IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ali-15 kuMhlolanja Wee-2017

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende

1.1. IKhabinethi ithokozela iKulumo yobuJamo beNarha yomNyaka wee-2017 (i-SoNA 2017) kaMengameli u-Jacob Zuma, ngaphasi kommongondaba othi “ Ukutjhugululwa Komnotho Ngamandla Nangokuzimisela."

Lokhu-ke kube silinganiso sendima esele iphakathi naphakathi yethemu yalomBuso weHlandla lesiHlanu, la kumenyezelwe khona umnyaka wee-2017 njengomNyaka ka-Oliver Reginald Tambo kunye nomnyaka wokuqinisa ibumbano.

UMengameli uZuma wethule indima yetuthuko esiyenzako ngokuphumelelisa inembombono yethu yomPhakathi weNtando yeNengi eliZweni lOke, namagadango aqakathekileko afunekako ukusitjhideza msinyana ebujameni besitjhaba esibumbeneko, esingabandlululi ngokobutjhaba, ngokobulili, esiphila ngentando yenengi nesiphumelelako. 

UMengameli ukhulume ngokuphunyeleliswa kwehlelo likarhulumende wabe wamemezela namagadango abonakalako wokuphumelelisa umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), lona elisekela iTlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) somnyaka wee-2014-2019. I-SoNA 2017 ikuveze kwakhanya ukuthi ithoma ukubonakala imiphumela yemizamo ebumbenekokarhulumende, amabhizinisi kunye neenhlangano zeensebenzi ekuphumeleliseni iHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende. IKhabinethi ibuyelela lokho okwakhonjelwa nguMengameli bona kuqiniswe imizamo enqophe ukwenza amatjhuguluko wamambala kezomnotho, nemizamo yokulikhambisa msinyana ihlelo lamatjhuguluko la.

AboNgqongqotjhe bemiNyango yemiKhakha eHlukahlukeneko basehlelweni lemihlangano yeembikiindaba yangemva kwe-SoNA, la bahlathulula khona iHlelo lamaGadango kaRhulumende lika-2017/18. IKulumo yeSabelo seeMali yomnyaka wee-2017/18 izakuhlathulula ukuya phambili ukuthi imithombo yamandla izakusetjenziswa bunjani emahlelweni karhulumende ahlukahlukeneko njengoba avezwe nguMengameli.

1.2. Imiphumela yeKhonferensi yokuSisa eeMayini ze-Afrika ebeyibanjelwe eKapa itjengisa amandla weSewula Afrika ekuphalisaneni namanye amazwe kezeemayini namanye amakoro akhambisana nayo.

Ikoro yeemayini isese yisika yomnotho weSewula Afrika, njengoba ifaka amaphesende abunane nje wePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP), inabantu abalinganiselwa ee-460 000 abasebenza eemayini, nengenisa imali evela emazweni wangaphandle. ISewula Afrika solo isese lilizwe elibabuyisela mbala abasisi abasisisa eemayini, njengoba ilinganiselwa ku-$2.5 trillion ukuyokufika ku-$3 trillion imithombo yezenjiwa ezingasi ziimbaseli, esese sebujameni bayo bemvelo. Amatjhuguluko womThetho wezokuThuthukisa ngeZenjiwa nangeemBaseli azabe selenziwe nakufika uMgwengweni wee-2017 nokugazedwa komTlolo weeMayini oBuyekeziweko ngoNtaka wee-2017 kuzakungezelela ekwakheni nekuvuleni amathuba wokulawuleka kuhle kwezinto, okuzakukhuthaza ukuthuthukiswa kwamasiso, irhwebo namabhizinisi ngendlela elinganiseke kuhle nenesandla sokusiza emphakathini.

1.3. Indaba iqiniswe yi-Invest Africa, eyikundla yabadosiphambili bamabhizinisi, abasisi nabosomabhizinisi enqophe ukuthola ilwazi iliveze nebantwini ibavezele namathuba emazweni we-Afrika.

1.4. IKhabinethi ithokozela isiVumelwano sokuZwana esenziwe hlangana kwebubulo lezokwakha noRhulumende, isivumelwano esibuye sibizwe nangokuthi liHlelo LokuVuselela NgokuziThandela (i-VRP).

IsiVumelwanesi sibeka okuqothelwe ziinkhampani ngamatjhuguluko, ngokuthengisela amaSewula Afrika ababantu abanzima izabelo ezibuncani bama-40% namkha ngokuhlanganyela nabosokontraga abancani babantu abanzima, ukubasiza ukuthi bakhuphule ingeniso yabo iyokufika ema-25% yengeniso yeenkhamphani ezirhelisiweko, ngesikhathi esiminyaka elikhomba.

Lesi-ke sivumelwano esinabe mbala sekoro yebhizinisi ngezokwenziwa kwamatjhuguluko esikhe senziwe norhulumende bekube gadesi, kanti-ke singalekelela ukuphumelisa inembombono nomnqopho karhulumende wokwenza amatjhuguluko kezomnotho ngamandla nangokuzimisela. Sinjalo nje lesisivumelwano godu besimfanekiselo ekungathathelwa kiwo ukwenza amatjhuguluko nakamanye amakoro.

IKhabinethi ithokozisa labo abatlikitle isivumelwanesi, kanti godu ikhuthaza nazo zoke ezinye iinkhamphani zamakontraga wokwakha ezinganasivumelwano norhulumende njenganje, ukuthi zilandele lesisibonelo, zenze ihlanganisela yokusebenzisana ngalelihlelo lokusebenzisana elakhiwako, ngokwenza iimbopho ezinjengalezi esele zenziwe, kobanyana kuzokukhutjhulwa amatjhuguluko wakilekoro ukuya phambili.

1.5. IKhabinethi ithokozisa boke abasebenzisani bomphakathi emKhandlwini weNarha wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi (i-Nedlac) ngesivumelwano esibe mlando, sona ekuvunyelenwe ngaso ukubekwa kwesiLinganiso soBuncani bomRholo eliZweni lOke, la kuvunyelenwe khona ngokuthi abantu ekuthiwa barhola kancani khulu sebazakurhola ama-R20 nge-awa ukusukela ngoMrhayili wee-2018.

IsiVumelwano ngesiLinganiso SobuNcani bomRholo namanye amagadango wokuqinisa inzinzo kezemisebenzini nezokukhulumisana hlangana kwabaqatjhi neenhlangano zeensebenzi kuligadango eliqakathekileko ekwakheni umphakathi olingana ngcono, nophilisana ngobuhle nangepumelelo, njengobanyana kusitjho i-NDP.

Isilinganiso sobuncani bomrholo, esisilinganiso sokugcina ekungakafaneli ukuthi kube nomrholo ongaphasi kwaso, sizayenza ibe ngcono khulu ipilo yeengidi ngeengidi zabantu abarhola imali encani, ngaleyindlela besithome nokulungisa umraro wokutjhiyana ngomrholo.

Umrholo lo ubekwe ezingeni lokuthoma elizakwenza umehluko obonakalako kumaSewula Afrika, ukube ngahlanye liphungula ubumbi bokutlhogeka komsebenzi. Amabhizinisi angakghoniko ukurhisa iinsebenzi ngesilinganiso esitjha sobuncani bomrholo angenza isibawo sokuthi kwesikhatjhana aje anganasibopho sokurholisa iinsebenzi zawo ubuncani bomrholo, nakusaqalwa amagadango angathathelwa ukusiza amakoro womnotho abuthakathaka.

1.6. Ukutlhogeka komsebenzi kusese liqalontanzi likarhulumende eliphambili; nje-ke woke amahlelo namagadango anqophe ukutjhugulula ubujamobu bezinto, khulu khulu kilobubujamo bomnotho obubudisi. IKhabinethi iyakuthokozela ukwanda kwemisebenzi ngekota yesine yomnyaka wee-2016, la kuvuleke khona imisebenzi ezii-235 000, ngokweHlolomazizo yeNani labaSebenzi yeKota yoNyaka. Ukwanda kwemisebenzokhu kwenziwe khulu khulu kukwanda kokuqatjhwa kwabantu ekorweni yezenzelwa, kwalandela ikoro yezokuthutha, kwalandela ikoro yezokukhiqiza.

Ukwanda kwemisebenzi ngekota yesine le kubangele ukuthi sehle kancazana isibalo sokutlhogeka kwemisebenzi ngalekota, sayokuba ma-26.5%.

1.7. IKhabinethi ithokoza boke ababelethi, abotitjhere, abafundisi befundo ephakemeko kunye nabaphathi ngokuwuthoma kuhle ngepumelelo umnyaka wezefundo ka-2017. Ifundo ingelinye lamaqalontanzi wethu, begodu sithembele kiyo ekuphumeleliseni iNembombono yomNyaka wee-2030 ye-NDP.

1.8. IKhabinethi ibuka ukuncama kwabaFundi bakwaMethrikhi bomNyaka wee-2016 njengoba sithokozela ukuphakama kwezinga lepumelelo yokuphasa ukusukela ema-70.7% ngomnyaka wee-2015 ukuyokufika ema-72.5% ngomnyaka wee-2016. IKhabinethi ibafisela itjhudu boke abafundi begodu ilindele ngethemba elihle lokuthi abaFundi bakwaMethrikhi bomNyaka wee-2017 bazakuphasa ngcono ukudlula.

IKhabinethi ibuka nabafundi abazabe batlola iinhlahlubo zokuzaliselela uMethrikhi ukusukela mhlana ali-11 kuMhlolanja ukuyokufika nakali-18 kuNtaka wee-2017, ngokuqinisela kwabo.

1.9. Njengengcenye yokukhwezelela umphakathi ukuthi uvikele ilungelo lokuvikela ifundo, umNyango wokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga uzokubiza iiMbizo zeHlelo leliZwe lOke lokuBuyela esiKolweni mhlana ama-25 kuMhlolanja wee-2017 kizo zoke iimfunda. Ifundo isisekelo sawo woke amahlelo karhulumende begodu woke amaLunga wesiGungu sikaRhulumende azakufaka isandla kilokhu. Amalunga womphakathi ayamenywa ukuthi ahlanganyele namalunga weKhabinethi, namaLunga wePalamende, naboNdunakulu kunye nabadosiphambili baborhulumende beendawo, njengoba iKhabinethi izabe ikhamba ivakatjhela iinkolo, namaziko wefundo ephakemeko kunye namanye amaziko wezefundo.

1.10. Ngokukhambisana nemilayelo yomTlolo weKululeko ethi “ifundo ephakemeko nokufundiselwa umsebenzi kuzakuvulekela umuntu woke ngeembonelelo zombuso nangemifundalize ekhutjhwa ngokuqalelela ukuthi umfundi ngamunye ukufanele na ukusizwa ngawo,” uRhulumende ngesiKhwama seliZweloke seSizo leeMali kubaFundi (i-NSFAS), ufundisa abafundi abatjha abangaphezulu kwee-20 000 emayunivesithi ama-23. Laba-ke bafundi abatjha abathoma ukungena eyunivesithi nonyaka, ukube kanti abafundi ababuyako, ebebavele bakhona nyakenye bazii-107 000, abasemayunivesithi ama-25, nabafundi abazii-737 747 ababuyako emaKholeji wokuFundela umSebenzi.

1.11. URhulumende wekhethu usaragela phambili ngokufunisana iindlela ezibambelelako zokurarulula imiraro yokusekela abafundi ngeemali neyokuvulela abafundi abachakileko nabanganamali eyaneleko ukuthi baragele phambili ngefundwabo ephakemeko, nefundo yokufundela umsebenzi. IHlelo lokuSiza abaFundi ngeemali i-Ikusasa Student Financial Aid Programme (i-ISFAP) ligadango elihlanganyelwe yikoro yangeqadi nombuso, elidoswa phambili mNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula (i-DHET), elisiza abantu abasesithubeni (i-Missing Middle).

Lelihlelo elitjha lisalingelelwa emayunivesithi amathandathu neKholeji yinye yokuFundela umSebenzi (i-TVET), kanti-ke lizokusekela ngeemali abafundi abalinganiselwa e-1 500 eemfundweni zabo zeziqu zokuthoma ezihlukahlukileko emayunivesithi, lisize nakezinye iimfundo ezilikhomba zabosokghonofundwa, kunye nekoro yinye yobu-athizeni. Boke lababafundi-ke bazakusekelwa ngeemali bebayokuqeda ukufunda. Lababafundi bazakubuye basekelwe ngakho koke okhunye okuphathelene nefundo, basekelwe nangeendingo zomphakathi, basekelwe nangamakghonofundwa wepilo, basekelwe nangokwelulekwa kunye nangokwelatjhwa nakufunekako. Kuzokufuneka imali engaphezulu kwee-R200 000 000 ukuphumelelisa lelihlelo lokulingelela, kanti-ke ubunengi bemali le izakubuya ekorweni yangeqadi.

1.12. Iphaliswano lesibili i-World Skills South Africa Competition elisingethwe mNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre e-Durban ukusukela mhlana ali-13 ukuyokufika nakali-17 kuMhlolanja wee-2017, lithokozela ithalentha lama-athizeni amatjha nelabosochwephetjhe abatjha ekhethwapha. Libuye godu lisebenze njengehlelo lokusekela ukuphakamisa ukuqakatheka komsebenzi wobu-athizeni emnothweni welizwe lekhethu. Abazakuthumba kileliphaliswano bazakudlulela esigabeni esilandelako bayokujamela iSewula Afrika ku-World Skills International Competition e-Abu Dhabi e-United Arab Emirates ngoSewula wee-2017.

1.13. Ivakatjho elingakamenyezelwa likaMengameli uZuma ePolisteyitjhi yeNyanga eKapa lithomene nokumenyezelwa kweemBalobalo zaboNgazimbi boBulelesi bomNyaka wee-2015/16, ezimenyezelwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-Stats SA).  Lelivakatjho elibe yipumelelo, ebeliyingcenye yeHlelo i-Presidential Siyahlola Monitoring, lizibonele ngewalo umsebenzi owenziwa kilePolisteyitjhi malungana nokulwa nobulelesi kilendawo yeNyanga. UmNyango wezobuLungiswa, zokuKhandelwa koBulelesi kunye neHlanganisela yeenKoro zezokuVikela zisaphethene nehlelo lokulungisa imiraro eqalene nePolisteyitjhi yeNyanga le.

1.14. IHlolo ngeemBalobalo zaboNgazimbi boBulelesi liqakatheke khulu, ngoba phela lilemukisa belikhanyisele urhulumende ukuthi kufanele akhambe njani nakatlama imithethokambiso yokulwa nobulelesi. Lokhu-ke kukhambisana neqalontanzi likarhulumende lokuthi Boke Abantu ESewula Afrika Bazizwa Baphephile, begodu Baphephile mbala. Umphumela wehlolo le ulekelela ngokukhanyisa indlela ngomsebenzi ekusafanele wenziwe, ozakuthomana ukhambisane neendaba ezimnandi nezihle zeminyaka emihlanu edlulileko ngalokho okubonwa zizakhamuzi.

2. IinQunto ZeKhabinethi

2.1. Ukuhlolwa Kokuphunyeleliswa Komphumela Wokuphathwa Kwebhoduluko eKorweni YeeMayini, kubala nendlela ekuphathwa umsebenzi ngayo, kubalwe nehlelo lokwenza ubungcono, lomNyango wezeBhoduluko.

UmThetho wezokuPhathwa kweBhoduluko womNyaka we-1998 uhlathulula indlela yezebhoduluko ekufanele ihlanganiswe nawo woke amakoro, sekubalwa nekoro yeemayini. Umnqopho la kuqinisekisa ukuthi ayalawuleka namkha aphunguleke amacaphazela womsebenzi weemayini phezu kwebhoduluko. Ukuhlola kulinganiswe ukuthi umthetho ukulungele kangangani ukwenza umsebenzawo, nokuthi uphumelela kangangani ukuphumelelisa umnqopho wawo.

IKhabinethi isekela ‘i-One Environment System’ njengobanyana kutjhiwo eHlelweni lokwEnza ubuNgcono ngamandla wokuqalelela amanye amagadango wokuhlela ngobutjha, njengokuthomanisa ukuya phambili imiThetho eNqophene nokuLawulwa kweBhoduluko. IKhabinethi isekela nemikhulumiswano ngokuvalwa kweemayini, ukuqinisekisa ukuthi ibhoduluko livikelekile, kuphunguke nengozi yamacaphazela phezu komnotho nehlalakuhle yabantu abakhe namkha abahlala magega neemayini.

2.2. UMbiko womNyaka wee-2015/16 weHlohlomezela yomThelo wezeRhubhululo nezeTuthuko (i-R&D) owethulwa ePalamende, utjengisa ukuthi ihlelo leHlohlomezela yomThelo we-R&D liwakhuthazela njani amasiso we-R&D ekorweni yangeqadi. Lokhu-ke kuyafuneka ukukhuphula amandla womnotho kobanyana kuzokukhuthazeka ukuvuleka kwemisebenzi, bekwande namakhakhazela amahle ngokudluliswa kwelwazi nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa.

Ukusukela ngoNtaka wee-2015 ukuyokufika kuMhlolanja wee-2016, umNyango wezeSayensi neThekhnoloji wemukele iimbawo zehlohlomezela yomthelo we-R&D ezili-189 zivela eenkhamphanini ezili-147. Lokhu-ke kukhuphule isibalo seenkhamphani ezingaphakathi kwehlelo lehlohlomezela solo lasungulwako ngoSinyikhaba wee-2006, zayokuba ma-962. IZiko leeMali zeNarha lilinganisa ukuthi ingaphezudlwana kancani kwamabhiliyoni asithandathu wamaRanda imali yengeniso yomthelo etholakele ngenca yehlohlomezela yomthelo we-R&D. Ngaso isikhatheso, ihlohlomezela le isekele imali elinganiselwa ku-R36.1 yamabhiliyoni ngemali esetjenziselwe i-R&D.

Eenkhamphanini ezima-962, ezibuma ama-47% zazo ziinkhamphani zamaBhizinisi amaNcani, naLingeneko, ezili-12% kube ngezamabhizinisi amakhulu (ezenza imali ema-R41 weengnidi ukuyokufika eengidini ezili-R100); ezima-32% zazo ngezamabhizinisi amakhulu mbala (enza i-R100 leengidi nangaphezu kwalokhu); kanti-ke ezima-8% azange ziveze ukuthi zenza imali engangani.
 
2.3. IKhabinethi ivumele ukuthonywa kokusetjenziswa kwekambiso yokulungelelwa kwesabelo seemali sikarhulumende semiSebenzi yeRhubhululo neTuthuko (i-R&D).

I-NDP itjheja bona i-R&D kunye namandla wokusungula zinomsbenzi oqakatheke khulu ekwenzeni umnotho weSewula Afrika ube ngcono kunye nekusekeleni ukuthuthukiswa komnotho nehlalakuhle yabantu, nekusekeleni ukuvuleka kwemisebenzi.

Umthangalasisekelo oqakathekileko obusayensi eSewula Afrika sewuphelelwe sikhathi, ngalokho-ke kunesidingo esirhabako sokuwuvuselela, bewutjhugululwe wenziwe ngokwesakhiwo sesikhathi sanamhlanje, kobanyana uzokukghona ukuthwala imisebenzi ekufanele yenzelwe isitjhaba ngaphandle kokudisibezeka. Umthangalasisekelo onjalo-ke mkhulu, kanti bewuyadura, ngalokho-ke kuzakufuneka ukuthi ulungelelwe ngokuhlanganyelwa minyango ngeminyango embusweni.                         
Ukulungelelwa kwesabelo seemali okuphakanyiswakokhu kuzakufakwa ngokweengaba ngesikhathi esilingeneko ukusukela emnyakeni wee-2016/17 ukuyokufika kewee-2019/20.

2.4. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngamaphrojekthi wezomkayi naka alandelako: i-Square Kilometre Array (i-SKA), i-MeerKAT, namalungiselelo wokuhlanganisa iZiko lezomKayi i-South African Radio Astronomy Observatory, kunye nokusingathwa kwesibonisakude i-Hydrogen Epoch of Re-ionisation Array (i-HERA ) ebaleni la kunzinze khona i-SKA.

I-SKA ne-MeerKAT zingamanye wamaphrojekthi weKomitjhini kaMengameli yokuLungelela imiThangalasisekelo. Amaphrojekthi wemithangalasisekelo emikhulukazi le anesandla sokuthuthukisa ku-NDP ngamandla anawo wokukhuthaza ituthuko yezomnotho, newokuvula amathuba womnotho kunye newokuvuleka kwemisebenzi.

Yihle indima eyenziwako ngamalungiselelo we-SKA-1 eSewula Afrika; lapha-ke kubalwa nokufumaneka kwenarha nemikhulumiswano yesivumelwano samazwe ngamazwe kunye nehlelo lokufumana ipahla ekufanele kusetjenzwe ngayo. Ngetjhumi leminyaka solo yathoma i-SKA, iHlelo lokuThuthukisa yona i-SKA le selikhuphe imifundalize engaphezulu kwama-800, kanti linesekelo eliqine mbala lokusekela iinkolo e-Carnarvon.

Umfanekiso “womkhanyo wokuthoma” womkayi werediyo we-MeerKAT ovezwe ziinkhambisimazamdumo ezili-16 kwaphela, utjengisa imithala yeenkwekwezi engaphezulu kwe-13003 emkayini obuqamama; lokho-ke kutjengisa ukuthi lesi sibonisakude esinamandla khulu emKhakheni wePhasi oncangeSewula, begodu kufanele sibe sibonisakude esizakuba namandla khulu kezekhabo nasele siphelile. Kuzakuthi kufika inyanga kaNtaka ngomnyaka wee-2018 zibe sezifakwe zaphelela sezisebenza zoma-64 iinkhambisimazamdumo, kanti zakhiwa ngama-75% wezakho zakhona lapha ekhethu, kobanyana amabubulo walapha ekhethu azokulungela ukuba nesandla esipheleleko kilelihlelo.

I-HERA isilingelelo esibusayensi esingezelelako sokuphakamisa ilwazi elizakwenza abantu bezwe lula ngokuthi imithala yeenkwekwezi emkayini yakheka njani kwekuthomeni; lomsebenzi-ke usekelwa ngeemali khulu khulu yiHlangano yezeSayensi ye-USA, ngokusebenzisana neYunivesithi ye-Cambridge.

Umqondo weziko linye lezomkayi, elizakwaziwa ngokuthi yi-South African Radio Astronomy Observatory, uzakuhlanganisa amaphrojekthi ahlukahlukeneko nemisebenzi yezakheko zomkayi eSewula Afrika. Kukhona okuzakuzuzwa ekusebenzeni kuhle ngeZiko liNye elitjha ngaphasi kweHlangano yezeRhubhululo yeliZweloke (i-NRF).

2.5. Uphasisiwe uMbikomthethokambiso ngoMthethokambiso wezokuKhamba eMmoyeni, ophakamisa nokhuthaza ukuphepha emakhambeni wemmoyeni, nokuphepha nokukhambisana nemibandela yezebhoduluko. Umbikomthethokambiso lo godu ukhuthaza nerhuluphelo yelizwe leSewula Afrika, ube ukghonakalise nokukhula kwerhwebo nezevakatjhobukelo. Ukudlula lapho, ukhuthaza uphakamise nebubulo lezemmoyeni elisebenza kuhle, elikghona ukuphalisana namanye amabubulo wezemmoyeni khona lapha ekhethu nemazweni ngamazwe.

2.6. IKhabinethi ibuye yaphasisa nomTlamo wezokuThuthukiswa kwamaDoyelo waboFlayi weliZwe, osungulwe Mbikomthethokambiso ngomThethokambiso wezokuKhamba eMmoyeni, kobanyana uzokulungisa ukutjhiyana okukhona hlangana kwethungelelwano lagadesi lamadoyelo waboflayi nelihlelelwa ingomuso.

LizakubaI mhlahlandlela lisekele ukulungiselelwa kwethungelelwano nokuthuthukiswa kwamadoyelo waboflayi ngalinye ngalinye, kulungelelwe ngaphakathi kwehlelo lezokuthutha, ngokubonisana nabasebenzisani bezamadoyelo waboflayi abaqakathekileko.

Umthangalasisekelo wamadoyelo waboflayi uyingcenye epheleleko, engeze kwaphilwa ngaphandle kwawo, wehlelo lezokuthutha leSewula Afrika, kanti unesandla ekuthuthukisweni kobujamo bomnotho nebehlalakuhle belizwe, ngokuvula amathuba wezevakatjhobukelo nezerhwebo khona ekhethwapha nemazweni ngamazwe.

2.7. ITlhatlha lomThethokambiso oPheleleko wezokuThutha ngeLwandle wee-2016 liphasiselwe ukuthi umphakathi ungaliqala bese uphefumule ngalo.

Lokhu-ke kuvula isakhelelo selizwe loke sokulawula indlela yokuphatha, ukuhluma, ituthuko nokukhula kunye nokwenziwa kwamatjhuguluko ekorweni yezelwandle, ngomnqopho wokuvulela amandla apheleleko bekuphakanyiswe igalelo lawo ekuthuthukisweni neminqopho yomnotho nehlalakuhle yomphakathi elizweni lekhethweli, ukube ngahlanye kufakwa nesandla erhwebeni lamazwe ngamazwe.

Lokhu-ke kukhambisana namaqalontanzi kaRhulumende amalungana ne-Operation Phakisa, malungana nokuhlumisa umNotho weLwandle nokuphumelelisa iminqopho emikhudlwana ye-NDP 2030 nomTlamo womThangalasisekelo weliZweloke, wokukhuthaza ukuhluma kezomnotho nokukhwezelela ukuvuleka kwemisebenzi.

3. ImiThethomlingwa     

3.1. Ukudluliselwa ePalamende kweTlhatlha lomThethomlingwa wee-2016 wokuHlelwa kweeNdawo eLwandle. UmThethomlingwa lo   uvula ikundla yomthetho yokwakhiwa kwehlelo lokuhlelela iindawo elwandle; lelihlelo-ke likhuthaza ukuhluma komnotho, kanti likghonakaliswa kulungelela amahlelo emakorweni ngamakoro.

Lizakukhuthaza indlela ehle yokulawulwa kweendaba zelwandle ngokuqinisekisa ukuthi woke amakoro aba nesandla emsebenzini ohlanganyelweko wokuphatha nokulawula, nokuhlela eendaweni zelwandle. Lizakubuye godu likghonakalise iindlela zokulamula nezokukhalima (hlangana nabasebenzisi bendawo neemphathimandla ezilawulako); ukuphakanyiswa kwelwazi; ilwazi nokulawulwa eendaweni zelwandle eSewula Afrika.

UmThethomlingwa lo uzakusebenzela ituthuko ebambelelako, kunokuthi ugcine ngokubabalela namkha ukuvikela ibhoduluko nje kwaphela, ngomnqopho wokwandisa ongasiza ngakho eminqopheni yokuthuthukisa umphakathi neyokuthuthukisa umnotho. Godu uligadango eliqakathekileko leHlelo lokuthoma i-Operation Phakisa (yomNotho weLwandle) ngomnqopho wokuvula amathuba wamandla womnotho wethu.

3.2. Ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wokuTjhugululwa kwamaZinga wemiKhiqizo yezokuLima nokuFuya. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho womNyaka we-1990 (umThetho Nomboro 119 womNyaka we-1990) wamaZinga womKhiqizo wezokuLima nokuFuya.

UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa isakhelelo sokulawula emikhiqizweni yezokulima nokufuya, epilweni ehle nekugomeni okuphephileko. Isakhelelo sokulawula esinjengalesi sikhuthaza ukuphepha kokugoma besenze nebhoduluko elivumela ukwanda nokubambelela komkhiqizo. Lokhu kuzakuphakamisa imikghwa elungileko yokurhwebelana neyokuvikeleka kwabathengi nabasebenzisi bepahla.

3.3. Ukugadangiswa kweTlhatlha lomThethomlingwa wamaHlelo wokuTloliswa koBunikazi boMakho ngeChwephetjhe leThungelelwanohlanganiso lomNyaka wee-2016, kobanyana umphakathi uyokuphefumula ngalo.

UmThethomlingwa lo uvula ithuba lokwakhiwa, nokuragwa kwehlelo lokutlolisa ubunikazi bomakho ngechwephetjhe leThungelelwanohlanganiso, elizakuvumela ukutloliswa kuhle nangepumelelo komthamo omkhulu wemininingwana yobunikazi, hlangana nokhunye, ngenca yamagadango kaRhulumende ngamatjhuguluko wobunikazinarha, nokwenziwa nokunciphiswa kwesikhathi esisetjenziselwa ukulungisa iindaba zobunikazipahla nesokulungisela amakhastama iincwadi zawo ezifanele ukulungiswa; uvula isango lokusetjenziswa kwezenzelwa zokutlolisela ubunikazi elizweni lokeli; uphakamise izinga lokunemba kokuhlolwa nokutlolisa; ukufumaneka kwemininingwana yelwazi emphakathini; kunye nokuphathelene nokuphepha, ekubalwa hlangana nakho neendaba eziyintumba.

Lokhu-ke kusekela nesibawo se-NDP sokuthi kuthathwe amagadango kiyo yoke iminyango karhulumende nakiwo woke amakoro, alawula ilwazi nethekhnoloji ukuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika ayiweli eliweni lokuba ngungazimbi ‘wokusalela emva ngechwephetjhe ledijithali'.

4. Iindaba Zebhoduluko    

4.1. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekubalileleni imbiko bekhabo nabangani beengulani ebezigula ngengqondo ezibhubhele e-Gauteng. URhulumende nomphakathi ngokuphelela kwawo bathwele umsebenzi osibopho wokuvikela nokuqalelela abantu abacaphazeka lula. IKhabinethi iyambuka uNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Aaron Motsoaledi ngokukhetha kwakhe isiPhathimandla esiliLihlo kezamaPhilo kobanyana siphenye ngazo zoke izinto amaziko wezamaphilo angakhange azikhambise kuhle, nalezo iimphathimandla zezamaphilo ezingakhange zizikhambise kuhle.

Ukudlula lapho, liyathokozelwa negadango elithethwe nguNdunakulu we-Gauteng u-David Makhura, ngombiko ohlanganiswe siPhathimandla esiliLihlo kezamaPhilo. Godu iKhabinethi ikhombela uNdunakulu u-Makhura bona aqinisekise ukuthi bathathelwa amagadango wokukhalima afaneleko boke labo ekungenzeka ukuthi benze okungakalungi namkha basebenze butjhapha ngendaba yokubhubha kweengulani ezigula ngengqondo.

4.2. IKhabinethi akhange iphatheke kuhle ngezenzo zabanye abantu zokudunga iinkambiso ekuVulweni kwePalamende; izenzwezi akhange zigcine ngokuthi zibe kukwephula amalungelo wabanye abantu ePalamende, kodwana zibe nanga kukwephula amalungelo wawo woke amanye amaSewula Afrika. IPalamende ingesinye seenjamiso ezisisekelo sentando yenengi ezakhiwe ngokomThethosisekelo weSewula Afrika, kobanyana zizokusekela iVikelamalungelo zibe zihlathululele abantu beSewula Afrika ngakho koke okwenzeka eSewula Afrika – njengoba boke abantu belizweli babeke ithemba labo kithi ukuthi sizobadosela emkhanyweni, baphile ipilo engcono. Amalunga wePalamende, njengoba ajamele abantu nje, kufanele bona aqalelele qangi iinrhuluphelo zawo woke amaSewula Afrika, abe avuselele nomsebenzi walesisijamiso esiqakathekileko, esiyiPalamende.

4.3. IKhabinethi ibikelwe ngesiWuruwuru u-Dineo, yalimukiswa ukuthi ukusukela ngeLesine somhla we-16 kuMhlolanja wee-2017, ukuyokufika ngepelaveke – ngoSondarha womhla we-19 kuMhlolanja wee-2017 kungalindelwa ukuthi iSewula Afrika isahlelwe mawuruwuru amakhulu aphekelelwa lizulu elikhulu. Isiwuruwurwesi sizakuwuruzela eMpumalanga, eendaweni ezisetlhagwini ekude neKwaZulu-Natala kunye ne-Limpopo. Iindawo ezizakuthinteka khulu khulu ku-se-Kruger National Park, neeyingini zaboMasipaladi beHlanzeni, e-Vhembe, e-Mopani kunye ne-Waterberg. Iindawo zangepumalanga y-eLimpopo nazo zinganelwa lizulu elikhulu ngeLesihlanu, la kulindeleke khona ukuthi line ngezinga elingabama-200mm ngesikhathi esima-24 wama-awa.

IZiko lokuLawulwa kweenHlekelele leliZweloke (i-NDMC ) neZiko lemiSebenzi eHlanganyelweko leliZweloke (i-NATJOC), amalunga wayo ekuminyango karhulumende ehlukahlukeneko neenjamiso ezihlukahlukeneko, sezibulinganisile ubujamo bezinto, zatharhulula amaZiko wemiSebenzi eHlanganyelweko weemFunda amathathu – (ama-PROVJOC) e-Limpopo, neMpumalanga kunye naKwaZulu-Natala. Leligadango elinje, lokuhlanganyela umsebenzi ngamakoro ngamakoro, lizakulekelela la kufuneka khona ukuqinisekisa ukuthi abantu bayaphepha, kuphunguke nomonakalo ebewungenzeka.

URhulumende ukhombela woke umphakathi othintekileko ukuthi utjheje uyelele njengoba kuza isiwuruwurwesi.

