Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka 23 Inyoni 2015

1. Kucala Kwekusebenta Kwetinhlelo Letimcoka Tahulumende

1.1. IKhabhinethi yemukele kwetfulwa sishicilelo sesikhombisa Setinkhomba Tentfutfuko (tanga-2014) mhlaka 20 Inyoni 2015, lokusishicilelo lesetfula umbiko lolungisiwe mayelana nesimo sentfutfuko yeNingizimu Afrika. Letinkhomba tente kwaba nekuvisiseka kancono kwemtselela wetinchubomgomo tahulumende letehlukene kanye nemitamo yekwetfulwa kwetinsita ekutfutfukeni kwalelive.

Tinkhomba tibuye tikhutsate inkhulumiswano mayelana netinsayeya letibukene nelive lakitsi tiphindze tisebente njengetintfo letisita kuchaza libanga leselihanjiwe eluhambeni lwetfu lwekugucula tenhlalo. Tisebenta njengenkhutsato yekutsi sisebente ngekubambisana kute sifezekise tinhloso tetfu tesikhatsi lesidze kanye naleto tesikhatsi lesisemkhatsini njengobe tibekwe eLuhlelweni Lwavelonkhe Lwentfutfuko (NDP) – Umbononchanti wanga-2030 kanye neLuhlaka Lwendlelalisu Yethemu Lesemkhatsini.

1.2. IKhabhinethi yemukela kucashwa kwabomantji betigodzi laba-154 etinkantolo letehlukene tabomantji eliveni lonkhe. Lokubalulekile kutsi laba-90 balabomantji ngulabasikati, labenta ema--59% abo bonkhe labacashiwe. Indzaba yekutsi kulabomantji laba-141 babo ngulabamnyama kantsi laba-13 ngulabamhlophe kutakwenta ncono ingucuko kutelibala nakutebulili betinkantolo letincane. Lokucashwa kwakamuva kulandzela kucashwa kwabomantji betigodzi laba-57 mhlaka 2 Indlovana 2015, lokwenta linani selilonkhe labomantji labacashwe kulomnyaka liyewufinyelela e-211, lokuyintfo lengamange seyenteke eminyakeni le-21 yentsandvo yetfu yelinyenti.

1.3. IKhabhinethi yemukela kubekwa kweNingizimu Afrika emkhatsini wemave lamatsatsu lasembili eLuhlwini Lwemcombelelo Lolusebaleni langa-2015, lokungiyo kuphela indlela emhlabeni wonkhe letimele, indlela lecatsanisekako yemcombelelo longagodli, ekutibandzakanyeni kanye nasekwenteni emaphutsa. Loku kubeka iNingizimu Afrika njengemholi losembili kumcombelelo longagodli. Letinye tetingucuko letetfulwa ngulelive emkhatsini wa-2010 na-2015 tifaka ekhatsi luhlaka lolusha lwetinhlelo tendlelalisu netinhlelo tekusebenta kwemnyaka, kanye nekutibophelela kwahulumende ekukhulumisaneni netinhlangano temmango kute kucinisekiswe kubandzakanyeka lokwandzile eluhlelweni lwekwenta umcombelelo.

1.4. IKhabhinethi yemukela simemetelo sekutsi iNingizimu Afrika itawutsatsa sikhundla sekuba nguSihlalo Losembili weLubanjiswano Loluvulekile Lwabohulumende (i-OGP). I-OGP ingumtamo lonetincenye letehlukene tekutfola kutibophelela lokuvakalako kwabohulumende kute kukhutsatwe kungagodli, kuhlonyiswe takhamiti, kuliwe nenkhohlakalo futsi kuhlanganiswe ithekhinoloji lensha ngenhloso yekucinisa tekuphatsa. INingizimu Afrika, Brazil, Indonesia, Mexico, Norway, Philippines, United Kingdom kanye neMelika ngemave angemalunga lacale lomtamo.

Ngesikhatsi sekusebenta kwayo njengaSihlalo Losembili iNingizimu Afrika itinikela kwenyusa umlandvo wetepolitiki kwe-OGP kute kucinisekiswe kubandzakanyeka kanye nekutiphendvulela ezingeni leTinhloko Temibuso. INingizimu Afrika itawugcila ekubekeni endleleni lengiyo i-OGP eluhlelweni lemave emhlaba lwetinhloso letahlukahlukene kuBandlakhulu waMhlabuhlangene (i-UNGA), eMave e-20 (i-G20) lwaletinye tinhlaka.

2. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi yesekela kutsi iNingizimu Afrika ibambe iNgcungcutsela yesibili Yemave e-Commonwealth Ngemsebenti Welusha ngeNdlovulenkhulu nga-2016, ngekucelwa Lihhovisi lebuBhalane be-Commonwealth. Litiko Lekuhlela, Kucaphela kanye Nekulungisa litawubambisana neHhovisi leBubhalane be-Commonwealth, i-University of South Africa kanye ne-Ejensi Yekutfutfukisa Lusha Kuvelonkhe ekuhlelweni kwalengcungcutsela. Lengcungcutsela isisa ekutfutfukiseni lusha lwaseNingizimu Afrika lolwandzako, kantsi itawuphindze inikete litfuba lekwenta kutfutfukiswa kwetisebenti letilusha kube ngulokuceceshekile iphindze ititfutfukise njengabetfuli lababalulekile betinsita elusheni.

2.2. IKhabhinethi ivume Imihlahlandlela Yekwenta Libhizinisi Ngalokwemukelekile eTinkampanini taseNingizimu Afrika Letisebenta e-Afrika. Lemihlahlandlela iluchungechunge lwemigomo yekutikhetsela lehambisana nemitsetfo kanye nemazinga lavunywe emhlabeni wonkhe lakhutsata kutiphatsa lokufanele kutemabhizinisi elivenikati lase-Afrika. Lemihlahlandlela iniketa luhla loluhlahla indlela etinkampanini taseNingizimu Afrika kute kukhutsatwe intfutfuko yetemnotfo lesimeme e-Afrika. Iphindze igcugcutele tinkampani taseNingizimu Afrika kutsi tente kubandzakanyeka kanye nekusebenta kwato kuhambisane nekuhlanganiswa kanye nekutfutfukiswa kwetinhloso lokwentiwa nguhulumende e-Afrika kanye nekwakha kutetsemba, kwetsembeka kanye nekuzuza kwetinkampani nemimango letinkampani letisebenta kuyo.

2.3. IKhabhinethi ivume kugunyatwa kweNgcungcutsela Yebunye Beminyele Yemave lase-Afrika leseNingizimu (i-SACU). Lengcungcutsela lehlanganisa Tinhloko Temibuso noma Tabohulumende belive ngalinye lelilunga itawunikela inkomba yetembusave neyendlelalisu ku-SACU. Onkhe emave langemalunga e-SACU kumele asayine sivumelwano kute lengcungcutsela ibe sikhungo lesisetulu sekutsatsa tincumo te-SACU.

2.4. IKhabhinethi ivume kukhishwa kweNcwadzi Yekwesekela Ikhomishini Yebunye be-Afrika Yenhlangano Yebetfulitinhlelo te-Intanethi eluhlelweni lwekwetfulwa kwekubanjwa Kwengcikitsi Yekushintjiselana nge-Intanethi Esifundzeni. Loku kufaka sandla ekuhlanganisweni kwesifundza kanye nasekwakhiweni kwesakhiwonchanti kanye netinhlelo teluhlelochumano letiphephile naletesetsembekile kute kuhlangatjetwane netimfuno temmango lonelwati nalowatiko.

Loku kwenta kube nekusebentisana lokucinile kanye nekubambisana emkhatsini wetinkampani tase-Afrika kuphindze kubeke iNingizimu Afrika njengemholi losembili ekutfutfukiseni, ekwetfuleni kanye nasekusebentiseni Ithekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (i-ICT). Kugcina umnyakato wesigodzi ulapha ekhaya kutawunciphisa tindleko tetekuchumana kuphindze kukhutsate kusungulwa kwemisebenti, kucamba, temabhizinisi kanye netinkundla tetinhlelo tahulumende tekuchumana ngabongcondvomshini, kanye nekucinisekisa kutsi i-Afrika ilawula lelivekati kanye nedatha.

2.5. IKhabhinethi ivume kutsi iNingizimu Afrika ibambe uMhlangano wesibili wetiNdvuna Tetekutfutfukiswa Kwetemphilo we-China ne-Afrika ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kutfutfukisa kuba khona kwetinhlelo tetemphilo e-Afrika, Kwenta ncono Kusebentisana kwe-China kuTemphilo Tesive kulesikhatsi sangemuva kwe-Ebola” kusukela mhlaka 4 kuya mhlaka 6 Imphala 2015 eKapa. Lomtamo ungumphumela weMhlangano Wekusebentisana emkhatsini we-China ne-Afrika, lobeka temphilo njengencenye lebalulekile yekusebentisana emkatsini we-China ne-Afrika. Kamuva nje, i-China inikele ngetinsita letibalulekile tekusita ekulweni nekucubuka kwe-Ebola eNshonalanga Afrika.

3. Imitsetfotivivinywa

3.1. IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweMtsetfosivivinywa Lochitjiyelwe Wemitsetfo Yavelonkhe Yekulawulwa Kwetemvelo, 2015 kute ummango uphawule ngawo. Lomtsetfosivivinywa uchibiyela uMtsetfo Wavelonkhe Wekulawulwa Kwetemvelo, 1998 (uMtsetfo 107 wanga-1998) kanye naleminye imitsetfo lecondzile yekulawulwa kwetemvelo. Letichibiyelo ticinisa, ekhatsi kwalokunye, kulawulwa kwetemvelo lokuhlanganisiwe, tindlela tekulandzela kanye nekwetfula, imvelo nekulondvolota, kulawulwa kwelizinga lemoya kanye nekulawulwa kwekungcola.

3.2. IKhabhinethi ivume kwetfulwa Kwemtsetfosivivinywa Sebabaleki, 2015 ePhalamende. Letichibiyelo tandzisa kusebenta kahle nangalokuphumelelisako kwetinhlelo tekwetfulwa kweluhlelo lwekukhoselisa, kantsi tiyincenye yekubuyeketwa lokubanti Kwenchubomgomo Yekubalekela Kulelinye Live lesendleni yekwetfulwa.

3.3. IKhabhinethi ivume kwetfulwa Kwemtsetfosivivinywa Wesikhwama Lesilawulwa Tebulungiswa, 2015 ePhalamende. Lomtsetfosivivinywa usungula luhlaka lwemtsetfo lotakwandzisa kutiphendvulela uphindze ubukane nalokutfolwe Ngumhlolumabhuku Jikelele ngokutfutfukisa kusebenta kahle kwenhlangano kanye nekugucula tinhlelo tetebulungiswa.

Lomtsetfosivivinywa wenta kutsi kukwati kusungulwa Kwesikhwama Lesilawula Tebulungiswa, kute kulawulwe kuphatfwa, kulawula, kusisa kanye nekusetjentiswa kwemali yeSikhwama Salabanye Bantfu (Lesibuye satiwe ‘njengeMali Legcinwe esikhwameni’), lenjengemali yesondlo kanye nemali yebheyili.

3.4. IKhabhinethi ivume kwetfulwa kweMtsetfosivivinywa weSikhungo Sekulawulwa Kweminyele (i-BMA), wa-2015 ePhalamende. Lomtsetfosivivinywa uhlose kusungula i-BMA, letakwenta kungena nekuphuma eminyeleni kube ngulokukahle, kuchuba kuhwebelana kanye netibopho tetekuphepha kuvelonkhe letibalulekile ngekhatsi esigodzini seNingizimu Afrika, e-Afrika kanye nasemhlabeni wonkhe. Lesikhungo sinye sekucinisa kulandzelwa kwemtsetfo siniketela ngetinhlelo letingabiti kakhulu, kuphepha lokutfutfukisiwe kanye nekuphatfwa lokuncono kwendzawo yasemnyeleni.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika kuya Kubandlakhulu Wamhlabuhlangene wema-70 eNew York eMelika ngaphasi kwengcikitsi letsi: Mhlabuhlangene uneminyaka ema-70: libanga lehlose tekuthula, kuvikeleka kanye nemalungelo eluntfu”. Ingcungcutsela yaMhlabuhlangene Yentfutfuko Lesimeme kusukela mhlaka-25 kuya mhlaka-27 Inyoni 2015 ibitwa ngembi nje kwe-UNGA ngenhloso yekutsi kwemukelwe Luhlelo Lwentfutfuko Lwangemuva kwa-2015.

Loluhlelo lwentfutfuko lolusha lutawuba yindlela yekwetfulwa kwetinyatselo lokwentiwa ngummango wemave emhlaba nabohulumende bavelonkhe kute kutfutfukiswe inchubekelembili lekwabelwana ngayo kanye nekuphila kahle kwabo bonkhe bantfu kuleminyaka le-15 letako. Mhlaka-25 Inyoni 2015, Longcwele Phapha Francis utawetfula inkhulumo ku-UNGA, kantsi Tinkhulumomphikiswano Letivamile titakwentiwa kusukela mhlaka-28 Inyoni kuya mhlaka-6 Imphala 2015. INingizimu Afrika yenetisekile kutsi tinhloso tentfutfuko lesimeme titawuchubeka nekugcila kulokwentiwa ngemave emhlaba ekulweni nebuphuya, kungalingani kanye nentfutfuko lesimeme.

4.2. Litiko Letekutfutsa litakwetfula umkhankhaso Wenyanga Yemphala Yetekutfutsa (i-OTM) kusukela mhlaka-1 kuya mhlaka-31 Imphala 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika embili”. I-OTM ibanjwa njalo ngemnyaka njengenyanga lokuhloswe ngayo kukhangisa imiklamo yesakhiwonchanti lesinemphumela lomkhulu kutenhlalo nomnotfo ngetindlela tetekutfutsa letinjengemgwaco, tasemoyeni, tasemantini, taloliwe kanye netekutfutsa temmango. Imiklamo lesembili itawufaka ekhatsi kuvulwa ngalokusemtsetfweni kwekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti setemgwaco letinjengeMklamo weMoria R71 (kutfutfukiswa kwetekuphepha emphambanwenimgwaco); Emphambanwenimgwaco e-Umngeni kanye ne-Denneysville Sasolburg Road eFreyistata lowentiwa yi-South African National Roads Agency Limited, ngekubambisana nematiko etifundza etemgwaco netekutfutsa.

I-OTM itawuphindze isetjentiselwe kwenta ncono umkhankhaso wema-365 Wetekuphepha Emgwacweni, loholwa litiko nalowetfulwa ngekubambisana tinhlaka tetekutfutsa kanye letitfunywe kutsi tibukane netekuphepha emigwacweni kanye nemkhakha wangasese netinhlangano letingenti inzuzo. Inhlangano Lelawula Imigwaco itakwetfula tikhatsi tekusebenta letingema-awa la-24 kumaphoyisa emgwaco ngenhloso yekunciphisa kufa emigwacweni. Hulumende uphindze watfutfukisa sicu semfundvo yemaphoyisa emgwaco kusukela eLuhlakeni Lwemfundvo Yavelonkhe (i-NQF) 4 kuya ku-NQF 6 kute kuchutjekiselwe embili kuceceshwa kulomkhakha wetemamphoyisa emgwaco.

Sikhwama Setingoti Temgwaco (RAF) sitawuchubeka nekuniketela kunakekela lababandzakanyeke etingotini tekushayisana kwetimoto kanye nekwesekela labalimele etingotini temgwaco kanye nemindeni letsintsekile, siphindze sifinyelele emimangweni ngekusebentisa imikhankhaso yetemgwaco ye-RAF.

4.3. INingizimu Afrika kwekucala ngca itawubamba iNgcungcutsela Yemave Emhlaba Yemandla Agezi Lovuselelwako eNingizimu Afrika kusukela mhlaka-4 kuya mhlaka-7 Imphala 2015 eKapa, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuvusulela Emandla Agezi e-Afrika”. Lengcungcutsela itawuvulela ematfuba emandla agezi lovuselelwako eNingizimu Afrika nase-Afrika kubakhiciti bemandla agezi lovuselelwako, njengendzawo lelandzelako labangasisa kuyo.

INingizimu Afrika, ngeLuhlelo lwayo Lwekutsenga Emandla Agezi Lovuselelwako Kubakhiciti Labatimele, iba ngulenye yetimakethe letinkhulu tagezi lovuselelwako. Esikhatsini lesitako lokuphilako emvelweni, emandla emoya, emandla elilanga kanye nemandla laphehlwa ngemanti kutawufaka 11.4 wema-gigawatts emandla lavuselelwako eluhlelweni lwavelonkhe.

Litiko Lesayensi Nethekhinoloji lesekela tinchubomgomo talelive temandla agezi ngekwenta lucwaningo kanye nekutfutfukisa ithekhinoloji endleleni yemathekhinoloji lakhipha ikhabhoni kancane nalangayikhiphi langasetjentiswa kutentsengiso kuphindze kuniketelwe ngawo, kute kwandziswe kuba khona kwemandla agezi nekutsi afinyeleleke kubo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika. Leminye imitamo yekwandzisa umkhakha wetfu wemandla agezi ifaka ekhatsi kutfutfukiswa kwemathekhinoloji emafutsa lentiwe ngahayidrojini ngekutsi asetjentiswe esilulwini salapha ekhaya nasekuniketelweni kwagezi lokusisekelo, timoto letihamba ngagezi – kakhulu emkhakheni wetimayini, kwelulelwa etincoleni teligalofu kanye nasetizindzeni tetiteshi tetekuchumana ngabomakhalekhikhini.

Nyalo sesiyakwati kwakha nekuhlanganisa tincenye letehlukene tibe tintfo letehlukene tekuphehla gezi lotawusetjentiswa kulokusebenta lesikuhlolako njenganyalo. Inzuzo yeluhlelo lwehayidrojini yetfu kanye nemaseli ethekhinoloji kusetjentiswa kweplathinamu lokutawuphindze kuvule ematfuba ekuguculweni kwemakethe yetimoto kanye nekukhutsata kuzuza kwalenye yemaminerali etfu lamanyenti. Kuloku, sisungule sabuye sacinisa budlelwano betfu nemkhakha wangasese kute kwentiwe luhlolo lwekugcina kuphindze kutsengiswe tincenye letehlukene kanye netisombululo letiphelele temandla agezi.

4.4. Hulumende utawugubha Inyanga Yekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle ngeMphala ngekwetfula tinhlelo tekunciphisa buphuya kanye nekwelula umtselela wato nge-Project Mikondzo kute kufinyelelwe kubo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika labeswele. Kusukela ekwetfulweni kwe-Project Mikondzo nga-2013, tikhulu tahulumende setivakashele emawadi langetulu kwe-900 lanemazinga ebuphuya lasetulu kanye nekungasebenti kute kuvisiswe kancono tidzingo letehlukahlukene temimango.

Njengencenye yemicimbi yangeMphala, Litiko Lekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle litawuphindze ligubhe iminyaka lelishumi kwasukungulwa Kwesikhungo Setibonelelo Tetenhlalo taseNingizimu Afrika (i-SASSA), lesiniketela ngetibonelelo tetenhlalo lokuzuza kuso bantfu labatigidzi leti-16.8, kantsi kuleminyakalishumi leyengcile sisite ekunciphiseni buphuya nekwenta ncono kuba khona kwekudla emakhaya laphuyile. Litiko liphindze lavula sikhatsi sekufakwa kweticelo temfundzate wekufundzela kuba ngusonhlalakahle kantsi ebantfu labanenshisekelo bayagcugcutelwa kutsi bafake ticelo ngembi kwamhlaka 31 Imphala 2015. Lolunye lwati luyatfolakala ku www.dsd.gov.za

4.5. IKhabhinethi ihlonipha bonkhe bothishela ngeLusuku Lwabothishela Emhlabeni mhlaka-5 Imphala 2015 iphindze yedlulisele kubabonga kwayo ekutiphopheleleni, ekutinikeleni nangesineke sabo ekulungiseni labasebasha kanye nasekukhuliseni tingcondvo tebafundzi betfu balungiselelwa likusasa.

IKhabhinethi ibita labasha baseNingizimu Afrika labanenshisekelo kutsi bafake ticelo teLuhlelo Lwemfundzate iFunza Lushaka, luhlelo lweminyaka kute kutfutfukiswe kufundzisa njengemsebenti loceceshelwe, kusukela mhlaka-1 Imphala 2015. Lolunye lwati luyatfolakala ku-www.education.gov.za. IKhabhinethi ibita bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika, kakhulu lusha kute lubone kufundzisa njengemkhakha lolungawukhetsa.

4.6. IKhabhinethi ibita bahlali baseNingizimu Afrika kutsi bagubhe lusuku lwemachawe etfu kutemidlalo ngekutsi babakhetsele Imiklomelo Yetemidlalo yanga-2015 ngembi kwekuphela kweNyoni 2015. Lolunye lwati luyatfolakala ku www.srsa.gov.za

4.7. Litiko Letemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika kusukela ngamhlaka-5 kuya kumhlaka-10 Imphala 2015 litawubamba Inkambu Yelusha labaneminyaka yebudzala lesemkhatsini kwe-15 kuya ema-23 kuto tonkhe tifundza. Tinkambu telusha tiyincenye yeluhlelo lwahulumende lolubanti lwekutfutfukisa bantfu labasha, kubahlomisa ngalokubalulekile, emakhono kanye nelwati loludzingekako lokutabasita kutsi babe takhamuti letenta lokufanele.

4.8. IKhabhinethi icele bahlali baseNingizimu Afrika kutsi besekele Lusuku Lwavelonkhe Lwetekukhibika lwemnyaka lwekucala, lolutawubanjwa mhlaka-2 Imphala 2015. Ngamhlaka-10 Ingongoni 2014, iKhabhinethi yamemetela kutsi Lesihlanu wekucala enyangeni yeMphala kumele kube Lusuku Lwavelonkhe Lwetekukhibika. Lolusuku lutawunika bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika litfuba lekutibandzakanya ngalokukhutsele ekutivocavoceni lokutakwenta ncono temphilo kanye nekuphila kahle kwabo. Takhamiti letiphile kahle naletikhutsele tiyincenye lehamba embili ekufezekiseni tinhloso te-NDP.

4.9. IKhabhinethi ifisela licembu lekhilikithi lakuleli ema-Proteas lokuhle eluhambeni lwalo lwemdlalo wekhilikithi eNdiya kusukela mhlaka-29 Inyoni kuya mhlaka-7 Ingongoni 2015, iphindze ifisele licembu leragbhi lakuleli ema-Springboks lokuhle ngembi kwemdlalo wawo lobalulekile weNdzebe yemhlaba lamuhla (ngeMgcibelo). IKhabhinethi igcugcutela bahlali baseNingizimu Afrika kutsi besekele emacembu etfu ngesikhatsi achudzelana emichudzelwaneni leyehlukene.

5. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letihamba embili kutemvelo

5.1. IKhabhinethi yemukela kusisa ngetigidzi leti-R22 ekutfutfukiseni tinkhundla eMaropeng lokwentiwe nguhulumende lokutawufaka ekhatsi i-amfithiyetha lenetihlalo leti-500 kanye nekuvuselelwa kwesikhungo setivakashi kute sikwati kubukana nekutseleka kwetivakashi letinsha letilindzelwe. Loku kulandzela kutfola kwendzawo lenemlandvo yase-Homo Naledi endzaweni yemagugu i-Cradle of Humankind Word Heritage Site.

5.2. IKhabhinethi yatiswe ngalokwenteke kamuva nje mayelana Neluhlolo Lwemnyaka Lwavelonkhe (i-ANA) yaphindze yacela kutsi tonkhe tinhlangotsi tisebentele ekutfoleni sisombululo lesibeka embili nalesivikela emalungelo ebafundzi. I-ANA ilithulusi lelibalulekile lekukhomba emagebe kute kucinisekiswe kungenelela lokuhlosiwe ekutfutfukiseni bafundzi nabothishela. Ngalesikhatsi hulumende atiswa ngekukhatsateka lokuvetwe bothishela, yena ubeka kutsi imfundvo kumele ibekwe ibe sembili.

5.3. IKhabhinethi ihlanganyela nelive lonkhe ekubongeni LobusisekileTshimangadzo Samuel Benedict Daswa, thishela lobekaneminyaka lenge-43 wasendzaweni yaseTshitanini eLimpopo, lowabulawa mhlaka-2 Indlovana 1990 ngenca yekukholelwa kwakhe enkholweni yakhe lokucinile. Loku futsi kusikhatsi sekucala emlandvweni wemaKhatholika ase-Afrika leseNingizimu lapho umhlali waseNingizimu Afrika wadvunyiswa Njengalobusisekile Lowabulawela inkholo yebuKhrestu. IKhabhinethi ibita bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphe lowo wekucala eNingizimu Afrika lowabulawela inkholo ngekutsi sitibophelele ekucinisekiseni kutsi siphila sonkhe ngelucolo nangekuthula, nekutsi sihloniphe emalungelo emtsetfosisekelo alomunye kanye nemalungelo eluntfu.

5.4. IKhabhinethi ihalalisela Luphiko Lolulwa Nekutingela Ngalokungekho Emtsetfweni lolwatiwa nge-Black Mamba (tiMamba), lokulicembu labonogadza baseNingizimu Afrika baticiwini lelifaka ekhatsi labasikati labazuza umklomelo Wemachawe Emhlaba, lokungumklomelo losetulu wetemvelo loniketwa Ngumhlabuhlangene. TiMamba temukelwa ngemtselela letawenta ekulweni nekutingela ngalokungekho emtsetfweni kanye nangetento tato letinesibindzi. Lomtselela uyabonakala ngobe kusukela lwasekwa nga-2013, loluphiko lolunemalunga la-23 lusite ekuboshweni kwalabatingela ngalokungekho emtsetfweni labasitfupha, lanciphisa kutsiywa ngema-76%, nangekususwa kweticupho letingetulu kwe-1 000, nangekuvetela ebaleni tinkambu talabatingela ngalokungekho emtsetfweni letisihlanu kanye netindzawo tasehlatsini tekuhlintela inyama.

5.5. IKhabhinethi ihalalisela labakhetsiwe kanye nalabahlabene kuMklomelo iMbokodo wanga-2015, lokungukubambisana emkhatsini weLitiko Letebuciko Nemasiko kanye nemkhakha wangasese.

5.6. IKhabhinethi ihalalisele inhloko yetinhlelo letikhetsekile tekuphenywa kwemabhuku Temgcinimafa, Mk. Zanele Mxunyelwa, lowakhetfwa waba Ngumhloli wanga-2015 Locinisekisiwe Wemnyaka Yinhlangano Yebahloli Benkhohlakalo Labacinisekisiwe. Lomklomelo losetulu ucinisa kutsi hulumende uyenyusile imphi yekulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo, kantsi nalabo labahlela tento tenkhohlakalo nebugebengu bacwayisiwe kutsi bakuyekele.

5.7. IKhabhinethi yendlulisela emavi endvudvuto emndenini nakubangani ba-Reggie Vandeyar, sishikashiki setembusave lesasisembili emimkhankhasweni leminyenti, lefaka ekhatsi imikhankhaso yekuhlutfuka waphindze wachitsa neminyaka lelishumi e-Robben Island. Bekasitfunywa Engcungcutseleni Yebantfu leyemukela Ishatha Yenkhululeko kantsi futsi wasebenta nemimango lehlukene. Wahlonishwa Ngemngcwabo Lokhetsekile Losemtsetfweni Ezingeni Lesifundza ngeLisontfo, mhlaka-20 Inyoni 2015.

5.8. IKhabhinethi yendlulisela emavi endvudvuto emndenini nakubangani baMnu. Wandile Dlamini longasekho lowashona mhlaka-21 Inyoni 2015. 

Bekadvume nga-“Quesh” uMnu. Dlamini bekasishikashiki setembusave futsi alilunga leMkhonto we Sizwe.  Ngesikhatsi asekudzingisweni bekaseLesotho emva kwaloko waya eZambia kwadzimate kwaba sikhatsi sekuvunyelwa kwe-ANC. Ngesikhatsi sekufa kwakhe bekasebenta njengeMphatsi Jikelele eLuphikweni Lwekuvikeleka Kwembuso.

6. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kutakuya ngekucinisekiswa kweticu kanye nekungatfolakali nemacala lokufanele.

6.1. SASSA:
a. Mnu. Tsakeriwa Joseph Chauke njengeSikhulu Lesisetulu Setetimali (i-CFO); na
b. Mnu. Abraham Sonny-Boy Mahlangu njengeMphatsi Lomkhulu: ICT.

6.2. Umkhandlu weShatha ye-ICT B-BBEE:
6.2.1. Umkhakha longaphasi Wetekuchumanisa
a. Mnu. Lucky Mokgabudi Masilela (Umkhandlu Wetekuchumana waseNingizimu Afrika); na
b. Mk. Sarah-Jane Capazario (Inhlangano Yebetfulitinhlelo te-intanethi).

6.2.2. Umkhakha longaphasi wete-Elekthronikhi
a. Mnu. Raletlhogonolo Andile Tlhoaele (Inhlangano Yetintsambo Tetekuchumana e-Afrika leseNingizimu); na
b. Mnu. Mduduzi Odysseus Mkhonza (Umkhandlu Wetekuchumana Walabamnyama).

6.2.3. Umkhakha longaphasi Welwati Lwetekuchumana
a. Mnu. Gavin Pieterse (Inhlangano Yelwati Lwetekuchumana); na
b. Mnu. Adrian Schofield (Sikhungo Sekuceceshelwa Lwati Lwetekuchumana eNingizimu Afrika).
6.2.4. Umlawuli
a. Khansela Katharina Pillay (Sikhungo Setekuchumana Lokutimele eNingizimu Afrika).
6.2.5. Labasikati
a. Mk. Nokuzola Nelly Ehrens (Umkhandlu Wetekuchumana waseNingizimu Afrika).

6.2.6. Lusha
a. Mk. Morwesi Ramonyai (Bosomabhizinisi Labasha baseNingizimu Afrika).

6.2.7. Kutfutfuka Kwetemnotfo Kuvelonkhe kanye Nemkhandlu Wetetisebenti
a. Mnu. Thulani Tshefuta.

6.2.8. Tinyonyane Tetisebenti nome tinhlangano tetisebenti letihlelekile
a. Mnu. Richard Charles Poulton (Inhlangano Yetisebenti Tetekuchumana); na
b. Mnu. Tshepang Lesiba (Inhlangano Yetisebenti Tetekuchumana).

6.2.9. Umkhakha longaphasi Wetekusakata
a. Mk. Pheladi Gwangwa (Inhlangano Yavelonkhe Yetekusakata); na
b. Mnu. Frank Awuah (Inhlangano Lesakata Ngemoya eNingizimu Afrika).
6.2.10. Labamele hulumende
a. Mkt. Petronella Linders – Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Inchubomgomo Yethekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (Litiko Letakhiwonchanti Tetekuchumanisa Netinsita Teliposi)

6.3 Mnu. Mlamli Booi njengeSikhulu Lesisetulu (i-CEO) se-Sentech.

6.4 Mk. Rudzani Cordelia Rasikhinya njengeSikhulu Lesisetulu Setetimali (i-CFO) nanjengelilunga lesigungu lesisetulu seLibhodi Lesikhungo Selwati Lwethekhinoloji Yembuso.

6.5 Mk. Bongani Louisa Mathebula njengelilunga lelingasilo lesigungu lesisetulu eBhodini Yesikhungo Savelonkhe Setilinganiso Tesayensi eNingizimu Afrika.
6.6 Mnu. Pascal Moloi njengeSikhulu Lesisetulu (i-CEO) seSikhungo Sekwakhiwa Kwetindlu.
6.7 Mnu. T Takalani njengeSikhulu Lesisetulu (CEO) se Sedibeng Water.
6.8 Prof. Edith Vries  Umcondzisi Jikelele Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane Inkontileka yeminyaka lemitsatfu.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore