Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Wamhlana ali-19 kuSinyikhaba 2014

1. Ukuphunyeleliswa KwamaHlelo KaRhulumende aQakathekileko

1.1. IKhabinethi iyakuthokozela ukuvulwa kwe-Operation Phasika 2: Ukuphakanyiswa kweHlelo eliFaneleko lokuPhumelelisa umSebenzi wemiTholapilo newokuTlhogomela.  Lokhu-ke kulandela i-Operation Phakisa 1, yona ebeyiqalelele ukuvula amandla womnotho wamalwandle welizwe leSewula Afrika. I-Operation Phakisa 2 yona-ke inqophe ukuphakamisa izinga lokutlhogomela amaZiko wezemaPhilo ama-3 500, ekumiTholapilo wombuso kunye namaZiko weTjhejo lezamaPhilo. Umphumela olindelwe ngehlelweli kutjhugulula imitholapilo ekhona gadesi namaZiko weTjhejo lezamaPhilo bona abe maziko wemisebenzi yobuhle obubabazekako, azakusetjenziswa maSewula Afrika woke, ngenca yezinga lekhwalithi yomsebenzi azabe awenza.            

1.2. IKhabinethi ithokozisa labo abathumbe aboNongorwana bokuSebenza kuHle Khulu be-Batho Pele, abathweswe bona mhlana ali-14 kuSinyikhaba 2014.  Abonongorwanaba banzinzisa ikambiso yokwenziwa komsebenzi ngekghono nangobuthakgha obutjengisa ilwazi lomsebenzi, begodu bathokoza nokwenziwa komsebenzi kuhle ngendlela ebabazekako emisebenzini yombuso

1.3. IKhabinethi iyelele ukuthi uNgqongqotjhe wezemiDlalo nokuziThabisa uFikile Mbalula uzokusingatha umNyanya wokweThweswa kwaboNongorwana bezemiDlalo bomNyaka wee-2014    e-Sandton Convention Centre mhlana ama-30 kuSinyikhaba wee-2014. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika athanda imidlalo ukuthi afake isandla kilelihlelo lokuthwesa abonogorwana; lokho-ke abakwenze ngokuvowudela iKutana yezemiDlalo yomNyaka. Imininingwana emalungana nalokhu itholakala ku: www.sasportsawards.com.                                                                      

1.4. IKhabinethi ithokozisa iinqhema zemidlalo zelizwe lekhethu, i-Bafana Bafana, amaBhokobhoko kunye ne-Proteas ngokuphakamisela phezulu iflarha yeSewula Afrika ngokudlala kuhle khulu emidlalweni yazo ngepelaveke, ngaleyindlela zenza iSewula Afrika yazikhakhazisa. Kubukwa khulu nokukhethwa kwakaNom. AB de Villiers njengomDlali weKhrikhethi oPhuma Phambili emDlalweni weKhrikhethi weLanga liNye ngokufaka kwakhe imigijimo ye-ODI ezii-7 000; mKhandlu weKhrikhethi wamaZwe ngamaZwe   (i-ODI) okhethe u-de Villiers njengomdlali ophuma phambili.                                                                                                                                                                                                         

1.5. IKhabinethi ithokozela ukuthoma kokusebenza kweRherho leemBhesi eziThutha ziBuyelela (i-BRT) i-A Re Yeng eTshwane, lona elithome ukusebenza mhlana ali-17 kuSinyikhaba wee-2014. I-A Re Yeng, njengamanye amarherho we-BRT kilo loke ilizwe, iyingcenye yehlelo leenthuthi zomphakathi elihle elinqophe ukwenza ipilo yabantu abakhamba ngeenthuthi zomphakathi ibe ngcono khulu ngokubanikela iinthuthi ezikhamba msinyana, eziphephileko, ezitjhiphileko nezibuthofothofo ezikhamba emadorobheni.     Lelihlelo liyingcenye yomthangalasisekelo wombuso onqophe ukuba sezingeni eliphezulu lamazwe ngamazwe kezokuthutha umphakathi   eSewula Afrika, ukube ngahlanye livulela nabantu imisebenzi.                                                                      

2. Iinqunto ZeKhabinethi eziQakathekileko                                                                  

2.1. IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa kwehlelo elipheleleko elinqophe ukwenza ukuthi ilandelwe kuhle imithethokambiso nemithetjhwana yehlelo lokuthengwa kwepahla ngelizweni.    

Lapha-ke kubalwa nekambiso yokunqophisa ngomnqopho wokubuyekeza nokuqinisa     umThetho    womThethokambiso womTlamo wokuThengwa kwePahla – owelulela iHlelo lokuKhulisa iPhaliswano labaSabalalisi kizo zoke iinKampani zomBuso, libuye liqinise nemithetjhwana yeminyango ngeminyango ( khulu khulu umtlolo olawula zeemayini) ngomnqopho wkuphumelelisa ukuthengwa kwepahla khona ekhethwapha.                                                                                                                                                                                            

Leli-ke lithulusi elinamandla kumbi ekukhambiseni umsebenzi wokutjhugulula iindawo zibe samadorobha, khona-ke okuzakuphakamisa amandla wokuphalisana kwamabubulo welizweloke, kuvule namathuba wokwakhiwa kwamakghono amatjha wamabubulo newechwephetjhe, kwandise nepahla ethengiselwa amazwe wangaphandle, kubuye kuphumelelise nomsebenzi wokuthuthukisa ukuhlonyiswa kwabantu abanzima ngamandla womnotho.                                                                                                                                             

2.2. IKhabinethi ibikelwe ngomHlangano kaMengameli weenKhulu    zaboRhulumende beeNdawo zemaKhaya, yavumela iHlelo lokuBuyela emiRajini LaboRhulumende beeNdawo zemaKhaya, elisekelwe kukwakhiwa kwekoro karhulumende wendawo ongumabizwasabele, otjhejako  nonokuziphendulela. IHlelo lokuBuyela emiRajini lizokwenza imisebenzi yokuhlela yabo boke abomasipaladi iqalelele khulu ukwenzelwa kwabantu imisebenzi ekuphilwa ngayo abayenzelwa bomasipalada, ngendlela efaneleko, iqalelele godu nokuthi izakhamuzi kunande kukhulunywa nazo, ngeendaba ezifaneleko. Umnqopho lapha kuqedwa komukghwa wokugcina nokuba nomnqopho wokwenza okuthileko, kodwana kwenziwe mbala lokho okuhloswe ukwenziwa.                                                                                                   
Ukwenziwa ngcono kwemisebenzi yabomasipalada kuzabenza baphile ngendlela engcono, nenesithunzi, boke abantu beSewula Afrika abathembele kibomasipalada abasebenza kuhle.

Ukusukela ngomnyaka wee-1994, aborhulumende beendawo kuqalwe bona njengomthombo la kutholakala khona imisebenzi umbuso oyenzela izakhamuzi (izenzelwa zombuso). 

Nanyana ibe yihle kangaka nje indima esele yenziwe yokutholela abantu amanzi, igezi, ukukhanjiswa kwelindle nokubuthwa kweenzibi eendaweni zaborhulumende beendawo zemakhaya, kodwana la izenzelwa zibhala khona ukufika izakhamuzi kufanele ziqalele abantu neenlilo zabo ntanzi. Lokhu-ke kufuna bona silise ikambiso engasasebenziko yokuthi imisebenzi eyenzelwa izakhamuzi yenziwe njengemisebenzi esuka eenkhulwini yehle iye ebantwini abaphasi, kuthome ukusetjenziswa kwekambiso ye-Batho Pele neyokusebenzela umphakathi. Okuqakatheke khulu kilekambiso etja-ke kulandelwa kwendlela yokuthi aborhulumende beendawo basebenze ngesibopho sokusebenzela abantu nesokuthi kufuze bakwazi ukukuphendulela koke abakwenzako.  

2.3. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa  eMtlameni weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko  wezokuTjhugutjhuguluka kobuJamo beZulu    (i-UNFCCC) komBiko weSewula Afrika waqobe miNyaka emiBili ngokuPhungulwa kweRhasi esilaPhalaza uMmoya, sekubalwa neRekhodi lokuPhela leRhasi eSilaphazako lika-2000-2010 (i-GHG).   Umbiko  lo uphethe imininingwana yokucozululwa nokubuyekezwa kwehlelo lokulawula irhasi esiphalaza ummoya, nokuthi ngiziphi izinto ezikhamba phambili ekutjhugululeni umukghwa wokusilaphazeka kommoya ngamarhasi akhona ebhodulukweni. Ubuye godu ukhanyise namagadango athathwako ngokutjhugulukatjhuguluka kobujamo bezulu njengendlela yokutjhugulukela emnothweni la ukusilaphazeka kommoya kukuncani khona khulu.                                                                                      

Lapha-ke kubalwa nokuhlathulula ukuthi kufuze ube njani umphumela wokwehla kwerhasi esiphalaza ummoya; kubalwe nokukhuthazwa kwekghono lokusungula izinto nokukhuthaza amahlelo wamandla avuselelekako; ukukhuthazwa kokuphumelela nokusebenza kuhle kwamandla; ukwakhiwa kweziko lelizwe loke lokubuthelela imininingwana yerhasi yokukhuthazela ukutjalwa kweemila; nokhunye, okunjengomThelo woMmoya oSilaphazako. Lokhu-ke kuyingcenye yesibopho seSewula Afrika sokwethula umbiko ngendima yayo kezokuphungulwa kwerhasi esilaphazako, ngaphasi  koMtlamo weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko  wezokuTjhuguluka kobuJamo beZulu (i-UNFCCC).

2.4. IKhabinethi ivumele ukuvulwa kwesiqhema esihlanganisa iminyango ngeminyango ngaphasi kweHlanganisela yobuDlelwana bokuSebenzisana namaZwe ngamaZwe, neHlanganisela yezeRhwebo nokuPhepha kobanyana izokwengamela iqalelele ukuphunyeleliswa kwesiVumelwana sezokuRhwebelana seHlangano yezokuRhwebelana kwamaZwe ngamaZwe ( i-WTO ) .                                                                                                                                                                       
Indlela ethethwe yiSewula Afrika kusebenzisana namanye amazwe we-Afrika ukuqinisekisa ukuthi ukwamukelwa nokusetjenziswa kwesiVumelwana sezokuRhwebelana akufuni ukuthi amazwe we-Afrika avume iimbopho anganamandla wokuzigcina, ngaleyindlela agcine aqalene nesandla somthetho. Njengoba iSewula Afrika solo izibophelele emikhulumiswaneni yomZombe wesiBili wemiKhulumiswana yeDoha, sinqophe umphumela obabalela indawo yekhethu kulandelela imithethokambiso ethuthukisa ukwakhiwa nokuvulwa kwamabubulo nemisebenzi, okuyisika yeminqopho yeHlelo lokuThuthukiswa kweliZwe loKe ( i-NDP ).

ISewula Afrikla iyakuvuma ukuqakatheka kweendlela ezimagatjagatja neziphelele ngakho koke ekuzakuragwa ngazo amabhizinisi we-WTO njengdlela ehle khulu nefaneleko, imiphumela emihle eyanelisa iinrhuluphelo zawo woke amaLungu.

2.5. IKhabinethi ibikelwe ngeMakethe eVamileko yePumalanga neSewula yamaZwe we-Afrika – i-East African Community – neyesiVumelwana sokuRhwebelana  samaLungu amaThathu (i-TFTA) samaZwe wezokuThuthukisa we-Afrika engeSewula – i-Southern African Development (i-COMESA-EAC-SADC).

Leligadango labakhambisani abathathu lilihlelo eliphambili neliyisika elithwelwe mamazwe we-Afrika, elinqophe ukuphakamisa umnotho, likhuthaze ukuphalisana  okuhle, nokuhluka, nokunzinzisa ukusebenzisana ngelungelelwano lesiphande, nokurhwebelana nokusiselana ngaphakathi kwesiphande ngasinye ngasinye, kunye nokukhuthaza ukwakhiwa nokuqiniswa kwemithangalasisekelo yamazwe akheleneko.                

ISewula Afrika isemikhulumiswaneni njengengcenye ye-Southern African Customs Union (i-SACU), yona ecocisana njengehlangano yinye. Amazwe amalungu weHlanganisela yamaZwe amaThathu ahlanganise ipahla epheleleko yangekhaya   eyi-US$1.2 trillion kunye nenani elihlanganisiweko lesitjhaba sabantu abaziingidi eziyi-626, abajamele ngaphezudlwana kwehafu yenani lesitjhaba se-Afrika sesiphelele soke nomnotho wakhona. Ukuhlanganiswa kwamazwe wesiphande sinye kobanyana kuzokuvuleka iimakethe ezikulu kinalezi ezikhona ezizakuhlumisa umnotho we-Afrika msinyana kube  kwenze nokuthi zibambelele leziimakethe e-Afrika, ligadango elinganakuzaza  lokuruthula nokuthintitha iinsalela zobukoloni obaqalanganisa iimakethe ze-Afrika zaba ziinkghedlhukghedlhu.                                                                                                                                 

2.6. IKhabinethi ibikelwe ngeemphakamiso zomHlangano weenKhulu we-G20 obewubanjelwe e-Brisbane; iimphakamiswezi zithi akuqiniswe iindlela zokungenelela nokulawula ikoro yeemali. Lokhu-ke kuzakuba lisizo ekuqinisekiseni ukusimelela ukuya phambili kobujamo beemali nokubambelela kwazo kunye nokusimeleliswa kwehlelo lokuphatha iimali langekhaya.                                                                                                                                                                                                                                    
Ngemva komRaro womTjhono wePhasi loKe ngo-2008, abadosiphambili be-G20 bazibophelele ngokwenziwa kwamatjhuguluko ehlelweni leemali lephasi loke. Umnqopho ngalokho kulungisa lokho okungakalungi okwenza ukuthi iphasi belisahlelwe mtjhono ngo-2008, bese kwakhiwa imithombo yeemali ephephileko, nebambelela ngcono ukugcina iindingo zomnotho wamambala.

Eminyakeni emihlanu edlulileko, amazwe we-G20 bekaqalene nomsebenzi wokulungisa okwabangela ukuthi amazwe wephasi loke angene emtjhonweni, ngokuqinisa amazinga wamazwe wokwakhelela iinjamiso zeemali ezibambelela ngcono neemakethe ezinamandla nezisebenza kuhle. UmHlango weenKhulu we-Brisbane usiqedile isigaba sokuthoma samatjhuguluko weemali, kanti-ke ukuya phambili ukusukela nje iBhodi yokuSimelela kweeMali izaziqala ngelinye ilihlo iingozi ezitja nezitjhugulukatjhugulukako.                   

ISewula Afrika izasolo inesandla eBhodini yokuSimelela kweeMali nakezinye iinjamiso zokulawula ezikhambelana nemisebenzi enjalo ezisebenzela ukukhuthaza ihlelo lokuthembana nokusebenzisana, eliqakathekileko ukunzinzisa ihlelo leemali elivulekileko lamazwe ngamazwe elingaphumelelisa iminqopho yamazwe we-G20 yokuhlumisa umnotho unzinze, uhlale unamandla.                                    

2.7. IKhabinethi iyelele yabe yafakazela iimphakamiso ekuvunyelenwe ngazo emhlanganweni womKhandlu wokuLungelela kaMengameli ( i-PCC )  obewubanjwe ngomhlaka 18 kuNtaka ka-2014, kobanyana zingathoma ukusetjenziswa. 

Iimvumelwana eziphambili ezenziweko ngilezi ezilandelako:                                                                                                                                                                     
(a) ukuthomanisa nokuphunyeleliswa komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) ukutjengisa indima yetuthuko eyenziwe yikoro yaborhulumende beendawo ekuphumeleliseni i-NDP. Iminyango karhulumende omkhulu, iKomitjhini yezokuHlela kunye neemfunda ngeemfunda ukuqinisekisa ukuthi amahlelo wabomasipaladi akhambisana ne-NDP namanye amahlelo welizwe loke;                                 
(b) ukuqalelelwa kwamandla wokusebenza weengaba ezintathu zikarhulumende kobanyana kuzokusekeleka abomasipaladi bakghone ukwenza umsebenzi ababekelwe wona ukuthi bawenzele abantu;                                                                                    
(c) ukurhabeka kokutjhuguluka kwaborhulumende beendawo kunye nokulungisa iinqabo ezivimbela abomasipaladi bangakghoni ukwenza umsebenzabo kuhle, nokulwa neentjhijilo eziphathelene namaphethini we-apartheid ngendawo emadrobheni. 

2.8. IKhabinethi ibikelwe ngamalungiselelo weKhetho laboMasipalada langomNyaka wee-2016, yabe yavuma nokuthi kusungulwe isiQhema esimVango waboNgqongqotjhe kunye nesiQhema esizakuSebenza ngamaKhetho waboMasipalada. IKhabinethi ibuye yavumela nokudluliselwa ePalamende kwamatjhuguluko womThetho ka-1998, weenJamiso zikaMasipalada weeNdawo zemaKhaya ( umThetho we-117 womNyaka wee-1998), kobanyana uMengameli ( phambilini kwakunguNgqongqotjhe) azokubeka ilanga nenyanga, nomnyaka, ekuzakubanjwa ngawo ikhetho labo boke abomasipaladi. Ikhetho labomasipaladi lika-2016 lizakuba likhetho lesine solo iSewula Afrika yathoma ukubuswa ngedemokhrasi; selasendimeni ehle-ke namalungiselelo   wokuqinisekisa ukuthi ikhetho labomasipalada elizakweli liba yipumelelo njengamanye akhe abanjwa ngeenkhathi ezidlulileko.                                                                                                      

3. Imithethomlingwa                                                                                    

3.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugululwako wezobuLelesi womNyaka wee-2014 (ImiLandu yezomSeme nePhathelene nalokho). UmThethomlingwa lo ukhuluma ngezahlulelo ezimbii ezihlukeneko zeKhotho yezomThethosisekelo, ngokutjhugulula iindinyana ezifaneleko zomThetho wezobuLelesi (ImiLandu yezomSeme nePhathelene nalokho) njengokuTjhugululwa kwawo ngomnyaka wee-2007, kobanyana uzokulekelela ubujamo bagadesi bokuba lilize lakolize emthethwenisisekelo. Umnqophosisekelo wendinyana ye-15 nendinyana ye-16 yomThetho lo, kuvikela abantwana abangaqaphazeleka lula ngokukhahlunyezwa babantu abakhulu ngezomseme, awuzukuqaphazeleka ngamatjhuguluko aphakanyiswako la.                                  

Isiphakamiso esethulweko sokutjhugulula indinyana yama-50 nendinyana yama-51 yomThetho lo, sinqophe ukuphumelelisa ikambisolawulo ethi kuqalelelwa ihlalakuhle engehle kinazo emntwaneni kikho koke okuphathelene nomntwana, ngombana ngilokho okuqakatheke ukudlula koke kokuphathelene naye.

3.2. IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho weeNdaba  zoBulungiswa womNyaka wee-2014. UmThethomlingwa lo utjhugulula imiThetho embadlwana, ebeyisetjenziswa mNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ukulungisa imiraro eyenzeka mbala ngomnqopho wokuphakamisa ukuphumelela kokusebenza nokuziphendulela kwehlangano.                                                                                      

3.3. IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende kwesilingelelo somThethomlingwa wokuTjhugulula umThetho wamaBhanga, womNyaka wee-2014. 

Amatjhuguluko womThetho wezamaBhanga womNyaka we-1990 (umThetho wama-94 we-1990), aphakamisa isandla sevikeleko lamabhanga kobanyana ikoro yezeemali izokuvikeleka ngcono, ngokunjalo nabantu abafaka iimali zabo emabhanga bavikeleke ngcono.                                                                                                                            

Ekukhuthazeni ukusebenza kuhle kwehlelo lemabhanga, kuqakathekile ukuthi ukulawulwa kwamabhanga kwenziwe ngamazinga wekambiso ehle neyamazwe ngamazwe.

UmThethomlingwa lo unqophe ukuphakamisa amandla womphathi webhanga lokha ibhanga isese ngaphasi komPhatheli, ngoku:

(a) thola enye indlela yokuvuka kwebhanga ebujameni ekibo,
(b) kghonakalisa ukudluliselwa kwayo yoke namkha kwengcenye yebhizinisi yebhanga kiloyo ozakuthatha ibhanga leyo, ngaphasi kwendinyana yama-54 yomThetho wamaBhanga; kunye 
(c) nokukghonakaliswa kwamagadango angehla mPhatheli webhanga..

4. Ubujamo beKhabinethi Ngeendaba  ezenzeka esiKhathini saNje            

4.1. IKhabinethi iyakubuka ukuhlangana kokusebenzisana hlangana kwakarhulumende, umphakathi namaziko wezefundo ekuphakamiseni ifundo yelutjha nekukhuthazeni ukuhlonyiswa ngamandla welwazi, okwenze ukuthi uMengameli u-Jacob Zuma abe avule i-Thusanani Foundation.                                                                            

Ihlangano engasebenzeli inzuzo yemali le, edoswa phambili lilutjha, izakuvala ukutjhiyana ngendima yefundo hlangana kwabafundi beenkolo zamabanga aphezulu eendaweni zemakhaya nabafundi beenkolo zamabanga aphezulu eendaweni zemadorobheni; lokho-ke kuzakwenza ukuthi abafundi basebenze ngcono eemfundweni zabo. Kuzokuvulwa imifundalize emibili, isiKhwama seeMali i-Pixley ka-Isaka Seme, ne-Johnstone Mfanafuthi Makhathini International Scholarship Fund. 

4.2. IKhabinethi ithokozile ngokubuyiswa kweendumbu zabantu ababhubhela engozini yokugirika komakhiwo wesondo eLagos, e-Nigeria, mhlana ali-12 kuKhukhulamungu wee-2014.

IKhabinethi iyayibuka imizamo engaphelelwako yalabo ababe nesandla ekubuyisweni kweendumbu zamaSewula Afrika abhubhele e-Nigeria, begodu iyazithokoza neemphathimandla ze-Nigeria ngokusebenzisana kwazo kuhle neemphathimandla zikarhulumende weSewula Afrika ekwenzeni ukuthi umsebenzi lo wenziwe msinyana, njengombana bekumsebenzi olikhuni kangaka nje.

URhulumende usagarela phambili ngokusekela imindeni ekhanjelweko kilesisehlo se-Nigeria, begodu wethemba nokuthi isekelo lakheli lizayilekelela imindeni ekhanjelweko le ithole ukuthobeka nokucola eMoyeni.

Sizakuqinisa imizamo yethu ukuqinisekisa ukuthi lawa amanye amaSewula Afrika angasekho ali-11 asasele khona le e-Nigeria abuya ekhaya ngaphandle kokuriyada ngokungakafaneli. IKhabinethi izwakalisa ukuthokoza kwayo kiwo woke amaSewula Afrika ngokubumbana abe sisizwe sinye ngalesisikhathi sobudisi.

IKhabinethi ilila imbiko emndenini ka-Dennis Furhri ongasekho, obhubhele emsebenzini abekathunywe wona wokuyokubuyisa amaSewula Afrika lawo agirikelwa mumakho khona e-Nigeria mhlana ali-12 kuKhukhulamungu wee-2014. ISewula Afrika ilobe isisebenzi sombuso ebesisebenza ngokuthembeka nangokuzinikela. 

4.3. IKhabinethi ithokozela ukukhethwa kwesiqhema esizijameleko esizokuphenya ngeemphathimandla zanje nezesikhathi esidlulileko zeZiko eliButhelela umThelo leSewula Afrika (i-SARS), kanti-ke ikhombela umphakathi ukuthi unikele isiqhemesi ithuba lokuraga iphenyo laso besiliqede.                                                                                              

Lokhu okwenzeka njenganje nge-SARS akukafaneli bona kucime umlando omuhle we-SARS njengeziko lombuso elisibonelo, elenza iqiniso lokuthi ilizwe leSewula Afrika linemali eyaneleko yokunzinzisa imisebenzi yalo yomphakathi neyomnotho.                                                                                                                            

4.4. IKhabinethi ithokozela umhlangano hlangana kweBhodi yeHlangano yaboFlayi (i-SAA), noNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende u-Lynne Brown kunye noNgqongqotjhe wezeeMali uNhlanhla Nene la bebakhulumisana khona ngengomuso lehlangano yaboflayi le, begodu iKhabinethi ilindele ukuthi umhlangano lo uveze imiphumela emihle ezakusiza i-SAA, iyibuyisele endimeni eyayikiyo phambilini, yokwenza imali neyokusebenza ngemithetho yoke elawula umsebenzayo.                                                                                       

4.5. IKhabinethi izoyisekela iyiqinise ipendulo yeZiko leeMali zeNarha phezu kwesiqunto se-Moody’s sokwehlisa izinga lamandla weSewula Afrika eenkweledeni liyokuba yi-“Baa2/P-2” ukusuka ku-“Baa1/ P-2”, ibuyekeze nesilinganiso samandla wekghono leenkwelede sibe ngesihle nesinzinzileko, ukusuka kesimbi, njengoba izinga lamandla weSewula Afrika eenkweledeni lehliswe ngesikhathi sokuhluma komnotho kabuthaka kangaka nje.                                                                                                                        

IKhabinethi izokubuyelela iqinise igama lokuthi umTlamo wokuKhibelela sewuvele uwenze amaqalontanzi amagadango wokuhlumisa umnotho, njengamaphrojekthi amakhulu nje afana nawesiporweni, naweenjamiso zamandla kunye nawamakhumulo wemikhumbi azakuphakamisa amasiso.

Kilelihlandla lokukhibelela kuzokuqalelelwa nokukhanjiswa msinyana kwamatjhuguluko wezakheko ekusasetjenzwa ngazo njenganje, amagalelo wazo azakusekela nokuhluma komnotho.

4.6. IKhabinethi yethukile yabe yadana ngokuziphatha kwamanye amalunga wePalamende ePalamende mhlapha nje. Ukuziphatha okunjaya kuphambana nommoya    wokuzabalazela kwethu ikululeko, futhi kuyaphambuka endleleni yekhambo esele silikhambile lemiNyaka ema-20 yeKululeko.                                                                                                                                              

Isithunzi sePalamende njengesijamiso seNtando yeNengi kufanele bona sivikelwe ngiwo woke amalunga. Ukuziphatha ngendlela ephume endleleni kubulala isibopho sawo woke amaSewula Afrika, kanti kunjalo nje kuphambukisa nePalamende emsebenzini nendleleni yayo yokuqalelela ukuhlonitjhwa komThethosisekelo nemibandela yawo.

5. Iminyanya Ezako                            

5.1. UMengameli u-Jacob Zuma uye emhlanganweni weKomitjhini yamaZwe amaBili, iSewula Afrika ne-Botswana (i-BNC ) e-Gaborone, e-Botswana, mhlana ama-20 kuSinyikhaba wee-2014. I-BNC isese yikundla eqakatheke khulu yokuqinisela kiyo ubudlelwana bokusebenzisana kwamazwe amabili la.

5.2. UMengameli uZuma uzokwamukela uMengameli wePalestina u-Mahmoud Abbas ePitori ukusukela mhlana ama-26 ukuyokufika nakama-27 kuSinyikhaba wee-2014. Ivakatjhweli lizokwakhelela phezu kobudlelwana obuhle esele vele buqinile hlangana kweSewula Afrika nePalestina, esolo bathoma ngemihla yomzabalazo wekululeko. Imikhulumiswano yaboMengameli ababilaba izokuqala ubudlelwana hlangana kweSewula Afrika nePalestina, neHlelo lokuThula le-Middle East nekuthini iSewula Afrika ingasiza njani emzabalazweni oragela phambili wePalestina wokufuna ikululeko newokuzijamela.                                                                     

5.3. ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa uya emhlanganweni wesiBili weenKhulu we-Turkey ozokubanjelwa e-Malabo, e-Equatorial Guinea mhlana ama-21 kuSinyikhaba wee-2014. Umnqopho womHlangano weenKhulu lo kulinganisa indima esele yenziwe “liHlelo eliHlanganyelweko lokuPhumelelisa nokuSebenzisana lika-2010-2014 elihlangana kweSewula Afrika ne-Turkey.”                                                        

Lelihlelo lokusebenzisana lisiza etuthukweni ye-Afrika, ngeminqopho eyabekwa yiHlangano yeBumbano le-Afrika nge-Ajenda yomNyaka wee-2063.                                                    

ISekela likaMengameli u-Ramaphosa, njengoSihlalo womKhandlu wezeNtumbantonga eSewula Afrika (i-SANAC), uzokukhuluma embuthanweni weLanga leNtumbantonga lePhasiloke mhlaka 1 kuNobayeni wee-2014 e-Virginia, eLejweleputswa, eFreyistata, ngaphasi kommongondaba othi: “ Akunahlazo, Akunabandlulo”.             

ISewula Afrika seyinendima ekulu kumbi ekuphumeleliseni iminqopho yeHlelo lokuLwa neNtumbantonga neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), iSifo sesiFuba kunye nezifo ezithathelanwa emsemeni ngehlelo lomNyaka wee2012–2016. Okumbi-ke nokho kukuthi ihlazo lokunanyathiselwa ngobumbi bokugula kunye nokubandlululwa ngenca yokugula solo kusiliyo ekuphunyelelisweni kwehlelo lokucitha intumbantonga, begodu kusiliyo nekuthathweni kwamagadango wokuvikela ukungenwa yingogwana yentumbantonga.                                                      

IKhabinethi ikhombela woke umphakathi ukuthi ubasekele, ubasize bewamukele labo abanengogwana yentumbantonga nalabo esele bangenwe yiNtumbantonga. Woke amaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi azivikele nakaya emsemeni; azihlolisele i-HIV kanye ngomnyaka ubuncani bakhona, kobanyana umuntu azozazi ubujamo bakhe, azi nangokukhandelwa kweNtumbantonga, nangokwelatjhelwa yona, nangokutjheja nokusekela; amadoda nabesana basoke. 

5.4. UmNyango wezeBhoduluko uzokuhlanganyela nezinye iinqhema  esetjhinini yama-20 yeKhonferensi yeenQhema (i-COP20) kunye nesetjhini yetjhumi yeKhonferensi yeenQhema ezakusebenza njengomHlangano weenQhema zesiVumelwana se-Kyoto (i-CPM10), ezokubanjelwa e-Lima, ePeru, ukusukela mhlana li-1 ukuyokufika nakali-12 kuNobayeni wee-2014.                                                                                  

IKhonferensi ye-Lima yezokuTjhugutjhuguluka kobuJamo beZulu iqakatheke khulu ekuphethweni ngepumelelo kwemikhulumiswana yesivumelwana somnyaka wee-2015. Ubujamo obuvunyiweko beSewula Afrika emikhulumiswaneni le bukhambisana neenrhuluphelo zelizwe kunye nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke.               

5.5. UmNyango wezobuKghwari namaSiko kunye nomNyango wezemiDlalo nezokuziThabisa izokusingatha ihlandla lesibili leLanga lemiDlalo namaSiko lokuHlonipha uMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela e-Union Buildings, ePitori, mhlana ama-2 kuSinyikhaba wee-2014, ngaphasi kommongondaba othi:  HLANGANANI: Indoda yiNye, Isitjhaba Sinye, Umgidingo Munye.  

IKhabinethi ikhuthaza woke amSewula Afrika ukobana ahlanganyele emidlalweni yomphakathi, ngoba inamandla wokubuthelela abantu beSewula Afrika ndawonye. Umnyanya lo godu ulithuba lokuthokoza amagugu neenrhuluphelo zikaMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela, kanti godu injalo nje iyasikhanyisela nangeendlela esingaraga ngazo ilifa lakhe lobuhle asitjhiyele bona.                         

 5.6. IKhabinethi iyelele ukukhunjulwa kweHlelo lamaLanga ali-16 elitshwaya iminyaka eli-16 weJima lokuLwisana nokuKhahlunyezwa kwabaNtwana naboMma, ukusukela mhlana ama-25 kuSinyikhaba ukuyokufika mhlana ali-10 kuNobayeni. Ummongondaba wanonyaka uthi: “Ngibala Nami, Sithuthukisa iSewula Afrika Engananturhu Ndawonye.” Ngommongondaba lo , ijima lanonyaka linqophe ukuthuthusa nokuphakamisa ukuphandluluka ngokuvikeleka kwabantu abasikakazi nabantwana. Ijimeli godu liqalelele nokukhwezelela amadoda ukuthi abe balingani ekuphathisenwe nabo kilelijima, ale ukukhambisana nomukghwa wokukhahlunyezwa kwabantwana nabantu abasikazi.

6. Ukuqatjhwa                                

IKhabinethi ivumele iimphathimandla ezilandelakwezi ukobana zibekwe eenkhundleni ezilandelako:       

6.1. UNom. Thobile Maxin Lamati unikelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezabaSebenzi

6.2. UMma. U-Nthabiseng Bernadette Makhatha unikelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele: IPhiko leNdlela YokwEnza NamaZinga eZikweni leemBalobalo zeSewula Afrika.

6.3. Amalunga Angasiseenkhundleni Zokuphatha EBhodini YePhiko LokwePhulwa KwemiThetho YeNdlela        

a) UMma. uNomini Elizabeth Rapoo (ubuyiselwe esikhundleni sakhe, bewunguSihlalo),
b) UMma. uNomusa Zethu Qunta;
c) UPhrof. Tebogo Job Mokgoro;
d) UNom. Bryan Shuan Chaplog;
e) UNom. Benedict Matinise; kunye no-
f) U-Adv. Xolisile Khanyile.

6.4. UNom. Lefadi Lucas Makibinyane njengomPhathi oyiHloko we-Amatola Water.

6.5. AbaNqophisi beBhodi ye-South African Special Risk Insurance Association (SASRIA) Limited.

a) UNom. Mohamed Adam Samie (ubuyiselwe esikhundleni sakhe, bewunguSihlalo);
b) UNom. Ranti Mothapo (LiSekela likaSihlalo); kunye no-
c) Nom. Stephanus Hermanus Schoeman.

Imibuzo: Nom. Donald Liphoko

Inomboro yokuthintana: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore