Sitatimende semhlangano WeKhabhinethi wamhlaka 22 Imphala 2014

1. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

1.1. IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweluhlaka lweNchubomgomo Yavelonkhe Yekutfutfwa Kwebafundzi kute ummango uphawule ngalo kuNcwadzisimemetelo Yahulumende tinsuku leti-21.
Lenchubomgomo yenta ncono kufinyelela emfundvweni lesezingeni ngekutsi inikete tekutfutsa tebafundzi letiphephile, letinesitfunti, letisebenta kahle, letihlanganisile naletisimeme, ikakhulukati emimangweni yasemakhaya lapho tinsayeya tetekutfutsa titsikameta khona kufinyeleleka emfundvweni.

Lenchubomgomo ibukana netinsayeya kanye nekuhleleka kabusha kwekusebenta lokunemtselela ezingeni letekutfutfwa kwemmango. Iphindze inike luhlelo loluhlanganisile kanye nekuphatsa lokusezingeni lokufanako yonkhe indzawo.

Kwetfulwa kwalenchubomgomo kutakwenta kutsi kube nesimo setekutfutsa lesiphephile nalesivikelekile kubafundzi ngenca yekusebentisana nekubambisana netiphatsimandla leticinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo.

1.2. IKhabhinethi ivume Umyalelo Wentfutfuko Lophocelekile, Tinsuku Tekucecesha Letiphocelekile kanye Nebuncane Bemigomo Yekungena kutsi kuye ezingeni Letinhlelo Tekuphatsa Letisetulu njengobe kuyalela Sigaba 3(2) seMtsetfo Wetemisebenti Yahulumende, 1994.

Loku kukhutsata kutfutfukiswa kwemakhono kute kutewusabelwa enhlosweni yeLuhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa (i-NDP) yekwakha umbuso lokhonako nalotfutfukako kute kube nekwetfulwa kwetinsita lokwentiwe ncono.
                                                                    
Lomyalelo uyindlelalisu yesikhatsi lesidze yekutfutfukiswa kwemakhono letawukhutsata tisebenti letisezingeni lokuyintfo lebaluleke kakhulu ekhonweni lahulumende lekwetfula latfunywe kona.
                                                                    
Onkhe ematiko emiSebentini yaHulumende kutawudzingeka kutsi emukele indlela lengagucugucuki yekukhutsata kutfutfukiswa kwemakhono lefanele nalephocelelwe eLuhlelweni Lwekuphatsa Lolusetulu.

1.3. IKhabhinethi ivume Litiko Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende kutsi letfule luhlaka Lwemculu Wekucocisana lomayelana Nemigomo kanye Netekucaphela Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende lokuluhlaka lolwetfulwe eKomitini yePhalamende lebukene Netemisebenti yaHulumende kanye nekuHlela Nekulinganisa Nekubeka Liso nekuHlola.

Lomculu uphakamisa imigomo lesisekelo kanye nendlela Yetekucaphela Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende (i-M&E) lokuhloswe ngayo kutfutfuka lokuchubekako ekusebenteni kwahulumende kanye nekutiphendvulela lokwandzile. Inhloso yawo lenkhulu kwakha kuvumelana etinhlosweni te-M&E, nekutsi ingetfulwa kanjani.

Loku kufaka sandla ekwetfulweni kwe- NDP ngekuhambisana nekwakha umbuso lonelikhono nalotfutfukako kanye nasekukhutsateni bahlali labakhutsele kanye nebuholi. Kukhona kwe-M&E kuyincenye yekukhona kwekuphatsa lokubalulekile lokudzingekako embusweni lonelikhono nalotfutfukako.

1.4. IKhabhinethi ivume simo seNingizimu Afrika sekucocisana engcungcutseleni yeKulondvolota Kutfutfwa Kweluhlobolunye Lwetilwane Tasendle (i-CMS COP11) letawube ibanjelwe eQuinto, Ecuador, kusukela mhlaka- 4 kuya kumhlaka- 9 Lweti 2014.
Kubamba lichaza kweNingizimu Afrika ngalokukhutsele ekubukaneni netinsayeya tekugucugucuka kwesimo selitulu nekulondvolotwa kwemvelo kanye neluhlobo lunye loluhambisana nako kweyeme etukwemgomo wekutfutfuka lokusimeme, kantsi futsi kuhambisana nemigomo yeSigaba 24 Semculu Wemalungelo.

1.5. IKhabhinethi ivume kutfunywa kwekucocisana lokutakuba sisekelo sekubandzakanyeka kweNingizimu Afrika esigabeni se-20 seNkhomfa Yemave ku-UNFCCC (i-COP 20), kanye neNkhomfa Yemave yelishumi letsatfwa njengemhlangano weMave ku-Kyoto Protocol (i-CMP 10), kusukela mhlaka- 1 kuya kumhlaka- 12 Ingongoni 2014, eLima Peru.
                                                                    
Simo seNingizimu Afrika sihambisana nenshisekelo yavelonkhe, kanye nemtselela weNingizimu Afrika wekuchubeka nekutibandzakanya etingcocweni tekugucugucuka kwesimo selitulu letiphawulwe ku-NDP.

1.6. IKhabhinethi ivume setfulo seSivumelwano saseKapa sanga-2012 ekwetfulweni kwemigomo ye-Torremolinos Protocol yanga-1993 lemayelana neNgcungcutsela Yemave Emhlaba Yekuphepha Yemikhumbi Yekudoba, 1977 kutsi sivunywe yiPhalamende.
                                                                    
INgcungcutsela ye-Torremolinos kanye ne-Protocol yanga-1993 ibeka emazinga ekuphepha, lafana netintfo tekusindzisa imphilo, umsakato wekuchumana, kuvikela umlilo, imishini kanye nekufakwa kwetintfo tagezi, kanye nemigomo letsite yemikhumbi yekudoba elwandle lengemamitha lange-24 nangetulu.
                                                                    
Loluhlelo lwemave emhlaba lolubophako kutekuphepha lutawufaka sandla ekwenteni ncono emazinga etekuphepha kute kuncishiswe linani lekufa elwandle lokulinganiselwa eti-24 000 njalo ngemnyaka emhlabeni wonkhe. Imikhumbi yekudoba yaseNingizimu Afrika kutawudzingeka kutsi ihambisane naloko lokubekwe esivumelwaneni uma isemantini eMbuso loyincenye yesivumelwano sanga-1993 se-Torremolinos.

Loku kuhambisana netinhloso temkhankhaso lobitwa i-Operation Phakisa wekutfutfukisa luhlaka lolumayelana nekuphatfwa kwendzawo yaselwandle yaseNingizimu Afrika, kwentiwe ncono kuvikelwa kwetilwandle taseNingizimu Afrika, ikakhulukati eludzabeni lwetinhlelo tetemvelo letibonakala tisengotini, kanye nekubukana neligebe lemakhono, phakatsi kwalokunye.
1.7. IKhabhinethi ivume kutsi iNingizimu Afrika yenta Sivumelwano Nemave Emhlaba mayelana Nemazinga Ekucecesha, Kucinisekisa kanye Nekubeka liso Bantfu Labasebentisa Imikhumbi Yekudoba, 1995 (i-STCW-F).
                                                                    
Lona ngumtamo wekucala wekusungula emazinga ekucecesha laphocelekile emave emhlaba kulabo labahamba ngemikhumbi yekudoba lengemamitha lange-24 budze nobe ngetulu. Loku kutakwenta ncono kuphepha kwemphilo kanye nemphahla elwandle, kuphindze kuvimbele kungcoliseka kwendzawo yasemantini lokwentiwa yimboni yekudoba.
Ngaphambilini, tikhatsi leteluliwe tetinhlelo taselwandle betibonakala njengendlela yekutfola lwati kanye nemakhono lafanele. Loluhlelo lwekuceceshwa ube usemsebentini alumange luphume nemiphumela lesezingeni lekutfolwa kwemakhono kubantfu labasebenta kulomkhakha.

Loluhlelo lolusha lwakhelwe etukwenhlanganisela yekuceceshelwa lwati lencishisiwe ngekutsi kunikwe imfundvo leyentiwe ncono nalehleleke kakhulu letawukhutsata kutfolwa kwelwati. Loku kutakwenta kutsi badobi bakwati kuba nenchubekelembili ekuhambeni kwesikhatsi kusukela emikhunjini yekudoba lemincane kuya kulemikhulu lokutawugcina ngemikhumbi yekuhwebelana emaveni emhlaba.

1.8. IKhabhinethi ivume sikhumbuto sanga-2015 sekwakhiwa kwemali leyinsimbi lokwentiwa yinkampani i-South African Mint Company, lesitawushicilelwa Encwadzinisimemetelo Yahulumende.
a) Luchungechunge lweluhlavumali LwePhrothiya: “Impilo yeLichawe: NR Mandela”
b) Luchungechunge lweluhlavumali Yemvelo: “Batingeli Basebusuku – The Black Backed Jackal”
c) Luchungechunge lweluhlavumali Loluligolide lwa-R1: “South African Reptiles – The Nile crocodile”
d) Luchungechunge lweluhlavumali Loluligolide lwa-R2: “UNESCO Project: Man and Biosphere”
e) Luchungechunge lweluhlavumali Lwemchele ne-Tickey LetiyiSiliva: “Titimela taseNingizimu Afrika”; kanye ne
f) Luchungechunge lweluhlavumali Lwe- Sterling Silver: “Marine Protected Areas of South Africa”

1.9. IKhabhinethi yatiswe Ngekuhlelwa kabusha Kwetigodzi taboMantji kanye neTindzawo Tinkhundla neTihlalo Tenkhantolo Lenkhulu yaseNingizimu Afrika Letinemandla kuto.
Lomklamo wekuhlelwa kabusha kwetinkantolo ulungisa kungalingani kanye nekungabi nebulungiswa. Usungula luhlelo lolutakuba ngumhlahlandlela kuwo onkhe ematiko latsintsekako, tikhungo tetemtsetfo kanye netikhungo tetebulungiswa kute tihambisane nemsebenti wato ngalokufanele.
Ngaphambilini imimango lebeyincishwe ematfuba lebeyihlala etindzaweni lebetitabelo ngaphambilini, tindzawo letitibusako kanye netindzawo tasemakhaya nyalo setitawuzuza kulomphumela weluhlelo lekuhlelwa kabusha. Setitawukwati kufinyelela etinkantolo ngemanani lancishisiwe.

Kute kufinyelelwe kutebulungiswa, kudzingeka kutsi kuhlelwe kabusha tindzawo letaklanywa lubandlululo tinkantolo letinemandla kuto, kufaka ekhatsi kwakheka kanye nekuhleleka kwato. Loluhlelo lwekuhlela kabusha lucinisekisa kutsi kunekusatjalaliswa lokulinganako kwetinkantolo kulelive, lukhutsata kufinyeleleka etinkantolo, lokulilungelo lweluntfu lolusisekelo loluvikelwe eSigabeni 34 seMculu wemaLungelo kuMtsetfosisekelo.

2. Imitsetfosivivinyo

2.1. IKhabhinethi ivume kwetfulwa kweSichibiyelo seMtsetfosivivinyo Wesondlo, 2014 ePhalamende.

Lomtsetfosivivinyo wenta sichibiyelo seMtsetfo Wesondlo, 1998 (uMtsetfo 99 wanga-1998) kute kwentiwe ncono luhlelo lwesondlo kuphindze kukhutsatwe kufinyelela kutebulungiswa kubomake nakubantfwana.

Lesichibiyelo sinciphisa tinsayeya, kutemtsetfo nakutekuphatsa, labahlangabetana nato labo labemukela sondlo, linyenti labo lokubomake nebantfwana.

Loku kuchumanisa ngco nemigomo lecondzile ye-NDP engucukweni yemnotfo kanye nasekuvikeleni kutenhlalo.

Letinye tidzingo teSichibiyelo teMtsetfosivivinyo tifaka ekhatsi: kuvimbela labangakhokhi sondlo kutsi bachubeke nekunikwa tikweleti babe bakweleta imali yesondlo, kubeka sibopho kubaniyo betinkampani tabomakhalekhikhini kutsi banike tinkantolo imininingwane yekuchumana nalabo lababitelwe enkantolo kanye nalabangakhokhi imali yesondlo uma inkantolo yenetisekile kutsi kwentiwe konkhe lokusemandleni kutfola lapho bakhona kodvwa kwangabi nemphumela lemihle, kanye nekwenta kutsi umuntfu lonikwe umyalo wekukhokha imali yesondlo, kutsi akhokhe imali yesondlo lasemuva ngayo.

2.2. IKhabhinethi ivume setfulo seMtsetfosivivinyo Wekuvunywa Ngalokumtsetfweni Kwemklamo Wekwakha kutsi uchubeke eNingizimu Afrika kanye neMemorandamu lemayelana Netincenye taloMtsetfosivivinyo ePhalamende.

Kusungulwa kweMtsetfosivivinyo Wekuvunywa Ngalokusemtsetfweni Kwemklamo Wekwakha kutsi uchubeke eNingizimu Afrika, 2014 kutawufaka sandla ekwakhiweni kwemkhakha wekwakha lonemandla nalonekucamba lokusha lotakuba nemtselela lomuhle ekwakhiweni kwemisebenti ube ufaka sandla etinhlelweni taHulumende tesakhiwonchanti.

Inzuzo letawutfolaka itawusukela elucwaningweni kuya ekucambeni lokusha, imisebenti yekukhicita leyandzile, kwakhiwa kwemisebenti kanye nekuncishiswa kwebuphuya.

2.3. IKhabhinethi ivume kwetfulwa kweluhlaka lweMtsetfosivivinyo Losichibiyelo Semsebenti Wekuphenywa Kwemabhuku ePhalamende.

Lesichibiyelo seMtsetfosivivinyo siphakamisa tichibiyelo teMtsetfo Wemsebenti Wekuphenywa Kwemabhuku, 2005, kute kutewulawulwa labagacele umsebenti wekuba baphenyimabhuku kanye nekulungisa lokucondziswe eMtsetfweni Wetinkampani, 1973 kute kwentiwe kuhambisane uMtsetfo Wemsebenti Wekuphenywa Kwemabhuku kanye neMtsetfo Wetinkampani 2008 (Umtsetfonombolo 71 wanga-2008).

Inhloso yalesichibiyelo kusondzeta labanenshisekelo yekuba baphenyimabhuku (labasafundzela kuba baphenyimabhuku), ngembi kwekubhalisa, ngephansi kweMtsetfo Wemsebenti Wekuphenywa Kwemabhuku, 2005 kute batewulawulwa yiBhodi Letimele Lelawula Baphenyimabhuku, ngendlela lefanako naleyo lekulawulwa ngayo baphenyimabhuku lababhalisile, kanye nekwenta tichibiyelo letibalulekile letidzingwa nguMtsetfo Wetinkampani 2008. Loku kutawuphindze kuvikele sive emsebentini lowentiwa ngulosafundzela kuba ngumphenyimabhuku.

2.4. IKhabhinethi ivume kwetfulwa Kwekupheliswa Kwemitsetfo Yemvikeli kanye neSichibiyelo seMtsetfosivivinyo, 2014 ePhalamende.
Loku kuhlose kuphelisa kanye nekuchibiyela imitsetfo letsite yekuvikela lebonakala seyindlulelwe sikhatsi nalengasasebenti njengobe ikhonjwe yiKhomishini Yekuhlelwa Kabusha kweMtsetfo waseNingizimu Afrika.

Ikhomishini yayalelwa kutsi yente luphenyo lwayo yonkhe imitsetfo leshayiwe yaseNingizimu Afrika kute yeluleke mayelana nekupheliswa kwetimiso lesetindlulelwe sikhatsi, letingadzingeki nobe letingekho emtsetfweni. Lomtsetfosivivinyo uhlose kufezekisa lomsebenti ngephansi kwesimo semvikeli.

Lomtsetfosivivinyo uphakamisa kupheliswa kwemitsetfo yemvikeli le-16 lesendlulelwe sikhatsi uphindze uphakamise kuchitjiyelwa kweMtsetfo munye, longahambisani neSigaba 9 seMtsetfosisekelo (umushwana wekulingana). Loku kutakwenta kutsi imitsetfo yekuvikela ihambisane nekutiphatsa kwanyalo ngekwemtsetfosisekelo ngekususa timiso letibandlululako encwadzini yetemtsemtfo.

3. Kuphunyeleliswa Kwetinhlelo taHulumende Letibalulekile

3.1 IKhabhinethi ihlanganyela nebahlali baseNingizimu Afrika ekugubheni Lusuku Lwenkhululeko Yebetindzaba mhlaka- 19 Imphala 2014 ngesikhatsi Mengameli Jacob Zuma emukela bomakadzebona betintsatseli kanye nebahleli njengencenye yekugubha iminyaka le-20 yenkhululeko yebetindzaba eNingizimu Afrika. Lusuku Lwenkhululeko Yebetindzaba lungumgubho wenkhululeko yekukhuluma kanye nenkhululeko yebetindzaba lecinisekiswe kumtsetfosisekelo wetfu.
3.2  Mengameli Zuma, ahambisana nemalunga eKhabhinethi, Ndvunankhulu waKwaZulu-Natal kanye Nebaphatsiswa Bematiko Betifundza bachube Imbizo yaMegameli lebe yimphumelelo kuMasipala waseMsunduzi kanye nawaseMgungundlovu mhlaka- 30 Inyoni 2014.
Njengencenye yekuchumana lokuchubekako nalokucondzile nemimango yaseNingizimu Afrika, Mengameli Jacob Zuma utawuchuba Umkhankhaso waMengameli iSiyahlola eGiyani, eLimpopo, mhlaka- 31 Imphala 2014.
3.3 IKhabhinethi yemukela umbiko wenchubekelembili ekwetfulweni Kweluhlaka Lwesivumelwano Semkhakha Wetetimayini Losimeme lowetfulwe Enkhundleni Yekucocisana Yavelonkhe Yemkhakha Wetetimayini lebeyibanjwe kamuva nje.

Lenkhundla ikhombisa kutinikela ngalokuphelele kwabo bonkhe labatsintsekako kulikusasa letimayini eNingizimu Afrika, kanye nasekwakhiweni nasekugcinweni kwesimo lesilinganako emkhatsini kwetidzingo temnotfonhlalo kanye netinjongo tekusisa.

IKhabhinethi yemukela kutibophelela futsi kwalabatsintsekako eLuhlakeni Lwesivumelwano Semboni Yetetimayini Lesimeme kanye nasekutfoleni tisombululo tesikhatsi lesidze kutinsayeya letibukene nalemboni.

3.4 IKhabhinethi yemukela simemetelo saMengameli Jacob Zuma mayelana nenchubekelembili leyentiwe ngemkhankhaso i-Operation Phakisa wekuvula likhono letemnotfo letilwandle taseNingizimu Afrika ngendlela lesimeme.

Luhlelo lwekwetfula lwaMengameli Jacob Zuma lusisondzeta edvute nekufezekiswa kwenzuzo yemnotfo waselwandle, lokungafaka sandla ngetigidzigidzi leti-R177 kuSamba Semkhicito Wasekhaya kuphindze kwakhe imisebenti lengetulu nje kwesigidzi sinye.
Umklamo wesibili we-Operation Phakisa ucale mhlaka- 13 Imphala 2014 kantsi utawugcila kumitfolamphilo lesebenta kahle eluhlelweni lwetfu lwetemphilo. Emagatja emsebenti esikhatsini lesimasontfo lasitfupha atawubheka lomkhakha aphindze atfutfukise tinhlelo tekwetfula letitakwatiswa ummango uma setiphotfuliwe.

3.5  IKhabhinethi yemukele Sitatimende Senchubomgomo Yemcombelelo Wethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS), lesiniketa sifinyeto seluhlaka lwenchitfo lokulungiswa ngalo umcombelelo wavelonkhe kanye nawetifundza.

IKhabhinethi yemukela tindlela letimenyetelwe ku-MTBPS tekulawula kusetjentiswa kwemali eMsebentini waHulumende.
IKhabhinethi iyaphindza icinisekisa bahlali baseNingizimu Afrika kutsi nanome simo setemnotfo simatima hulumende utawuchubeka nekuchasa ngetimali tinhlelo tetenhlalo, kusisa kusakhiwonchanti kanye netikhutsati tekwesekela timboni letibalulekile.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

4.1. IKhabhinethi yemukela tindlela letibekwe Litiko Letemandla tekwenta ncono kutfolakala kwemandla alelive, kuhlangabetana netidzingo tetemnotfo kanye nekwakha imisebenti ledzingekako. Kusayinwa kwetivumelwano tebudlelwano emkhatsini wabohulumende mayelana nenozi kusinyatselo lesifanele sekutfola emandla agezi ladzingwa ngulelive.

Letivumelwano letisayinwe tangeta eluchungechungeni lwekuphakelwa ngenozi lelive lelingakhetsa kulo ekutsengweni kweluhlelo lwenozi kantsi kuphindze kubeke lomunye umgamu walelive ekubekeni embili kutfolakala kwagezi.

Lendlelanchubo isondzeta lelive edvute nekuzuza kulesikhungo semandla enozi lakhona eKoeberg kutsi ibe yimboni yenozi lephelele, naletimele lokulindzeleke kutsi ifake sandla ngemandla agezi lange-96 GW kulawo eluhlelochumano lwavelonkhe.

I-NDP lubophelela lelive kuhlola letinye tindlela temandla kute kutfolakale lomunye umetfuli wemandla agezi esikhatsini lesitako. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi inhlanganisela yemandla agezi waseNingizimu Afrika  lefaka ekhatsi emalahle, emandla elilanga, umoya, emanti, igesi kanye nemandla enozi  kutawucinisekisa umtfombo wemandla lotsembekile lotawuhlangabetana netidzingo talelive letikhulako, kuvumele kulinganiswa emkhatsini kwemitfombo yemandla kuphindze kusisite kutsi sihlangabetane nemigomo yetfu yekunciphisa sikhutsa.

4.2. IKhabhinethi yemukela iphindze ihalalisele onkhe emacembu ngekuvula futsi iPhalamende yaseLesotho ngemphumelelo evikini lelengcile ngekuhambisana Nesivumelwano Sekuchuba Kutibopha kwaseMaseru lobekuchutjwa Lisekela laMengameli Cyril Ramaphosa.

4.3. IKhabhinethi iyaphindza ibeka kutsi iNingizimu Afrika ibeke tindlela letifanele tekuvimbela i-Ebola ekusabalaleni kulelive.
Kubhekwa kwawo onkhe emachweba ekungena kucinisiwe kute kubonakale ligciwane lefiva lelophisako, ikakhulukati i-Ebola. Hulumende uphindze wasungula litsimba lavelonkhe lelitawubukana nesimo nakwenteka kuba nekubhedvuka kwalesifo kantsi netibhedlela leti-11 time ngemumo njengetikhungo tekwelapha i-Ebola.
IKhabhinethi yesekela imitamo Yenhlangano Yetemphilo Emhlabeni ngekusungula tikhungo te-Ebola kanye nekucinisa likhono lekuhlola elabhorethri, kuhlola ngekutsintsa, kwatiswa kwemmango, kungcwaba lokuphephile kanye nekunakekela kutemphilo lokungasiko kwe-Ebola eNshonalanga Afrika.

IKhabhinethi iphindza icela bantfu kanye nabetemabhizinisi emhlabeni wonkhe kutsi bafake sandla eSikhwameni Lesisita ku-Ebola lesasungulelwa kusita emave aseNshonalanga Afrika latsintsekile ekulweni kwawo nalesifo lesingumashayabhuce.

4.4. IKhabhinethi yemukela kuboshwa kwebantfu labasitfupha labeyanyaniswa nekwebiwa kwemakhebuli lokuholele enkingeni yekuswelakala kwemanti etincenyeni taseGauteng. Labantfu bebayincenye yelicembu lemshoshaphansi lelihlakatwe ngemaphoyisa ngekubabopha. IKhabhinethi ivete umbono wekutsi kwebiwa kwemakhebuli kanye netento letihambasana nako  tivalo temigodzi, bololiwe labavundla emabhulohweni, tinsika tagezi, emafenisi, njll kuyefana ncamashi nekucekelwa phansi kweluhlelo lwalelive lwesakhiwonchanti. Hulumende utawucinisekisa kutsi tigilamkhuba letibekwa emacala ekweba natitfolakala nemakhebuli lebiwe titfola tigwebo letinkhulu letiniketwa ngalokusemtsetfweni. Hulumende ubambekile ngaloludzaba kantsi futsi ngete angabata kutsatsa sinyatselo lesifanele ekulweni nalesihlava.

4.5 Kuhwebelana Nekusisa eNingizimu Afrika (i-TISA), incenye yeLitiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti), evikini lelengcile itfole umklomelo weNkhomfa Yamhlabuhlangene yeKuhwebelana Nekutfutfukisa Inkhundla Yekusisa Emhlabeni eGeneva yekukhutsatwa kwekusisa lokusimeme. Lomklomelo bewuwemsebenti lowentiwe yi-TISA ekwesekeleni kusungulwa kwesikhungo se-Unilever sase-Indonesia Ethekwini, lowavulwa yiNdvuna Yetekuhwebelana Netetimboni ngesikhatsi iNingizimu Afrika ibambe iNgcungcutsela Yekugucugucuka Kwesimo Selitulu (i-COP 17).

4.6 IKhabhinethi yetfulelwe takamuva mayelana nekuwa kwesakhiwo eNigeria. Kutawukhishwa lesinye sitatimende ngemuva kwekubikwa kwaletindzaba.

5. Imikhosi letako

5.1. Mengameli Jacob Zuma utakwetfula inkhulumo yekuvula ngephansi kwengcikitsi letsi “Umhlaba Njengemakethe Lenkhulu Letfutfukako”, kuNkhomfa i-innovaBRICS & Beyond letakube ise-London mhlaka- 27 Imphala 2014. 

Lenkhomfa ihlanganisa baholi babohulumende kanye nabetemabhizinisi labasebenta nobe labanenshisekelo etimakethe letitfutfukako, kute kuhlolwe kuphindze kucociswane ngematfuba ekusisa kanye netinsayeya letikhona kuletimakethe.

IKhabhinethi yemukela iNkhomfa i-innovaBRICS & Beyond njengelitfuba lekwetfula iNingizimu Afrika njengendzawo yekusisa kubetemabhizinisi baseUnited-Kingdom kanye nakuletinye timakethe letitfutfukako. 

5.2    Mengameli Zuma utawemukela Mengameli waseBurundi Pierre Nkurunziza mhlaka- 4 Lweti eKapa. Lokuvakasha kutawucinisa budlelwano betfu lobucinile lobukhona emkhatsini kwetfu neBurundi kuphindze kuchubekisele embili kuhwebelana kulelivekati. 

5.3 Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwemangcoliso, ngekubambisana neMkhandlu wetiNdvuna Tetemanti tase-Afrika (i-AMCOW), Ikhomishini Lecwaninga Ngemanti eNingizimu Afrika, i-SADC kanye Nabomake Elubanjiswaneni Lwemanti, batawubamba iNkhomfa Yetebulili, Emanti Nentfutfuko eMonti kusukela mhlaka- 3 kuya kumhlaka- 7 Lweti 2014 ngephansi kwengcikitsi letsi: “Tebulili, Emanti Nentfutfuko – kuchumana lokungakasetjentiswa”.

Luhlelo lwenkhomfa lutakwentiwa nguMkhandlu we-AMCOW Wenchubomgomo Nendlelasu Yekucondzisa Tebulili Emkhakheni Wetemanti e-Afrika, lolunetinjongo letisikhombisa letigcile kunchubomgomo, kusebentisana nekubeka liso kanye nekuhlola, kute kuhlangatjetanwe nato tonkhe tinjongo tekulingana ngekwebulili kunchubomgomo yetemanti.

5.4 IKhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi lokuhle njengobe batilungiselela luhlolo lwabo lwekuphela kwemnyaka. Loluhlolo luyinkhomba lekahle yekungenelela kwetfu kutemfundvo lokunjengeLuhlolo Lwavelonkhe Lwemnyaka (i-ANA) kanye Nesitatimende Senchubomgomo Yekharikhulamu Neluhlolo (i-CAPS).

IKhabhinethi yemukela sicinisekiso sa-Umalusi sekutsi lelive likulungele kuchuba luhlolo lweSitifiketi Savelonkhe Samatikuletjeni emkhatsini kwamhlaka- 27 Imphala kuya kumhlaka- 28 Lweti 2014.

Bonkhe batali, balondvoloti bebantfwana kanye nemimango bagcugcutelwa kutsi basekele bafundzi njengobe batilungiselela luhlolo lwabo.
IKhabhinethi iphindze ifisele bafundzi bamatikuletjeni banga-2014 kubhala lokuhle kuloluhlolo lwabo lolutako. IKhabhinethi iphindze icele batali nebalondvoloti bebantfwana kutsi basekele Lukhetfo Lwemitimba Lengamele Tikolwa lwanga-2015 kusukela mhlaka- 6 kuya kumhlaka- 28 Indlovulenkhulu ngekutsi bangenele lukhetfo nobe ngekutsi bavote.

5.5 IKhabhinethi ibita bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele Inyanga Yekwatisa Ngemalungelo Alabaphila Nekukhubateka Kuvelonkhe phakatsi kwamhlaka- 3 Lweti namhlaka- 3 Ingongoni 2014 ngephansi kwengcikitsi letsi: “Kugubha iminyaka le-20 yemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka eNtsandvweni yetfu yelinyenti”.

Kusukela nga-1994 sitsetse tinyatselo letibalulekile ekuchubekiseleni embili emalungelo kanye nelizinga lemphilo yebantfu labaphila nekukhubateka ngekushaya imitsetfo, ngetinchubomgomo kanye nangekungenelela kutenhlalo. Ngekuya Kwelubuyeketo Lweminyaka Lengemashumi lamabili 1994 – 2014, kusungulwe liHhovisi Lesimo Sebantfu Labaphila Nekukhubateka, kwavunywa Indlelalisu Yavelonkhe Yalabaphila Nekukhubateka, nekunakekela kutemphilo kwamahhala, lusito kutenhlalo kanye nemfundvo lehlanganisako lenikwa bantfu labaphila nekukhubateka.

I-NDP isibophelela njengesive kutsi sente lokunyenti kute senyuse kufinyeleleka kutinsita, ikakhulukati emfundvweni lelinganako nasekunikeni imisebenti kubantfu labaphila nekukhubateka.
5.6 Ngemoya Wenyanga Yetekutfutsa, iKhabhinethi icela bonkhe basebentisi bemgwaco kutsi banake kakhulu emigwacweni yetfu ngekulandzela litubane lemgwaco nangekucinisekisa kutsi timoto tikulungele kuba semgwacweni. Hulumende ubita labahamba ngetinyawo kutsi basebentise imigwaco ngekucaphela kanye nekutsi bonkhe basebentisi bemgwaco bahloniphane.

6. Kubekwa etikhundleni

6.1. IKhabhinethi ivume kucashwa kwalabalandzelako kuBhodi Yavelonkhe Yesikhungo Sekucwaninga:
a) Prof. Mala Singh (uyaphindvwa kukhetfwa);
b) Prof. Mamokgethi Phakeng;
c) Prof. Ari Sitas;
d) Adv. Louisa Zondo;
e) Prof Tinyiko Maluleke;
f) Dkt. Vathiswa Papu-Zamxaka;
g) Nks. Gail Campbell
h) Mnu. Mashangu Lubisi
i) Prof. Errol Tyobeka (uyaphindvwa kukhetfwa);
j) Prof. Sunil Maharaj (uyaphindvwa kukhetfwa)
k) Dkt. Peter Clayton (uyaphindvwa kukhetfwa);
l) Prof. Loyiso Nongxa (Sihlalo);
m) Nks. Joanne Yawitch; kanye na
n) Prof. Murray Leibbrandt (uyaphindvwa kukhetfwa).

6.2. IKhabhinethi ivume kucashwa kwalabalandzelako kuBhodi Yeluhlolo Lwekugcina
a) Nks. Elena Mihail Zdravkova;
b) Prof. Christiena Maria van der Bank (uyaphindvwa kukhetfwa);
c) Nks. Shanaaz Tiry (uyaphindvwa kukhetfwa);
d) Nks. Sandra Clelland (uyaphindvwa kukhetfwa); kanye na
e) Mnu. Paul Sibisi (uyaphindvwa kukhetfwa).

6.3. IKhabhinethi ivume kucashwa kweMalunga eLikomiti lelibukene neMkhandlu Wetinkampani
a) Prof. Kasturi Moodaliyar;
b) Adv. Lizelle Dominique Haskins;
c) Mnu. Mmoledi Fairhope Malokane; kanye na
d) Mnu. Peter John Veldhuizen.

6.4. IKhabhinethi ivume kucashwa kwalabalandzelako kuBhodi Yetiphatsimandla Tetindiza eNingizimu Afrika.
a) Mnu. Smunda Mokoena (Sihlalo);
b) Prof. Ntombizozuko Dyani-Mhango;
c) Jenene Lomkhulu Nhlanhla Lucky Job Ngema;
d) Nks. Lizeka Dlephu;
e) Adv. Roshan Dehal (uyaphindvwa kukhetfwa);
f) Nks. Doris Dondur (uyaphindvwa kukhetfwa); kanye na
g) Mnu. Mongezi India.

6.5. IKhabhinethi ivume kucashwa kwalabalandzelako Kuba Ngemalungu Langasiwo Esigungu lesisetulu seBhodi Yesikhwama Savelonkhe Sekuhlomisa.
a) Mnu. R Garach;
b) Mnu. A Raiz;
c) Nks. Z Ntlangula;
d) Nks. N Mosala;
e) Nks. A Makwetla; kanye na
f) Nks. J Williams.

6.6. IKhabhinethi ivume kucashwa kwaMnu. Fundisile Mketeni njengeSikhulu Lesisetulu seNhlangano Yemapaki aseNingizimu Afrika (i-SANParks) ngenkontileka yeminyaka lesihlanu (5).

6.7. IKhabhinethi yelule inkontileka yaNks. Thuli Radebe njengeSikhulu Lesisetulu seSikhungo Sekucamba Semisebenti Yahulumende (i-CPSI) leminye iminyaka lemitsatfu (3).

6.8. IKhabhinethi ivume kucashwa kwaNks. Lakela Kaunda njengeSikhulu Lesisetulu Semisebenti eHhovisi lebuMengameli.

Imibuto ingabhekiswa ku: Mnu. Donald Liphoko
Makhalekhikhini: 082 901 0766.

Share this page

Similar categories to explore