ISitatimende Somhlangano WeKhabinethi Wamhlana ama-23 kuKhukhulamungu wee-2015

1. Ukuphunyeleliswa kwamahlelo karhulumende aqakathekileko                                          

1.1. IKhabinethi ikuthokozele ukusikinyiswa kweenKomba zeTuthuko (2014) mhlana ama-20 kuKhukhulamungu wee-2015 eyethule imininingwana yamva nje ngobujamo betuthuko elizweni leSewula Afrika. Iinkomba lezi ziletha umkhanyo ongcono ngamagalelo wemithethokambiso karhulumende ngokwahlukahluka kwayo namagalelo wezenzelwa etuthukweni yelizwe leSewula Afrika.                                                                                                                                                                        

Iinkombezi zibuye godu zikhuthaze ikulumopikiswana ngemiraro iSewula Afrika eqalene nayo, zibuye zibe nanga ziinlinganiso zendima ekhambeni lethu lamatjhuguluko womphakathi. Zisikhuthazo sethu sokusebenzisana kobanyana sizokuphumelelisa iminqopho yethu yesikhathi eside neyesikhathi esiphakathi naphakathi njengobanyana ivezwe emTlamweni wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) – ineMbombono 2030 kunye nomTlamo wesiKhathi saPhakathi naPhakathi.                                                                                                                                                                                 

1.2. IKhabinethi ikuthokozele ukuqatjhwa kwabomarhistrada abali-154 beenyingi kibomarhistrada abahlukahlukileko elizweni lokeli. Okuqakatheke khulu khulu lapha kukuthi kilababomarhistrada, abama-90 babo bababantu abasikazi abajamele ama-59% wabo boke abaqatjhelwe leziinkhundla zabomarhistrada. Njengoba abomarhistrada abali-141 balababomarhistrada babomarhistrada babantu abanzima nje bese kuthi abali-13 babo babe makhuwa, kuzakwenza ubungcono obukhulu bokulinganisa inani labantu abanzima nelamakhuwa kilomsebenzi, kubuye kwenze nalitho likhulu ekwenzeni amatjhuguluko wezobulili emakhotho amancani.  

Ukuqatjhwa kwalababomarhistrada kwamva nje kulandela ukuqatjhwa kwabomarhistrada beemphande abama-57 mhlana ama-2 kuMhlolanja wee-2015, okwenza ukuthi babe ma-211 abomarhistrada abaqatjhwe nonyaka kwaphela; azange khekuqatjhwe abomarhistrada abanengi kangaka ngamnyaka munye solo iSewula Afrika yathoma ukubuswa ngentando yenengi ema-21 weminyaka edlulileko.                                                                           

1.3. IKhabinethi ithokozele ukubalwa kweSewula Afrika hlangana namazwe amathathu akhamba phambili kuKomba ka-2015 YeSabelo EsiTjhatjhalazi ekuphela kwesilinganiso esizijameleko nesenzelwa emkhanyweni, sokubonisana nesokubeka ilihlo. Lokhu-ke kubeka iSewula Afrika esikhundleni sokuba mdosiphambili ngekambiso yokwenzela isabelo seemali emkhanyweni. 

Amanye wamatjhuguluko iSewula Afrika ewenzileko hlangana kwee-2010 nee-2015 afaka hlangana nomtlamo omutjha wamahlelo wamaqhinga nawokulinganisa izinga lokusebenza qobe mnyaka, nokuzibophelela kwakarhulumende ekusebenzisaneni neenhlangano zomphakathi ukuqinisekisa ukuthi bayanda abantu ababa nelizwi eendaweni zesabelo seemali.                                                                         

1.4. IKhabinethi ithokozela isimemezelo sokuthi iSewula Afrika seyizokuthatha umsebenzi wokuba nguSihlalo oDosa Phambili eHlelweni lokuSebenzisana noRhulumende Tjhatjhalazi (i-OGP).  I-OPG ligadango elimahlangothimanengi lokuthola iimbopho ezizwakalako kiborhulumende kobanyana kuzokukhuthazeka ukwenzela izinto emkhanyweni, kuhlonyiswe izakhamuzi ngamandla welwazi, kucithwe ubukhohlakali bekulungelelwe netheknoloji etja ukuqinisa indlela yokubusa nokuphatha. Amazwe awona asungule leligadango, yiSewula Afrika, ne-Brazil, ne-Indonesia, ne-Mexico, ne-Norway, ne-Philippines, ne-United Kingdom kunye ne-United States of America.                                                                                                                                            

Ngesikhathi sayo njengoSihlalo oDosa Phambili, iSewula Afrika izibophelela ngokuthi izakuphakamisa isithombe sobunjalo bepolitiki ye-OGP ukuqinisekisa ukuthi woke umuntu uba nelizwi nokuziphendulela ngakwenzako ezingeni leenKhulu zomBuso.

ISewula  Afrika izakubuye iqalane nanomsebenzi wokufaka i-OGP ku-ajenda yamazwe ngamazwe eBandla leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNGA), nesiQhema samazwe ama-20 (i-G20) kunye nezinye iinkundla zokukhulumiselana.

2. Iinqunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1. IKhabinethi isekela umbono wokuthi iSewula Afrika ithwale iKhonfrensi yesiBili ye-Commonwealth ngomSebenzi weLutjha ngoNtaka wee-2016, njengoba kubawe i-Ofisi kaNobhala le-Commonwealth. UmNyango wezokuHlela, zokuTjeja nokuHlunga uzakusebenzisana ne-Ofisi kaNobhala le-Commonwealth, i-UNISA kunye ne-Ejensi yokuThuthukiswa kweLutjha (i-NYDA) ekuhleleleni ikhofrensi le. IKhonfrensi le ihlozelela ukuthuthukisa ilutjha leSewula Afrika elandako, kanti-ke izakuvula ikundla yokuphakamisa amakghonofundwa wokuthuthukisa ilutjha leensebenzi ibe iziphakamisele ukuba sisendlalelo semisebenzi yelutjha.                              

2.2. IKhabinethi iphasise iKombandlela Yemikghwa emiHle yamaBhizinisi eenKhamphanini zeSewula Afrika. Ikombandlela le iyikambisolawulo yokuzithandela ekhambisana nemithetho namazinga wamazwe ngamazwe akhuthaza ukuragwa kwamabhizinisi ngendlela enokuziphendulela enarhakazini ye-Afrika.  IKombandlela le iyikombandlela yesijamiso seenkampani zeSewula Afrika sokukhuthaza ukuhluma nokuthuthuka komnotho okubambelelako e-Afrika. Ibuye godu ikhuthaze iinkampani zeSewula Afrika ukuthomanisa ukusebenza kwazo neminqopho yokulungelelana nokuthuthukisa e-Afrika kunye nokwakha ukuthembana nokubuyelwa kweenkampani kunye nomphakathi ezisebenzela kiwo.                                                                                                                                             

2.3. IKhabinethi iphasise ukufakazelwa kwesihlomelelo esiJamisweni somHlangano weenKhulu  zeHlangano yezomThelo emaZweni we-Afrika eseSewula (i-SACU).  Umhlangano weenkhulu, ohlanganiswe ziinKhulu zomBuso namkha iinKhulu zikaRhulumende kelinye nelinge ilizwe elililungu, uzakukhanyisela i-SACU umtlhala ekufuze ulandelwe. Woke amazwe amalungu we-SACU kufuze bona atlikitle isivumelwana kobanyana umhlangano lo uzokuba sijamiso esiphezulu kinazo zoke kezithatha iinqunto ku-SACU.                                                                                                                                             

2.4. IKhabinethi ivumele  ukukhutjhwa kweNcwadi yokuSekela iKomitjhini yeHlangano yobuNye be-Afrika ngeHlangano yama-Inthanethi ekufakweni kwesibawo sokuthwala iZiko lesiPhande leThungelelewano lokutjintjiselana ngeInthanethi Lokhu-ke kufaka isandla ekulungeleliswaneni kwemisebenzi yesiphande kunye nokwakhiwa kwethungelelwano lomthangalasisekelo othembekileko, ngokunjalo nemisebenzi ethembeke njalo kobanyana kuzokugcwaliseka iimfuneko zomphakathi osele unelwazi.      
                                                                                                                            
Lokhu kwakha isebenziswano eliqine ngamandla hlangana neenjamiso ze-Afrika kubuye godu kubeke iSewula Afrika ebujameni bokuba mdosiphambili wephasi loke kezetuthuko, nekusabalaliseni ilwazi nekusetjenzisweni kweTheknoloji yeLwazithintano (i-ICT).                                                                                                                                                                                                                                                         

Ukwenza ukuthi ipahla yalapha ekhethu ihlala ikhona kilesisiphande, kuzakwehlisa iindleko zokuthintana, kuphakamise ukuvulwa kwemisebenzi, kuphakamise amandla wokusungula, kukhuthaze amandla wamabhizinisi neenkundla zezenzelwa  nemisebenzi yombuso nge-inthanethi kunye nokuqinisekisa ukuthi i-Afrika  iyazilawulela enakho nemininingwana yakhona.                                                          

2.5. IKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukuba ngelinye lamazwe azakubambisana ngokuthwalisana umHlangano wesibili waboNgqongqotjhe bamazwe we-Afrika ne-China  wezokuThuthukiswa kwezePilo ngaphasi kommongondaba othi:  “Sikhuthazela Ukutholakala Kwepilo Ehle E-Afrika, Senza Ngcono Ubudlelwana Bokusebenzisana Ngezepilo Yomphakathi Hlangana Kwe-Afrika Ne-China Ngemva Kwebhubhani i-Ebola,” ukusukela mhlana ama-4 ukuyokufika mhlana ama-6 kuSewula eKapa.

Igadangweli limuphumela weKundla yokuSebenzisana hlangana kwe-Afrika ne-China, yona egandelela ekutheni ipilo iyingcenye eqakatheke khulu yokusebenzisana ngokuzwana hlangana kwe-Afrika ne-China. Mhlaphanje i-China ithembise imithombo yamandla eqakathekileko yokulekelela ukucitha ukukhandela nokucitha ukurhatjheka kwesifo se-Ebola emazweni weTjingalanga Afrika.                                                 

3. ImiThethomlingwa             

3.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komThethomlingwa we-2015 wokuTjhugulula imiThetho eLawula zeBhoduluko, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wezeBhoduluko we-1998 (umThetho 107 we-1998) kunye neminye imithetho embadlwana ephathelene nokuphathwa nokulawulwa kwebhoduluko.  Amatjhuguluko la aqinisa ukuphathwa kwebhoduluko ngendlela elungelelweko, ngokukhambisana namagadango wokuphumelelisa imithetho, nokubabalelwa nokolondwa kokwehluka kweembonelelo zemvelo, ukulawulwa kwekhwalithi yommoya nokusilaphazeka.        

3.2. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende  komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wabaPhalali, we-2015. Amatjhuguluko la aphakamisa andise ukusebenza kuhle kwehlelo lobuphephelo babaphalali, begodu ayingcenye  yokubuyekezwa komThethokambiso wezokuNgena nokuPhuma kwabantu ekhethwapha, njengoba usabuyekezwa ngobutjha nje njenganje.                                                                                                                                                    

3.3. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa we-2015 wokuLawulwa kwesiKhwama seeMali zomThethobulungiswa. UmThethomlingwa lo wakha isijamiso somthetho esizakuphakamisa ukuziphendulela sibe silungise nekufuze kulungiswe okuzabe kutholwe mHloliincwadi Zombelele, ngokuphakamisa ipumelelo nokutjhugululwa kwemisebenzi yobulungiswa.                                                                                                                                           

UmThethomlingwa lo uvumela ukuvulwa kwesiKhwama seeMali zomThethobulungiswa esizakulawula amasiso nokusetjenziswa kweMali yesiKhwama sokuBekela (i-Trust Funds namkha i-‘Monies in Trust ), njengemali yesondlo nemali ekubheyiliswa ngayo abantu emacaleni. 

3.4. IKhabinethi ikuvumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho we-Ejensi eLawula imiKhawulo (i-BMA ). UmThethomlingwa lo unqophe ukuvula i-BMA, ezakuqalelela yeluse imikhambo eyeqa imikhawulo, iqalelele nokuphepha nokuvikeleka komsebenzi wokurhwebelana ipahla yakho eyeqa emikhawulweni, ngokwemibandela yeembopho zeSewula Afrika esiphandeni sekhethwapha, e-Afrika kunye nemazweni ngamazwe. Lelibandla lokusebenzisa imithetho yemikhawulo livula ithuba lokusetjenziswa kwezenzelwa ezingaduriko, nelokuqiniswa kwesandla sokuphepha, nokulawuleka ngcono kwendawo yemkhawulweni. 

4. Iminyanya Ezako                         

4.1. UMengameli u-Jacob Zuma uzokuthwala isiqhema seenthunywa zeSewula Afrika kuyiwa emHlangweni wama-70 weBandla leenThunywa zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNGA), e-New York, e-United States, ngaphasi kommongondaba othi: “IHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ema-70 wemiNyaka yobuDala: Indlela eya phambili ngokuthula, ukuvikeleka namalungelo wobuntu.”   

UmHlangano weenKhulu wezeTuthuko eBambelelako lo ukusukela mhlana ama-25 ukuya mhlana ama-27 kuKhukhulamungu wee-2015 ubizwe ukuthi ube ngaphambi kokuhlangana kwe-UNGA kobanyana uzokuvumela i-Ajenda yezeTuthuko ekuzakusetjenzwa ngayo ngemva komnyaka wee-2015. 

I-Ajenda etja yetuthuko ebambelelako le izakusetjenziselwa ukusikimisa amagadango womsebenzi mamazwe mamazwe nanga borhulumende emazweni wemakhabo ukuphakamisa ipumelelo ekwabelwanwa ngayo nehlalakuhle yeendawo zoke eminyakeni eli-15 ezako. Mhlana ama-25 kuKhukhulamungu we-2015, oCwengekileko u-Pope Francis uzokukhuluma phambi kwe-UNGA, bese kulandela iKulumopikiswana eVamileko ukusukela  mhlana ama-28 kuKhukhulamungu ukuya mhlana ama-6 kuSewula wee-2015. ISewula Afrika yanelisekile ngokuthi iminqopho yetuthuko ebambelelako izakusolo iragela phambili ngokubeka amehlo phezu kwepi yokulwa nokurarha ubuchaka ephasini zombelele, nokucitha ukutjhiyana ngendima hlangana nabantu kunye nokukhuthaza ituthuko ebambelelako.                                                                                                                                                    

4.2. UmNyango wezokuThutha uzokuvula iNyanga yezokuThutha kaSewula  (i-OTM) ukusukela mhlana li-1 ukuyokufika mhlana ama-31 kuSewula wee-2015 ngaphasi kommongondaba othi “Sisoke siragela iSewula Afrika phambili.”          
                                   
I-OTM ibanjwa qobe mnyaka njengenyanga yokuqalelela ukutjengisa ngamaphrojekthi womthangalasisekelo anamathuba wokuthuthukisa umnotho ngendima ebonakalako emihlobeni yezinto zokuthutha njengezinto zokuthutha ezikhamba endleleni, neziphapha phezulu, nezithaya emanzini, nezikhamba esiporweni kunye nezithutha umphakathi. Amaphrojekthi angamakhulu azakubala nokuvulwa ngokusemthethweni kwamaphrojekthi wokwakha umthangasiseleko weendlela njengePhrojekthi i-R71 ye-Moria (la kwenziwa khona ubungcono  bezokuphepha la kuhlangana nalapha kuhlukana khona iindlela); Umngeni   Interchange ne-Denneysville Sasolburg Road eFreyistata ephethwe yi-South African National Roads Agency Limited (i-SANRAL), ngokubambisana neminyango yezokuthutha nezeendlela eemfundeni ngeemfunda.        

                                                                                                                                              
I-OTM izakubuye isetjenziselwe ukuphakamisa iJima lokuPhepha EeNdleleni Lama-365 namkha IJima LokuPhepha EeNdleleni LomNyaka Woke, elidoswa phambili mNyango wezokuThutha kanti liphunyeleliswa ngokuhlanganyelwa ziinjamiso zokuthutha ezithunywe ukuqalelela ukuphepha eendleleni, nekoro yangeqadi kunye neenhlangano ezingasizombuso. IHLangano eLawula iiNdlela izokuvula amatjhifu wamapholisa wendlela wokusebenza imini nobusuku, enqophe ngawo ukukhandela nokucitha ukuphelela kwabantu eengozini zeendlela.      

URhulumende selangezelele iincwadi zefundo zamapholisa wendlela ukusukela ku-National Qualifications Framework (i-NQF) 4 ukuya ku-NQF6; ngalokhu-ke unqophe ukuphakamisa izinga lobukghonofundwa womsebenzi wobupholisa bendlela.

IsiKhwama seeMali seeNgozi zeNdlela (i-RAF) sizakusolo siqalelela abongazimbi bokulimalela eengozini zeendlela nabemakhabo, sibuye godu siye nebantwini ngejima leendlela le-RAF. 

4.3. Kokuthoma iSewula Afrika izokuthwala iKhonfrensi yamaZwe ngamaZwe yaMandla weemBaseli Avuselelekako ukusukela mhlana ama-4 ukuya mhlana ali-7 kuSewula wee-2015 eKapa ngaphasi kommongondaba othi “Sivuselela I-Afrika NgaMandla WeemBaseli.”  Ikhonfrensi le-ke izakuveza ubunjalo bamathuba akhona eSewula Afrikapha ne-Afrika wokuvuselelwa kwamandla weembaseli kubaphehli bamandla weembaseli ezivuselelekako, njengomnqopho wabo olandelako wokusisisa.           
                                                                                                    
ISewula Afrika, ngeHlelo layo labaPhehli beeMbaseli abaZijameleko lokuTholakala kwaMandla weemBaseli Avuselelekako, ikhula ngebelo ekubeni ngenye yeemakethe ezikulu khulu zamandla weembaseli ezivuselelekako.                                                                                                                                                                                                                                                                             

Ngomuso, igezi ephehlwa ngommoya, nephehlwa ngomtjhiso welanga kunye nephehlwa ngamanzi izakwenza igezi ema-gigawatts a-11.4 wegezi evuselelekako egezini yelizwe seyiphelele yoke.                                                                                                   

UmNyango wezeSayensi neTheknoloji usekela imithethokambiso yelizwe leSewula Afrika ngerhubhululo nangokuthuthukiswa kwetheknoloji ngetheknoloji enekhabhoni ephasi namkha enganayo vele kwakhabhoni leyo, engathengiswa ngomnqopho wokwandisa ukutholakala kwamandla weembaseli kiwo woke amaSewula Afrika. Eminye imizamo yokwandisa ngokwahlukahluka amandla weembaseli zethu kukwakha itheknoloji yeembaseli ze-hydrogen ezakusetjenziswa ukungezelela nokusekela igezi emakhaya, nokukhandwa kweemodere ezikhamba ngegezi, khulu khulu eemayini nekorweni yokuzigedla nokuzithabisa, nekungezelelweni kwebala eenkundleni zokudlalela igolfu, kunye nemaziko wezokuthintana abomakhamba ngendlwana. 

Sesiyakghona kwanje ukukhiqiza nokulungelelanisa iingcenye ezihlukahlukileko zibe ziinsetjenziswa eziphehla igezi ngeendlela ezihlukahlukileko kilemisebenzi yaleziinsetjenziswa ezisalingelelwa kiyo njenganje. Ubuhle beHlelo lethu letheknoloji ye-hydrogen namaseli weembaseli kusetjenziswa kweplathinamu ezakubuye ivule namathuba wemakethe yokutjhugululwa kwamandla weembaseli, ngaleyindlela kukhuthazeke ukuzuza kwesinye sezenjiwa ezinamandla khulu.

Malungana nalokhu, sesakhe besisaqinisa ukusebenzisana kwethu nekoro yangeqadi ukulingelela ihlandla lokugcina bese sibeka ezingeni lokuthengiswa kweengcenye ezithileko neendlela zokurarulula ngamandla weembaseli ezipheleleko zamandla wegezi.                                                                                                            

4.4. URhulumende uzokugidinga iNyanga YezokuThuthukiswa KomPhakathi NgeNyanga KaSewula ngokuphakamisa nokukhanyisa amahlelo wokurarha ubuchaka abe anabise nobukhulu bendawo lapho akghona ukufika khona amahlelo la, nge-Project Mikondzo, kobanyana azokukghona ukufika kiwo woke amSewula Afrika aqaphazekako. Solo kuthonywe i-Project Mikondzo ngowee-2013, iimphathimandla zembusweni sezivakatjhele amawodi angaphezulu kwama-900 la ubuchaka bubhoke khona khulukhulu nala ukutlhogeka kwemisebenzi kubhoke khona khulukhulu; iimphathimandla lezo ziye eendawenezo ngomnqopho wokuyokutholisisa ngcono ngokudingwe babantu beendawezo. 

Njengengcenye yemigidingo yenyanga kaSewula, umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi nawo uzokugidinga i-10 leminyaka i-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA) yaba khona.     
                                                                                                                                                
I-SASSA phela ngiyo ebonelela abantu abadala ngomrholo wobudala, ibonelele nangeminye imihlobo yeembonelelo zembusweni; bazi-16.8 yeengidi abantu ababonelelwa ngiyo i-SASSA njenganje. Eminyakeni elitjhumi elidlulileko le, iSASSA ilekelele abanengi ukuphungula ubuchaka beyenza namathuba wokuthola ukudla aba ngcono emizini etlhagileko. UmNyango sewuvule nethuba lokufaka iimbawo zemifundalize yomsebenzi wezehlalakuhle, nje-ke abanekareko bakhuthazwa ukuthi benze imbawo bebazithumele ngaphambi kwamhlana ama-31 kuSewula wee-2015. Eminye imininingwana itholakala ku-www.dsd.gov.za.

4.5. IKhabinethi ibathulela ingwani boke abotitjhere bekhethu ngeLanga LaboTitjhere EPhasini Zombelele ebelimhlana ama-5 kuSewula wee-2015, izwakalisa ukuthokoza kwayo ngokuzimisela kwabo, ngokuzinikela kwabo nangokubekezela kwabo ekulungiseleleni ingomuso lelutjha nekukhuliseni iingqondo ezisakhulako, zikhuliselwa ingomuso.   
                                                                                                    
IKhabinethi ibawa abantu abatjha beSewula Afrika abanekareko ukuthi bathumele iimbawo zomFundalize iFunza Lushaka Bursary Programme, elihlelo leminyaka lokukhuthaza nokuphakamisa ubutitjhere njengomsebenzi wekghonofundwa, ukusukela mhlana lili-1 kuSewula wee-2015. Eminye imininingwana itholakala ku-www.education.gov.za.                                                                                                                                              

4.6. IKhabinethi ibawa amaSewula Afrika ukuthi athokozise abadlali bekhethu ngokuphakamisa amabizwabo ukuthi baqalelelwe ukuthweswa aboNongorwana BemiDlalo Ye-2015 ngaphambi kokuphela kwakaKhukhulamungu wee-2015. Eminye imininingwana itholakala ku-www.srsa.gov.za                                                                     

4.7. UmNyango wezemiDlalo nokuziThabisa eSewula Afrika, ukusukela mhlana ama-5 ukuya kali-10 kuSewula wee-2015 uzokubamba imiButhano YeLutjha kizo zoke iimfunda, la kumenywa khona abantu abatjha beminyaka yobudala eli-15 ukuyokufika kema-23. Imibuthano yelutjha iyingcenye yehlelo elikhulu likarhulumende lokuthuthukisa abantu abatjha, libahlomise ngelwazi namakghonofundwa azabasiza ukukhula babe zizakhamuzi ezihle ezinobubhadekelo. 
                                                                
4.8.  IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukusekela ILanga LokuziThabisa LomNyaka NomNyaka, elizabe lingelokuthoma nonyaka, elizakuba mhlana ama-2 kuSewula wee-2015. Mhlana ali-10 kuNobayeni wee-2014, iKhabinethi yamemezela ukuthi uLesihlanu wokuthoma kaSewula komunye nomunye umnyaka uzakuba LiLanga LokuziThabisa eliZweni LOke. ILangeli lizakuvulela woke amaSewula Afrika ithuba  lokuba nesandla emidlalweni nakokhunye okwenziwako kokuzithabisa, okuzakwenza ipilo yawo yemzimbeni ibe ngcono, abe nepilohle. Phela ukuphila kuhle emzimbeni kwezakhamuzi nokuba nento ezihlala ziyenza ngemizimba kuzizinto eziqakatheke khulu ekuphumeleliseni iminqopho ye-NDP.                                                                                                                                                                                            

4.9. IKhabinethi ithanda ukufisela isiqhema sama-Proteas itjhudu ekhambweni laso lemidlalo yekhrikhethi e-India ukusukela mhlana ama-29 kuKhukhulamungu ukuya mhlana ali-7 kuSewula wee-2015, kanti ngokunjalo godu ifisela ama-Springboks okuhle nokumhlophe kodwa ngaphambi komdlalo wawo wanamhlanje (ngoMgqibelo)  ephaliswaneni leBhigiri yePhasi kaMakhakhulwararhwe. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi asekele iinqhema zekhethu emaphaliswaneni eziwadlalako ngokuhlukahluka kwawo.                                                                                                                                     

5. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko EBhodulukweni                                 

5.1. IKhabinethi ithokozela ukufakwa kwenye imali ema-R22 weengidi ukuthuthukisa ukuya phambili indawo yeMaropeng kobanyana kuzokungezelelwa ngokwakhiwa kweholo ezakuba nama-500 yeendawo zokuhlala, kuvuselelwe nendawo yeemvakatjhi kobanyana izokukghona ukuthwala inani leemvakatjhi ekulindeleke ukuthi lande ngamandla muva nje. Lokhu-ke kunjengobanyana sekungezelelwe elinye iliqha lomlando weMaropeng ngokuvunjululwa nokurhujwa kwesidalwa ekukholakala ukuthi singaba ngukhokho wabantu omdala kinabo boke esekhe batholakala bekube nje, u-Homo Naledi, kileliZiko elililiFa lamaGugu i-Cradle of Humankind.                                                            

5.2. IKhabinethi izitjhejile zamva nje malungana neHlelo lokuHlolwa kwabaFundi eliZweni lOke Qobe  mNyaka (i-ANA), nje-ke ibawa boke ukuthi basebenzisane ngokulekelelana ekutholeni ipengu ezakubeka phambili amaqalontanzi wabafundi ibe ivikele namalungelo wabafundi. I-ANA ilithulusi eliqakathekileko lokuveza iintunja nokusalele emva, kobanyana kuzokuwenziwa imizamo yokuthi kube nesizo elenziwako lokulekelela abafundi nabotitjhera lapho badinge ngakhona. Nanyana umbuso uziyelela nje iinlilo zabotijhere, kodwana uthi ifundo kufuze ihlale iliqalontanzi elikhulu.                                                                                                                                   

5.3. IKhabinethi ijoyina ilizwe loke ekukhumbuleni oBusisekileko uTshimangadzo Samuel Benedict Daswa, owayengutitjhere owayenama-43 endaweni ye-Tshitanini eLimpopo, owabulawa mhlana ama-2 kuMhlolanja we-1990 abangiswa ikolo yakhe. Kungokokuthoma-ke emlandweni weBandla lamaKhatholikha e-Afrika eseSewula ukuthi umSewula Afrika athathwe njengomFelikolo oBusisekileko kuKresto. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi ikhumbule lomfelikolo ongoweSewula Afrika ngokwayo, ngokuzinikelela ukuphilisana ngommoya omuhle wokuphilisana ngokuzwana, sihloniphane amalungelo wethu womthethosisekelo namalungelo wethu wobuntu.                                                                                                                                           

5.4. IKhabinethi ithokozisa isiQhema i-Black Mamba EsiLwa NokweTjiwa KweeNyamazana, esisiqhema sabantu abasikazi sabelusi beenyamazana beSewula Afrika esithumbe unongorwana i-Champions of the Earth, ekungunongorwana ophezulu khulu wezebhoduluko eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko. Isiqhemesi-ke sithole unongorwana lo ngegalelo laso ekuphunguleni ukwetjiwa kweenyamazana, sathokozelwa nesibindi saso. Umsebenzi wesiqhemesi uyabonakala, uyezwakala, ngoba solo sasungulwa ngo-2013, sikghonile ukwenza ukuthi kubotjhwe amasela weenyamazana amathandathu, saphungula ukuthiywa kweenyamazana ngama-76%, kwasuswa iinthiyo zeenyamazana eziyi-1000, kwavalwa imiraga emihlanu  yamasela weenyamazana, kwavalwa namakhwitjhi amabili wemahlathini  wenyama yeenyamazana.   
                                                                                                                     
5.5. IKhabinethi ithokozisa labo amabizwabo aphakanyisiweko, nalabo abathumbileko kiboNongorwana beMbokodo 2015, emsebenzini ohlanganyelwe mNyango wezobuKghwari namaSiko nekoro yangeqadi.                                                           

5.6. IKhabinethi ithokozisa  isiKhulu esengamele ukuhlolwa kweencwadi eZiko leeMali eNarha uMma uZanele Mxunyelwa,  othumbe unongorwana wokuba Mhloli ophume phambili emnyakeni wee-2015; yiHlangano yabaHloli bokuKhwabanisa ephakamise igama likaMxunyelwa njengomuntu othumbileko. Lonongorwana-ke ufakazela ukuthi urhulumende uziphakamisile iinkhali namaqhinga alwisa ngawo ubukhohlakali nokukhwabanisa, nje-ke nalabo abasahlelela ukwenza ubukhohlakali nokukhwabanisa bayeleliswa ukuthi abasale sebalisa.                                                                                                                                                    

5.7. IKhabinethi ibalilela imbiko bakwa-Vandeyar ngokubhujelwa ngomunye wakilomuzi, u-Reggie Vandeyar,  owayemtjhotjhozeli wepolitiki owayephambili emajimeni amanengi wepolitiki eyayilwa ne-apartheid, ekubalwa hlangana nawo nejima lokwala ukuphatha amapasi, wabe wayokuvalelwa ejele ye-Robben Island itjhumi leminyaka. Wayelilungu le-Congress of the People eyamukela umTlolo wamaLungelo  neenRhuluphelo, kanti godu anjalo nje usebenze nomphakathi eendaweni ezihlukahlukileko. Uphekelelwe kiboyisemkhulu ngoSondo wamhlana ama-20 kuKhukhulamungu wee-2015 u-Vandeyar, ngesingcwabo esibe ngesiKhethekileko seemPhathimandla zemBusweni esiFundeni.                                                                                                                                                        

5.8. IKhabinethi ibalilela imbiko nabakwaDlamini nabangani bakhe, ngokulala kwakaNomzana Wandile Dlamini, olele mhlana ama-21 kuKhukhulamungu wee-2015.                                                                                                                                     

UNomzana Dlamini, obekalongwa ngokuthi ngu-“Quesh,” wayemtjhotjhozeli wepolitiki, abuye godu abe lilungu lalokhuya loMkhonto weSizwe. Nababesekudingisweni, waba se-Lesotho, muva waba se-Zambia bekwaba nakufika isikhathi sokuvulwa kwe-ANC umlomo. Ubhubha nje bekamPhathi omKhulu kwi-Ejensi yeVikeleko loMbuso.

6. Ukuqajhwa             
                          
Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.                    

6.1. I-SASSA:
a. UNom. Tsakeriwa Joseph Chauke - usiKhulu esiPhethe iiMali (i-CFO); no
b. Nom. Abraham Sonny-Boy Mahlangu – omPhathi oPhetheko: ITheknoloji yeLwazithintano (i-ICT).   

6.2. Umkhandlu we-ICT B-BBEE  Charter :
6.2.1. Ikoro ENcani YezeThintaniswanoliqha                            
a. UNom. Lucky Mokgabudi Masilela (we-South African Communications Forum); no
b. Mma u-Sarah-Jane Capazario (we-Internet Service Providers’ Association).

6.2.2. IKoro ENcani Yezama-Elekthronikhi           
a. UNom. Raletlhogonolo Andile Tlhoaele (we-Communications Cabling Association of Southern Africa); no
b. Nom. Mduduzi Odysseus Mkhonza (we-Black IT Forum).

6.2.3. IKoro ENcani Yetheknoloji YeLwazi                                                                                   
a. UNom. Gavin Pieterse (we-Information Technology Association); no
b. Nom. Adrian Schofield (we-Institute of Information Technology Professionals of South Africa).
6.2.4. Umlawuli                       
a. UKhansela Katharina Pillay (weBandla eliziJameleko lezokuThinatana leSewula Afrika (i-Icasa)). 
6.2.5. Abomma          
a. UMma. uNokuzola Nelly Ehrens (we-South African Communications Forum).

6.2.6. Ilutjha Youth
a. UMma. uMorwesi Ramonyai (we-Young Entrepreneurs South Africa).

6.2.7. UmKhandlu WezokuThuthukiswa KoMnotho Nezeensebenzi  (I-Nedlac)
a. UNom. Thulani Tshefuta.

6.2.8. Amayuniyoni Namkha Iinhlangano Zamayuniyoni                                                                     
a. UNom. Richard Charles Poulton (we-Communication Workers Union); no
b. Nom. Tshepang Lesiba (we-Communication Workers Union).

6.2.9. IKoro Encani KezokuRhatjha        
a. UMma. uPheladi Gwangwa (we-National Association of Broadcasters); no
b. Nom. Frank Awuah (weHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC)

6.2.10. Umjameli KaRhulumende       
6.2 UMma. u-Petronella Linders – ISekela likamNqophisi Zombelele : Ukuthuthukiswa KomThethokambiso NamaQhinga we-ICT: (UmNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso)
6.3 UNom. Mlamli Booi - osiKhulu esiPhetheko (i-CEO) e-Sentech.

6.4 UMma uRudzani Cordelia Rasikhinya osiKhulu esiPhethe iiMali (i-CFO ) abuye abe lilungu eliphetheko leBhodi ye-Ejensi yeTheknoloji yezokwAzisa emBusweni
6.5 UMma.  uBongani Louisa Mathebula – olilungu elingasisesikhundleni sokuphatha eBhodini yezokuLinganisa eSewula Afrika.
6.6 UNom. Pascal Moloi – osiKhulu esiPhetheko se-Ejensi yezoKwakhiwa kweziNdlu.
6.7 UNom. T. Takalani – osiKhulu esiPhetheko seBhodi yeSedibeng Water.
6.8  UPhrof. Edith Vries- umNqophisi Zombelele womNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani -  ngekontraga yomsebenzi yeminyaka emithathu.                        

Imibuzo Ingathunyelwa Ku:
Mma Phumla Williams (UmJaphethe womKhulumeli  weKhabinethi)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore