye ekusekeleni bomasipala kutsi batfule tinsita eveni; 
(c) kusheshisa kutsi kube nahulumende wasekhaya lotjintjile kanye nekubukana netihibe letihambelana nekutsi kufezeke kuphatsa ngemphumelelo kwahulumende wasemakhaya, kubukwane netinsayeya letihambelana nelubandlululo etindzaweni tasemadolobheni nasemadolobheni lamakhulu.

2.8. IKhabhinethi yabikelwa ngalamafisha ngemalungiselelo Elukhetfo Lwabomasipala lwa-2016 yaphindze futsi yakuvuma kusungulwa kweLitsimba leTindvuna Letehlukene kanye neLitsimba Lemsebenti Lelwatitsite lelimayelana ngeLukhetfo Lwabomasipala. IKhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kungeniswa ePhalamende kwetetfulo tetichibiyelo mayelana naHulumende Wasekhaya: Umtsetfo Wetakhiwo Tabomasipala, wa-1998 (Umtsetfo Nombolo 117 wa-1998), kute unike Mengameli emandla (phambilini bekayiNdvuna) ekubeka lusuku lwelukhetfo lwayo yonkhe imikhandlu yabomasipala. Lukhetfo lwabomasipala lwemnyaka wa-2016 lutawuba lukhetfo lwekucinisekisa kutsi lolukhetfo luba yimphumelelo njengalolo lwaphambilini.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende Kwesichibiyelo Semtsetfosivivinyo wa-2014 Wemtsetfo Webugebengu (Macala eTemacansi kanye Netindzaba Letihambelana Nawo). Lomtsetfosivivinyo ubukana netigwebo letimbili letahlukene teNkantolo Yemtsetfosisekelo, ngekutsi uchibiyele tigaba letikhona teMtsetfo Webugebengu (Macala eTemacansi Netindzaba Letihambelana Nawo) Umtsetfo Wekuchibiyela, wa-2007, kulungisa lesimo lesikhona njenganyalo sekungabi semtsetfweni ngekwemtsetfosisekelo. Inhloso lesisekelo yetigaba se-15 nese-16 teMtsetfo, yekutsi kuvikelwe bantfwana labahlaseleka lula kutsi bangachashatwa ngekwetemacansi bantfu labadzala, bangatsintseki ngaletichibiyelo letiphakamisiwe.

Letichibiyelo letiphakamisiwe tetigaba te-50 ne-51 teMtsetfo kuhloswe ngato kunika emandla umgomosisekelo lotsi kubukela bantfwana loko lokuhle kakhulu kubo ngiko lokubaluleke kakhulu kuto tonkhe tindzaba letitsintsa bantfwana.

3.2. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wa-2014 Wekuchibiyela Tindzaba Letiphatselene Nekwehlulela. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Imitsetfo leminyenti lesetjentiswa Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo, kubukana netinsayeya letiphatsekako kanye netelwatitsite, ngenhloso yekwenta kancono imphumelelo yenhlangano kanye nekutilandza.

3.3. IKhabhinethi ikwamukele kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wesikhashana wa-2014 Wekuchibiyela Temabhange. Lokuchibiyelwa kweMtsetfo Wetemabhange, wa-1990 (Umtsetfo Nombolo 94 wa-1990) ukhutsata kuphatsa nekugcina kwemabhange khona kutokwenta kutsi lomkhakha wetetimali uphephe futsi uvikele batjali. Kutfutfukisa lizinga lekwetsembeka kweluhlelo lwetekubhanga, kubalulekile kutsi umtsetfo kanye nekuphatfwa kwemabhange kube ngulokuhambelana nemigomo yemhlaba wonkhe nekutsi alawulwe ngendlela lenhle.

LoMtsetfosisekelo uhlose kutfutfukisa emandla emphatsi welibhange ngekutsi ngesikhatsi lingephansi kwekuphatfwa nekugcinwa kute kutsi:

(a) kuniketwe lenye indlela yekubuyisa futsi libhange kulesikhungo lesivele sikhona,
(b) kuchuba kwendluliswa kwayo yonkhe nobe incenye yebhizinisi yelibhange kuloyo lofanele ngaphansi kwesigaba se-4 seMtsetfo Wemabhange, kanye
(c) kuchuba kutsi kwentiwe ngumphatsi letinyatselo letichazwe ngenhla.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

4.1. IKhabhinethi ikushayela lihlombe lokusebentisana emkhatsini wahulumende, umkhakha wetemmango kanye netemfundvo lephakeme ekutfutfukiseni imfundvo yelusha kanye nekubatfutfukisa ngekwetemfundvo, lokuholele ekutseni Mengameli Jacob Zuma atfule i-Thusanani Foundation. Lenhlangano leholwa lusha nalengasebenteli inzuzo itawuba libhuloho lekuchumanisa leligebe letelwatiso lwemfundvo lelikhona emkhatsini webafundzi basetindzaweni tasemaphandleni emabangeni lasetulu kanye nalabo labasemadolobheni, lokutakwenta ncono kusebenta kwebafundzi kutemfundvo. Imifundzate lemibili, le-Pixley ka Isaka Seme Scholarship Fund kanye ne-Johnstone Mfanafuthi Makhatini International Scholarship Fund itakwetfulwa.

4.2. IKhabhinethi yajabula ngekufika kwetidvumbu tebantfu baseNingizimu Afrika labashona esakhiweni lesadzilika eLagos, eNigeria mhla ti-12 Inyoni 2014.

IKhabhinethi iyishayela lihlombe imitamo yalabo bebatibandzakanye kulenchubo yekubuyiswa kulelive kwaletidvumbu futsi iyakudvumisa kubambisana nebaphatsi baseNigeria ekwenteni ngekushesha lenchubo nanobe bekunetinkinga nje letihambisana nako.

Hulumende uyachubeka ngekwesekela imindeni letsintsekile kantsi wetsemba kutsi loku kutawusita kutsi lendzaba isale ifika emaphetselweni ayo. Sitakwenta ngako konkhe lokusemandleni kutsi leto tidvumbu tebantfu baseNingzimu Afrika letisolo tisalindze kutsi tihlolwe kutsi tingito yini eNigeria, tibuyiswa ekhaya ngaphandle kwekubambaleleka. IKhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekuba munye njengesive kulesikhatsi lesimatima.

IKhabhinethi itfumele umlayeto wekuvelana nemndeni waDennis Furhri loshone ngesikhatsi ajutjwe kutsi abe yincenye yelicembu lekubuyiswa kwetidvumbu tebantfu baseNingizimu Afrika labashone ngesikhatsi indlu yelisontfo ibhidlika eNigeria mhla ti-12 Inyoni 2014.  INingizimu Afrika ilahlekelwe sisebenti sahulumende lesitimisele nalesitinikele.

4.3. IKhabhinethi iyakwemukela kukhetfwa kwelitsimba lelitimele kutsi liphenye ngetento tebugebengu lekusoleka kutsi tentiwe tisebenti tanyalo netasesikhatsini lesengca taka-SARS futsi igcugcutela emalunga emmango kutsi anike lelitsimba indzawo kutsi licedzele luphenyo lwalo.

Loku lokuvelile akukafaneli kutsi kubese kutsikameta lelirekhodi lelihle laka-SARS njengesikhungo sesive lesenta siciniseko sekutsi live letfu linemali yekuhlangabetana netibophelelo letahlukahlukene tetetimali netenhlalo. 

4.4. IKhabhinethi iyawemukela umhlangano lobekhona emkhatsini webhodi yaka-SAA, Indvuna Yetemabhizinisi aHulumende Lynne Brown kanye neNdvuna Yetetimali Nhlanhla Nene kute bahlahle indlela leya embili kute lenkampani yetekuhamba ngemoya futsi ilindzele kutsi lokungenelela kutsele titselo letiphatsekako njengesitfutsi savelonkhe baphindze bayibuyisele endleleni letawuba nenzuzo nekuphatfwa ngendlela lengiyo.

4.5. IKhabhinethi iyakwesekela kuphendvula kweTemafa Avelonkhe macondzana nesincumo saMoody sekwehlisa lizingasilinganiso lekutjala letikweleti kuya ku-“Baa2 / P-2” kusuka ku-“Baa1 / P-2” kanye futsi nekubuyeketa simo sekukweleta kutsi sibe ngulesisimeme kusuka lapho singasihle khona, lokwenteka ngesikhatsi sekukhulu kancane kwetemnotfo.

IKhabhinethi iphindza iyasho kutsi Luhlaka Lwandlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini lubeka embili ticaliso letikhutsata kukhulu letifanana nemiklamo lemikhulu kutekutfutsa ngesitimela, temandla kumatheku emikhumbi letawukhutsata lutjalomali. Kugcila kuthemu lesemkhatsini kutawenta kutsi letingucuko letikhona kutakhiwo tenteke ngekushesha kuphindze kube nelifutse ekusekeleni kukhula kutemnotfo.

4.6. IKhabhinethi yetfuka futsi yadvumala ngekutiphatsa kabi kwalamanye emalunga eLibandla Lavelonkhe. Lokutiphatsa lokunje kuphambene nemoya wekuzabalazela inkhululeko futsi kuyasikhipha kuloluhambo lwetfu Lweminyaka Lenge-20 Yenkhululeko.

Bucotfo bePhalamende njengesikhungo sentsandvo yelinyenti bufanele kutsi buvikelwe ngawo onkhe emalunga. Lokutiphatsa kabi kunciphisa kutilandza kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kuphindze kucedze indzima yePhalamende yekumela emagugu esive kanye nemigomosisekelo lekuMtsetfosisekelo.

5. Imicimbi Letako

5.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhambela iKhomishini yaseBotswana – iNingizimu Afrika Yemavemabili (i-BNC) eGaborone, eBotswana mhla tinge-20 Lweti 2014.  I-BNC iyinkhundla lebalulekile ekuciniseni budlelwane betemacembu lamabili kanye nekusebentisana.

5.2. Mengameli Zuma utakwemukela Mengameli wasePalestina Mahmoud Abbas ePitoli mhla tinge-26 kuya kumhla tinge-27 Lweti 2014. Lokuvakasha kutawakha budlelwane lobucinile, nalobubabomnaka namnaka emkhatsini weNingizimu Afrika nePalesitina lobasekeleka kumzabalazo wenkhululeko. Lobudlelwane betemacembu lamabili butawugcila ebudlelwaneni emkhatsini weNingizimu Afrika nelive lasePalestina, Inchubo Yekuthula yaseMpumalanga Lesemkhatsini nekutsi iNingizimu Afrika ingachubeka njani kusita kumzabalazo wenkhululeko welive lasePalestina nekutilawula kwalo.

5.3. Lisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa utawuhambela iNgcungcutsela yase-Turkey Yesibili lotawube use-Malabo, e-Equatorial Guinea mhla tinge-21 Lweti, 2014. Inhloso yaleNgcungcutsela kuhlola inchubekelembili leyentiwe yi-The Joint Implementation Plan of Africa-Turkey Partnership 2010-2014”. Lobudlelwane buneligalelo ekutfutfukiseni i-Afrika kuleto tinhloso te-African Union’s Agenda 2063.

Lisekela LaMengameli Cyril Ramaphosa, njengasihlalo Wemkhandlu Wavelonkhe waseNingizimu Afrika we-AIDS (i-SANAC), utawube ugubha Lusuku Lwengculazi Lwemhlaba mhla ti-1 Ingongoni 2014 eVirginia, eLejweleputswa, eFreyistata ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kute Lihlazo Nekubandlululwa”. INingizimu Afrika ibe nenchubekelembili lenkhulu kutsi ifinyelele kuleto tinhloso teLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko macondzana neSandvulelangculazi (i-HIV) neNgculazi (i-AIDS), Sifo Sesifuba (i-TB) kanye neSifo lesitsatselana ngetemacansi (i-STI) 2012 – 2016. Ngelishwa lihlazo nekubandlululwa kuyachubeka ngekutsi kube nemtselela lomubi ekufezekiseni ngemphumelelo kwalelisu futsi loku kube nesandla ekutseni kube nekuletfwa kancane kwetinsita tekuvimbela i-HIV.

IKhabhinethi imema yonkhe imimango kutsi isekele, inakekele iphindze yemukele labo labaphila neligciwane le-HIV kanye ne-AIDS. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayagcugcutelwa kutsi nabaya emacansini bativikele; hlolwa ligciwane le-HIV lokungenani kanye ngemnyaka kute utewutsatsa sincumo sewunelwati mayelana netinyatselo tekutivikela, kwelashwa, kunakekelwa kanye nekwesekelwa; bese kutsi emadvodza nebafana bahambe bayosokwa ngendlela yetemphilo.

5.4. Litiko Letemvelo litawukutibandzakanya kuNkhomfa ye-20 Yemacembu (i-COP 20) kanye nakuNkhomfa ye-10 Yemacembu lihambele lenkhomfa njengekubamba Umhlangano Wemacembu ku-Kyoto Protocol (i-CPM10), lotawubanjelwa eLima, ePeru kusukela mhla ti-1 kuya kumhla ti-12 Ingongoni 2014.  LeNkhomfa yaseLima Yekutjintja Kwesimo Selitulu imcoka kakhulu macondzana nekuphetsa ngemphumelelo kwetinkhulumiswano tesivumelwane sa-2015. Indzima yaseNingizimu Afrika levunyiwe kuletinkhulumiswano ihambisana nenshisekelo yavelonkhe yalelive kanye ne-NDP.

5.5. Litiko Letebuciko Nemasiko kanye neLitiko Letemidlalo Nekukhibika litawube lente Lusuku Lwetemasiko lwaNelson Mandela kwesibili lapha e-Union Buildings, ePitoli mhla tinge-22 Lweti 2014 ngaphansi kwengcikitsi letsi: HLANGANANI: Indvodza Yinye, Sive Sinye, Mgubho Munye.

IKhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batibandzakanye kutemidlalo temmango kanye nasemicimbini yetemasiko njengaloku kokubili kunemandla ekuhlanganisa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Lomcimbi uphindze futsi ube litfuba lekwatisa emagugu aMengameli waphambilini Nelson Mandela kanye nekucabanga ngetindlela lesingatenta tekuchubekisela embili umshiyandvuku wakhe.

5.6. IKhabhinethi ikubonile kukhunjulwa kweTinsuku leti-16 Tenshukumo letikhomba kugujwa kwe-16 kwalomkhankhaso, locala mhla ti-25 Lweti kuya kumhla ti-10 Ingongoni. Ingcikitsi yalomnyaka itsi: “Nami angibe yincenye, Sisonkhe Sichubekisele embili iNingizimu Afrika lete ludlame. Ngalengcikitsi, umkhankhaso wa-2014 uhlose kuchubeka nekucaphelisa sive mayelana nekuvikela bomake nebantfwana. Lengcikitsi iphindze futsi igcile kakhulu ekugcugcuteleni emadvodza njengebalingani kulomkhankhaso wekulwa nalesishayo.

6. Kubekwa etikhundleni

IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako

6.1. Mnu. Thobile Maxin Lamati njengeMcondzisi Jikelele kuLitiko Letetisebenti.

6.2. Nks. Nthabiseng Bernadette Makhatha njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Indlelanchubo Nemigomo eLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika.

6.3. Emalunga Langasiwo eSigungu eBhodi ye-Ejensi Yekuphulwa Kwemtsetfo Wetimoto Emgwacweni.
a) Nks. Nomini Elizabeth Rapoo (uyaphindvwa kukhetfwa futsi unguSihlalo),
b) Nks. Nomusa Zethu Qunta;
c) Prof. Tebogo Job Mokgoro;
d) Mnu. Bryan Shuan Chaplog;
e) Mnu. Benedict Matinise; kanye
f) Adv. Xolisile Khanyile.

6.4. Mnu. Lefadi Lucas Makibinyane njengeMphatsi Lomkhulu we-Amatola Water.

6.5. IBhodi yaseNingizimu Afrika Yebacondzisi Benhlangano Yemshwalense Webungoti Lobukhetsekile(i-SASRIA) Lenemkhawulo.
a) Mnu. Mohamed Adam Samie (uyaphindvwa kukhetfwa futsi unguSihlalo);
b) Mnu. Ranti Mothapo (Lisekela laSihlalo); kanye
c) NeMnu. Stephanus Hermanus Schoeman.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mnu. Donald Liphoko
Makhalekhikhini: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore