Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-29 Indlovulenkhulu 2017

1. Kucala Kwekusebenta Kwetinhlelo taHulumende

1.1. Mengameli Jacob Zuma utawubita Ingcungcutsela yaMengameli Yesitsatfu Yabohulumende Basekhaya kusukela mhla ti-06 kuya mhla ti-07 Mabasa nga-2017 ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Kuntjintja Mhlaba Wabomasipala Kute Kube Nentfutfuko Leyenteka Ngekushesha Nangemfutfo Kutenhlalakahle Nakutemnotfo.”

Lengcungcutsela itawugcila kakhulu ekuciniseni luhlelo lwabohulumende basekhaya njengencenye yesigaba sesibili seluhlelo lweKubuyela Kusicalonchanti. Kwengeta kuloko, itawubuka neludzaba lwekubete bulungiswa etindzaweni tekuhlala kanye nekuswela indzawo yekuhlala lokuchubeka njalo kuba nelifutse etimphilweni tebantfu bakitsi.

Lokunye lokutawubukwa kutawufaka ekhatsi: kwakha imimango lecinile kute kwemeke futsi kuncishiswe lifutse letinhlekelele; kanye nekwenta kutsi tonkhe tivumelwane tahulumende tichubela embili kuntjintja ngekushesha nangemfutfo kutenhlalakahle nakutemnotfo ezingeni lahulumende wasekhaya.

Kusebenta kwahulumende wasekhaya kungumsebenti wawonkhe wonkhe – Ikhabhinethi icela labatsintsekako kuhulumende kanye nalabatimele, tinhlangano temmango kanye nebemkhakha wetemabhizinisi wonkhana kutsi usekele tinhlelo lokuhloswe ngato kwesekela bomasipala.

1.2. Ingcungcutsela Yesitsatfu Yetekuvakasha Yahulumende Wasekhaya itawubanjwa kusukela mhla ti-03 kuya mhla ti-04 Mabasa 2017 lapha e-Emperors Palace, eGauteng ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuhlela Kutekuvakasha ngumsebenti wawonkhe wonkhe.” Lengcungcutsela itawugcila emaswini ekukhulisa tekuvakasha kulelive ngekutsi tihlanganiswe nemachinga onkhe etentfutfuko nekukhula etifundza nabomasipala.

1.3. Temapaki Tavelonkhe taseNingizimu Afrika (ema-SANPark) titawubamba INgcungcutsela Yelutjalotimali Kutekuvakasha mhla ti-04 Mabasa 2017, kugcilwe ematfubeni lamasha lange-55 elutjalotimali. Eminyakeni le-15 leyengca, i-SANParks yenyusa ngemphumelelo linani lematfuba ebudlelwane bekusebentisana ngekhatsi kwaHulumende neTinhlangano Letitimele, lokufaka ekhatsi imiklamo leminyenti, lokubandzakanya tindzawo tekulala, tindzawo lapho utsenga khona kudla uhlale phasi udle, titolo letikhulu, lokungentiwa, sikhumulo setindiza sakaSkukuza neTable Mountain Aerial Cableway.

1.4. Mengameli Jacob Zuma, njengaSihlalo Welikomidi Letinhloko Temibuso Lephaneli Lephakeme Yamhlabuhlangene (i-UN) Yetemanti, uvule ngekwemtsetfo  Ingcungcutsela Yelusuku Lwetemanti Lwemhlaba Lwamhlabuhlangene Nembukiso waphindze futsi wetfula Nembiko Wemhlaba wonkhe we-UN Lolushicilelo le-17 Wetentfutfuko Yemanti, lotawugcila kakhulu endzimeni ledlalwa kusetjentiswa kahle kwemanti langcolile emaveni laneminotfo lesatfutfukako, imimango lecinile kanye nekugcinwa kwetimondzawo letiphilile emhlabeni wonkhe.

Tinjongo Tentfutfuko Lesimeme tifaka ekhatsi loko lokuhlosiwe kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu uyawatfola emanti laphephile nga-2030, ngekwenta emanti kutsi abe yindzaba lemcoka ekucedzeni buphuya lobukhulu. Emanti nekuhanjiswa kwekungcola kutintfo lekugcilwe kuto kakhulu tentfutfuko lesimeme, letimcoka etimphilweni tebantfu nakwimvelo.

1.5. Sikhungo Savelonkhe Sahulumende Lokutfolakala Ndzawonye Konkhe, i-National One Stop lesetfulwa nguMengameli Zuma mhla ti-17 Indlovulenkhulu 2017, nyalo sesiyasebenta sesivuleleke bonkhe batjalitimali bemabhizinisi. Sisebenta njengendzawo yinye lemcoka kanye nanjengesikhungo lesihlanganisa ematiko yekunika tinsita tebungcweti kulabo labafuna kuvula emabhizinisi nome kutjala timali lapha eNingizimu Afrika.

Tonkhe letitinsitakalo nyalo setitfolakala sikhungweni sinye.

1.6. Mengameli Jacob Zuma wengete malunga eLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) Letekuhamba ngekutsi afake ekhatsi bonkhe boNdvunankhulu Betifundza kanye Nenhlangano Yabohulumende Bekhaya eNingizimu Afrika (i-Salga) njengemalunga.

Loku kutawucinisekisa kugcila ndzawonye lokuhlangene kwato tonkhe tindzaba letitsintsa tekuhamba lokufaka ekhatsi nenchubomgomo yaseNingizimu Afrika yetekuhamba, tindlela tekutsi imikhakha leyehlukahlukene ingasebentisana njani nahulumende ekukhutsateni tinchubomgomo tekuhamba letihlelekile nekwenta kutsi kube nebudlelwane lobuhle emkhatsini wetakhamuti takuleli netakhamuti takulamanye emave angephandle.

1.7. Njengaloku Inyanga Yemalungelo Eluntfu iphela, Ikhabhinethi ibonga bantfu baseNingizimu Afrika labahlanganyele nesive ekugubheni Lusuku Lwemalungelo Eluntfu, lesihloniphe ngalo emachawe etfu emzabalazo lasilwela kute sitfole lamalungelo lamanengi lesiwajabulelako lamuhla. Lomgubho uphotfula iminyaka lenge-40 yekukhumbula kusishiya emhlabeni kwaBantu Steve Biko.

Kukhumbula emachawe esive kuyindlela yekucinisekisa kutsi lusha lwetfu kanye nesitukulwane sakusasa siyati futsi siyalivisisa ligalelo lawo naloko lebebakumele, bakulwela.

1.8. Sesibone kwandza kwetehlakalo letinyenti tebuhlanga, letisusa umcondvo wetfu kuloko lesesikuzuzile njengohulumende wentsandvo yelinyenti.

Kufanele kutsi sidvumise kutsi siphila eveni lelivikela sitfunti nemalungelo eluntfu. Bantfu labanyenti bashona belwela letinzuzo. Kufanele kutsi singakukhohlwa kutinikela kwetfu lesakwenta kute sitfole inkhululeko nentsandvo yelinyenti. Kufanele kutsi sichubeke sakhe iNingizimu Afrika letawuvikela emalungelo abo bonkhe bantfu, akukhatsalekile nekutsi unjingile nome uphuyile, bangubuphi bulili nome bakuyiphi indzawo lapho bahlala khona.

1.9. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele nakugujwa Lusuku Lwavelonkhe Lwenkhululeko kanye Nenyanga Yenkhululeko. Inyanga Yenkhululeko kanye Nelusuku Lwavelonkhe Lwenkhululeko lusukhumbuta ngekufika kwenkhululeko nentsandvo yelinyenti eveni letfu, kanye nengeluhambo lwetfu lolusuka eveni labelikhungatfwe yinzondo nekwehlukana loluya esiveni lesakha likusasa linye letfu sonkhe.

Imigubho Yenyanga Yenkhululeko ikhutsata Luhlelo Lwekutfutfukisa Lavelonkhe (i-NDP) njengembononchanti wetfu wesikhatsi lesidze webudlelwane kute sakhe leyo Ningizimu Afrika leshiwo nguMtsetfosisekelo, Umculu wetfu Wemalungelo kanye Nemculu Wenkhululeko loyinchophamlandvo wanga-1955.

1.10. IKhabhinethi imema bonkhe bafundzi bemabanga laphakeme kutsi bangenele umncintiswano we-SADC (Inhlangano Yekutfutfukisa Emave LaseNingizimu Ne-Afrika) wekubhalwa kwe-eseyi wetikolo temasekhondali wa-2017, lovuleleke bonkhe bafundzi labasemasekhondali esifundzeni se-SADC.

Sihloko salomncintiswano wekubhalwa kwe-Eseyi Yetikolo Temasekhondali letiku-SADC wa-2017 sitsi, "Kusebentisa Emandla Lasimeme Kutfutfukisa Temnotfo Tesifundza.”

Litiko Letemfundvo Lesisekelo litawusita bafundzi labafisa kungenela lomcudzelwano wekubhalwa kwe-eseyi. Ema-eseyi lamatsatfu latawukhetfwa kuleso nakuleso sifundza atawutfunyelwa kuLitiko Letemfundvo Lesisekelo kungakashayi mhla ti-05 Inkhwekhweti 2017. Ema-eseyi avelonkhe lamatsatfu laphume embili atawutfunyelwa kuLihhovisi Lebubhalane le-SADC mhla tinge-31 Inkhwekhweti 2017.

2. Tincumo teKhabhinethi

2.1. Emalunga eSigungu kuyo yomitsatfu imikhakha yahulumende atawucocisana nebantfu baseNingizimu Afrika eveni lonkhe ngesikhatsi seLiviki Lavelonkhe Lembizo kusukela mhla ti-17 kuya mhla tinge-23 Mabasa 2017 ngaphasi kwengcikitsi  letsi, “Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika embili.”

IKhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babe takhamuti letisukumako tente tintfo futsi netikhatsalelako, ticocisane nebaholi bahulumende mayelana netinhlelo leticela kutsi tentiwe kute kwentiwe ncono timphilo tebantfu nekutsi tente kutsi baholi baphendzule ngemisebenti yabo. Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS) litawuchumanisa letinhlelo, imininingwane yaloko itawutfolakala ku: www.gov.za

2.2. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemfica Kweluhlelo Lwekwenta Lwenchubomgomo Yetetimboni (i-IPAP) nga-2017/18 kuya ku-2019/20 lolulungisa tinsayeya letimcoka tetemnotfo nekukhula kwetimboni nebuphuya lobuphatselene nebuhlanga, kungalingani nekubete kwemisebenti. Lena yincenye lemcoka yeLisu Lemaphuzu Layimfica laMengameli Jacob Zuma futsi lentiwe kutsi lihambisane nenchubomgomo yeKuntjintja Ngekushesha Nangemfutfo Temnotfo.

I-IPAP ikhone kuba nemphumelelo etindzaweni letimcoka letinyenti: kugcina nemafemu lamanyenti nemisebenti, kwesekela imikhakha lemcoka kakhulu etintfweni letitawukwentiwa yiNingizimu Afrika macondzana neluhlelo lesikhatsi lesidze lekukhutsata timboni kanye nekuvula tindzawo letinsha tekukhula kwemnotfo kute sakhele etikwenzuzo yetfu yekucatsanisa kanye nekudala emakhono ekwenta etimboni lacudzelana nemhlaba wonkhe.

Loko lokukhutsata i-IPAP yanga-2017-2020 kufaka ekhatsi: kutinikela ngalokuphindziwe eKuntjintjeni Ngekushesha Nangemfutfo Temnotfo; imetamo lechubekako yekucinisekisa kutsi kuba nekukhula kwekushiyelana kanye nekuzuzisa wonkhe umuntfu; kuluchuba ngekuphangisa lokukhulu Luhlelo Lwabosotimboni Labamnyama kanye nekugcila kakhulu kutimboni letakha misebenti leminyenti kuyo imikhakha lechumanisa nemikhakha lesisekelo yetemnotfo kanye nemikhakha leyakha imphahla lehlanganiswe nemitamo lenyusiwe yekutfunyelwa kwemphahla emaveni angephandle.

2.3. IKhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana ngemiphumela yeLuhlwayo Lwavelonkhe lwa-2014/15 Lwekucwaninga Nentfutfuko Lehlolwayo (Luhlwayo Lwe-R&D). Samba Senchitfo seNingizimu Afrika se-R&D (i-GERD) sibe tigidzigidzi letinge-R29, 345 nga-2014/15. Loku kukhula lokungatseni nje kwe-14.4% kusukela etigidzigidzini letinge-R25, 661 nga-2013/14. Lona ngumnyaka wesine ilandzelana lapho i-GERD yenyuke khona ngemuva kwekuncipha nga-2009/10 nanga-2010/11. I-GERD njengephesenti yeSamba Semkhicito Wasekhaya (i-GDP), siyinkhomba lebonisa kukhuphuka kwe-R&D kulelive, yenyuke yafinyelela ku-0, 77% nga-2014/15.

Kutjala timali lokufanele nalokwanele ku-R&D kuyadzingeka kute kufezwe tinjongo te-NDP.

2.4. IKhabhinethi iyawusekela umbiko wekucala weminyaka lemibili lomayelana Nesimo Sekuntjintja Kwesimo Sesayensi Yelitulu Netheknoloji eNingizimu Afrika.

Lombiko, lotawutfolakale kabanti, uniketa uhlolo lolumcoka kanye nemabalengwe ngelucwaningo lwetesayensi lwesimo sekuntjinta kwesimo selitulu kanye nemicondvo lemisha yetetheknoloji lephatselene nayo. Wenta tincomo letisiphohlongo tekwenta ncono simo sesayensi netheknoloji yekuntjntja kwesimo selitulu eNingizimu Afrika kanye nekubeka lelive endzaweni yekuba live lelidlala indzima kulelivekati kanye nasemhlabeni wonkhe macondzana nesayensi netheknoloji yekuntjintja kwesimo selitulu. Loku kutawusetjentiselwa kutsi kucinise, emasu ekunciphisa nekutetayeta nekuntjintja kwesimo selitulu.

2.5. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNdlelalisu Yekusekela Itheknoloji Yetekuchumana Yelwatiso (i-ICT) Emabhizinisi Lamancane, Lasemkhatsini Nalamancane Kakhulu (ema-SMME) Etheknoloji Yelwati Lwetekuchumana (i-ICT), kute kutsi sive siphawule ngayo. LeNdlelalisu kuhloswe ngayo kusungula tinyatselo tekungenelela letitawusheshisa intfutfuko nekukhula kwemabhizinisi lamancane kakhulu emkhakheni we-ICT, kanye nekugcugcutela kutsi kube nekwenyuka kumazinga ekutsatseni nasekusetjentisweni kwe-ICT ngumkhakha jikelele wemabhizinisi lamancane kakhulu.

2.6. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNdlelalisu Ye-elekthroniki Yavelonkhe kute sive siphawule ngayo.

LeNdlelalisu Ye-elekthroniki ichaza umbononchanti wekutfutfukisa sive selwatiso lesizuzisa wonkhe umuntfu kanye nemnotfo losebentisa lwatiso weve lolweyame etidzingweni tetakhamuti, temabhizinisi netahulumende.

Loku kuniketa litfuba bantfu baseNingizimu Afrika lekutsi bahlanganisa itheknoloji netimphilo tabo ngendlela yekutsi loko kube yinzuzo esiveni sonkhana. Inhloso yaloko kutsi kusungulwe sive lesinakekelayo lesisebentisa lwati, ekuntjintjeni sive saseNingizimu Afrika kanye nemnotfo loweyame ekutseni bantfu bafinyelele kuwo kanye nasekusebentiseni lwatiso lwesimanje lwekuchumana ngetheknoloji.

2.7. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNdlelalisu neLuhlelo Lwavelonkhe Lwahulumende Lwe-elekthroniki kute sive siphawule ngayo.

LeNdlelalisu ikhomba indlela uhulumende atawuntjintja ngayo asebentise i-elekthronikhi kute sibe nesive lesisebentisa i-elekthronikhi lezuzisa wonkhe umuntfu, kute kutsi takhamuti tikhone kuzuza kancono kulamatfuba laletfwa itheknoloji yedijithali kute tente ncono lizinga lemphilo yato.

Loku kutawufaka ligalelo ekufezekiseni tinhloso te-NDP kanye nekuba nemtselela lomuhle emaswini nasetinhlelweni taHulumende ekuletseni tinsitakalo ngendlela lenemphumelelo.

2.8. IKhabhinethi iyivumile Indlelalisu Yavelonkhe Yetekuphepha Emgwacweni ya-2016-2030. Lendlelalisu ibukana netinsayeya kanye nemagebe Litiko Letekutfutsa leliwabonile mayelana nekucala kusebenta kwemasu aphambilini, lokufaka ekhatsi Indlelalisu Yavelonkhe Yetekuphepha Emgwacweni ya-2016.

Loku kufaka ligalelo ekufezeni inhloso ye-NDP “yekunciphisa kulimala, tingoti nebudlova nge-50% kusukela kumazinga emnyaka wa-2010.” Lendlelalisu iphindze futsi iphendvule mayelana nesidzingo sekudala sakhiwonchanti setemnotfo lesihleleke kahle, lesinekucudzelana futsi lesinekuphendvula.

Kushayisana emgwacweni kunemiphumela lemibi emindenini nasemimangweni njengaloku kuba netimbangela tekushona kwebantfu loko-ke bese kubeka umtfwalo lomkhulu eluhlelweni lwetibonelelo tenhlalo tahulumente kanye nenhlalakahle.

2.9. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNdlelalisu Yesikhashana Yavelonkhe Yetemkhakha Wetekuvakasha kute kutsi sive siphawule ngayo. Lolu luhlakamsebenti lwentfutfuko nekukhula kwetekuvakasha taseNingizimu Afrika.

LeNdlelalisu kuhloswe ngayo kwenyusa ligalelo ngco letekuvakasha kutemnotfo kusukela kutigidzigidzi leti-R118 kuya kuletinge-R302 nga-2026 ngekusebentisa kuhlela ngekuhlanganyela, kanye nekucala kusebentisa tinyatselo lokuvunyelenwe ngato kutsi kutawucalwa ngekutsi kwentiwe tona kucala.

Kucala kusebenta kweNdlelalisu Yavelonkhe Yemkhakha Wetekuvakasha lekhona njenganyalo kube neligalelo ekukhuleni lokube mcoka mayelana nemitsamo yebavakashi, ligalelo ku-GDP, kanye netekuhweba letinhle nekudaleka kwemisebenti. Sigaba sekukhula lesilandzelako sigcila ekukhuleni lokuzuzisa wonkhe umuntfu kanye nekuntjintja kulomkhakha.

2.10. IKhabhinethi ilivumile Lisu Lavelonkhe Lendlelalisu (i-NSP) Lesandvulelangculazi (i-HIV), Sifo Sesifuba (i-TB) Nesifo Lesitsatselana Ngekwemacansi (ema-STI) la-2017-2022.

Tinyatselo letitsatswe yiNingizimu Afrika mayelana nesifomcedzave se-HIV ne-TB tisho kutsi nyalo abantfu labanyenti baseNingizimu Afrikaba phila iminyaka ecishe ibe lishumi ngetulu kunaleyo bebeyiphila ngemnyaka wa-2014. Linani lebantfu labasuleleka yi-HIV selehlile kanye nelebantfu lababulawa yi-TB.

Le-NSP yesine ihlose kwenyusa kuphumelela kanye nekwetfula tindlelalisu letinsha tekuvikela bantfu labosuleleka kwekucala, kubona masinyane bantfu labasulelekile kanye nekubelapha ngemphumelelo nekubanakekela. Ichaza luhlakamsebenti lwendlelalisu yebudlelwane bemikhakha leminyenti kute kutsi yentiwe ngekushesha inchubekelembili yekunciphisa linani labantfu labagulayo nababulawa yi-HIV, TB kanye nema-STI. Loku kuhambisana ne-NDP nenelwati ngelifutse lelibi le-HIV ne-TB ekuhambiseni kancane intfutfuko yeve.

2.11. IKhabhinethi yatisiwe ngalamafishane mayelana Nembiko Welikomidi Letindvuna lomayelana neLuhlakamsebenti Lwenchubomgomo lwesikhashana lwekuKhubateka Kutikhungo Temfundvo Ephakeme Nekucecesha, lowente tincomo letimayelana nekusungulwa kweLuhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yendlelalisu Yekukhubateka.

Loku kuhambisana naloko lokushiwo nguMtsetfosisekelo lokumayelana nekususa tihibe letivimba kubandzakanywa kwebantfu labakhubatekile njengemalunga emmango laphelele.

2.12. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweSivumelwane Lesibuyeketiwe lesimayelana neKwamkelwa Kweticu Tetifundvo, Tithifiketi, Emadiploma, Ticu naletinye Ticu Temfundvo Lephakeme Letitfolwe Emaveni ase-Afrika kute sicinisekiswe. Indvuna Yemfundvo Lephakeme Nekucecesha itawungenisa lesivumelwano leselicinisekisiwe kuLuphiko Lwetesayensi Imfundvo Netemasiko LwaMhlabuhlangene (i-UNESCO).

LeSivumelwane Lesibuyeketiwe kuhloswe ngaso kutsi kudalwe simo  lesikwenta kutsi tamkelwe eNingizimu Afrika ticu temfundvo lephakeme njengetithifiketi, emadiploma, ticu kanye naletinye ticu temfundvo letivela kuwo onkhe Emave ase-Afrika ngekwenta lokho lelive litawumela kutsi bafundzi, tifundziswa netisebenti tikhone kuhamba kalula kulo lonkhe lelivekati.

2.13. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNchubomgomo Yavelonkhe Yeluhlelo Lwentfutfuko Yetemisebenti Loluhlangene lwaseNingizimu Afrika kute kutsi sive siphawule ngayo.

LeNchubomgomo idala simo lesivumela kutsi kube Nentfutfuko Kutemisebenti ngekusebentisa tinchubomgomo, tinkhombandlela, tinchubo, tindlela, tinhlaka, tibophelelo lokwabelana ngato kanye nekuhlanganyela. Loku kutawuchubela embili kucinisekisa kutsi tonkhe takhamuti ngebudzala bekwehlukahlukana kwato, tiyakhona kutsi titfole lwatiso lolusezingeni lolusetulu kanye netinsitakalo tekutfutfukisa imisebenti yato etimphilweni tato, kute tikwati kutsi tikhone kutsatsa tincumo letincono naletinelwati letimayelana nemisebenti lengafundzelwa kanye netincumo temphilo letiholela ekutseni kwenyuke emazinga ekutfola umsebenti nekusita kutsi kwenyuke lizinga lekukhula kwemnotfo lokusimeme nekwenta ncono kutimbandzakanya kwato ngalokugcwele entfutfukweni jikelele yaseNingizimu Afrika.

Loku kuhambisana ne-NDP lekhutsata kukhula kwemnotfo nentfutfuko, kutfola umsebenti kwebantfu labangasebenti, kwenyusa lizinga lekutfutfukisa emakhono nelinani lebafundzi labaneticu tasemanyuvesi.

2.14. IKhabhinethi itjeliwe ngalamafishane mayelana Nekubuketwa Kweluhlelo Lwebulungiswa Lwebugebengu ngekusebentisa Luhlelo Lwebulungiswa Loluhlangene.

IKhabhinethi iluvumile luhlakamsebenti lolubanti lwekutfutfukisa Luhlelo Loluhlangene Lwebulungiswa Kutebugebengu lolutawubukana netinsayeya kanye nebutsakatsaka benchubo yekusebenta kulo lonkhe luhlelo lwebulungiswa kutebugebengu.

LoLuhlelo Loluhlangene Lwebulungiswa Kutebugebengu kuhloswe ngalo kutsi kuciniswe kubambisana kanye nekuhlanganisa ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngenhloso yekufezekisa inhloso yendlelalisu ye-NDP – yekwakha imimango lephephile kanye nekudala Luhlelo Lwebulungiswa Kutebugebengu lolucinile nalolulwa nenkhohlakalo. Loku kufaka ligalelo  Kumphumela wekutsi Bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika Baphephile futsi Bativela Baphephile.

2.15. IKhabhinethi ikuvumile kukhishwa kweDokhumenti Yekucocisana ngetinhloso tekubonisana nesive lokutawuholela ekutseni kusungulwe Indlelalisu Yavelonkhe Yekulwa Nenkhohlakalo “lokuyindlela letawufaka hulumende wonkhe kanye nesive.”

LeNdlelalisu kuhloswe ngayo kulungisa inkinga yenkhohlakalo, kuyo yomibili imikhakha lotimele kanye newahulumende njengaloku kusho NDP. Letinyatselo letetfuliwe kuhloswe ngato kudala luhlelo lwekulwa nenkhohlakalo lolucinile nalolugcugcutela kuhlangana kwemikhakha yonkhe.

2.16. IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfo lomusha Lohlongotwako Wekungena Nekuphuma Kuleli Kwemave Emhlaba. Lolu luhlakamsebenti lolutawukhomba indlela nakubuketwa ngalokuphelele umtsetfo wekungena eveni nalokuphatselene naloko.

LoMtsetfo Lohlongotwako ucinisekisa lilungelo lekutimela ngekwembuso kwelive laseNingizimu Afrika kutsi lincume mayelena netimo tekuhlala nekungena kwetakhamuti talamanye emave lokuyintfo lehambelana nekunakekela inshisekelo yavelonkhe yalo. Wenta kutsi kube nembononchanti lonenchubekelembili weNingizimu Afrika wekwandzisa tinzuzo tekuhamba kwemave emhlaba letilawulwa kahle kanye nekunciphisa bungoti lobuphatselene naloko. Kuhamba kwemave emhlaba angene aphume kuleli kufanele kutsi kuvunyelwe kodvwa kweluswe emandla ekutimela ngekwembuso, lucolo nekuphepha.

2.17. IKhabhinethi iyawusekela Umcimbi Wekunikwa Kwemchamuki Lilungelo Lekuba SakhamutiNgekugcwele lekumele kutsi wentiwe Litiko Letasekhaya futsi iyakuvuma kutsi akube yintfo lephocelelako kutsi bantfu labanikwe lilungelo lekuba takhamuti ngekugcwele ngaleyo ndlela kutsi bawuhambele lomcimbi. IKhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kutsi tinkantolo, emkhatsini walokunye, tisetjentiswe kutsi tente imicimbi yekunikwa kwemchamuki lilungelo lekuba sakhamuti ngekugcwele.

Lomcimbi wenta kutsi kube nelitfuba lekwatisa takhamuti letinsha mayelana nemalungelo ato netibophelelo tato kanye nekwenta sifungo sekutinikela ngekwetsembeka embikweNdvuna. Loku kuneligalelo mayelana nekuhlangana ngekwetenhlalo ngekutsi kugcamise sidzingo sekutsi kufanelekile kutsi bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bamukele takhamuti temave angephandle lesetitfole lilungelo lekuba takhamuti ngekugcwele taseNingizimu Afrika.

2.18. IKhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana nemsebenti lowentiwe Licembu Lekusebenta Lamengameli Letetimboni Tebuciko Letindvuna Letingemasekela. Lelicembu Lekusebenta sihlalo walo Lisekela Lendvuna eHhovisi Lamengameli lenta kutsi kube nenkhundla lenendlelalisu yekutsatsa tincumo kuhulumende, etinhlanganweni tesive kanye nakumkhakha lotimele kute kubhungwe ngalokungentiwe ngekuhlanganyela lokungaletsa ngekushesha luntjintjo etimbonini tebuciko. Tindzaba letibukwako tifaka ekhatsi: kweba umsebenti walabanye, kuvikelwa kwelilungelo lekucamba kanye nekwephula umtsetfo, misebenti yebuciko yalelive kanye nekudlalwa emoyeni kwayo, tibonelelo tahulumende lokufaka ekhatsi kunciphisa kwehla nekwenyuka kwenzuzo yenkampani, kuhlelenjiswa kwemboni ikakhulu badlali, kuntjintjwa kwalomkhakha kanye nekutfutfukiswa kwemakhono.

Umsebenti waLelicembu Lekusebenta kusekela Umnotfo Wegolide WaseMzansi wahulumende, lowenta kutsi kudaleke ematfuba ekucasheka, kugcugcutela kulingana kutenhlalo kanye nekucudzelana nekugcugcutela lutjalotimali lwasekhaya macondzana nemisebenti lengadala kutsi kube nemisebenti lesimeme yesikhatsi lesidze. Kusebenta nalabanengi labasebenta kulemboni kanye nasematikweni lakhona ahulumende, Lelicembu Lekusebenta licale tinyatselo tekungenelela letinyenti ngenhloso yekuvula nekukhutsata kusebenta kwalemboni kuyo yonkhe inchubo leyentiwa yinkampani yekusebenta umkhicito lokunye kwako kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Lilungelo Lekucamba Nemtsetfosivivinyo Wekuvikela Badlali, kanye nekwenta ncono imikhankhaso yekulwa nekwabiwa kwemisebenti yebuciko, njll.  

2.19. IKhabhinethi isivumile siphakamiso lesibuyeketiwe seNingizimu Afrika lesentile Sekuhweba Ne-SADC mayelana Nekucocisana Ngetinsita letiphatselene nemikhakha yekwakha newetekutfutsa.

Loku kugcugcutela kukhulu kwasekhaya kwemikhakha lebekwe embili lokufaka ekhatsi kwandzisa ematfuba ekufinyelela kumakethe kwemphahla yaseNingizimu Afrika letfunyelwa kulamanye emave.

Kususwa kwekuncatjelwa kwetinsita kusho sinyatselo lesimcoka sekuhlanganisa ngalokujulile kwe-SADC kanye nekufaka ligalelo ekusungulweni kwemakethe yesifundza letawusekela kuvela nentfutfuko yemafemu esifundza latawunika tinsita kumakethe lebanti yesifundza. Loku kufaka ligalelo etinhlosweni te-NDP lekugcugcutela kuhlangana kwesifundza kutemnotfo nentfutfuko kulelivekati lase-Afrika.

2.20. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kwesivumelwane setepolitiki sekuchibiyelwa kweSivumelwane saseNairob Sekuvikela, Kulawula Nekutfutfukisa Lulwandle Nelugu  LetingaseNshonalanga ye-Indian Ocean.

Loku kwenta kutsi kube nendlela yekusebenta ngekubambisana kulesifundza, kuchumana nekuhlanganyela esifundzeni lesingaseMphumalanga kanye nangaseNingizimu ye-Afrika. Loku kutawusita kutsi Emacembu Lavumelene kutsi asebentise ngemandla imitfombolusito nemakhono lavela kulabatsintsekako lababanti nemacembu lanenshisekelo yekusombulula tinkinga letichumene tetindzawo letigudla lwandle nelwandle lokufaka ekhatsi tindzaba tavelonkhe letimcoka naletengca umnyele.

LeSivumelwane sitawulwa nekungcoliswa kwesimondzawo kanye nekucinisekisa kulawulwa ngemfanelo kwetindzawo letigudla lwandle nemitfombolusito yaselwandle lenemtselela ekucinisekiseni kutsi kunekudla lokwanele, temphilo kanye nemandla langabakhona ekukhula kwemnotfo.

2.21. IKhabhinethi itjeliwe ngalamafishane mayelana nemiphumela yeSeshini Ye-22 Yekhomfa Yemave Angamalunga (i-COP22) Esivumelwano Samhlabuhlangene Ngekuntjintja Kwesimo Selitulu (i-UNFCCC), kanye neSeshini Ye-12 Yekhomfa Yemave Angamalunga Lesebenta Njengemhlangano weMave Angamalunga Esivumelwano SaseKyoto (i-CMP 12), lebeyibanjwe kusukela mhla ti-07 kuya mhla ti-18 Lweti 2016, eMarrakech eMorocco.

I-Marrakesh COP 22 beyingumzuzu lobalulekile wekuntjintja kusukela eminyakeni yekucocisana leyaveta kutsi kube neSivumelwane saseParis kuya ekucaleni kwekusebenta kutetayeta nekufaneleka kwetento. Tinhloso te-COP 22 tafezekiswa ikakhulu ngekuhambisana neligunyakwenta laseNingizimu Afrika.

2.22. IKhabhinethi iyivumile mibandzela lekutawucociswana etukwayo yiNingizimu Afrika Kukhomfa Yemave Angamalunga Esivumelwano saseBasel, saseRotterdam kanye nesaseStockholm letawubanjwa kusukela mhla tinge-24 Mabasa kuya mhla ti-05 Inkhwekhweti 2017 lapha eGeneva.

Inhloso kutsi kusetjentwe ngekulandzela tindlela tekulawula simondzawo letibhadlile tekulawula emakhemikhali nekungcola kute kube nekusimama etimphilweni tebantfu kanye nakusimondzawo semphilo.

2.23. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa Kwembiko wekucala Welive lomayelana neSivumelwane Semave Emhlaba Ngemalungelo Etemnotfo, Etenhlalo Nemasiko eKomidini Lamhlabuhlangene Lemalungelo Etemnotfo, Tenhlalo Nemasiko.

Kutfolakala kwemalungelo etenhlalo nomnotfo kwakha incenye lebaluleke kakhulu yeMtsetfosisekelo ne-NDP. Kusukela kwangena intsandvo yelinyenti iNingizimu Afrika seyente emanyatselo lamcoka ekufezekiseni ngemphumelelo emalungelo enhlalomnotfo ebantfu bayo. Kuleminyaka le-18 leyengcile sakhe tikhungo letisekela intsandvo yelinyenti, santjintja hulumende, sandzisa tinsitakalo letisisekelo, sasimamisa umnotfo futsi sabuyisela sitfunti selive letfu. Nanome siphumelele kuloko kodvwa buphuya, kungalingani kanye nekungabikhona kwemisebenti solomane kusasetinsayeya tetfu letimcoka.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wesikimu Setibonelelo Tetingoti Temgwaco, wanga-2017. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube nesikimu sekuphepha kutenhlalo kulabo labavelelwe tingoti temgwaco ngekutsi kube nesikimu lesisha setibonelelo tetingoti temgwaco lesibitwa ngekutsi Sikimu Setibonelelo Tetingoti Temgwaco, lesitsatsa indzawo Yesikhwama Setingoti Temgwaco lesikhona njenganyalo.

3.2. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa Kwekucitfwa Kwemtsetfosivivinyo Lonemkhawulo We-Overvaal Resorts, wanga-2017 kute kutsi sive siphawule ngawo. Loku kucitsa Umtsetfo Lonemkhawulo We-Overvaal Resorts Longunombolo Ye-123 wa-1997, ngumtsetfo wekusungula i-Aventura. Loku kuphotfula/kucedzela i-Aventura.

IKhabhinethi yatsatsa sincumo mhla tinge-22 Ingci 2001 kutsi icitse ema-Aventura Resort ngobe etsatseka njengemabhizinsi langabalulekile kuHulumende.

3.3. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Wetekuvikela, wanga-2017. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi Umtsetfo Wetekuvikela, wanga-2002 (Umtsetfo Nombolo ye-42 wa-2002) kutsi uhambisane netidzingo letikhona kwanyalo tekuhlela Litiko lokutakwenta ncono kusebenta ngelikhono kweLitiko Letekuvikela. Letichibiyelo tiphatselene naletintfo titsintsa litiko futsi tisebenta ngekhatsi eLitikweni Letekuvikela.

3.4. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Kusebenta Kutemtsetfo, wanga-2017. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wekusebenta Kutemtsetfo, wanga-2014 (Umtsetfo we-28 wa-2014) ngenhloso yekulungisa tindzaba letibonakalako netelwatitsite letingasito letibanga kuphikisana.

LoMtsetfosivivinyo uhlose futsi kulawula ngekwemtsetfo kuncunywa kwetindzawo teligunya leMikhandlu Yetifundza, kwenta kutsi kube ngulabasebenta ngemtsetfu kuphela labangenta lokutsite nome banike tinsitakalo letitsite, nekulawula ngekwemtsetfo imisebenti yemabhange macondzana nema-akhawunti emathrasti, kulawula ngekwemtsetfo sikhatsi Senkhundla Yavelonkhe Yemsebenti Webungcweti Wetemtsetfo kanye nekuncuma tinsuku tekuhlakatwa kwetinhlangano temtsetfo.

4. Tindzaba Letimcoka Eveni

4.1. Hulumende uyasemukela sehlulelo seNkantolo Yemtsetfosisekelo lesimayelana nekuholelwa kwetibonelelo tahulumende. Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) Yeluhlelo Lolugcwele Letibonelelo Tahulumende, sihlalo walo lokunguMengameli Jacob Zuma belisebenta kamatima kucinisekisa kutsi Hulumende uyachubeka nekhokhela bantfu labangetulu kwetigidzi leti-17 labafanelekile kutsi batfole tibonelelo tahulumende kusukela mhla ti-01 Mabasa 2017.

Bantfu labaholela tibonelelo tabo tahulumende etitolo nasemabhange batawukhokhelwa mhla ti-01 Mabasa 2017 bese kutsi labo labasebentisa tindzawo tekukhokhelwa yi-Ejensi yeTibonelelo Tahulumende eNingizimu Afrika (i-Sassa) bona batawuholelwa kusukela mhla ti-03 Mabasa 2017. Labahola tibonelelo tahulumende kufanele kutsi bacaphele tinsuku tabo tekuhola, letibhalwe etiliphini tabo temholo welusuku lolwengcile, ngenyanga yeNdlovulenkhulu 2017. Lucingo lwamahhala lwesikhungo setincingo saka-Sassa: 0800 60 10 11 lutawube luvuliwe kute kusitwe labahola tibonelelo tahulumende ngayo yonkhe imibuto labanayo. Sekwentiwe tinhlelo tekutsi luhlelo lwe-SOCPEN libekhona kute kuphenywe futsi kucinisekiswe simo seticelo tekuhola tibonelelo tahulumende.

Luhlelo lwahulumende lwekusita ngekwetenhlalo luhlelo lolubaluleke kakhulu lwetibonelelo tahulumende etigidzini tebantfu baseNingizimu Afrika. Luhlelo lwahulumende lolumqoka lwekunciphisa buphuya, futsi lusita ngekubuyisa sitfunti sebantfu bakitsi. Singuhulumende lonakekelako lochubeka njalo ngekwenta ncono timo tekuphila tebantfu labaphuyile, nabasweleko baseNingizimu Afrika.

4.2. IKhabhinethi icinisekisa kutsi emalungelo nekuphepha kwabo bonkhe bomake esiveni kufanele kutsi avikeleke. Letigigaba tekuhlaselwa ngekwetemacasi kwabomake letisandza kwenteka, ikakhulu lokwentiwe bashayeli bematekisi tiyakhatsata kakhulu.

IKhabhinethi iyabadvumisa labomake ngesibindzi lababenaso sekuphumela ebaleni batibike letehlakalo kantsi sicela imimango kutsi isite ekuboshweni kwalabo labente lobudlova kubomake nakubantfwana.

4.3. IKhabhinethi isaphindza igcizelela kutinikela lokushiwo nguMengameli Jacob Zuma ngesikhatsi etfula inkhulumo yakhe eMcimbini Wavelonkhe Wekuklomelisa Bothishela: kutsi batawutsatselwa tinyatselo letimatima bothishela labasachubeka ngekusebentisa indvuku kujezisa bantfwana etikolweni, loku akukho emtsetfweni ngako-ke batawutsatselwa tinyatselo bothishela labephula umtsetfo bahlukumete sitfunti nekuvikeleka kwebantfwana. Inkinga yekukhulelwa kwebantfwana nebugebengu kuletinye tikolo, lobufana nebudlova bemacembu ebugebengu, tidzakamiva, tjwala nebuhonga busabekwe embili njengetintfo lokutawucalwa ngato kutsi tilungiswe.

4.4. IKhabhinethi ivakalisa kukhatsateka kwayo ngekwandza kwetehlakalo tebudlova ematekisini kuletinye tincenye talelive. Bonkhe labatsintsekako etimbonini tematekisi bayacelwa kutsi bacocisane kute batfole sisombululo saletinkinga kute letinkinga tingabi nemtselela lomubi kubagibeli labasebentisa ematekisi. IKhabhineti icela umkhakha wetekutfutsa kanye nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi asebentisane lokucubuka kabusha kweludlame lwasematekisini.

4.5. IKhabhinethi ikhatsateke kakhulu ngekugcekeza lokwenteke emahhovisi eLijaji Lelikhulu lapho kwebiwe khona bongcondvomshini labanyenti. Tento tebugebengu letifanana naleti tibukela phansi uhulumende wetfu wentsandvo yelinyenti losekelwe kuMtsetfosisekelo futsi atamkelekile esiveni sakitsi.

Licembu Lebulungiswa, Kuvinjelwa Kwebugebengu kanye Nekuphepha, leliholwa nguMengameli Jacob Zuma liphindza livakalisa kutinikela kwalo ekulweni nebugebengu liphindze futsi licela imimango kutsi libike kutiphatsimandla letifanele imisebenti lesolisako yebugebengu.

4.6. IKhabhinethi iyalwemukela luphenyo Lwekhomishini Yekuncintisana lolumayelana netinsolo tekusebentisana ngalokungeko emtsetfweni kwemabhizinisi etitselo netibhidvo futsi ilindzele kuphotfuleka kwaloluphenyo ngekushesha. Kutiphatsa ngendlela leyaphula mitsetfo yekuhwebelana kunemtselela lomkhulu emakhaya laphuyile futsi kutsela emanti imitamo yetfu yavelonkhe yekwenyusa lizinga lekutimbandzakanya kwebalimi labamnyama kulomkhakha.

Siwushayela tandla umsebenti weKhomishini ngekuvikela kanye nekugcina emalungelo ebatsengi, kanye newemimango yetfu.

4.7. Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti licele tiphatsimandla taseBrazil kutsi tikhiphe lwatiso lolusemtsetfweni kanye neluhlu lwalabo labatfolakele mayelana nenyama lengakaphephi letfunyelwa kulamanye emave lahlukahlukene, lokungafaka ekhatsi nelive laseNingizimu Afrika.

Tiphatsimandla taseBrazil telulekwe kutsi tincabele konkhe kutfunyelwa kwenyama kulamanye emave kudzimate kube sikhatsi lapho lenkinga seyisonjululwe khona ngendlela letakwenetisa uMtimba waseNingizimu Afrika Wetetilwane.

4.8. Mengameli Jacob Zuma umemetele kutsi umngcwabo walongasekho Umnu Ahmed “Kathy” Kathrada longulomunye walabo bebakhona eCaleni laseRevonia Lekuvukela Umbuso namnkantjubovu wemzabalazo wenkhululeko neNingizimu Afrika lekhululekile yentsandvo yelinyenti, utawuba nguMngcwabo Losemtsetfweni Lokhetsekile.

IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Jacob Zuma ekuvakaliseni kudzabuka kwayo lokukhulu kumlingani wakhe, Indvuna yaphambilini Yemabhizinisi aHulumende Make Barbara Hogan, kumndeni wakaKathrada nelicembu lakhe letepolitiki, Khongolose (i-ANC), lelishantlintiyo lakwa-Khathrada leliwusebentele ngekutikhandla imphilo yalo yonkhe. Kutawuhlelwa inkonzo yakhe yesikhumbuto kantsi imininingwane yayo iyawumenyetelwa ngekuhamba kwesikhatsi.

4.9. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakubangani bemsunguli weBloemfontein Celtic Dkt Petrus Rantlai Molemela ngekusishiya kwakhe emhlabeni. Umshiyandvuku wakhe lowatiwako nemsebenti wakhe nalohlonishwa kakhulu kutekuphatsa libhola letinyawo eNingizimu Afrika ube neligalelo kutemidlalo kanye nentfutfuko yemmango.

4.10. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakulabatsandzekako bemlingisi losilomo nemdlali wemafilimu UMnumzane Joe Mafela lowatiwa kakhulu  nga-‘Sdumo’. Utawukhunjulwa kakhulu ngeligalelo lakhe lelikhulu kutemasiko kulelive.

5. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

5.1. Ibhodi Ye-ejensi Yetheknoloji Yemicondvo Lemisha:

a) Umnu Edward Christian Kieswetter (Sihlalo);
b) Dkt Steven Lennon;
c) Make  Joy Sebenzile Matsebula;
d) Umnu  Thabiso Ramasike;
e) Make Fuzlin Levy-Hassen;
f) Make  Patience Lethabo Mlengana;
g) Umnu  Mzwandile Madikizela;
h) Dkt Jan van de Loosdrecht;
i) Dkt  Judy Coates; kanye
j) NaSolwati Roy Marcus.

5.2. Ibhodi Yebacondzisi baka-Postbank:

a) Make  Boitumelo Mothelesi;
b) Umnu  Edward Netshivhulana;
c) Make Leonora Noluphumzo Noxaka;
d) Umnu  Ashley Cavel Seymour; kanye
e) NeMnu  Mark Barnes.

5.3. Kucashwa futsi kwaMake Nomsa Motshegare njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) Semtimba Wavelonkhe Lolawula Tikweleti

5.4. Make  Zodwa Ntuli njengeKhomishina Yekhomishini Lebanti Yekutfutfukiswa Kwalabamnyama Kutemnotfo

5.5. Tinkhundla Tetinkampani:

a) U-Adv Mohammed Alli Chicktay (Sihlalo);
b) Make  Bongekile Zulu;
c) Make  Ishara Kamini Bodasing;
d) Umnu Lindelani Daniel Sikhitha;
e) Solwati Petrus Albertus Delport (uyaphindwva kukhetfwa );
f) Umnu  Maake Francis Kganyago (uyaphindwva kukhetfwa);
g) Umnu  Khashane Manamela (uyaphindwva kukhetfwa);
h) Make  Lucia Glass (uyaphindwva kukhetfwa);
i) Make  Khatija Tootla (uyaphindwva kukhetfwa); kanye
j) NaMake  Matshego Jacqueline Ramagaga.

5.6. IBhodi Yekhomishini Yavelonkhe Yelotho:

a) Solwati Ntshengedzeni Alfred Nevhutanda;
b) U-Advi William Elias Huma;
c) Make Doris Dondur;
d) Umnu  Muthuhadini Alfred Madzivhandila;
e) Umnu  Yaswant Narotham Gordhan; kanye
f) NaMake Zandile Nkonyane (lomelele Litiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti))

5.7. I-Ejensi Yekwabela Tinhlangano Letingenti Inzuzo Yebhodi Yekhomishini Yavelonkhe Yelotho:

a) Make Ndileka Eumera Portia Loyilane;
b) Make  Iveda V Kayser Smith;
c) Make  Chickey Silvy Mofet-Mubu; kanye
d) NeMnu  Jeffrey Du Preez.
5.8. Umnu Jeremiah Lengoasa njenge-CEO Wenhlangano YaseNingizimu Afrika Yesimo Selitulu.

Imibuto icondziswa ku:
Donald Liphoko
Lucingo lwekumtsintsa: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore