Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-15 Mabasa 2015

1. Tehlakalo tekuhlaseka kwakamuva lokucondziswe kubantfu bekufika

1.1 IKhabhinethi ihlaba kakhulu tento takamuva teludlame lolucondziswe kubantfu bekufika. Esikhatsini sanyalo, iKhabhinethi ifisa kwendlulisa emavi ekuvelana nemindeni yalabo labalahlekelwe timphilo tabo iphindze ifisele kwelulama lokusheshako kulabo labalimele. Akukho kudvumala nome kutfukutsela ngisho nalokunganani lokwenta kutsi lokuhlasela nekweba etitolo kube ngulokulungile. Njengobe siva tikhalo letetfulwa titakhamuti, ludlame lolucondziswe kulabanye bantfu ngete lwasombulula letikhalo. Ngale kwaloko, lusiveta kabi tsine njengebantfu, luphambana nemigomo kanye netisekelo telulawulo lwentsandvo yetfu yelinyenti. INingizimu Afrika ilwe nekubuswa ngulabanye kanye neLubandlululo ngekubambisana nalabanye bahlali base-Afrika kute kutsi lonkhe luntfu lwalelivekati luhlonishwe futsi luphatfwe ngesitfunti.

1.2 Umtselela waloku kuhlasela unemiphumela lemibi kakhulu  ebudlelwaneni betfu kutemnotfo, kutenhlalo nakutepolitiki nelivekati kanye nemhlaba wonkhe. Tinkampani taseNingizimu Afrika letichuba emabhizinisi ato ngemphumelelo elivenikati letisita ngekufaka sandla kumalingena yetfu naletisimamisa umnotfo wetfu nato tingakhinyabeteka ngalokufanako. Kamuva nje, baculi baseNingizimu Afrika labebatawukhombisa emakhono abo kutemculo ngaphandle kweminyele yelive lakitsi, labafaka ekhatsi iBigNuz eZimbabwe, Kelly Khumalo naCassper eLondon, emakhonsathi abo akhanseliwe ngenca yaloku kuhlasela. Imimango yetfu leminyenti incike etitolo tebekufika kute itsenge tintfo lebatidzingako letibalulekile kantsi nyalo isenkhingeni.

Lamuhla, bantfu baseNingizimu Afrika bajabulela kuba seveni lelikhululekile, lekuyinkhululeko lebayitfola ngekufaka sandla kweMave ase-Afrika lamanyenti. Ingcalabutfo yetfu lengasekho, Mengameli Oliver Tambo wanikwa indzawo yekuhlala sikhatsi lesiminyaka lecishe ibe ngema-30 eZambia kanye nalabanye bahlali baseNingizimu Afrika labanyenti labebasekudzingisweni. Emave akitsi ase-Afrika, awazange akhoselise bantfu bakitsi kuphela, aphindze afaka sandla ngetisetjentiswa kantsi lamanye akukhokhela loko ngekulahlekelwa takhamiti tawo emtameni wekutsi iNingizimu Afrika itfole intsandvolinyenti. INingizimu Afrika ngete yabuyiselwa emuva ekulandzeleni umbononchanti Welubumbano Lwe-Afrika njengobe ufinyetwe Eluhlelweni lweBunye be-Afrika (i-AU) langa-2063, lokungumbononchanti lowalandzelwa bokhokho betfu boKwame Nkrumah, Nnamdi Azikiwe, Mwalimu Julius Nyerere naNelson Mandela. 

Mengameli Jacob Zuma unikete Tindvuna Tenhlanganisela Yetebulungiswa, Kulwa Nebugebengu kanye Netekuphepha neNdvuna Yetekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane, Tekuhwebelana Netetimboni kanye neNdvuna Yetekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle umsebenti wekucocisana nato tonkhe tinhlangotsi letitsintsekako kute kutfolakale sisombululo. Letindvuna tiphindze tanikwa umsebenti wekubukana netimo tenhlalo netemnotfo letibonakala kungito sisusa saloku kuhlasela, ngenhloso yekutsi loludzaba lulungiswe ulomphela nangalokuphelele. Mengameli uphindze wamemetela tindlela letitsetfwe nguMbutfo Wetekuvikela waseNingizimu Afrika kute kube nekulawuleka eminyeleni yetfu.

IKhabhinethi ibita yonkhe imimango, tinhlangano nebantfu kutsi babambisane ekulweni naloku kuhlasela. INingizimu Afrika ayisilo live lelineludlame ngako ngete lavunyelwa lidlandzana lebantfu kutsi libeke lelive engcupheni. Ludlame ngete lwaba sisombululo setinkinga kunome ngumuphi ummango kantsi ngete lwaba sisombululo eNingizimu Afrika. Loko ngete kwenteka ngaphansi kweligama letfu!

2. Imifanekiso lebunjiwe

2.1 IKhabhinethi yatiswe ngesincumo sebaphatsi benyuvesi sekususa umfanekiso lobunjiwe waRhodes ekhampasini yaseNyuvesi yaseKapa. INingizimu Afrika kuleminyakalishumi lemibili leyengcile yatsatsa tinyatselo letinkhulu tekucinisekisa kutsi timphawu temlandvo wetfu tikhombisa kwehlukaniswa ngekwebantfu kwelive lakitsi kanye neluntjintjo lwentsandvo yetfu yelinyenti. IKhabhinethi icaphele, kutsi luhambo lwekususa timphawu kanye nemagama laletsa buhlungu eliveni lakitsi alukabi ngulolunonopha kakhulu. IKhabhinethi yatiswe yaphindze yagcugcutela tinkhulumiswano letibanti leticale ngeluntjintjo emmangweni wakitsi, icaphela kutsi luntjintjo alukabi nekunonopha lokukhulu siyakuvisisa kudvumala kwebafundzi. Ngako sibagcugcutela kutsi balandzele tinhlelo njengobe tibekwa yimitsetfo yetfu.
     
2.2 IKhabhinethi ibita bahlali baseNingizimu Afrika kutsi batibandzakanye eluhlelweni loluchubekako loluholwa Litiko Letebuciko Nemasiko lolumayelana nemagugu kanye nekwakha sive. Bahlali baseNingizimu Afrika bakhunjutwa kutsi Umtsetfo Wavelonkhe Wemitfombo Yemagugu wanga-1999 ucacisa ngetindlelanchubo lokumele tilandzelwe nakumele kususwe nome kubekwe kulenye indzawo umfanekiso lobunjiwe.

3. Kuvakasha Kwembuso waseZimbabwe

3.1 IKhabhinethi yemukela kuvakasha ngalokuyimphumelelo kweMbuso waseZimbabwe lobewuholwa nguMengameli Robert Gabriel Mugabe. INingizimu Afrika neZimbabwe banemlandvo wesikhatsi lesidze wekusebentisana kulesifundza kanye nekubambana kutemasiko. Bantfu baseZimbabwe badlale indzima lebalulekile emlandvweni ekwesekeleni imphi yekulwa nelubandlululo eNingizimu Afrika. 

Lokuvakasha kwenyuse budlelwane balamave ngekutsi kusungulwe iKhomishini Yavelonkhe Yalamave Lamabili kanye nekusayinwa kwetivumelwano letintsatfu kanye Netivumelwano Tekuvisisana (i-MoU) lemibili.

  • Sivumelwano Sekusungulwa kweKhomishini Yavelonkhe Yalamave Lamabili yenyusa kusebentisa lokuhleliwe emkhatsini walamave ikuyise ezingeni lelisetulu ngemhlangano Wetinhloko Temibuso lemibili kwekubuketa inchubekelembili etivumelwaneni lekuvunyelenwe ngato emkhatsini walamave lamabili.
  • Sivumelwano Sekusebentisana Ekulawulweni Kwemitfombo Yemanti kanye nekusungulwa kusebenta kweKhomishini Lehlangene Yetemanti sitawukhutsata kusebentisana ekuhlelweni kwemitfombo yetemanti, kutfutfukisa nekulawula ngemoya wekuvisisana nekuzuza. Lamave lamabili atakwenta lucwaningo ngekubambisana ngenhloso yekutfola emandla emitfombo yemanti emifula yaseZimbabwe kute inikete iRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika emanti; kanye nekusungula ngekubambisana imiklamo yemanti, letakuba nemtselela lomuhle ekuvuleni ematfuba emisebenti, ekuntjintjeni kwetemnotfo nasekutfutfukisweni kanye nasekwendluliselweni kwemakhono. 
  • Sivumelwano Mayelana Nekusitana emkhatsini Wekulawulwa Kweminyele – Sakha sisekelo sekusungula ligede linye lemnyele. Lesi sibonelo lesivamile emaveni emhlaba lesichutjwa Yinhlangano Yemnyele Emhlabeni. Inhloso yaso ngukwenta kutsi lobuphatsi lobubili bukwati kuntjintjiselana ngelwatiso, kwesekelana ngetidzingo temsebenti kanye nekubeka liso, kuvakasha nekuphenya ngekubambisana kanye nekubambisana ekwenteni umsebenti ngalokuyimphumelelo. 
  • Sivumelwano Sekuvisisana Ekukhulumisaneni Ngetebusomachinga utawusungula indlela yetinkhulumiswano letenteka njalo tebusomachinga etindzabeni te-Afrika kanye nakuletinye tindzaba lamave omabili lanenshisekelo kuto. Inhloso lenkhulu yale-MoU kusungula indlela yekucocisana kutebusomachinga etindzabeni tekucinisa budlelwane emkhatsini walamave, tekuvikeleka nekubambisana e-Afrika.
  • Sivumelwano Sekuvisisana Ekubambisaneni Kutekuhwebelana uhlose kwakha inkhundla emkhatsini walamave lamabili yekucocisana nekwabelana ngelwati lokutawufukula kutfutfukiswa kwemnotfo. Lamave avumile kubambisana ngekukhutsata kuhwebelana, kusonjululwa kwetihibe kutekuhwebelana kanye nekwakha emandla emsebentini loceceshelwe emikhakheni leyehlukene lekhonjiwe kanye nasekutfutfukisweni kwemakhono lavamile.

4. INyuvesi Yesayensi Yetemphilo iSefako Makgatho

4.1 IKhabhinethi yemukela ukuvulwa ngekusemtsetfweni kweNyuvesi Yesayensi Yetemphilo iSefako Makgatho (i-SMU) nguMengameli Jacob Zuma eGa-Rankuwa, eGauteng mhla ti-14 Mabasa 2015. Lenyuvesi lehlanganisa ikhampasi lendzala i-Medunsa yeNyuvesi yaseLimpopo, icale umnyaka wayo wekucala wekusebenta nga-2015 ngebafundzi labati-5 000.

Kusungulwa kweNyuvesi iSefako Makgatho kuniketa litfuba lelihle lekutfutfukiswa nekuceceshwa kwesitukulwane lesisha setisebenti leticeceshiwe tetemphilo letitawuletsa umtselela lomuhle etimphilweni tebahlali labanyenti baseNingizimu Afrika labasancishwe ematfuba ngenca yebuphuya nekungakwati kufinyelela etinhlelweni tetemphilo. INyuvesi Yesayensi Yetemphilo iSefako Makgatho iyinyuvesi yekucala letimele yesayensi yetemphilo kusungulwa kulelive. Hulumende utawuchubeka nekusisa emfundvweni nasekutfutfukisweni kwemakhono njengemchubo losembili wekukhula nekutfutfukiswa kwemnotfo.

5. Liviki Lekugcila ku-Imbizo

5.1 IKhabhinethi yendlulise kubonga kwayo kubo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika labaphume ngebunyenti kuyewutibandzakanya ekukhulumisaneni ngco nalabamele hulumende Ngeliviki Lavelonkhe Lekugcila ku-Imbizo lebelinengcikitsi letsi “Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika Embili”. Loku kukhombisa kukhula kwentsandvolinyenti lapho tonkhe takhamuti titibandzakanya ngekukhutsala emitameni lehlose kwenta hulumende atiphendvulele njengobe kubeka Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP). Tikhulu tetembusave tikhulumisene nemimango tabuye tatfukulula timemetelo letentiwe nguMengameli Jacob Zuma Enkhulumeni yeBunjalo Belive yanga-2015.

5.2 Imbizo iphindze yanika litfuba tikhulu tetembusave lekwabelana nebantfu ngetinhloso tahulumende tekwenta ncono kwetfulwa kwetinsita kanye nekulalela tinkinga letikhungetse imimango. Kubanjwe Timbizo letingetulu kwe-70 kusukela mhla ti-07 Mabasa kuya kumhla ti-12 Mabasa 2015. Letimbizo taphotfulwa mhla ti-12 Mabasa, “ngeMcimbi Wekwetfulwa Kwembizo” lobewunekucamba, lowabanjwa ngesikhatsi sinye tikhulu tetembusave letintsatfu etifundzeni letintsatfu.

6. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

6.1 IKhabhinethi yemukela imiphumela yelucwaningo lolwentiwe etikhalweni leti-161 091 kanye nemibuto lecondziswe Elucingweni Lwelihhovisi LaMengameli kusukela lwasungulwa ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2013. Lucwaningo lusungule bunjalo betikhalo letiletfwa takhamuti, lwakhomba tingcikitsi kanye nekuhlelwa kwetindzaba kuhulumende wonkhe. Imiphumela ikhombe tintfo letinyenti letikhatsata takhamuti letivamile kuhulumende wonkhe.

Imiphumela yelucwaningo itawusita ematiko ekuvisiseni kancono tindzaba letitsintsa imimango, kanye nelwati lolufanele loludzingwa yimimango. Kungenelela kutakwenta ncono indlela lesetfulela ngayo imimango tinsita.

6.2 IKhabhinethi itfole umbiko lolungisiwe mayelana nekuhlatiywa kwekukhokhelwa kwebetfulimisebenti kungakapheli tinsuku letinge-30 kusukela elusukwini lwekufakwa kwema-invoyisi lafanele. IKhabhinethi yatiswe ngenchubekelembili leseyentiwe, kepha yaveta kukhatsateka kwayo kulamanye ematiko lasabukene netinsayeya.
Luhlatiyo lolucatsanisako Lwematiko Avelonkhe emkhatsi waBhimbidvwane ne-Imphala 2013 kuya kuBhimbidvwane ne-Imphala 2014 lukhombise kwenyuka ngalange-39% enanini lelilingene lema-invoyisi lakhokhelwe kungakapheli tinsuku letinge-30 kanye nekwenta ncono ngalange-32% enanini lelilingene lema-invoyisi lakhokhelwe ngemuva kwetinsuku letinge-30.
Ematiko avelonkhe abike ema-invoyisi la-155 572 labita tigidzigidzi leti-R3,8 letakhokhelwa ngemuva kwetinsuku letinge-30 kusenjalo ema-invoyisi la-62 887 labita tigidzigidzi leti-R2,1 langetulu kwetinsuku letinge-30 asengakakhokhelwa.  
Ematiko etifundza ngesikhatsi lesifanako aveta kuba ncono ngala-5% enanini lelilingene lema-invoyisi lakhokhelwe kungakapheli tinsuku letinge-30. Tifundza tibike ema-invoyisi la-241 332 labita tigidzigidzi leti-R13,4 lakhokhelwe ngemuva kwetinsuku letinge-30 kanye nema-invoyisi la-356 079 labita tigidzigidzi leti R21,8 langetulu kwetinsuku letinge-30 langakakhokhelwa. 
Loku kukubuyela emuva ngelange-52% enanini lelilingene lema-invoyisi langetulu kwetinsuku letinge-30 nalangakakhokhelwa.

Kute kusitwe ematiko lasatfola bumatima, iKhabhinethi ivume kusungulwa kwesicheme lesikhetsekile ngekhatsi eTikweni Letekuhlela, Kuchaphelabeka kanye Nekulungisa kutsi silandzelele njalo kumatiko lasatfola bumatima. Lesicheme sitawusebentisana Natemafa Wavelonkhe kanye neLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa (i-DPSA).
Ngetulu kwaloko kutakwatiswa inombolo lephutfumako kubetfuli bemisebenti kute babike ngekukhokhelwa lokubambelekile. Loku kutawubese kuyise etikweni lelifanele bese kuletfwa imphendvulo.

6.3 IKhabhinethi yatiswe ngembiko Wekuhlola Kwetfulwa kwemakethe Yekutfumela Imphahla Ngaphandle kanye Neluhlelo Lwekukhutsata Lwekusita Kusisa (i-EMIA) yaphindze yemukela kuphendvula kwebaphatsi kanye neluhlelo lwekwenta ncono lweLitiko Letekuhwebelana Netetimboni. Loku kube yincenye Yeluhlelo Lwavelonkhe Lwekuhlola lwanga-2013/14 kute kuhlolwe kusebenta kahle kweLuhlelo ekwesekeleni bakhiciti kanye nebatfumelimphahla baseNingizimu Afrika.

I-EMIA isite emabhizinisi ekutfumela imphahla emaveni angaphandle la-6 766 kuto tonkhe tifundza yaphindze yakhokhela ticelo letibita tigidzi leti-R510 kusukela nga-2009/10 kuya ku-2012/13. Lamabhizinisi lasekelwe avule imisebenti le-24 802. Luhlolo lwalababandzakanyekako luveta kutsi kusetjentiswa lokubalulekile elukhutsatweni lwe-EMIA kwentiwa ikakhulukati Bantfu Labebancishwe Ematfuba Phambilini  kanye netinkampani letiphetfwe ngulabasikati.

6.4 IKhabhinethi ivume luhlaka Lwemculu Wenchubomgomo Yavelonkhe Wekugembula lotawushicilelwa kuGazethi yaHulumende kute ummango uphawule ngawo. Inhloso yalomculu kwenta ncono kusebenta kahle kwekulawula kugembula, kwenta ncono kuchuba kanye nekubambisana netifundza nekubeka kahle iBhodi Yavelonkhe Yekugembula njengemlawuli kute kubukanwe ngalokuyimphumelelo nekugembula lokungekho emtsetfweni.

6.5 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweluhlaka Lwenchubomgomo Yetjwala kute ummango uphawule ngalo. Loluhlaka Lwenchubomgomo Yetjwala lutakwenta ncono kusebenta kwekulawula kutsengiswa kwetjwala kuphindze kucedze kutsengisa tjwala lokungekho emtsetfweni. Phakatsi kwalokunye, tiphakamiso tibukana nemtselela kutenhlalo netemnotfo wetjwala kanye naletinye tindleko tekungasetjentiswa kahle kwetjwala kanye neluntjintjo embonini yetetjwala.

6.6 IKhabhinethi yatiswe ngemiphumela yeluhlolo Lwemfundvo Lekutfutfukisa Bantfwana Labasebancane (i-ECD) lapho kubukwe khona luhlolo lweLibanga R kanye nekungenelela ekudleni kwebantfwana labangaphansi kweminyaka lesihlanu.

IKhabhinethi ivume kutfutfukiswa Kweluhlelo Lwavelonkhe Lwekudla lweNingizimu Afrika loluhlanganisile, lolubukana ngalokuphelele nekudla, lokufaka ekhatsi sikhatsi sangembi kwekutetfwala, tinsuku tekucala leti-1 000, i-ECD kanye neLibanga R. Luhlelo lwekwenta ncono kusukela eluhlolweni “Lwemtselela Wekwetfulwa kweLibanga R Kumiphumela Yekufundza” lugcizelela ekwenteni ncono lizinga lemfundvo yeLibanga R kute kwandziswe umtselela walo kubantfwana labaphuyile etifundzeni letingasebenti kahle. Loku kufaka ekhatsi kuceceshwa nekutfutfukiswa kwabothishela beLibanga R kanye nekubhekela kwebantfu labaneticu tetitifiketi letiphakeme letifanele (i-NQF lizinga 5) letilungele lenhloso.

7. Imitsetfosivivinyo

7.1 IKhabhinethi ivume kukhishwa kweMtsetfosivivinyo weMshwalense, 2015 kute ummango uphawule ngawo.
Lomtsetfosivivinyo uhambisana ne-NDP, ucinisekisa umkhakha wemshwalense lolawulwa kahle, uphindze ukhutsate kusimama kutetimali lokutakwesekela kukhula lokusimeme ngekuba nemtselela kumazinga lavakalako lasetulu latfutfukiswe ngekubuka simo sekuhhohloka kutetimali kwanga-2008. Luphindze lwente kube neluhlaka loluvakalako lolusha lwemkhakha wemshwalense.

Luhlelo Lwekuhlola Nekulawula Kukhokhela Tikweleti luhlose kwetfula indlela lensha lebheke embili lebuka bungoti bekwehluleka kukhokhela tikweleti ngekwenta tidzingo temali tihambisane nebungoti lobungaba khona kuloyo loniketa umshwalense. Luphindze lunike kukhutsata kulabaniketa umshwalense kutsi bemukele emathulusi esimanje ekubeka liso nekulawula bungoti. Letindlela tihlose kucinisekisa kuvikeleka lokuncono kwebaniyo bemapholisi kanye nalabazuzako tiphindze tifake sandla ekusimameni kutetimali.

7.2 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweluhlaka Lwemtsetfosivivinyo Lesichitjiyelwe Sikhungo Sekusetjentiswa kahle Kwetimali, wanga-2014 kute ummango uphawule ngawo. Lesichibiyelo Semtsetfosivivinyo siphakamisa kuchitjiyelwa kweMtsetfo Wetikhungo Tekusetjentiswa Kahle Kwetimali (Umtsetfonombolo 38 wanga-2001). Loku kwentelwe kubukana nekwesabisa ekusimameni kweluhlelo lwetfu lwetetimali lokwentiwa kubolekisana ngemali kanye nebuphekula kutetimali ngekucinisekisa kuhambisana netindlela kanye nemazinga emave emhlaba, eluhlakeni lwemtsetfo waseNingizimu Afrika.

8. Tincumo teKhabhinethi Etindzabeni Tanyalo

8.1 IKhabhinethi yatiswe yabese iveta kukhatsateka kwayo ngekwenyuka lokukhulu etingotini temgwaco ngeliviki Lephasika, lokube netingoti leti-208 letiholele ekushoneni kwebantfu laba-287, nakucatsaniswa nelinani letingoti tetimoto tangemnyaka lofile, kona lobekume e-193 etingotini leti-148.
Kuphepha emgwacweni kungumtfwalo wabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika kantsi imphumelelo yemikhankhaso yekuphepha emgwacweni incike kubo bonkhe basebentisi bemgwaco kutsi badlale indzima yabo. Bashayeli kumele bahloniphe imitsetfo yemgwaco, banganatsi bese bayashayela, batigcine bakumkhawulo welitubane lovumelekile nekutsi bacinisekise kutsi timoto tabo tikulungele kuba semgwacweni.

8.2 Egameni lebantfu baseNingizimu Afrika, iKhabhinethi iveta kuvelana kwayo nahulumende kanye nebantfu baseRiphabhulikhi yaseKenya, ikakhulukati imindeni yalabashona ekubulaweni lokungenaluvelo eNyuvesi Kholishi yaseGarissa mhla ti-2 Mabasa 2015.
IKhabhinethi ihlanganyela naMengameli Zuma ekugcekeni lesento sebuphekula iphindze ivete kutsi iNingizimu Afrika yesekela iKenya emitameni yemave emhlaba ekugcineni kuthula, luntjintjo, intsandvolinyenti kanye nekwakha sive eSomalia.

8.3 IKhabhinethi ihalalisela bantfu baseNigeria ngekubamba lukhetfo lolunekuthula, lolungagodli, lolukhululekile nalolungavuni luhlangotsi ngamhla ti-28 Indlovulenkhulu 2015, njengoba lwadzalulwa Likhomishini Lelukhetfo Lelitimele laseNigeria. Egameni lebantfu baseNingizimu Afrika, iKhabhinethi ihalalisela Jenene Muhammad Buhari ekukhetfweni kwakhe njengaMengameli weRiphabhulikhi Yembuso Wetifundzafundza yaseNigeria.

8.4 IKhabhinethi ihalalisela Marlene van Niekerk ngekuba wekucala umhlali waseNingizimu Afrika kufakwa eluhlwini lwalabagacele Umklomelo Webabhali Bemave Emhlaba, i-Man Booker. Watiwa ngekuhamba embili ngemklomelo wekubhala tindzaba leticatjangwako, letifaka ekhatsi imisebenti lenjenge-Triomf kanye ne-Agaat. Waphindze watfola umklomelo i-Order of Ikhamanga nga-2011 “ngekufaka sandla kwakhe emibhalweni yebuhlakani webuciko nemasiko”.
 
9. Imikhosi letako

9.1 IKhabhinethi yatiswe kutsi Mengameli Jacob Zuma utawube aphendvula imibuto ePhalamende mhla ti-16 Mabasa 2015.

9.2 IKhabhinethi yemukela Kuvakashela eJakarta njengeNhloko Yembuso kwaMengameli Jacob Zuma kusukela mhla ti-19 kuya kumhla ti-21 Mabasa 2015, lokutawubuyeketa simo sebudlelwane balamave lamabili kute kucinisekiswe kufezeka ‘kweLuhlelo Lwekwenta’ lweminyaka lesihlanu, njengoba kwadzingidvwa nguletinhlangotsi ePitoli ngaLweti 2014.
Mengameli Jacob Zuma utawuphindze ahambele Ingcungcutsela yemave ase-Asia newase-Afrika emkhatsini wamhla ti-22 kuya kumhla ti-23 Mabasa eJakarta, lokutawucinisa kusebentisana kwemave laseNingizimu Nenkhabave lokutawuholela ekukhuleni kwetenhlalo netemnotfo talamavekati lamabili.
Lokuvakasha kutawuphotfulwa Ngemgubho weminyaka lenge-60 weNkhomfa yaseBandung yanga-1995 kanye Nemgubho weminyaka le-10 Wekubambisana Lokusha Kwendlelalisu ye-Asia-Afrika (i-NAASP) mhla ti-24 Mabasa 2015 lotawubanjelwa eBandung, eWest Java. KuseBandung lapho baholi benhlangano yetfu Moses Kotane neMaulvi Cachalia beta nemigomo yekungacwasi ngekwebuhlanga kanye nekutibusa eluhlelweni lwemave emhlaba.

9.3 IKhabhinethi ibita bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele emigubheni Yenyanga Yenkhululeko, letawuholela lelive kumnyakalishumi wesitsatfu wenkhululeko ngekukhutsata kuhloniswa kweluntfu kanye nekulandzela luhlelo lwavelonkhe lolufanako lolubange ekwakheni iNingizimu Afrika lebumbene nalenenchubekelembili.
Umgubho wetfu wavelonkhe utawuphotfulwa ngeLusuku Lwenkhululeko, mhla ti-27 Mabasa 2015 ngaphansi kwengcikitsi letsi: Kugubha Kucala Kwemnyakalishumi Yesitsatfu Yenkhululeko yetfu Ngekunonophisa Luntjintjo Kutemnotfo Letivakalako”.
Bahlali baseNingizimu Afrika bakhunjutwa ngekutinikela lokunyenti lokwentiwa ngemacabane nalabasikati betfu ekulweni neluhlelo lwelubandlululo lolunelunya kute sikwati kujabulela lenkhululeko lesinayo lamuhla.
Ekuhlonipheni bahlali baseNingizimu Afrika labafaka sandla ekuchubekiseleni embili intsandvo yetfu yelinyenti, Mengameli Jacob Zuma ngeLusuku Lwenkhululeko utawuniketa Tindondo Tavelonkhe emcimbini e-Union Buildings. IKhabhinethi yendlulisela kuhalalisela kwayo kubo bonkhe labatawutfola tindondo iphindze yendlulisele kubonga kwayo ngesandla labasifaka.

9.4 IKhabhinethi ivume kutsi iNingizimu Afrika ibambe Umhlangano lovamile weBunye Be-Afrika (i-AU) wema-25 esakhiweni seLitiko Letebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba kanye nase-Sandton International Convention Centre eJozi, kusukela mhla ti-7 kuye kumhla ti-15 Inhlaba 2015. INingizimu Afrika iniketwe ligunya lekubamba lengcungcutsela ngemuva kwekuhoca kweRiphabhulikhi yaseChad.

Inhloso lenkhulu yalengcungcutsela kutakuba kubuyeketa inchubekelembili leseyentiwe ekufezekiseni tinhloso talelivekati, ngekugcila kakhulu kungcikitsi yanga-2015, letsi “Umnyaka Wekuhlomisa Nekutfutfukisa Labasikati lokubange Eluhlelweni lwe-Afrika lwanga-2063”. Lolunye ludzaba lolusembili kutakuba simo sekuthula nekuvikeleka e-Afrika, kulwa Nesifo se-Ebola kanye nemtselela wetenhlalo netemnotfo elivenikati, leminye imitfombo yekusita ngetimali Bunye be-Afrika, kwemukelwa kweLuhlelo Lwekwetfulwa Kweluhlelo lwe-AU Lweminyaka Yekucala Lelishumi lwanga-2063 kanye nekwakhiwa kabusha Kwamhlabuhlangene Emgubheni Weminyaka lenge-70.

10. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni ngekucinisekiswa kweticu kanye nekungatfolakali nemacala lokufanele.

10.1 Dkt Diane Cecile Parker njengeLisekela Lemcondzisijikelele: Imfundvo yemanyuvesi kuLitiko Letemfundvo Lephakeme.

10.2 Mnu. Abel Makalene Mawela, njengeMcondzisi Longasiye Wesigungu Lesiphetse eBhodini Yenhlangano Yemshwalense Wetikweleti Tekutfunyelwa Kwemphahla Ngaphandle.

10.3 Mnu. Tefetso Bernard Phitsane njengelilunga lelingasilo lesigungu lesiphetse leBhodi yaseNingizimu Afrika Yeluhlaka Lwekutfwala Bagibeli Ngaloliwe.

10.4 Ibhodi Letimele Lelawula Baphenyimabhuku:
a) Mk. Lise Keech;
b) Mnu. Abel Dlamini;
c) Mnu. Thiru Pillay;
d) Mnu. Zola Luxolo Fihlani;
e) Mk. Amanda Lethukuthula Mazibuko;
f) Mk. Noluphumzo Leonora Noxaka;
g) Mk. Rene Aloise Kenosi (uyaphindvwa kukhetfwa);
h) Mnu. Alexander Van der Watt (uyaphindvwa kukhetfwa); kanye
i) neMnu. Michael Sass (uyaphindvwa kukhetfwa).

10.5 Umkhandlu waseNingizimu Afrika Webudlelwane Bemave Emhlaba (i-SACOIR):
a) Prof. Maxi Schoeman (Temfundvo Lephakeme);
b) Prof. Anthoni Van Nieuwkerk (Temfundvo Lephakeme);
c) Dkt. Siphamandla Zondi (Temfundvo Lephakeme);
d) Prof. Shamil Jeppie (Temfundvo Lephakeme);
e) Prof. Sekgothe Mokgoatsana (Temfundvo Lephakeme);
f) Mk. Chichi Maponya (Temabhizinisi);
g) Mk. Danisa Baloyi (Temabhizinisi);
h) Dkt. Thandi Cynthia Ndlovu (Temabhizinisi);
i) Mk. Nonhlanhla Mjoli-Mncube (Temabhizinisi);
j) Mnu. Billy Masetlha (Temabhizinisi);
k) Mnu. Dennis George (Temisebenti);
l) Mnu. Joel Mfingwana (Temisebenti);
m) Dkt. Somadoda Fikeni (Temmango);
n) Jenene Moyo Mudau (Temmango);
o) Mnu. Aziz Pahad (Temmango);
p) Mnu. Tshepo Mashiane (Temmango);
q) Amb Griffiths Mandlenkosi Memela (Temmango);
r) Mnu. Jimmy Gotyana (Temmango); kanye
s) neMnu. Kenny Morolong (Temmango).

10.6 Ikhomishini Yembutfo Wetekuvikela:
a) Mk. Sebina Hlapolosa;
b) Prof. Malegapuru William Makgoba; kanye
c) neMnu. Joseph Maselele Jongile.

10.7 Mnu. Kevin Wakeford njengeMphatsi Lomkhulu weNhlangano Yetikhali yaseNingizimu Afrika (i-Armscor).

10.8 Professor Ntomb’fikile Mazibuko njengaSihlalo Lomkhulu weMkhandlu Webalawuli Bemboni Yabologadza Bangasese.

Imibuto ingacondziswa ku: 
Mk. Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi) 
Cell: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore