Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wangaLesine, mhla ti-16 Lweti 2023 

A.  Tindzaba Letimcoka Telive
Kuvusetelwa Nekukhula Kwemnotfo

1.  Luklayo Lwekota Lwetemisebenti (i-QLFS) 
1.1.  Ikhabhinethi iyayemukela imiphumela ye-QLFS yekota yesitsatfu, yanga-2023 njengaloku ikhishwe Lubalobalo lwaseNingizimu Afrika lekhombe tibalo tekucasha letibe ngetulu kwemazinga ekucasha ngembi kwe-COVID-19. 
1.2.  Ikhabhinethi ijabulile kutsi tonkhe tifundza ngaphandle nje kwasinye tifake ligalelo kulelinani le-399 000 lekwenyuka kwebantfu labacashiwe labenta samba sesisonkhe sebantfu labatigidzi le-16.7 labacashiwe ngekota yesitsatfu, nakucatsaniswa kusigidzi le-16.3 sebantfu ngekota yesibili nga-2023. Leligalelo lelikhulu lekengeteka kwemisebenti kaKwaZulu-Natal (kwenyuke nga-152 000), eLimpopo (kwenyuke nge-70 000), eNyakatfo Nshonalanga (kwenyuke nge-61 000) kwatsi iMpumalanga, yakhombisa kancane kodvwa ngendlela lesimeme kufezekiswa kwenjongo yeLuhlelo Lekwakha Kabusha Nekuvusetelwa Kwemnotfo lekwakha ncono, ngemandla nangekufaka wonkhe wonkhe.
1.3.  Ikhabhinethi iyakudvumisa lokuchubeka nekufaka ligalelo ngendlela lengagucuki kwalemikhakha netimboni letilandzelako:
1.3.1.1.  Kucashwa kumkhakha lohlelekile kwenyuke nge-287 000 kwatsi kumkhakha longakahleleki kwenyuka ngemisebenti le-29 000;
1.3.1.2.  Tetimali (loku kufaka ekhatsi tinsita temabhizinisi) kwenyuke ngemisebenti le-237 000;
1.3.1.3.  Kutemmango netinsita tetenhlalo kwenyuke ngemisebenti le-119 000 kwatsi kutekulima khona kwenyuka ngemisebenti lenge-61 000.
1.4.  Ikhabhinethi iphindze futsi yawunaka umtselela lomubi wagezi kanye netihibe tekuhleleka kwekusebenta kwemphahla kuchubekile kwaba nemtselela lomubi kutekwakha timphahla, kutetimayini, tekutfutsa netisetjentiswa. Ikhabhinethi inelitsemba kutsi inchubekelembili lephatsekako itawubonakala ekucedzeni kucisha gezi ngenhloso yekuwonga, kanye netihibe etimbonini kutekutfutsa imphahla ngebunyenti nekuhleleka kwekusebenta kwemphahla.   
1.5.  Ikhabhinethi iphindze futsi yajabula kutsi nanome kusasekhona tinsayeya, kungacashwa kwelusha kuyehla kancane (kwehla nge-1.9% kusukela ekoteni yaphambilini), kanye nekwandza nge-237 000 kwelinani lelusha lelicashiwe, lenyuka ngelinani selilonkhe ngetigidzi letisitfupha (6) lelusha leselicashiwe. 

2.  Telutjalomali 
2.1  Kuleyo ndlela lefananako yekuvusetela kabusha nekukhulisa umnotfo, Ikhabhinethi ilwemukele lutjalomali lolwengetiwe lwetigidzigidzi le-R5 lolwentiwe baka-Ford Motor Company yeluhlobo lolusha lwe-Ford Ranger lehamba ngagezi lokuhloswe kutsi itfunyelwe eYurophu, eNew Zealand nase-Australia. Lenkampani kwanyalo icashe bantfu laba-5 200 lapha eNingizimu Afrika.
2.2   Ikhabhinethi iphindze futsi yachubeka yemukela lutjalomali lwaka-Procter & Gamble (i-P&G) ngesimo sayo lesisha lesisezingeni lemhlaba lekukhicita i-Pampers Premium Care e-Ekurhuleni, eGauteng. Lutjalomali lwe-P&G loluseluncwabelene kusukela nga-2018 selutamba setitonkhe letitigidzi letinge-R900 nekutsi kwanyalo icashe bantfu labangetulu kwe-4 000 emisebentini ngco nome lensombo ngekusebentisa tinchubo tayo tekukhicita.
2.3  Omabili lamaphrojekthi aka-Ford Motor Company ne-P&G letfuliwe abufakazi beligalelo lelimcoka lemkhankhaso welutjalomali waMengameli Cyril Ramaphosa ngekusebentisa Inkhomfa Yelutjalomali YaseNingizimu Afrika, kanye nesicinisekiso sekutsi iNingizimu Afrika iyindzawo yelutjalomali longatikhetsela yona.

3  Kufinyelela kwenyama lebovu yaseNingizimu Afrika eMbusweni waseSaudi Arabia 
3.1  Ikhabhinethi ikwemukele kusayinwa kwesivumelwane senyama ebovu neMbuso waseSaudi Arabia, ngesikhatsi Sengcungcutsela yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali. Lesivumelwane sikhombisa sinyatselo lesimcoka sekucinisekisa kutsi imikhicito yenyama lebovu yaseNingizimu Afrika itfola kufinyelela kumakethe lebalulekile, futsi sichubeka nekucinisa ligalela lemkhakha wetekulima kuko kokubili kukhula kwetemnotfo nekudaleka kwemsebenti.  
3.2  Ikhabhinethi itihalalisele Tindvuna Thoko Didiza na-Ebrahim Patel ngemsebenti letiwentile ngekucinisekisa kuvula lemakethe yemikhicita yenyama lebovu yaseNingizimu Afrika. 

4  Kuhlanekelwa ngemabomu kwetincabekelwane teKutfutfukisa Temnotfo weBantfu Labamnyama (i-BEE) Kwetekulima nekutfunyelwa kumave langephandle imikhicito yetekulima
4.1  Ikhabhinethi ikuhlabile lokuhlanekelwa ngemabomu nguleminye imikhakha yebetindzaba kwetincabekelwane te-Agri-BEE tekutsengisela emave langephandle imikhicito yetekulima ngenhloso yekubhebhetsela kuphaphuleka ngekwebuhlanga, ikhumbuta betindzaba kutsi inkhululeko yabo ihambisana ngalokulinganako netibopho.
4.2  Ikhabhinethi ivakalise kudvumisa kwayo imboni yetekulima, ikakhulu i-SA Wine ne-Agricultural Chamber of Business, ngalokwetayelekile leyatiwa ngekutsi yi-Agbiz, ngekwala imitamo yekufaka lelive nalomkhakha ekuphaphulekeni ngekwebuhlanga ngekucacisa emmangweni lokuhlanekelwa ngekushesha nje emuva kwekushicilelwa kwako. Sincumo senu lenisitsetse kuloludzaba, sikhombise umoya logcugcutelwe ngeMabhokobhoko lotsi Sinemandla Nasihlangene. 

5  Tekuvakasha  
5.1  Ikhabhinethi ikunakile lobudlelwane lobakhekile emkhatsini weLitiko Letekuvakasha ne-Google njengentfo letawuletsa ingucuko letawusita ekukhangiseni iNingizimu Afrika njengendzawo lenhle yetivakashi.
5.2  Lobudlelwane kuhloswe ngabo, emkhatsini walokunye, kuchuba inchubo yekusetjentiswa kwemathulusi edijithali kute kwentiwe ncono tekuvakasha nekusimama, lokufaka ekhatsi kutinikela kwe-Google Maps ekusebentiseni tebuchwepheshe ekugwemeni tindzawobucayi tebugebengu.

Kulwa Nebugebengu Nenkhohlakalo 

6  Kulwa Nebugebengu Ngendlela Lehlanganisiwe
6.1  Ikhabhinethi ikwemukele kutfunyelwa kwemalunga la-3 300 eMbutfo Wavelonkhe Wetekuvikela waseNingizimu Afrika (i-SANDF) kusukela mhla tinge-28 Imphala 2023 kute kube mhla tinge-28 Mabasa 2024, kutsi atewusekela Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika  (i-SAPS) kanye nalamanye ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi kubukanwe nekumbiwa kwetimayini lokungekho emtsetfweni kulelive. 
6.2  Lokutfunyelwa kucinisekisa kutinikela kwahulumende ekucedzeni kugubha timayini letingekho emtsetfweni kanye nekudala kutsi kube netimo tekukhula kwawonkhe wonkhe kanye nekuguculwa kwemnotfo. 
6.3  Tindvuna teTebulungiswa, Tekuvikela Bugebengu neKlasta Yetekuvikeleka tinike umbiko wenchubekelembili wemsebenti lochubekako wekulwa nebugebengu, nekutsi Indvuna Yetemaphoyisa kuleliviki leliphelile inikete lwatiso lwakamuva lolumayelana nelubalobalo lwetebugebengu ngekota.

7   Inkhulumiswano Yavelonkhe Yemkhandlu Loweluleka Ngekulwa Nenkhohlakalo (i-NACAC) 
7.1  Ikhabhinethi ikwemukele kungeniswa ngemphumelelo Kwenkhulumiswano Yavelonkhe ye-NACAC, lecocisane ngenchubekelembili ekufezekiseni Lisubuciko Lavelonkhe Lekulwa Nenkhohlakalo kanye netincomo teLuphenyo lweKhomishini Yetebulungiswa Lwetinsolo Tekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane.
7.2  Lenchubekelembili ifaka ekhatsi imitsetfo leshayiwe lesiphohlonga (8) emitsetfweni le-16 lenconyiwe yetingucuko ekushayweni kwemtsetfo kute kulungiswe tincomo letitsite teKhomishini isetandleni Yekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane kungunyalo isetandleni tePhalamende. Lemitsetfosivivinyo itsintsa tindzawo letifanana nekutsenga kwahulumende, tingucuko kutekuphatsa, kutiphatsa kwetisebenti tahulumende, tingucuko kutebunhloli, kuntjintjiselana ngemali ngalokungekho emtsetfweni netingucuko kutelukhetfo.  
7.3  Iyunithi Yekudliwa Kwemphahla iniketwe imiyalo yekuvala tigidzigidzi letilinganiselwa kule-R14 letiphatselene nemacala ekubanjwa kwembuso ngabhongwane futsi seyikhona kubuyisa emuva tigidzigidzi le-R5.4 tetinzuzo letatfolwa ngekukhwabanisa. Kwengeta kuloko, Lihhovisi Lemcondzisi Wetekuphenya litsatse emacala lange-34 ekubanjwa kwembuso ngabhongwane nenkhohlakalo lawasa enkantolo, lokufaka ekhatsi bantfu labasolwako labange-205.

8  Kulwa nebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwabesifazane
8.1  Ikhabhinethi ikusole ngemagama lacinile kugwazwa kwesitjudeni sesifazane wase-Cape Peninsula University of Technology, yindvodza yaso. 
8.2  Ikhabhinethi icela ummango kutsi usebentisane ngekubambisana nahulumende ekucedzeni budlova lobucondziswe kubulili lobutsite ngaleso sikhatsi ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo abe solomane achubeke njalo ngekuletsa letigilamkhuba taletento letimbi nakangaka esandleni semtsetfo.

9    Kushona kwebantfwana ngenca yekungondleki kahle 
9.1  Ikhabhinethi ikunake ngekukhatsateka kufa lokubikiwe kwebantfwana ngenca yekungondleki kahle njengaloku kubike Ikhomishini Yemalungelo Eluntfu yaseNingizimu Afrika.
9.2  Ikhabhinethi ifisa kukhumbuta emalunga emmango mayelana netinhlelo tekwesekela tahulumende letifanana neSilekelelomali Sesondlo Semntfwana lokuhloswe ngaso kusita imindeni kutsi ihlangabetane netidzingo letisisekelo tebantfwana. Loku kwengeta kuLoluhlelo Lwekusita Ngekwenhlalo loluphelele hulumende lalusebentisa kuniketa kudla lokunemphilo kulawo makhaya lahlaseleka lula ngekusebentisa Luhlelo Lwavelonkhe Lwekudla Kwetikolo Nekudla Kwemmango kanye netikhungo tentfutfuko.

10  Kubhalisa Kwebavoti
10.1  Ikhabhinethi iyasiphindza futsi simemetelo sayo lesicondzisa kubo bonkhe labafanelekako kutsi bavote kutsi babhalise kute bavote etiteshini tabo tekuvota letisedvute nabo, lokufaka ekhatsi kutjintja imininingwane yabo ngesikhatsi seMphelasontfo Yekubhalisa Kwebavoti kusukela mhla ti-18 kuya mhla ti-19 Lweti 2023.
10.2  Kusita labo bavoti labadzinga kuyawulandza bomatisi babo lababacelile nome kufaka sicelo setitifiketi Tekutatisa Tesikhashana, Litiko Letasekhaya lente ema-awa alo ekusebenta kutsi ahambisane nalawo e-IEC ngesikhatsi semphelasontfo yekubhalisela kuvota.
10.3  Ikhabhinethi ikhumbute Takhamuti kutsi tingakhona futsi kutsi tisebentise sisetjentiswa sekubhalisa bavoti nge-inthanethi ku: (https://registertovote.elections.org.za/Welcome) lebeyisolo isebenta kusukela ngeNdlovulencane 2023, kubhalisa nome kutjintja imininingwane yakho.

Kutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti 

11  Temandla 
11.1  Indvuna eHhovisi laMengameli lebuke Tagezi inikete ummango ngalokuphelele mayelana nesimo nenchubekelembili ekucinisekiseni kubakhona kwagezi.

12  Kubakhona Kwemanti
12.1  Ikhabhinethi ijabulile ngemibiko letsi letincabano letiholele ekutseni kube nekubambaleleka ekufezekiseni kwephrojekthi yeMzimvubu Dam setisonjululiwe nekugalwa kwendzawo kucale ekucaleni kweLweti, kantsi kubonisana nebaholi bendzabuko mayelana netindzaba tetenhlalo sekucalile kuyachubeka.
12.2  Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha ngelwatiso lakamuva kutsi kuphakanyiswa kwelubondza lweLidamu iClanwilliam kute kwandziswe umtsamo wekugcina tigidzi letinge-344 tema-cubic metres kute kuzuze bantfu bakuMasipala Wesifundza iWest Coast, kuMasipala Wendzawo eCederberg nakuMasipala Wendzawo waseMatzikama sekucalile kuyachubeka.  
12.3  Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha kwakhiwa kweLidamu laseTzaneen sekucalile futsi ngeNhlaba 2023, lokulinganiswa kutsi kutawuphotfulwa ngaMabasa 2025.
12.4  Ikhabhinethi yatiswa kutsi licembu lelihlangene labomasipala basemadolobhenikati labatsatfu (wase-Ekurhuleni, waseJoburg newaseTshwane) neRand Water bayachubeka ngekuhlangana onkhe malanga kute kulungiswe timbangela tetinsayeya temanti. Lokukhulu kutinsayeya temanti eGauteng kulahleka kwemanti lokubangwa sakhiwonchanti samasipala lesidzala kanye nekweswelakala kwendlela yekugadza kuvuta kwemanti nekulungisa ngelikhono lapho kuvuta khona.

13  Sigaba Sesibili se-SA Connect 
13.1  Ikhabhinethi itfole umbiko wakamuva futsi yawucubungula lomayelana nekufezekiswa kwePhrojekthi yeSigaba se-2 ye-SA Connect. I-SA Connect luhlelo lwahulumende lolubaluleke kakhulu lokuhloswe ngalo kuchumanisa kwehlukana ngekwedijithali ngekutsi kuchumaniswe emakhaya netikhungo tahulumende kanye nekuniketa imimango kutsi ifinyelele kutfola i-Wi-Fi eveni lonkhe. 
13.2  Macondzana nenchubekelembili ngeSigaba se-2 salephrojekthi, Ikhabhinethi ijabulile kutsi emakhaya la-1 000 asachumene nge-inthanethi nekutsi tindzawo leti-1 000 letitakufakwa i-Wi-Fi sekuhlelwe kutsi tifakwe ngeNgongoni 2023.
13.3  Kwengeta kuloko, lephrojekthi seyicale kukhipha takhiwonchanti tekuchumana nge-Inthanethi lokuvumela emakhaya kutsi afinyelele kutfola i-inthanethi ngemareyithi langabiti. Ngekukhokha R249 ngenyanga, likhaya lelikhokha imali njalo ngenyanga likhona kufinyela kutfola i-inthanethi lesebenta kahle ngalokungenamkhawulo, ngetindleko tedatha letingabiti letiphasi leti-R5 igigi yinye ngelilanga.
13.4  Kulinganiswa kutsi lephrojekthi itawufaka ligalelo ekutibandzakanyeni kutemnotfo ngekuveta ematfuba ekucasha la-4 505 alabete emakhono laphelele kanye nala-169 alabanemakhono, nekutsi itawusekela tinkampani letincane kuya kuletisemkhatsini letingetulu kwe-75. 
13.5  Kwengeta kuloko, kutawuniketwa emagagasi emoya e-inthanethi lanesivivini lesisetulu tikolo letingetulu kwe-18 000, imitapotincwadzi le-943, tisetjentiswa tetemphilo le-5 731 nemitimba yendzabuko yeligunya le-8 241 kuletinyanga letitako ngekusebentisa tibopho tetenhlalo tetinkampani tekuchumana.
13.6  Kulinganiswa kutsi lephrojekthi itawuletsa kuchumana emakhaya langetulu kwetigidzi letisihlanu kanye netindzawo le-32 000 temmango letitakufakelwa ema-Wi-Fi eveni lonkhe kuletinyanga lenge-36 letitako.

14  Kusakata Ngendlela Leseyintjintjele Kudijithali 
14.1  Ikhabhinethi iyinakile inchubekelembili lelive leliyentako ekusukeni ekusakateni nge-analogu kuya kudijithali. Kusukela ngaKholwane 2023, yonkhe imishini lesakata nge-analogu le-123 lengetulu kwe-694 Megahertz yavalwa kuletifundza letine lebetisele; lokuyiMphumalanga Kapa, iKwaZulu-Natal, iNshonalanga Kapa neGauteng. Loku kutawukhulula lamagagasi emoya ladzingekako, nalolunye lwatiso kanye netidzingo letiphatselene netebuchwepheshe bekuchumana. 
14.2  Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane kutsi Indvuna Yetekuchumana Netetheknoloji Yetedijithali income Ingongoni 2024 kutsi kube lusuku lwekugcina lwekucisha tonkhe tinsita tekusakata nge-analogu, nekutsi kuchutjekelwa embili kutsi kuhlangabetanwe nalolo lusuku lolubekiwe. 

15  Luhlelo lwaMasipala Lwekukhuculula Nekuhlanta Simondzawo 
15.1  Ikhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bajoyine luhlelo lwekugcina live letfu lihlobile futsi lite tibi ngekutsi batibandzakanye kumitamo yabomasipala yekukhuculula nekuhlanta simondzawo lokwenteka kulolonkhe lelive. Loluhlelo loseluvele ludale ematfuba emsebenti langetulu kwe-37 000 kuhloswe ngalo kutsi kukhucululwe letindzawobucayi lapho kulahlwa khona tibi ngalokungekho emtsetfweni le-7 251 emimangweni kulo lonkhe lelive.  
15.2  Loku kufaka ekhatsi kuhlantwa kwetitaladi onkhe malanga, kukhucululwa kwetindzawo lapho kulahlwa khona tibi ngalokungekho emtsetfweni, kuhlanta tindzawo letiselugwini kanye nekuvusetela emapaki.

Emandla eMbuso 

16  Imiphumela Yeluhlolomabhuku Lencono Yavelonkhe Neyetifundza (yemnyakatimali wanga-2022/23)
16.1  Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane nguMhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika (i-ASA) mayelana nemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku avelonkhe newetifundza ngemnyakatimali wanga-2022/23.
16.2  I-AGSA yaphawula mayelana nendlelamvama lekhutsatako yekuchubeka nekusebenta lokuncono lokukhomba intfutfuko ekutilandzeni, ekungafihlini lutfo, kwenela nelikhono letindlela tekulawula.
16.3  Ematiko netikhungo letitfole imibiko yeluhlolomabhuku lemihle lete lokutfoliwe (luhlolomabhuku loluhlobile) lwenyukile kusukela ku-94 ngemnyaka we-2018/2019 kuya ku-147 nga-2022/2023, loko lokubonise kwenta ncono umnyaka ngemnyaka.
16.4  Ematiko netikhungo letitfole umbiko weluhlolomabhuku lemihle lokukhona lokutfoliwe ti-162, nekutsi loko kumelele 39% yetikhungo letihlolwe emabhuku.
16.5  Letikhungo nalamatiko lanaloko lokutfoliwe umhlolimabhuku langeke atihlanganise nako ngenca yemadokhumenti langakaneli langenisiwe ehlile kusukela ku-25 ngesikhatsi sekubika nga-2018/2019 aya ku-5 ngesikhatsi sekubika nga-2022/2023 nekutsi loku kumelela kuphela 1% letikhungo letihlolwe emabhuku ato.
16.6  Nanome Umhlolimabhuku Jikelele abika ngetigidzigidzi letilinganiselwa ku-R14 temali lelahlekile, tinyatselo tekulungisa leyo nchitfomali ngalokungafaneli kukhombisa kuba ncono.
16.7  Nanome tinsayeya solomane tisasekhona, imiphumela yeluhlolomabhuku yabohulumende basekhaya newavelonkhe yanga-2022/23 isusa inkhulumo letsi kukhona kweMbuso kufezekisa tinjongo tetinchubomgomo kufile nya, kuneluhlolo lolutimele lolwentiwa tikhungo letifanana ne-AGSA kukhombisa kuba sendleleni yentfutfuko nekuchubeka ngemfutfo lomkhulu.

17  Budlelwane Bemave Emhlaba – Kuvakashela eQatar Ngekwembuso
17.1  Kuleliviki leliphelile, Mengameli Cyril Ramaphosa uphotfule Kuvakashela eQatar Ngekwembuso ngekumenywa nguMhlonipheki Sheikh Tamim bin Hamad Al Thani, Amir weMbuso waseQatar. Lokuvakasha kugcizelela budlelwane betebuncusa beminyakalishumi lemitsatfu.
17.2  Mengameli ujoyinwe litsimba lelisezingeni lelisetulu labosomabhizinisi bacocisana nemmango wetemabhizinisi waseQatari ngemikhakha leyahlukahlukene ngenhloso yekwenta ncono budlelwane betekuhwebelana.
17.3  Mengameli Ramaphosa kanye ne-Amir bavumelene ngekumisa emacembu ekusebenta latawubuka ekwenyuseni lutjalomali lweQatar lapha eNingizimu Afrika kute kulinganiswe lokujula kwalobudlelwane betebuncusa. 

18  Tindzaba Tepolitiki
18.1  Ikhabhinethi iphindza simemo lesentiwe baholi base-Afrika sekutsi kuphele imphi yaseGaza, ngesikhatsi seNgcungcutsela yemave ase-Afrika neSaudi eRiyadh lebeyingeniswe ngu-Crown Prince Mohammed Bin Salman. Lengcungcutsela ikusolile kuhlaselwa kwebantfu nekwephulwa kwemtsetfo wemave emhlaba lokwentiwe nguHulumende waka-Israel. 
18.2  Ikhabhinethi iyachubeka nekukhatsateka ngelunya nesibhuku saHulumende waka-Israel kubantfu basePalestine, lokufaka ekhatsi kuhlasela ngemabomu Sikolo saMhlabuhlangene (i-UN) lesiseGaza kanye nekubulala ngebunyenti emakhulukhulu ebantfwana labebakhoseliswe kulesikolo, kwengeta kulokuhlaselwa lokuchubekako kwetisebenti tasesibhedlela, tigulane netakhiwonchanti tesibhedlela. 
18.3  Kungenca yalesibhuku lesichubekako lesentiwa nguHulumende waka-Israel ngekungajeziswa ngekwesekelwa nekuvikelwa ngemave lanemandla, lokwenta kutsi mhla ti-17 Lweti 2023, iNingizimu Afrika – kanye neComoros, iDjibouti, iBolivia neBangladesh – ngekuhlanganyela tendlulisele lesimo sasePalestine nelaka-Israel eNkantolo Yetebugebengu Yemave Emhlaba (i-ICC).
18.4  Nanome Umtimba Weligunya wasePalestine wake wacela i-ICC kutsi iphenye bugebengu ngephasi kwemandlaluphatfa enkantolo nga-2018, iNingizimu Afrika ikholelwa ekutseni lesibhuku lesenteka nyalo, ikakhulu eGaza, sidzinga kunakwa lokusha nekwesekelwa ngalokuphelele ngemacembu emibuso. Lincusa letfu leliseHague liyiletse ngekwalo matfupha lencwadzi yekwendlulisa lendzaba, yekucela i-ICC kutsi iphenye kwentiwa kwebugebengu bemphi, bugebengu lobentiwe kubantfu, nekubulalwa kwebantfu ngebunyenti ngenhloso yekwenta kutsi labo labente loko kutsi batilandze. Kuyabonakala kutsi ummango wemhlaba wonkhe ungufakazi walobugebengu lobenteka ngesikhatsi babuka, lokufaka ekhatsi titatimende letinhloso yekubulala bantfu ngebunyenti letentiwe baholi labanyenti baka-Israel, silindzele kuphuma kwencwadzi yekubopha labo baholi, lokufaka ekhatsi Ndvunankhulu Netanyahu, kutsi ikhishwe madvutane nje.  
18.5  I-ICC ikhonile kuphenya simo sasePalestine kusukela nga-2021 ngesikhatsi indzaba yemandlaluphatfo emhlaba ilungiswa. Nanome kunjalo, sibone kutsi Lihhovisi Lemshushisi lichubekile ngekuhudvula tinyawo nanome lesimo sibucayi kangaka. Lesibhuku lesenteka njenganyalo ngabe asikenteki kube loluphenyo lwenteka ngekushesha baphatsi basePalestine bayindlulisa kwekucala.
18.6  Silindzele nyalo kutsi lamanye emacembu emibuso kutsi avakalise luvo lwawo ekucedzeni kungajeziswa kwelive laka-Israel, kanye nemazinga lamcoka ebufakazi lobukhona, kutsi incwadzi yesigunyato sekubopha itawukhishwa ngesikhatsi seNkhomfa Yemacembu latawuhlangana emkhatsini weNgongoni eNew York.  Kwehluleka kwenta loko kutawuba yinkhomba yekweswelakala kwentsandvo yekwenta kwe-ICC kanye nesikhombisi lesicinile sekwehluleka mbamba kweluhlelo lwemhlaba wonkhe lwekuphatsa kahle kanye nesidzingo sekusungula luhlelo lolusha.
18.7  Linyenti lebantfwana libulewe kulenyanga lephelile kunalabo lababulawa ngemnyaka kuto tonkhe tincabano letihlangene kuleminyaka lemitsatfu leyengcile. Linyenti lemalunga etisebenti taMhlabuhlangene tibulewe eGaza kusukela kwasungulwa i-UN. Linani letintsatseli letibulewe liyamangalisa. Laba ngebantfu bonkhe lababulewe nguHulumende waka-Israel, hhayi ngenhloso yekutivikela, kodvwa, kufakazelwa titatimende tebaholi bawo kususa eMaphalesitina laseGaza kanye nekuhlala khona.  
18.8  Umhlaba ngeke nje ume ubukele, ummango wemhlaba wonkhe kudzingeka kutsi usukume kute uvimbe lokubulawa kwebantfu ngebunyenti manje.

B.  Tincumo teKhabhinethi – lokufaka ekhatsi leto teKhabhinethi Lekhetsekile,  mhla ti-9 Lweti 2023

1. Imigubho Yemcimbi we-20 we-African Peer Review Mechanism (i-APRM) 
1.1.  Ikhabhinethi isicubungulile futsi yasesekela lesicelo sekutsi iNingizimu Afrika ingenise imigubho yemcimbi we-20 we-APRM kusukela mhla tinge-23 kuya mhla tinge-30 Lweti 2023. INingizimu Afrika iyayisekela inchubombono ye-APRM yekugcugcutela emagugu labelene eLubumbano Lwe-Afrika (i-AU) ekubusa ngekwentsandvo yelinyenti kanye nekutfutfuka lokufaka wonkhe wonkhe kulelivekati.
1.2.  Lemigubho yemcimbi we-20 utawufaka ekhatsi kutibandzakanya kwetinhloko temibuso letikhona netaphambilini nahulumende neKhomishini ye-AU.

2.  Kusetjentiswa kwetimali letibuya ku-Akhawunti Yekubuyisa Timphahla Tebugebengu (i-CARA)
2.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kusetjentiswa kwetimali letiku-CARA kute kuliwe nekugubha timayini letingekho emtsetfweni nalobunye bugebengu. 
2.2.  Samba lesi-R2 172 359 lesibekelwe eceleni kutsi sisetjentiselwe kulwa nekugubha timayini letingekho emtsetfweni, lokuchubeka nekuba ingoti kumnotfo waseNingizimu Afrika Lemali iphakelwe i-SAPS, i-SANDF, Litiko Letasekhaya ne-Ejensi Lelawula Iminyele. I-SAPS itawusebentisa letimali kutsenga tigitjelwa, tindizamshini lenelusiba ngemuva, Tinyala futsi itawutfumela lamanye emaphoyisa la-4 000 tinyanga leti-18.
2.3. Kugubha timayini ngalokungekho emtsetfweni kanye nalobunye bugebengu lobuhleliwe budla iNingizimu Afrika tigidzigidzi temarandi ngemnyaka futsi kunemtselela esimeni setfu sekuba indzawo yelutjalomali.

3.  Lisu Lekufezekisa Kuntjintjela Kutemandla Lokukhicita Ikhabhoni Lephasi (i-JET-IP) 
3.1.  Ikhabhinethi iyivumile i-JET-IP, letawukhomba indlela kulokuntjintja kweNingizimu Afrika intjintjele kumnotfo lokhicita ikhabhoni lencane ngekuphakamisa imitfombolusito yemandla lavusetelelekako.
3.2.  I-JET-IP ibeke tingenelelo letinyenti iNingizimu Afrika letidzingako nelutjalotimali loludzingekako kulelive kute lintjintjele kumnotfo wekhabhoni lephasi nakumnotfo lomelana nesimomvama selitulu ngekuhambisana ne-National Determined Contributions leyetfulwe ku-UN. Ikhabhinethi iphindze futsi ibe nembono lotsi i-JET-IP ikhombisa kutimisela kweNingizimu Afrika kuntjintjela kumnotfo lokhipha ikhabhoni lephasi ngekuhambisana netidzingo temandla talelive.
3.3.  I-JET-IP itawube ichutjwa inhlanganisela yetingucuko kumkhakha wetemandla, lokufaka ekhatsi i-Mpumalanga Just Transition, Tigitjelwa Temandla Lamasha, Umnotfo Longangcolisi emkhatsini walokunye. Lelisu liphindze futsi lichubeke liphendvule kutinikela kweNingizimu Afrika ngaphasi kweSivumelwane saseParis neSivumelwane Seluhlakamsebenti lwe-UN lesimayelana neNgucuko yeSimomvama kanye nekutinikela kuLisu Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP). I-JET-IP itakwenta iNingizimu Afrika kutsi ihlangabetane kancane kancane nekutinikela kwayo ekunciphiseni kukhipha ikhabhoni ngesikhatsi lesifananako, litawucinisekisa kutsi kunekukhula kutemnotfo lokufaka wonkhe wonkhe, kubakhona kwemandla nekucashwa.

4.  Inchubomgomo Yavelonkhe Leluhlaka Yesilekelelomali Setekutfutsa Temmango 
4.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kufakwa kuGazethi kweNchubomgomo Yavelonkhe Leluhlaka Yesilekelelomali Setekutfutsa Temmango kutsi ummango uphawule ngayo. Lenchubomgomo iphakamisa kutsi tekutfutsa temmango taseNingizimu Afrika kufanele kutsi tisuke kusilekelelomali seluhlobo lolutsite lwetekutfutsa kodvwa siye kumodeli yesilekelelomali salosisebentisako. 
4.2.  Hulumende uyabona kutsi umkhakha wetekutfutsa ungumnyombo wentfutfuko yalelive, lapho emakhaya lamanyenti atsembele kutekutsutsa temmango ngalokuphelele kute ahambe. 

5.  Imibiko Yekuchubeka Kwemsebenti weLuhlakamsebenti Lwelisubuciko Lwethemu Lesemkhatsini Yakabili Ngemnyaka (i-MTSF) Lwanga-2019-2024
5.1.  Ikhabhinethi yemukele futsi yacubungula imibiko yekuchubeka kwemsebenti yakabili ngemnyaka yesikhatsi kusukela mhla lu-1 Mabasa 2023 kuya mhla tinge-30 Inyoni 2023. Lemibiko yakha incenye yaloko hulumende lakubeke embili kucala kukwenta lokuhlanganiswe kute kufezekiswe tinjongo te-NDP.
5.2.  Lemibiko igcile kubomacalakentiwa labasikhombisa bahulumende lababonwe lulawulo lwesitfupha lababitwa ngekutsi:

  • Calakwentiwa Wekucala: Kwakha umbuso lokhonako, lowenta tintfo ngenchubo lefanele nalotfutfukako;
  • Calakwentiwa Wesibili: Emakhono etemfundvo netemphilo; 
  • Calakwentiwa Wesitsatfu: Kuhlanganisa umholo wetenhlalo ngekusebentisa tinsita letisisekelo letetsembekile naletisezingeni;
  • Calakwentiwa Wesine: Kuhlanganisa indzawo, tekuhlaliswa kwebantfu nahulumende wendzawo;
  • Calakwentiwa Wesihlanu: Kubumbana Ngekwenhlalo;
  • Calakwentiwa Wesitfupha: Kugucuka kutemnotfo nekudaleka kwemisebenti;
  • Calakwentiwa Wesikhombisa: I-Afrika lencono nemhlaba loncono.

5.3.  Indvuna eHhovisi laMengameli lebukene neKuhlela, Kucaphela Nekulinganisa itawuhola kwetfulela emaklasta imininingwane lemayelana naleLuhlelo Lwekwenta. 

C.  Imitsetfosivivinyo

1.  Umtsetfosivivinyo Wenkampani Yavelonkhe Yephethroliyamu yaseNingizimu Afrika (i-SANPC)  
1.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo we-SANPC kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo unika emandla sincumo seKhabhinethi sekuhlanganisa i-PetroSA, i-South African Gas Development Company (i-iGas) ne-Strategic Fuel Fund.
1.2.  LoMtsetfosivivinyo wenta timiso tekusungulwa kwenkampani lengaphasi kwembuso letawucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika itibandzakanya ngalokuphelele ekutfutfukiseni igesi ne-oyela. Utawuphindza futsi ucinisekise kubakhona kwekuphakelwa kwemandla kulelive kute kwesekelwe intfutfuko kutemnotfo nekukhula. 
1.3.  I-SANPC itakwengamela kuhlela ngekwelisubuciko, kuchumanisa kusebenta nekubusa imitfombolusito yephethroliyamu yalelive, nekutsi loku kutawufaka ligalelo entfutfukweni nasekudaleni imisebenti.

D.  Tekucashwa 
Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.
1.  Kucashwa futsi kwaDkt. Molefi Motuku njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) yeMkhandlu Wetebuchwepheshe Betetimbiwa  (i-MINTEK) (kucashwa futsi);
2.  Kucashwa kwaMnu. Siyabulela Koyo njenge-CEO yase-Amatola Water;
3.  Kucashwa futsi kwaMk. Poppy Khoza njengeMcondzisi Welulawulo we-South African Civil Aviation Authority (kuvusetelwa kabusha kwenkontileka yekucashwa);
4.  Emalunga e-Phongolo – Umzimkhulu Catchment Management Agency Board.
(a)  Dkt. Thava Kelly (Sihlalo);
(b)  Mnu. Sibusiso Makhanya (Lisekela Sihlalo);
(c)  Mk. Hlengiwe Ndlovu;
(d)  Mnu. Bhekumuzi Gumbi;
(e)  Dkt. Lembi William Mngoma;
(f)   Mk. Snenhlanhla Mngadi;
(g)  Solwati Purshottama Reddy;
(h)  Mnu. Mdandla Myeni; kanye
(i)   naMk. Nokuthula Khanyile
5.  Emalunga e-Vaal Orange – Catchment Management Agency Board. 
(a)  Mnu. Desmond Solomon Fransman (Sihlalo);
(b)  Mk. Tsakane Zwane (Lisekela Sihlalo);
(c)  Mnu. Hubert Thompson;
(d)  Mk. Nontuthuzelo Njeza;
(e)  Mnu. Nakana Lazarous Masoka;
(f)  Mk. Ponatshego Lizzy Mothibi
(g)  Mk. Doris Liana Theresia Dondur;
(h)  Mk. Dichikane Rachel Mashego; kanye 
(i)  neMnu. Louis Van Oudtshoorn.

E.  Imicimbi Letako

1.  Tinsuku le-16 Tenshukumo Tekulwa Nebudlova Lobucondziswe kuBomake naseBantfwaneni (mhla tinge-25 Lweti kuya mhla ti-10 Ingongoni) 
1.1.  Kulomnyaka ngumkhankhaso weMcimbi we-25 kusukela iNingizimu Afrika yacala leNshukumo Yetinsuku le-16 Tekulwa Nebudlova lobucondziswe kuBomake neBantfwana. Lomcimbi utawubanjelwa eMpumalanga eNkhundleni Yetemidlalo eNsikazi, eDolobhenikati laseMbombela ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kusheshisa tento tekucedza budlova lobucondziswe kubulili tsite nekubulawa kwabesifazane: singashiyi namunye ngemuva.” Indzikimba: “Kufinyelela ngalokuphephile kwabomake emantini lahlobile: lilungelo leluntfu lelisisekelo, kulungisa tihibe bomake lababukene nato ekufinyeleleni kutfola emanti ngalokuphephile nekuhanjiswa kwekungcola”. 
1.2.  Live laseNingizimu Afrika kanye nelaseComoros litakwemukela ngekuhlanganyela Inkhomfa Yesitsatfu ye-AU Yemadvodza lemayelana Nebudvuna Lobuhle eBuholini bekucedza Budlova lobucondziswe kuBomake neMantfombatana mhla tinge-27 namhla tinge-28 Lweti 2023 ePitoli ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuhlanganisa Kutinikela Lokuya eSivumelwaneni seLubumbano Lwe-Afrika lesimayelana neKucedza Budlova Lobucondziswe kuBomake naseMantfombataneni.”

F.  Imilayeto

1.  Yekuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo netifiso letinhle: 

  • KuSolwati Dire Tladi, waseNyuvesi yasePitoli, ngekukhetfwa kwakhe yi-UN njengelijaji leNkantolo Yemave Emhlaba Yetebulungiswa. Solwati Tladi sati sesifundziswa lesihlonishwa kakhulu, lincusa lelinelikhono futsi ungumuntfu wekucala waseNingizimu Afrika kutsi akhetfwe kuba kuleNkantolo ngemnyaka wayo wemlandvo we-78, lijaji lesibili lasesigodzini sase-Afrika lengaseNingizimu futsi lesibili lelincane lelikhetfwe kutsi lingene kulenkantolo. 
  • Ku-AGSA ngekutsi ikhetfwe kutsi ibe ngumhlolimabhuku wangephandle weNhlangano ye-UN Yetemfundvo, Tesayensi Netemasiko. Loku kusicinisekiso sekuba ngetulu kwesilinganisomkhatsini kwetikhungo taseNingizimu Afrika kumave emhlaba. Esikhatsini lesengcile, i-AGSA, beyingumhlolimabhuku wangephandle we-UN, iminyaka lengetulu kwale-10.
  • Ku-Mamelodi Sundowns ngekuphakamisela etulu umjeka kanye nekucopha umlandvo ngekuphumelela i-Inaugural African Football League.  Lokuncoba kungulesinye sibonelo semandla etemidlalo ekuhlanganisa, lokuchubekako ngekwakha sive nekusihlanganisa ngekwetenhlalo.
  • KuMantfombatana eMamelodi Sundowns ngekutsi abe boshampheni be-CAF Women’s Champions League ngekushaya i-Sporting Club Casablanca. 
  • Kuma-Proteas ngekukhombisa kucina nemoya wekulwa ekwehlulweni kwayo yi-Australia eNdzebeni Yemhlaba Yekhilikithi emdlalweni lowendvulela wekugcina futsi ihalalisela i-Australia ngekuwina Indzebe Yemhlaba ye-ICC yanga-2023.
  • Kumlingisi weludvumo nembhali wemidlalo Dkt. John Kani, loklonyeliswe ngemklomelo wekumhlonipha lowatiwa nge-Officer of the Most Excellent Order of the British Empire (i-OBE) ngekwatisa imisebenti yakhe kudrama. I-OBE ngumklomelo waseBritain lonikwa umuntfu lobe nemtselela lomkhulu emsebentini wakhe. 
  • Indvuna Yetemfundvo Lephakeme, Tesayensi Netingucuko Letinsha, Dkt. Blade Nzimande, lohlonishwe ngekutsi abe ngusolwati yiNyuvesi iBeijing Jiaotong yaseShayina. Loku kwatisa ligalelo lakhe kutemfundvo, futsi kuluphawu lwekucinisa budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neleShayina.
  • KuDkt. Kogie Naidoo, loklonyeliswe ngemklomelo lohlonishwako i-Outstanding Female Scientist Prize lanikwe wona yi-European and Developing Countries Clinical Trials Partnership – luhlelo lwetelucwaningo lweLubumbano LwaseYurophu.
  • Inkampani yeseNingizimu Afrika i-InvestSA, lekuligatja leLitiko Letekuhweba, Timboni Netekuchudzelana (i-dtic) lewine i-UN Investment Promotion Award eNkhundleni Yesiphohlongo Yelutjalomali Yemhlaba, ngekugcugcutela nasekuchubeni inchubo yephrojekthi yetemandla lenkhulu lefaka ekhatsi lutjalomali lwemave angephandle ngekwakha iphrojekthi yetemandla lavusetelelwako lenkhulukati yalelive, lokulindzeleke kutsi inikete emandla lahlobile emakhaya lange-200 000.
  • INingizimu Afrika ikleliswe yaba yekucala ku-GBS World Competitiveness Index, ngekusekela kwayo tikhungo tetincingo kumkhakha ‘we-Global Customer Lifecycle Management’ yaphindza yakleliswa sibili kumkhakha we-Global Customer Service and Support Services. 

2.  Yekudzabuka 
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakubangani: 

  • Bemculi lodvumile waseNingizimu Afrika Marc Rantseli, lobeyincenye yelicembu lebaculi lababili i-Marc Alex labalisungula ngekuhlanganyela nemnakabo Alex Rantseli.
  • Bentsantseli lendzala yetemdlalo nemhleli wetindzaba Sello Rabothata. Watiwa kakhulu ngekutsandza libhola letinyawo, futsi uyincenye yalelocembu lelasita ekucambeni ligama iBafana-Bafana leLicembu Lesive laseNingizimu Afrika.
  • Umsakati lowatiwako nalotsandvwa kakhulu Irvin Sihlophe, labengumkhiphi wetinhlelo temidlalo esiteshini semsakato se-SABC Ukhozi FM.
  • BeMphalestina kodvwa loyiNhloko ye-Gift of the Givers ehhovisi eGaza, Ahmed Abbasi, lowabulawa kulemphi lechubekako emkhatsini welive laka-Israel neHamas.

Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela leSikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore