A. Tindzaba Letimcoka Telive
1. Temnotfo
1.1. Sitatimende Senchubomgomo Yesabelomali Sethemu Lesemkhatsini sanga-2025 sicinisekisa kutinikela ekukhuleni kwetemnotfo
1.1.1. Ikhabhinethi isemukele Sitatimende Senchubomgomo Yesabelomali Sethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS) sanga-2025 njengencenye yemitamo lechubekako yahulumende yekuchubela embili kukhula kutemnotfo, kwacha imisebenti kanye nekulungisa tindleko telizinga lekuphila.
1.1.2. I-MTBPS imemetele kuntjintja kusuka esigabeni lesihlosiwe sekwehla kwemandla emali kuya ekwehleni kwemandla emali nga-3% ngco. Tinzuzo tekwehla kwemandla emali lokuhlosiwe ezingeni lemalingena yebuwena lokufaka ekhatsi kwenyuka kwetindleko telizinga lekuphila, kugcugcutela kusimama kwemanani entsengo ngaleyo Ndlela kuvikelwe emandla ekutsenga, kwesekelwe kusatjalaliswa ngalokulinganako kwemalingena, kanye nekuvikela kongiwa kwemali. Ezingeni letemnotfo lomkhulu, inhloso kukwesekela lutjalomali etimphahleni nekongiwa kwemali nemcebo kanye nekwenta kancono kusimama kwemali lokutintfo letimcoka kubatjalimali nekukhula kwetemnotfo. Licembu lelwatitsite Letemafa Avelonkhe/Libhangesilulu lelenta letincomo kutsi kube nalengucuko esimeni seNchubomgomo Yetetimali, labuka tinkinga taloluntjintjo kodvwa ngekubuka tonkhe tingoni Ikhabhinethi yelulekwa ngendlela lencono yakhulu yalelive kulesikhatsi sanyalo.
1.1.3. I-MTBPS yaphindza futsi yacinisekisa kutinikela kwahulumende ekuletseni tinsita letimcoka letifananana netemphilo, temfundvo, kanye nekuvikeleka kwalabaphuyile ngekusebentisa tibonelelomali tahulumende aphindze futsi achubele embili lutjalomali esakhiweninchanti sahulumende lesifanana netemandla, temanti netekutfutsa.
1.2. Luklayo Lwekota Lwetebasebenti lubika kutsi imisebenti lengetulu kwe-248 000 yakheka ngeKota ye-3 yanga-2025.
1.2.1. Ikhabhinethi ilwemukele Lubalobalo LwaseNingizimu Afrika Lwekota lolwabika imisebenti lengetulu kwe-248 000 ngeKota ye-3 yanga-2025, ngaleyondlela kwandza kwelizinga lebantfu labacashiwe baba sigidzi le-17.1 kanye nelizinga lekungacashwa lehla ngemaphesenti la-1.3 ku-31.9% ngekota.
1.2.2. Leminengi imisebenti yarekhodwa kakhulu kutekwakha, kutetinsita temmango netenhlalo, kanye nasemikhakheni yetekuhweba, Ikhabinethi ijabulile ngelizinga lekwakheka kwemisebenti etindzaweni letimcoka temnotfo. Imisebenti leminengi emkhakheni wetekwakha kuhambisana nekubeka embili kwahulumende kutfutfukisa tekwakha lokucatsaniswa nesabelomali sesakhiwonchanti setigidzigidzi sinye seMarandi njengaloku kumenyetelwe ngesabelomali sanga-2025 futsi kwacinisekiswa nge-MTBPS yanga-2025.
1.3. Kufika kweTivakashi letitigidzi le-7.6 emkhatsini waBhimbidvwane neNyoni 2025
1.3.1. Ikhabhinethi iyakwemukela lokufika kwetivakashi temave emhlaba letitigidzi le-7 634 261 letirekhodiwe emkhatsini waBhimbidvwane neNyoni 2025, lokukhombise kwenyuka lokuhle kwe-1 108 222 yetivakashi nakucatsaniswa ngesikhatsi lesifananako nga-2024 kanye nekucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyindzawo lephuma embili emhlabeni wonkhe levakashelwako.
1.3.2. Kukhula ngemandla kwemakethe lemcoka lafake ligalelo yiMphumalanga Lesemkhatsini nga-58%, iYurophu akhula nga 29%, emamakethe lemcoka e-Afrika akhula nga-28%, eNyakatfo Melika nga-22%, e-Asia nga-11%.
1.4. I-Biovac yaseNingizimu Afrika ikhicita Sigomo (Umutsi/Umjovo weKugoma) seKholera – sekucala emlandvweni wesigomo sekukhicitwa lapha eNingizimu Afrika
1.4.1. Ikhabhinethi ihalalisele i-Biovac kanye neLitiko Letemphilo neLesayensi, Bucwepheshe Netingucuko Letinsha ngekwetfula umgomo wekucala lokhicitwe lapha eNingizimu Afrika, emlandvweni walelive.
1.4.2. Kukhona kwe-Biovac kutsi ikhicite lomgomo weKholera lapha eNingizimu Afrika kuyinkhomba yekutfutfuka kutemitsi yekwelapha, tesayensi netebucwepheshe kanye nekukhula ngekwemachuzu kusukela ekupakisheni imitsi njengemgomo we-BNG kuya ekukhoneni kwakha umgomo ngalokuphelele. Budlelwane emkhatsini we-Biovac neMkhandlu Welucwaningo Lwetesayensi Yebantfu ne-CSIR kukhomba kuhlanganiswa kwemakhono ahulumende kulungisa tinsayeya talelive.
1.4.3. Ikhabhinethi iyayetsemba i-Biovac, nebalingani bayo, ligalelo layo lesikhatsi lesitako ekulweni netifo lapha eNingizimu Afrika nase-Afrika ngekwakha tigomo letigcile etimphawini letigcogcelwe ndzawonye tetifo telivekati letfu.
2. I-G20
2.1. Emalanga Layimfica Lasasele Ekulungela Ingcungcutsela ye-G20
2.1.1. Njengaloku sekusele emalanga layimfica(9) kutsi Ingcungcutsela Yebaholi be-G20 ngamhla tinge-22 namhla tinge-23 Lweti 2025, e-NASREC eJozi, Ikhabhinethi iyatsemba kutsi iNingizimu Afrika ikulungele kungenisa ngemphumelelo Ingcungcutsela ye-G20 kulelivekati lase-Afrika.
2.1.2. Hulumende ukulungele futsi kutsi angenise ngemalanga lasihlanu (5), Ingcungcutsela Ye-G20 Yetenhlalo kusukela mhla ti-18 kuya mhla tinge-20 Lweti 2025 lapha eHhotela laseBirchwood kanye nase-OR Tambo Conference Centre, e-Ekurhuleni.
2.1.3. Kusukela yatsatsa tintsambo tekuba nguMengameli we-G20, iNingizimu Afrika seyingenise imihlangano yekulungiselela le-130 lengazange ibe netihibe futsi yasebentisa lelitfuba kukhombisa kwehlukahlukana kweTifundza tetfu kanye netindzawo tekuvakashelwa. Tonkhe tifundza tingenise imicimbi yekulungiselela Ingcungcutsela ye-G20.
2.1.4. Emasu laphelele etekuphepha nekuvikeleka aleNgcungcutsela Yebaholi ayalawulwa futsi achunyaniswa tinhlaka tetekuvikela letifanele. Mengameli utawuHambahamba eMabaleni ase-NASREC ngaLesihlanu, mhla ti-14 Lweti 2025, abuke.
2.1.5. Umhlangano wekwetfulela betindzaba mayelana neSimo Sekulungela i-G20 utawubanjwa ngeLisontfo, mhla ti-16 Lweti 2025 kute kwatiswe takhamuti kanye nalabatsintsekako bemhlaba wonkhe, lokufaka ekhatsi libanga leselihanjiwe kusukela iNingizimu Afrika yatatsa Lihhovisi Lebungameli le-G20 ngeLweti 2024.
3. Temandla
3.1. Ikhabhinethi isemukele simemetelo se-Eskom lesitsi Umlawuli Wavelonkhe Wetenuzi ivume imvume yeminyaka lenge-20 kutsi yengetwe yeKoeberg Unit 2, leyenta kutsi kusebenta kwayo kudzimate kube mhla ti-9 Lweti 2045. Loku ngulokumcoka lokulibanga leselihanjiwe lelicinisa kubakhona kwemandla kwesikhatsi lesidze lapha eNingizimu Afrika nekukhombisa kutinikela kwe-Eskom kugcina emazinga emhlaba ekuphepha kutenuzi.
3.2. Ikhabhinethi yasemukela simemetelo seMlawuli Wavelonkhe Wetemandla waseNingizimu Afrika (i-Nersa) ngekubhalisa tisetjentiswa letinsha tesiphehlamandla le-181 ngesikhatsi sekota yesibili yemnyakatimali wanga-2025/26.
3.3. Letisetjentiswa timelele emandlakwenta lahlanganisiwe la-1 401 MW kanye nelutjalomali lolulinganiselwa etigidzigidzini letinge-R30.78.
4. Temave Emhlaba
4.1. INingizimu Afrika ikhetse Sihlalo Wesikhashana we-SADC eNgcungcutseleni Lengaketayeleki ye-SADC Yetinhloko Tembuso
4.1.1. Ikhabhinethi yaniketwa lwatiso lwakamuva lolumayelana nemphumela weNgcungcutsela Lengaketayeleki ye-SADC Yetinhloko Tembuso naHulumende leyabanjwa mhla ti-7 Lweti 2025 kanye nekukhetfwa kweNingizimu Afrika njengaSihlalo wesikhashana we-SADC kudzimate kube yinyanga yeNgci 2026 eNgcungcutseleni.
4.1.2. Kuba nguSihlalo we-SADC kweNingizimu Afrika Kwesikhashana kute kube yinyanga yeNgci 2026 futsi itawuchubeka ne-ajenda yeMadagascar njengobe yemukelwe yi-SADC ''yekugucuka kwetimboni, Kugucuka Kwetekulima kanye neKugucuka Kwetemandla mayelana ne-SADC lenemandla”.
4.1.3. INingizimu Afrika iba ngusihlalo wesikhashana ngemva kwekuhocisa kweMadagascar kuba nguSihlalo kute igcile ekusimamiseni kwalelo live ngemuva kwemibhikisho yemmango lesandza kwenteka.
4.1.4. I-SADC imhalalisele Umhlonishwa Solwati Arthur Peter Mutharika, Mengameli waseRiphabhlikhi yaseMalawi; Umhlonishwa Dkt. Patrick Herminie, Mengameli waseRiphabhlikhi yaseSeychelles; kanye neMhlonishwakati Dkt. Samia Suluhu Hassan, Mengameli wase-United Republic of Tanzania, ngelukhetfo lolutsandza kubanjwa emaveni abo.
4.1.5. I-SADC ivakalise kudzabuka kwayo emindenini lelahlekelwe ngulabatsandzekako bayo ngesikhatsi semibhikisho lesandza kwenteka eRiphabhliki yaseMadagascar ngenyanga yeNyoni, nekutsi ikakhulu e-United Republic of Tanzania.
4.2. Kulandvwa kulamanye emave: Kusebenta Kwebulungiswa eNingizimu Afrika
4.2.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nenchubekelembili nesicelo seNingizimu Afrika sekulandvwa kulamanye emave ngenca yetento tebugebengu: eBotswana naseMalawi.
4.2.2. Ikhabhinethi iwucinisekisile umtsetfomgomo lotsi bonkhe bantfu labasolwa ngebugebengu kufanele kutsi babukane nebulungiswa eNingizimu Afrika futsi bentiwe kutsi batilandze ngalokuphelele ngekulandzela umtsetfo nekutsi Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukisa Umtsetfosisekelo litimisele kufaka sicelosikhalo sincumo senkantolo yaseMalawi mayelana neMnu. Bushiri.
B. Tincumo teKhabhinethi
1. Sichibelo seNchubomgomo Yekumelela Umbuso Ngekwemtsetfo
1.1. Ikhabhinethi yakuvuma kuchitjelwa kweNchubomgomo Yekumelela Umbuso Ngekwemtsetfo. Injongo yalesichibelo kuvumela kutsi kube nekumelelwa ngekwemtsetfo kwebasebenti beMbuso, lokufaka ekhatsi basebenti bembuso baphambilini, emalunga etebulungiswa nemalunga esigungu lesiphetse, ngemva kwekwenta imisebenti yabo kuleto tikhundla.
1.2. Lesichibelo sitawufaka ekhatsi basebenti beMbuso, emalunga etebulungiswa, nemalunga esigungu lesiphetse nakacelwe kutsi atewusita eMakhomishini Eluphenyo, ngemva kwekwenta imisebenti imisebenti yabo njengebasebenti bembuso, emalunga etebulungiswa kanye nemalunga esigungu lesiphetse.
2. INingizimu Afrika icala inhloso yayo yekuBhidela Imidlalo YeMa-olimphiki yanga-2023 nome yanga-2040
2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi live leNingizimu Afrika libe neTinkhulumiswano letichubekako ne-IOC njengencenye yenhloso yayo yekubhidela Imidlalo ye-Olimphiki yanga-2036 nome yanga-2040. Lenkhulumiswano lechubekako ne-IOC ikucocisana kwekulungiselela nekuhlwaya lokumcoka ekuchubeni embili inhloso yeNingizimu Afrika yekubhidela emalungelo ekungenisa Imidlalo Yema-olimphiki neMa pharalimphiki nga-2023 nome nga-2040.
2.2. Ikhabhinethi iyatetsemba ngekulungela kweNingizimu Afrika kungenisa Ema-olimphiki ngenca yekubakhona kwesakhiwonchanti lapha eNingizimu Afrika.
3. Luhlelo Lwesihlanu Ngalokufanele Kwentiwe Ngekusebentisa Bantfwana (i-CLPA) lweNingizimu Afrika nga-2025 kuya nga-2029
3.1. Ikhabhinethi yayivuma i-CLPA yeSihlanu, lesebenta njengeluhlakamsebenti lwavelonkhe lwalelive lwekulwa nekusebentisa bantfwana. Le-CLPA ingumtamo loholwa nguhulumende lokuhloswe ngawo ekuciniseni umtsetfo nekucinisekisa kuwugcina, kucaphelisa ummango kanye nekuchumanisa imitamo netinhlangano temmango kute kwesekelwe bantfwana labatsintsekako ekusetjentisweni. Kwakhela kususelwa etifundvweni tasetigabeni taphambilini, lesigaba sesihlanu kuhloswe ngaso kwenta ncono tingenelelo letihlalanganisiwe naletihlosiwe, ngekugcizelela kungenelela masinyane kanye nekwesekela lokuphelela kwebantfwana labasebungotini nalabatsintsekile.
4. Kususwa kwesimo sekugcina isebenta i-Pebble Bed Modular Reactor (i-PBMR)
4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kususwa kwesimo sekugcina i-Pebble Bed Modular Reactor isebente kute kuvumele iNingizimu Afrika kutsi ichubeke nekutfutfukisa bucwepheshe be-PBMR.
4.2. Lesincumo sitawuchubela embili sifiso lesikhulu seNingizimu Afrika sekutibandzakanya emafutseni enuzi kanye nekubeka lelive esimeni sekutsi lidlale indzima ekutfutfukisweni kwe-Small Modular Reactor Technology.
4.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kwendluliswa kwenkampani ye-Pebble Bed Modular Reactor yasuswa e-Eskom yayiswa ku-NECSA.
C. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wetebuholi Bendzabuko yemaKhoi-San
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetebuholi Bendzabuko yemaKhoi-San, wanga-2025. LoMtsetfosivivinyo uphendvula sijubo seNkantolo Yemtsetfosisekelo leyatsi Umtsetfo Wetebuholi bemaKhoi-San Nendzabuko wanga-2019 awukho emtsetfweni, ngenca yekutibandzakanya kwemmango lokungakaneli ngesikhatsi sekuphasiswa kwawo ePhalamende.
1.2. Nga-2024, Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetebuholi bemaKhoi-San Nendzabuko, lobuyeketiwe wanga-2024 kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo lobuyekiwe utawuniketa hulumende litfuba ekutsi ihambisane nemyalo weNkantolo Yemtsetfosisekelo. LoMtsetfo Wetebuholi bemaKhoi-San Nendzabuko wanga-2019 ungene esikhundleni seMtsetfo Wetebuholi Bendzabuko Neluhlaka Lwekubusa wanga-2003.
D. Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele
1. Mnu. Mashwahle Joseph Diphofa njengeMcondzisi Jikelele (i-DG) eTikweni Letendzabuko (kuvusetelwa kwenkontileka).
2. Kukhetfwa kwemalunga eTemandla Avelonkhe aseNingizimu Afrika
3. Kukhetfwa kweBacondzisi lababili Langekho eSugungwini Lesiphetse eBhange Letemhlaba
i. Mnu. Basil Mpumelelo Maseko; kanye
ii. NaMk. Siphumelele Balungile Dlungwane.
4. Kukhetfwa futsi kweBacondzisi lababili Labangekho eSigungwini Lesiphetse kuBhodi yeLibhange Letekutfutfukisa Emave Laseningizimu ye-Afrika
iii. Mnu. Kenneth Willy Brown; kanye
iv. naMk. Dinao Modirwadi Lerutle.
5. Kukhetfwa kwemalunga eSikhungo Savelonkhe Setekutfutfukisa Emandla saseNingizimu Afrika (i-SANEDI)
i. Mnu. Sicelo Goodwill Xulu (sihlalo)
ii. Mk. Nonkosi Koranteng (sekelasihlalo)
iii. Solwati. Anastassios Pouris kanye
iv. naMk. Octavia Matshidiso Matloa
A. Lwatisomuva kuKhabhinethi
1. Sikhwama se-Junior Mining Exploration (i-JMEF)
1.1. Ikhabhinethi itfole lwatiso lwamuva lolumayelana nemsebenti we-JMEF, lokufaka ekhatsi inchubekelembili lemayelana netinkhokhelo tekucala nemasu ekugucula i-JMEF ibe sikhwama lesitimele. Ikhabhinethi iyivumile i-JMEF nga-2022 kwesekela emabhizinisi etimayini lafanelekile alabancane kutsi achube imisebenti yekuhlwaya. Ngaleso sikhatsi esikhwama sibeke umgomo wekuheha lokungenani 5% kuhlwaya kwetindleko kwemhlaba wonkhe lapha eNingizimu Afrika.
1.2. Kusukela sacala, lesikhwama sesisungule tinhlaka tekubusa kanye nekwetfula i-Window 1 lokuhloswe ngayo timbiwa letimcoka letifanana nekhopha, inikheli, igrafayithi, ilitiyamu kanye netimbiwa letingakavami. Ngesikhatsi sekuvuleka kwalesikhatsi, kube nekufakwa kweticelo leti-119 letenta tigidzigidzi le-R3.7 ekusiteni leticelo ngemali letatfolwa. Kuleti, ticelo letinge-46 letatfolakala kutsi tifanelekile, lokwakhomba inshisekelo lenemandla yebatjalitimali kanye nelutjalomali lolumcoka lolungabakhona.
2. Inchubekelembili lamayelana nekufezekiswa kwalenye indlela yekusita ngetimali kute kwentiwe igridi yavelonkhe kutsi yesimanjemanje futsi yandziswe.
2.1. Ikhabhinethi yatiswe ngalamafisha mayelana nenchubekelembili nekufezekiswa kwaletinye tindlelo telusitomali tekwenta igridi yavelonkhe kutsi ibe yesimanjemanje futsi yengetwe, lokufaka ekhatsi kusungulwa kwe-Independent Transmission Project Office (i-ITPO) ekhatsi ku-Independent Power Producers Office. NgeNgongoni 2023, Ikhabhinethi yavuma Luhlelo lwe-ITP kuvumela kutibandzakanya kwemkhakha lotimele ekutfutfukiseni, ekusiteni ngetetimali, kutekwakha kanye nasekusebenteni kwesakhiwonchanti sekundlulisa lesisha ngaphasi kweluhlakamsebenti lwekulawula lolungafihli.
2.2. Inchubekelembili lemcoka seyentiwe ekusebentiseni emamodeli lamanye ekwengeta kuhambisa, ikakhulu macondzana neKwakha simondzawo lesivumako se-Independent Transmission Projects.
2.3. Igaba se-1 seLuhlelo lwe-ITP silindzeleke kutsi sivule kuhanjiswa lokusha kwetintsambo kwe-1 164km kanye nekwengeta emandla esiteshi lesincane. Kuchumana kwahulumende nebatjalitimali sekucinisekisa inshisekelo lenemandla yemakethe yekutibandzakanya ekwengeteni kuhanjiswa nasekwekheni luhlelo lwesimanjemanje. Kufakwa kugazethi yemitsetfosimiso yekuhanjiswa kwagezi kanye neKuncuma kweNdvuna kwakha incenye yalenchubekelembili.
3. Umbiko lomayelana nemiphumela yeNhlangano yase-Afrika Yebakhiciti Bedayimane (i-ADPA) luvakasho lolusemtsetfweni loluya eRiphabhliki yaseBotswana
3.1. Ikhabhinethi itfole umbiko lamayelana nemiphumela yeluvakasho lwemsebenti loluya eBotswana lokuhloswe ngalo kugcugcutela live laseBotswana kutsi libe lilunga leNhlangano yeBakhiciti Bedayimane (i-ADPA).
3.2. I-ADPA yasungulelwa kutsi igcugcutele kubambisana emkhatsini wemave ase-Afrika lakhicita idayimane, kwenta kutsi tinhlakamsebenti tihambisane, kanye nekucinisa umtselela wawo ngekuhlanganyela embonini yedayimane emhlabeni wonkhe. Nanome live laseBotswana lingulelinye lemave lamakhulu lakhicita idayimani lapha e-Afrika, leBotswana likhetse kutsi libe ngephandle kwe-ADPA kusukela yasungulwa nga-2006.
3.3. Ngenca yekuvakasha kweNdvuna Mantashe, leBotswana, ngekwekucabangela-nje livumile kujoyina i-DPA futsi lacela leNingizimu Afrika kutsi lichube lenchubo naMabhalane we-ADPA kutsi litibandzakanye njengemcapheli. Loluvakasho luphindze futsi lwacinisekisa budlelwane belisubuciko emkhatsini weNingizimu Afrika neleBotswana, nekutsi lelo nalelo live lingazuza njani kulelinye kutetimayini kanye nasentfutfukweni yalelivekati.
4. Budlelwane beTivumelwane te-Ejensi Yekusabalalisa (i-DDA) ne-Eskom
4.1. Ikhabhinethi itjelwe ngalamafisha mayelana ne-DDA futsi yakwesekela kufezekiswa kwayo. I-DDA yinkontileka lapho i-Eskom iyi-ejenti khona yekutsatsa Imisebenti yamasipala yekusabalalisa gezi, lokufaka ekhatsi kuyigcina isesimeni lesisebentako, kulungisa, kanye nekugcogcwa kwemalingena.
4.2. Loku kuhloswe ngako kulungisa tinkinga letinkhulu letifanana nesikweleti samasipala kanye nekungaletfwa kwetinsita, kanye nekuhlosa kwenta ncono kwetsembeka kanye nekusita bomasipala kutsi baphindze bakhone kulawula ematiko abo agezi.
4.3. Letivumelwane titindlela letimcoka tekubuyisela esimeni kuphatsa kahle Kwetimali, kwenta ncono kutfola futsi Imalingena kanye nekusimisa kuletfwa kwensita yagezi kubo bonkhe bomasipala njengencenye yeligunyakwenta leLitiko letemandla Nagezi kucinisekisa kwetsembeka, kungafihli kanye nemboni yekusabalalisa gezi ngalokusimeme.
B. Imicimbi Letako
1.1 Inyanga Yekucasheliswa Ngemalungelo Etekukhubateka
1.1.1 Lelive lihlonipha Inyanga Yekucasheliswa Ngemalungelo Etekukhubateka (i-DRAM) kusukela mhla ti-3 Lweti kuya mhla ti-3 Ingongoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kwakha Budlelwane Lobumhibahiba Ngekwelisu Lekufaka Ummango Lophila Nekukhubateka.” Lenyanga itawuchubeka kute kube Lilanga Lavelonkhe Nelemave Emhlaba Lebantfu Labaphila Nekukhubateka mhla ti-3 Ingongoni — Ikhabhinethi ijoyina bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ekukhutsateni kucasheliswa, kufaka wonkhewonkhe kanye nekulingana.
1.1.2 Hulumende uyachubeka nekuchubela embili kufezekisa kweMtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo lamayelana Nemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka, kucinisekisa futsi kutinikela kwakhe kute kwakhiwe ummango lofaka wonkhewonkhe lapho bonkhe bantfu labanekukhubateka kutsi bajabulele emalungelo ekulingana, sitfunti, kanye nekutibandzakanya lokuvakalako.
1.1.3 Nanome sekube nenchubekelembili ekuchubekiseleni embili emalungelo ebantfu labanekukhubateka, Ikhabhinethi icela yonkhe imikhakha yemmango kutsi idlale indzima yayo kususa tihibe letisasele kanye nekucinisekisa kufinyelela lokulinganako kwebantfu labanekukhubateka.
2. Letsema! Bantfu baseNingizimu Afrika Bumbanani kute Nicedze Budlova Lobucondziswe Kubomake Nasebantfwaneni.
2.1 Njengaloku sisondzela Emalangeni la-16 Emkhankhaso wekulwa neBudlova lobucondziswe kuBomake neBantfwana lutawuba kusukela mhla tinge-25 Lweti kuye kumhla ti-10 Ingongoni 2025 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Letsema: Emadvodza, Bomake, Bafana neMantfombatana basebenta ngekuhlanganyela kucedza Budlova Lobucondziswe Ebulilini Lobutsite Nekubulawa Kwabomake (i-GBVF)”. Ikhabhinethi ikhatsateke kakhulu kutsi nanome kunemitamo lehlanganisiwe yahulumende, yetinhlangano temmango, emabhizinisi kanye nemimango kubukana nalesibhuku, iNingizimu Afrika iyachubeka nekubukana nemazinga lamangalisako e-GBVF.
2.2 Kuphendvula kulamazinga laphakeme e-GBVF, hulumende ngaMabasa lonyaka wetfule Luhlelo Lwekuphutfumisa Lwetinsuku Le-90 Lwebudlova Lobucondziswe Ebulilini Lobutsite Nekubulawa Kwabomake (i-GBVF) kucinisekisa tinyatselo letiphutfumako naletihlanganisiwe tekulwa ne-GBVF kanye nekuphutfumisa kufezekisa kweLisubuciko Lavelonkhe lelimayelana ne-GBVF.
2.3 Loluhlelo lweTinsuku Le-90 lobeluholwa yiKlasta ye-JCPS yasebenta ngetingenelelo letiphutfumako naletinemtselela kute kubuyiselwe emuva lomkhubamvama lowenyukako we-GBVF kulelive. Loku kufaka ekhatsi kuphindza kusungulwe futsi kweLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) kucinisekisa kubambisana ekufezekiseni Lisubuciko Lavelonkhe Le-GBVF.
3. Ingcungcutsela Yavelonkhe Yetekwakha
3.1 Ingcungcutsela Yavelonkhe Yetekwakha itawubanjwa mhla ti-13 kanye namhla ti-14 Lweti 2025 eGauteng, itawube ingeniswe Litiko Letemisebenti Yahulumunde Nesakhiwo (i-DPWI) ngekuhlanganyela neBhodi Yekutfutfukisa Imboni Yetekwakha (i-CIDB).
3.2 Lengcungcutsela itawugcila etisombululweni letiphatsekako letimayelana nekuphutfumisa emaphrojekthi etekwakha, lokufaka ekhatsi kucinisa kuvikeleka kwendzawo, kwenta tinhlelo tekutsenga kutsi tihambisane, kwenta ncono tindlela tekukhipha umbiko, kanye nekucinisa kusebentisana emkhatsini wemikhakha letimele neyahulumende.
C. Imilayeto
1. Yekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nasemindenini:
• YaMk. Ntombazana Botha, makadzebona wemzabalazo neLisekela laphambilini leNdvuna Yetebuciko Nemasiko.
2. Yekuhalalisela
Ikhabhinethi ihalalisela futsi ifisela lokuhle:
• Nkkt. Joyce Pitso, Mnu. Mosotho Moepya labatawusebenta ngalokuphelele neLijaji Dhaya Pillay utawusebenta njengelilunga lesikhashana leKhomishini Yetelukhetfo yabokhomishana baseNingizimu Afrika. Ihalisela Mun. Mosotho Moepya ngekukhetfwa kwakhe kutsi abe ngusihlalo weKhomishini.
• Mk. Botseetse Kgaphola, ngekutsi atfweswe sicoco sekuba ngu-Nkht. (Lobuhle) waseNingizimu Afrika Wetekukhubateka.
• Licembu Lavelonkhe Lelibhola Letinyawo Lalabangephasi kwe-17 - Amajimbos, lelibe licembu lekucala laseNingizimu Afrika ecenjini leminyaka yabo kutsi lendlulele embili lengce sigaba semacembu eNdzebe Yemhlaba ye-FIFA Yalabangephasi Kweminyaka le-17 Budzala.
• Emabhokobhoko ngekuphumelela umdlalo wawo wesibili ku-Quilter Nations Series ngekwehula iFrance nga-32 – ku-17.
• Kaputeni weMabhokobhoko Siya Kolisi, ngekudlala kwakhe lihlandla le-100 ku-Test cap. Ube ngumdlali wemfica emlandvweni weMabhokobhoko kutsi azuze kudlala emahlandla la-100. Luhambo lwakhe loluvuselana lusinga lubufakazi bekucina nekutimisela.
• Sherwin Bryce-Pease umchumanisi wemave emhlaba weNhlangano Lesakata Ngemoya yaseNingizimu Afrika kanye nemtfwebuli wevidiyo Aaron Berbrick, ngekutsi bakhetfwe babe ngulabazuza igolide kuRicardo Ortega Memorial Prize yeNhlangano Yetekuchumana yaMhlabuhlangene.
• Mnu. Dan Marokane, Sisebenti Lesikhulu Sesigungu Leliphetse se-Eskom, ngekutsi akhetfwe njenge-Sunday Times Business Leader yeMnyaka wa-2025 emcimbini we-Sunday Times Top 100 Companies Awards.
• INigeria ngekuphuma eluhlwini lwe-Financial Action Task Force (i-FATF) ngekulandzela etinyatselweni teNingizimu Afrika. Loku kuyintfutfuko lenhle yelivekati lase-Afrika ngobe kunika i-Afrika kwetsembeka etimakethe tetetimali emhlabeni wonkhe, kwehlisa tindleko tekutsengiselana kanye nekukhutsata litsemba kubatjalimali.
Sikhishwe: Luhlelo Lwahulumende Lwekuchumana Nelwatiso (i-GCIS)
Imibuto: Mnu. Sandile Nene – Libambelasikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 712 2316

