Inkhulumo Yamengameli Yekuvulwa kwePhalamende Leyetfulwa nguMengameli u-Cyril Ramaphosa Ehholeni Yelidolobhakati laseKapa, eNshonalanga Kapa, mhla ti-18 Kholwane 2024
Somlomo weLibandla Lavelonkhe, Umhlonishwa Thoko Didiza,
Sihlalo Wemkhandlu Wavelonkhe Wetifundza, Umhlonishwa Refilwe Mtjweni-Tsipane,
Lisekelamengameli Paul Mashatile,
Mengameli waphambilini Thabo Mbeki,
Lisekelamengameli kanye naSomlomo waphambilini Baleka Mbete,
Lisekelamengameli waphambili Phumzile Mlambo-Ngcuka,
Sihlalo waphambilini we-NCOP Amos Masondo,
LiJaji Lelikhulu Raymond Zondo,
Lisekela Lelijaji Lelikhulu Mandisa Maya,
Sodolobha waseKapa, Geordin Hill-Lewis,
Baholi Betikhungo Letisekela Intsandvo Yelinyenti,
Lilunga Lelihloniphekile Lemklomela Wavelonkhe Ikhamanga, Dkt. Esther Mahlangu,
Tivakashi Letihloniphekile kanye Nebantfu Lablahloniphekile,
Emalunga Emancusa,
Malunga Lahloniphekile ePhalamende,
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
Sihlangane lapha esifundzeni saseNshonalanga Kapa ngemuva kwetivunguvungu letimbi naletingacoleleki letidale umonakalo emakhaya, emabhizinisini nakusakhiwonchanti, letibe nemtselela emashumini etinkhulungwane tebantfu esifundzeni sonkhe.
Etinsukwini letisandza kwendlula, sibone kucubuka imililo KwaZulu-Natal, lapho kushone khona bantfu laba-14, lokufaka ekhatsi bacimimlilo labasitfupha labalahlekelwe timphilo tabo. Lomlilo udale nekucekelwa phansi kwemiti, imfuyo nemadlelo.
Imikhuleko yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ikubo bonkhe labo bantfu lababukene naleti timo telitulu letimbi njengoba basasebentela kululama nekubuyela esimeni futsi kanye nekwakha kabusha.
Malunga Lahloniphekile,
Ngicele Somlomo Welibandla Lavelonkhe kanye naSihlalo weMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza kutsi babite lomhlangano lohlangene kute kuvulwe ngalokusemtsetfweni iPhalamende ngelusuku lolubaluleke kakhulu nalolusho lokukhulu.
Namuhla, sigubha lusuku lwekutalwa kwababe longumsunguli wesive sakitsi kanye nesilomo semhlaba wonkhe sekuthula, bulungiswa nekubuyisana, Mengameli Nelson Rolihlahla Mandela.
Eveni letfu kanye nasemhlabeni wonkhe, tigidzi tebantfu tigubha lolusuku ngetento tekusita nekukhombisa lubumbano.
Ngetento tabo baniketa kuphila ecinisweni lelisisekelo: kutsi sitfole buntfu betfu ebuntfwini balabanye.
Umuntu ngumuntu ngabantu. Motho ke motho ka batho.
Muthu ndi muthu nga vhangwe vhathu. Munhu yi munhu yi vanhu.
Siyakhunjutwa ngalolusuku kutsi sinesibopho kulomunye nakulomunye; nekutsi inhlalakahle yetfu nenjabulo yetfu ayinakuhlukaniswa neyebantfu besifazane bakitsi kanye nemadvodza.
Siyakhunjutwa kutsi njengoba silwela inchubekelembili kanye nekuphumelela, sinesibopho sekucinisekisa kutsi akekho losalako.
Tsine bantfu baseNingizimu Afrika sisive lesihlukene, lesinemlandvo, tinkholelo, emasiko netilwimi letehlukene.
Noko singebantfu labamunye. Futsi sabelana ngaloko lesiphokophelele kuko lokufananako.
Nguloku lesiphokophelele kuko lokufananako lesente kutsi bantfu baseNingizimu Afrika banike ligunyakwenta lePhalamende kanye naloHulumende kutsi bahlanganise bantfu futsi batfutfukise.
Etinsukwini letingema-50 letendlulile, bantfu baseNingizimu Afrika baya elukhetfweni kute bancume ngelikusasa lelive letfu. Ngaphambi kwelukhetfo bebavakalise kukhatsateka kwabo nematsemba abo, tifiso tabo kanye nalabakulindzele.
Ngemavoti abo, bancume kutsi baholi belive letfu kufanele babeke eceleni kungevani kwabo kwetembusave futsi bahlangane kute bancobe tinsayeya letimatima letibhekene nesive sakitsi.
Batfumele umlayeto locacile wekutsi ngaphandle kwelubumbano, kubambisana nekusebentisana, imitamo yetfu yekucedza kuhlupheka, kusweleka kwemisebenti nekungalingani ngeke iphumelele.
Ngekuholwa ngulesicondziso lesivela kubantfu, emacembu etembusave lavela emikhakheni yonkhe yetepolitiki akhetse kusungula Hulumende Welubumbano Lwavelonkhe.
Ngesento lesingakaze sibonwe emlandvweni wetfu wentsando yelinyenti, emacembu etembusave lalishumi lamelwe lapha ePhalamende yetfu avumile kwenta luhlelo lolulodvwa kute kwakhiwe iNingizimu Afrika lencono, lelinganako futsi lenebulungiswa.
Bahlangene, nanome kunekwehlukahlukana emkhatsini kwabo, babelana ngekutinikela esiveni lesibumbene, lesiphumelelako nalesibandzakanya wonkhe wonkhe.
Ngekusebentisa Sitatimende Senhloso, emacembu ente siciniseko sekutinikela lesicinile ekuhlonipheni uMtsetfosisekelo kanye nekubusa kwemtsetfo kanye nekugcugcutela kutiphendvulela, kwenta tintfo tihlale ebaleni, bucotfo kanye nekubusa kahle.
Bavumelene ngeLuhlelo Lwekucala njengesisekelo semsebenti waHulumende Welubumbano Lwavelonkhe .
Tento letibekwe embili kutsi kucalwe ngato tentiwe kuloluhlelo lwekucala titfole kwesekwa lokugcwele kwe-Lekgotla yeKhabhinethi lesandza kubanjwa, lehlanganise ndzawonye tindvuna letisandza kukhetfwa, emasekela etindvuna kanye nabondvunankhulu betifundza. Labamele bohulumende bendzawo, bacondzisi-jikelele kanye naletinye letikhulu letibalulekile nato betikhona.
Leti tento letibekwe embili kutsi kucalwe ngato tentiwe lamuhla kusihlwa.
IKhabhinethi itawubita leminye imihlangano yemaseshini langetiwe emasubuciko kute kucutjungulwe Lisu Lentfutfuko Lethemu Lesemkhatsini, lelitawugucula labocalangaye kutsi babe lisu lelinemininingwane kanye netingenelelo hulumende latawukutifezekisa kuleminyaka lesihlanu letako.
Lisu Lentfutfuko Lethemu Lesemkhatsini litawubeka umbononchanti lochazwe kahle kanye nelisubuciko lelichaza tinjongo leticacile futsi lelifaka ekhatsi tinhloso letitsite, letilinganisekako kanye nenkhombandlela yekutifezekisa. Lemigomo itakwentiwa kutsi ihambisane kahle neSabelomali, lesitakweseka kufezekiswa kwaletinhloso.
Kuwo wonkhe lomsebenti, Umbononchanti Wavelonkhe Wentfutfuko wanga-2030 usasengumkhombandlela lochaza kukhula nentfutfuko yelive letfu.
Sitawuphindza futsi sitfole lugcozi eTinjongeni Tentfutfuko Letisimememe taMhlabuhlangene naku-Ajenda yanga-2063 yeLubumbano Lwemave ase-Afrika ekubhaleni Lisu letfu Letentfutfuko Lethemu Lesemkhatsini.
I-Lekgotla yeKhabhinethi ikugcizelele kutimisela kwawo onkhe emalunga aHulumende Welubumbano Lwavelonkhe kusebentisana kute kutfutfukiswe timfuno tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
Ikunake ngekuncoma kutinikela nemdlandla lomkhulu Tindvuna letisandza kukhetfwa kanye neMasekela eTindvuna kanye naboNdvunankhulu betifundza labacale ngawo umsebenti wabo.
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
Nanome kube nemphumelelo yeminyaka lenge-30 yentsandvo yelinyenti, kanye nemsebenti lowentiwe kuleminyaka lesihlanu lendlulile yekwakha kabusha umnotfo wetfu nemphakatsi wetfu, tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika tisaphuyile, alisebenti futsi liphila emmangweni longalingani kakhulu.
Sekuminyaka lelishumi nencenye umnotfo wetfu ukhule nje kancane.
Timo tebantfu baseNingizimu Afrika namuhla tidzinga kutsi sisebente ngekuhlanganyela njengaHulumende Welubumbano Lwavelonkhe kanye nabo bonkhe labamcoka labafaka ligalelo eveni lakitsi ngekuphutfuma lokukhulu, ngesibindzi nangekuncuma.
Hulumende Welubumbano Lwavelonkhe uncume kunikela iminyaka lesihlanu letako etentweni letitawuchubekisela phambili emasubuciko lamatsatfu langubocalangaye:
Kwekucala, kuchubela embili kukhula kwemnotfo lokubandzakanya wonkhe umuntfu kanye nekwakhiwa kwematfuba emisebenti.
Kwesibili, kunciphisa buphuya kanye nekubhekana netindleko letiphakeme tekuphila.
Kwesitsatfu, kwakha umbuso lokhonako kwenta tintfo, ngenchubo lemukelekile nalotfutfukako.
Sincume kubeka kukhula kwetemnotfo lokubandzakanya wonkhe umuntfu enkhabeni yemsebenti waHulumende Welubumbano Lwavelonkhe futsi kwaba sekucaleni eluhlelweni lwavelonkhe.
Sipiliyoni setfu kuleminyaka lenga-30 lendlulile sikhombisile kutsi uma umnotfo wetfu ukhula, kudaleka imisebenti. Uma umnotfo wetfu ufiphateka kubabete kudaleka kwematfuba emisebenti futsi iyalahleka.
Hulumende Welubumbano Lwavelonkhe utawulandzela tonkhe tento letifaka ligalelo ekukhuleni kwemnotfo lokusimeme, ekukhuleni ngekushesha kwetemnotfo futsi asuse tonkhe tihibe letivimba kukhula.
Sitimisele kutsi kukhula kwemnotfo kumele kufake wonkhe umuntfu. Kumele kube ngulokunetingucuko.
Kukhula kwemnotfo lokubandzakanya wonkhe umuntfu kumele kuchubekisele phambili kwabiwa kabusha kwemcebo nematfuba.
Kumele kusekele kutfutfukiswa kwebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika kanye nebesifazane, kanye nabo bonkhe labo esikhatsini lesedlulile bebabekelwe eceleni kutemnotfo.
Loku kuyincenye yesibopho setemtsetfosisekelo sekulungisa kungalingani kwesikhatsi lesidlulile kanye nekubukana nenchubo lehamba kancane yentfutfuko.
Ngekusebentisa kutfutfukisa netingucuko, singacinisekisa kutsi emakhono, emakhono ekwenta, imitfombolusito nemandla abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kusetjentiswa ngendlela lephumelela kakhulu.
Sitawuchubeka nekulandzela tinhlelo letikhutsata kutfutfukiswa kwebantfu labamnyama kutemnotfo kabanti, kucasha ngekulingana kanye nekweseka emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini nalasafufusa.
Sitawuchubeka nekuvikela kanye nekuhlonipha emalungelo ebasebenti labawatfole kamatima, futsi sichubeke silwele kwenta ncono timo labasebenta ngaphasi kwato nalabahlala kuto.
Kukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhe umuntfu kufuna kutsi sicinisekise simo sebesifazane nelusha emnotfweni.
Kukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhe wonkhe kudzinga kutsi kususwe tihibe tetenhlalo, temnotfo, temasiko kanye naletinye letivimbela kudlala indzima ngalokugcwele kwebantfu labaphila nekukhubateka kanye nalamanye emacembu lahlaseleka lula lantekenteke emnotfweni.
Sitakweseka kukhula kwemabhizinisi lasetindzaweni tasemaphandleni futsi sitjale imali kutakhiwonchanti temmango letingatfoli tinsita ngalokwanele.
Sitakwandzisa kusekelwa ngetimali ekulungiseni kabusha kwetemhlaba, sikubeke phambili kudluliselwa kwemhlaba wembuso futsi sitfutfukise kwesekelwa kwangemuva kwekunikwa umhlaba kwebantfu ngekucinisa emandla ekusebenta etikhungo etinhlaka letibukene naloko.
Kuze sifezekise ngekushesha, kukhula lokufaka wonkhe wonkhe, sidzinga kutsi silungise bomasipala betfu labadvonsa kamatima.
Kukhula kwenteka ezingeni lendzawo, lapho bantfu bahlala khona futsi besebenta khona.
Bomasipala betfu kumele kutsi babe ngiko kokubili ngulabaniketa tinsita tetenhlalakahle kanye nebachubinchubo yekukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhe wonkhe. Kumele basebentele kuheha lutjalomali.
Lendlela ingakhutsata emabhizinisi kutsi andze futsi adale imisebenti leminengi etindzaweni tabomasipala. Batjalitimali bakhangwa tindzawo letinetakhiwonchanti letitsembekile netesimanjemanje.
Kwenta lula nekusheshisa tinhlelo tekuhlela kanye netinchubo tekulawula kungenta kube lula kutsi emabhizinisi atjale futsi asebente kumasipala, ngaleyo ndlela kwakhiwe ematfuba emisebenti lamanengi.
Njengahulumende wavelonkhe, sinako kokubilii lokusibopho seMtsetfosisekelo kanye neligunyakwenta lebakhetsi lelicacile kusita bomasipala ekusebentiseni emandla kanye nekwenta imisebenti yabo ngemphumelelo.
Sitawucinisekisa kutsi umumo wetikhungo kanye nemodeli yekusekela ngetimali kuhulumende wasekhaya ihambisana nenhloso, nekutsi bomasipala bayasimama ngekwetimali nangekwekusebenta.
Sitawubeka tinhlelo tekucinisekisa kutsi bantfu labanemakhono nalabaceceshiwe bacashwa etikhundleni letisetulu kubomasipala, futsi sicinisekise kulawulwa lokutimele kanye nokwengamela inchubo yekucasha.
Njengentfo lebekwe embili kutsi kucalwe ngayo yentiwe ngekushesha, sitawuletsa kusimama ekubuseni kubomasipala betfu basemadolobheni lamakhulu kute sibuyisele esimeni kuletfwa kwetinsita.
Sesiwucalile lomsebenti.
Ngalesikhatsi ngivakashele eThekwini ngasekucaleni kwalomnyaka, ngahlangana netakhamuti talelidolobhakati, nabosomabhizinisi bendzawo netikhulu takamasipala.
Bangitjele kutsi bebafuna kusebentisana kute bakhe lidolobha labangaphindza futsi batichenye ngalo.
Sesisungule Licembu Lekusebenta laMengameli laseThekwini kute kutfutfukiswe kwesekwa kwahulumende wavelonkhe newesifundza kute kuguculwe baphatsi babomasipala labakhulu, kulungiswe tinkinga temanti nekuhanjiswa kwekungcola futsi kuhehe batjalitimali labasha.
Sitakwenta indlela lefanako nakulamanye emadolobha lamakhulu labukene netinsayeya letinkhulu kute lamadolobha etfu abe tinjini tekukhula kwemnotfo kanye netikhungo tematfuba lagucugucukako.
Kuleminyaka lesihlanu letako, ngekusebenta ngekuhlanganyela, sisebentisa emakhono etfu ngekuhlanganyela, sitawukwakha indlela lensha yekukhula kwemnotfo eNingizimu Afrika lebandzakanya wonkhe umuntfu ngekuphishekela kutjalwa kwetimali lokukhulu kusakhiwonchanti.
Imiklamo lemcoka iyachubeka eveni lonkhe emikhakheni lefanana netekutfutsa, imigwaco, emanti, emandla kanye netekuhlaliswa kwebantfu.
Sitawukwandzisa kakhulu lizinga lekutjalwa kwetimali kusakhiwonchanti ngekusebentisa indlela lebanti nalehlanganisiwe, sibeke Sakhiwonchanti saseNingzimu Afrika njengesikhungo lesiyinhloko sekuchumanisa nekuhlela.
Senta imitsetfosimiso kutsi ibe lula yebudlelwano ekhatsi kwetinkampani letitimele netahulumende kute kube nelutjalomali lolukhulu kuko kokubili kutenhlalo nasentfutfukweni yesakhiwonchanti setemnotfo.
Kusukela kubomasipala labakhulu betfu kuya etindzaweni tetfu tasemaphandleni letijule kakhulu, sinenhloso lecacile yekugucula live letfu libe yindzawo yekwakha, njengoba kwakhiwa imigwaco, emabhuloho, tindlu, tikolo, tibhedlela kanye nemitfolamphilo, njengoba kufakwa tintsambo letibanti te-inthanethi futsi kufakwa netintsambo letinsha tagezi.
Kufanele kutsi sisebentele kusungula lisiko lekugcinwa kwetakhiwonchanti temphakatsi letisesimeni lesisebentako, futsi sinikele ngemitfombolusito futsi sisungule tinhlelo tekucinisekisa loku.
NjengaHulumende Welubumbano Lwavelonkhe, sitimisele kucinisa umfutfo wetfu wekutjala imali, sikhutsate futsi sente emabhizinisi akwati kutjala imali kute akwati kukhicita.
Loku kutjalwa kwetimali kutawuholela ekwandzeni kwematfuba emsebenti kubantfu baseNingizimu Afrika labangasebenti ikakhulukati bantfu labasha.
Sitawutfutfukisa kukhula emikhakheni ledzinga basebenti labaningi njengetemisebenti, yetekulima, tekwakha imphahla kanye netekuvakasha.
Kute sidale imisebenti lengetiwe kubantfu baseNingizimu Afrika, sitawugcila ekusebenteni timbiwa tetfu tibe ngumkhicito kute sitfumele emaveni angaphandle imikhicito leseyisetjentwe yacedvwa kunekuhambisa imphahla leseluhlata.
Sitawulandzela inchubomgomo yetetimboni lekhaliphile legcile ekuchudzelaneni kumnotfo wetfu, futsi legcugcutela emabhizinisi kutsi andzise timphahla tetfu letitfunyelwa ngaphandle futsi adale nematfuba emisebenti.
Sitawuchubeka nekusebentisana nalabatsintsekako kute sitfutfukise futsi sicalise tinhlelo letinkhulu kute sikhulise timboni letibalulekile, sikhulise lutjalomali, sidale ematfuba emisebenti futsi sikhutsate tingucuko.
Sinesicinisekiso sekutsi emabhizinisi lamancane kanye nemkhakha longakahleleki unemandla lamakhulu ekukhuleni kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhe umuntfu nekudalwa kwematfuba emisebenti.
Sitawunaka kakhulu kwesekela emabhizinisi lamancane nalasafufusa emalokishini nasetindzaweni tasemaphandleni. Sitawuyisa umnotfo lapho kuhlala khona linengi lebantfu bakitsi kute kudaleke ematfuba emisebenti.
Imidanti lekumele ilandzelwe ikhubata kudalwa kwematfuba emisebenti. Lelo nalelo litiko kanye nato tonkhe tinhlaka tahulumende letiyalwe kutsi tehlise imitfwalo lengadzingeki yekulawula levimba emabhizinisi ekudaleni ematfuba emisebenti.
Sesikukhombisile kubaluleka kwekucasha kwahulumende kanye nekwetenhlalakahle ekudaleni umsebenti lophutfumako kanye nematfuba ekutiphilisa.
Sikhutsati Setekucashwa saMengameli, Luhlelo Lwemisebenti Yahulumende Lolwengetiwe kanye naletinye tinhlelo letingaphansi kweLuhlelo LwaMengameli Lekungenelela Ekucasheni Lusha tinikete imalingena, sipiliyoni semsebenti kanye nematfuba ekutfutfukisa emakhono kubantfu labasha labanyenti labangasebenti.
Sitawukwandzisa futsi sente letinhlelo tibe setikhungo kute bantfu labasha labanengi batibandzakanye ematfubeni emisebenti nasekutfutfukisweni kwemakhono.
Ngekusebentisa Sikhutsati Setekucashwa saMengameli, sikwatile kwakha ematfuba emsebenti nekutiphilisa lacishe abe tigidzi letimbili. Sihlose kwandzisa luhlelo lwemisebenti yahulumende ngalokuchubekako kute sakhe ematfuba emisebenti langetiwe.
Sibona ematfuba lamakhulu ekukhula ngale kweminyele yetfu.
Njengoba sicinisa buncusa betemnotfo nebalingani betfu labakhulu kakhulu lesihwebelana nabo kanye nabozakwetfu lesingahle sihwebelane nabo, sitawubeka phambili kucaliswa kwekufezekiswa kweNdzawo Yelivekati Lase-Afrika Yekuhweba Ngenkhululeko kute kwandziswe kutfunyelwa kwemphahla yetfu kulamanye emave evenikati lonkhe.
Loku sitakwenta njengencenye yenchubomgomo yetfu yetangaphandle, letfutfukisa kuthula, kuphepha, intsandvo yelinyenti nentfutfuko e-Afrika yonkhana futsi ichubekisele phambili luhlelo lwemhlaba lolunebulungiswa futsi lolubandzakanya wonkhe umuntfu.
Kuleminyaka lesihlanu letako, sitalibamba ngato totimbili lelitfuba lelikhulu lemandla lavuselelekako kute kube nekukhula lokufaka wonkhe wonkhe.
INingizimu Afrika inaleminye imitfombolusito yemandla elilanga newemoya lephuma embili emhlabeni.
Njengaloku senta tingucuko letibunebulungiswa letiya kumandla lavuselelekako, iNingizimu Afrika kufanele kutsi yakhe umkhakha wekukhicita emandla langakhiphi umoya longcolisa umkhatsi ekutfumeleni kulamanye emave emandla langakhiciti kakhulu umoya longcolisa umkhatsi kanye nemikhicito lehlobene nayo, timoto tagezi kanye netincenye temandla lavuselelekako.
Sibonile, sibonelo, kutsi iNyakatfo Kapa seyivele ihehe njani tigidzigidzi temarandi tekutjalwa kwetimali kumaphrojekthi emandla lavuselelekako.
Uyachubeka umsebenti wekusungula Indzawo Lekhetsekile Yetemnotfo e-Boegoebaai kute kuchutjekwe nekutjalwa kwetimali kumaphrojekthi emandla langakhiciti kakhulu umoya longcolisa umkhatsi.
Sesivele sinemsebenti lomkhulu losucalile wemaphrojekthi emandla lavuselelekako, amele emandla lamasha ekuphehla emandla langetulu kwa-22 500 MW, lokulinganiselwa kutsi angabita tigidzigidzi letinge-R400 ekutjalweni kwetimali lokusha lokutimele. Kutjalwa kwetimali lokufana naloku kutawudala ematfuba lamaningi emisebenti.
Kuleliviki nje, sibone iphrojekthi yemandla letimele lenkhulu kunawo wonkhe leyake yaba khona lechuma kugridi lesedvute naseLichtenburg eNyakatfo Nshonalanga, lenemaphaneli elilanga langetulu kwa-390 000 latakwengeta 256 MW kugridi.
Sitawubona leminye yalemiklamo itfutfuka eveni lonkhe etinyangeni naseminyakeni letako. Njengoba loku kutjalwa kwetimali kukhula kahle kutovuleka imisebenti leminyenti.
Luhlelo Lwetfu Lwekutjalwa Kwetimali Kwetemandla Langangcolisi Umkhatsi lubeka indlela lecacile yekutjala imali lengetulu kwe-R1.5 trillion etingucukweni letifanele, lokuhlanganisa nekwesekwa kwebasebenti nemiphakatsi yaseMpumalanga naletinye tifundza letikhicita emalahle.
INingizimu Afrika ibhekene netingucuko temandla agezi lovuselelekako lokulindzeleke kutsi abe umgcugcuteli lobalulekile wekukhula nekuvulwa kwematfuba emisebenti kuleminyaka lelishumi letako nangale kwaloko.
Siphindze saba nematfuba lahamba embili ekubeka live letfu njengendzawo ledlala indzima lenkhulu emnotfweni wedijithali futsi sivule ematfuba emisebentini lefaka ekhatsi tinsita tedijithali.
Sitawutjala imali kubunikati bedijithali nasetinkhokhelweni, sandzise kufinyelela ku-inthanethi letsengekako, futsi sikhulise kuceceshwa kwelusha kumakhono edijithali.
Njengoba siphishekela letindlela letinsha tekukhula kwemnotfo, sitawuchubeka netingucuko letifinyelela khashane letivumela kukhula kwemnotfo.
Ngaso leso sikhatsi, sitawukwetfula sigaba sesibili se-Operation Vulindlela, lekuluhlelo lwahulumende wonkhe lebelubalulekile ekwesekeni nasekuchubekiseni tingucuko.
Esigabeni sayo sesibili, i-Operation Vulindlela itogcila ekuguculeni luhlelo lwabohulumende basekhaya kanye nekwenta ncono kuletfwa kwetidzingo letisisekelo, nekusebentisa tinsita temphakatsi ngedijithali njengendlela lekhutsata kukhula kwemnotfo nalokufaka ekhatsi bantfu bonkhe.
Itawuphindze igcile ekusheshiseni ekukhululweni kwemhlaba wahulumende lekutakwakhiwa kuwo tindlu temphakatsi kanye nekucondzisa kabusha inchubomgomo yetfu yetindlu kute bantfu batfole emakhaya latsengekako etindzaweni labatitsandzako.
Sitawuphotfula tingucuko letibaluleke kakhulu embonini yagezi yaseNingizimu Afrika esikhatsini lesingetulu kweminyaka lelikhulu.
Kusukela kwamenyetelwa Luhlelo Lwekusebenta Lwetamandla ngaKholwane 2022, sente inchubekelembili lenkhulu ekwehliseni bumatima bekucinywa kwagezi ngenhloso yekuwonga.
Kuleminyaka lesihlanu letako, hulumende utawugcila ekwandziseni nasekuciniseni tindlela tekutfumela igezi.
Kute sichubekisele phambili kukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhe umuntfu, sidzinga inethiwekhi yetitimela letitfwala imphahla lephumelelako kute sitfwale timbiwa tetfu, umkhicito wetekulima kanye netimphahla letikhicitwe sitiyise emakethe.
Ngekufezekiswa kweLuhlelo Lekutfutfwa Kwemphahla, sitawuchubeka netingucuko tekugucula luhlelo lwaseNingizimu Afrika lekwetfutfwa kwemphahla.
Umsebenti lesiwentako nebemabhizinisi netinyonyana ngekusebentisa Likomidi Lavelonkhe Letekutfutsa selifake sandla kudzala ekwenteni ncono kusebenta kwetitimela tetimphahla letitfwala imphahla netikhumulo temikhumbi.
Inhlalakahle yebantfu bakitsi kanye nekukhula kwemnotfo wetfu kuncike ekutfolakaleni kwemanti.
INingizimu Afrika ilive leliswela emanti, futsi kubakhona kwemanti etfu kubekwa ebungotini lutjalomali loluncane kumitfombolusito yemanti ngebunyenti kanye nesakhiwonchanti sekuwasabalalisa.
Ngako-ke sitawuchubeka netingucuko tetikhungo emkhakheni wetemanti kute kutjalwe timali letinkhulu kutinsita temanti ngebuningi kanye nekulawulwa lokuncono kwetinsitakalo temanti eveni lonkhe.
Njengoba emabhizinisi adzinga emanti nagezi kute asebente, nemnotfo lokhulako udzinga emakhono.
Lapho emakhono lesiwadzingako angatfolakali ngekushesha, sidzinga kuheha bantfu labaneticu temfundvo nesipiliyoni lesifanele.
Sitawuchubeka netingucuko tema-visa letetfulwe eminyakeni lembalwa ledlulile kute sihehe emakhono nekutjalwa kwetimali futsi sikhulise umkhakha wetekuvakasha.
Sitawuchubeka nekulandzela inchubomgomo yemnotfo lomkhulu lowesekela kukhula nentfutfuko, ngendlela letintile nalesimeme.
Njengalamanye emave lamanengi, kuye kwadzingeka siboleke imali kute sisekele tidzingo tetfu tesabelomali.
Sitawuphatsa timali tahulumende ngenhloso yekusimamisa sikweleti. Sitibophelele ngalokucinile ekunciphiseni kancane kancane tindleko tekukhokhela sikweleti setfu kute sikwati kucondzisa kabusha timali tiye kuletinye tidzingo letibalulekile tenhlalo netemnotfo.
Lisubuciko letfu lesibili lelibekwe embili kutsi kucalwe ngalo lentiwe njengaHulumende Welubumbano Lwavelonkhe kulwa nebuphuya kanyenekwenyuka kwetindleko letisetulu tekuphila.
Lisubuciko leliphumelelako, lelihlanganisiwe naleliphelele lekulwa nebuphuya liyadzingeka kute kuvikelwe futsi kwesekelwe labahlaseleka lula kakhulu emphakatsini.
Ngisho nangesikhatsi tinkampani letinengi tenta tinzuzo letinkhulu, tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika titfwele kantima ngenca yekukhuphuka kwentsengo.
NjengaHulumende Welubumbano Lwavelonkhe, sitawubuka kwandzisa luhlu lwetintfo tekudla letibalulekile letingakhokhiswa i-VAT futsi sente kubuyeketwa lokuphelele kwemanani lalawulekako, lokuhlanganisa nendlela yekubala amanani entsengo yaphethiloli, kute sihlole tindzawo lapho emanani angancishiswa khona.
Buphuya bemphahla bungulenye yetimbangela tebuphuya lobudlulele, lobandzisa tindleko tekuphila kubantfu bakitsi.
Kuniketwa kwematayitela emhlaba kanye netindlu letinesibonelelomali sahulumende kuniketa bantfu imphahla labangayisebentisa kutfutfukisa simo sabo semnotfo.
Buphuya bemali lengenako bungulenye yetimbangela tebuphuya.
Indlela lencono kakhulu yekubhekana nebuphuya kutsi bantfu batfole imisebenti. Kodwa-ke nome kunjalo sinetingenelelo tekwesekela labangasebenti ngekusebentisa tingenelelo letihlukahlukene tekungenelela lokuhlanganisa ngalesikhatsi se-COVID-19 lapho setfula khona Sibonelelo se-SRD.
Sibonelelo se-SRD sinikete tigidzi tebantfu labangasebenti indlela yekuphila.
Sitawusebentisa lesibonelelo njengesisekelo sekwetfulwa kweluhlobo lolusimeme lekwesekela imalingena yebantfu labangasebenti kute kubhekwane nensayeya yebuphuya bemalingena.
Kufanele sicinisekise kutsi bohulumende basemakhaya bawufezekisa ngendlela umgomo walabaswele kute labadzala, lababutsakatsaka nalabahluphekako bakwati kutfola lusito ngekukhokhwa kwetidzingoncanti.
Ngalokubalulekile, sitawuchumanisa lusito lwetenhlalakahle naletinye tinhlobo tekusekela kute sikhiphe bantfu ebuphuyeni.
Njengelive, sidzinga kudvumisa umtselela weluhlelo lwemfundvo lolusebenta kahle kanye nalolusezingeni lesinalo ekunciphiseni kokubili buphuya kanye nekuchubeka nekukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhe umuntfu.
Ngako-ke sitawugcila ekufezekiseni kutsi wonkhe umntfwana afinyelele kutfola intfutfuko ngeminyaka yakhe yekucala yekukhula, lokusidzingonchanti sekufundza lokutfutfukisiwe eminyakeni letako.
Sitawucinisekisa kutsi tikolo tiba tindzawo lelungele imfundvo, letinemagumbi ekufundzela lanele, tinetindlu tangasese letiphephile naletifanelekile, emanti lahlantekile kanye nekudla kwamalanga onkhe kulabo labakudzingako.
Kucinisekisa kutsi sikhicita emakhono umnotfo wetfu lowadzingako, sitakwandzisa kuceceshelwa imisebenti yetandla nekuceceshwa kulwatitsite etikolweni nasetikhungweni letingemuva kwekuphotfula matekuletjeni, futsi sitsatse indlela leholwa tidzingo tekutfutfukiswa kwemakhono.
Umsebenti lobalulekile weminyaka lesihlanu letako wekucinisekisa kutsi sinciphisa netindleko letisetulu tekuphila ngekucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika utfola kufinyelela ngalokulinganako ekunakekelweni ngekwetemphilo lokulinganako, nalokufinyelelekako nalokushiphile.
Njengoba sicalisa kusebentisa Umshwalense Wetemphilo Wavelonkhe, sitawugcila ekuciniseni takhiwonchanti tekunakekelwa ngekwetemphilo, kutfutfukisa kuceceshwa kwebasebenti betekunakekelwa kwemphilo kanye nekusebentisa buchwepheshe kwenta ngcono kuphatfwa kwekunakekelwa kwetemphilo.
Nanoma kunembango lomnyenti nge-NHI, kunesivumelwane lesibanti sekutsi kufanele sisebentise imitfombolusito nemakhonokwenta emikhakha lemibili wahulumende kanye newangasese kute kuhlangabetanwe netidzingo tetemphilo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngalokulinganako.
Ekufezekiseni i-NHI, siyaciniseka kutsi sitawukwati kuhlanganisa labatsintsekako ndzawonye, futsi sitawukwati kucatulula kungaboni ngaso linye futsi sicacise kutsi kungetiwa njani.
Njengoba bantfu labanengi bahlala khashane nematfuba netinsita tetemnotfo, tindleko tekuhamba titsatsa incenye lenkhulu yeliholo lebantfu futsi tikhuphule netindleko tekuphila.
Ngako-ke lokuphutfumako lokubekwe embili kutsi kucalwe ngako kwentiwe kuphotfula kuvusetelwa kabusha kwenethiwekhi yabojantji betitimela tebagibeli eveni lonkhe kute bantfu bakwati kuhamba basuke etindzaweni letingaphandle baye etinkhabeni temadolobha.
Cishe emaphesenti lange-80 emaphaseji aloliwe sekabuyele esimenti ayasebenta nyalo, futsi cishe titeshi leticekelwe phansi leticishe tibe nge-300 setilungisiwe futsi, setiniketa tinsita letiphephile naletisebenta kahle kakhudlwana kubagibeli.
Lisubuciko lesitsatfu lelibekwe phambili kutsi kucalwe ngalo lentiwe Lahulumende Welubumbano Lwavelonkhe kwakha umbuso lokhonako kusebenta, lowenta tintfo ngenchubo lemukelekile naletfutfukisako.
Sitawuchubeka nemsebenti losewuvele wentiwa wekwenta imisebenti yahulumende kutsi ibe yebungcweti, sicinisekise kutsi siheha bantfu labanemakhono, labanemakhonokwenta nebucotfo kutsi bangene basebentele umbuso.
Sitawuchubeka nekulwa nenkhohlakalo futsi sivimbele kugcambukela kwetembusave ngalokungafanele ekuphatfweni kwembuso.
Kuloluhlelo lwekuphatsa, sitawucedzela umsebenti wekubuyisela futsi simo setetimali nekusebenta kwetinkampani temabhizinisi langaphasi kwahulumende (ema-SOE).
Sitawucedzela kucalisa kusebenta kwemodeli lensha yebunikati lobundzaweni yinye kwema-SOE. Loku kutawenta ncono kutiphendvulela, kwenta tintfo tibe sebaleni, kubusa kanye nekwengamela, kungulapho kunciphisa kungasebenti ngemphumelelo kanye nemandla ekungaba nenkhohlakalo.
Kusungulwa kwenkampani lephetse i-SOE kutasinika emandla lamakhulu ekwakha sikhwama semnotfo lesitimele.
Loku kwentiwe ngemphumelelo ngalamanye emave lanetimali tawo tengcebo letimele leyakhe imali lenkhulu ngekusebenta lokusetulu kwema-SOE kunekutsatfwa etimalini tembuso.
Kute sibhekane nebugebengu nenkhohlakalo kumele sibe netinhlaka tekugcinwa kwemtsetfo ngekwemakhono, lasezingeni lelisetulu netindlela letingalwa nebugebengu lobunkimbonkimbo nalobuhleliwe.
Sitawusebentisa buchwepheshe besimanjemanje kusita kulwa nebugebengu. Indlela lechutjwa yidatha itawusetjentiswa kubona tindzawobucayi letinebugebengu lebuneludlame kanye nekwatisa kwabiwa kwemitfombolusito temaphoyisa kanye netinyatselo tekubuvimbela.
Sitawuchubeka nekubukana nebugebengu lobubekwe embili kutsi kucalwe ngabo lobufanana nekumba timayini ngalokungekho emtsetfweni, ludlame lwemacembu etigelekece, kugcekezwa kwetimoto letitfwala imali kanye nelicembu letigebengu letekwakha ngekusebentisa emayunithi lakhetsekile emaphoyisa.
Sitawuchubeka nekucalisa Luhlelo Lwemasu Ekulwisana Neludlame Lolucondziswe Kubulili Lobutsite (i-GBV) kanye Nekubulawa Kwebesifazane, futsi sandzise tinsita tekweseka leLisu, njengeThuthuzela Centres kanye namadeski e-GBV etiteshini tamaphoyisa.
Malunga Lahloniphekile,
Eminyakeni lengamashumi lamatsatfu lendlulile, Mengameli Nelson Mandela wema phambi kwaleNdlu kute ancome ngetinsuku tekucala leti-100 taHulumende wekucala Welubumbano Lwavelonkhe.
Ngekubona imibono leyehlukene yamacembu lahlukahlukene ahulumende, watsi:
“Lokusihlanganisako kutibophelela lokukhulu kumitamo yavelonkhe lehlanganisiwe wekubuyisana kwesive setfu nekwenta ncono inhlalakahle yaso.”
Kungashiwo lokufanako nangaHulumende Welubumbano Lwavelonkhe losungulwe ngemacembu lalishumi lamelelwe kulePhalamende.
Sabelana ngekutinikela lokumacondzana nekubuyisana kwesive setfu ngekuchubekisela phambili bulungiswa betenhlalakahle kanye nekuphumelela ngalokulinganako kwabo bonkhe bantfu.
Sitibophelele ekwenteni ncono tenhlalakahle yelive letfu kanye nebantfu balo ngekukhula lokufaka ekhatsi wonkhe umuntfu, kuvulwa kwematfuba emisebenti kanye nekunciphisa kweswela.
Lona umsebenti lositsinta sonkhe.
Ngemcimbi wekugcotjwa kwaMengameli, ngenta sibopho sekutsi kufanele sisebentisane kute sibe neNkhulumiswano Yavelonkhe kute sicocisane ngetinsayeya letibucayi letibukene nesive sakitsi, futsi sivumelane ngaloko lekumele sonkhe sikwente kute sifezekise likusasa lelincono lalelive lelikhulukati.
Kuwo wonkhe umphakatsi, bantfu bavakalise kuyeseka kwabo leNkhulumiswano Yavelonkhe.
Batsite kufanele kutsi ibandzakanye bonkhe labatsintsekako lababalulekile emphilweni yelive letfu, labamelele tinhlangano temphakatsi, baholi bemdzabu, betenkholo, basebenti, emabhizinisi, basebenti betemasiko, betemidlalo kanye naletinye tinhlaka letimelele timfuno letahlukahlukne nemavi etakhamuti tetfu.
Ngekulandzela sibonelo lesabekwa tehlakalo letiyincophamlandvo, njengeNgcungcutsela Yebantfu yanga-1955, iNgcungcutsela Yelikusasa Lentsandvo Yelinyenti nga-1989 kanye netingcogco teNgcungcutsela Yeningizimu Afrika Yentsandvo Yelunyenti ngasekucaleni kwabo-1990, kanye nekutsatsa lwati lekubhalwa kwetincwadzi tetfu. Umtsetfosisekelo lomusha wentsandvo Yelunyenti wanga-1996, sicabanga kutsi kube neNkhulumiswano Yavelonkhe letawufaka ekhatsi kuba neligalelo kwemphakatsi ngalokubanti nangekumbandzakanya wonkhe wonkhe.
Njengoba sentile etikhatsini letinengi letibalulekile emlandvweni wetfu, sitawutama kwakha umbononchanti lofanako futsi sakhe sivumelwane lesiphelele setenhlalo lesihamba neluhlelo lolucacile kute sifezekise tifiso tetfungalelive.
NgaleNkhulumiswano Yavelonkhe, sibitelwe ekutseni sibe ngema-ejenti engucuko, sibe boshampeni bekukhula lokufaka ekhatsi wonkhe umuntfu, sibe badali bematfuba.
Eminyakeni lembalwa ledlulile, licembu lelihlukene lebalingani nalabatsintsekako labavela emphakatsini wonkhana bahlangana kute bacabangele timo letihlukahlukene telikusasa lelive letfu.
Leti tatibitwa ngekutsi yi-Indlulamithi Scenarios 2035.
Lesinye setimo labasichazako sasibitwa ngekutsi 'Sive sekugceka', ngekusebentisa inyoni lenemsindvo i-Hadeda njengeluphawu lwayo.
Loku kwakuchaza simo sekungenti lutfo, lapho tinkinga telive letfu tingacatululeki, nalapho wonkhe umuntfu asola lomunye ngetinkinga taseNingizimu Afrika. Lesi simo sakhe sitfombe selive letfu lelitawuhhohloka.
Simo sesibili, lesifanekiselwa neliNgce, sidwebe sitfombe sesive lesiphelelwe litsemba nalesibuswa kubusa ngekuhkanganyela lokutifunela ludvumo emphakatsini lokunenhloso yawo lenkhulu yekutinjingisa nekwesekelwa kutsi ube sesikhundleni.
Lesi simo sabona kutsenjwa kwekutjalwa kwetimali kuncipha, indlela yekukhula yaba phasi kanye nekweswelakalo kwemisebenti, buphuya nekungalingani kwasaloku kusetulu kakhulu.
Baphindze bachaza simo salabasibita ngekutshi 'Sive Lesibambisanako', lesifanekiselwa ngetinyoni emaHlokohloko.
Lesi simo sinika sitfombe lapho ngemuva kwekuphatamiseka nemibhikisho kuba khona kuhlangana kwemacembu etembusave, umbuso, umkhakha lotimele kanye netinhlangano temphakatsi kute kubonwe loko lokungabekwa embili kutsi kucalwe ngako kwentiwe futsi kusetjentiswe emandla emacembu ngalinye kubusa.
Kunengucuko kumumo wekubusa kanye netingucuko letiholela ekukhuleni kwemnotfo, nekukhangiswa kwelutjalomali lolunyenti, lokuholela ekwehleni kwekuswelakala kwemisebenti, kungalingani kanye nebuphuya.
Ngekusungula hulumende Welubumbano Lwavelonkhe, ngekulungiselela Inkhulumiswano Yavelonkhe, sitibeke ngemabomu endleleni leya 'esiveni sekubambisana'.
Singatsandza kutsi sonkhe njengebantfu baseNingizimu Afrika sitiphatse 'njengetinyoni temahlokohloko'. Beluki baphakatsi kwetinyoni letitsandza kuhlala ndzawonye ngoba bakha takhiwo letiyinkimbonkimbo ndzawonye futsi babambisane.
Nangetulu kwato tonkhe tinsayeya, nangetulu kwekungaboni ngaso linye kwetfu, nangetulu kwato tonkhe tiyaluyalu, njengebantfu baseNingizimu Afrika siyancuswa kutsi sihlale sitibophelele ngalokucinile kulandzela indlela yekubambisana, kukhula kanye nekutibandzakanya.
Phambilini namuhla, lidlanzana lebagibeli bentsaba baseNingizimu Afrika lifinyelele esicongweni seKilimanjaro, sicongo lesiphakeme kunato tonkhe evenikati lase-Afrika ngekusebentisana.
Loku bakwentele kuhlonipha kutalwa kwaNelson Mandela kanye nekugubha iminyaka lenge-30 yenkhululeko yetfu.
Lokwatiwa ngekutsi luhambo lwe-Trek4Mandela, labagibeli bentsaba baye bajoyinwa ngulabanyelabanengi labavela emaveni emhlaba wonkhe kute basite kugcina emantfombatana esikolweni ngekucongelela imali yetishubelo kanye naletinye tidzingo.
Tento tabo atisikhutsate sonkhe.
Kuphumelela kwabo akusikhumbute kutsi, njengesive saseNingizimu Afrika, ayikho intsaba lesingeke sikwati kuyikhuphuka futsi akukho sicongo lesingakwati kufinyelela kuso.
Ngiphetsa inkhulumo yami ngekukhumbula emavi a-Martin Luther King, Jr ngiphindze ngiwabeke ngeyami indlela, lapho atsi khona:
Asivuke namhlanje ebusuku ngekulungela lokukhulu.
Asime ngalokhulu kutimisela.
Futsi asichubeke kuletinsuku letinemandla, kuletinsuku tensayeya, kwenta iNingizimu Afrika ibe nguloko lokufanele kutsi ibe ngiko.
Sinelitfuba lekwenta iNingizimu Afrika ibe sive lesincono.
Sengatsi Nkulunkulu angayibusisa iNingizimu Afrika futsi avikele bantfu bayo.
Nkosi Sikelel' i-Afrika.
Ngiyabonga.