IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi Wamhlana ama-22 KuSewula 2014

1. IinQunto EziQakathekileko zeKhabinethi 

1.1 IKhabinethi ivumele bona ungathunyelwa emphakathini umTlamo womThethokambiso wezokuThuthwa kwabaFundi eliZweniloke kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo eGazedeni yomBuso, isikhathi esimalanga ama-21.                                                             

Umthethokambiso lo wenza ubulula nobungcono bokutholakala kwefundo ngokwenza ukuthi kube nezinto zokuthutha abafundi eziphephileko, nezazisako, neziwenza kuhle umsebenzazo, nezilungelelweko kunye nezibambelelako, khulu khulu eendaweni zemakhaya la ukudingeka kwezinto zokukhamba kuba siqabo esiliya abafundi ukuthi bangakghoni ukuyokufika eenkolweni bayokufunda.

Umthethokambiso lo ulungisa umraro webanga abafundi ekufuze balikhambe nabaya nanyana babuya esikolweni, ubuye uhlele ngobutjha imisebenzi eqaphazela ikhwalithi yezinto zokuthutha umphakathi. Ubuye godu uveze nekambiso elungelelweko nesebenza ngokufana ekuhleleni nekulawuleni imisebenzi. 

Ukuphunyeleliswa nokusetjenziswa komthethokambiso lo kuzakuvula amathuba amahle naphephileko wezinto zokuthutha abafundi ngokusebenzisana neemphathimandla zomthetho.

1.2 IKhabinethi ivumele iKombandlela ngokuThuthukisa okuKatelelekileko, amaLanga wokuThwasiswa asiBopho, kunye nobuNcani beemFuneko zokuNgena emSebenzini wokuPhatha eZingeni eliPhakemeko njengoba kusitjho iNdinyana 3(2) yomThetho wemiSebenzi yomBuso womNyaka we-1994.                                                                          

Lokhu-ke kukhuthazela ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa, kobanyana kuzokuzaliseka umnqopho womTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) wokwakha umbuso onekghono lokuthuthukisa kobanyana kuzokuphakama izinga lezenzelwa ezethulwa mbuso.

Ikombandlela le iliqhinga lesikhathi eside lokuthuthukisa amakghonofundwa azakuphakamisa ikhwalithi yemithombo yamandla wabantu, yona eqakatheke khulu ekghonweni lombuso lokuphumelelisa lokho ekufuze ukwenzele abantu.

Yoke imiNyango yomBuso kuzakufuneka bona ithathe indlela efanako yokukhuthaza nokuphakamisa ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa asibopho eZingeni labaPhathi abaPhezulu.   

1.3 IKhabinethi ivumele umNyango wokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga kobanyana wethule umtlamo womTlolo wokuKhulumisana ngekambisolawulo yokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga nangeNdlela yokuSebenzisana  neKomidi yabaSebenzi bakaRhulumende nezokuPhatha neyokuHlela nokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga.

Umtlolo lo uphakamisa ikambisolawulo kunye nendlela yokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga (i-M&E)  enqophe ukuhlala ngaso soke isikhathi yenza ubungcono emsebenzini owenziwa ngurhulumende kunye nekuphakamiseni izinga lokuziphendulela. Umnqoho wayo omkhulu kukwakha ukuvumelana ngeminqopho ye-M&E nangendlela ekufuze iphunyeleliswe ngayo. 

Lokhu-ke kulekelela ekuphumeleliseni i-NDP malungana nokwakha umbuso onamandla nonekghono lokuthuthukisa, nelokukhuthaza izakhamuzi ezinelitho ezilenzako eendabeni zelizwe lekhabo, kunye nekwakheni abarholi abanamandla nekghono lokudosa phambili. Ikghono nelimuko le-M&E yingcenye yelwazi nelimuko lokuphatha elifuneka embusweni onekghono nokwazi ukuthuthukisa ilizwe.     

1.4 IKhabinethi ivumele imibono yeSewula Afrika ngemikhulumiswana yokuLondwa kweeNyamazana zoMmango eziThuthako (i-CMS COP11), ezakubanjelwa e-Quinto, e-Ecuador, ukusukela mhlana ama-4 ukuyokufika nakali- 9 kuSinyikhaba 2014.                                                                                                          

Ukuba nesandla kweSewula Afrika ekurarululeni imiraro yokutjhuguluka kobujamo bezulu nokulondwa kwemvelo nokhunye okukhambisana nayo kusekelwe yikambisolawulo yetuthuko ebambelelako kunye nebhoduluko elibambelelako, kanti kunjalo nje kukhambisana neemfuneko zesiGaba 24 seVikelomalungelo.

1.5 IKhabinethi ivumele amandla wokukhulumisana azakusebenza njengesisekelo sokukhulumisana kweSewula Afrika nezinye iinqhema eKhonferensini yeenQhema engeyama-20 ku-UNFCCC (i-COP 20), kunye neKhonferensi yeenQhema engeyeTjhumi ezakuba yindlela yokuhlangana kweenQhema esiVumelwaneni se-Kyoto (i-CMP 10), ukusukela mhlana li-1 ukuyokufika nakali-12 kuNobayeni, eLima, ePeru.

Igadango leSewula Afrika lithomana neenrhuluphelo zesitjhaba seSewula Afrika kunye nangemiphumela yokuragela kweSewula Afrika phambili emikhulumiswaneni yamazwe ngamazwe emalungana nokutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu ngokukhambisana ne-NDP.

1.6 IKhabinethi ivumele ukunikelwa kwesiVumelwana seKapa sangomNyaka wee-2012 sokuphunyeleliswa kwemibandela yesiVumelwano se-Torremolinos somnyaka we-1993 esimalungana nesiVumelwano samaZwe ngamaZwe somnyaka we-1977 sokuPhepha kwemiKhumbi eThiya iinHlambi, kobanyana siyokufakazelwa yiPalamende.

IsiVumelwano se-Torremolinos neKambiso yaso yomnyaka we-1993 sibeka amazinga wokuphepha, njengeensetjenziswa zokuhlenga abantu, ukuthintana ngeensetjenziswa ezikhulumako, ukuvinjelwa komlilo, ukufakelwa kwemitjhini negezi, kunye neemfuneko ezithileko zemikhumbi ethiya iinhlambi elwandle elibubude obumamitha ama-24 nangaphezu kwalokho.   

Lelihlelo lezokuphepha elisibopho emazweni ngamazwe lizakusiza ngokuphakamisa izinga lokuphepha, kobanyana kuzokuphunguka iingozi zelwandle ezibulalako, ekulinganiswa ukuthi zibulala abantu abazii-24 000 qobe mnyaka, ephasini zombelele.  Imikhumbi ethiya iinhlambi yalapha eSewula Afrika izakulawulwa mibandela yesivumelwano nayisemanzini weliZwe elililunga lesiVumelwano se-Torremonilos somnyaka we-1993.

 Lokhu-ke kukhambisana neminqopho ye-Operation Phakisa yokwakha umtlamo osemthethweni wokulawula iindawo zelwandle eSewula Afrika, nokuphakamisa izinga lokuvikeleka kwamalwandle weSewula Afrika, khulu khulu eendaweni la ukulinganiseka kwemvelo kusengozini khona, kunye nokurarulula umraro wokutjhiyana ngendima yamakghonofundwa, hlangana nokhunye. 

1.7 IKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukuthi ivumele beyikhambisane nesiVumelwano samaZwe ngamaZwe ngamaZinga wokuThwasisa, wokuTholakala kweenTifikedi nokuBeka iliHlo phezu kweenSebenzi zemiKhumbi eThiya iinHlambi, 1995 (i-STCW-F).

Lo-ke mzamo wokuthoma wokubekela iinqhema zabathiyi beenhlambi bamazwe ngamazwe  amazinga asibopho wemikhumbi ekhamba elwandle emamitha ama-24 nangaphezulu kwalokho ngobude. Lokhu-ke kuzakuphakamisa izinga lokuphepha nelepahla elwandle, kubuye kuvimbele nokusilaphazeka kwebhoduluko lelwandle elisilaphazwa libubulo lokuthiya iinhlambi. 

Esikhathini esidlulileko ukwelulwa kwesikhathi sokusebenza elwandle bekuthathwa njengendlela yokubuthelela ilimuko namakghonofundwa afaneleko. Ihlelo lokufundiselwa umsebenzi umuntu abe selasebenza ngahlanye akhange libe nomphumela omuhle ngamakghonofundwa wabathiyi beenhlambi belwandle.

Ihlelo elitjha lakhiwe ngokuhlanganisa ukuphungulwa kwesikhathi sokufundiswa kwabathiyi ngelemuko nokuphakanyiswa nokuhlelwa ngcono kwehlelo lokufundiswa kwabathiyi ngelwazi eliphakemeko. Lokhu-ke kuzakwenza abathiyi bakghone ukuthuthuka ngokukhamba kwesikhathi, basuke emikhunjaneni baye emikhumbini emikhulu yokuthiya, bagcine sebafike emikhunjini yokuthiya emikhulu yamazwe ngamazwe. 

1.8 IKhabinethi ivumele ukuthi isiGayo seMali eziinHlavu, i-South  African Mint Company imemezele eGazedeni yomBuso iinhlavu zemali esikhumbuzo nanzi ezilandelako zomnyaka wee-2015:                                                                                                                            

  1.  ILandelano leHlamvu ye-Protea: “IPilo kaMakadabona: u-NR Mandela”
  2. ILandelano leHlamvu i-Natura: “abaZingeli beembandana zeBusuku – The Black Backed Jackal
  3. IeLandelano leHlamvu ye-R1 yeRhawuda: “Iinrhurhubi zeSewula Afrika – Ingwenya yomLambo iNayili
  4. ILandelano leHlamvu ye-R2 yeRhawuda: “IPhrojekthi ye-UNESCO: Man and Biosphere
  5. ILandelano lesiHlohlo neTiki zesiliva: “Iintimela zeSewula Afrika”; kunye ne-
  6. Landelano loBudisi beHlamvu yeSiliva: “IiNdawo zeGu leSewula Afrika eziVikelweko”

1.9 IKhabinethi ibikelwe ngokuHlelwa ngobutjha kweenYingi zaboMarhastrada neenDawo eziLawulwa maPhiko neenHlalo zeKhotho eKulu yeSewula Afrika.

Ukuhlelwa ngobutjha kwamakhotho kucima imiphumela yokutjhiyana ngendima neyokungaphathwa ngesandla esilungileko kwabanye abantu.

Kuvula umtlamo wekombandlela ozakulayela yoke iminyango ethintekako lapha, iinjamiso zokukhambisa isandla somthetho, kunye neenjamiso zobulungiswa kobanyana zizokukhambisa imisebenzazo ngefanelo.

Imiphakathi eyayidinywe amathuba phambilini eyakhe eendaweni ezazizizabelo, kunye neendawo zemakhaya, nayo-ke seyizakuzuza ngemiphumela yehlelo lokuhlela ngobutjha.  Ngaphezu kwalokho, lemiphakathi seyizakukghona nokuthola isizo lamakhotho ngeendleko eziphungulweko. 

Ekuvuleleni abantu ithuba lokwenzelwa ubulungiswa, kuyafuneka ukuthi kuhlelwe ngobutjha zoke iindawo ezazibuswa makhotho ngesandla somthetho wombuso wekhethululo negandelelo, kuhlelwe ngobutjha ngitjho nezakheko neejamiso zazo. Ihlelo lokuhlela ngobutjheli liqinisekisa ukuthi amakhotho asatjalaliswa ngokulingana kilo loke ilizweli, ngaleyindlela woke umuntu uzokuba nethuba elingcono lokuthola isizo lamakhotho, njengoba ukuthola isizo lekhotho kulilungelo lobuntu elimumethwe siGaba 34 seVikelamalungelo yomThethosisekelo.

2.  Imithethomlingwa                                           

2.1 IKhabinethi ivumele ukwethulwa kweSikhibelelo somThethomlingwa  weSondlo somnyaka wee-2014, ePalamende. 

UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho weSondlo womnyaka we-1998 ( umThetho 99 we-1998 ) ukulenza ngcono ihlelo lesondlo libe livule namathuba angcono wokwenzelwa kwabantu abasikazi nabantwana ubulungiswa.

Amatjhuguluko la aphungula imiraro, kezomthetho nakezokuphatha, ethwalwa babantu ekufuze bazuze ngesondlo, abande ngabantu abasikazi nabantwana.

Lokhu-ke kuthintana poro neminqopho emikhulu ye-NDP ngamatjhuguluko wezomnotho nokuvikeleka komphakathi.

Ezinye iindinyana zeTjhuguluko zomThethomlingwa lo zimumethe nalokhu okulandelako: ukuvimbela abantu ababalekela isondlo ukuthi bangasavunyelwa ukuthengiselwa ngesikwelede nakube bakweleda imali yesondlo, ukwenza kube sibopho phezu kweenkampani zabofunjathwako ukuthi zinikele amakhotho imininingwana yokuthintana nabantu abamangalelelwe isondlo kunye nalabo abakweleda isondlo, nakube ikhotho ibona ukuthi sekwenziwe yoke imizamo yokuthola abantwabo kodwana abatholakali, nokwenza ukuthi umuntu othweswe icala lesondlo ayibhadele imali yesondlo asalele ngayo emva. 

2.2 IKhabinethi ivumele ukunikelwa   komThethomlingwa weemVumelwano zeSewula Afrika kunye neMemorandamu yemiNqopho yomThethomlingwa ePalamende.

Ukuvulwa kweHlelo leemVumelwano zeSewula Afrika, njengoba kuphakanyiswa ngaphakathi komThethomlingwa weemVumelwano zeSewula Afrika womnyaka wee-2014, kuzakulekelela ekwakhiweni kwekoro yezokwakha ezakuba yihle khulu, ibe negalelo elihle khulu ekuvulweni kwemisebenzi, ukube ngahlanye ifaka isandla emahlelweni womthangalasisekelo kaRhulumende.

Okuzakuzuzwa ngalokhu lirhubhululo, likghono lokusungula izinto, kukwanda kwemisebenzi yokukhanda ipahla, kuvulwa kwemisebenzi, kunye nokuphungulwa komtlhago wobuchaka, hlangana nokhunye. 

2.3 IKhabinethi ivumele ukufakwa kwetlhatlha lokuKhibelela umSebenzi weBizelo wokuHlolwa kweeNcwadi (uku-Oditha), ePalamende.

UmThethomlingwa lo uphakamisa ukuthi kwenziwe iinkhibelelo emThethweni wezoku-Oditha womnyaka wee-2005, kobanyana uzokulawula abantu abafuna ukuba ma-oditha kunye nokugcwaliselela ngemininingwana yamva nje emThethweni weenKampani womnyaka we-1973 kobanyana kuzokuthonyaniswa umThetho weBizelo loku-Oditha nomThetho weenKampani wee-2008 ( umThetho Nomboro 71 wee-2008).

Umnqopho kuletha ama-oditha anetjisakalo (abangathola umsebenzi woku-oditha ), ngaphambi kokurejistara, ngaphasi komThetho weBizelo loku-Oditha wee-2005, kobanyana izokulawulwa yiBhodi yama-Oditha eziJameleko, ngendlela efanako ekulawulwa ngayo ama-oditha arejistariweko, kunye nokwenza amatjhuguluko abonakalako afunwa mThetho weenKampani wee-2008. Lokhu-ke kuzakubuye kuvikele nomphakathi emsebenzini owenziwa mumuntu ongathola umsebenzi woku-oditha.    

2.4 IKhabinethi ivumele ukufakwa komThethomlingwa wokuBulala nokuKhibelela emThethweni wezokuVikela wee-2014, ePalamende.

Iinkhibelelwezi kunqotjhwe ngazo ukubulala nokutjhugulula imithetho yezokuvikela ethileko ebonakala ingasasetjenziswa, njengombana ikhonjwe yiKomitjhini yezokuBuyekezwa kwemiThetho yeSewula Afrika.

IKomitjhini le yathunywa ukuhlola yoke imithetho yeSewula Afrika kobanyana izokutjho ukuthi ngimiphi engabulawa ngoba ingasasetjenziswa, ngimiphi engasafunekiko namkha ephambana nomthethosisekelo. UmThethomlingwa lo unqophe ukwenza lomsebenzi ekorweni yezokuvikela.

UmThethomlingwa lo uphakamisa ukuthi kubulawe imithetho yezokuvikela eli-16 engasasetjenziswako, ubuye godu uphakamise nokuthi kutjhugululwe nomunye umThetho, wona ongakhambisani neNdinyana 9 yomThethosisekelo (indinyana emalungana nokulingana kwabantu).  Lokhu-ke kuzakuthomanisa imithetho yezokuvikela nommoya nekolelo yomthethosisekelo wagadesi ngokususa imibandela ebandlululako eencwadini zomthetho.

3. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo Aqakathekileko kaRhulumende

3.1  IKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika ekuthokozeleni iLanga LeKululeko YeeMbikiindaba mhlana ali-19 kuSewula 2014 mhlazana uMengameli u-Jacob Zuma amukela abomakekere bababikiindaba nabahleli beendaba njengengcenye yokuthokozela ama-20 weminyaka yekululeko yeembikiindaba eSewula Afrika. ILanga LeKululeko YeeMbikiindaba lilanga lokuthokozela ikululeko yokukhuluma ngaphandle kokwesaba kunye nelokuthokozela ikululeko yeembikiindaba eqinisekiswe mThethosisekelo welizwe lekhethu. 

3.2 UMengameli u-Jacob Zuma, obekaphekelelwa malungu weKhabinethakhe, noNdunakulu waKwaZulu-Natala kunye naboSomkhandlu beMinyango eyahlukene babe neMbizo kaMengameli ebe yipumelelo ekulu kuMasipaladi weMsunduzi neweMgungundlovu mhlana ama-30 kuKhukhulamungu 2014. Njengengcenye yehlelo eliragela phambili lokukhulumisana bunqopha nabantu beSewula Afrika, uMengameli uZuma uzokuvakatjhela e-Giyani, ese-Limpopo, ngaphasi kwehlelo iSiyahlola  mhlana ama-31 kuSewula 2014.

3.3 IKhabinethi ithokozela umbiko wendima ngokuphunyeleliswa kwesiVumelwana somTlamo weBubulo leeMayini eliBambelelako owethulwe emHlanganweni wezokuBonisana  ngeeMayini obewubanjwe mhlapha nje.                                                                                                                       

Umhlangano lo uveza ukuzibophelela kwabo boke ababelani bahlangene, ngengomuso leemayini eSewula Afrika, nangokwakhiwa nokulondwa kwenzinzo hlangana komnotho womphakathi kunye neminqopho yamasiso.

IKhabinethi ithokozela ukuzibophelela kwababelani esiVumelwaneni somTlamo weBubulo leeMayini eliBambelelako nekutholeni ipengu kanomphela yemiraro eqalene nebubulo leemayini.

3.4 IKhabinethi ithokozela isimemezelo ngendima esele yenziwe nge-Operation Phakisa yokuvula amandla womnotho wamalwandle weSewula Afrika ngendlela ebambelelako.

Ihlelo likaMengameli Zuma lokuphakela abantu izenzelwa lisitjhideza ekuzuzeni ubuhle bomnotho welwandle, wona ongangenisa imali emaranda ayi-177 wamabhiloyini emkhiqizweni wangekhaya opheleleko, ube uvule nemisebenzi engaphezudlwana kwesigidi.

Iphojekthi yesibili ye-Operation Phakisa ithome ngomhlaka 13 kuSewula ka-2014 kanti-ke izakuqalana namatliniki aphumelelako ehlelweni lethu lezepilo. Ngesikhathi esiziimveke ezintandathu kuzakuhlolwa ikoro yezepilo le, bese kwakhiwa amahlelo wokufikisa izenzelwa ebantwini; amahlelo lawo-ke azakumenyezelwa emphakathini nasele aqediwe ukutlanywa.

3.5 IKhabinethi ithole iTlhatlha leQhinga  leeMali lesiKhathi esiPhakathi somNyaka (i-MTBPS), esinikela isirhunyezo somtlamo wemali esetjenziswako, ekulungiselelwa ngayo izabelo zeemali zeemfunda nezelizwe loke.                                                                                                                                            

3.6 IKhabinethi ithokozela amagadango amenyezelwe ku-MTBPS ukuhomeza ukusetjenziswa kwemali khulu emiNyangweni yomBuso.                                                                                                                                      

IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi ngitjho nanyana sisebunzimeni bomnotho nje njenganje, izasolo iwaraga amahlelo wokusekela umphakathi, nawokusekela umthangalasisekelo kunye nawehlohlozela yokusekela amabubulo aqakathekileko.

4. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba Zesikhathi nje                                                                                                                                     

4.1 IKhabinethi ithokozela amagadango athethwe mNyango wezEnjiwa wokukhuphula izinga  lokuphepha nelokuzithemba ngamandla wezenjiwa, nelokuzalisa iindingo zomnotho bekuvuleke nemisebenzi edingeke khulu kangaka le. Ukutlikitlwa kweemvumelwana zokuzwana  nge-nuclear hlangana kwaborhulumende kuligadango elilungileko lokuphumelelisa iimfuneko zezenjiwa zelizwe lekhethweli.                                                                                                                  

Iimvumelwana ezitlikitliwekwezi zingezelela esilulwini semithombo la kutholakala khona i-nuclear, iSewula Afrika engakhetha kiso la izakuthola khona i-nuclear ezakusetjenziselwa amahlelwayo, ngaleyindlela-ke lokho kuba ngelinye iliqha lokubekwa kwamaqalontanzi wokutholakala nokunzinziswa kwezenjiwa.

Ihlelweli-ke litjhideza ilizwe lethu eduze khulu nokudlula ezingeni le-nuclear leziko lamandla we-nuclear e-Koeberg, liphakamele ezingeni lebubulo le-nuclear elingehla, nelizijameleko, ekulindeleke ukuthi lingezelele igezi yekhethu nge-9.6 GW.

IHlelo lezokuThuthukiswa kweliZwe libophelela ilizwe ekufunisiseni zoke iindlela ezikhona zokutholakala komthombo wethu wamandla wegezi ngomuso. IKhabinethi inethemba lokuthi umvango wemithombo yamandla yeSewula Afrika – amalahle, umtjhiso welanga, ummoya, amanzi, irhasi kunye ne-nuclear -  kuzakuqinisekisa umthombo wamandla othembekileko ukuqalelela iimfuneko zokuhluma nokuthuthuka kwelizwe, uzakunzinzisa imithombo yamandla ube usilekelele sikwazi ukuzalisa iimfuneko zokuhluma kwelizwe, uvumele nokunzinza hlangana kwemithombo yamandla, ube usilekelele nokuthi sifike kesikuqotheleko ngokuphungula ummoya werhasi engakalungi.

4.2 IKhabinethi ithokozela ibe ithokozisa zoke iinqhema ngokuphumelela kwazo ukuhlanganisa ngobutjha iPalamende ye-Lesotho ngeveke ephelileko, ngokukhambisana nesiMemezelo sokuLanyulwa kweMaseru esenziwe liSekela likaMengameli weSewula Afrika u-Cyril Ramaphosa.

4.3 IKhabinethi itjho iyabuyelela ukuthi iSewula Afrika seyithethe amagadango afaneleko wokukhandela isifo se-Ebola ukuthi  singarhatjhekeli nganeno lapha elizweni lekhethu.

Kiwo woke amasango angenela eSewula Afrikapha avulwe ngobubili bawo amehlo, ukuyelela ukuthi kungabi namuntu ozakungena ngaphakathi kweSewula Afrika abe anomgomani owophisako, khulu khulu yona i-Ebola. URhulumende selasungule nesiqhema selizwe loke esizakulwa nesifo se-Ebola nakungenzeka sehle, kanti-ke sekulungiswe neembhedlela ezili-11 ezingaba ngezelapha abantu ababanjwe sisifo se-Ebola nakungenzeka sehle.

IKhabinethi isekela imizamo yeHlangano yezamaPhilo yePhasiloke ekuvuleni amaziko la kungalatjhelwa khona abantu abangenwe yi-Ebola, kuqiniswe namandla wokuhlola ekufuze kuhlolwe emalabhorathri, kulandelelwe nabantu abakhe baba seduze nalabo abagulako, kukhanjiswe nabantu bayiswe la kufuze bayokuthola khona isizo, imingcwabo ephephileko kunye nokuqalelelwa ngezepilo ngezinye iindlela ezingakaphathelani ne-Ebola emazweni we-Afrika eseTjingalanga.                                                                                                                                 

IKhabinethi ibawa nabantu ngamunye ngamunye kunye namabhizinisi ephasini zombelele ukuthi baphosele esiKhwameni seMali se-Ebola (i-Ebola Response Fund), sona esivulelwe ukulekelela woke amazwe weTjingalanga Afrika epini yawo yokulwa nalesisifo esitjhiya kulilwa. 

4.4 IKhabinethi ithokozela ukubotjhwa kwabasolwa abathandathu ngecala lokwetjiwa kwamakheyibuli abangele ukuthi iindawo ezithileko zesifunda se-Gauteng zigcine zinganamanzi. Abasolwaba bebayingcenye yehlanganyela egolwe mapholisa, ngaleyindlela yatlharuluka ihlanganyela leyo. IKhabinethi izwakalise umbono wokuthi ukwetjiwa kwamakheyibuli etjiweko la nobunye ubulelesi obukhambisana nalobu - iinselelo zemigodi yemisele yangaphasi komhlaba, ububambelelo bamabhlorho, amapali wegezi, ifensi, njll, kufana nokugiribeza umthangalasisekelo welizwe. Urhulumende uzakuqinisekisa ukuthi iingangi ezibotjhwe zabe zadliwa licala lokweba amakheyibuli namkha lokuthenga amakheyibuli etjiweko zibethwa ngeswazi elikhulu nelibuhlungu khulu njengoba kusitjho umthetho. Urhulumende ukholekile ngendaba le, begodu angeze azaze nakancani ukuthatha amagadango afaneleko ukukhalima nokuqeda lomukghwa omumbi otlhagisa ilizwe.

4.5 I-Trade and Investment South Africa (i-TISA), eliphiko lomNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti), ngeveke ephelileko ithole unongorwana eKundleni yezamaSiso wePhasi (i-World Investment Forum) eKhonfrensini yezeRhwebo nezeTuthuko ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, e-Geneva, ngesandla sayo ebe naso ekukhuthazeni amasiso abambelelako. Lokhu-ke ngokomsebenzi owenziwe yi-TISA ekusekeleni umsebenzi wokuvula igatja le-Indonesia le-Unilever eThekwini, elavulwa nguNgqongqotjhe wezeRhwebo nezamaBubulo mhlazana womhlangano we-COP 17 lapha eSewula Afrika.                                                     

4.6 IKhabinethi ibikelwe ngezamva nje eziphathelene nokugirika komakho wesonto e-Nigeria. Isitatimende esikhamba sodwa sizakuthunyelwa ngemva kwalombiko walesisitatimende.                                                                                                                                        

5. Iminyanya Ezako                       

5.1 UMengameli Zuma uzokuba sikhulumi esiphambili ngaphasi kwesihloko esithi “Iphasi Eliyimakethe Ekulu Esasikimako” (The World as one Big Emerging Market ), ekhonfrensini i-innovaBRICS & Beyond, e-London ngomhlaka 27 kuSewula ka-2014.

IKhonferensi le ihlanganisa abadosiphambili baborhulumende nebamabhizinisi abanelitho eemakethe ezisasikimako namkha abanerhuluphelo eemakethe ezisasikimako; ibahlanganisela ukufunisana nokucocisana ngamathuba wamasiso, kunye nangemiraro ekuhlangatjezanwa nayo kileziimakethe.

IKhabinethi ithokozela iKhonferensi i-innovaBRICKS & Beyond njengethuba lokuvezela amabhizinisi we-United Kingdom nezinye iimakethe ezisasikimako  isithombe seSewula Afrika njengelizwe ekungasiswa kilo.

5.2 UMengameli uZuma uzokwamukela uMongameli weBurundi u-Pierre Nkurunziza ngomhlaka 4 ku-Sinyikhaba ka-2014 eKapa. Ivakatjhweli-ke lizabuqinisa ukuya phambili ubuhlobo esele buqinile hlangana kweSewula Afrika ne-Burundi, beliphakamise nokurhwebelana hlangana kwamazwe we-Afrika awodwa.                                                                                                       

5.3 UmNyango wezaManzi nekuKhanjiswa kweLindle, ngokusebenzisana nomKhandlu waboNgqongqotjhe bezaManzi e-Afrika (i-AMCOW ), iKomitjhini eRhubhulula ngezaManzi e-Sewula Afrika, nehlangano eyiHlanganisela yamazwe we-SADC naboMma bokuSebenzisana ngeeNdaba zaManzi -- i-SADC & Women for Water Partnership -- zizakuthwala iKhonferensi yezoBulili, zaManzi nezeTuthuko, ezokubanjelwa eMonti ukusukela mhlana ama-3 ukuyokufika nakali-7 kuSinyikhaba 2014, ngaphasi  kommongo othi “Ubulili, Amanzi Netuthuko – ubudlelwano obungakabukuvulwa.”                                                                                   

I-ajenda yekhonferensi izakubekwa lihlelo lezomThethokambiso namaQhinga woBulili obuVamileko ekorweni yezaManzi eSewula Afrika (i-AMCOW Policy and Strategy for Mainstreaming Gender in the Water Sector in Africa) -- eneminqopho elikhomba eqalene nomthethokambiso, imithombo yamandla, irhubhululo lamaqhinga, ukwakhelelwa kwamandla wokwenza, ukusebenzisana nokutjheja ukusebenza nokuhlunga, nokuphumelelisa umnqopho wokulinganiswa kobulili emthethwenikambiso wezamanzi.

5.4 IKhabinethi ibafisela itjhudu boke abafundi njengoba balungiselela ukutlola iinhlahlubo zokuphela komnyaka nje.  Iinhlahlubwezi zilithulusi elihle   lokufakwa kwehlelo lethu lezefundo isandla efundweni, njengeHlelo lokuHlolwa kweliZweloke komNyaka nje, (i-ANA), nesiTatimende somThethokambiso weKharikhyulamu  nokuHlolwa   (i-CAPS).                                                                                         

IKhabinethi iyasithokozela isiqinisekiso sika-Umalusi sokuthi iSewula Afrika seyikulungele ukutlolisa iinhlahlubo zikaMethriki ukusukela ngomhlaka 27 kuSewula ukuya kumhlaka 28 kuSinyikhaba 2014.

Boke ababelethi, abakhulisi babantwana kunye nomphakathi woke bayakhuthazwa ukuthi basekele abafundi nabalungiselela ukuyokutlola iinhlahlubo nje.

Ukudlula lapho, iKhabinethi ibafisela itjhudu abafundi bakaMethriki ka-2014 eenhlahlubweni ezizakwezi. IKhabinethi godu ikhuthaza ababelethi nabakhulisi babantwana ukuthi basekele iKhetho lemiKhandlu eLawula iinKolo lomNyaka wee-2015 elizakubanjwa ukusukela mhlana asi-6 ukuyokufika nama-28 kuNtaka 2015; umuntu angasekela ikhethweli ngokuthi azinikelele ukujamela ukukhethwa namkha avowude.

5.5 IKhabinethi ikhombele woke amaSewula Afrika ukuthi asekele iNyanga yokuPhandlulula ngamaLungelo wabaKhubazekileko ethoma mhlana ama-3 kuSinyikhaba iyokuphela mhlana ama-3 kuNobayeni 2014; isihloko salelilima sithi: “Sithokozela ama-20 weminyaka wamalungelo wabantu abakhubazekileko kuNtando yeNengi yekhethu.”

Ukusukela ngomnyaka we-1994 sesikhambe amaqha abonakalako ekuphakamiseni nekuthuthukiseni amalungelo wabantu nekhwalithi yepilo yabantu abakhubazekileko ngomthetho, ngemithethokambiso kunye nangokufaka isandla sokulekelela eendabeni zomphakathi.

Ngokutjho kwesiBuyekezo Sama-20 Weminyaka 1994 – 2014, kwavulwa i-Ofisi yobuJamo babantu abaKhubazekileko, kwaTholwa kwaMukelwa iQhinga eliLungelelweko lokuSebenza ngokuKhubazeka, kwatholwa kwabe kwavulwa ihlelo lokwelaphisa abantu mahala, kwavulwa nehlelo lokulekelela abakhubazekileko ngezemphakathini, kwavulwa nehlelo lefundo labantu abakhubazekileko eliphethe koke.

I-NDP izibophelelela ukwandisa ekwenzako ukwandisa amathuba wokusizakala kwabantu abakhubazekileko, khulu khulu ngekhwalithi yefundo nangokutholakala kwemisebenzi ebantwini abakhubazekileko.

5.6 Ngommoya weNyanga YezokuThutha, iKhabinethi ibawa boke abasebenzisi bendlela ukuthi batjheje bayelele nabakhamba eendleleni zekhethu, bakhambe bangeqi isilinganiso sebelo esiqintelweko, baqinisekise nokuthi iimodere zabo zikulungele ukuba sendleleni.  URhulumende ubawa abakhambingeenyawo ukuthi indlela bayisebenzise ngokuyelela, ubawa nabo boke abasebenzisi bendlela ukuthi bahloniphane.                                                                                                       

6. Ukuqatjhwa               

6.1 IKhabinethi ivumele ukufakwa kweemphathimandla ezilandelako nanzi eBhodini yezeRhubhululo yeliZwe Loke – i-Board of the National Research Foundation:

  1. UPhrof. Mala Singh (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
  2. UPhrof. Mamokgethi Phakeng;
  3. UPhrof. Ari Sitas;
  4. U-Adv. Louisa Zondo;
  5. UPhrof. Tinyiko Maluleke;
  6. UDorh. Vathiswa Papu-Zamxaka;
  7. UMm. Gail Campbell;
  8. UNom. Mashangu Lubisi
  9. UPhrof. Errol Tyobeka (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
  10. UPhrof. Sunil Maharaj (ubuyiselwe esikhundleni sakhe)
  11. UDorh. Peter Clayton (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
  12. UPhrof. Loyiso Nongxa (USihlalo);
  13. UMm. Joanne Yawitch; kunye no
  14. Phrof. Murray Leibbrandt (obuyiswe esikhundleni sakhe).

6.2 IKhabinethi ivumele ukufakwa kweemphathimandla nanzi ezilandelako eBhodini EHlola IiNcwadi ZeMvumo yobuNikazipahla – i-Patent Examination Board :

  1. UMm. Elena Mihail Zdravkova;
  2. UPhrof. Christiena Maria van der Bank (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
  3. UMm. Shanaaz Tiry (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
  4. UMm. Sandra Clelland (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye no
  5. Nom. Paul Sibisi (obuyiselwe esikhundleni sakhe).

6.3 IKhabinethi ivumele ukufakwa kwamaLunga weBandla eBandleni leenKampani

  1. UPhrof. Kasturi Moodaliyar;
  2. U-Adv. Lizelle Dominique Haskins;
  3. UNom. Mmoledi Fairhope Malokane; kunye no
  4. Nom. Peter John Veldhuizen.

6.4 IKhabinethi ivumele iimphathimandla ezilandelako nanzi ukufakwa eBhodini  eLawula zeemPhaphamtjhini yeSewula Afrika (i-SACAA).

  1. UNom.Smunda Mokoena (USihlalo);
  2. UPhrof. Ntombizozuko Dyani-Mhango;
  3. U-Major-General Nhlanhla Lucky Job Ngema;
  4. UMm. Lizeka Dlephu;
  5. U-Adv. Roshan Dehal (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
  6. UMm. Doris Dondur (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye no
  7. Nom. Mongezi India.

6.5 IKhabinethi ivumele iimphathimandla ezilandelako nanzi ukuthi zibe malungu angakaphathi weBhodi yesiKhwama seeMali zokuHlomisa abaNtu ngaMandla womNotho .

  1. UNom.R Garach;
  2. UNom. A Raiz;
  3. UMm. Z Ntlangula;
  4. UMm. N Mosala;
  5. UMm. A Makwetla; kunye no
  6. Mm.J Williams.

6.6 IKhabinethi ivumele ukubekwa kukaNom. Fundisile Mketeni esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO ) weHlangano ePhethe iinQiwi zeeNyamazana zeSewula Afrika (i-SANParks), la azakusebenza khona ngekontraga yeminyaka emihlanu. 

6.7 IKhabinethi iyelule ngeminyaka emithathu ikontraga yomsebenzi kaMm. uThuli Radebe omPhathi oyiHloko (i-CEO) weZiko lokuKhuthaza aMandla wokuSungula emiNyangweni yomBuso (i-CPSI).                                                                                                                               

6.8 IKhabinethi ivumele ukubekwa esikhundleni sokuba siPhathiswa esiyiHloko sezemiSebenzi (i-COO) kukaMm. uLakela Kaunda e-Ofisini kaMengameli.                                          

Imibuzo: Nom. Donald Liphoko
Inomboro kafunjathwako: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore