Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla ti-15 Indlovulencane 2017

1. Kucala Kwekusebenta Kwetinhlelo Tahulumende

1.1. IKhabhinethi iyayemukela Inkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA) ya-2017 yaMengameli Jacob Zuma ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kuguculwa kwemnotfo ngemfutfo nangekusheshisa.” Loku kwenteke emkhatsini wethemu yalohulumeni lowatsatsa lulawulo nga-2014 lapho umnyaka wa-2017 umenyetelwe njengemnyaka wa-Oliver Reginald Tambo kanye newekujulisa bunye.

Mengameli Jacob Zuma uchaze inchubekelembili lesesiyentile ekufezekiseni umbononchanti wetfu Weve Lelibuswa Ngentsandvo Yelinyenti kanye netento letimcoka letidzingekile tekusisondzeta ngekushesha ekutseni sibe sive lesibuswa ngentsandvo yelinyenti, lesiphumelelako, lesibumbene, lesingabandlululi ngebuhlanga nangebulili.

Mengameli ukhulume ngekucala kusebenta kweluhlelo lwaHulumende lwekusebenta waphindze futsi wamemetela nemasu laphatsekako langentiwa kute kucale kusebenta ngemphumelelo Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP), lelisekela Luhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) lwanga-2014-2019. I-SoNA yanga-2017 ikhombise ngalokusabaleni kutsi imetamo lebumbene yahulumende, yetemabhizinisi kanye netemisebenti ekufezekiseni kucala kusebenta kweLisu Lemaphuzu Layimfica seyicala kuvakalele lifutse layo. IKhabhinethi iphindza simemetelo saMengameli sekutsi akuciniswe imetamo lokuhloswe ngayo kuguculwa kwemnotfo ngemfutfo nangekusheshisa kanye nemitamo yekucala kusebenta ngekushesha.

Licembu Letindvuna lisalungiselela kubamba imihlangano nebetindzaba emva kwe-SoNA kuchaca kabanti mayelana neLuhlelo Lwekusebenta Lwahulumende Lwa-2017/18. Inkhulumo Yomcombelelo wa-2017/18 itawuchubeka ivete kutsi kwabiwa kwemitfombolusito yabelwa tinhlelo letahlukahlukene tahulumende njengakusho kwaMengameli.
1.2. Imiphumela yeNgcungcutsela Yekutjalatimali eTimayini tase-Afrika lebeyibanjelwe eKapa ikhombisa ukuhamba embili kwalelive kutetimayini kanye nakuleminye imikhakha ehambelana netetimayini.

Umkhakha wetetimayini solo usaseyinsika yemnotfo waseNingizimu Afrika lofaka i-8% Kusamba Semkhicito welive (i-GDP) kulelive, ucasha bantfu labalinganiselwa kulabange-460 000 futsi uhola timali takulamanye emave. Live laseNingizimu Afrika liyachubeka nekuba live lelikhicitako nalelinenzuzo kubatjalitimali etimayini ngesamba lesingalinganiselwa kumathriliyoni la-$2.5 kuya kumathriliyoni la-$3 kutimbiwa letingasito temandla letisagodliwe. Tichibiyelo teMtsetfo Wentfutfuko Yetimbiwa Nephethroliyamu letitakwentiwa ngeNhlaba 2017 kanye nekufakwa kugazethi kweMculu Wetimayini lobuyeketiwe lokutakwentiwa ngeNdlovulenkhulu 2017 kutawufaka ligalelo ekudaleni mitsetfo lefanele lekhutsata lutjalotimali, kuhweba kanye nentfutfuko kutemabhizinisi ngendlela lelingene nalesizako ngekwenhlalo.

1.3.  Lengcugcutsela yale-Indaba iciniswe yi-Invest Africa lokuyinkhundla yebaholi bemabhizinisi, batjalitimali kanye nabosomabhizinisi kube bazuze lwatinzulu kanye nekutfola lwatiso nematfuba lakhona e-Afrika.

1.4. IKhabhinethi iyasemukela Sivumelwane Sekucedzelela Kukhokha lokufinyelelwe kuso emkhatsini wemboni yetekwakha naHulumende, lesiphindze futsi satiwe ngekutsi Luhlelo Lwekuvolontiya Kwakha Futsi (i-VRP).

Lesivumelwane sibeka tinjongo letisezingeni lenkampani tekuntjintja, mhlawumbe ngekutsengisa emashezi lamancane lange-40% kubantfu labamnyama baseNingizimu Afrika nome ngekuhlakanyela netinkampani tekwakha letincane letiphetfwe ngulabamnyama, kutisita ngekwenyusa inzuzo nge-25% yenzuzo yenkampani lebhalisiwe kuhlu lwetinkampani letihweba kulitiko elihweba ngemasheya elifana naleliseJozi (i-JSE), sikhatsi lesingetulu kweminyaka lesikhombisa.

Lesisivumelwane lesinemtselela wesikhatsi lesidze lesimayelana neluntjintjo lokufinyelelwe kuso nahulumende kuze kube ngulamuhla kantsi loko kungasita ekuphumeleliseni umbononchanti waHulumende wekugucula umnotfo ngemfutfo nangekusheshisa. Yindlela futsi le lengasetjentiswa ekuguculeni leminye imikhakha. IKhabhinethi ihalalisela labo labasayine lesivumelwane iphindze futsi igcugcutele letinye tinkampani tekwakha letingasiyo incenye yalesivumelwane kwanyalo kodvwa letikulomkhakha, kutsi tilandzele nato tingene kulobudlelwane lobakhiwako, ngekutsi tente tibopho tekutinikela letifana naloku lokwentiwe kute kuchubekisele embili ingucuko kulomkhakha.

1.5. IKhabhinethi ibashayela lihlombe bonkhe balingani betenhlalo labayincenye yoMkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Umnotfo Netemisebenti (i-Nedlac) mayelana nalesivumelwane lesiyinchophamlandvo sekwetfulwa kweMholo Wavelonkhe Lolizingancane we-R20 ngeli-awa lotawucala kusebenta kungakandluli inyanga yeNkhwekhweti 2018.

Lesivumelwane seMholo Wavelonkhe Lolizingancane kanye naletinye tinyatselo tekucinisa kusimama kwetemisebenti kanye nekucocisana mayelana nemiholo kanye nangetimo tekusebenta emkhatsini wemcashi nenyonyana yebasebenti kusinyatselo lesimcoka sekudala kulingana, ummango lonebulungiswa nenchubekelembili njengaloku kusembonweninchanti we-NDP.

LoMholo Wavelonkhe Lolizingancane, ungulophasi lokufanele kutsi kubete sisebenti lesitawuholelwa ngephasi kwawo, utawutfutfukisa kakhulu timphilo tetigidzi tetisebenti letiholelwa umholo lophasi futsi utawulungisa insayeya yekungalingani kwemiholo.

Lomholo ubekwe ezingeni lekucala lotawuletsa umehluko sibili etimphilweni tebantfu baseNingizimu Afrika kodvwa kube futsi kuyindlela yekunciphisa umtselela lomubi ekucashweni. Emabhizinisi langakhoni kukhokhela tisebenti tawo lomholo wavelonkhe lolizingancane angafaka ticelo tekutsi atfole lizemthithi lesikhashana, kodvwa kube kusabukwa taba tekusita imikhakha yetemnotfo lentekenteke.

1.6. Kuswelakala kwemsebenti yinsayeya yahulumende lokuyintfo lesembili lekumele acale ngako kantsi tonkhe tinhlelo nemitamo leyentiwako kuhloswe ngayo kuntjintja lesimo, ikakhulu kulesimo setemnotfo lesimatima. IKhabhinethi iyakwemukela kwenyuka kwelinani lemisebenti kulekota yesine leyengcile ya-2016 ngesikhatsi kudaleka imisebenti lenge-235 000, ngekusho kwemiphumela yeLucwaningo Lwetemisebenti Lwekota. Lemisebenti ivele emkhakheni wetetinsita, kwalandzelwa ngewetekutfutsa newetekukhicita.

Lokukhula kwelinani lemisebenti kulekota kwaholela ekutseni kube nekwehla lokuncane kwekuswelakala kwemisebenti ngelizinga lelinge-26.5%.

1.7. IKhabhinethi ibonga bonkhe batali, bothishela, bufundzisi basemanyuvesi nasemakolishi kanye nalabaphetse ngekucala ngemphumelelo kwemnyaka wekufundza wa-2017. Imfundvo inguletinye tetintfo letimcoka etintfweni letibekwe embili kutsi sicale ngato kutenta futsi ingumgogodla ekufezekiseni Umbononchanti wa-2030 we-NDP.

1.8. IKhabhinethi iyabadvumisa Bafundzi baMatekuletjeni Bemnyaka wa-2016 njengaloku sigubha lizinga lekwenyuka lekuphasa kusuka ku-70.7% kuya ku-72.5% nga-2016. IKhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi lokuhle futsi sibuke kutsi Bafundzi baMatekuletjeni Bemnyaka wa-2017 batalitfutfukisa lelizinga lekuphasa balente libe ncono kunalelomnyaka lophelile.

IKhabhinethi futsi idvumisa labo bafundzi labatawubhala kuhlolwa kwabo kwekuchibiyela kusukela emkhatsini wamhla ti-11 Indlovana 2017 namhla ti-18 Indlovulenkhulu 2017 ngekubeketela kwabo.

1.9. Njengencenye yemitamo yahulumende yekucinisa ummango kutsi uvikele lilungelo lekufundza, Litiko Letekuhlela, Kucaphela kanye Nekulinganisa litawubita Imbizo Yekubuyela Esikolweni Yeluhlelo Lwekutfutfukisa Lavelonkhe mhla tinge-25 Indlovana 2017 kuto tonkhe tifundza. Imfundvo isisekelo sato tonkhe tinhlelo tahulumende nekutsi onkhe eMalunga eKhabhinethi atawube atimbandzakanya kuloko. Emalunga emmango ayamenywa kutsi ahlanganyele nemalunga eKhabhinethi, eMalunga ePhalamende, boNdvunankhulu betifundza nebaholi babohulumende basemakhaya njengaloku batawube bavakashela tikolo, tikhungo temfundvo lephakeme kanye naletinye tikhungo tetemfundvo.

