A. Ezingundabamlonyeni
1. Zomnotho
1.1 IsAbelo Seemali Selizweloke Somnyaka Wee-2025
1.1.1 Ikhabinethi yamukele isabelo seemali selizweloke somnyaka wee-2025, ekusisabelo esinqophe ukuletha ukunzinza phakathi kwesikhwama seemali zikarhulumende weSewula Afrika nokubonelela ngeemali iqalontanzi emBusweni weHlandla leKhomba, njengokutjho kukaMengameli u-Cyril Ramaphosa lokha nakethula iKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA) nabegade agedlisa iimfuneko zokubonelelwa kwemindeni edosa emhlweni esezingeni eliphakathi ngokomnotho.
1.1.2 Ukwabelwa kwemali engangethriliyoni linye lamaRanda ekuthuthukisweni komthangalasisekelo ngokweHlelo lamaQhinga weeMali wesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTEF), ukusungulwa kweminye imithangalasisekelo ngendlela yesikolodo kanye nesikhathi sokuvumela bonyana kube khona ukulethwa kwesibonelelo somthangalasiseko kutjengisa ukuzibophelela nokukhula komnotho ngehlelo lokwakhiwa komthangalasisekelo oqinileko ukube ngakelinye ihlangothi kulethwa izenzelwa ngendlela ethuthukileko.
1.1.3 Indlela yokuzibandakanya komkhakha ozijameleko, njengombana sele kuveziwe esabelweni seemali, ekuyingcenye ye-Operation Vulindlela kweyame ekuletheni amandla, iinthuthi nomkhakha wezokuthuthwa kwepahla. Lokhu kutjengisa ukuzibophelela okukhulu kukarhulumende ekurhabiseni ukusisa emkhakheni ozijameleko nokubandakanya ekukhuleni komnotho.
1.1.4 Njengoba kuvunywa nje ukuthi ukukhuphuka komthelo kuzakuba negalelo elingasilihle, iSabelo seeMali sibonelela ngamagadango alandelako naka wokunyefisa amandla wokukhuphukokhu:
1.1.4.1 Ayizukukhutjhulwa ilevi yeembaseli;
1.1.4.2 Isibonelelo somrholo wembusweni sizakukhuphuka ngemali engaphezu kwetjhugulukontengo, lapho umrholo wobudala newokukhubazeka izakukhuphuka khona nge-R130 iyokuba yi-R2 315 ngomnyaka wee-2025;
1.1.4.3 I-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika (i-PRASA), izokwabelwa iimali ezidingeke khulu ukuze kuthuthukiswe imithangalasisekelo yeentimela, ekuyinto ezokunciphisa iindleko zeenthuthi ekhaya ngalinye ngalinye.
1.1.5 Okuqakatheke khulu kukuthi ukukhuphuka kwentela elizweni lekhethu kuzokuletha ukunzinza kezeemali ngendlela yokugcina abafundisi abazii-11 000 ematlasini, abasebenzi bezepilo abazii-93 00 emisebenzinabo, ukuqatjhwa kwabodorhodere abama-800 esele bayilime bayiqeda indima yokusebenzela umphakathi, kanye nokuvumela abantwana abazii-700 000 (ekubantwana abaneminyaka emine) bonyana batloliselwe ukufunda ngaphasi kweHlelo lokuFundiswa kwabeNtwana kwebuNcanini (i-ECD), ekuyifundo esisekelo abayidingako ekhambeni lokuphumelelisa ifundwabo.
1.2 Ukukhula Komnotho
1.2.1 Ukukhuphuka nge-0,6% komKhiqizo oPheleleko wangeKhaya (i-GDP) esiquntwini sesine somnyaka, emnyakeni wee-2024 kuveza ukusimama emnothweni njengehlangothini lezokulima, lezeemali, lokurhweba nemkhakheni wamakhaya esiquntwini sokugcina somnyaka.
1.2.2 Umkhakha wezokulima usimeme nge-17,2%, nalapho ukhuphule khona i-GDP ngamaphuzu ali-0,4%. Umkhakha wezeemali, ukuthengiswa kwezindlu kanye nezenzelwa zamarhwebo ukhule eenquntwini ezibunane ezilandelanako, ekukulapho kube khona nokulamuleka eendabeni eziphathelene neemali, emisebenzini yokuthengiswa kwezindlu nezenzelweni ebezilethwa marhwebo ekuyinto elethe ukukhula okukhulu.
1.2.3 Ikhabinethi iyazithemba bonyana ukuqalelela khulu umnotho, ukuthuthukiswa kokwethulwa kwezenzelwa kanye nomthamo wombuso nokukhula kokuzibandakanya kwemikhakha ezijameko, kuzokuletha ukukhula komnotho emnyakeni wee-2025 ukuya phambili.
1.3 Zokusisa
1.3.1 Ikhabinethi yamukele isimemezelo esivela kwa-Microsoft South Africa bonyana bazokusisa amabhiliyoni ama-5.4 wamaRanda ku-Artificial Intelligence elizweni lekhethu ehlelweni elisiza ngokuvulela abantu imisebenzi ephathelene namagama nemitlolo ehlukahlukeneko. Ukusisokhu kuzokuqinisa ubujamo beSewula Afrika naziza ekukhambeni phambili ku-Al hub enarhakazini ye-Afrika kubuye kwakhele phezu kwamasiso we-Microsoft South Africa alinganiselwa ku-R20.4 yamabhiliyoni, asiswe eminyakeni emithathu edlulileko.
1.3.2 I-Microsoft South Africa ibuye yamemezela ukufaka kwayo isandla ekuthuthukiseni ifundo yedijithali ngendlela yokubhadelela abafundi abazii-50 000 ukuze bathole iintifikeyidi zabo zamakghonofundwa amayelana nokusebenza kwedijithali
1.3.3 Ukungezelela ihlelo lethu lokusisa, ibubulo le-Indiya elikhiqiza umhlobo weenkoloyi owaziwa nge-Mahindra litlikitle incwadi yesivumelwano phakathi kwayo kanye neHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) yeSewula Afrika ukuze baqale ikghonakalo yokuba khona kwendawo lapho kuzokuhlanganiswa khona amalunga weenkoloyi enarheni le. I-Mahindra sele inayo indawo e-Durban lapho kuhlanganiswa khona amalunga weenkoloyi zabo, ekuyindawo esetjenzwa yi-AIH Logistics, ekukulapho sigidinge khona ukukhiqizwa kweenkoloyi ze-Pik Up zakwa-Mahindra zehlandla lama-25 000 ekungilezo ezihlanganiswe khona ekhayapha.
1.3.4 Ikhabinethi ikhumbuze woke amaSewula Afrika njengomabelani we-South Africa Incoporated (i-SA Inc.) orhuluphelele ukukhuthazela ikarekelo yokusisisa elizweni lekhethu ebujameni obufuna amandla wokujamelana nephaliswano ephasini loke. Kufanele siragele phambili sikhulume ngalizwi linye ukuze sivikele lokho esikuqotheleko elizweni loke, – amandla wokuzijamela nokuzibusa, kanye nentando yenengi esekelwe mthethosisekelo.
2. Zobudlewano Bamazwe Ngamazwe
2.1. Isikhundla SeSewula Afrika Sokwengamela Isiqhema Samazwe Ama-20 (i-G20)
2.1.1 Njengengcenye yokweNgamela i-G20, iSewula Afrika isingethe iinqhema ze-G20 ezisebenzako kanye nemihlangano emikhulu ekupheleni kukaMhlolanja nenyangeni esiphezu kwayo le:
2.1.1.1 Umhlangano wesiQhema seRhubhululo se-G20, ebewubanjelwe uYunivesithi ye-Freyistata e-Mangaung ukusuka nakama-23 bekube nakama-25 kuMhlolanja wee-2025, uveze indlela bonyana kungasetjenziswa njani irhubhululo nokutlanywa kabutjha ukuze kuqalanwe neentjhijilo zephasi loke kanye nokuthuthukisa isayensi netheknoloji. Babuye baqala iingcenye eziqakathekileko zomnyaka lo ekungilezi ezilandelako:
(a) Iqalontanzi loku-1: Ukuthuthukiswa kokutlanywa kabutjha;
(b) Iqalontanzi lesi-2: Ukuthuthukiswa kokunzinza kwemihlobo ehlukahlukeneko yezinto eziphilako;
(c) Iqalontanzi lesi-3: Ukulingana kokwahlukahlukana, ukulinganiseka, ukuqalelela woke umuntu, nokufikeleleka kweSayensi, iThekhnoloji nokuTlama.
2.1.1.2 Umhlangano wokuthoma wesiqhema esilwisana nekohlakalo obanjwe nakama-3 bekube nakama-5 kuNtaka ulethe iindlela ezitja zokuqinisa amagadango womthetho ukulwisana nekohlakalo. Umhlangano lo ube lithuba kilabo abazibandakanye kiwo ukuze basungule ihlelo kanye nokwendlala umsebenzi osisekelo weenkulumiswano ezisezako. Lokhu kubuye kwakhuthaza ikulumopendulwano kanye nokuhlanganyela ukuze kuqiniswe iindlela zokukhandela ikohlakalo. Abazibandakenyeko emhlanganweni lo bavumelene ngemigomo emimmongo eqakathekileko ekungile elandelako:
(a) Iqalontanzi loku-1: Ukuqiniswa Kokuthembeka Kwabasebenzi Bembusweni
(b) Iqalontanzi lesi-2: Ukwandisa Izinga Lokubuyiswa Kwepahla Ezuzwe Ngokungemthetho
(c) Iqalontanzi lesi-3: Ukusebenza Ngokuhlanganyela
(d) Iqalontanzi lesi-4: Ukuvikelwa kwabaHlabimkhosi
2.1.1.4 Umhlangano wesiqhema esisebenza kezokulima ubanjwe ngethungelelwano lamakhomphyutha ukusuka nakama-3 bekube kumhlana ama-4 kuNtaka wee-2025. Kukhulunyisenwe ngeendaba eziqakathekileko ezithinta abasebenzisani kezokulima ephasini loke bebavumelana ngamaqalontanzi alandelako:
(a) Iqalontanzi loku-1: Ukuthuthukiswa ukuhlanganyela kwemaraga kanye nokuvikelwa kokudla
(b) Iqalontanzi lesi-2: Ukuthuthukisa abafazi nabantu abatjha ehlelweni lokudla okulinywako
(c) Iqalontanzi lesi-3: Ukukhuliswa kokutlama kabutjha kanye nokudluliswa kwethekhnoloji
(d) Iqalontanzi lesi-4: Ukwakha ubujamo bezulu obuqinileko ukuze kunzinze zokulima.
2.1.1.5 Umhlangano wokuthoma wesiqhema sezeVakatjhobukelo obanjwe ngethungelelwano lamakhomphyutha mhlana amalanga ama-5 kuNtaka emnyakeni wee-2025 wendlale bonyana zevakatjhobukelo zingasetjenziswa njani ukuze zitjhugulule ipilo yabantu, imiphakathi kanye nephasi loke. Isiqhemesi sivumelene ukusebenzela phezu kwa maqalontanzi amane umnyaka lo:
(a) Iqalontanzi loku-1: I-AI ePhathelene nabantu naMandla wokusungula ukuphakamisa amabhizinisi asasikimako wamaKhambo neweVakatjhobukelo kanye nama-SMME. (b) Iqalontanzi lesi-2: UkuSekelwa kezeVakatjhobukelo ngeeMali kanye nokuSisa kuQiniswe ukuLingana kuKhuthazwe neTuthuko eBambelelako.
(c) Iqalontanzi lesi-3: Ithungelelwano lommoya kanye nokukhamba okunganazo iinkhisi
(d) Iqalontanzi lesi-4: Ukunzinziswa Okuqinileko Ngomnqopho Wokuhlanganisa Ukuthuthuka kwezeVakatjhobukela Okunzinzileko.
2.1.1.6 Umhlangano wokuthoma wesiqhema sokuphungulwa kwehlekelele ubanjwe ngethungelelwano lamakhomphyutha mhlana amalanga ama-5 kuNtaka emnyakeni wee-2025. Isiqhemesi sikhulume ngeeyeleliso ezikhona ezilethwe phambili lapho kuqothelwe khona iphasi loke okubekwe yiHlangano yeenTjhabatjhaba lapho kuqalwe khona ihlelo le-Sendai Framework for Disaster Risk Reduction langomnyaka wee-2015 ukuya emnyakeni wee-2030. ISewula Afrika ibona umhlangano lo njengommongo welizwe loke ukuze kuqalelelwe ukuhlanganyela emisebenzini yokwakha ukuqina, ukunzinza namkha ukusebenzisana kanye nokukhandela ukurhagala kobungozi. Umhlangano ube nesivumelwano kumaqalontanzi alandelako:
(a) Iqalontanzi loku-1: Ukutjheja Ukungalingani Nokuphungula Ubungozi
(b) Iqalontanzi lesi-2: Ukubuthelelwa Kwehlelo Lesiyeleliso Saphambilini Elizweni Loke
(c) Iqalontanzi lesi-3: Ukuqiniswa Komthangalasisekelo Wehlekelele
(d) Iqalontanzi lesi-4: Ukubonelelwa Kweemali Ekuphungulweni Kobungozi Behlekelele
(e) Iqalontanzi lesi-5: Ukulawuleka Kwehlekelele, Ukuhlengwa Nokwakha Ngobutjha
(f) Iqalontanzi lesi-6: Ihlalakuhle Yokuphilako ye-DRR/ Yeensombululo Zemvelo.
2.1.1.7 Umhlangano wokuthoma wabasebenzi wokuphepha kokudla ubanjwe ngethungelelwano lamakhomphyutha mhlana amalanga ama-5 kuNtaka emnyakeni wee-2025. Emhlanganweni lo, kukhulunywe ngemithethomigomo kanye nangamahlelo ukuze kuthuthukiswe ukuphepha kokudla. Abazibandakenyeko bavumelene ukwakha ihlelo lokudla eliqinileko, elingathathihlangothi. Kubuywe kwakhulunyiswana ngeentjhijilo zokurhwebelana, isibonelelo seemali sokudla kanye nomthelela olethwa kutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu. Hlangana nemiphumela yamaqalontanzi ekukhulunyisenwe ngawo kubalwa alandelako:
(a) Iqalontanzi loku-1: Imithethomigomo eqinileko yokudla
(b) Iqalontanzi lesi-2: Intengo yokudla enzinzileko
(c) Iqalontanzi lesi-3: Imigomo ebonakalako namazinga
(e) Iqalontanzi lesi-4: Ihlelo le-G20 lokuphepha kokudla
(f) Iqalontanzi lesi-5: Ukugunyazwa okuvela kuNgqongqotjhe nokwenza
2.1.1.8 Ihlelo le-G20 ebelibanjelwe eYunivesithi yeVenda e-Thohoyandou nakali-7 kuNtaka wee-2025 linqophe ekukhuliseni ikulumiswano yomphakathi kanye nokuhlanganyela ku-G20 eyeNganyelwe yiSewula Afrika. Umhlangano loya bewunqophe ukukhuthaza abantu nenarha le bonyana bazibandakanye ekwamukeleni iimvakatjhi enarheni le njengombana siragela phambili ukusingatha imihlangano eengcenyeni ezihlukahlukeneko zenarha le kanye nokuthuthukisa amasikwabo namagugwabo. AmaSewula Afrika abuye akhuthazwa bonyana akhe acoce iindaba ezimnandi ngenarhawo.
2.1.2 Imihlangano elandelako yeenqhema ze-G20 izokubanjwa bekube sekupheleni kwenyanga kaNtaka emnyakeni wee-2025:
2.1.2.1 Umhlangano wokuthoma: Ukukhula Komnotho, Ukuthuthukiswa kweenkoro, Ukuqatjhwa, nokuPhungula Ukungalingani: Mhlana amalanga ali-17 kuNtaka ngethungelelwano lamakhomphyutha.
2.1.2.2 Umhlangano wokuthoma wokurhwebelana nokusisa: Mhlana ali-18 bekube kumhlana ama-20 kuNtaka ngethungelelwano lamakhomphyutha.
2.1.2.3 Umhlangano wesibili wezepilo: Mhlana ama-26 bekube kumhlana ama-28 kuNtaka wee-2025, e-Durban.
2.1.2.4 Umhlangano wokuthoma wobujamo bezulu nokunzinziswa kwebhoduluko: Mhlana ama-25 bekube kumhlana ama-28 kuNtaka wee-2025 ngethungelelwano lamakhomphyutha.
2.1.3 Ilwazi mayelana nemihlangano ehlukahlukeneko le ye-G20 nemiphumela yakhona lingatholwa ku-www.g20.org namkha ku-www.g20.org.za
2.2 Isizo Lobuntu e-Palestine
2.2.2 Ikhabinethi iphikisana nokwala kwe-Israel bona kulethwe isizo lobuntu eGaza kanye nokuba kwayo seduze nomkhawulo nokuyama ukube ngakelinye ihlangothi abantu beGaza baqalene nokuhlukumezeka okukhulu njengombana badinga ukudla, izindlu kanye nesibonelelo sokwelatjhwa.
2.2.3 Igadangweli likuphikelela kwe-Israel ukusebenzisa indlala njengesikhali sokulwa izipi njengengcenye yokuphehla ipi ehlathululwe yiKhotho yobuLungiswa yamaZwe ngamaZwe njengesenzo sokurhayilwa kwabantu be-Palestine.
2.2.4 Ikhabinethi ibuyelela isibawo sethu sokuthwesa i-Israel ukuziphendulela kanye nokuqinisekisa ukuphepha, ukuragela phambili kanye nokungaphazanyiswa kwesizo lobuntu kizo zoke iindawo zeGaza.
3. Ubulelesi
3.1 Ukwamukelwa Komlayo Wekhotho YeMalawi Mayelana Nokukhanjiswa kuka-Sheperd kanye no-Marry Bushiri
3.1.1 Ikhabinethi yamukele umlayo owethulwe yiRiphabhligi yeMalawi okhutjhwe siKhulu seKhotho kaMarhastrada bonyana u-Sheperd kanye no-Marry Bushiri kufanele babuyiswe eSewula Afrika bazokuqalana namacalabo amanengi abawenze eSewula Afrika, okufaka hlangana ukugagadlhela, ukwephula umthetho olawula iimali (i-Financial Advisory and Intermediary Services Act, 2002 (umThetho Nomboro 37 womNyaka wee-2002) kanye nokwephula umgomo ebegade babekelwe wona webheyili.
3.1.2 Umlayo lo uveza bonyana akekho namunye umuntu ongawubalekela umthetho begodu ubuye uqinisekise ukuzijamela eendabeni zokwahlulela, ukusebenzisana kweenarha kanye nokuthembana kwesingani phakathi kwamaziko wezomthetho weSewula Afrika neweMalawi.
3.1.3 Siyazi bonyana bakwa-Bushiri baveze ihloswabo yokubilayela. Ngale kwalokho, siyazithemba bonyana sinecala eliqinileko esibathwesa lona.
3.1.4 ISewula Afrika ikulungele ukuhlanganyela ne-INTERPOL ukuze basebenze ngekambiso ngamalungiselelo wokukhanjiswa kwabo balethwe eSewula Afrika ukuze bathome ngokuqalana namacalabo.
4. Ubujamo Bezulu Obumasikizi
4.1 Izulu lamva nje ebelina ngamandla lidlule nemiphefumulo eminengana labe latjhiya abanengi banganazo iindawo zokuhlala. Izindlu zabo nemithangalasisekelo zonakele KwaZulu-Natala.
4.2 Umthelela olethwe lizulu ebelina ngamandla KwaZulu-Natala ukhonjwe njengehlekelele yephasi loke. Lokhu kuvumele umNyango wezeTjhebiswano laboRhulumende neenDaba zeNdabuko bonyana uhlanganise zoke iinhlangano ukuze kukhuliswe isekelo nokunciphisa umthelela wehlekelele emiphakathini.
4.3 Urhulumende usaragela phambili ngokubonelela ngesizo kibongazimbi ebebaqalene neenkhukhula begodu nomNyango wokuHlaliswa kwabaNtu ubonelele ngeengidi eziliKhulu zamaranda KwaZulu-Natala ukuze isize lapho kudlule khona iinkhukhula.
4.4 Ikhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika bonyana ayelele khulu lokha nakunobujamo bezulu obumbi.
4.5 Lapho kunezulu elikhulu khona, imiphakathi iyayeleliswa bonyana ikhandele ukusebenzisa iindlela ezineenkhukhula begodu balalele bebabukele neendaba ezirhatjhwako, iindaba zomrhatjho kanye namakhasi asemthethweni karhulumende weenkundla zokuthintana ukuze bathole iindaba zamva nje.
B. Okubikelwe Ikhabinethi
1. Ukuvikelwa Nokwandiswa Kwesilinganiso Sobuncani Bomrholo (i-NMW)
1.1 Ikhabinethi yamukele beyaqalelela umbiko ovela emNyangweni wezokuQatjha nemiSebenzi mayelana neragelo phambili lokuvikela nokuqinisa i-NMW.
1.2 Umthetho we-NMW i-Act 2018 (UmThetho Nomboro 9 wee-2018) waqiniswa ngoSinyikhaba wee-2018. Umthetho lo wendlale isisekelo sokunciphisa ukungalingani ngokomrholo neenkhala ezikhona emirholweni nokuragela phambili ukuqala ngelihlo elibukhali labo abarhola imali ephasi elizweni lekhethu.
1.3 Kusukela nali-1 kuNtaka wee-2025, i-NMW ikhuphuke ngamaphesende amane ukusuka ku-R27,58 ukuya ku-R28,79 nge-iri linye. Ukukhutjhulwa lokhu kunqophe ukuletha isekelo eliqakathekileko lezomnotho kanye nokusiza abasebenzi abaziingidi ezisithandathu abarholaezingeni lesilinganiso somrholo owela ngaphasi kwe-NMW.
2. Ukuthuthukiswa Kokufunda Okusisekelo
2.1 Ikhabinethi iveze isekelo layo ngokwenza indlela yokukhambisa umkhakha weFundo esiSekelo efundweni esisekelo.
2.2 Ngenyanga kaTjhirhweni yomnyaka wee-2025, umNyango wezeFundo esiSekelo umemezele bewagidinga imiphumela yebanga le-12 ephezulu ngamaphesende ama-87,4%. Ngale kwalokho, enyangeni yaphambilini, umNyango wezeFundo esiSekelo ukhuphe umbiko oveza bonyana pheze abafundi abamaphesende ama-80% beSewula Afrika abakwazi ukufundela ukuzwisisa ngokusebenzisa elinye nelinye ilimi lokha nabafika eminyakeni eli-10.
2.3 Ukurarulula isitjhijilwesi, uNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo ulethe igadango elizokuba namagadango alandelako:
2.3.1 Ukufikeleleka kwelizwe loke kwefundo yebuncanini kuma-ECD okuseqophelweni eliphezulu ngendlela yokutloliswa kwamaziko amanengi we-ECD, ukuqinisekisa bonyana woke umfundi oku-ECD uthola isekelo elaneleko leemali, ukusekela amaziko we-ECD ngeensizakusebenza kanye nokunikela abafundisi isekelo ukuze bathole iziqu zabo zokufundisa. Isabelo seemali salokhu sele sikhutjhiwe esabelweni somnyaka wee-2025.
2.3.2 Ukubuyekeza iinjamiso namazinga ukuze kwandiswe imisebenzi yabafundisi abafundisa amabanga asisekelo.
2.3.3 Umfundaze weFunza Lushaka uzokulethwa phambili ukuze unikelwe abafundi abafisa ukufundisa emabangeni asisekelo.
2.3.4 Ihlelweli lizokuqinisa ukufunda kanye namakghono weemBalo ebafundini abasemabangeni asisekelo nokwenza isiqiniseko sokobana ekukhambeni kwesikhathi bayakghona ukubeka ilwazi labo eemfundweni ezifana neemBalo, iSayensi, i-Accounting kanye ne-Economics, hlangana nezinye.
3. Ukusebenza Kwegezi
3.1 Ikhabinethi yamukele umbiko mayelana nomsebenzi owenziwe yi-ESKOM ekuthuthukiseni ukuphehlwa kwegezi kanye nokunzinzisa umsebenzi ekukhandeleni ukuqinteliswa kwegezi
3.2 Ngemva kokubuya kwama-megawatts angaphezu kwama-300 womthamo wokuphehlwa kwegezi, kanye nokubuyiswa kweenjameli ezaneleko, ukuqinteliswa kwegezi kujanyisiwe ngesimbi ye-10 ekuseni ngoSondo, mhlana amalanga ali-9 kuNtaka emnyakeni wee-2025. Ukusebenza kwamalahle ephawa yeKusile kusebujameni obunzinzileko ngemva kokuthi kube namayunidi angasebenziko ngeLesihlanu, mhlana amalanga ali-7 kuNtaka. Njenganje, amayunidi lawo sele asebenza begodu iyunidi 2 ye-Koebeg ibuyisiwe yasebenza godu.
3.3 Ukusebenza koke kwesiphehli segezi solo kwangesikhathi sehlobo somnyaka wee-2024, kuveze ukuthuthuka okukhulu nokunzinza, okwenze bonyana amalanga wokungabi nokuqinteliswa kwegezi alinganiselwe emaphesendini ama-98%. I-ESKOM ithi izibophelele bonyana kuhlale kungekho ukuqinteliswa kwegezi.
C. IinQunto zeKhabinethi
1. Ukusingathwa KweNdaba Yamanzi Nehlanzeko
1.1 Ikhabinethi igunyaze ukusingathwa kweNdaba yaManzi neHlanzeko mhlana ama-27 ukuya nakama -28 kuNtaka emnyakeni wee-2025.
1.2 Umnyanya lo usebenza njengesandulelo somhlangano waManzi obanjwe ngenyanga kaTjhirhweni ngomnyaka wee-2024, lapho kuhlangene khona zoke iimphathimandla ezibonelela ngamanzi ukuze kukhulunyiswane ngeentjhijilo eziqalene nomkhakha lo, kulandela ukukhutjhwa kombiko we-Drop.
1.3 Umnyanya lo usungule ihlelo ukuze liqalane neendabezi begodu Indaba izokuletha ithuba lokuhlola iragelophambili esele lenziwe bese iveza namagadango adinga ukuthuthukiswa.
1.4 Imiphumela elindelekileko yeNdaba ngeyokuthi kube khona ukuzwana mayelana nobujamo bokuphepha kwamanzi eSewula Afrika, iragelophambili emisebenzini engakaqedwa emnyakeni wee-2024 kanye nalokho okudingekako ukuthuthukisa ukuphepha kwamanzi kanye nehlelo lamva nje elitjha.
1.5 Ikhabinethi izivumile iintjhijilo zokuphepha kwamanzi eziqalene nenarha le begodu yazwakalisa ukuzibophelela bonyana woke umSewula Afrika unamanzi ahlwengekileko kanye nehlanzeko yamanzi ephephileko.
2. Umbiko Wehlandla Lesi-2, Lesi-3 Nelesi-4 Welizwe We-UN Convention Mayelana Namalungelo Wabantu Abaphila Nokukhubazeka
2.1 Ikhabinethi igunyaze bonyana umNyango wezaboMma, iLutjha nabaNtu abaPhila nokuKhubazeka ulethe umbiko wehlandla lesi-2, lesi-3 nelesi-4 ku-UN. Umbiko uletha umbiko obuyako mayelana neragelophambili elenziwe yiSewula Afrika ukuthuthukisa nokuvikela amalungelo wabantu abaphila nokukhubazeka.
2.2 Ikhabinethi igunyaze umbiko osisekelo wenarha mayelana nokwenziwa kwe-UNCRPD ngomnyaka wee-2013 kanti-ke umbiko loyo wabekwa ngomnyaka wee-2014.
2.3 Umbiko ohlangeneko uletha isendlalelo sokusebenza kukarhulumende ekusebenziseni umBikomthethokambiso mayelana namalungela wabantu abaphila nokukhubazeka. Iveza umthethomgomo kanye namatjhuguluko womthetho wepalamende ekuthatheni amagadango wokuthuthukisa nokuvikela amalungelo wabantu abaphila nokukhubazeka. Umbiko uveza imizamo eyenziwe efundweni, ekuyeleliseni abantu, kezepilo, emisebenzini yemiphakathi, ekutholeni ubulungiswa kanye nokuqatjhwa kwabantu abaphila nokukhubazeka. Umbiko lo uzokugadangiswa kubunzinzolwazi ku-www.gov.za
D. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. UNom. Neil Jansen esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: Ukuphathwa Kwezabasebenzi nokuThuthukiswa Kwabo emNyangweni WezangeKhaya.
2. Ukukhethwa kwamalunga webhodi ye-Alexkor
(a) UMm. Dineo P. Peta (usihlalo)
(b) UMm. Hilary A. Swartbooi
(c) UPhrof. Trevor G. Fowler
(d) UMm. Shinduvi Zitha
(e) UMm. Bongi Ngxishe
(f) UDorh. Jonty Tshipa
(g) UNom. Nico Patrick Swart
(h) UNom. Freddy Raseote
E. Iminyanya Ezako
1. Umnyanya Wehlelo Lokutlama Kabutjha Welizwe Loke
1.1 Umnyanya wehlelo lokutlama kabutjha welizwe loke uzokubanjwa nakali-13 bekube kumhlana ali-14 kuNtaka wee-2025 ukuqalana neSayensi nethekhnoloji nekghono lokutlama kabutjha eSewula Afrika ngendlela yokobana isingathe ukuhlanganyela.
1.2 Umnyanya uhlanganisa imikhandlu yesayensi, amaziko wefundo ephakemeko, iminyango karhulumende, umkhakha wezamarhwebo kanye nemisebenzi ehlelekileko ukuze kuqalwe indima elinywe lihlelo lokutlama kabutjha lanje nelisezako. Uzokuletha amagadango wokukhuphukisa ukuhlanganyela nokunzinza kokuthuthuka komnotho ukuze kuhlomule woke amaSewula Afrika.
2. Umnyanya Wehlandla lobuNane We-European Union ESewula Afrika
2.1 Umnyanya wehlandla lobuNane we-Europen Union eSewula Afrika ubanjelwe eKapa namhlanje, nakali-13 kuNtaka wee-2025 kanti-ke uzokusingathwa ngokuhlanganyelwa nguMengameli u-Cyril Ramaphosa, uMengameli womKhandlu we-Europe uNom. Antonio Luis Santos da Costa kanye noMengameli weKomitjhini ye-Europe u-Dorh. Ursula von der Leyen ukwenzela bonyana baqinise ubudlelwano phakathi kweSewula Afrika ne-EU.
2.2 Umnyanya lo uzokuveza iindaba zokurhwebelana nokusisa nokusebenza kwesikhozi nobudlelwano phakathi phakathi kweSewula Afrika ne-EU.
2.3 Umnyanya lo ulindeleke bonyana uveze ukuhlanganyela ukwenzela bonyana kuqalelelwe iintjhijilo ezikhona ephasini kanye neemfundeni, okufaka hlangana ukutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu, ukungaphephi kwabantu, ukuthula, ukuphepha nokunzinza, ukuthuthuka kwebhoduluko kanye nokuthuthukiswa kwamaziko wombuso
2.4 Umnyanya lo uzokuqinisekisa ukusekela isikhundla seSewula Afrika sokweNgamela i-G20 namaqalontanzi wayo, okufaka hlangana ummongo wayo othi “UkuZwelana, UkuLingana NokuBambelela,”
F. Imilayezo
1. Ukuthokozisa
Ikhabinethi ithokozise beyatjho neemfiselabuhle zayo ku:
• Dylan Naidoo ngokuba mSewula Afrika wokuthoma omumuntu onzima othumbe i-SA Open, ekungomunye umdlalo omdala wegolfu. Ukuthumba kwakhe kumenze wathola indawo ku-Royal Portrush.
• Ncazelo Mlilo obe ngungikhethani emikhakheni emibili kibonongorwana babomma abatjhugulula iphasi. Abonongorwanaba banikelwa abomma abenza imisebenzi eveleleko ephasini ukwenza ngcono ipilo yabantu.
• mphakathi wama-Muslim njengombana basenyangeni ye-Ramadan.
• Nomzana Patrice Motsepe ekukhethelweni kwakhe godu esikhundleni sokuba nguMengameli we-CAF. Igalelo lakhe ekuthuthukisweni kwebholo erarhwako liragela phambili ngokusenza bona sizikhakhazise.
3. Ukududuza
Ikhabinethi idlulise amezwi wokududuza emindenini nebanganini:
• babakhweli abama-31 abalobe ipilo yabo eengozini zeembhesini ezintathu ezihlukeneko; yokuthoma yenzeke hlangana kwe-Reddersburg ne-Smithfield e-Freyistata; yesibili yenzeka ku-N2 North eduze neMandeni, KwaZulu-Natala, yesithathu yenzeka ku-R21 Ekurhuleni e-Gauteng.
• babafundi abanebesikolo samabanga aphasi abalahlekelwe yipilo yabo engozini yendlela ku-N12 e-Daveyton Ekurhuleni.
• bomhlabimkhosi abuye abe mtjhotjhozeli wobulili uPamela Mabini ojamele abantu abasikazi ebebaqalene nenturhu eqothele ubulili obuthileko nowenze isiqinisekiso sokobana boke abenzi bokumbi bayavalelwa.
• baka-Crystal-Donna Roberts, omlingisi weSewula Afrika abuye abe mrhatjhi ovele emafilimini afana ne-Endless River ne-Krotao wabuye wabandakanywa ku-Arendsvlie, Swartwater, naku 7de Laan.
• bakaDorh. Gomolemo Makae obekalwisana nebandlululo abuye abe mjameli wabantu abanzima. Bekangudorhodere olaphako abuye abe mthuthukisi wamalimi wesiNtu. Watlonyeliswa ngonongorwana wobuliminengi yi-Pan South African Language Board ngokuthuthukisa ukusetjenziswa kwamalini wendabuko eSewula Afrika.
• bakaNom. Athol Fugard omlingisi, umtloli wamanoveli obekaziwa ekhayapha kanye nangaphandle ahlonitjhwa ngegalelo lakhe lokutlola imidlalo yekundleni. Ngomnyaka wee-2001, wafakwa emdlalweni wekundleni e-Amerikha obizwa nge-Hall of Fame wabe wathola ne-Order of Ikhamanga ngomnyaka wee-2005.
• baka-Ebenaezer Dibakwane, obekangusomahlaya abuye abe mlingisi othole abonongorwana abuye abe mtloli.
• baka-Khomotso Jacob Makwetla, omjameli othuthukisa amarhwebo wabantu abanzima wabuye waba negalelo ekuthuthukiseni ibholo erarhwako nomdlalo wamaguduva elizweni lekhethweli.
IsiTatimende Sikhutjhwe: NgezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi
Imibuzo Ingathunyelwa: kuMm. uNomonde Mnukwa — umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Inomboro: 083 653 7485