A. Tindzaba Letimcoka Telive
1. Temnotfo
1.1. Sabelomali Savelonkhe sanga-2025
1.1.1. Ikhabhinethi yasemukela Sabelomali Savelonkhe sanga-2025 lokuhloswe ngaso kugcina kutsi kube nekusimama emkhatsini weluhlelomsebenti lwetetimali taHulumende waseNingizimu Afrika, kusita ngetetimali Kuphatsa Kwesikhombisa, njengaloku kusho Umhlonipheki, Mengameli Cyril Ramaphosa ngesikhatsi etfula Inkhulumo yakhe Yesimo Selive abe anciphisa tinchabekelwane tekusita ngemali tinemtselela kulabaphuyile kanye nemakhaya alabanemalingena lesemkhatsini.
1.1.2. Kuphakelwa kwesigidzi setigidzi lesingetulu kwasinye semarandi sekutfutfukisa sakhiwonchanti kule-MTEF, kusungulwa kwendlela lenye yekusita ngetimali sakhiwonchanti ngekusebentisa sicinisekiso sesikweleti sesigitjelwa kanye nekwetfulwa kwematfuba lomnengi ekubhidela Sisetjentiswa seSabelomali sesakhiwonchanti kuyinkhomba yekutinikela ekukhuliseni lomnotfo ngekusebentisa tinhlelo leticinile leteyame kusakhiwonchanti kodvwa tibe tenta ncono kuletfwa kwetinsita.
1.1.3. Tindlela tekutsi imikhakha litimele itibandzakanye, njengaloku kumenyetelwe kanye neSabelomali – lokutintfo letiyincenye yetingucuku letichutjwa yi-Operation Vulindlela emikhakheni yetemandla, yetekutfutsa kanye nekuhanjiswa kwetimphahla ngebunengi – kukhombisa kutinikela kwahulumende ekuphutfumiseni lutjalomali lwemkhakha lotimele kanye nekukhula kutemnotfo lokufaka wonkhe wonkhe.
1.1.4. Kuvuma umtselela wekwenyuka kwemtselo, Sabelomali senta kutsi kube nekuncishiswa kwetinyatselo letiphikisana nekukhula lokufanana nekutsi:
1.1.4.1. Kubete kwenyuka kwemtselo wemafutsa etimoto.
1.1.4.2. Kube ngetulu kwekwenyuka kwemandla emali kutibonelelo temali yahulumende, kutibonelelo temali yahulumende talabakhulile nalabaphila nekukhubateka tenyuke nge-R130 taya ku-R2315 nga-2025.
1.1.4.3. Luphakelo lwekusita ngetimali lokumcoka ku-PRASA kute kwentiwe ncono titimela letitfutsa bantfu, lokuyintfo letawunciphisa kutsi emakhaya asebentise imalingena etindlekweni tekuhamba.
1.1.5. Lokumcoka kakhulu, lokwenyuka kwemtselo kutakwenta kutsi kube nekusimama kutetimali kwalelive, nekutsi kugcine bothishela laba-11 000 basemaklasini, basebenti bekunakekela ngetemphilo la-9 300 basemisebentini yabo, kucashwa kwabodokotela laba-800 labasebentela ummango kanye nekuvumela kutsi kube nebantfwana labangetiwe laba-700 000 (labaneminyaka lemine budzala) kutsi bafinyelele kutfola imfundvo yeminyaka yekucala yekukhula kwemntfwana (i-ECD), lesisekelo setemfundvo lesidzingekile labasidzingako kute baphumelele eluhambeni lwemfundvo.
1.2. Kukhula Kutemnotfo
1.2.1. Kukhula nge-0.6% ngekota yesine (i-GDP) nga-2024 kukhomba kuvuseteleka kwemnotfo wonkhana, njengaloku imikhakha yetekulima, yetetimali, yetekuhweba neyemakhaya yenyuka ekoteni yekugcina yemnyaka.
1.2.2. Imboni yetekulima yabuye yavuseteleleka futsi nga-17,2% kwaphakamisa kukhula kwe-GDP nga-0,4 emaphesenti. Tetimali, imphahla lengahambi nemboni yetinsita tebhizinisi takhula emakota lasiphohlonga lalandzelanako, tikhungo letisemkhatsini kutekutsengiselana ngemali, lokwentiwa emphahleni lengahambi kanye nalokuletinye tinsita tebhizinisi lokube ngulokudlala indzima lenkhulu kakhulu ekukhuleni.
1.2.3. Ikhabhinethi iyetsemba kutsi lokugcila lokukhulu kanye nelitubane lekwetfula tingucuko temumo wetemnotfo, kuletfwa kwetinsita lokwentiwe ncono kanye nekukhona kusebenta kweMbuso, kanye nekutibandzakanya kakhulu kwemkhakha lotimele, kutawukhutsata kukhula lokuchubekako kwemnotfo nga-2025 nangale kwakhe.
1.3. Telutjalomali
1.3.1. Ikhabhinethi yasemukela simemetelo se-Microsoft South Africa selutjalomali lwetigidzigidzi leti-R5.4 ekusebenteni kwangcondvomshini njengemuntfu (i-AI) kulelive. Lolutjalomali lutawucinisa simo seNingizimu Afrika njengenkhaba ye-AI lehamba phambili kulelivekati lase-Afrika kanye nekwakha lutjalomali lwetigidzigidzi letinge-R20.4 ku-Microsoft South Africa kuleminyaka lemitsatfu leyengcile.
1.3.2. I-Microsoft South Africa iphindze futsi yamemetela ligalelo layo lekutfutfukisa kwati kusebentisa buchwepheshe besimanjemanje kweNingizimu Afrika ngekutsi ikhokhele titifiketi telwatitsite tebantfu laba-50 000 labanemakhona ebuchwepheshe besimanjemanje lobudzingeka kakhulu.
1.3.3. Ngekuchubeka nekwenyusa simobunjalo setfu selutjalo, bakhi betimoto bakhi bemoto iMahindra baseNdiya basayine sivumelwane sekuvisisana neKoporasi yaseNingizimu Afrika Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC) kuhlola kutsi ngeke basungule sikhungomkhicito lesiphelele sekuhlanganisa tincenye tetigitjelwa kulelive. I-Mahindra seyivele inesikhungomkhicito seluchungechunge lwetigitjelwa tePik Up eDurban lesisetjentiswa yi-AIH Logistics, lapho sibungate khona kukhicitwa kwetigitjelwa tabo tePik Up leti-25 000 letihlanganiswe lapha ekhaya.
1.3.4. Ikhabhinethi ikhumbute wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika njengalenemashezi ngco ku-South Africa Incorporated (i-SA Inc.) ngemfuno lenayo ekugcugcuteleni live letfu njengendzawo yelutjalomali kusimondzawo lesichudzelana emhlabeni wonkhe. Kufanele kutsi sichubeke sikhulume ngelivi linye ekuvikeleni imfuno yetfu yavelonkhe, kutimela kwetfu njengelive kanye nentsandvo yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo.
2. Tebudlelwane Nemave Emhlaba
2.1. Lihhovisi Lamengameli laseNingizimu Afrika Lelicembu Lemashumi Lamabili (i-G20)
2.1.1. Njengencenye yeLihhovisi laMengameli le-G20, iNingizimu Afrika ingenise ngemphumelelo lamacembu esiphelane ekusebenta e-G20 kanye nemihlangano yemacembu esikhashana lanikwe umsebenti ekupheleni kweNdlovulencane kanye nangalenyanga:
2.1.1.1. Umhlangano weLicembu Lekusebenta Lesiphelane le-G20 Lelucwaningo Netingucuko Letinsha (i-RIWG), lebewubanjelwe eNyuvesi yaseFreystata eMangaung kusukela mhla tinge-23 kuya mhla tinge-25 Indlovulencane 2025, kwacocisanwa ngekutsi angalusebentisa njani ncono lucwaningo netingucuko letinsha kulungisa tinsayeya temhlaba wonkhe, kanye nekugcugcutela isayensi nebuchwepheshe. Baphindza futsi banoma ngabocalangaye bemnyaka lotako, lababitwa ngekutsi:
(a) Calangaye we-1: Tingucuko Letinsha Letivulekele Intfutfuko;
(b) Calangaye we-2: Kwehlukahluka kwalokuphilako kweNtfutfuko Lesimeme; kanye
(c) NaCalangaye we-3: Nekwehlukahlukana, Kulingana, Kufaka wonkhe wonkhe, kanye neKufinyelela Kutesayensi, kuTebuchwepheshe Netingucuko Letinsha.
2.1.1.2. Umhlangano wekucala weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Lelilwa Nenkhohlakalo (eKapa kusukela mhla ti-3 kuya mhla ti-5 Indlovulenkhulu 2025) lohlole tindlela tekwenta ncono kucala kusebentisa tisetjentiswa tetemtsetfo tekulwa nenkhohlakalo. Lomhlangano ube nelitfuba lekutsi labo labatibandzakanyile kutsi basungule i-ajenda kanye nekubeka loko labatawusebentela etikwakho etinkhulumiswaneni tasesikhatsini lesitako, kugcugcutela inkhulumiswano kanye nekuhlanganyela kute kuciniswe emasubuciko ekulwa nenkhohlakalo. Kulomhlangano, labebatibandzakanya bacocisana futsi bavumelana ngalabocalangaye labanengi labalandzelako:
(a) Calangaye we-1: Kucinisa Bucotfo Bemkhakha Wahulumende;
(b) Calangaye we-2: Kwandzisa Likhono Lekutfola futsi Imphahla;
(c) Calangaye we-3: Kutibandzakanya lokufaka ekhatsi Wonkhe Wonkhe; kanye
(d) NaCalangaye we-4: Nekuvikelwa Kwetinhlabamkhosi.
2.1.1.4. Umhlangano weKucala weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Letekulima, wabanjwa ngenkhundla yevidiyo ye-inthanethi mhla ti-3 kanye namhla ti-4 Indlovulenkhulu 2025, wacocisana ngetindzaba letimcoka letitsintsa labatsintsekako kutekulima emhlabeni wonkhana futsi bavumelana ngalabocalangaye emnyakeni lotako. Ngulaba labalandzelako:
(a) Calangaye we-1: Kukhutsata imakethe lefaka ekhatsi kutibandzakanya kwawonkhe wonkhe nekubakhona kwekudla;
(b) Calangaye we-2: Kutfutfukisa Lusha nabomake etinhleleni tekukhicita lokudliwako lokulinywako nalokungadliwa lokulinywako;
(c) Calangaye we-3: Kwenta kutsi kube nekwendluliswa kwetingucuko letinsha nebuchwepheshe; kanye
(d) NaCalangaye we-4: Nekwakha simomvama sesimo selitulu lesicinile setekulima lokusimeme.
2.1.1.5. Umhlangano weKucala weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Letekuvakasha wabanjwa ngenkhundla yevidiyo ye-inthanethi mhla ti-5 Indlovulenkhulu 2025 kwacocisanwa ngekutsi tekuvakasha tingasetjentiswa njani kugucula timphilo tebantfu, imimango kanye nemhlaba. Baphindza futsi bacocisana futsi bavumelana ngekutsi batawusebenta ngabocalangaye labane kulomnyaka, lababitwa ngekutsi:
(a) Calangaye we-1: I-AI legcile kubantfu kanye Netingucuko Letinsha tekwenta ncono Tekuhamba Netinsita tekucala Tekuvakasha kanye nema-SMMME;
(b) Calangaye we-2: Kusita ngetimali Tekuvakasha nelutjalomali Lwekwenta ncono Kulingana kanye neKugcugcutela Intfutfuko Lesimeme;
(c) Calangaye we-3: Kuchumana eMoyeni kute kube neKuvakasha Lokute Tihibe; kanye
(d) NaCalangaye we-4: Nekucina Lokwentiwe ncono kute kube neNtfutfuko lefaka Wonkhe Wonkhe, neTekuvakasha Letisimeme.
2.1.1.6. Umhlangano weKucala weLicembu Letenhlekelele Nekuncishiswa kweBungoti wabanjwa ngenkhundla yevidiyo ye-inthanethi mhla ti-5 Indlovulenkhulu 2025 kwacocisanwa ngekuphutfumisa tecwayiso tekucala tato tonkhe ticalokwentiwa, lokungumgomo lomcoka emhlabeni wonkhe lobekwe nguMhlabuhlangene kanye nekucinisekiswa kwekufezekiswa kweLuhlakamsebenti lwaseSendai lweKunciphisa Bungoti Betinhlekelele nga-2015-2030. INingizimu Afrika iwubona lomhlangano njengenkhundla yemave emhlaba lemcoka yekugcugcutela i-ajenda yekwabelana ngesibopho sekwakha kucina, kucinisa kusebentisana kwetfu, kanye nekuchuba kwenta lokubhadlile lokudzingekako kute kuvikelwe kwenyuka nome kuchubela embili bungoti. Lomhlangano wavumelana ngalabocalangaye labalandzelako:
(a) Calangaye we-1: Kulungisa Kungalingani Nekunciphisa Kuhlaseleka lula;
(b) Calangaye we-2: Kukhonjiswa Mhlaba wonkhe Kusenesikhatsi kweTinhlelo Tekwecwayisa;
(c) Calangaye we-3: Sakhiwonchanti Lesicinile Sekumelana Nenhlekelele;
(d) Calangaye we-4: Lusitomali lweKunciphisa Bungoti beNhlekelele;
(e) Calangaye we-5: Kuvusetela futsi ngemva kweNhlekelele, Kubuyiselwa esimeni futsi kanye neKwakha futsi; kanye
(f) NaCalangaye we-6: NeTindlela Leteyambe Kunhlalomphilo Yalokuphilako yeDRR/Tisombululo Leteyame emvelweni.
2.1.1.7. Umhlangano weKucala weLicembu Lesikhashana leMsebenti: Kubakhona Kwekudla lowawubanjwe ngenkhundla yevidiyo ye-inthanethi mhla ti-5 Indlovulenkhulu 2025 kwcocisanwa netinchubomgomo kanye nangetinhlelo tekwenta ncono kubakhona kwekudla. Labatibandzakanya bavumelana ngekwakha luhlelo lwetekudla lolucinile, lolungatsatsi luhlangotsi nalolusimeme kakhulu. Baphindza futsi batinikela ekulungiseni tinsayeya letimcoka njengetihibe teKuhweba, kusita ngetimali kukhicitwa kwekudla kanye nemtselela wekugucuka kwesimomvama selitulu eluchungeachungeni lwekuphakelwa kwekudla. Leminye yemiphumela yabocalangaye lokwacocisanwa ngabo ngulaba labalandzelako:
(a) Calangaye we-1: Tinchubomgomo leticinile tekubakhona kwekudla;
(b) Calangaye we-2: Tintsengo tekudla letisimeme;
(c) Calangaye we-3: Imitsetfosimiso netilinganisozinga leticacile;
(d) Calangaye we-4: Lisu Lekwenta le-G20 leKubakhona Kwekudla; kanye
(e) NaCalangaye we-5: Nekuvunywa yiNdvuna kanye nekufezekiswa.
2.1.1.8. Luhlelo lwe-G20 Lwekufinyelela Kubantfu lebewubanjelwe eNyuvesi yaseVenda eThohoyandou mhla ti-7 Indlovulenkhulu 2025 lokuhloswe ngalo kutsi kube nekucocisana nemmango lokubanti kanye nekutibandzakanya eHhovisi laMengameli waseNingizimu Afrika leG20. Lombutsano wasetjentiselwa kugcugcutela bantfu balelive kutsi batibandzakanye ekwemukeleni tivakashi tetfu kulelive njengaloku sichubeka singenisa imihlangano etincenyeni letahlukahlukene talelive, kanye nekukhangisa emasiko abo kanye nemagugu. Bantfu baseNingizimu Afrika bayagcugcutelwa kutsi bateke indzaba lemnandzi ngelive labo.
2.1.2. Imihlangano yemacembu ekusebenta sikhatsi lesidze e-G20 kanye nemacembu ekusebenta sikhashana itawubanjwa kudzimate kube sekupheleni kweNdlovulenkhulu 2025:
2.1.2.1 Umhlangano weKucala weLicembu Lesikhashana Lemsebenti: Kukhula Lokufaka Wonkhe Wonkhe, Kuchuba Tebumboni, kanye neKunciphisa Kungalingani: mhla ti-17 Indlovulenkhulu 2025 – ngenkhundla yevidiyo ye-inthanethi.
2.1.2.2 Umhlangano weKucala weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Letekuhweba Nelutjalomali: mhla ti-18 kuya mhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2025 – ngenkhundla yevidiyo ye-inthanethi.
2.1.2.3 Licembu Lekusebenta Lesiphelane Lesibili: mhla tinge-26 kuya mhla tinge-28 Indlovulenkhulu – eDurban.
2.1.2.4 Umhlangano weKucala weLicemy Lesiphelane Letesimomvama Selitulu Nekusimama Kwesimondzawo: mhla tinge-25 kuya mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2025 – ngenkhundla yevidiyo ye-inthanethi.
2.1.3 Lwatiso lolumayelana nemihlangano ye-G20 kanye nemiphumela yayo ingafinyeleleka kuyo ku: www.g20.org NOME ku: www.g20.org.za
2.2 Lusito lweluntfu loluya ePalestina
2.2.2 Ikhabhinethi iyakusola kwala kwelaka-Izirayeli kuvumela Lusito lweluntu kutsi luye eGaza Strip kanye nekuvala kwayo umnyele wekwendlula ngesikhatsi lapho bantfu basegaza babukene khona nekuhlupheka lokukhulu kanye nekudzinga kudla ngekushesha, kukhoseliswa kanye nekunikwa imitsi.
2.2.3 Lesento sikhombisa kuchubeka kwelive laka-Izirayeli kusebentisa indlala njengesikhali setemphi njengencenye yemkhankhaso lochubekako kwaloko Inkantolo Yemave Emhlaba Yetebulungiswa yakwehlulela njengekubulala bantfu ngebunyenti lokucondziswe kubantfu basePalestina.
2.2.4 Ikhabhinethi iyasiphindza sicelo sesive setfu lesicondziswe emmangweni wemave emhlaba kutsi ucindzetele live laka-Izirayeli kutsi litilandze futsi licinisekise kuphepha, kuchubeka nekungavinjwa kwekuletfwa kwelusito lweluntfu kuto tonkhe tindzawo taseGaza Strip.
3. Tebugebengu
3.1. Kwemukela Sincumo seNkantolo yaseMalawi seKukhishwa eveni labo kwabo Shepherd naMary Bushiri batfunyelwe
3.1.1. Ikhabhinethi isemukele sincumo lesentiwe yiMantji Lenkhulu yeNkantolo yaseRiphabhliki yaseMalawi sekutsi Shepherd naMary Bushiri bakhishwe eveni labo batfunyelwe eNingizimu Afrika kute batewumisa timbilapho enkantolo ngetinsolo temacala lamanengi ebugebengu lafaka ekhatsi kugagadlela, kwephula Umtsetfo Wetekweluleka Ngetetimali NeTinsita Tekweluleka Emakhasimende, wanga-2002 (Umtsetfo Nombolo 37 wanga-2002), Umtsetfo Wetemabhange, wanga-1990 (Umtsetfo Nombolo 94 wanga-1990), Umtsetfo Wetekungena Eveni, wanga-2002 (umtsetfo Nombolo 13 wanga-2002) kanye nekwephula timiso tayo tebheyili
3.1.2. Lesincumo sikhombisa kutsi kute umuntfu longabalekela sandal seMtsetfo kuphindze futsi kucinisekise kutimela ngekwebulungiswa, kubambisana ngekwemave emhlaba kanye nekwetsembana emkhatsini wetikhungo temtsetfo taseNingizimu Afrika netaseMalawi.
3.1.3. Siyakcaphela kutsi bakaBushiri bakhombise inhloso yekufaka Sicelosikhalo. Nanome kunjalo, siyatetsemba kutsi sinelicala leliphatsekako kuphikisana nabo.
3.1.4. INingizimu Afrika ikulungele kusebentisana ne-INTERPOL kuchumanisa tinhlelo tekubandlulisa kanye netinhlelo tekubatfutsa kucinisekisa kutsi baletfwa lapha eNingizimu Afrika kute babukane nekutekwa kwelicala labo.
4. Simo Selitulu Lesibi Kakhulu
4.1. Timvula letinkhulu letisandza kuna tendlule nemiphefumulo leminengi, tashiya emakhulukhulu ebantfu basuke etindzaweni tabo tekuhlala konakala kakhuu emakhaya nesakhiwonchanti KwaZulu-Natali.
4.2. Umtselela wetimo telitulu letibi kakhulu iKwaZulu-Natali seyimenyetelwe njengendzawo yesimo savelonkhe senhlekelele kuvumela Litiko Letekubusa Nekubambisana Netendzabuko kuhlanganisa tonkhe tinhlaka tembuso kwengeta tinyatselo tekwesekela, kunciphisa lomtselela walenhlekelela emimangweni.
4.3. Hulumende uyachubeka nekusita labahlukunyetwe nguletikhulula neLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu liphakele iKwaZulu-Natali ngetigidzi leti-R1000 kute ikhone kusita kulawula umphumela waletikhukhula.
4.4. Ikhabhinethi icela bonkhe baseNingizimu Afrika kutsi bacaphele kakhulu nangabe kunesimo selitulu lesibi. Timvula letinkhulu tibanga kutsi kube nebungoti bekudama kwemanti, ikakhulu etindzaweni letitsite letibekile, emabhulohweni nasemigwacweni.
4.5. Ngetikhatsi tetimvula letinkhulu, imimango iyacelwa kakhulu kutsi iyigweme imigwaco lekugijima emanti kuyo kanye nekulalela ngekucaphela kusakatwa kwetindzaba, tindzaba temisakato yemoya kanye nemakhasi etinkhundla tekuchumana lasemtsetfweni ahulumende kute itfole tindzaba letisesikhatsini nekucasheliswa.
B. Lwatiso Lolusesikhatsini lolucondziswe kuKhabhinethi
1. Kuvikeleka nekwentiwa ncono kweMholo Wavelonkhe Lolinanincane (i-NMW)
1.1. Ikhabhinethi yemukele yaphindze futsi yacubungula umbiko weLitiko Letekucasha Nebasebenti lomayelana nenchubekelembili leseyentiwe yekuvikela nekwenta ncono i-NMW.
1.2. Umtsetfo wete-NMW, wanga-2018 (Umtsetfo Nombolo 9 wanga-2018), lowaphasiswa ngeLweti 2018, wabeka sisekelo sekunciphisa sekungalingani ngekwemalingena kanye nelugebe emiholweni, kanye nekuchubeka neKuvikelwa basebenti labahola kancane kulelive.
1.3. Kusukela mhla ti-1 Indlovulenkhulu i-NMW yenyuke nge-4% yesuka ku-R27,58 yaya ku-R28,79 ngeli-awa. Lokwenyuka kuhloswe ngako kunika kwesekelwa ngekwetemnotfo lokumcoka kanye futsi nalokuyindlela yekuhhamula ledzingeka kakhulu kubasebenti labatigidzi letisitfupha labahola silinganiso se-NMW.
2. Kugcugcutela Kufundza Kwabokhewane
2.1. Ikhabhinethi ivakalise kwesekele kwayo kuhlelenjiswa kabusha kwemkhakha weTemfundvo Lesisekelo macondzana nekufundza kwabokhewane.
2.2. NgaBhimbidvwane 2025, Litiko Letemfundvo Lesisekelo limemetele laphindza futsi labungata lizinga lekuphasa lelisetulu le-87.4% lakamatekuletjeni. Nanome kunjalo, inyanga embikwaloko, litiko likhiphe imiphumela yeluhlolo loluhlelekile lwetifundvolucwaningo letintsatfu letehlukene lekhomba kutsi cishe 80% yebantfwana baseNingizimu Afrika abakhoni kufundza beve inshokutsi, nome ngabe nguluphi lulwimi nabaneminyaka yebudzala lelishumi (10).
2.3. Kute kusonjululwe lensayeya, Indvuna yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo seyicale lisubuciko lwekuhlela kabusha lelitawuba naleticalokwenta letilandzelako:
2.3.1. Kufinyelela kwawonkhe wonkhe ku-ECD lesezingeni ngekusebentisa kubhalisa kwetikhungo te-ECD ngebunyent, kucinisekisa kutsi lowo nalowo mntfwana loku-ECD utfola selekelelomali, tikhungo te-ECD tekumsita ngeKufundza kanye neticukatsilwati teKufundzisa, kanye nekwesekela labo labenta lowo msebenti kutsi batfole ticu tabo tekufundzisa. Imali yekwenta loko seyiphakelwe kuSabelomali Savelonkhe sanga-2025.
2.3.2. Kubuketa tilinganisozinga netindlelakwenta tekwenyusa tikhala tabothishela esigabeni semfundvo yabokhewane.
2.3.3. Umfundzate weFunza Lushaka utawuhlelenjiswa kabusha kutsi ubeke embili imifundzate yetitjudeni letifisa kufundzisa esigabeni semfundvo yabokhewane
2.4. Lisubuciko lalokuhlelenjiswa lokusha kutawucinisa emakhono ebafundzi ekufundza nekubhala kubokhewane, kanye nekucinisekisa kutsi ngekuhamba kwesikhatsi batawukhona kubukana netifundvo letinkimbonkimbo letifanana neTibalo, Isayensi, i-Accounting ne-Economics, emkhatsini waletinye.
3. Kusebenta kuphehla gezi
3.1. Ikhabhinethi itfole umbiko lomayelana nemsebenti lowentiwe yi-Eskom ekwenteni ncono kuphehlwa kwagezi kanye nekusimamisa kwegridi yavelonkhe kute kugwemeke tehlakalo letinengi tekucisha gezi ngenhloso yekuwonga.
3.2. Ngemuva kwekutfolwa futsi kwemamegawathi lange-300 emandla ekuphehla gezi kanye nekubuyisa esimeni sekusebenta tingodlamandla agezi letanele, kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga kwamiswa ngensimbi ye-10:00 ngeLisontfo, mhla ti-9 Indlovulenkhulu 2025. Kusebenta kwemalahle eKusile Power Station kusemazingeni laphakeme nawo onkhe emayunithi labekangasebenti kusukela ngaLesihlanu mhla ti-7 Indlovulenkhulu nyalo asabuyele asebenta ngemphumelelo kanye neKoeberg Unit 2 yabuyiselwa ngemphumelelo kutsi isebente.
3.3. Kusebenta kuphehla gezi sekukonkhe kusukela ehlobo nga-2024 kukhombisa kubancono kakhulu kanye nekusimama, lokuholele ekutseni kube ne-98% yemalanga lapho kubete khona kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga. Eskom unembono lomuhle mayelana nesimo lesihle ekupheleni kwesikhatsi lesisasele selihlobo.
C. Tincumo teKhabhinethi
1. Kungenisa umhlangano we-Indaba yeTemanti Nekuhanjiswa Kwendle
1.1. Ikhabhinethi ikwemukele kungeniswa kwemhlangano we-Indaba yeTemanti Nekuhanjiswa Kwendle ngamhla tinge-27 kuya mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2025 eGauteng.
1.2. Lomcimbi ulandzela Ingcungcutsela Yetemanti leyayibanjwe ngaBhimbidvwane 2024, leyahlanganisa ndzawonye tonkhe tiphatsimandla tetemanti kute kulungiswe tinsayeya letimcoka talomkhakha, ngemva kwekukhishwa kwembiko we-Drops Reports.
1.3. Lengcungcutsela yasungula Lisu Lekwenta kute kubukanwe naletindzaba, nekutsi le-Indaba itawunika litfuba lekuhlola inchubekelembili leseyentiwe kanye nekubona tinyatselo letichubekako letidzingekako.
1.4. Imiphumela lelindzelekile yale-Indaba ilindzeleke kutsi ibe nekuvumelana mayelana nesimo sekubakhona kwemanti lapha eNingizimu Afrika, inchubekelembili lemayelana netento letingakaphotfulwa kusukela eNgcungcutseleni yetemanti yanga-2024 kanye netento letimcoka letidzingekako tekwenta ncono kubakhona kwemanti kanye nelisu lekwenta lelisesikhatsini (lelisha).
1.5. Ikhabhinethi itivumile tinsayeya tekubakhona kwemanti lelive lelibukene nato yaphindze futsi yacinisekisa kutinikela kwayo kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika uyafinyelela kutfola emanti lahlobile, laphephile nalasimeme kanye netinsita tekuhanjiswa kwendle.
2. Umbiko Welive Wesikhatsi se-2, se-3 nese-4 lomayelana neNgcungcutsela Yamhlabuhlangene lamayelana nemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka (i-UNCRPD).
2.1. Ikhabhinethi yavuma kutsi Litiko Letabomake, Lusha Nebantfu Labanekukhubateka lingenise umbiko wesikhatsi se-2, se-3 newe-4 we-UNCRPD kuMhlabuhlangene. Lombiko unika lwatiso lolusesikhatsini lolumayelana nenchubekelembili iNingizimu Afrika leseyiyentile kugcugcutela neKuvikelwa kwemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka.
2.2. Ikhabhinethi yawuvuma Umbiko Losisekelo Welive lamayelana nekufezekiswa kwe-UNCRPD nga-2013 nekutsi lowo mbiko wafakwa ngalokulandzelako nga-2014.
2.3. Lombiko wenchubekelembili lohlanganisiwe unika lubuketo lwekusebenta kwahulumende ekucaleni kwekusebenta kweMtsetfo Lokusakhulunyisanwa ngawo lomayelana Nemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka. Ugcamisa tingucuko tetinchubomgomo netemtsetfo, kanye netinyatselo letentiwe tekuvikela nekugcugcutela emalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka. Lombiko uchaza imitamo kutemfundvo, kucaphelisa, temphilo, tinsita tetenhlalo, kufinyelela kutebulungiswa kanye nekucashwa kwebantfu labaphila nekukhubateka. Lombiko utawushicilelwa kuWebhusayithi letsi: www.gov.za
D. Tekubekwa Etikhundleni Temisebenti
Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo nekufaneleka kusebenta kuletikhundla.
1. Mnu. Neil Jansen njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Lulawulo Lwemitfombo Yebantfu Nentfutfuko eLitikweni Letasekhaya
2. Kukhetfwa kwemalunga ebhodi ye-Alexkor
(a) Mk. Dineo P. Peta (sihlalo);
(b) Mk. Hilary A. Swartbooi;
(c) Adj. Prof. Trevor G. Fowler;
(d) Mk. Shinduvi Zitha;
(e) Mk. Bongi Ngxishe;
(f) Dkt. Jonty Tshipa;
(g) Mnu. Nico Patrick Swart; kanye
(h) NeMnu. Freddy Raseote.
D. Imicimbi Letako
1. Ingcungcutsela Yekwetfula Luhlelo Lwavelonkhe Lwetingucuko Letinsha
1.1 Ingcungcutsela Yekwetfula Luhlelo Lwavelonkhe Lwetingucuko Letinsha itawubanjwa mhla ti-13 kuya mhla ti-14 Indlovulenkhulu 2025 kucijisa emakhono aseNingizimu Afrika etesayensi, buchwepheshe netingucuko letinsha ngendlela lechuba inchubo yekufaka wonkhe wonkhe.
1.2 Lengcungcutsela ihlanganisa ndzawonye imikhandlu yetesayensi, tikhungo temfundvo lephakeme, ematiko etemfundvo, umkhakha wetemabhizinisi kanye netebasebenti letihlelekile kute kunconywe futsi kubonisanwe mayelana nesimo nendzima yasesikhatsini lesitako yalelive yeLuhlelo Lwavelonkhe Lwetingucuko Letinsha. Itawuncoma tinyatselo tekuphutfumisa kufezekisa kwentfutfuko yetenhlalomnotfo lefaka wonkhe wonkhe nalesimeme kute kuzuze bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
2. Ingcungcutsela yeSiphohlongo yeLubumbano LwaseYurophu (i-EU) – eNingizimu Afrika
2.1 Ingcungcutsela yeSiphohlongo ye-EU leseNingizimu Afrika itawubanjelwa eKapa (namuhla) mhla ti-13 Indlovulenkhulu 2025, futsi bosihlalo labawuyihola ngekuhlanganyela boMengameli Cyril Ramaphosa, Mengameli weMkhandlu waseYurophu, Mnu. António Luís Santos da Costa, naMengameli weKhomishini yaseYurophu, Dkt. Ursula von der Leyen kuchubeka nekucinisa budlelwane lobucinile emkhatsini weNingizimu Afrika ne-EU.
2.2 Lengcungcutsela itawucoca ngetindzaba teKuhweba nelutjalomali kanye nekucinisa budlelwane emkhatsini wemave lamabili iNingizimu Afrika ne-EU.
2.3 Lengcungcutsela kulindzeleke kutsi ihlwaye tindlela tekusebentisana tekulungisa tinsayeya tesifundza netemhlaba wonkhe, letifaka ekhatsi ingucuko yesimomvama selitulu, kungavikeleki kweluntfu, tekuthula, tekuvikeleka nekusimama, kuntjintjela emnotfweni lokhipha ikhabhoni lephasi, kanye tingucuko etikhungweni tekubusa temhlaba wonkhe.
2.4 Lengcungcutsela itawuphindza futsi icinisekise kwesekelwa kweLihhovi laMengameli le-G20 kanye nabocalangaye balo, lokufaka ekhatsi ingcikitsi yeBumfelandzawonye, Kulingana Nekusimama.
E. Imilayeto
1. Yetekuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo nekufisela lokuhle:
• Dylan Naidoo ngekuba ngumuntfu lomnyama wekucala waseNingizimu Afrika wekuklonyeliswa umklomelo lomcoka i-SA Open, lophindze futsi ube ngumchudzelwane wegalufu lomdzala kakhulu. Kuncoba kwakhe kumnike indzawo kuJuly Open Championship eRoyal Portrush.
• Ncazelo Mlilo ngekwenyulwa kweligama lakhe kutsi angenele imikhakha yemiklomelo lemcoka lemibili yeWomen Changing the World Awards. Lemiklomelo inaka bomake emhlabeni wonkhe labenta imisebenti lemangalisako yekugucula timphilo.
• Ummango weMasulumane njengaloku uhlonipha inyanga lengcwele yaRamadan.
• Mnu. Patrice Motsepe ngekuphindza akhetfwe futsi kutsi abe nguMengameli we-CAF. Ligalelo lakhe ekutfutfukiseni iNingizimu Afrika nelibhola lapha eNingizimu Afrika liyachubeka nekusenta kutsi sitichenye.
2. Yetekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo kubangani nasemndenini:
• webagibeli labange-31 labalahlekelwe timphilo tabo etingotini letintsatfu letahlukene temabhasi emkhatsini weReddersburg neSmithfield eFreyistata; eNyakatfo ye-N2, edvutane naseMandeni, KwaZulu Natali kanye naku-R21 Ekurhuleni, eGauteng ngekulandzelana.
• webantfwabesikolo semabanga laphasi labalahlekelwe timphilo tabo engotini yemgwaco ku-N12 eDaveyton, Ekurhuleni, eGauteng.
• wenhlabamkhosi nesishikashiki setebulili Pamela Mabini lomele bomake labahlangabetane ne-GBV kanye nekucinisekisa kutsi benti balobo bubi be-GBVF bayaboshwa.
• waCrystal-Donna Roberts, umlingisi waseNingizimu Afrika nemetfulitinhlelo lodlale emafilimini lafanana nabo-The Endless River nalelitsi Krotoa, lophindze futsi wabonakala naku-Arendsvlei, ku-Swartwater naku-7de Laan.
• waDkt. Gomolemo Mokae, sishikashiki lebesilwa nelubandlululo nesekuchakambisa buntima, dokotela wetekwelapha kanye nembhali labekadze agcugcutela ngemandla tilwimi taseNingizimu Afrika. Waklonyeliswa ngemklomelo webulwimibunyenti yiPanSALB ngekugcugcutela kusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko emibhalweni yaseNingizimu Afrika.
• waMnu. Athol Fugard, umlingisi lohlonishwa emhlabeni wonkhe, umbhali wemanoveli kanye nembhali wemidlalo labekatiwa lapha ekhaya kanye nasemaveni emhlaba wonkhe ngeligalelo lakhe leliphuma embili emidlalweni yasenkhundleni. Nga-2001, wahlonishwa ngekutsi afakwe ku-American Theatre Hall of Fame watfola futsi neMklomelo Wavelonkhe i-Ikhamanga waseNingizimu Afrika nga-2005.
• wa-Ebenhaezer Dibakwane, somahlaya longumzuzi wemiklomelo, longumlingisi nembhali.
• waKhomotso Jacob Makwetla, ummeli wasemajajini wetekutfutfukisa emabhizinisi alabamnyama, lophindze futsi wafaka ligalelo lakhe ekutfutfukiseni umdlalo welibhola letinyawo nemdlalo wesibhakela kulelive.
Sikhishwe: Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS)
Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela Lesikhulumi Sahulumende
Makhalekhikhi: 083 653 7485