IsiTatimende SomHlangano weKhabinethi Samhlana ama-29kuNtaka2017

1. Ukuphunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende

1.1. UMengameli u-Jacob Zuma uzokubiza UmHlangano OmKhulu WobeNgameli OngowesiThathu WaboRhulumende BeeNdawo, ukusukela ngomhla wesi-6 ukuyokufika kumhla we- 7 kuSihlabantangana wee-2017, ngaphasi kommongondaba othi “Ukutjhugulula IiNdawo ZaboMasipala ngokuThuthukisa zeHlalakuhle nezomNotho.”

Umhlangano omkhulu lo uzokuqalana nokuqinisa irherho likarhulumende weendawozemakhaya njengengcenye yesigaba sesibili sehlelo lokuBuyela emiRajini. Ngaphezu kwalokho, uzakulungisa umraro webandlulo wokuqalangana ngeendawo, osele uthuwelele ngokuyiqaphazelela kumbi ipilo yabantu bekhethu.                                                    

Okhunye-ke ngilokhu: ukwakha umphakathi obambelelako ukukhandela nokuphungula igalelo lomonakalo weenhlekelele; ukusunduza iimvumelwano zikarhulumende kobanyana zizokuphumelelisa itjhuguluko lamambala kezomphakathi nakezomnotho, endaweni yabomasipaladi.                                                                           

Urhulumende wendawo uyindaba yomuntu woke – nje-ke iKhabinethi ibawa umphakathi nababelani bangeqadi, iinhlangano ezijamele umphakathi kunye nabosomabhizinisi ngokuphelela kwabo basekele amahlelo anqophe ukusekela abomasipala.                                                                                

1.2. IKhonfrensi YesiThathu YezeVakatjhobukelo LaboRhulumende BeeNdawo izokuba mhlana ama-3 ukufikela nakama-4 kuSihlabantangana wee-2017 e-Emperors Palace, e-Gauteng, ngaphasi kommongondaba othi: “Ukuhlelela ZeVakatjhobukelo msebenzi Womuntu Woke.” IKhonfrensi le izokuqalelela ukukhulisa zevakatjhobukelo elizweniloke ngokuzifaka kiwo woke amahlelo wokukhulisa nokuthuthukisa eemfunda nabomasipala.  

1.3. IinQiwi zeliZweloke zeSewula Afrika (i-SANParks), zizokusingatha UmHlangano omKhulu ngezamaSiso wezeVakatjhobukelo mhlana ama-4 kuSihlabantangana wee-2017, la kuyokuqalisiswa khona amathuba amatjha ama-55 wezamasiso. Eminyakeni eli-15 edlulileko, i-SANParks beyisolo yandisa ukusebenzisana hlangana kweenjamiso zangeQadi nezomBuso; kilokho kusebenzisana-ke kubalwa amaphrojekthi anjengawokulalisa iimvakatjhibukeli, namarestjurente, iintolo, iminyanya, neDoyelo laboflayi iSkukuza kunye ne-Table Moutain Aerial Cableway.                                                            

1.4. UMengameli uZuma, njengoSihlalo weKomidi yeenKhulu zemiBuso yesiGungu esiPhakemeko ngezaManzi ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN), uvule ngokusemthethweni umHlangano nomQaliso weenKhulu ngezaManzi ePhasini Zombelele, wabe wethula nomBiko wehlandla le-17 weNdima yezaManzi ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, wona oqalisisa indima eqakathekileko yokulawulwa kwamanzi angakahlwengi emazweni anomnotho onamandla, emphakathini onamandla nokutlhogonyelwa kwebhoduluko elikhuthaza ipilo ehle ephasini zombelele.  

IKhabinethi ithokozela isithembiso sesiGungu esiPhakemeko ngezaManzi, sokusebenzisana ngokubambisana nabo boke ababelani bezamanzi ukuqinisekisa ukuthi iyaphumelela iminqopho yezamanzi eqothelwe yi-Ajenda yomnyaka wee-2030 nangemva kwalokho.

Hlangana nemiNqopho yezeTuthuko eBambelelako kubalwa newokuqinisekisa ukuthi ngomnyaka wee-2030 woke umuntu abe selathola amanzi amahle naphephileko, ngaleyindlela-ke lomnqopho wenza amanzi abe yindaba eqakatheke khulu ekulweleni ukurarha ubuchaka obumatlhuwo. Amanzi nokuhlwengisa ngamanzi kuyisika yetuthuko ebambelelako, eqakatheke khulu ekuphiliseni umuntu nebhoduluko.                                                                               

1.5. IZiko LikaRhulumende EliPhethe Koke, i-National One Stop, elivulwe nguMengameli uZuma mhlana ali-17 kuNtaka wee-2017, selithomile ukusebenza begodu selilindele ukuraga ibhizinisi nabo boke abasisi. Leliziko liyindawo la woke amehlo aqale khona, kanti godu liyindawo yokuhlukaniselana imisebenzi ehlelisiswe kuhle ngobukghonofundwa hlangana neminyango, imisebenzi eyenzelwa labo abafuna ukuvula amabhizinisi namkha abafuna ukusisa eSewula Afrika. Yoke imisebenzi le nje seyitholakala ndawoyinye.

1.6. UMengameli uZuma ungezelele inani lamalunga weKomidi EyiHlanganisela  yaboNgqongqotjhe (i-IMC) NgezemiKhambo yabaNtu ngokufaka boke aboNdunakulu beemFunda kunye neHlangano yaboRhulumende beeNdawo yeSewula Afrika (i-Salga), njengamalunga.

Lokhu-ke kuzakuqinisekisa ukuthi koke okumalungana nemikhambo yabantu – ukusuka kenye indawo uye kenye, nokungena nokuphuma kwabantu elizweni leSewula Afrika - nemithethokambiso yezamakhambo wabantu eSewula Afrika, ukusebenzisana kwamakoro norhulumende ngomnqopho wokukhuthaza ihlelo lezamakhambo elihleleke kuhle kunye nokukhuthaza ubudlelwano obuhle hlangana kwezakhamuzi zeSewula Afrika namaphandle.  

1.7. Njengoba siqedelela iNyanga yamaLungelo wobuNtu, iKhabinethi ithokoza amaSewula Afrika ahlanganyele ndawonye ekugidingeni iLanga lamaLungelo wobuNtu, ekuhlonitjhwe ngalo iinkutani zekhethu zabalwelikululeko ezalwela amalungelo amanengi esinawo namhlanjesi. Lapha-ke kubalwa nesikhumbuzo sama-40 weminyaka uBantu Steve Biko abhubha.  Ukukhunjulwa nokuthokozelwa kweenkutani zekhethu kuqinisekisa ukuthi ilutjha lekhethu nesizukuluwani sangomuso bayazi, bayalimuka nokuthi leziinkutani zekhethu ezithokozelwako zayisiza ngani iSewula Afrika.                              

1.8. Silimuke ukuthi zande khulu izehlakalo zommoya omumbi wokuninana ngokobutjhaba, ezinyefisa lokho okuhle esikuzuze ngehlelo lentando yenengi. Kufuze sithokozele ukuthi sihlala elizweni elivikela nelibabalela amalungelo nesithunzi sobuntu. Lokho esele sinakho sakuzuza nzima. Kwaphuma imiphefumulo. Asingakhohlwa ngokuzinikela nangokuzidela esakwenzelela ukuthola ikululeko nentando yenengi. Kufanele siragele phambili ngokwakha iSewula Afrika ezakuvikela amalungelo wobuntu wabo boke abantu, ngaphandle kokukhetha ukuthi bangabesigaba siphi sepilo, nokuthi bangabobulili buphi nangaphandle kokukhetha ukuthi bavela namkha badabuka kiwuphiumbundu.

1.9. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi ahlanganyele imigidingo yeLanga leliZweloke leKululeko kunye neyeNyanga yeKululeko. INyanga yeKululeko neLanga leliZweloke leKululeko kusikhumbuzo sokufika kwekululeko nombuso wentando yenengi elizweni lekhethu nesikhumbuzo sekhambo lethu elizweni elaligabhwe mummoya wezondo nokuqalangana, sisiya elizweni lapho sakhisana khona ingomuso linye.  
   
Imigidingo yeNyanga yeKululeko ikhuthaza umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) njengenembombono yethu yesikhathi eside, ezakwenza ukuthi ukusebenzisana kuveze leSewula Afrika ekukhulunywa ngayo
emThethwenisisekelo, nakuVikelamalungelo wethu, kunye nemTloweni weKululeko owaba mlando womnyaka we-1955.                                                                    

1.10. IKhabinethi imema boke abafundi beenkolo zamabanga aphezulu ukuthi bangenele iphaliswano leenkolo ezimasekhondari lokutlola indaba emazweni we-SADC (iHlangano yokuThuthukisa Amazwe ese-Afrika engeSewula) lomnyaka wee-2017, elivunyelwe ukungenelwa ngabo boke abafundi beenkolo ezimasekhondari esiphandeni se-SADC.

Isihloko saleliPhaliswano leeNkolo ezimaSekondari lokuTlola iNdaba emazweni we-SADC kilomnyaka wee-2017 sithi “Sibophela Iimbaseli Ezibambelelako Ukuthuthukisa Umnotho Wesiphande.”

UmNyango weFundo esiSekelo uzabalekelela abafundi abafisa ukungenela leliphaliswano lokutlola. Iindaba ezintathu ezikhethwe esifundeni ngasinye zizakuthunyelwa emNyangweni wezeFundo esiSekelo ngaphambi namkha ngomhlaka wesi-5 kuMrhayili emnyakeni wee-2017. Iindaba ezintathu ezizakukhamba phambili elizweni loke zizakudluliselwa e-Ofisini likaNobhala we-SADC mhlana ama-31 kuMrhayili wee-2017.

2. IiNqunto zeKhabinethi

2.1. Amalunga wesiGungu esiPhetheko kiyo yomithathu imikhakha karhulumende azabe akhulumisana namaSewula Afrika kilo loke ilizwe ngeVeke yeliZweloke YeMbizo ukusukela mhlana ali-17 ukuyokufika nakama-23 kuSihlabantangana wee-2017 ngaphasi kommongondaba othi “Sisoke siragela iSewula Afrika phambili.” IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi abe zizakhamuzi ezinelitho ezilenzako, bezibe nokuziphendulela kezikwenzako, zicocisane nabadosiphambili bakarhulumende ngamahlelo alethelwe ukwenza ipilo yabantu ibe ngcono, begodu bababuze abadosiphambili bakarhulumende ngeenthembiso zabo nangeminye imisebenzi abayenzako. IZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS) lizakulungelela ihlelo ekuzakuphunyeleliswa ngalo lokhu, imininingwana yakhona ezakutholakala kubunzinzolwazi obuthi: www.gcis.gov.za.

2.2. IKhabinethi ivumele ukubuyekezwa kwethoba kweGadango lomThethokambiso weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP) 2017/18 ukufika keye-2019/20, elilungisa imiraro emikhulu yezokuhluma komnotho nokuthuthuka kwamabubulo kunye neyobuchaka obuphathelene nobutjhaba bomuntu, ukutjhiyana ngendima kunye nokutlhogakala komsebenzi. Lokhu-ke kuyingcenye eyisika yamaPhuzu aliThoba kaMengameli uZuma, kanti-ke kukhambisana nomthethokambiso weHlelo lokuTjhugululwa Mbala komNotho.

I-IPAP ibe nendima yepumelelo ebonakalako emakorweni ambadlwana: isindise imisebenzi eminengi namafemu amanengi, isekela amakoro iSewula Afrika engeze yakghona ngaphandle kwawo nayizakuphumelela ukuraga nokuphumelelisa ihlelo lokwandisa amabubulo nokuvula iindawo ezitja zokuhlumisa umnotho kobanyana sizokwakhelela phezu kwamathuba esinawo sibe sakhe namandla wokuphalisana ngamabubulo ephasini loke.

Iinsekelo ze-IPAP yee-2017-2020 ngilezi ezilandelako: ukuzibophelela okubuyelelweko kwamaTjhuguluko wamaMbala WomNotho; imizamo ephikeleleko yokuhlumisa ngokwabelana nangokuqalelela umuntu woke; ukukhambisa msinyana iHlelo laboSomabubulo babaNtu abaNzima kunye nokuqiniswa kwamandla ekuqalwa ngawo umsebenzi ofuna amandla wezandla erherhweni lokukhiqiza elihlanganisa amakoro womnotho asisekelo namakoro wokukhiqiza nawezenzelwa aphekelelwa mzamo ophakanyisiweko wokuthengisela amazwe wangaphandle.

2.3. IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yeHlolo leliZweloke yeRhubhululo neTuthuko eLingelelwako (i-R&D Survey).

Iindleko eziPheleleko zeSewula Afrika ze-R&D (i-GERD) bezimabhiliyoni ama-R29,345 ngomnyaka wee-2014/15. Lelinani-ke litjengisa ukukhula kancazana ngama-14.4% ukusukela emabhiliyonini ama-R25.661 ngomnyaka wee-2013/14.  Lo mnyaka wesine ngokulandelana ukuthi i-GERD yenyukile, ngemva kobana yayehlile ngomnyaka we-2009/10 newee-2010/11.

I-GERD njengengcenye yephesente ye-GDP, eyikomba ephambili yokutjhuba kwe-R&D emnothweni, ikhuphuke yayokuba yi-0,77% ngomnyaka wee-2014/15.

Kufuneka amasiso aneleko nafaneleko ku-R&D kobanyana kuzokuphumelela iminqopho ye-NDP.                                                             

2.4. IKhabinethi isekela umbiko wokuthoma ophuma qobe ngomnyaka wesibili ngobuJamo beSayensi neTheknoloji ngamaTjhuguluko wobuJamo beZulu eSewula Afrika.

UmBiko lo, ozakumenyezelwa koke, uhlola ngelihlo elibukhali nangemibono elinganisako ngerhubhululo lesayensi ngamatjhuguluko wobujamo bezulu nokuvezwa mamandla wokusungula wechwephetjhe elikhambisana nalokhu. Wenza iimphakamiso ezibunane zokwenza ubungcono besayensi nethekhnoloji yobujamo bamatjhuguluko wobujamo bezulu eSewula Afrika, ubeke iSewula Afrika ebujameni bokuba nendima ebonakalako e-Afrika nephasini loke kezesayensi yamatjhuguluko wobujamo bezulu nethekhnoloji. Lokhu-ke kuzakusetjenziselwa ukuqinisa, nokwenza bulula kunye nemaqhingeni wokutjhugulula izinto ematjhugulukweni wetlayimethi.

2.5. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweQhinga lokuSekela amaBhizinisi amaNcani, aPhakathi namaNcancani (ama-SMME) weThekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT) kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngalo.

IQhingeli linqophe ukwakha  amahlelo asebenza ngamaqhinga wokukhambisa msinyana ituthuko nokuhluma kwamabhizinisi amancani ekorweni ye-ICT, nokukghonakalisa ukwandiswa kokuthi ikoro yamabhizinisi amancani ivamise ukusebenzisa i-ICT.

2.6. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweQhinga leliZweloke le-Inthanethi kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngalo. IQhinga le-e liveza inembombono yokwakhiwa komphakathi ophila ngelwazi nangokuphandluluka ngeensetjenziswa zetheknoloji ngendlela eqalelela umuntu woke, nangomnotho osekelwe lilwazi, elizweni elikhamba ngesisekelo sezakhamuzi, zamabhizinisi kunye nezomphakathi. Lokhu-ke kuvulela amaSewula Afrika ikundla yokuthi akghone ukuthatha itheknoloji ayenze ingcenye yepilo yawo, ngendlela yokuthi kuzokusizakala umphakathi ngokuphelela kwawo.

Umnqopho kukwakha umphakathi oqalelela notjheja abantu ngesisekelo selwazi, kutjhugululwe umphakathi weSewula Afrika nomnotho wakhona ngokuvula amathuba wokuthi kusetjenziswe ithekhnoloji yesimodeni yezokwazisa nokuthintana.                                                                      

2.7. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweQhinga nomTlamo we-inthanethi kaRhulumende, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngalo.

Iqhingeli likhanyisa indlela yamatjhuguluko atjhugululela ikoro yembusweni esebenza ngehlelo le-inthanethi ibe yindlela eqalelela umphakathi woke ukuthi ukhambe ngayo lendlela izakhamuzi zizokukghona ukuzuza ngcono emathubeni avezwa yitheknoloji ye-inthanethi ukwenza ipilo yabantu ibe ngcono.                                                                       

Lokhu-ke kuzakulekelela ukuphumelelisa iminqopho ye-NDP, kubuye kuphe namahlelo karhulumende amandla ukukghona ukulethela izakhamuzi izenzelwa ezingcono nangendlela engcono.

2.8. IKhabinethi ivumele iQhinga lezokuPhepha eNdleleni lommyaka wee-2016-2030. Leliqhinga lizakusebenza ngemiraro namatjhuba akhonjwe mNyango wezokuThutha ekulingeni kwawo ukuphumelelisa amaqhinga wesikhathi esidlulileko, sekubalwa neQhinga lokuPhepha eNdleleni lomnyaka wee-2006.

Lokhu kuzakusiza ekuphumeleliseni umnqopho we-NDP “wokuphungula ukulimala, iingozi nenturhu ngama-50% ukusukela esilinganisweni sangomnyaka wee-2010.” Godu kuyipendulo ngesidingo sokwakhiwa kwethungulelwano lomthangalasisekelo elizakuqinisekisa ukuphepha komthangalasisekelo weendlela.  

Iingozi zendlela zinomphumela omumbi kumbi phezu kwemindeni nomphakathi, ngoba phela iingozezi ziyabulala, ngaleyindlela-ke zithwese ihlelo leembonelelo zehlalakuhle umthwalo.

2.9. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamo weQhinga leliZweloke leKoro yezeVakatjhobukelo kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. Lesi-ke sisakhelelo sokuhluma nokuthuthuka kwezevakatjhobukelo eSewula Afrika.

LeliQhinga linqophe ukukhuphula isandla sevakatjhobukelo elisifakako emnothweni, ukusukela emalini eli-R118 yamabhiliyoni ukuyokufika emabhiliyonini ama-R302 nakufika umnyaka wee-2026 ngokuhlela ngokulekelelana, kunye nangokuphunyeleliswa kwamaqalontanzi ekuvunyelenwe ngawo.                                                                      

Ukuphunyeleliswa kweQhinga leliZweloke leKoro yezeVakatjhobukelo lakhathesi kwenze litho likhulu ekuhlumiseni nekukhuphuleni umthamo weemvakatjhibukeli, nekuphakamiseni uMkhiqizo wangeKhaya oPheleko (i-GDP) kunye nesilinganiso esihle sokurhwebelana nesokuvuleka kwemisebenzi. Isigaba esilandelako sokuhluma sizakuqala khulu ukukhula ngokuqalelela woke umuntu kunye nokwenziwa kwamatjhuguluko abonakalako kezevakatjhobukelo.

2.10. IKhabinethi ivumele iHlelo eliliQhinga leliZweloke (i-NSP) leNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), ubuLwele besiFuba (i-TB) kunye neziFo eziThathelanwa emSemeni (ama-STI) lomNyaka wee-2017-2022.

Indlela iSewula Afrika eyisikimele ngayo i-HIV ne-TB, itjho ukuthi njenganje umuntu one-HIV namkha one-TB selaphila itjhumi leminyaka ngaphezu kwesikhathi abantu ababenalokhukugula ababesiphila ngomnyaka wee-2004. Ngokunjalo-ke nesilinganiso sabantu abangenwa yingogwana ye-HIV sehlile, ngokunjalo nabantu ababulawa sisifo se-TB naso sehlile.                                                                       

Lelihlelo le-NSP linqophe ukukhuphula izinga lepumelelo ukube ngahlanye lifaka amaqhinga amatjha ekuzakukhandelwa ngawo amagulo amatjha, kutholakale abantu esele bangenwe kugula namkha abangenwe yingogwana ye-HIV msinyana bese bathoma ukwelatjhwa msinyana. Ihlelweli lendlala isakhelelo seqhinga lokusebenzisana ngokuhlanganyela ngamakoro ngamakoro ukukhambisa msinyana indima yokuphungula abantu abaguliswa nababulawa yi-HIV, i-TB, nama-STI. Lokhu-ke kukhambisana ne-NDP, evumako ukuthi i-HIV ne-TB zinomphumela omumbi kangangani ekuridiliseni ituthuko yelizwe.

2.11. IKhabinethi ibikelwe ngomBiko weKomidi yaboNgqonngqotjhe omalungana nomtlamo womThethokambiso wokuKhubazeka emaZikweni weFundo ePhakemeko nokuBandula, owenze iimphakamiso zokutlanywa kweSakhelelo somThethokambiso ngezokuKhubazeka.  

Lokhu kutjho ukuthi lapha kulandelwa indinyana yomThethosisekelo ekhuluma ngokususwa kweenqabo eziliya ukuhlanganiswa kweenqhema eziqaphazeka lula ukudlula umuntu woke emphakathini, ukuthi nazo zizokuba nesandla namathuba ngokulinganako namanye amalunga womphakathi.  

2.12. IKhabinethi ivumele ukudluliswa kwesiVumelwano esiBuyekeziweko ngokuVunywa kweemFundo, iinTifikethi, amaDiploma, iziQu kunye nezinye iiNcwadi zeFundo ePhakemeko emaZweni we-Afrika kobanyana izifakazele, iziphasise. UNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula uzakuqinisekisa iincwadi ezifakazelweko neHlangano yezeFundo, zeSayensi nezamaSiko ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, i-UNESCO.

LesisiVumelwano esiBuyekeziweko sinqophe ukuvula amathuba amahle emazweni woke we-Afrika akghone ukuvuma iincwadi zefundo ephakemeko ezivela kamanye amazwe we-Afrika, ezinjengeentifikethi, amadiploma, iziqu nezinye iincwadi zefundo, ngaleyindlela abafundi be-Afrika neemfundiswa ze-Afrika bazokukghona ukuthi bafunde lapha bathanda khona e-Afrika, babe bakghone nokuthi basebenze nanyana kukuphi e-Afrika.

2.13. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethokambiso weliZwe weHlelo lokuThuthukisa amaBizelo eSewula Afrika, kobanyana umphakathi khewuphefumule ngawo.

Umthethokambiso lo uvula amathuba wokutholakala kwesizo lokuThuthukiswa kwamaBizelo ngemithethokambiso, ngekomba, ngamarherhokambiso, ngeendlela zokwenza, ngeenjamiso, ngemisebenzi eyabelwanwako kunye nangokusebenzisana. Lokhu kuzakuqinisekisa ukuthi zoke izakhamuzi, zayo yoke iminyaka yobudala, zithola ilwazi ngemisebenzi yebizelo yezinga elihle, zithole nemisebenzi yokuzilekelela ukuthuthukisa amabizelo wazo epilwenazo yoke, kobanyana zizokwazi ukukhetha ngcono nangelwazi nazithatha iinqunto, ngaleyindlela zikghone ukuthola imisebenzi engcono, lokho bese kwenza ukuthi umnotho welizwe nawo uhluma ngcono, bewuhlale umuhle, ngaleyindlela kuphakame namandla wokufaka isandla esipheleleko ekuthuthukisweni kwelizwe leSewula Afrika ngokuphelela kwalo.  

Lokhu-ke kuthomana ne-NDP, yona ephakamisa ukuthi kukhutjhulwe ukuhlunyiswa komnotho nokwanda kwemisebenzi, ukuvuleka kwemisebenzi kulingane nesibalo sabantu abatlhoge umsebenzi, kuphakanyiswe ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa, ngokunjalo godu kwandiswe nabafundi abafunda babe bathole iziqu emayunivesithi.  

2.14. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngokuBuyekezwa kweHlelo lomThetho oLawula amaCala woBulelesi, nangokwenziwa kwehlelo lomThetho oLawula amaCala woBulelesi ube ngewesimodeni ngeHlelo lezomThetho eliLungelelweko.                                                                    

IKhabinethi ivumele itlhatlha elinabileko lokwakhiwa nokuthuthukiswa kweHlelo lezomThetho wamaCala woBulelesi eliLungelelweko elizakuqalana nemiraro namatlhayelo kilo loke ihlelo lezomthetho.  

IHlelo lezomThetho wamaCala woBulelesi eliLungelelweko lenzelelwe ukuqinisa ukusebenzisana nokulungelelana kweenthunywa ezithunywe ukuphumelelisa umthetho ekuphunyelelisweni kweminqopho emaqhinga we-NDP – wokwakha umphakathi ophephileko neHlelo lokuLwa noBulelesi nobuKhohlakali elisimeleleko. Lokhu-ke kuzakuveza umPhumela wokuthi Boke abaNtu beSewula Afrika baHlale baPhephile, begodu baziZwe baPhephile.

2.15. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlolo wokuCocisana kobanyana kuyokubonisanwa ngawo emphakathini; lokho-ke kufanele ukuthi kwenze ukuthi kwakheke indlela karhulumende nomphakathi eliQhinga LokuLwa NoBukhohlakali EliZweniloke.

Iqhingeli linqophe ukuruthula ubukhohlakali, embusweni nekorweni yangeqadi njengoba kusitjho i-NDP. Amagadango athethwe lapha anqophe ukwakha ihlelo lokulwa nobukhohlakali elibambelelako, elizakukhuthaza ukusebenzisana kwamakoro ngamakoro ngokuhlukahluka kwawo.  

2.16. IKhabinethi ivumele umBikomthethokambiso omutjha ngezemiKhambo yabaNtu emaZweni ngamaZwe. Leli litlhatlha lomthethokambiso eliyikomba yokubuyekezwa komthetho wemikhambo yabantu neminye imithetho ekhambelana nawo lo.                                                    

Umbikomthethokambiso ufakazela ukuthi iSewula Afrika inelungelo lokuzikhethela nokuziquntela ukuthi iyawamukela na amaphandle ukuthi angazokuhlala lapha ekhethu, izikhethele nokuthi nayiwamukelako iwabekela miphi imibandela, ngokukhambisana neenrhuluphelo zayo zelizwe. Umbikomthethokambiso lo wembula inembombono evuleka ngamancozuncozu ukuthi iSewula Afrika izokukghona ukuphakamisa ubuhle nenzuzo yemikhambo yabantu bamazwe ngamazwe elawulwa kuhle, ukube ngahlanye kuphungulwa ingozi ephekelelwa ngilemikhambo yabantu bamazwe ngamazwe. Imikhambo yabantu, basuka emazweni wemakhabo basiya kamanye, yinto ekufuze yamukelwe, ivunyelwe, kodwa kuthi kusenziwa lokho kube kweluswe ubujamo bokuzijamela nokuzibusa kwelizwe lapho abantwabo baya khona, kweluswe nezokuphepha nokuthula.

2.17. IKhabinethi isekela umNyanya wokwEnza amaPhandla abe zizaKhamuzi zeSewula Afrika ozokwenziwa mNyango wezangeKhaya, begodu iKhabinethi iyavuma ukuthi kube sibopho esikatelelekileko ukuthi amaphandle enziwa izakhamuzi zeSewula Afrika lawo abe khona mathupha kilowo mnyanya. IKhabinethi ibuye yavumela nokuthi amakhotho wabomarhistrada, hlangana nezinye iinjamiso, nawo asetjenziselwe ukuraga leminyanya yokwenza amaphandle abe zizakhamuzi zeSewula Afrika.                                                                     

UmNyanya wokwenza amaphandle abe maSewula Afrika unikela abantwabo ithuba lokunikelwa ubakhamuzi obutjha, nelokunikelwa amalungelo wabo neembopho zabo, nokufungela ukuba babantu abathembekileko elizweni labo elitjha, phambi kwakaNgqongqotjhe. Lokhu-ke kuzakusiza ekuqiniseni ihlelo lokubumbana nokuphilisana, ngokuphakamisa isidingo sokuthi amaSewula Afrika amukele amaphandle esele aphiwe ilungelo lokuba zizakhamuzi zeSewula Afrika.                                                                       

2.18. IKhabinethi ibikelwe ngomsebenzi owenziwe siQhema somSebenzi samaSekela waboNgqongqotjhe seKoro yobuThakgha e-Ofisini kaMengameli. IsiQhemesi, uSihlalo waso oliSekela likaNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli, sivula ikundla ehle yabathathiinqunto bakarhulumende, iinhlangano zomphakathi kunye nekoro yangeqadi ukuthi babonisane ngegadango linye elingakhambisa msinyana amatjhuguluko ekorweni yezobutharha. Iindaba ekusetjenzwa nekukhulunywa ngazo lapha, hlangana nezinye kutjhiwo nalezi: ukusetjenziswa ngomgunyathi komsebenzi wabavumi nezinye iintharha, ukuvikeleka kwelungelo lobunikazipahla nokwephulwa kwamalungelo wokuvikeleka kwepahla enobunikazi, imisebenzi yalapha ekhethu kunye nokusetjenziswa kwayo emmoyeni, iimbonelelo zikarhulumende kunye nokunzinziswa kwengeniso, ukuhleleka kuhle komsebenzi, khulu khulu abavumi, abalingisi, njll. Ukutjhugululwa kwekoro le kunye nokwakhiwa nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa.  

Umsebenzi wesiQhema esiThunyiweko usekela iHlelo likarhulumende i-Mzansi Golden Economy, lona elikghonakalisa ukuvulwa kwemisebenzi, liphakamise ukulungiseka kuhle nangokulingana kweendaba zomphakathi nezokuphalisana nezikhuthaza amasiso ukuthi eze nganeno ngekhethu ngemisebenzi engavula imisebenzi engahlalela safuthi. Ngokusebenzisana nabantu abanengi bamabubulo naneminyango ngeminyango karhulumende, isiQhema esiThunywe umSebenzesi sithethe amagadango ambadlwana wokuthukulula nokuphakamisa ePalamende amandla wokusebenza kilo loke irherho lokusebenza, amanye wakhona afaka nomThethomlingwa oTjhugululwako wezeLungelo loBunikazipahla kunye nomThethomlingwa oVikela iinTharha; ukwenziwa ngcono kwamagaselo wokubhudulela imisebenzi yeentharha esetjenziswa ngomgunyathi, njll.  

2.19. IKhabinethi ivumele umnikelo weSewula Afrika obuyekeziweko wemiKhulumiswano yokuRhwebelana yeKoro yezokwAkha nezokuThutha ngaphasi kwe-SADC.

Lokhu kukhuthaza ukuhluma kwamakoro aliqalontanzi esiphandeni se-SADC, sekubalwa nokuvulwa kwamasango wokungena wemakethe yokuthengiselwa kwepahla yeSewula Afrika emazweni wangaphandle.                                                                     

Ukugedliswa kwemibandela yezenzelwa kuligadango eliqakatheke khulu ehlelweni lokulungelelwa kwe-SADC begodu kufaka isandla ekusungulweni kwemakethe yesiphande ezakusekela ukuvulwa nokuthuthuka kwamafemu wesiphande azakuphakela imakethe ekudlwana yesiphande. Lokhu-ke kulekelela iminqopho ye-NDP yokukhuthaza ukulungelelana kezomnotho esiphandeni se-SADC kunye nokuthuthuka kwelizwekazi le-Afrika.  

2.20.  IKhabinethi ivumele ukwendlalwa ePalamende kwekulumo yokuvumelana ngesiVumelwano se-Nairobi esiTjhugululiweko sokuVikelwa, ukuPhatha nokuThuthukiswa kweBhoduluko leeNdawo ezimaGega neLwandle i-Indian Ocean lengcenye encangeTjingalanga.

Lokhu kuvula indlela yokusebenzisana esiphandeni, nokulungelelana kunye namagadango wokulekelelana esiphandeni sangePumalanga neSewula ye-Afrika. Lokhu kuzakunikela iinQhema ezisesiVumelwaneni sokuSebenzisana ukuthi zibophele imithombo yamandla nelwazi elivela ebabelanini abavela ncazoke, neenqhema ezinerhuluphelo kilokhu, bahlanganyele umsebenzi wokurarulula imiraro ethungeleleneko yeendawo zebhoduluko lelwandle, ekubalwa hlangana nazo neendaba zemikhawulo yelizwe neyeqela kamanye mazwe.

Ikulumo yokuvumelana izakukhandela ukusilaphazeka ibe iqinisekise nokuthi liphathwa kuhle ibhoduluko nemithombo yamandla yelwandle ethinta ukutholakala kokudla nezinga lakho, zepilo kunye namathuba wokuhluma komnotho.  

2.21. IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yeKhonfrensi yeenQhema yeHlandla lama-22 (i-COP 22) yesiVumelwano seenTjhaba eziBumbeneko ngezamaTjhuguluko wobuJamo beZulu (i-UNFCCC), neKhonfrensi yeenQhema yeHlandla le-12 esebenza njengomHlangano weenQhema wesiVumelwano se-Kyoto ( i-CMP12), eyayibanjwe ukusukela ngomhla we-7 ukuyokufika kumhla we-18 kuSinyikhaba wee-2016, e-Marrakech, e-Morocco.                                                                    

I-Marrakech COP 22 ibe sikhathi esiqakathekileko sokweyamela esigabeni esitjha, ngemva kwemikhulumiswano ethethe iminyaka, yaveza isiVumelwano se-Paris sokuphumelelisa amatjhuguluko. Ubunengi beminqopho ye-COP 22 yaphumelela, ngokukhambisana namandla ayenikelwe iSewula Afrika.                                                                 

2.22. IKhabinethi ivumile ukuthi igunya lemikhulumiswano yeSewula Afrika lingasebenza njengesango eliyivulela ukuthi ingene emikhulumiswaneni emButhanweni wamaZwe Abambe Indima (i-COP) esivumelwaneni se-Basel, se-Rotterdam nese-Stolkcholm, ozokubanjwa ukusukela ngomhla wama-24 kuSihlabantangana ukuyokufika kumhla we-5 kuMrhayili wee-2017 e-Geneva.

Umnqopho lapha kusebenzela ukulawula amakhemikhali neenzibi, kobanyana kuzokukhuthazeka ipilo ehle ebantwini nebhodulukweni.

2.23. IKhabinethi ivumele ukudluliswa komBiko wokuThoma wesiVumelwano samaZwe ngamaZwe samaLungelo wezomNotho, wezeHlalakuhle newamaSiko eKomidini yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko yamaLungelo wezomNotho, zeHlalakuhle newamaSiko.

Ukutholakala kwamalungelo wezehlalakuhle nomnotho womphakathi kuyingcenye eqakatheke khulu yomThethosisekelo neye-NDP. ISewula Afrika seyibenzele litho likhulu abantu bayo ekuphumeleliseni amalungelo wehlalakuhle nawomnotho womphakathi solo kwathoma ukubusa intando yenengi kilelilizwe.

Eminyakeni eli-18 edlulileko sakhe iinjamiso ezisekela intando yenengi, satjhugulula ikoro yeensebenzi zembusweni, selula sabe sanabisa izenzelwa ekuphilwa ngazo, sanzinzisa umnotho, sabe sathatha indawethu esifaneleko emndenini wamazwe ngamazwe. Nanyana siphumelele ukwenza koke lokhu nje, kodwana ubuchaka, ukutjhiyana ngendima kunye nokutlhogakala komsebenzi solo kusese ziintjhijilo ezikulu esisaqalene nazo.

3. ImiThethomlingwa                                 

3.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa wee-2017 wesiKhwama sokuLiliswa ngeNgozi yeNdlela. UmThethomlingwa lo uqalelela abongazimbi beengozi zendlela ngesikhwama esitjha esizokusebenza endaweni yalesisikhwama sakhathesi esibizwa ngokuthi siKhwama seeNgozi zeNdlela (i-RAF). Lesi esitjha sibizwa ngokuthi siKhwama sokuLiliswa ngeNgozi yeNdlela.

3.2. IKhabinethi ivumele isimemezelo somThethomlingwa wee-2017 oBulala umThetho we-Overvaal Resorts Limited, kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.  UmThethomlingwa lo ubulala umThetho i-Overvaal Resorts womnyaka we-1997 (umThetho Nomboro 123 womNyaka we-1997), ekwakhelwa phezu kwawo umthetho olawula iindawo zokuzigedla zakwa-Aventura. Ngokubulawa komthetho lo, kuqedelelwa ihlelo lokuvalwa kwe-Aventura.  

IKhabinethi ithethe isiqunto sokuvala ikhamphani yeendawo zokuzigedla i-Aventura mhlana ama-22 kuRhoboyi wee-2001, njengoba lekhampani beyithathwa njengesijamiso esingasingcenye yamafa ayisika kaRhulumende.

3.3. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezokuVikela, wee-2017. UmThethomlingwa lo uthomanisa umThetho wezokuVikela wee-2002 (umThetho Namba 42 wee-2002) neemfuneko zakhathesi zomNyango wezokuVikela, ezizakwenza lomNyango usebenze ngcono. Amatjhuguluko eza nomThethomlingwa lo aphathelene nokuhleleka nokusebenza kwesijamiso, ngalokho-ke azakusebenza ngaphakathi komNyango wezokuVikela.

3.4. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa wee-2017 oTjhugulula umThetho wokuSebenza kwamaGcwetha.                                                                     

UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wee-2014 (umThetho 28 wee-2014) kobanyana uzokukhuluma ngeendaba eziphathekako ezingasizo iindabapikiswano ngobunjalo bazo.                                                      

UmThethomlingwa lo godu unqophe ukulawula ukulayelwa kweendawo ezilawulwa miKhandlu yeemFunda, ulayele ukuthi amagcwetha asebenza umsebenzi wobugcwetha kwaphela azakuvunyelwa ukwenza imisebenzi ethileko, ukulawula imisebenzi yamabhanga ukuya phambili malungana nama-akhawundi wokuphathelwa, nokulawula ukuthi ihlala isikhathi eside kangangani iKundla yamaGcwetha ebizwa ngokuthi yi-National Forum, nokukhanyisa ukuthi iinhlangano ezilawula amagcwetha zingaphadlhalajwa nini.

4. Iindaba Ezingundabamlonyeni

4.1. URhulumende usithokozele isahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo esimalungana nokurholiswa kwemirholo yesibonelelo sombuso.                      

IKomidi yeHlanganisela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) ephathelene neHlelo eliPheleleko leemBonelelo zikaRhulumende, uSihlalo wayo ekunguMengameli uZuma, beyisiphalaza iphethene nomsebenzi wokuqinisekisa ukuthi uRhulumende uragela phambili ngokurholisa abantu abarhola umrholo wesibonelelo sombuso abangaphezulu kweengidi ezili-17 ukusukela mhlana li-1 kuSihlabantangana.

Abantu abarhola lomrholo wesibonelelo sombuso emabhanga neentolo bazokubhadelwa mhlana li-1 kuSihlabantangana wee-2017, kanti-ke labo abarholela ‘emrholweni’ barholiswa yi-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-Sassa) bazokurhola mhlana ama-3 kuSihlabantangana wee-2017. Abantu abarhola umrholo wesibonelelo sombuso abatjheje amalanga wabo womrholo, wona atlolwe eentlankaneni abagcine ukurhola ngazo ngenyanga kaNtaka wee-2017. Inomboro yomtato yasimahla yakwa-Sassaithi: 0800 60 10 11, la abanikazi bomrholo bangafowunela khona nakube kukhona abafuna ukukubuza namkha nakube kukhona abangakutholi kuhle. Kulungiselelwe ukuthi kwenziwe iqiniso lokobana likhona ihlelo le-SOCPEN, elizakusiza ukuveza umkhanyo wokuthola ubufakazi bobujamo beembawo zomrholo.

Ihlelo likarhulumende lokulekelela abantu ngokubarholisa umrholo wesibonelelo sombuso solo lisese ngeliqakatheke khulu nelibuphephelo beengidigidi zamaSewula Afrika. Lelihlelo ngilo eliyisika yamahlelo karhulumende wokuphungula ubuchaka, begodu linjalo nje lenze litho likhulu ekubuyiseni isithunzi sabantu bekhethu. SinguRhulumende otjhejako, ohlala ngaso soke isikhathi asiphalazela ukuyenza ibe ngcono ipilo nebhoduluko labantu beSewula Afrika abatlhagako, nabachakile nabaqaphazeka lula, nabadimeke amathuba.

4.2. IKhabinethi ifakazela ukuthi kufuze avikelwe amalungelo nokuphepha kwabo boke abantu abasikazi emphakathini wekhethu. Zizwisa ubuhlungu khulu izenzo zamhlapha zokukhahlunyezwa kwabantu abasikazi ngezomseme, khulu khulu lezi la bebakhahlunyezwa khona batjhayeli bamateksi.

IKhabinethi iyababuka abomma ababe nesibindi bavela bayokubika leziziga ezibaveleleko; nje iKhabinethi ibawa umphakathi ukuthi ulekelele kutholakale lababenzi beziga abakhahlumeza abantu abasikazi ngenturhu yezomseme, nalabo abakhahlumeza abantwana.  

4.3. IKhabinethi ibuyelela ukuzibophelela kwakaMengameli uZuma mhlazana akhuluma emNyanyeni weHlandla le-17 LaboNongorwana baboTitjhere nakathi bazokuThathelwa amaGadango abukhali abotitjhere abaphikelele ngokusebenzisa iswazi nokubetha abantwana besikolo nanyana ngani. Lokhu kuphambana nomthetho, ngalokho-ke bazokuthathelwa amagadango abotitjhere abephula umthetho, behlise nesithunzi somntwana, babeke nokuphepha komntwana ngaphasi kwesifu. Eminye imiraro eseenkolweni kukuba sebantwini kwabantazinyana besikolo, ubulelesi kezinye iinkolo, njengenturhu yamagenge, iindakamizwa, utjwala nokutheliswa kwabanye abantwana nakho kuliqalontanzi likarhulumende.                                                                     

4.4. IKhabinethi itjheje ngehliziyo ebuhlungu ukuthi iyathuwelela inturhu yamateksi kezinye iindawo zelizwe lekhethweli.

Boke abanesandla nesabelo emateksini bayakhuthazwa ukuthi bakhulumisane, bafunisane iindlela zokurarulula imiraro ngokubonisana, bafunisise abonobangela ababanga inturhu le, kobanyana imiraro leyo ingazokuqaphazela abakhweli bamateksi, abathembele kiwo amateksi la nakufuze bakhambe. IKhabinethi ibawa ikoro yezokuthutha kunye neenthunywa ezilandelela ukusetjenziswa nokuthotjelwa komthetho ukuthi basebenzisane ndawonye bacithe inturhu yemateksini esele ivuka ngobutjha le.

4.5. IKhabinethi ilila khulu ngokugqekezwa kwama-ofisi weJaji eliKhulu, la kwetjiwe khona amakhomphiyutha ambadlwana. Izenzo zobulelesi ezinjengalezi zihlaba ehliziyweni yehlelo lethu lombuso wentando wenengi, ngalokho-ke azinayo nencani indawo emphakathini wekhethwapha. IHlanganisela yezomThethobulungiswa, zokuKhandelwa koBulelesi nezokuPhepha, ethwelwe nguMengameli uZuma, isatjho iyabuyelela ngokuzibophelela kwayo ekulwiseni ubulelesi begodu ibawa umphakathi ukuthi ubikele bomthetho izenzo ezisolisako nawuzibonako eendaweni zangemakhabo namkha nanyana kukuphi lapho zibonakala khona.   

4.6. IKhabinethi ithokozela iPhenyo leKomitjhini yezePhaliswano ngezwangobatjho yokuziphatha kwabosomakethe yemirorho neenthelo, nje silindele ngandlebe zombili isiphetho sephenyo layo. Ukuziphatha okuphambana nekambiso elungileko yokuphalisana ngokuthengisa kuqaphazela ubunengi bemizi namakhaya adosa emhlweni elizweni lekhethweli, kunjalo nje godu kukhisimeza nemizamo yethu yelizwe yokukhuthaza nokuvula amathuba wokuthi abosomakethe babantu abanzima abasasikimako nabo bangene kilemakethe.

Siwuwahlela izandla umsebenzi weKomitjhini wokuvikela nokufakazela amalungelo wabathengi newomphakathi.

4.7. UmNyango wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi ubawe iimphathimandla ze-Brazil ukuthi zikhuphe isaziso sombuso kunye nerhelo leenjamiso ezikhonjwe njengalezo amagamazo abalwako endabeni yenyama engakaphephi ethengiselwa amazwe wangaphandle, iSewula Afrika engahle ibe ngelinye lawo.

Iimphathimandla zomBuso we-Brazil ziyeleliswe ukuthi ziyivale ingabe isathengiselwa amanye amazwe yoke inyama evela kilezonjamiso esele zikhonjiwe, bekube mhlazana indaba le izakurarululwa ngendlela ezakwanelisa iimPhathimandla zaboDorhodere bezeFuyo lapha eSewula Afrika.

4.8. UMengameli uZuma umemezele ukuthi uzakuphekelelwa ngoMngcwabo oKhethekileko womBuso umakekere omlwelikululeko yeSewula Afrika, nongomunye owagwetjwa eCaleni le-Rivonia, uNomzana Ahmed “Kathy”Kathrada.

IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekuliliseni ukosikazi kaNomzana Kathrada, owakhe waba nguNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende, u-Barbara Hogan, nemndenini wakwa-Kathrada nehlanganenwake yepolitiki eyi-African National Congress, ayisebenzela ngokuzinikela kiyo yoke ipilwakhe, le ngorho yakwa-Kathrada.                                                                          

Kuzokuhlelwa ikonzo yesikhumbuzo yombuso, kanti-ke imininingwana yakhona isezakumenyezelwa.                                                                       

4.9. IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani bomsunguli wesiqhema sebholo i-Bloemfontein Celtic, uDorh. Petrus Rantlai Molemela. Umsebenzakhe omuhle nebizelo lakhe elihlonitjhwa khulu ekuphatheni kezebholo erarhwako eSewula Afrika kube negalelo elihle kwamambala ekuthuthukiseni zemidlalo nomphakathi ekhethwapha.

4.10. IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabathandiweko bomlingisi wedumo nosomafilimu uNomzana Joe Mafela, obekaziwa khulu ngalo lelibizo lika ‘Sdumo.’ Uzakukhunjulwa khulu ngegalelo abe nalo kezobutharha lapha eSewula Afrika.

5. Ukuqatjhwa                

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

5.1. IBhodi Ye-Technology Innovation Agency:

a) UNom. Edward Christian Kieswetter (USihlalo);
b) UDorh. Steven Lennon;
c) UMma u-Joy Sebenzile Matsebula;
d) UNom. Thabiso Ramasike;
e) UMma.u-Fuzlin Levy-Hassen;
f) UMma. u-Patience Lethabo Mlengana;
g) UNom. Mzwandile Madikizela;
h) UDorh. Jan van de Loosdrecht;
i) UDorh. Judy Coates; kunye no-
j) Phrof. Roy Marcus.

5.2. AbaNqophisi beBhodi ye-Postbank:

a) UMma u-Boitumelo Mothelesi;
b) UNom. Edward Netshivhulana;
c) UMma u-Leonora Noluphumzo Noxaka;
d) UNom. Ashley Cavel Seymour; kunye no-
e) Nom. Mark Barnes.

5.3. UMma uNomsa Motshegare ubuyiselwe esikhundleni sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) seHlangano eLawula iinKolodo zeliZweloke (i-NCR).

5.4. UMma uZodwa Ntuli ubuyiselwe esikhundleni sokuba nguKomitjhinara weKomitjhini yezokuHlonyiswa okuBanzi kwabaNtu abaNzima ngaMandla womNotho.

5.5. IBandla LabaGwebi BeenKhampani:

a) U-Adv Mohammed Alli Chicktay (USihlalo);
b) UMma uBongekile Zulu;
c) UMma u-Ishara Kamini Bodasing;
d) UNom. Lindelani Daniel Sikhitha;
e) UPhrof. Petrus Albertus Delport (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
f) UNom. Maake Francis Kganyago (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
g) UNom. Khashane Manamela (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
h) UMma u-Lucia Glass (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
i) UMma u-Khatija Tootla (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye no-
j) Mma u-Matshego Jacqueline Ramagaga.

5.6. IBhodi yeKomitjhini ye-Lotto:

a) UPhrof. Ntshengedzeni Alfred Nevhutanda;
b) U-Adv. William Elias Huma;
c) UMma u-Doris Dondur;
d) UNom. Muthuhadini Alfred Madzivhandila;
e) UNom. Yaswant Narotham Gordhan; kunye no-
f) Mma uZandile Nkonyane (umjameli womNyango wezeRhwebo namaBubulo [i-dti])

5.7. IPhiko LezokwAba leBhodi yeKomitjhini ye-Lotto yeliZweloke:

a) UMma uNdileka Eumera Portia Loyilane;
b) UMma u-Iveda V Kayser Smith;
c) UMma u-Chickey Silvy Mofet-Mubu; kunye no-
d) Nom. Jeffrey Du Preez.

5.8. UNom.Jeremiah Lengoasa uqatjhwe esikhundleni sokuba siKhulu esiPhetheko se-Ofisi LeZangoma Zezulu ESewula Afrika.

Imibuzo ingathunyelwa ku-:
Donald Liphoko
Inomboro kafunjathwako: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore