ISitatimende somHlangano weKhabinethI Wamhlana ali-15 kuSihlabantangana wee-2015

1.Ukusahlelwa Kwamaphandle Umlandelande Kwamhlaphanje

1.1 IKhabinethi izisola ngamagama abukhali izenzo zenturhu phezu kwamaphandle ezenzeke mhlaphanje. Njenganje iKhabinethi ithanda ukududuza bemakhabo balabo ababhubhele kilenturhu, ibafisele nokululama kwamsinya labo abalimeleko. Akunazinga lokusilingeka nokuthukuthela elingenza lokhu kusahlelwa nokwetjelwa kweentolo zamaphandle kube yinto elungileko. Nanyana sizizwa nje iinlilo ezizwakaliswa mphakathi, kodwana inturhu phezu kwabanye abantu angeze ivuke ilungise litho. Kunobanyana ibe nento eyilungisako, ininda ngehlazo igama lelizwe lekhethu, njengoba inturhu phela iphikisana nesisekelo sentando yenengi yekhethu.

1.2 ISewula Afrika yalwisa ubukoloni nomBuso weBandlululo, ilekelelwa babantu bekhethu bamanye amazwe we-Afrika kobanyana boke abantu enarheni yehlanganisela yamazwe we-Afrika bazokuhlonitjhwa babe baphathwe ngesithunzi.

Umphumela wokusahlelwa kwamaphandle uzakuba namaqaphazela azakuba mthelela omumbi emnothweni wekhethu, nekuhlalisaneni kwethu nebudlelwaneni bethu bezepolotiki namanye amazwe wenarhakazi ye-Afrika kunye nephasi loke. Iinkhamphani zeSewula Afrika ezinamabhizinisi aphumelelako enarhakazini ye-Afrika, ezilekelela ilizwe lekhethu ukungenisa imali ngaleyindlela kudzimelele umnotho wekhethu, nazo kungenzeka zithelwe maqaphazela anjalo. Mhlaphanje abavumi beSewula Afrika ebekufanele bayokutjengisa ikghono labo emazweni wangaphandle, abanjenge-BigNuz obekazilungiselele ukuya e-Zimbabwe, u-Kelly Khumalo kunye no-Casper ebekufanele bayokuvuma e-London bagcine bakatelelekile ukuthi bawatshwilise amakhonsayithi wabo, ngenca yazo leziziga zokusahlelwa kwamaphandle lapha eSewula Afrika. Abanengi babantu balapha ekhethu abathembele eentolo zamaphandle ukuthenga nokuthola ukudla kwabo basele esihlengeleni nakunje.

Namhlanje, amaSewula Afrika  athabela iinzuzo ezilethwa lilizwe elikhululekileko; ikululeko leyo yatholakala ngesizo lamaZwe we-Afrika ambadlwana. Usaziwako nentandokazi engasekho, uMengameli u-Oliver Tambo wahlala pheze ama-30 weminyaka e-Zambia namanye amaSewula Afrika amanengi ayesekudingisweni.
Amazwe wekhethu we-Afrika azange agcine ngokubhacisa abantu bekhethu nje kwaphela, kodwana asiza nangeensetjenziswa nangemithombo yamandla, amanye wawo athenga ikululeko yeSewula Afrika ngeengazi, njengoba abhujelwa nanga zizakhamuzi zawo nakulwelwa ikululeko nentando yenengi yeSewula Afrika. ISewula Afrika angeze yaliywa endleleni yokuphumelelisa inembombono yoBunye bamaZwe we-Afrika njengombana imumethwe ku-ajenda yomNyaka wee-2063 yeHlangano yoBunye be-Afrika, njengombana yayilandelelwa bobamkhulu bethu abanjengo-Kwame Nkrumah, u-Nnamdi Azikiwe, no-Mwalimu Julius Nyerere kunye no-Nelson Mandela.

UMengameli u-Jacob Zuma uthume isiQhema saboNgqongqotjhe sezoBulungiswa, ukuKhandelwa kobuLelesi nokuQinisekisa ukuVikeleka  ngokukhambisana naboNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani, wezeRhwebo namaBubulo kunye newezokuThuthukiswa komPhakathi kobanyana babonisane nazo zoke iinqhema ezifaneleko, bafunisane ipengu yokurarulula umraro lo. AboNgqongqotjhaba bathunywe nomsebenzi wokuqala ubujamo bomnotho womphakathi ekubonakala unga wona mthombo walomukghwa wokusahlelwa kwamaphandle, kobanyana indaba le izokulungiswa ngokupheleleko iphele.
UMengameli ubuye wamemezela namagadango esele athethwe liButho lamaJoni weSewula Afrika (i-SANDF) ukulawula ubujamo bezinto emikhawulweni yekhethu.
IKhabinethi ikhombela yoke imiphakathi, iinhlangano kunye nabantu ngamunye kobanyana babumbane babe yinyanda ezakulwa nomukghwa wokusahlelwa kwamaphandle lo. ISewula Afrika ayisilo ilizwe lenturhu, ngalokho-ke abantu abambadlwana angeze bavunyelwa ukuthi baninde ilizwe loke ngezenzo zabo ezimbi. Inturhu azange nangelinye ilanga kheyirarulule imiraro emphakathini, begodu angeze ivuke iyirarululile nalapha eSewula Afrika. Hayi egameni lethu!

2. Iimfaniso (Zabantu) Ezibunjiweko

2.1 IKhabinethi isitjhejile isiqunto esithethwe baphathi beyunivesithi sokususa isifaniso esibunjiweko sika-Rhodes emacabazini weYunivesithi yeKapa. Eminyakeni ema-20 edlulileko le iSewula Afrika ikhambe indima ebonakalako ngokuqinisekisa ukuthi iimfaniso zomlando welizwe lekhethu ziveza isakheko somphakathi wekhethu ngobunjalo baso.

Nokho-ke iKhabinethi iyavuma ukuthi akhange ukhanjiswe msinyana umsebenzi wokususa iimfaniso ezivusa amahlungu womlando welizwe lekhethu. IKhabinethi itjhejile, begodu iyayikhuthaza nekulumopikiswana ekhona le njenganje ekhuluma ngamatjhuguluko emphakathini wekhethu, yaveza nokuthi iyalimuka ukuthi umsebenzi wetjhuguluko lo akhange ukhambe msinyana ngokwaneleko, ngalokho-ke iKhabinethi iyezwa ukuthi kubayini abafundi baphela iinhliziyo. Ngalokho-ke abafundi sibakhuthaza ukuthi balandele ikambiso efaneleko evunyelwe mithetho yelizwe lekhethu.

2.2 IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi abe nelizwi ehlelweni elisaragela phambili elithwelwe mNyango wezobuKgwari namaSiko ngokwakhiwa kwesizwe namagugu alilifa. AmaSewula Afrika akhunjuzwa ukuthi umThetho wamaGugu weliZwe womNyaka we-1999 wendlala iindlela zokubonisana ekufuze zilandelwe nakufanele kususwe namkha kutjhidiswe isifaniso esibunjiweko.

3. IVakatjho lomBuso le-Zimbabwe

3.1 IKhabinethi iyalithokozela ivakatjho lombuso le-Zimbabwe elibe yipumelelo, ebegade lidoswa phambili nguMengameli u-Robert Gabriel Mugabe. Amazwe amabili la, iSewula Afrika ne-Zimbabwe, anomlando wakade wobudlelwana bokuzwana nokusebenzisana njengabomakhelwana. Abantu be-Zimbabwe balima indima eqakatheke khulu ekulekeleleni iSewula Afrika ukuthola ikululeko.

Ivakatjho lombuso le-Zimbabwe liphakamise ubudlelwana hlangana namazwe amabili la ngokusungulwa kweKomitjhini eNcambili, nangokusungulwa kweemvumelwana ezintathu kunye neemVumelwana ezimbili zokuSebenzisana:

  • IsiVumelwana sokuSungulwa kweKomitjhini eNcambili siphakamisela ubuhlobo bamazwe amabili la ezingeni eliphezulu khulu, njengoba iinKhulu zomBuso zamazwe amabili la zihlangene zabuyekeza indima esele ikhanjiwe ngeemvumelwana zokusebenzisana kwamazwe amabili la.
  • IsiVumelwana NgokuSebenzisana ngokuZwana ngokuLawulwa kwemiThombo yaManzi kunye nokusungulwa nokusebenza kweKomitjhini yezaManzi eHlanganyelweko kuzakuphakamisa ukusebenzisana kokuhlelelwa kwamanzi, ukuthuthukiswa nokulawulwa kweendaba zamanzi ngoMoya wokuzwana nokulekelelana. Amazwe amabili la azakuhlanganyela irhubhululo lokutholisisa ngamandla wemithombo yamanzi wemilambo ye-Zimbabwe ezakuphakela iRiphabhligi yeSewula Afrika amanzi; bese ahlanganyela amaphrojekhthi wezamanzi azakuba nemiphumela emihle ekuvuleni imisebenzi, nekwenzeni amatjhuguluko wezomnotho, nekwakheni nekudluliseleni amakghonofundwa.
  • IsiVumelwana esimalungana  nokuLekelelana hlangana kokuPhathwa nokuLawulwa kwePahla ekuthengiselwana ngayo hlangana kwamazwe amabili la – sileya isendlalelo sokwakha iziko lomkhawulo la kuzokutholakala khona zoke izinto. Le-ke yikambiso efaniselwe ekambisweni yamazwe ngamazwe esekelwa yiHlangano yezokuThengiselana kwamaZwe ngamaZwe --. Umnqopho walokhu-ke kuvulela amazwe amabili la akwazi ukwabelana ngelwazi, akwazi ukusekelana ngezechwephetjhe, alekelelane nangezobuhloli, ngezokuvakatjhelana, ngezokuphenyisana abe alekelelane ngokuphumelelisa imisebenzi yawo.
  • IsiVumelwana sokuSebenzisana ngokuBonisana ngezobuZenda sizakuvula indlela ezakwenza ukuthi abazenda bamazwe amabili la banande bacocisana babonisana ngeendaba zenarhakazi ye-Afrika nangezinye iindaba ezithinta amazwe amabili la ngokufanako. Owona mnqopho ophambili walesisiVumelwana sokuSebenzisana kuvula indlela yokuthi abazenda bamazwe la banande bacocisana ngeendaba zokuqiniswa kobudlelwana hlangana kwamazwe amabili la, nangezokuphepha nangezokusebenzisana namanye amazwe we-Afrika.
  • IsiVumelwana sokuSebenzisana ngeTjhebiswano lezeRhwebo sinqophe ukwakha ikundla yokukhulumisana kwamazwe amabili la, abonisane abe abelane ngelwazi lokuhlumisa umnotho. Amazwe la avumelene ngokuthi azakusebenzisana ngokukhuthaza ukurhwebelana, nangokutjhidisa iinqabo eziliya ukurhwebelana, nangokwakhiwa kwechwephetjhe emakorweni ngamakoro kunye nangokuthuthukiswa kwamakghonofundwa ngokwahlukahlukana. 

4. IYunivesithi yeSayensi yezamaPhilo i-Sefako Makgatho

4.1 IKhabinethi ithokozela ukuvula kukaMengameli u-Jacob Zuma i-Yunivesithi yeSayensi yezamaPhilo i-Sefako Makgatho  (i-SMU), e-Ga-Rankuwa, e-Gauteng, mhlana ali-14 kuSihlabantangana wee-2015. Iyunivesithi le, ehlanganise iKhamphasi ye-Limpopo yeyunivesithi yalokhuya i-Medunsa, ithome ukufundisa ngomnyaka wee-2015 ngabafundi abazii-5000.

Ukuvulwa kweYunivesithi yeSayensi yezamaPhilo i-Sefako Makgatho kuzakuvula ithuba elihle khulu lokufundisa nokubandula isizukulwani esitjha seemfundiswa zezamaphilo esizakuba negalelo elihle epilweni yamaSewula Afrika amanengi asacwile ebuchakeni nasatlhayelelwa misebenzi emkhakheni wezamaphilo. Iyunivesithi le ingeyokuthoma ejame yodwa eqalene nokufundisa  isayensi yezamaphilo elizweni lekhethweli. URhulumende uzasolo atjhotjholoza imizamo yokuvula amathuba wokwakha amathuba wefundo newokuphakamisa amakghonofundwa njengendlela yokukhuthaza ukuhluma nokuthuthuka komnotho.

5. IVeke eQalene neMbizo yeliZweloke

5.1 IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo kiwo woke amaSewula Afrika aphume ngonina ayokukhulumisana nabajameli bomphakathi ngeVeke eQalene neMbizo yeliZweloke ngaphasi kommongo othi “Sisoke siragela iSewula Afrika Phambili.” Lesi-ke sitjengiso sentando yenengi ekhulako, la izakhamuzi ziba khona nelizwi eendabeni nemahlelweni anqophe ukwenza urhulumende aphendulele koke akwenzako, njengoba kusitjho umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP). Abadosiphambili bezepolitiki babonisene nemiphakathi, bacozulula iimemezelo ezenziwe nguMengameli u-Jacob Zuma mhlana ethula iKulumo yobuJamo beNarha yomNyaka wee-2015.

5.2 Imbizo le ibuye yavulela nabadosiphambili bepolitiki ithuba lokwabelana nabantu amahlelo neminqopho karhulumende yokwenza izenzelwa zibe ngcono, babe balalele nemiraro imiphakathi eqalene nayo. Zingaphezulu kwama-70 iiMbizo ezibanjwe ukusukela mhlana ali-7 ukuyokufika mhlana ali-12 kuSihlabantangana wee-2015. Iimbizwezi ziphele mhlana ali-12 kuSihlabantangana “ngeKundla yeeMbizo”, ebanjwe ngasikhathi sinye badosiphambili bepolitiki abathathu eemfundeni ezintathu.

6. IinQunto zeKhabhinethi eziQakathekileko

6.1 Ikhabhinethi yamukela imiphumela yerhubhululo eyenziwa eenghonghoyilweni nemibuzweni azii-161 091 eyamukelwa ngeNomboro yeenLilo kuMengameli kusukela ngesikhathi eyahlonywa ngaso kufikela ngoNtaka wee-2013. Irhubhululo lathola imihlobohlobo yeenghonghoyilo ezalethwa zizakhamuzi, zatjengisa imimongo evelako neendaba ezihlelekileko kurhulumende woke. Imiphumela itjengise inani leendaba ezitshwenya izakhamuzi ezijayelekileko kurhulumende.

Imiphumela izakusiza umnyango bonyana uzwisise ngcono iindaba eziphathelene nomphakathi, kanye nelwazi elifaneleko elifunwa mphakathi. Ukungenelela kuzakwenza ngcono indlela esisebenzela ngayo imiphakathi.

6.2 Ikhabhinethi yathola umbiko onelwazi lamva eliphathelene netsengo yembadelo yabasabalalisi ngamalanga ama-30 kusukela ngesikhathi okutholakele ngaso i-invoyisi esemthethweni. Ikhabhinethi ibone iragelo phambili elenziweko, kodwana yaveza ukutshwenyeka ngeminye iminyango esaqalene neenselela.

Itsengo emadanisiweko yeminyango karhulumende yesitjhaba hlangana nenyanga kaTjhirhweni kufikela ngoSewula wee-2013, noTjhirhweni kufikela ngoSewula wee-2014 kutjengise ituthuko yama-39% enanini elilingeneko lama-invoyisi abhadelwe ngamalanga ama-30 nama-32% wetuthuko enanini elilingeneko lama-invoyisi abhadelwe sele kudlule amalanga ama-30.

Iminyango karhulumende yesitjhaba ibike ngama-invoyisi azii-155 572 abiza amabhiliyoni ama-R3,8 abhadelwe ngemva kwamalanga ama-30, amanye ama-invoyisi azii-62 887 abiza amabhiliyoni ama-R2,1 asele adlulelwe malanga ama-30 angakabhadelwa.

Iminyango yeemfunda itjengise ukwenza ngcono ngamaphesende amahlanu enanini elihlangana lama-invoyisi abhadelwe ngamalanga ama-30.  Iimfunda zibike ama-invoyisi ama-241 332 abiza amabhiliyoni ali-R13,4 abhadelwe ngemva kwamalanga ama-30 begodu namanye ama-invoyisi azii-356 079 abiza amabhiliyoni ama-R21,8. Ama-invoyisi amadala kunamalanga ama-30 abekangakabhadelwa.

Lokhu kutjho bona ehle ngama-52% esilinganisweni senani lama-invoyisi anamalanga angaphezu kwama-30 lawo angakabhadalwa.

Njengendlela yokulekelela iminyango esatlhagako, ikhabhinethi iphasise isijamiso seyunithi ekhethekileko ngaphakathi komNyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga bonyana yenze ilandelela ngeminyango ehlala ingaphumeleli. IYunithi leyo izakusebenzisana ngokubambisana neZiko leeMali zeNarha kunye nomNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha (i-DPSA).

Ngaphezu kwalokho, kuzakuhlonywa iNomboro yeenLilo yesitjhaba leyo abasabalalisi bazakubika kiyo izehlakalo zembadelo eriyadileko. Izehlakalo lezo zizakuthunyelwa emnyangweni ofaneleko bese kuzakubikwa iimpendulo ezizakutholakala.

6.3 IKhabhinethi ibone umbiko weHlolo yokuPhumelelisa iMakethe yokuThengisela ngaPhandle neSizo lokuSisa ngeHlelo lesiKhuthazo (i-EMIA), yamukela nependulo yabaphathi nomtlamo wokwenza ngcono umNyango wezeRhwebo namaBubulo. Lokhu kwakhe ingcenye yomTlamo wokuHlola wesiTjhaba ka-2013/14 ukuhlola ukusebenza kweHlelo ekusekeleni abakhiqizi nabathengiseli ngaphandle.

I-EMIA isize amabubulo athengisela amazwe wangaphandle azii- 6 766 eemfundeni zoke jikelele, yabhadela iiMbizo ezibalelwa eengidini ezima-R510 kusukela ngomnyaka wee-2009/10 kufikela kewee-2012/13. Amabubulo asekelwako la avule imisebenzi ema-24 802. Ihlolo labahlanganyeli be-EMIA yahlongoza ukusetjenziswa okuqakathekileko kweenkhuthazo ze-EMIA ngilabo ababedinywe amaThuba ngokomLando kanye namafemu alawulwa babantu abasikazi.

6.4 Ikhabhinethi yamukele umTlolo wangokoMthetho womThethokambiso wokuGembula wesiTjhaba emtlamo bonyana igadangiswe kugazede kaRhulumende ukuze umphakathi uphawule. Unqophe ukwenza ngcono ipumelelo ekulawuleni ukugembula, kwenziwe ngcono ubuhlobo nobudlelwana bokusebenzisana namaprovinsi begodu ikwazi ukubeka kuhle, ngepumelelo, iBhodo yokuGembula yesiTjhaba njengomlawuli ozokuqalana nokugembula okungasisemthethweni.

6.5 IKhabhinethi yamukele umtlamo womThethokambiso woTjwala ukuze umphakathi uphawule. UmTlamo womThethokambiso woTjwala uzakwenza ngcono ukulawulwa ukurhweba ngotjwala nokulwa nokurhweba okungasisemthethweni ngepumelelo. Hlangana nezinye izinto, iimphakamiso zethula umthelela wotjwala ophathelene nezomnotho womphakathi kanye neendleko zokusetjenziswa kotjwala butjhilweni netjhuguluko ebubulweni lotjwala. 

6.6 IKhabinethi yaziswa ngemiphumela yeHlelo lokuThuthukiswa komNtwana kwebuNcanini (i-ECD) lapho ukuhlola okungeneleleko kwenziwa kwaGreyidi R kanye nokungenelela ngokondleka kwabantwana abangaphasi kweminyaka emihlanu.

IKhabhinethi yamukela ukuthuthukiswa komTlamo wokoNdleka wesiTjhaba weSewula Afrika ohlangeneko, okuzokwethula ukondleka ngokuzeleko, kufaka hlangana isikhathi sangaphambi kokuba sidisi, amalanga wokuthoma ayi-1000 wepilo, ukukhuliswa komntwana kwebuncanini (i-ECD) begodu noGreyidi R. Umtlamo wokwenza ngcono owafumaneka ekuhlolweni “komthelela  wesingeniso sakwaGreyidi R kumiPhumela yokuFunda” kugandelela ukwenza ngcono ikhwalithi yeGreyidi R ukukhulisa umthelela wayo ebantwaneni abatlhagako kumaphrovinsi asebenza ngokutlhaga. Lokho kufaka hlangana ukuthwasisa nokuthuthukiswa kwabotitjhere bakwaGreyidi R nokucabanga ukuqatjha abantu abaneentifiketi zeziqu eziphakemeko (ze-NQF level 5) ukwenza lomsebenzi.

7. Imithethomlingwa

7.1 IKhabhinethi yamukele ukukhutjhwa komThethomlingwa weTjhorensi, 2015 ukuze umphakathi uphawule.

Umthethomlingwa lo uhlobaniswe nomTlamo wokuThuthukisa wesiTjhaba, uqinisekisa ikoro yetjhorensi elawuleke kuhle, begodu nokukhuphula inzinzo kezeemali lelo elizokusekela ukukhula komnotho okunzinzileko ngokunikela imiphumela emazingeni aphathelene nobuhlakani obuphakemeko obuthuthukiswe ngonobangela wobujamo bezomnotho bomnyaka wee-2008. Lokho kuletha umthelela kumthangalasisekelo omutjha ophathelene nobuhlakani wekoro yetjhorensi. 

Umlayo weHlolo lokuBa nemali eyaneleko nokuLawula ufuna ukungenisa indlela etja eya phambili edzimelele kokuphathelene nengozi yokutjhona ngokuhlobanisa  iimfuneko zemali nobungozi obusisekelo baloyo othethe itjhorensi. Inikela iinkhuthazo kilabo abathethe itjhorensi ukuthola amathulusi athuthukileko wokulawula nokubeka ilihlo. Amagadango la kumele aqiniseke ukuvikeleka okungcono kwabanini mapholisi nabomdlalifa ukuze kunzinze zeemali.

7.2 IKhabhinethi yamukele ukukhutjhwa komtlamo womThethomlingwa weTjhuguluko lamaSentha wobuHlakani kezeeMali, 2014 ukuze umphakathi uphawule. UmThethomlingwa weTjhuguluko uhlongoza amatjhuguluko kumThetho wamaSentha wobuHlakani kezeeMali (umThetho 38 womNyaka wee-2001). Lokhu kukuqalana nalokho okubanga ukwesaba kunzinzo lerherho lezeemali elikhonjiswa kukwetjiwa  kweemali kanye nokuthuseleka kobujamo beemali ngokuqinisekisa ukuthobela amazinga namagadango weentjhabatjhaba, kumthangalasisekelo owenza imithetho yeSewula Afrika.

8. UbuJamo beKhabinethi Ngeendaba ezeNzeka esiKhathini Sanje

8.1 IKhabinethi itshwenyekile ngokwanda kwesibalo sabahlongakalele endleleni ngepelaveke yeGudi. Kwenzeke iingozi ezima-208 ezidlule nemiphefumulo ema-287, nakumadaniswa nenani labahlongakala nyanyeke ngesikhathi esifanako, lapha kwahlongakala khona abantu aba-193 eengozini ezi-148.

Ukuphepha endleleni kusibopho samaSewula Afrika woke begodu nokuphumelela kwamajima wokuphepha endleleni kudzimelele kibo boke abasebenzisi beendlela kobanyana balime indima yabo. Abatjhayeli kumele balandele imithetho yendlela, bangaseli batjhayele, bakhambe ngebelo elibekiweko begodu baqinisekise bonyana iinthuthi zabo zilungele indlela.

8.2 Egameni labantu beSewula Afrika, ikhabinethi, izwelana norhulumende nabantu beRiphabliki yeKenya, khulukhulu imindeni yabongazimbi abahlongakele  ekusahlelweni okunganangqondo e-Garissa University College ngomhlaka 2 kuSihlabantangana ka-2015.

IKhabinethi ihlanganyela noMongameli u-Jacob Zuma ngokusola isenzo esesabekako begodu igandelela bonyana iSewula Afrika isekele imizamo yeKenya nemiphakathi yeentjhabatjhaba ukugcina ukuthula, inzinzo, idemokhrasi nokwakha isitjhaba seSomalia.

8.3 IKhabinethi ithokozisa abantu be-Nigeria ngokubamba amakhetho anokuthula, anganafihlo, atjhaphulukileko nalungileko ngomhlaka 28 kuNtaka ka-2015, njengombana amemezelwe yiKomitjhini yamaKhetho eziJameleko yesiTjhaba ye-Nigeria.  Egameni lamaSewula Afrika, iKhabhinethi ithokozisa u-General Muhammad Buhari ngokukhethwa kwakhe njengoMengameli weFederali Riphabhligi ye-Nigeria.

8.4 IKhabinethi ithokozisa u-Marlene van Niekerk ngokuba ngewokuthoma weSewula Afrika okhethwe njengolungele ukuthola i-Man Booker International Prize. Wakhunjulwa njengophumelele ngokuveleleko isikhathi eside eendabeni ezingasiliqiniso, kufaka hlangana nemisebenzi efana neka-Triomf neka-Agaat. Wathola noNongorwana we-Order of Ikhamanga ngomnyaka wee-2011  “ngokunikela kwakhe ngobuhlakani obuveleleko kokuphathelene nezemitlolo yobukghwari namasiko”.

9. Iminyanya Ezako

9.1 IKhabinethi itjhejile bonyana uMengameli u-Jacob Zuma uzabe aphendula imibuzo ePalamende ngeLesine, mhlana ali-16 kuSihlabantangana wee-2015.

9.2 IKhabinethi yamukela iVakatjho lomBuso likaMengameli u-Jacob Zuma lokuya eJakarta, e-Indonesia kusukela mhlana ali-19 kufikela nakama-21 kuSihlabantangana wee-2015, elizakubuyekeza ubujamo bobudlelwana obuncambili hlangana kweSewula Afrika ne-Indonesia, ngomnqopho wokuqinisa ukulemuka “UmTlamo wokuSebenza” weminyaka emihlanu, njengombana kucocisenwe mahlangothi womabili ePitori ngoSinyikhaba wee-2014.

UMengameli uZuma uzakukhambela umHlangano weeNkhulu zamazwe we-Afrika newe-Asia, (i-Asia-Africa Summit ) kusukela mhlana ama-22 kufikela nakama-23 kuSihlabantangana wee-2015 e-Jakarta. Lelivakatjho-ke lizakuqinisa ukusebenzisana hlangana kwamazwe ancangeSewula yekabazwe ekukhuliseni okuphathelene nezomnotho nehlalakuhle yomphakathi weemfunda zombili.

Ivakatjho lelo lizakuphetha ngelanga lama-60 lokukhumbula iKhonfrensi ye- Bandung yangomNyaka we-1955 kanye nelanga leTjhumi lokukhumbula i-New Asian-African Strategic Partnership (i-NAASP) mhlana ama-24 kuSihlabantangana wee-2015, okuzakwenzeka e-Bandung, e-West Java. Kuse-Bandung lapho amalunga wehlangano yethu u-Moses Kotane no-Maulvi Cachalia baletha khona imigomo enganabandlululo nokuzinikela ku-ajenda yephasi.

9.3 IKhabinethi imema woke amaSewula Afrika ukugidinga nayo iNyanga yeKululeko, engenisa itjhumiminyaka lesithathu lekululeko yenarha ngokukhulisa  isithunzi sabantu begodu nokuzama ukuthola i-ajenda yesitjhaba ejayelekileko ekwakheni iSewula Afrika ebumbeneko nephumelelako.

Umnyanya wethu wesitjhaba uzakugcina ngeLanga leKululeko,  mhlana ama-27 kuSihlabantangana  wee-2015 ngaphasi kommongo othi: “Ukugidinga ukuThoma kweTjhumiminyaka lesiThathu leKululeko ngokuRhabisa iTjhuguluko kezomNotho osiSekelo”.

AmaSewula Afrika ayakhunjuzwa ngokuzidela kwabantu besitjhaba nabafazi ekulweni nerherho lokuhlukaniswa kwabantu ngobutjhaba nangokombala ukuze soke sikwazi ukuthabela ikululeko esinayo namhlanje.

Njengendlela yokuhlonipha amaSewula Afrika afaka isandla ekuthuthukisweni kwentando yenengi, uMengameli uZuma ngeLanga leKululeko uzakuphana ngaboNongorwana beSizwe emnyanyeni ozabe ubanjelwe e-Union Buildings. IKhabhinethi ithokozisa labo abazabe bathokozwa ngokuzinikela kwabo.

9.4 IKhabinethi ivumile bonyana iSewula Afrika izakubamba umhlangano weHlangano yoBunye be-Afrika oyiSetjheni eJayelekileko yama-25 emNyangweni wezeTjhebiswano nokuSebenzisana kweenTjhabatjhabaa ne-Sandton International Convention Centre eJwanisbhege, kusukela mhlana 7-15 kuMgwengweni wee-2015.  ISewula Afrika yavuma ukubamba lomhlangano ngemva kobanyana iRiphabhliki ye-Chad yatsomuka.

Umnqopho osisekelo walesamithi kukubuyekeza iragelophambili elenziweko ukuphumelelisa iminqopho yeentjhabatjhaba, ngokuqalelela khulukhulu kummongo womNyaka wee-2015,  “umNyaka wokuThuthukiswa nokuHlonitjhwa kwabaFazi nge-ajenda ye-Afrika yomNyaka wee-2063”. Ezinye iindaba eziqakathekileko kuzakuba bujamo bokuthula nokuvikeleka e-Afrika, ukulwa neSifo esiyiNgozi i-Ebola kunye nomthelela ophathelene nezomnotho nomphakathi enarhakazini, eminye imithombo yokulekelela ngeemali iHlangano yoBunye be-Afrika, ukwamukelwa komTlamo wokuSebenza wemiNyaka eliTjhumi yokuThoma ye-ajenda yomNyaka wee-2063 begodu netjhuguluko leenTjhaba eziBumbeneko ekugidingeni kwabo iminyaka ema-70.

10. Ukuqatjhwa

Ukubekwa eenkhundleni koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

10.1 UDorh. Diane Cecile Parker esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: IFundo yeYunivesithi emNyangweni wezeFundo ePhakemeko nokuBandula.

10.2 UNom. Abel Makalene Mawela, esikhundleni sokuba mNqophisi ongaLawuliko weBhodi yeHlangano yeTjhorensi yeenKwelede zokuThengisela ngaPhandle.

10.3UNom. Tefetso Bernard Phitsane esikhundleni sokuba lilunga elingalawuliko leBhodi ye-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika.

10.4 IBhodi yama-Oditha yokuLawula eziJameleko:
a)    UMma. u-Lise Keech;
b)    UNom. Abel Dlamini;
c)    UNom. Thiru Pillay;
d)    UNom. Zola Luxolo Fihlani;
e)    UMma. u-Amanda Lethukuthula Mazibuko;
f)     UMma. uNoluphumzo Leonora Noxaka;
g)    UMma. u-Rene Aloise Kenosi (obuyiselwe esikundleni sakhe);
h)   UNom. Alexander Van der Watt; (obuyiselwe esikhundleni sakhe) kunye no-
i)     Nom. Michael Sass (obuyiselwe esikhundleni sakhe).

10.5 UmKhandlu weSewula Afrika ngezeTjhebiswano leenTjhabatjhaba (i-SACOIR):
a)    UPhrof. Maxi Schoeman (Zefundo);
b)    UPhrof. Anthoni Van Nieuwkerk (zeFundo);
c)    UDorh. Siphamandla Zondi (zeFundo);
d)    UPhrof. Shamil Jeppie (zeFundo);
e)    UPhrof. Sekgothe Mokgoatsana (zeFundo);
f)     UMma. u-Chichi Maponya (zamaBhizinisi);
g)    UMma. uDanisa Baloyi (zamaBhizinisi);
h)   UDorh. Thandi Cynthia Ndlovu (zamaBhizinisi);
i)     UMma. uNonhlanhla Mjoli-Mncube (zamaBhizinisi);
j)      UNom. Billy Masetlha (zamaBhizinisi);
k)    UNom. Dennis George (zabaSebenzi);
l)     UNom. Joel Mfingwana (zabaSebenzi);
m)  UDorh. Somadoda Fikeni (Ihlangano yomphakathi);
n)   UJenerali Moyo Mudau (Ihlangano yomphakathi);
o)    UNom. Aziz Pahad (Ihlangano yomphakathi);
p)    UNom. Tshepo Mashiane (Ihlangano yomphakathi);
q)    UMzenda Griffiths Mandlenkosi Memela (Ihlangano yomphakathi);
r)     UNom. Jimmy Gotyana (Ihlangano yomphakathi); kunye no-
s)   Nom. Kenny Morolong (Ihlangano yomphakathi).

10.6 IKomitjhini yemiSebenzi yeButho lezokuVikela:
a)    UMma. uSebina Hlapolosa;
b)    UPhrof. Malekgapuru William Makgoba; kunye no-
c)    Nom. Joseph Maselele Jongile.

10.7 UNom. Kevin Wakeford esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weHlangano yeenKhali yeSewula Afrika (-i-Armscor).

10.8 UPhrofesa Ntomb’fikile Mazibuko esikhundleni sokuba ngusiHlalo wesiGungu somKhandlu waMandla wokuLawula amaBubulo wangeQadi weVikeleko.

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Mma. Phumla Williams (UMjaphethe womKhululumeli weKhabinethi)
INomboro kaFunjathwako:  083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore