IKulumo Yokuvulwa kwePalamende kaMengameli u-Cyril Ramaphosa

IKulumo Yokuvulwa kwePalamende kaMengameli u-Cyril Ramaphosa eHolweni yeDorobha leKapa, eTjingalanga Kapa

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke, Mhlonitjhwa Thoko Didiza,
Sihlalo womKhandlu weemFunda (i-NCOP), Mhlonitjhwa Refilwe Mtshweni-Tsipane,
Sekela likaMengameli, Paul Mashatile,
Mengameli wangaphambilini, Thabo Mbeki,
Sekela likaMengameli wangaphambilini godu abenguSomlomo wangaphambilini, Baleka Mbete,
Sekela likaMengameli wangaphambili, Phumzile Mlambo-Ngcuka,
Sihlalo wangaphambilini we-NCOP, Amos Masondo,
Hloko yezoBulungiswa, Raymond Zondo,
Sekelahloko yezoBulungiswa, Justice Mandisa Maya,
Meyara omKhulu kaMasipala weKapa, Geordin Hill-Lewis,
Hloko yamaZiko aSekela iNtando yeNengi, 
Lunga eliHloniphekileko le-Order of Ikhamanga, Dorh. Esther Mahlangu,
Bayeni abaHlonitjhwako naboSaziwako,
AbaZenda,
Malunga aHloniphekileko wePalamende,

MaSewula Afrika Wekhethu,

Sihlangene la esiFundeni seTjingalanga Kapa ngemva kwesehlakalo esingasisihle sokusahlelwa ziinkhukhula ezimbi ezibangele umonakalo kwagirika imizi, amarhwebo nomthangalasisekelo, kwathinteka abantu amatjhumi weengidigidi zabantu kisosoke isifunda.

Emalangeni wanamhlanjesi, sibone ukubhebhetheka kwemililo esiFundeni saKwaZulu-Natala lapho kulahleke khona iimpilo zabantu abali-14 kufaka hlangana nabacimimlilo abasithandathu. Imililo leyo ibhidlize nemizi, yabulala ifuyo bekwatjha namadlelo weenlwana neweenyamazana.

Umcabango wamaSewula Afrika woke kuzwelana naboboke abantu abathinteke ebujameni obumbi bezulu, ngokubamatasatasa balinga ukwakha ngobutjha nokuzivuselela.

Malunga ahloniphekileko,

Sibawe uSomlomo wesiBethamthetho seliZweloke noSihlalo womKhandlu weemFunda ukobana babambe umhlangano wehlanganisela lo ukuze kubanjwe ngokomthetho, ngokuhlanganyela iKulumo yokuVulwa kwePalamende (i-OPA) le, ngelanga eliqakathekileko neliyiqophamlando.

Namhlanjesi, sigidinga ukubelethwa kwakababa wesitjhaba sekhethu noyikutana yokuthula, ukucolelana nokubuyisana ehlonitjhwa iphasi loke, uMengameli uNelson Rolihlahla Mandela.

Kiloloke ilizwe lekhethu nephasini zombelele, iinkulungwana zabantu zithatha ilangeli njengelokunikela nokuzwelana.

Ngezenzo zabo siqinisekisa lokho okuliqiniso: lokuthi sakha ubuntu bethu ngabanye abantu.

Umuntu mumuntu ngabantu. Motho ke motho ka batho.

Muthu ndi muthu nga vhangwe vhathu. Munhu yi munhu yi vanhu.

Sikhunjuzwa ngelangeli bona sisoke sinomsebenzi ekufanele siwenze; godu nokuthi ipilo yethu nethabo lethu angekhe zahlukaniswa hlangana kwabomma nabobaba bethu.

Sikhunjuzwa ukuthi njengombana sizabalazela iragelophambili nepumelelo, sinomthwalo wokuthi singatjhiyi muntu ngemuva.

Thina maSewula Afrika, sisitjhaba esihlukileko, ngemilando, iinkolo, amasiko namalimi ahlukileko.

Kodwana simumuntu munye, begodu sabelana ngomnqopho munye.

Kumnqopho ofanako lo owenza bona amaSewula Afrika athwese umthwalo phezu kwePalamende noRhulumende lo ukuwabuthelela nokuwathuthukisa.

Sekudlule iminyaka ema-50 phezu kwehloko, lapho amaSewula Afrika athatha khona isiqunto sokuyokuvowudela ikusasa lelizwe lethu. Ngaphambi kwamakhetho aveze iinghonghoyilo, imizwa, amathemba nalokho akufunako.

Ngamavowudi wawo, bakhethe ukuthi abarholi belizwe bafanele babekele ngeqadi ukuhluka kwabo kwezepolotiki bese bayahlangana babe yinyanda yinye ukuze behlule iintjhijilo ezikulu eziqalene nelizwe lethu.

Athumela umlayezo ozwakalako wokuthi ngaphandle kwebumbano, ukusebenzisana netjhebiswano, imizamo yethu yokuphelisa indlala, ukungasebenzi nokungalingani angekhe kwaphumelela.

Ngokuhlahlwa mkhombandlela ovela ebantwini, eenhlanganweni zepolotiki kizo zoke iinhlangano kwakhethwa ukuhlonywa kwakaRhulumende weBumbano (i-GNU).

Kilesenzo esingakavami emlandweni wethu wentando yenengi, iinhlangano zepolitiki ezilitjhumi ezijameleke lapha ePalamende zivumelene ngokubumba ihlelo elifanako lokwakha iSewula Afrika ngcono nangokulinganako.

Zibumbene, ngokubekela ngahlanye ukwehluka kwazo ngezepolitiki, ngombana zinomnqopho wokwakha isitjhaba esibumbeneko, esiphumelelako nesibandakanyako.

NgesiTatimende somNqopho, iinhlangano zizibophelele ekuhlonipheni umThethosisekelo nomthetho obusako godu nokuthuthukisa ukuziphendulela, ukubeka izinto etjhatjhalazini, isithunzi nokubusa okuhle.

Zinikele ngeHlelo eliLingeneko elibamhlahlandlela wesisekelo somsebenzi kaRhulumende weBumbano.

Izenzo eziphuma phambili ezivela ehlelweni elilingeneko zithole isekelo elizeleko emhlanganweni wamvanjesi we-Cabinet Lekgotla, ohlanganise abongqongqotjhe, aboSekela Ngqongqotjhe naboNdunakulu abasanda kuqatjhwa. Abajameli baborhulumende weendawo zemakhaya, abanqophisi zombelele nabanye abasebenzi abaqakathekileko bawukhambele umhlangano lo.

La maqalontanzi esiwaveza entambama yanamhlanjesi.

IKhabinethi izokubamba omunye umhlangano weqhinga elihlelekileko lokuthuthukisa iHlelo lokuThuthukisa laPhakathi komNyaka, elizokusebenzisa izenzo eziphuma phambili lezi zibe liqhinga elihlathululwa ngokuzeleko nokuthi ngikuphi ekufanele kwenziwe ngurhulumende eminyakeni emihlanu ezako.

IHlelo lokuThuthukisa laPhakathi komNyaka lizokuveza inembombono nehlelo elihlelekileko elitjengisa iminqopho ezwakalako godu kufake hlangana neminqopho elinganisekako begodu nendlela yokuyiphumelelisa. Iminqopho le izokuhlaliswa kuhle ikhambisane nesabelomali esizokusekela ukusebenza kweminqopho le.

Kiwowoke umsebenzi lo, iNembombono ka-2030 yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke ihlala kuyinto ekuqaliswa kiyo nakuthuthukiswa godu kukhuliswa ilizwe lekhethu.

Isikhuthazo sethu godu sisithola emiNqopheni yeTuthuko eSimeleleko yeenTjhaba eziBumbeneko naku-African Union’s Agenda 2063 nasitlama iHlelo lokuThuthukisa laPhakathi komNyaka.

I-Cabinet Lekgotla iveze khulu ukuzinikela kwamalunga woke we-GNU ukusebenzisana ukuze kuthuthukiswe amakareko wawo woke amaSewula Afrika.

Kuyathokozisa ukubona ukuzimisela nomdlandla wabongqongqotjhe nabosekelangqongqotjhe kunye nabondunakulu abazinikele emisebenzini yabo.

MaSewula Afrika Wekhethu,

Ngaphandle kweempumelelo zeminyaka ema-30 zentando yenengi nomsebenzi owenziweko wokuvuselela umnotho nesitjhaba sekhethu eminyakeni emihlanu edlulileko, iinkulungwana zamaSewula Afrika zisatlhaga, azinamisebenzi begodu zihlala esitjhabeni lapha kunganakulingana ngokomnotho khona.

Etjhuminiminyaka nesiquntu, umnotho welizwe lekhethu ukhulakhulile.

Izehlakalo zamaSewula Afrika namhlanjesi zifuna ukuthi sisebenze ndawonye msinyana, ngokuzithemba nangokuthatha iinqunto ze-GNU elawula ilizwe nabo boke abalimindima abaqakathekileko belizwe lekhethu.

Urhulumende we-GNU uzinikele ekwenzeni iminyaka emihlanu ezako le ukuthi ibe ngeyezenzo ezizokuphumelelisa amaqalontanzi ahlelekileko:

Kokuthoma, ukuphumelelisa ituthuko nokwakhiwa kwemisebenzi.

Kwesibili, ukuphungula indlala nokulwa neendleko eziphezulu zepilo.

Kwesithathu, ukwakha umbuso onekghono, neendlela ezihle zokwenza kunye nokuthuthukisa.

Sithethe isiqunto sokubeka ndawonye ukuthuthukiswa komnotho ekabeni yomsebenzi we-GNU erhelweni eliphezulu le-ajenda yenarha.

Ilwazi lethu leminyaka ema-30 lisitjengise ukuthi nakukhula umnotho wethu kwakheka imisebenzi. Nakufiphala umnotho, akunamisebenzi eyakhekako godu kuphela imisebenzi.

I-GNU izokusekela, aragisele phambili isenzo esinye nesinye esifaka isandla ekusimamiseni nekukhuliseni msinyana ukukhula komnotho godu nokususa isiqabo esinye nesinye esijama endleleni yokukhula komnotho.

Sinethemba lokuthi umnotho kufanele ubandakanye woke umuntu godu kube namatjhuguluko.

Umnotho ofaka woke umuntu kufanele ubandakanye ukwabelana ngobutjha kobunjinga namathuba.

Kufanele usekele ukunikelwa kwamandla kwabantu abanzima abamaSewula Afrika kufaka hlangana abomma nabo boke ebekade badinywe amathuba womnotho ngaphambilini.

Le yingcenye yemigomo yomThethosisekelo yokulungisa iimphoso zangaphambilini zokungalingani bese kuqalanwa nehlelo elibuthaka letuthuko.

Ngamatjhuguluko nangokunikela amandla, singaqinisekisa ukuthi amakghonofundwa, amakghono, iintlabagelo nomdlandla wamaSewula Afrika asetjenziswa ngomphumela omuhle.

Sizokuragela phambili ngamahlelo akhuthaza ukunikelwa kwamandla wezomnotho ebantwini abanzima, ukulingana ngokuqatjhwa emisebenzini nokusekela amarhwebo amancani naphakathi ngobukhulu.

Sizokuragela phambili ukuvikela nokusekela nokuvikela amalungelo wabasebenzi atholwe budisi begodu nokuragela phambili ngokwenza ngcono ubujamo abasebenzi abasebenza ngaphasi kwabo.
Ukukhula okubandakanyako kufuna sisekele ubujamo belutjha nebabantu abasikazi emnothweni.

Ukukhula okubandakanyako kufuna sisuse iinqabo kezehlalakuhle yomphakathi, emnothweni, emasikweni nezinye iinqabo ezenza umuntu onokukhubazeka nongakghoni ukuzenzela azibandakanye ngokupheleleko emnothweni.

Sizokusekela ukukhula kwamarhwebo wemakhaya nokusisa kumthangalasisekelo womphakathi ngaphasi kweendawo ezisetjenzelwako.

Sizokungezelela isekelo leemali ekuvuselelweni kwenarha, ekudluliselweni kwenarha yombuso nekusekeleni ukuthuthukiswa kokuhlaliswa kuhle kwabantu ngokuqinisa umthamo wamaziko asebenzana nemisebenzi efaneleko le.

Ukuphumelelisa ukukhula msinyana nokubandakanyako, kufanele silungise abomasipala bethu abadosa emhlweni.

Ukukhula kwenzeka emazingeni angaphasi kwaborhulumende beendawo zemakhaya lapho kuhlala godu kusebenza khona abantu.

Abomasipala bethu kufanele babe banikeli beensiza zomphakathi nabatjheji bokukhula komnotho. Bafanele basebenzele ukudosa abasisi.

Indlela le ingakhuthaza amarhwebo ukukhula bekwakhiwe imisebenzi emeninegi eendaweni ezingaphasi kwabomasipala. Abasisi badoseka eendaweni ezinzinzileko nezinemithangalasisekelo yanjesi.

Ukwenza kube lula nokurhabisa amahlelo wokuhlela nokulawula, kungenza kube lula, ukuthi amarhwebo asise godu asebenze kibomasipala ngokuvula imisebenzi eminengi.

Singurhulumende welizwe, sinomsebenzi wangokomThethosisekelo nokukhethwa babantu ukusiza abomasipala ekwenzeni imisebenzi yabo nekusebenziseni amandla wabo.

Sizokuqinisekisa ukuthi umfuziselo nesakhiwo sokusiza ngeemali aborhulumende bemakhaya kuba ngilokho okufanele umnqopho nokuthi abomasipala baba sebujameni obunzinzileko ekusebenzeni kuhle ngeemali.

Sizokuba namahlelo azokuqinisekisa bona kuqatjhwa abantu abanekghono nabaneziqu eenkhaleni eziphezulu zemisebenzi kibomasipala, begodu siqinisekise ukulawula okuzijameleko nokutjhejwa kwehlelo lokuqatjha.

Njengomnqopho ophambili wamsinyana, sizokuletha ukunzinza ekubusweni kwabomasipaladi bethu bemadorobheni amakhulu begodu sivuselele nokunikelwa kweensiza.      

Sesithomile ngomsebenzi lo.

Nangivakatjhele eThekwini phambilini kiwo umnyaka lo, ngihlangane nabahlali bangedorobheni, abarholi bamarhwebo angaphasi kwakarhulumende wemakhaya neemphathimandla zikamasipala.  

Bangitjele ukuthi bafuna ukusebenzisana ukwakha idorobha abangazikhakhazisa ngalo godu.    

Sihlome isiQhema seThekwini esiSebenzisana noMengameli ukuthuthukisa isekelo kurhulumende wenarha newesifunda ukutjhugulula ilawulo kuMasipala omKhulu, kulungiswe imiraro yamanzi nehlwengiso, kudoswe namasiso amatjha.    

Sizokunabisa yona indlela le nakwabanye abomasipaladi abakhulu emadorobheni amakhulu abaqalane neentjhijilo ezikulu ukuze amadorobha wethu azokuba ziinjini ezidosa phambili ukukhula namaziko wekhuthazo yamathuba.  

Eminyakeni emihlanu ezako, nasisebenza sisoke, sihlanganisa amakghono wethu, singarhula indlela etja yokukhula okubandakanyako eSewula Afrika ngokwakha umthangalosisekelo omkhulu wamasiso.  

Amaphrojekthi aqakathekileko anjengeweendlela, zokuthutha, zamanzi, zamandla nokuhlaliswa kuhle kwabantu selathomile eendaweni zenarha le.   

Sizokungezelela khulu izinga lobukhulu bokusisa kumthangalosisekelo ngendlela ebandakanyako, epheleleko nehlangeneko ezokubeka umthangalosisekelo weSewula Afrika njengekaba yeziko lokuhlela nokulawula.  

Senza imithetho ibe lula ekusebenzisaneni kombuso nekoro yangeqadi ukuze kukghonakaliswe ukusiza ekuthuthukisweni komthangalosisekelo womphakathi nomnotho.  

Ukusukela kibomasipaladi bemadorobheni amakhulu ukuya kibomasipaladi abancani bemakhaya, sinomnqopho obonakalako wokutjhugulula inarha yekhethu ukuba yindawo yemakhiwo enjengeendlela, amabhlorho, izindlu, iinkolo, iimbhedlela nemitholapilo bonyana yakhiwe njengombana kufakwa imitato emitjha yegezi nokufakwa kwe-broadband fibre.    

Kufanele sisebenzele ukutlama isiko lokuvuselela umthangalosisekelo womphakathi nokwabelana ngeensiza begodu nokwenza amahlelo azokuqinisekisa lokhu.  

NjengoRhulumende weBumbano, sirhuluphele ekuphumeleliseni indlela yethu yokusisa, sikhuthaze godu sikghonakalise abosorhwebo ukusisa emthameni womkhiqizo.  

Amasiso la azokurholela ekungezeleleni ukwakhiwa kwemisebenzi ukuze amaSewula Afrika angasebenziko azokukghona ukuthola imisebenzi, khulukhulu abantu abatjha.    

Sizokusebenzana nokudosa phambili imikhakha ekhulisa umnotho ngabasebenzi enjengaleyo enikela ngeensiza, zokulima nefuyo, amabubulo akhiqiza ngaphandle kokusilaphaza ibhoduluko nezevakatjhobukelo.  

Ekwakheleni amaSewula Afrika imisebenzi eminengi, sizokuqalisisa ekusebenzeni izenjiwa zethu ukuze sikghone ukuthengisela ngaphandle imikhiqizo esele isetjenziwe yaqedwa kunaleyo esesehlaza.  

Sizokulandela umthethomgomo omuhle wamabubulo oqalisisa iphaliswano lezomnotho nelihlohlomezela amabhizinisi kobana azokwandisa ipahla ethengiselwa ngaphandle neyakha imisebenzi.    

Sizokuragela phambili nokusebenzisana nababelani ekuthuthukiseni nekusebenziseni amaHlelo amaKhulu ukukhulisa amabubulo aqakathekileko, ukungezelela amasiso nokwakha imisebenzi kunye sikhuthaze netjhuguluko.

Sanelisekile ngokuthi amarhwebo amancani nemikhakha engakahleleki inelwazi elihle ekukhuliseni umnotho obandakanyako nekwakhiweni kwemisebenzi.  

Sizokuqala khulu ekusekeleni amarhwebo amancani naphakathi ngobukhulu emakhaya nemaloktjhini. Sizokusa imisebenzi yomnotho lapha kuhlala khona ubunengi babantu bekhethu ukuze kuzokwanda ukuvuleka kwemisebenzi.  

Ubuthobothobo bemibandela ekufuze izaliswe nakwenziwa izinto kuriyadisa ukwakhiwa kwemisebenzi. Yoke iminyango nawo woke amaziko wombuso akhonjelwe ukuphungula imithetho enganamsebenzi ebuyisela amarhwebo emuva nakufanele kwakhiwe imisebenzi.

Sibukhombisile ubuhle nokuqakatheka kwemisebenzi yombuso neyomphakathi ngokwakha umsebenzi wamsinya noseduze namathuba wokuziphilisa.      

NgeHlelo likaMengameli lokuVula imiSebenzi, iHlelo eliNatjisiweko lemiSebenzi yomPhakathi neminye imitlamo ngaphasi kweHlelo likaMengameli lokuVulela iLutjha imiSebenzi (i-Presidential Youth Employment Intervention) libalethele ingeniso, labafundisa ilimuko lomsebenzi, labakhela namakghonofundwa abantu abatjha abanengi ebebangasebenzi.        

Sizokunabisa besilawule amahlelo la ukuze ubunengi belutjha buzibandakanye emathubeni wemisebenzi nekuthuthukisweni kwamakghonofundwa.  

NgeHlelo likaMengameli lokuVula imiSebenzi, pheze sifikelele eengidini ezimbili zemisebenzi namathuba wokuziphilisa. Sinqophe ekunabiseni ihlelo lemisebenzi yomphakathi msinyana ukuze kwakheke amathuba wemisebenzi amanengi.    

Sibona umkhanyo wokukhula komnotho okhula ukudlula wabomakhelwana bethu.

Nasiqinisa ubudlelwano bokurhwebelana nezinye iinkhampani ezikulu kwezinye iinarha, sizokubeka phambili ukurhwebelana nalezo esinesikhozi nazo kunye nokuRhwebelana okuTjhaphulukileko neeNarha eziseNarhakazini ye-Afrika ukuze sithuthukise ukuthunyelwa kwemikhiqizo ngobunengi eenarheni zenarhakazi le.  

Sizokwenza lokhu njengengcenye yendlela yethu yomthethomgomo wokusebenzisana neenarha zangaphandle, okhuthaza ukuthula, ivikeleko, intando yenengi netuthuko kiyo yoke inarha ye-Afrika nekambiso bandakanyako.  

Eminyakeni emihlanu ezako, sizokuthatha sibe sisebenzise amathuba amanengi esingaba nawo wokusebenzisa iimbaseli ezibuyelelwako ukukhulisa umnotho oqalelela umuntu woke.  

ISewula Afrika inezinye zeentlabagelo eziphuma phambili zegezi ephehlwa ngomtjhiso welanga nangommoya ephasini. 

Njengoba siphendukela ekusebenziseni iimbaseli ezivuselelekako ezingasilaphazi ibhoduluko nje, iSewula Afrika kufuze yakhe ikoro ekhiqiza ngaphandle kokusilaphaza ibhoduluko ngokuthengisela amazwe wangaphandle ihayidrojini etsengileko neminye imikhiqizo ekhambisana nayo, iinkoloyi zegezi kunye neensetjenziswa zeembaseli ezivuselelekako.  

Sesibonile, njengesibonelo, ukuthi iTlhagwini Kapa seyidose amaranda amabhiliyoni wamasiso emaphrojekthini weembaseli ezibuyelelwako.  

Uthomile umsebenzi weNdawo eKhethekileko yomNotho e-Boegoebaai wokulawula amasiso emaphrojekthini weembaseli ezibuyelelwako.      

Sesinamaphrojekthi amakhulu weembaseli ezibuyelelwako ajamele ngaphezu kweengidi ezima-22,500 MW zomthamo omutjha wamandla wokuphehla igezi obalelwa emabhiliyonini ama-R400 emasisweni wangeqadi nofana azijameleko. Amasiso anjengalawa azokwakha imisebenzi eminengi.   

Iveke le yodwa, sibone iphrojekthi yeembaseli yangeqadi ekulukazi ngokuzange kubonwe ehlanganisa ithungelelwano eliseduze ne-Lichtenburg ngeTlhagwini Tjhingalanga, inamaphaneli wegezi yomtjhiso welanga angaphezu kwama-390 000 azokungenzelela ngama-256 MW ethungelelwaneni.

Sisazowabona amanye amaphrojekthi anjengalawa enarheni le yoke eenyangeni neminyakeni ezako. Njengoba amasiso la aveza iinthelo zawo ezihle nje, izokwanda nemisebenzi ezokwakheka. 

IHlelo lethu leemBaseli ezingaSilaphaziko livula kuhle indlela ebonakalako nezwakalako yokusebenzisa imali engaphezulu kwamathriliyoni ayi-1.5 wamarandi, emumethe isekelo labasebenzi nomphakathi eMpumalanga nezinye iindawo ezikhiqiza amalahle.    
ISewula Afrika iphethene nomsebenzi okuqakathekileko wamatjhuguluko weembaseli ezivuselelekako alindeleke ukudosa phambili ukukhula komnotho nokwakhiwa kwemisebenzi etjhuminiminyaka elizako nangaphezulu ngeembaseli ezibuyelelwako.    

Sinethuba godu elihlukileko lokubeka inarha yethu njengomdlali oqakathekileko emnothweni wedijithali bese kwakheke imisebenzi ngemisebenzi yedijithali.  

Sizokusebenzisa amahlelo abudijithali wokuhlukanisa ubunjalo babantu nobezinto, kunatjiswe ithungelelwano le-broadband elingalilisiko ngeendleko, begodu singezelele ibandulo lelutjha emakghonwenifundo wedijithali.    

Nasiragela phambili ngokulandelela iindlela ezitja lezi zokukhulisa umnotho, sizokuragela phambili ngokwakha ngobutjha iindlela zokufikelela ezikghonakalisa ukukhula komnotho.  

Ngaso sona leso sikhathi, sizokuhloma isigaba sesibili se-Operation Vulindlela, okumtlamo karhulumende osebenza enarheni le yoke begodu oqakatheke khulu ekusekeleni nekurholeni ekwakheni ngobutjha.  

Esigabeni lesi sesibili, i-Operation Vulindlela izokuqalisisa ekwakheni ngobutjha ihlelo lombuso wemakhaya nekuthuthukiseni iinsiza ezisisekelo godu nekuhlanganiseni umthangalasisekelo womphakathi ngedijithali njengomrholi womnotho okhulako nobandakanyako.    

Izokuqala godu nekurhabiseni ukunikelwa komhlaba wombuso ukuze kwakhiwe izindlu zomphakathi nokwenza bona umthethomgomo wezezindlu wenze ukuthi abantu bakghone ukuthola izindlu ezibhadelekako eendaweni abazikhethele zona.

Sizokuqedelela isigaba esiqakatheke khulu sokutjhugulula ibubulo legezi eSewula Afrika ngaphezu esikhathini esingaphezulu kwekhulumnyaka.   

Kusukela kwamenyezelwa iHlelo lokuSebenza ngeemBaseli (i-Energy Action Plan) ngenyanga kaVelabahlinze 2022, senze iragelo phambili elikhulu ekwehliseni ukudisibezeka kwegezi.   

Eminyakeni emihlanu elandelako, urhulumende uzokuqala khulu ekunabiseni nekuqiniseni ihlelo lethungelelwano.    

Ukurhola ukukhula okubandakanyako, sifuna ithungelelwano lomzila wesitimela ofaneleko elizokuthutha izenjiwa, imikhiqizo yezokulima neempahla ezikhiqiziweko zisiwe eemakethe.  

Ngokusebenzisa iinThuthi zomThwalo, sizokuragela phambili ngokwakha ngobutjha ukuze sitjhugulule ihlelo lezokuthutha eSewula Afrika.  

Umsebenzi esiwenzako ngerhwebo namayuniyoni wabasebenzi ngeKomidi eQalene nemiRaro yezokuThutha eNarheni seyifake isandla ekuthuthukisweni kokukhanjiswa kwemithwalo ngendlela    nangamanzi.  

Ipilo ehle yabantu bekhethu nokukhula komnotho kuya ngokutholakala kwamanzi.  

ISewula Afrika yinarha enganamanzi kuhle godu ukuvikeleka kwamanzi wethu kuthuselwa mlando wokungasisi eentlabagelweni zamanzi ngobunengi nokwabelana ngomthangalasisekelo.  

Sizokuragela phambili ngokwakha ngobutjha amaziko emkhakheni wezamanzi ukukghonakalisa ukusisa ngomthangalasisekelo ngobunengi nokwenza ngcono imithetho yokulawula iinsiza zamanzi enarheni yoke.  

Njengoba amabhizinisi afuna amanzi negezi nakazakusebenza, ngokunjalo nomnotho okhulako nawo udinga amakghonofundwa.  Lapho kutholakala khona ukuthi amakghonofundwa afunekako akatholakali msinyana, kufuze sidose abantu abanelwazi nelimuko nekghono elifaneleko.  

Sizokuragela phambili ngamatjhuguluko   we-Visa eyethulwe eminyakeni embalwa edlulileko ukudosa abasisi namakghonofundwa ukuze kukhule umkhakha wezevakatjhobukelo.    

Sizokuragela phambili ngokulandela umthethomgomo womnotho omkhulu osekela ukukhula netuthuko yomnotho ngendlela enzinzileko nesimemeko.  

Njengazo zoke iintjhaba, besifanele ukuyokuboleka imali ukuze sisekele iimfuno zesabelomali.  

Sizokulawula iimali zombuso ngelihlo lokuphungula isikolodo. Sizibophelele ekuphunguleni iindleko zesikolodo sethu ukuze sizokusebenzisa imali nakezinye iindingo eziqakathekileko zomphakathi nezomnotho.   

Iqhinga elihlelekileko lethu lesibili elikhamba phambili kuRhulumende weBumbano kuqalana nobuchaka neendleko eziphezulu zepilo.  

Nangesikhathi lapho amakhamphani amanengi enza inzuzo enengi, iinkulungwana zamaSewula Afrika zisatlhaga ngonobangela weendleko zeentengo ezikhuphukako.

Iqhinga elihlelekileko elihlangeneko nelipheleleko lokwehlisa indlala liqakathekile ekunikeleni ngevikeleko nesekelo elifanelekileko emiphakathini yethu engakghoni ukuzenzela.  

NjengoRhulumende weBumbano, sizokuqala iindlela zokungezelela igrowuzari yokudla okuqakatheke khulu ukuthi zingasabi ne-VAT nokuthi kube nokubuyekezwa okungeneleleko kokulawulwa kweentengo, kufaka hlangana ifomula esetjenziswa eentengweni zeembaseli nokuthi sibone ukuthi zingehliswa kuphi iintengo.    

Ukungabi nobunikazi bepahla ngomunye wabonobangela bobuchaka obukhulu, okurhagalisa ukuphakama kweendleko zepilo hlangana nabantu bekhethu.  

Ukunikelwa kwabantu iincwadi zobunikazi benarha nokutholakala kwezaphulelo ezisiphekiso seendleko zokwakha izindlu kuhlomisa abantu ngamafa abangawasebenzisa ukwenza ubujamo babo bomnotho bube ngcono.      

Ukungabi nangeniso yemali namkha indlala yengeniso yemali nakho kungomunye wabonobangela bobuchaka.  
Indlela ehle ukuzidlula zoke yokuqalana nobuchaka kukuthi abantu babe nemisebenzi. Sibe nemizamo eminengi yokungenelela ekusekeleni ukutlhogeka kwemisebenzi ngokufaka hlangana amahlelo wamagadango wokusiza ngesikhathi se-COVID-19 nasethula i-SRD Grant (isibonelelo se-SRD).    

I-SRD Grant ivuselele ipilo ebantwini abaziingidigidi abangasebenziko.  

Sizokusebenzisa isibonelelo lesi njengesisekelo sokwethula indlela yokusimamisa isekelo lengeniso yokulwa nobuchaka.  

Kufanele siqinisekise ukuthi aborhulumende bemakhaya bawusebenzisa kuhle umthethomgomo wabatlhogako ukuze abalupheleko, abatlhagako nabagulako bakghone ukuthola isizo lokubhadelelwa iinsiza ezisisekelo.  

Okuqakathekileko kukuthi sizokuhlanganisa isizo lomphakathi namanye amahlelo azokukhupha abantu ebuchakeni.  

Njengenarha, kufuneka sithokozele umthelela wokusebenza kuhle kwehlelo lefundo elibe khona ekwehliseni ubuchaka nekurageni ukhulula komnotho ngendlela eqalelela umuntu woke.

Ngalokho-ke sizakuqalisisa ukuphunyeleliswa ngokupheleleko kwefundiso yomntwana kusukela ebuncanini, ekuyinto efuneka khulu ekwenzeni ngcono ifundo eminyakeni ezako.  

Sizokuqinisekisa bona iinkolo zilungela ifundo, ngamagumbi wokufundela aneleko, aphephileko godu neendawo zehlwengiso ezifaneleko, amanzi atsengileko begodu nokudla kwaqobe lilanga kwalabo abakudingileko.  

Ukuqinisekisa ukuthi sikhiqiza amakghonofundwa afuneka emnothweni wethu, sizokunabisa iimfundo zemisebenzi yengqondo neyezandla eenkolweni nemazikweni wefundo aphezulu wangemuva kokufunda isikolo begodu kuthathwe nendlela yokuqalana namakghonofundwa atlhogekako bonyana athuthukiswe.    

Umsebenzi oqakatheke khulu weminyaka emihlanu elandelako kuqinisekisa bona   siphungula iindleko zepilo eziphezulu ngokuqiniseka bona woke umSewula Afrika ufikelela etjhejweni lezepilo elilungileko, elifikelekako nelibhadelekako.

Nasifaka ihlelo leTjhorensi yeNarha kezePilo, siqalise ekuqiniseni umthangalasisekelo wetjhejo lezepilo, ukwenza ngcono ibandulo labasebenzi betjhejo lezepilo nokusebenzisa iithekhnoloji ukuthuthukisa ilawulo letjhejo lezepilo.    

Nanyana kunokuphikisana okunengi nge-NHI, kunesivumelwano esibanzi ekufanele sisifikelele ngokweentlabagelo namakghono wemikhakha yomibili okungowombuso newangeqadi ukuze sifezakalise ifuneko letjhejo lezepilo elifunwa ngiwo woke amaSewula Afrika ngokulinganako.  

Ngokusebenzisa ihlelo le-NHI, sinethemba lokuthi sizokuhlanganisa ndawonye ababelani nokuthi sizokukghona ukurarulula ukuphambana sibe sihlathulule nokungaboni ngelihlo linye.    

Njengoba babanengi kangaka nje abantu abahlala kude khulu nalapho kunamathuba womnotho neensiza khona, iindleko zokukhamba zidla imali enengi khulu, ngaleyindlela-ke zikhuphuke khulu iindleko zepilo.                              

Okuqalelelwe phambili khulu kuqedelela ukuvuselela ithungelelwano lesitimela kiyo yoke inarha ukuze abantu abahlala eendawnei ezikude emakhaya bakghone ukukhamba baye eendaweni zemadorobheni.  

Pheze maphesende ama-80 weentimela esele zisebenza godu, begodu pheze iintetjhi ezima-300 ebezoniwe sele zilungisiwe ukuze kunikelwe ngeensiza eziphephileko nezifaneleko ebakhwelini.  

Iqhinga lesithathu elihlelekileko eliphuma phambili kuRhulumende weBumbano kukwakha umbuso onekghono neendlela ezihle godu nothuthukako.

Sizokuragela phambili ngomsebenzi esele siwuthomile wokunikela ngeensiza ngendlela yobukghoni nobukghwari emphakathini ukuze siqinisekise ukuthi sidosa abantu abanobukghoni, amakghonofundwa nokuthembeka.  

Sizokuragela phambili nokulwisana nobukhohlakali nokukhandela ukucabhela kwezepolotiki emisebenzini yekambiso yombuso.  

Kilelihlandla lombuso, sizokuqedelela umsebenzi wokuvuselela ubujamo bezeemali nokusebenza kwamarhwebo alawulwa mbuso (ama-SOE).  

Sizokuqedelela ukufaka umfuziselo wobunikazi obutjha obundawonye wama-SOE. Lokhu kuzokuthuthukisa ukuziphendulela, ukubusa nokutjheja ngesikhathi kuphungulwana namathuba wobukhohlakali.  

Ukuthonywa kwekhampani elawula izabelo zama-SOE kuzosinikela umthamo omkhulu wokwakha isikhwama esikhulu seemali.    

Lokhu kwenziwe ngepumelelo ngezinye iinarha lapho umnotho wazo wakhiwa sikhwama seemali esisukela ekusebenzeni kuhle khulu kwama-SOE kunokusebenzisa imali evela engenisweni yomphakathi (i-fiscus).  

Ukuqalana nobugebengu kunye nobukhohlakali, kufanele sibe nabasebenzi bomthetho abazijameleko abanobukghoni nelwazi lokulwa nobugebengu obuhlelekileko nobubudisi.  

Sizokusebenzisa ithekhnoloji yanjesi ukusiza ekulweni nobugebengu. Indlela yokusebenzisa idatha izokusetjenziswa ukubona iindawo eziqalwa njengezinobungozi bobugebengu bese sazisa amapholisa bona asebenzise iintlabagelo zokugada godu neendlela zokukhandela lobo bulelesi.

Sizokuragela phambili ukubeka phambili ukulwisa ubugebengu obunjengokumayina ngokungasimthetho, inturhu yeenqhema, ukukhuthuzwa kweenkoloyi zemali nabadlelezeli bamagontraga, ngamayunithi wamapholisa akhethekileko.  

Sizokuragela phambili ngokusebenzisa iQhinga eliHlelekileko leNarha lokuLwisana neNturhu yobuLili (i-GBV) nokubulawa kwabomma nabantwana babentazana, bese kunikelwa nangeensiza zokusekela abongazimbi, njengamaZiko amaThuthuzela Care Centres namaPhiko wama-GBV emapholiseni.  

MaLunga aHloniphekileko,

Eminyakeni ematjhumi emathathu edlulileko, uMengameli uNelson Mandela wajama phambi kweNdlu le nakanamalanga ali-100 arhola uRhulumende weBumbano wokuthoma.

Ukuhlonipha imibono ehlukileko yezinye iinhlangano zepolotiki embusweni, wathi:

“Okusihlanganisako kuzinikela ngamandla emzameni wehlanganisela yenarha ekubuyisaneni kwesitjhaba nokuthuthukisa ipilo yabantu.”    

Wona layo magama angatjhiwo kuRhulumende weBumbano othonywe ziinhlangano ezilitjhumi ezijameleke kilePalamende.    

Sabelana ngokuzinikela ekubuyisaneni nesitjhaba sethu ngokuthuthukisa zobulungiswa emphakathini nokwabelana ipumelelo ngokulinganako kibo boke abantu.

Sizinikele ekuthuthukiseni ipilo yenarha ngabantu bayo ngokubabandakanya ekukhuleni komnotho, ekwakhiweni kwemisebenzi nekuphunguleni ubuchaka.    

Lo mtlamo ofaka thina soke.

Ngomnyanya wokubekwa kwakaMengameli, ngizibophe ngokuthi kufanele sisebenzisane soke ngokubamba imBizo yeNarha lapha sizokucocisana khona ngeentjhijilo eziqakathekileko eziqalene nesitjhaba sekhethu, bese sivumelana ngalokho esifanele sikwenze sisoke ukuze kufezakale umnqopho wokuphumelelisa ikusasa elingcono lenarha le.    

Kiwo woke umphakathi, abantu baveze isekelo labo lemBizo yeNarha le.  

Ithi kufanele ibandakanye boke ababelani abaqakathekileko epilweni yelizwe lethu, abajamele abahlali, abarholi bendabuko, umkhakha wezekolo, abasebenzi, amarhwebo, amasiko, abaqatjhi, abantu bezemidlalo nezinye iinhlangano ezijamele iinkareko ezihlukileko nezikhulumela izakhamuzi zekhethu.    

Ngokulandela isibonelo esenzeke ezehlakalweni zomlando ezinjenge-Congress of the People ye-1955, i-Conference for a Democratic Future ye-1989 ne-Convention for a Democratic South Africa yeenkulumiswano ezibanjwe ekuthomeni kweminyaka yangabo-1990, nokuthathela elwazini lokutlola umThethosisekelo wentando yenengi wango-1996, sibonela phambili imbizo neNarha efaka hlangana ukubandakanyeka okungeneleleko komphakathi.  

Njengombana senzile ezehlakalweni ezinengi zomlando wethu, kuzokufuneka sakhe inembombono efanako besakhe ihlelo lehlalakuhle epheleleko yomphakathi enamagadango abonakalako wokufezakalisa imigomo yenarha.  

NgemBizo yeNarha le, simenyelwe ukuba basebenzeli betjhuguluko, ukuba barholi bokukhula komnotho obandakanyako nokuba batlami bamathuba.    

Eminyakeni embadlwana edlulileko, isiqhema sababelani abahlukahlukileko esivela makoro woke womphakathi sahlangana sabonisana ngobujamo bezinto ngokwahlukahluka ngengomuso lelizwe lekhethu.    

Lobubujamo-ke bebubizwa ngokuthi ziiNdlulamithi Scenarios 2035.    

Obunye ubujamo obahlathululwako babizwa ngokuthi yi-‘The Recrimination Nation’,  ngokuthathela enyonini uNohaha wetjhada njengetshwayo labo.  

Lapha kwahlathulula ubujamo lapho abantu bahlezi khona, imiraro yelizwe ithelelwa eqepheni njengakwamatlwaba, omunye nomunye akhomba omunye omunye ngelihlweni ngemiraro yeSewula Afrika. Lobubujamo bezinto baveza isithombe selizwe elihohlokako, elifadalalako.   

Ubujamo besibili bufaniswa ngedlanga, lapho kuvezwa khona isitjhaba esiphelelwe bubuyo ngokubuswa yihlanganyela yeentandwakubukwa lapho omunye nomunye arhubhela kesakhe khona, kuphalisanwa ngamandla wokuzalisa imigodla yemali.  

Lobubujamo bufiphaze amathemba wamasiso, amathuba wokuhluma komnotho ehla, ukutlhogeka komsebenzi, ubuchaka nokutjhiyana ngendima emphakathini kwakhela esiqongolweni sentaba.            

Babuye bahlathulula nobujamo ababubiza ngokuthi yi- “The Cooperation Nation,” obufanekiswa ngeenyoni, amahlokohloko.

Ubujamobu bupenda isithombe lapho ngemva kwemitjhagalo nokuphulwa kwezinto kuba nokubuyisana godu nokuhlangana kweenqhema zepolotiki, umbuso imikhakha ezijameleko nomphakathi ngokubambisana ekuqaleni izinto ezibekwa phambili nakukhuthazanwa ngamandla.

Kunetjhuguluko ekubunjweni kwakarhulumende nekwakhiweni ngobutjha ukukhula komnotho, ngokudosa amasiso amanengi, okuzokwehlisa ukungasebenzi, ukungalingani nobuchaka.  

Ngokuhloma uRhulumende weBumbano, ngokulungiselela imBizo yeNarha, sizibophelele ekhambeni elide lokubumba ‘isitjhaba esisebenzisanako’.

Singathanda bona thina soke amaSewula Afrika siziphathe njengeenyoni ezimahlokohloko. Amahlokohloko ahlangana neminye imihlobo yeenyoni ngombana zakha iindleke ezihlukileko ngokubambisana.

Ngaphandle kwazo zoke iintjhijilo nokwehluka kwethu kunye nemimoya evunguzako, njengamaSewula Afrika imimoya ayibe phasi ngombana sakha indlela yesebenziswano, ukukhula nokubandakanyeka emnothweni.  

Ekuseni namhlanjesi, isiqhema samaSewula Afrika sikhwele intaba ye-Kilimanjaro, okuyintaba yesiqongolo esiphezulu khulu enarhakazini ye-Afrika le.    

Lesisiqhema senze njalo ngokuhlonipha ukubelethwa kwaka-Nelson Mandela nokugidinga iminyaka ema-30 yentando yenengi yelizwe lekhethu.  

Ngokubizwa ngokuthi likhambo le-Trek4Mandela, abakhwelintaba laba bajoyinwe ngabanye abavela emazweni amanye ephasini ukusiza abantazana besikolo ngokubuthelela isekelo leemali sokubathengela amathawula wobuntazana nezinye izinto ezidingekako.

Izenzo zabo azisikhuthaze soke.

Ipumelelo yabo ayisikhumbuzeni njengesitjhaba samaSewula Afrika ukuthi akunantaba esingahlala singayikhwelwi nokuthi asikho isiqongolo esingahluleka kusifikelela.

Ngigcina ngokukhumbula nokubuyekeza amagama ka-Martin Luther King Jr, nangithi:

Asivukeni namhlanjesi sizilungiselele kwamambala.

Asijameni ngokuzinikela okukhulu.

Asirageleni phambili emalangeni la anamandla amakhulu, amalanga la weentjhijilo, ukwenza iSewula Afrika ukuthi kube ngile esifuna bona ibe ngiyo.

Sinethuba lokwenza iSewula Afrika ibe sitjhaba esingcono.

Kwanga uZimu angabusisa iSewula Afrika avikele nabantu bayo.

Nkosi Sikelel’ iAfrika.

Ngiyathokoza.

Issued by
More from
More on

Share this page

Similar categories to explore