1.10. Ngekulandzela imitsetfosimiso yeMculu Wenkhululeko letsi “imfundvo lephakeme kanye nekuceceshelwa lwati tsite kutawuvulekela bonkhe bantfu ngekutsi umbuso ubanike lusitomali nemifundzate ngekubuka kusebenta kwabo ngekushiyana.” Hulumende usebentisa Sikimu Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngekwetimali (i-NSFAS) ekusiteni ngetimali bafundzi labasha labangetulu kwebafundzi labange-20 000 labasemanyuvesi lange-23. Loku kungeta kubafundzi labange-107 000 lababuya emanyuvesi lange-25 kanye nebafundzi labange-737 747 lababuya emakolishi lange-35 Etifundzo Tebuciko Bemisebenti Yetandla kanye Nekuceceshwa (ema-TVET).

1.11. Hulumende wetfu uyachubeka ngekuhlwaya tindlela letahlukahlukene tekutfola tisombululo letisimeme telusito ngetimali kanye nekuvulela ematfuba labo labaphuyile nalabasemkhatsini ngelizinga lekuphila kutsi bachubekele embili ngekufundza nekuceceshwa emva kwamatekuletjeni.  Ikusasa Student Financial Aid Programme (i-ISFAP) sivumelwano sebudlelwane ngekhatsi kwahulumende netinkampani letitimele lesiholwa Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha (i-DHET) kusita bafundzi labo imindeni yabo lenemali lengenako lengetulu kwelizinga lelibekiwe le-NSFAS, kepha labasolo bangakhoni kukhokhela tindleko tasenyuvesi.”

Lomklamo ulingwa kusebenta kwawo emanyuvesi lasitfupha kanye nakulinye likolishi lete-TVET futsi utawusita ngetimali bafundzi labalinganiselwa kulaba-1 5000 labafundzela ticu letitayelekile, kanye neticu tebungcweti letisikhombisa kanye namunye lofundzela buciko bemsebenti wetandla sikhatsi lesilingana leminyaka yabo yekufundza. Batawutfola futsi nekusekelwa ngekwetemfundvo, ngekwenhlalo, kuceceshwa mayelana nemakhono ekuphila, kubeluleka kanye nekusekelwa ngekwetemphilo lapho kudzingeke khona.

Kutawudzingeka imali lengetulu kwetigidzi letinge-R200 kute lomklamo uphumelele futsi lusito lutawutfolakala kumkhakha lotimele.

1.12. Umchudzelwano wesibili WaseNingizinu Afrika Wemakhono Emave Ngemave lobanjelwe lapha e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre eDurban lowentiwe Litiko Lemfundvo Lephakeme Nekucecesha kusukela mhla ti-13 kuya mhla ti-17 Indlovulencane 2017, ugubha tiphiwo tebantfu labasha labaceceshelwe buciko bemsebenti wetandla kanye nalabanemakhono elwati tsite kulelive. Uphindze futsi utsatseke njengeluhlelo lwekukhutsata nekugcamisa kubaluleka kwemkhakha wetebuciko betandla emnotfweni walelive. Labaphumelele batawuhamba bayewumela laseNingizimu Afrika eMcudzelwaneni Wemave Ngemave Wemakhono e-Abu Dhabi e-United State Emirates ngeMphala 2017.

1.13. Kuvakashela kwaMengameli Jacob Zuma eSiteshini Semaphoyisa eNyanga eKapa angakasho kutsi uyeta kucondzene nekukhishwa kweLuklayo Lwalabo Bugebengu Lobenteke Kubo lwa-205/16 lolwentiwe beLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-Stats SA). Lokuvakashela ngemphumelelo, njengencenye yeluhlelo lwaMengameli i-Siyahlola Monitoring, utitfolele yena ngekwakhe inchazelo yemsebenti labawentako kulwa nebugebengu kulendzawo. Ematiko eTebulungiswa, Kuvikelwa Kwebugebengu Nelicembu Lekuphepha bamatasatasa ngenchubo yekusombulula tinsayeya leSiteshi semaphoyisa lesibukene nato.

1.14. Luklayo Lwalabo Bugebengu Lobenteke Kubo lubalulekile ngobe luyinkhombandlela kuhulumende ekusunguleni tinchubomgomo takhe tekulwa nebugebengu. Loku kuhambisana naloko hulumende lakubeke embili kutsi utawucala ngako lokutsi Bonkhe Bantfu lapha eNingizimu Afrika Baphephile Futsi Bativele Baphephile. Lemiphumela yaloluklayo isita futsi ekukhombeni umsebenti lokudzingeka kutsi wentiwe, kute kufanelane naletindzaba letimnandzi talosekufeziwe kuleminyaka lesihlanu leyengcile, nemicondvo takhamuti letinawo kanye naloko letibe nesipiliyoni nako ngekwabo.

2. Tincumo teKhabhinethi

2.1. Kucala kwekusebenta Kwekuhlola Imphumelelo Yekuvikela Imvelo eMkhakheni Wetimayini, kufake ekhatsi imphendvulo yebaphatsi kanye nelisu lentfutfuko lelentiwa Litiko Letemvelo.

Umtsetfo Wavelonkhe Wekuvikela Imvelo, wa-1998 uchaza indlela yekuvikela imvelo lekumele kutsi isetjentiswe kuyo yonkhe imikhakha, lokufaka ekhatsi umkhakha wetimayini. Inhloso yaloko kucinisekisa kutsi lifutse laloko lokwentiwa tetimayini kwimvelo kulawulwa ngemphumelelo. Lokuhlola kuhlole kufaneleka kanye nekuphumelela kwemtsetfo kanye nekucala kusebenta kwawo ekufezekiseni lenhloso.

IKhabhinethi iyalwesekela ‘Loluhlelo Lwemvelo Yinye’ njengaloku luphakanyisiwe eLiswini Lentfutfuko ngekulandzela ligunyakwenta lekubuka letinye tinyatselo tekuhlela kabusha letingetiwe njengekuhambisana neMitsetfo Letsite Yekuvikela Imvelo. IKhabhinethi iphindze futsi ikusekele kucocisana mayelana nekuvalwa kwetimayini letitsite kucinisekisa kutsi imvelo iyavikeleka kanye nekunciphisa bungoti betenhlalo nomnotfo kuleyo mimango leyakhele leyo ndzawo.

2.2. Umbiko Wemnyaka Wesibonelo Semtselo Welucwaningo Nentfutfuko (i-R&D) wa-2015/16 lowetfulwa ePhalamende, ukhombisa kutsi luhlelo lwesibonelelo Semtselo Welucwaningo Nentfutfuko lulugcugcutela njani lutjalotimali lwe-R&D emkhakheni letimele. Loku kuyadzingeka kute kute kwandzise emandla emnotfo kute kugcugcuteleke kudaleka kwematfuba emisebenti, kanye nekwandza kwalokutawuzuzwa ngekundluliswa kwelwati nentfutfuko yemakhono.

Kusukela ngeNdlovulenkhulu 2015 kuya kuNdlovulencane 2016, Litiko Letesayensi Netheknoloji litfole ticelo tesibonelelo semtselo we-R&D leti-189 letivela etinkampanini leti-147. Tinkampani letitimbandzakanya kuloluhlelo lwesibonelelo kusukela lwasungulwa ngeLweti 2006, tinyuke tafinyelela kuletinge-962. Ngalesikhatsi Temafa Tavelonkhe tilinganisa kutsi kube netigidzigidzi letingetulu kwaletinge-R6 temalingena yemtselo lokube ngenca yetephulelo temtselo ne-R&D. Ngaso sona leso sikhatsi lesibonelelo sisekele ngetigidzigidzi letinge-36.1 tetindleko te-R&D.

Kuletinkampani letinge-962, letinge-47% tato ngeMabhizinisi Lamancane nalaseMkhatsini, bese kutsi le-12% tato ngemabhizinisi lamakhulu (lanemanlingena letigidzi letinge-R41 kuya etigidzini leti-R100); letinge-32% tinkampani letinkhulu kakhulu (R100 yetigidzi kuya etulu); kantsi 8% atizange tiveta kutsi ingakanani imalingena yato.                                                                                                 

2.3. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kwenchubo yekuhlanganiswa kwesabelotimali sahulumende semisesebenti Yelucwaningo Nentfutfuko (i-R&D).
I-NDP iyabona kutsi i-R&D kanye nekucamba tintfo letisha kunendzima lemcoka lekumele iyidlale ekutfutfukiseni umnotfo waseNingizimu Afrika kanye nekusekela intfutfuko yetenhlalo netemnotfo kanye nekucashwa.

Sakhiwonchanti lesimcoka savelonkhe setesayensi saseNingizimu Afrika sesidzala futsi sesidzinga kwentiwa ncono ngekwetheknoloji ngekushesha siphindze futsi sentiwe sibe sesimanjemanje kute sikhone kuletsa tinsita ngemphumelelo. Lesakhiwonchanti sikhulu sibili futsi siyabita, sitawudzinga lutjalotimali loluhlanganisiwe kuwo onkhe ematiko.

Lesabelotimali lesiphakanyisiwe lesihlanganisiwe sitawucala ngethemu lendze ya-2016/17 kanye na-2019/20.

2.4. IKhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana nenchubekelembili lekhona emiklameni ye-Square Kilometre Array (i-SKA) ne-MeerKAT, kusungulwa kwe-South African Radio Astronomy Observatory lehlanganisiwe losekuhleliwe, nekwemukela sipopolo lesingumabonakudze se-Hydrogen Epoch of Re-ionisation Array (i-HERA)  lapha endzaweni ye-SKA.

I-SKA ne-MeerKAT kwakha kunye kwaleli-18 yeMiklamo Yesakhiwonchanti Lebalulekile Yekhomishini Yamengameli Yekuhlanganisa Takhiwonchanti. Lemiklamo yesakhiwonchanti lesikhulukati ineligalelo ku-NDP ngenguba nemandla ekutfutfukisa intfutfuko yetemnotfo, ivule ematfuba etemnotfo kanye nekugcugcutela kudaleka kwemisebenti.

Kunenchubekelembili lenhle leyentiwako lemayelana nemalungiselelo e-SKA-1 lapha eNingizimu Afrika lokufaka ekhatsi kutsenga umhlaba kanye nekucocisana ngesivumelwane semave emhlaba kanye nenchubo yekutsenga.Emnyakeni wayo welishumi Luhlelo lwe-SKA SA Lwekutfutfukisa Emakhono Ebantfu lukhiphe imifundzate lengetulu kwe-800, kanye nekusekela tikolo ngalokubanti lapha eCarnarvon.

Sitfombe sekucala se-MeerKAT sesibhakabhaka lesitfwetjulwe ngetintsi tekutsebula emagagasi emoya leti-16 kuphela sikhombisa mitsala (ema-galaxy) lehlukene langetulu kwe-13003 le khashane lokukhombisa kona kutsi isipopolo lesingumabonakudze lesisezingeni lapha eNingizimu ye-Afrika futsi sitawuba sipopolo lesingumabonakudze lesisezingeni emhlabeni, nasesiphotfuliwe. Titawufakwa tiphelele letintsi tekutsebula emagagasi letinge-64 bese ticala kusebenta ngeNdlovulenkhulu 2018, kantsi takhiwa ngetintfo tethekhinoloji letinge-75% letikhicitwa kulelive kute kulungiselelwe imboni yendzawo kutsi itimbandzakanye ngalokujulile.

I-HERA ngumsebenti wekubonisa wetesayensi lowengetako ekwenteni ncono kuvisisa lwatiso lwekucala nome kutalwa kwemtsala futsi isekelwa ngetimali kakhulu yi-National Science Foundation of the United States sihlanganyele neNyuvesi yaseCambridge.

Lesikhungo sinye sekubuka ngemsakato mkhatsi netinkhanyeti, lesitakwatiwa njengeSikhungo saseNingizimu Afrika Sekubuka Mkhatsi Netinkhanyeti, sitawuhlanganisa imiklamo lehlukahlukene kanye naleminye misebenti yemkhakha wekubuka ngemsakato mkhatsi netinkhanyenti weNingizimu Afrika. Kunetinzuzo letitawubakhona ngaleSikhungo Savelonkhe sinye nalesisha ngaphasi kweNhlangano Yavelonkhe Yetelucwaningo (i-NEF).

2.5. Umtsetfo Lohlongotwako lomayelana Nenchubomgomo Yavelonkhe Yetekundiza, logcugcutela uphindze futsi ukhutsatse kuphepha kutekundiza, kuvikeleka kanye nekwenta kutsi kuhambisane nemitsetfo yetemvelo wavunywa. Uphindze futsi ugcugcutele inshisekelo yaseNingizimu Afrika kanye nekwenta kutsi kwandze kuhweba netekuvakasha.

Uphindze futsi ugcugcutele intfutfuko kanye nemboni yetekundiza lekhicitako nalephumelelako, lekhona kucudzelana khona lapha kulelive kanye nasemaveni emhlaba.

2.6. IKhabhinethi iphindze futsi yalivuma Lisu Lavelonkhe Lentfutfuko Yetikhumulo Tetindiza lelacalwa nguMtsetfo Lohlongotwako lomayelana Nenchubomgomo Yavelonkhe Yetekundiza kute kulungiswe emagebe lakhona kutikhumulo tetindiza kanye nesimo sayo lesidzingekako sasesikhatsini lesitako.

Litawukhomba indlela liphindze futsi lisekele konkhe kuhlelwa kwetikhumulo tetindiza kanye nekutfutfukiswa kwaleso naleso sikhumulo setindiza ngekwesimo esibanti setekutfutsa, ngekubonisana nalabamcoka labatsintsekako etikhumulweni tetindiza.

Tikhumulo tetindiza tibaluleke kakhulu kuluhlelo lwetekutfutsa lwaseNingizimu Afrika futsi sineligalelo entfutfukweni yenhlalo nomnotfo kulelive ngekwenta kutsi kube netekuvakasha netekuhweba tasekhaya kanye netemave emhlaba.

2.7. Inchubomgomo yesikhashana Lephelele Yetekutfutsa eLwandle yanga-2016, yavunywa, kute kutsi ummango uphawule ngayo.

Loku kwenta kutsi kube neluhlakamsebenti lwavelonkhe lwekukhomba indlela mayelana nekulawula ngokuhlangene, kukhula intfutfuko kanye neluntjintjo kwemkhakha wetaselwandle, ngenhloso yekuvula onkhe emandla lagcinekile elwandle nekukwenta ncono ligalelo lwalo etinjongweni tentfutfuko yetenhlalo nemnotfo yalelive, ngekwenta njalo lube futsi lufaka ligalelo kulihwebo lemave emhlaba.

Loku kuhambisana netinjongo Hulumende latawucala ngato letihambisana ne-Operation Phakisa letimayelana nekukhulisa Umnotfo Waselwandle kanye netinjongo letibanti te-NDP Ya-2030 kanye nakuLisu Lavelonkhe Lesakhiwonchanti lekugcugcutela kukhula kwemnotfo nekufukula kudaleka kwemisebenti.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. Kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wesikhashana Wekuhlela Indzawo eLwandle, wa-2016.  LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube nemitsetfo kute kwentiwe luhlelo lwekuhlela indzawo yaselwandle lolutawugcugcutela kukhula kutemnotfo, futsi luchutjwa kuhlela ngekuhlangana kuyo yonkhe imikhakha leminengi.

Uutawugcugcutela kuphatsa lwandle ngendlela lekahle ngekucinisekisa kutsi yonkhe imikhakha iyatimbandzakanya ekulawuleni ngekuhlanganyela kanye nasekuhleleni lokutakwentiwa elwandle. Utawuphindza futsi usite: ekusombululeni tincabano (emakhatsini walabo labasebentisa lulwandle kanye nemitimba lelawulako); kwentiwa ncono kwelwatiso; lwati nekulawula lwandle lwaseNingizimu Afrika.

LoMtsetfosivivinyo utawusita ekuletseni intfutfuko lesimeme, kunekutsi nje kube nekongiwa nome kuvikelwa kwemvelo kuphela, ngenhloso yekufaka ligalelo etinjongweni jikelele tekutfutfukisa tenhlalo netemnotfo. Kuphindze futsi kube ngumetamo lomcoka newekucala we-Operation Phakisa (Umnotfo Waselwandle) kuvula emandla lahleti etemnotfo.

3.2. Kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Emazinga Emikhicito Lelinywako. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wemikhicito Lelinywako, wa-1990 (Umtsetfo Nombolo 119 wa-1990).

LoMtsetfosivivinyo uhlose kucinisa imitsetfo yekukhicitwa kwalokulinywako, temphilo kanye nekuvikeleka kwekudla kwemikhicito letsite lelinywako. Imitsetfo lefana nale igcugcutela kuvikeleka kwekudla iphindze yente kutsi simondzawo lesifanele kute senyuse kuchicita kanye nekusimama. Loku kutakwandzisa kuhweba lokufanele kanye nekuvikeleka kwebatsengi.

3.3. Kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wesikhashana Wekubhalisa Ematayitela Ngeluhlelo Lwe-elekthroniki, wanga-2016, kutsi ummango uphawule ngawo.

LoMtsetfosivivinyo ukhutsata ukwentiwa, kusungulwe futsi kugcinwa luhlelo lwekubhalisa ematayitela nge-elekthroniki lolutawenta kutsi, emkhatsini walokunye kubhaliswe ngemphumelelo samba lesikhulu sematayitela ngenca yetinysatelo tekubuyiselwa kwemhlaba lokwentiwa nguhulumende, sikhatsi lesitsatfwako sekuwasebenta sibencono sekunika ematayitela labhalisiwe nemadokhumenti batsengi; kwenta kutsi kube nekukhona kufinyelela kutfola tinsita tekubhalisa ematayitela nome kukuphi kulelive; kuhlola lokushaya khona nekubhalisa; kutfolakala kwelwatiso esiveni; timphawu tekuphepha  nalokufaka ekhatsi bumfihlo.

Loku futsi kwesekela sicelo se-NDP kutsi kucale kusetjentiswe tinyatselo letilawula ngemphumelelo lwatiso nethekhinoloji kuwo onkhe ematiko ahulumende nemikhakha kute ticinisekise kutsi iNingizimu Afrika ayibalwa njengelive lapho kuneligebe khona emkhatsini walabo labafinyelela kubongcondvomshini naku-inthanethi nalabo labangafinyeleli sanhlobo kuloko.

4. Tindzaba letimcoka eveni

4.1. IKhabhinethi ihlanganyela naMengameli Jacob Zuma ekuvakaliseni kudzabuka emindenini nakubangani betigulane lebetigula ngengcondvo letendlule emhlabeni esifundzeni saseGauteng. Hulumende, kanye nesive ngalokubanti, sinesibophelelo sekuvikela nekunakekela labo labahlaseleka kalula. IKhabhinethi iyayidvumisa Indvuna Yetemphilo, Dk Aaron Motsoaledi ngekutsi akhetse Umuntfu Loliso Leligadze Temphilo kutsi aphenye komkhe lokungakahambi kahle tikhungo tetemphilo kanye nalabasebenti betemphilo.

Kwengeta kuloko, sinyatselo lesitsatfwe ngUndvunankhulu wesifundza saseGauteng, David Makhura, ngekususela embikweni weMuntfu Loliso Leligadze Temphilo, siyamukeleka.

IKhabhinethi iyachubeka icela Indvuna yesifundza Makhura kutsi acinisekise kutsi bonkhe labo lokungenteka kutsi abakatiphatsi kahle nome babe nekudzembesela batsatselwe tinyatselo letifanele tekucondziswa kwetigwegwe.

4.2. IKhabhinethi ikhatsatekile ngekutiphatsa lokungakamukeleki lokwakhonjiswa nakuvulwa iPhalamende lokuyintfo lengaphuli kuphela emalungelo alabanye ePhalamende, kodvwa nemalungelo abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. IPhalamende ingulesinye setikhungo taseNingizimu Afrika lesasungulwa ngentsandvo yelinyenti, lesasungulwa nguMtsetfosisekelo, kutsi sivikele Umculu Wemalungelo kanye nekutilandza kubantfu baseNingizimu Afrika – bonkhe labo basinike emandla kutsi sibaholele emphilweni lencono.

Emalunga ePhalamende, njengalabamele bantfu kufanele kutsi babeke embili loko lokufunwa bantfu baseNingizimu Afrika aphindze futsi ayicinisekise kabusha indzima ledlalwa ngulesikhungo lesibalulekile.

4.3. IKhabhinethi itjeliwe mayelana nesiShingishane u-Dineo, kutsi iNingizimu Afrika itawuhlangabetana netiphepho letimatima kanye netimvula letinkhulu kusukela lamuhla, ngaLesine, mhla ti-16 Indlovulencane 2017  kute kube Lisontfo mhla ti-19 Indlovulencane 2017. LeSishingishane sitawutsintsa sifundza saseMpumalanga, kanye netindzawo letisenyakatfo neKwaZulu-Natali kanye naseLimpopo. Tindzawo letitawutsintseka kakhulu – iKruger National Park, Enhlanzeni, e-Vhembe, e-Mopani kanye noMasipala Wesigodzi wase-Mopani nowase-Waterberg. Tindzawo letingasemphumalanga ye-Limpopo tingatfola emazinga lasetulu etimvula ngaLesihlanu, letilinganiselwa kumamililitha lange-200 ngesikhatsi sema-awa lange-24.

Sikhungo Savelonkhe Sekulawula Tinhlekelele (i-NDMC) kanye neSikhungo Savelonkhe Lesisebenta Ngekuhlanganyela (i-NATJOC) lesakhiwa ngematiko netikhungo tahulumende letahlukahlukene tisihlolile lesimo tase tivusa Tikhungo Tekusebenta Tetifundza Letisebenta Ngekuhlanganyela (i-PROVJOC) letintsatfu eLimpopo, eMpumalanga kanye naKwaZulu-Natali. Lendlela yekuhlanganisa imikhakha leminengi itawusita nangabe kunesidzingo lesivukako kucinisekisa kutsi kutsi imimango iyaphepha kanye nekunciphisa lifutse lalesishingishane.

Hulumende ucela yonkhe imimango letsintsekako kutsi icaphele kakhulu ngembikwekutsi kufike lesishingishane lesitako. Imimango iyacelwa kutsi ingayiweli imigwaco, emabhuloho nemifula lenetikhukhula. Sikhutsata batali, banakekeli bebantfwana nalabagadza bantfwana kutsi bacinisekise kuphepha kwebantfwababo ngalesikhatsi setiphepho. Imimango kufanele kutsi isebente ngekuhlanganyela kucinisekisa kuvikeleka kwebantfu. Nicelwa kutsi nilalele tecwayiso nelwatiso lolumayelana neSishingishane u-Dineo letitawusakatwa kuyo yonkhe imisakato yendzawo.  

4.4. IKhabhinethi ikwesekela ngalokuphelele kungenelela kanye nemihlangano yekukhulumisana nemmango lokutakwentiwa litsimba lahulumende, leliholwa yiNdvuna Yetasekhaya, Malusi Gigaba, kanye Nomphatsiswatiko (i-MEC) Wetekuphepha Kwemmango eGauteng Sizakele Nkosi-Malobane ngekungenelela etindzabeni letitsintsa ummango kulendzawo, ikakhulu tindzaba letiphatselene nekwenta umsebenti webuphoyisa kanye netento letingekho emtsetfweni lokutsiwa tentiwa bekuhamba.

IKhabhinethi iyasekela sicelo lesentiwe yiNdvuna lesitsi “akube nekungenelela kwembuso ngalokuphelele” kuletindzaba letingito ummango lokhala ngato, letitawulungiswa ngekutsi: kusungulwe Umtimba Lolawula Umnyele lotawusita ekulawuleni kancono iminyele yetfu, kuba nemaphepha kwabo bonkhe bantfu labahlala lapha eNingizimu Afrika, kwenta umsebenti webuphoyisa ngemphumelelo, nekucinisekisa kutsi imitsetfo kanye neMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika uyalandzelwa  takhamuti kanye nebantfu bemave emhlaba.

IKhabhinethi ilisekela ngalokuphelele licembu lekuphepha, kucinisekisa kutsi letindzaba tisonjululwa ngendlela letakwenetisa bantfu baseNingizimu Afrika. Loku kutawudzunga kutsi kube nekucocisana mayelana nekwenta umsebenti webuphoyisa emkhatsini wemimango kanye netiphatsimandla. IKhabhinethi iphindza futsi iyachubeka ifisa kucela kutsi bonkhe baholi nalabamele ummango baphawule ngendlela lekhombisa kubhadla nabasemmangweni, tindzaba kufanele kutsi tiphatfwe ngendlela lekhombisa kuvutfwa.

4.5. Esigamekweni lesiseceleni, Ikhabhinethi iyakuhlaba kuhlaselwa kwebalandzeli, badlali kanye netiphatsimandla emdlalweni we-ABSA Premiership emkhatsini weMamelodi Sundowns ne-Orlando Pirates lebewulapha eLoftus Versfeld lokushiye bantfu laba-13 balimele.

Kutiphatsa lokunje kanye netento tebudlova kutsela temdlalo ngelihlazo, kwakha futsi nesitfombe lesibi ngalelive, kudzinga kutsi tiphatsimandla tebhola titsatse tinyatselo letimatima futsi batitsatse ngekushesha kucinisekisa kutsi tento letifute leti atiphindzi futsi tenteke.

5. Imilayeto yekuvelana kanye neyekuhalalisela

5.1. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini, kubangani kanye nakubalandzeli belibhola lembhoco ngekusishiya emhlabeni kwakaputeni weMabhokobhoko waphambilini Joost van der Westhuizen. Mengameli Jacob Zuma uphindze futsi wamemetela kutsi kube neMngcwabo Wesifundza Lokhetsekile kukhumbula lelichawe lelibhola lembhoco laseNingizimu Afrika.

5.2. IKhabhinethi iyakwemukela kukhetfwa kweNdvuna Yetangaphandle yaseChad, Moussa Faki Mahamat, njengaSihlalo lomusha weKhomishini Yelubumbano Lwe-Afrika (i-AU), longene esikhundleni saDkt Nkosazana Dlamini-Zuma waseNingizimu Afrika.

5.3. IKhabhinethi iyakwemukela kukhetfwa kweNdvuna Jeff Radebe, njengelincusa laseNingizimu Afrika Kutakhamuti Temhlaba Wonkhe, nekutsi loko kutakwakha incenye yenhlangano yetigidzi letisiphohlongo Tetakhamuti Temhlaba Wonkhe emhlabeni wonkhana. Lena yinhlangano yabosaziwako labasetulu, labadvweba tinchubomgomo, baholi bemabhizinisi, tishikashiki kanye nalabatsintsekako labatinikele ekubukaneni netinsayeya letinkhulukati temhlaba kanye nekuphelisa buphuya lobukhulu. Umsebenti wayo uhambisana netinjongo te-NDP tekucedza buphuya nekunciphisa kungalingani, kanye netinzuzo teluhlakamsebenti lwentfutfuko lwalelivekati- i-Agenda 2063.

5.4. Indvuna Yetesayensi Netheknoloji, Naledi Pandor, uhlonishwa yiNhlangano yaseMelika Yekwenta Ncono iSayensi ngendzima yakhe yebuncusa kutesayensi eBoston, e-United States, lamuhla.

5.5. IKhabhinethi ihalalisela labo labaphumelele kuklonyeliswa ngeMklomelo Webuntu wemnyaka lobewentiwa Litiko Letebudlelwane Nekubambisana Kwemave eMhlaba kuhalalisela takhamuti taseNingizimu Afrika letidlale indzima lebalulekile ekuveteni sitfombe lesihle seNingizimu Afrika emaveni emhlaba. Laba bafaka ekhatsi: Winnie Madikizela-Mandela; Siyabulela Xuza; Pretty Yende; Esther NoStokana Mahlangu; Gertrude Shope; kanye neLincusa laseShayina Tian Xuejun. I-Sasol, Babies Behind Bars kanye neDesmond Tutu HIV Foundation nabo baklonyelisiwe.

5.6. IKhabhinethi iphindza futsi ihalalisela licembu i-South African Sevens leliphindze futsi latiwe ngekutsi ngema-Blitzboks ngekutsi liphumelele emcudzelwaneni we-Sydney Rugby Sevens World Series. Loku kuphumelela kwesibili kusukela ekucaleni kwemnyaka ngemuva kwekutsi ema-Blitzboks aphumelele i-HSBC Wellington Sevens ngaBhimbidvwane.

6. Kucashwa

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

6.1. Make Claire Busetti kuBhodi Yenhlangano Yavelonkhe Yelucwaningo (i-NEF).

6.2. Umnu KW Vukela njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Kuletfwa Kwetinsita eLitikweni Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa.

6.3. Make JL Meyer njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali e-Government Printing Works.

Imibuto icondziswa ku:
Donald Liphoko
Makhalekhikhini: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore