A. Ezingundabamlonyeni
1. Zomnotho
1.1. IsiTatimende SomThethokambiso WeSabelo SeeMali SokuKhibelela (i-MTBPS) somNyaka wee-2025 Siqinisa Ukuhluma Komnotho
1.1.1. IKhabinethi isithokozele isiTatimende somThethokambiso wokuKhitjelelwa kweSabelo seeMali nokulungisa indaba yokukhuphuka khulu kweendleko zepilo. (i-MTBPS) somnyaka wee-2025, njengengcenye yemizamo karhulumende ephikeleleko yokuhlumisa umnotho, nokuvula imisebenzi, nokulungisa ukukhuphuka kweendleko zepilo.
1.1.2. I-MTBPS imemezele bona seyiyatjhida mvanje ekuqotheleni irherho letjhugulukontengo, kodwana seyiqale ukuqothela inani elithileko elinzinzileko, elimaphesende amathathu. Ubuhle bokuqothela itjhugulukontengo yenani eliphasi engenisweni namkha emrholweni womuntu ngamunye kukuthi kuvuleka nethuba lokukhandela ukuphakama kweendleko zepilo, kukhuthazeke ukuthi iintengo zinzinze, ngaleyindlela kuvikeleke amandla wokuthenga, kusekeleke ukusatjalaliswa kwengeniso ngokulinganiseka, kuvikeleke neemali ezibulungiweko. Ezingeni lomnotho opheleleko, umnqopho kusekela imalipheleleko yokusimisa ibhizinisi kube kuqiniswe ukunzinza kwemali, ekuzizinto eziqakathekileko zokuqinisa abasisi isibindi nokuhluma komnotho. Isiqhema seZiko leeMali zomBuso/leBulungelomali eliKhulu elenza isiphakamiso salelitjhuguluko lomThethokambiso wezeeMali, siqale ihlangothi elimbi lalelitjhuguluko, kodwana nasele kuqalwa mahlangothi woke wezinto, iKhabinethi iyeleliswe bona lendlela ngiyo ehle khulu kinazo zoke elizweni lekhethweli njenganje.
1.1.3. I-MTBPS ibuye yafakazela ukuzibophelela kwakarhulumende ngobutjha ekwenzeni ubungcono bezenzelwa eziqakathekileko ezinjengezepilo, zefundo, nokuvikelwa kwabachakileko ngeembonelelo zembusweni ukube ngahlanye kusekelwa amasiso womthangalasisekelo womphakathi anjengegezi, amanzi nezokuthutha.
1.2. IHlolomazizo Yenani labaSebenzi Yaqobe Kota Ibika bona yande ngabantu abangaphezulu kwama-248 000 imisebenzi evuleke ngekota yesiThathu yomnyaka wee-2025
1.2.1. IKhabinethi iyithokozele iHlolomazizo yeNani labaSebenzi yaQobe Kota ebike bona yande ngabantu abangaphezulu kwama-248 000 imisebenzi evuleke ngeKota yesiThathu yomNyaka wee-2025, ngaleyindlela-ke banda bayokuba ziingidi ezili-17.1 abantu abasebenzako, nenani langokomthetho labantu abangasebenziko lehla ngephesentheyiji phoyinthi eyi-1.3 layokuba yi-31.9% ngayo ikota le.
1.2.2. Njengoba kubikwe ukwanda kokuvuleka kwemisebenzi emagontrageni nje, nemisebenzi yomphakathi kunye nemakorweni wezerhwebo, iKhabinethi ithokozile ngokuphakama kwamandla emakorweni aqakathekileko wezomnotho. Ukwanda kwemisebenzi emagontrageni kukhambisana namaqalontanzi karhulumende wokwakhiwa nokuthuthukiswa komthangalasisekelo, okuthomana nesabelo seemali esiyithriliyoni yamaRanda eyabelwe umthangalasisekelo esAbelweni seeMali somNyaka wee-2025, sabe safakazelwa naku-MTBPS yomnyaka wee-2025.
1.3. Bayi-7.6 Yeengidi Abavakatjhibukeli Abafikileko hlangana kwakaTjhirhweni noKhukhulamungu 2025
1.3.1. IKhabinethi ithokozela ukufika kweemvakatjhibukeli eziziingidi ezili-7 634 261 ukusukela ngoTjhirhweni ukuyokufika kuKhukhulamungu 2025; lesisibalo seemvakatjhibukeli-ke sitjengisa ukwanda okuhle khulu kweemvakatjhibukeli zangaphandle ezande nge-1 108 222 nakulinganiswa nesikhathi esifanako ngomnyaka wee-2024, begodu lokhu-ke kufazela nokuthi iSewula Afrika ililizwe elikhamba phambili ngokuthandwa ziimvakatjhibukeli ephasini loke.
1.3.2. Iindawo eziqakathekileko lapho leziimvakatjhibukeli zibuya khona kuse-Middle East lapho zande khona ngama-58% iimvakatjhibukeli ezibuye khona, ezivela e-Europe zanda ngama-29%, ezivela eemakethe ze-Afrika zanda ngama-28%, ezivela eTlhagwini ye-Amerikha zanda ngama-22% kwathi ezivela e-Asia zanda nge-11%.
1.4. I-Biovac YeSewula Afrika ikhanda umjovo weKholera – ekuyinto yokuthoma ukwenzeka emlandweni wemijovo evezwe eSewula Afrika
1.4.1. IKhabinethi ithokozise i-Biovac nomNyango wezePilo wezeSayensi,zeThekhnoloji nezaMandla wokuSungula ngokwethulwa komjovo wokuthoma ukukhandwa bewudidiyelwe eSewula Afrika, emlandweni walelilizwe.
1.4.2. IKghono le-Biovac ukuveza umjovo weKholera eSewula Afrika kusitjengiso sokuthi iSewula Afrika seyithuthuke kangangani ngeentatha zobukhemisi, nangesayensi nangetheknoloji, begodu lokhu bekuligadango elitjengisa ukukhuphukela phezulu kwamandla wokudidiyela imithi, ukusukela emsebenzini wokuphakethela umjovo, njengomjovo we-BNG nje, ukuya ekghonweni lokwenza umjovo ngokwawo ngokuwudidiyela ukusukela phasi. Ukuhlanganyela kwe-Biovac nomKhandlu weSayensi yezeRhubhululo ngabaNtu (i-HSRC) nomKhandlu wezeRhubhululo ngeSayensi nezamaBubulo (i-CSIR) kusitjengiso sokukhwezeleleka nokukhuthazeka kwamandla wekghono likarhulumende ekulungiseni iintjhijilo zikarhulumende.
1.4.3. IKhabinethi inesiqiniseko nge-Biovac, nabahlanganyeli bayo ukuthi bazakughona ukuqeda izifo eSewula Afrika ne-Afrika ngokwenza kwabo imijovo eqalene nobunjalo bezifo/bamagulo welizwekazi le-Afrika.
2. I-G20
2.1. Kusele Amalanga Alithoba Bona Kufike UmButhano WabaRholi Be-G20
2.1.1. Njengoba sekusele amalanga alithoba nje ngaphambi komButhano wabaRholi be-G20 ozokubanjwa nakama-22 ukuya nakama-23 kuSinyikhaba 2025 e-NASREC, eJwasnisbhege, iKhabinethi inesiqiniseko sokuthi iSewula Afrika seyikulungele ukusingatha umButhano wabaRholi be-G20 ngepumelelo ekhonthinenthini ye-Afrika.
2.1.2. Urhulumende godu selakulungele ukusingatha umHlangano womPhakathi we-G20 wamalanga amabili, ukusukela kumhla we-18 ukuya nakama--20 kuSinyikhaba 2025 e-Birchwood Hotel ne-OR Tambo Conference Centre, Ekurhuleni.
2.1.3. Solo iSewula Afrika iphethe isikhundla sokuba nguSihlalo we-G20, seyisingethe imihlangano yamalungiselo eli-130, woke amalungiselelo akhambe kuhle abe asebenzisa ithubelo ukutjengisa ukwahluka kweemFunda neendawo zokuvakatjhelwa ziimvakatjhibukeli. Zoke iimfunda khezasingatha umhlangano wamalungiselelo we-G20.
2.1.4. Amahlelo apheleleko wezokuphepha nokuvikeleka kwemiHlangano yabaRholi be-G20 alawulwa abe ahlanganiswa eenjamisweni zokuphepha ezifaneleko. UMengameli uzakhe athathe ivakatjho lokuKhambakhamba aPhosa iLihlo emabaleni we-NASREC ngeLesihlanu nakali-14 kuSinyikhaba 2025.
2.1.5. NgoSondo nakali-16 kuSinyikhaba 2025 kuzokubanjwa umhlangano wobuJamo bokuLungela ukuSingatha imbedla yombuthano le, lapho izakhamuzi nababelani bazakuqinisekiswa khona ngobujamo bokulungela ukusingatha, ekubalwa hlangana nakho neenlinganisomaqha esele ziphumelele solo iSewula Afrika yathatha isikhundla sokuba nguSihlalo we-G20 ngoSinyikhaba 2024.
3. Zegezi
3.1. IKhabinethi isivumele isimemezelo sika-Eskom esithi i-National Nuclear Regulator iphasise ukwelulwa kwesikhathi selayisense sama-20 weminyaka se-Koebert Unit 2, ngaleyindlela yabe inikelwe ithuba lokusebenza bekube kumhla ali-09 kuSinyikhaba 2045. Lesi-ke silinganisoliqha esiqakathekileko esiqinisa ukuvikeleka kwegezi yeSewula Afrika isikhathi eside, begodu nesiveza ukuzibophelela kwe-Eskom emazingeni wezokuphepha wephasi loke.
3.2. IKhabinethi ibuye yavumela nesimemezelo se-National Energy Regulator of South Africa (i-Nersa) esithi sekutloliswe amajanareyitha amatjha ali-181 ngekota yesibili yomnyaka weemali wee-2025/26.
3.3. Amaziko wokusebenza la ajamele amandla wekghono ayi-1 401 MW nobungako bamandla wemali obulinganiselwa ema-R30.78 wamabhiliyoni.
4. Zamazwe Ngamazwe
4.1. ISewula Afrika Ibeke USihlalo WesiKhatjhana We-SADC Emhlanganweni OngakaVami WeenKhulu ZomBuso Ze-SADC
4.1.1. IKhabinethi ibikelwe ngomphumela womHlangano oNgakavami weenKhulu ze-SADC noRhulumende nakali-07 kuSinyikhaba 2025 nangokukhethwa kweSewula Afrika ukuthi ibe nguSihlalo wesiKhatjhana we-SADC bekube nguRhoboyi 2026 emButhanweni.
4.1.2. Nje-ke iSewula Afrika izakuraga nge-ajenda ye-Madagascar njengoba yamukelwa yi-SADC “Yokwandiswa kwamabubulo, amaTjhuguluko kezokuLima, kunye namaTjhuguluko wezeGezi we-SADC ekwazi ukuJamelana nemiHlobo yoke yobuJamo.”
4.1.3. ISewula Afrika ingena esikhundleni sokuba liBambela likaSihlalo njengoba i-Madagascar izitsomulile nje esikhundlenesi kobanyana izokuqalana nemizamo yokubuyisa ubunzinzo elizweni layo njengoba kusandukuba nesiphithiphithi semitjhagalo nje.
4.1.4. I-SADC ithokozise oPhakemeko u-Phrof. Arthur Mutharika, onguMengameli weRiphabhligi yeMalawi; umHlonitjhwa uDorh. Patrick Herminie, onguMengameli we-Seychelles; nomHlonitjhwa uDorh. Samia Suluhu Hassan, onguMengameli we-United Republic of Tanzania ngokuphumelela kwabo ukukhethelwa iinkhundla emakhethweni asandukudlula wamazwe wemakhabo.
4.1.5. I-SADC iyililele imbiko imindeni elahlekelwe ngabathandiweko bayo ngesikhathi kunemitjhagalo eRiphabhligi ye-Madagascar ngoKhukhulamungu, kwathi mvanje kwaba kuse-United Republic of Tanzania.
4.2. Ukubuyiselwa Kwabantu Emakhabo Nofana Emazweni Abenze Imilandu Kiyo: Akube Nobulungiswa ESewula Afrika
4.2.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe malungana nesibawo seSewula Afrika sokubuyiswa eSewula Afrika kwabantu abalelese elizweni lekhethu ibe njenganje bakamanye amazwe, anjenge-Botswana ne-Malawi.
4.2.2. IKhabinethi ifakazile ukuthi urhulumende usebenza ngekambisolawulo ethi boke abantu ababekwe imilandu eSewula Afrika kumele bagwetjwe eSewula Afrika, baziphendulele ngokupheleleko emthethweni, kanti-ke umNyango wezomThethobulungiswa wezokuThuthukiswa komThethosisekelo uzithwese isibopho sokusiphikisa isiqunto sekhotho ye-Malawi ngoNom. Bushiri.
B. Iinqunto ZeKhabinethi
1. UkuTjhugululwa KomThethokambiso WokuJanyelwa KomBuso KezomThetho
1.1. IKhabinethi ikuvumele ukutjhugululwa komThethokambiso wokuJanyelwa komBuso. Umnqopho wamatjhuguluko la kuvula ithuba lokujanyelwa emthethweni kwabasebenzi bemBusweni, ekubalwa hlangana nabo labo abakhe basebenza embusweni, amalunga wamajaji namalunga wesigungu sembusweni, njengombana bakhe basebenza kilezonkhundla.
1.2. Amatjhuguluko la azakuthinta abasebenzi bomBuso, amalunga wamajaji kunye namalunga wesigungu lokha nakabizwako kobana azokusiza amaKomitjhini wePhenyo, ngemva kokwenza umsebenzawo njengabasebenzi bembusweni, nanjengamalunga wamajaji nanjengamalunga wesigungu sombuso.
2. ISewula Afrika Isikimisa Umnqopho Wayo Wokubhidela Ukusingatha Imidlalo Yama-Olimpiki Yee-2036 Nofana Yee-2040
2.1. IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika ingangena emikhulumiswaneni ye-IOC eragako njengenyenge yomnqopho wayo wokubhidela imiDlalo yama-Olimpiki yomnyaka wee-2036 nofana yomnyaka wee-2040. Imikhulumiswano eragako ne-IOC iqakathekile njengoba ihlahlela iSewula Afrika indlela yokuphumelelisa umnqopho weSewula Afrika wokubhidela amalungelo wokusingatha imiDlalo yama-Olimpiki neyama-Olimpiki wabaDlali abanokuKhubazeka yomnyaka wee-2036 nofana yomnyaka wee-2040.
2.2. IKhabinethi inesiqiniseko sokobana iSewula Afrika ikulungele ukusingatha imiDlalo yama-Olimpiki njengoba inawo umthangalasisekelo wokwenza umsebenzi onjalo.
3. IHlelo Lehlandla Lesihlanu Lamagadango Wokusetjenziswa Kwabantwana (i-CLPA) ESewula Afrika Ngomnyaka Wee-2025 – 2029
3.1. IKhabinethi ivumele iHlandla lesiHlanu le-CLPA, elisebenza njengomthetho ukukhandela ukusetjenziswa kwabantwana. I-CLPA lihlelo elidoswa phambili ngurhulumende, elinqophe ukuqinisa umthetho nokuthotjelwa kwawo, nokuphandlulula umphakathi nokukhwezelela nokulungelela imizamo yeenhlangano zomphakathi ukusekela abantwana abacatjhazwa ngokusetjenziswa babantwana. Ngokwakhelela phezu kweemfundo zeengaba ezidlulileko, isigaba sesihlanu sinqophe ukuphakamisa imisebenzi elungelelweko neqothelweko, lapho kugandelelwa khona ukuthi kuqakathekile bona babonakale, bebatholwe msinyana abantwana abalengela engozini yokwenziwa abasebenzi babentwana.
4. Ukuphakanyiswa Kwezinga Lokutjhejwa Kwe-Pebble Bed Modular Reactor (i-PBMR)
4.1. IKhabinethi ikuvumele ukuphakanyiswa kwezinga lokutjhejwa kwe-Pebble Bed Modular Reactor (i-PBMR) ukwenzelela ukuvulela iSewula Afrika ithuba eliya phambili lokuthuthukisa ithekhnoloji ye-PBMR.
4.2. Isiquntwesi sizakuphakamisa itjisakalo yeSewula Afrika yokuhlanganyela ehlelweni leembaseli ze-nuclear, sibe sibeke ilizwe lekhethweli ebujameni bokuba nesandla ekukhandweni nekuthuthukisweni kwe-Small Modular Reactor Technology.
4.3. IKhabinethi ibuye yavumela nokudluliselwa kwekhamphani ye-Pebble Bed Modular Reactor ku-NECSA, isuka kwa-Eskom.
C. Imithethomlingwa
1. UmThethomlingwa wobuRholi beNdabuko Bama-Khoi-San
1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa womNyaka wee-2025 wobuRholi beNdabuko bama-Khoi-San. UmThethomlingwa lo uphendula umlayelo weKhotho yezomThethosisekelo othe umThetho wobuRholi beNdabuko bama-Khoi-San we-2019 ulilize lakolize, ngenca yokuthi azange kwaba nabantu abaneleko ekwabonisanwa nabo ekuphasisweni komThetho lo ePalamende.
1.2. Ngomnyaka wee-2024, iKhabinethi yavumela ukumenyezelwa komThethomlingwa wobuRholi beNdabuko bama-Khoi-San womNyaka wee-2024 obuyekeziweko kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa obuyekeziweko uzakunikela iPalamende ithuba lokuthobela umlayo weKhotho yezomThethosisekelo. UmThetho wobuRholi beNdabuko bama-Khoi-San womNyaka wee-2019 wawujamiselela umThetho wobuRholi nokuBusa kweNdabuko womNyaka wee-2023.
D. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. UNom. Mashwahle Joseph Diphofa oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele (i-DG) emNyangweni wezobuRholi beNdabuko (kuvuselelwe ikontragakhe).
2. Ukuqatjhwa kwamalunga weHlangano yezeGezi eSewula Afrika (i-South African National Energy)
3. Ukuqatjhwa KwabaNqophisi Ababili Abayelelisako EBulungelwenimali LezeeNarha;
i. UNom. Basil Mpumelelo Maseko; no-
ii. Mm. uSiphumelele Balungile Dlungwane.
4. Ukuqatjhwa Ngobutjha KwabaNqophisi Ababili Abayelelisako EBhodini YeBulungelomali LezokuThuthukisa E-Afrika EngeSewula
iii. UNom. Kenneth Willy Brown; no-
iv. Mm. u-Dinao Modirwadi Lerutle.
5. Ukuqatjhwa Kwamalunga We-South African National Energy Development Institute (i-SANEDI)
i. UNom. Sicelo Goodwill Xulu (uSihlalo)
ii. UNom. Ms Nonkosi Koranteng (iSekela likaSihlalo)
iii. UPhrof. Anastassios Pouris, no-
iv. Mm. u-Octavia Matshidiso Matloa
E. Okubikelwe IKhabinethi
1. Isikhwama Esincani Sokuthungatha Eemayini (i-JMEF)
1.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima yomsebenzi we-JMEF, nendima esele yenziwe yeendleko zokuthoma zomsebenzi namahlelo wokutjhugulula i-JMEF ibe sikhwama esizijameleko. Ngomnyaka wee-2022 iKhabinethi yavumela i-JMEF ukusekela amabhizinisi amancani avunyelweko ukuthi angenza umsebenzi wokuzuma izembiwa. Ngesikhatheso, isikhwamesi sasiqothele ukudosa ubuncani bakhona ama-5% weendleko zokuzuma izenjiwa zephasi loke eze eSewula Afrika.
1.2. Solo savulwako, isikhwamesi sesivule iinjamiso zokusebenza sasikimisa neThuba 1 eliqothele izenjiwa eziqakathekileko ezinjengekhopha, i-nickel, i-graphite, i-lithium, kunye nezinje izenziwa ezingakavami. Ngesikhathi sethubeli, zibe li-119 iimbawo ezifikileko, ezenza imali engabe ifike ku-R3.7 yamabhiliyoni ezibawa isekelo leemali. Kileziimbawo-ke, ezima-46 zazo zivunyiwe, ngokutjengisa kwazo irhuluphelo yamasiso enamandla.
2. Indima Ngokuphunyeleliswa Kwenye Indlela Yokusekela Ngeemali Ukwenziwa Ngcono Nokukhuliswa Kwethungelelwano Legezi Lelizwe Loke
2.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngokuphunyeleliswa kwezinye iindlela zokusekela ngeemali ukuphucula nokukhuliswa kwethungelelwano lokukhambisa igezi elizweni loke, ekubalwa kilo ukusungulwa kwesiJamiso esiziJameleko sokuKhambisa iGezi (i-ITPO) ngaphakathi kwe-Ofisi labaPhehli beGezi abaziJameleko. NgoNobayeni 2023 iKhabinethi yavumela iHlelo le-ITP ekuzakuvunyelwa ngalo ikoro yangeqadi ukuhlanganyela ekutlameni,ekusekeleni ngeemali, ekwakheni nekusebenziseni umthangalasisekelo omutjha ngaphasi komthetholawulo okhanyelako.
2.2. Iyabonakala indima esele yenziwe ekusetjenzisweni kwezinye iindlela zokusekela ngeemali ukukhulisa ukukhanjiswa kwegezi, khulukhulu malungana nokwakhiwa kommoya ovumela amaPhrojekthi aziJameleko wokuKhambisa iGezi.
2.3. IsiGaba 1 seHlelo le-ITP kulindeleke bona sivule imikhungo emitjha yokukhambisa igezi eyi-1,164 km bekungezelelwe nezinye iinteyitjhana zegezi. Ukukhulumisana kwakarhulumende nabasisi kufakazele ukuthi yikulu ikanuko yeemakethe yokuhlanganyela ehlelweni lokukhuliswa komsebenzi wokukhanjiswa kwegezi nehlelo eliphuculako. Ukugazedwa komtlamo wemithetjhwanalawulo yegezi nemiNqopho kaNgqongqotjhe kuyingcenye yalendima yomsebenzi owenziwako.
3. Umbiko Ngemiphumela Ye-African Diamond Producers Association (i-ADPA) Ngokusebenzisana Kobubili Bamazwe Nangokuvakatjhela IRiphabhligi Ye-Botswana Ngokomthetho
3.1. IKhabinethi ithole umbiko womphumela wevakatjho lomsebenzi e-Botswana elinqophe ukukhuthaza i-Botswana ukuba lilunga leHlangano eyeMba iDayimani e-Afrika [i-African Diamond Producers Association (i-ADPA)].
3.2. I-ADPA yasungulelwa ukukhuthaza ukusebenzisana hlangana kwamazwe emba idayimani, ithomanise imithetholawulo yomsebenzi wedayimani, ibe iqinise namandla wawo ndawonye emabubulweni wedayimani ephasini loke. Nanyana i-Botswana ingelinye lamazwe akhamba phambili ngokwemba idayimani ngobunengi nje e-Afrika, yenyule ukungangeni ku-ADPA solo yasungulwako ngomnyaka wee-2006.
3.3. Emveni kobana uNgqongqotjhe uGwede Mantashe avakatjhele e-Botswana, ngomlomo i-Botswana ivumile ukujoyina i-ADPA, yabe yakhombela ukuthi iSewula Afrika yenze amalungiselelo ne-Ofisi likaNobhala we-ADPA kobana i-Botswana kheyithome ngokunikelwa ithuba lokobana ingene ngokubukela ntanzi. Ivakatjhweli lifakazele ukusebenzisana okuhle hlangana kweSewula Afrika ne-Botswana, nokuthi elinye nelinye emazweni amabili la lingasizakala njani ngelinye kezeemayini nekuthuthukeni kwenarhakazi ye-Afrika.
4. Iimvumelwano Ngomsebenzi Wokusabalalisa (i-DDA) Ngokuhlanganyelwa No-Eskom
4.1. IKhabinethi ibikelwe nge-DDA yabe yasekela ngokuthi ingathoma isetjenziswe. I-DDA yikontraga lapho u-Eskom asebenza khona njenge-arhente ethatha imisebenzi kamasipala yokusabalalisa igezi, ekubalwa hlangana nayo nokondla imisebenzi yegezi, nokulungisa, nokubuthelela ingeniso (imali ekumele ibhadelwe).
4.2. Lokhu-ke kunqophe ukulungisa imiraro enjengeenkolodo zikamasipala nezenzelwa zikamasipala ezingazisiko, ngomnqopho wokwenza ukuthi izenzelwa zikamasipala zithembeke, ngaleyindlela abomasipala bazokwazi ukubuyelwa mamandla wabo wokulawula iminyango yabo yegezi.
4.3. LeziimVumelwano zimathulusi aqakathekileko wokubuyisa isandla esihle sokusetjenziswa kweemali, kuphakame nokubuya kweemali abomasipala abakolodwa zona njengengcenye yomsebenzi womNyango wezeemBaseli nezeGezi ukuqinisekisa ukuthi igezi isatjalaliswa ngokuthembeka, nangokukhanyela kunye nangokubambelela.
F. Iminyanya Ezako
1.1 INyanga Yokuphandlulula Ngamalungelo Wabanokukhubazeka
1.1.1 Ilizwe lekhethu lizabe liQalelela iNyanga yokuPhandlululwa ngamaLungelo wabanokuKhubazeka (i-DRAM) ukusuka ngomhla we-03 kuSinyikhaba ukuyokufika kumhla we-3 kuNobayeni 2025 ngaphasi kommongondaba othi: “Sakha Ukusebenzisana Kwamakoro Ngamakoro Emphakathini Oqalelela Nokukhubazeka.” Inyanga le-ke izakuvala ngeLanga Lamazwe Ngamazwe Nelelizwe Lekhethu Labantu Abanokukhubazeka ngomhla we-03 kuNobayeni – nje-ke iKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika woke ekukhwezeleleni ukuphandluluka, ukuqalelelwa nokulingana.
1.1.2 Urhulumende usaraga ngokukhuthaza ukuphunyeleliswa komBikomthethokambiso ngamaLungelo wabaNtu abaNokukhubazeka, ngaleyindlela kufakazeleka ukuzibophelela kwakhe ekwakheni umphakathi oqalelela umuntu woke, lapho boke abantu abanokukhubazeka banamalungelo alinganako, nesithunzi esilinganako nesifanako namandla wokuhlanganyela okuzwakalako.
1.1.3 Nanyana sekwenziwe indima ebonakalako nje ekuthuthukisweni kwamalungelo wabantu abanokukhubazeka, iKhabinethi ikhombela woke umphakathi ukuthi ulime indimawo ukususa iinqabo ezisaseleko nokuqinisekisa amathuba wokulinganiseka wabantu abanokukhubazeka.
2. Letsema! ISewula Afrika Ibumbanela Ukuqeda Inturhu Phezu Kwabantu Abasikazi Nabentwana
2.1 Njengoba sesilalamela iJima laqobe mnyaka LamaLanga Ali-16 WokuLwa NeNturhu eQothele AbaSikazi NabeNtwana elithoma ngomhla wama-25 kuSinyikhaba liyokuphela ngomhla we-10 kuNobayeni 2025 ngaphasi kommongondaba othi “Letsema: Amadoda, Abafazi, Abesana Nabentazana Bayasebenzisana Ukuqeda Inturhu eQothele bobuLili obuThileko Neyokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF),” iKhabinethi iphatheke kumbi ngokuthi nanyana sekwenziwe imizamo engaka, urhulumende, iinhlangano zomphakathi, amabhizinisi nomphakathi balinga ukuqeda ikhwekhwe nanti, kodwana iSewula Afrika solo isawunwawunwa yi-GBVF.
2.2 Elinye lamagadango urhulumende awathetheko ukulwisa ukudlhabha kwe-GBVF, ngenyanga kaSihlabantangana nonyaka uvule iHlelo lamaLanga ama-90 lokuRhabisa iPi yokuQedai-GBVF, ngomnqopho wokuthi i-GBVF ithathelwe amagadango msinyana, kuphunyeleliswe msinyana neHlelo lokulwa ne-GBVF.
2.3 Ihlelo lamalanga ama-90 ebelidoswa phambili yiHlanganisela ye-JCPS lisebenze imisebenzi erhabekileko nenamandla yokukhawulisa ukuthuwelela kwe-GBVF elizweni lekhethweli. Lapha-ke kubalwa nokusungulwa ngobutjha kweKomidi eyiHlanganisela yemiNyango yaboNgqongqotjhe (i-IMC), ukuqinisekisa ukuthi liyaphunyeleliswa iHlelo lokuLwa ne-GBVF elizweni lokeli.
3. Umhlangano Weenkhulu Zamagontraga (wokwakha)
3.1 UmHlangano weenKhulu zamaGontraga uzokubanjwa ngomhla we-13 nangowe-14 kuSinyikhaba 2025 e-Gauteng, uzabe usingethwe mNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nezomThangalasisekelo (i-DPWI) ngokusebenzisana neBhodi yezokuThuthukiswa kwamaGontraga (i-CIDB).
3.2 Umhlangano weenkhulu lo uzokuqalana neensombululo zokukhambisa msinyana amaphrojekthi wokwakha, ekubalwa kiwo nokuqiniswa kwevikeleko eendaweni ekwakhiwa kizo, nokuthomanisa amahlelo wokuthenga iinsetjenziswa zomsebenzi, nokwenza ngcono amahlelo wokukhambisa imibiko yomsebenzi ngokulandelana kweenkhundla, nangokuqiniswa kokusebenzisana hlangana kwekoro yembusweni namakoro wangeqadi.
G. Imilayezo
1. Silila Imbiko
IKhabinethi ibalilela imbiko abangani nabomndeni:
- kaMm. uNtombazana Botha, umakekere womzabalazi nowakhe waba liSekela likaNgqongqotjhe womNyango wezobuGwali/wezobuKghwari namaSiko
2. Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako
- UKsz. Joyce Pitso, uNom. Mosotho Moepya abazakuba malunga weenkhundla zesikhathi esipheleleko, neJaji uDhaya Pillay ozakusebenza esikhundleni sokutorha eKomitjhinini yezeKhetho yeSewula Afrika. Ithokozise noNom. Mosotho Moepya ngesikhundla sakhe sokuba nguSihlalo weKomitjhini yezeKhetho.
- UMm. Botseetse Kgaphola, othumbe unongorwana wokuba nguNomhlekhabo weSewula Afrika kabaNokukhubazeka.
- IsiQhema sabangaPhasi kwe-17 sabaDlali beBholo eRarhwako – Amajimbos, ababe siqhema sokuthoma seSewula Afrika seminyaka yabo ukudlulela seqe isigaba seenqhema zabangaPhasi kwemiNyaka eli-17 ePhaliswaneni leBhigiri yePhasi ye-Fifa (i-FIFA U-17 World Cup).
- Ama-Springbok ngokuthumba kwawo umdlalo wesibili ku-Quilter Nations Series ngokwehlula i-France nge-32-17.
- Ukapteyini wama-Springbok uSiya Kolisi, ngokwethweswa kwakhe i-Test cap yeHlandla le-100. Ungowethoba emlandweni wabadlali bama-Springbok ukwethweswa i-Test cap yeHlandla le-100. Ikhambo lakhe lalendlela ekhuthazako libufakazi bamandla wakhe wokujamelana nobujamo bezinto nokuzimisela.
- Umbikiindaba wamazwe wangaphandle weHlangano yezokuRhatjha ngoMmoya eSewula Afrika (i-SABC), u-Sherwin Bryce-Peace nomfodi wamavidiyo wakhona kwa-SABC u-Aaron Berbrick, ngokuthumba kwabo imendlela yegolide i-Ricardo Ortega Memorial Prize ye-United Nations Correspondents Association.
- UNom. Dan Marokane, osiKhulu esiPhetheko kwa-Eskom, ngokuphakanyiswa kwebizo lakhe ngokuba mRholi wezamaBhizinisi womNyaka we-Sunday Times Business Leader of the Year ku-Sunday Times Top 100 Companies Awards.
- I-Nigeria, ngokuphuma kwayo ekufiphazweni kobujamo ku-Financial Action Task Force (i-FATF), ilandela ukuphuma kweSewula Afrika. Lokhu-ke kusisehlo esihle elizwekazini le-Afrika malungana nokuthembeka kwe-Afrika eemakethe zeemali zephasi, ngoba lokhu kwehlisa iindleko zokuthenga, kukhuphule nethemba labasisi.
Imibuzo ingathunyelwa:
kuNom. Sandile Nene – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Inomboro Yomtato: 083 712 2316