Abantu bayeleliswa ukuthi bangalingi ukweqa iindlela ezivalwe mamanzi, bangalingi nokweyama amabhlorho nemilambo evalwe mamanzi. Sikhuthaza nababelethi, neembelesi, nabakhulisi babantwana ukuthi bayelele ukuthi abantwababo bahlala baphephile ngesikhathi samawuruwuru neenkhukhula nje. Umphakathi kufanele usebenze ngokulekelelana kobanyana boke abantu bahlale baphephile. Sikhombela bona nilalele iiyeleliso enizazifumana zirhatjhwa emirhatjhweni yangekhenu mayelana nesiWuruwuru u-Dineo.

4.4. IKhabinethi ilisekela ngokupheleleko igadango leenthunywa zikarhulumende lokulamula nokukhulumisana nomphakathi, elidoswa phambili nguNgqongqotjhe wezangeKhaya uMalusi Gigaba noSomkhandlu wezokuPhepha komPhakathi e-Gauteng uSizakele Nkosi-Malobane; ngaleligadango-ke kuzakukhulunyisanwa nomphakathi ngeendaba ezithinta wona umphakathi, khulu khulu iindaba zobupholisa nezwangobatjho yezenzo ezingasi semthethweni ezenziwa maphandle.

IKhabinethi isekela isibawo sikaNgqongqotjhe sokuthi “umbuso ngokuphelela kwawo” uzitjheje leziinlilo ezivezwa mphakathi, kukhulunyisanwe ngazo: ngokusungulwa kweBandla elizakuLawula imiKhawulo, lona elizakwenza ukuthi imikhawulo yekhethu ilawuleke ngcono, batloliswe babe neencwadi boke abantu abahlala eSewula Afrika, umsebenzi wobupholisa wenziwe ngcono, bekwenziwe nesiqiniseko sokuthi izakhamuzi zeSewula Afrika namaphandle ziyithobela yoke imithetho nomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika.

IKhabinethi iyisekela ngokupheleleko ihlanganisela yezokuphepha embusweni, ukuqinisekisa ukuthi iindabezi zirarululeka ngendlela elungele isitjhaba soke seSewula Afrika. Lokhu-ke kuzakufuna ukuthi kube nokukhulumisana okungcono hlangana komphakathi neemphathimandla. Ukudlula lapho, iKhabinethi ithanda ukukhombela boke abadosiphambili nabajameli babantu ukuthi bakhethe babe babale amagamabo abawakhuluma tjhatjhalazi emphakathini; imiraro kufanele bona ikhulunywe ibe irarululwe ngendlela elungileko nenokuziphendulela.
 
4.5. Kesinye isehlakalo, iKhabinethi ikhalima isehlakalo sokubethwa kwabalandeli, abadlali neemphathimandla emdlalweni weBholo eRarhwako ngaphasi kwe-Absa Premiership ebewuhlangana kwe-Mamelodi Sundowns ne-Orlando Pirates e-Loftus Versfeld ePitori, lapha kukhubele khona abantu abali-13.

Ukuziphatha okunjalo, nezenzo zobugebengu ezinjalo zithunaza lomdlalo webholo erarhwako, zenza nokuthi ilizwe leSewula Afrika lingaqalwa kuhle, ngalokho-ke iimphathimandla zebholo erarhwako kufanele ziqinise isandla, zisikime msinya zikhalime, zenzelele ukuthi isehlakalo esinje asibuyeleli.

5. Imilayezo Yamahlungu Neyokuthokozisa

5.1. IKhabinethi ililela umndeni nabangani kunye nekoro yomdlalo kamakhakhulwararhwe ngokubhubha kwakakapteyini walokhuya wesiQhema se-Springbok u-Joost van der Westhuizen. UMengameli uZuma umemezele nokuthi lekutana yeSewula Afrika kezikamakhakhulwararhwe izokuphekelelwa kiboyisemkhulu ngeNdlela eKhethekileko yokuBeka abantu abaQakatheke khulu esiFundeni.

5.2. IKhabinethi iyakuthokozela ukukhethelwa kwakaNgqongqotjhe wezangaPhandle e-Chad u-Moussa Faki Mahamat esikhundleni sokuba nguSihlalo weKomitjhini yeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU), ongena esikhundleni ekwehla kiso uDorh. Nkosazana Dlamini-Zuma walapha eSewula Afrika.

5.3. IKhabinethi ithokozela ukukhethelwa kwakaNgqongqotjhe u-Jeff Radebe umsebenzi wokuba mzenda weSewula Afrika eHlanganweni yezaKhamuzi zePhasi loke (i-Global Citizen); uzakuba hlangana nezaKhamuzi zePhasi eziziingidi ezibunane, njengoba akhethelwe lomsebenzi nje. Le-ke yihlanganisela yethungelelwano labosaziwako, ababethimthetho, abadosiphambili bamabhizinisi, abatjhotjhozeli kunye nababelani abazibophelele ngokulwa nemiraro engemikhulu khulu ephasini zombelele, nabazibophelele ngokusebenzela ukurarha ubuchaka oburhageleko. Umsebenzi walehlanganisela ukhambisana neminqopho ye-NDP yokuqeda ubuchaka nokuphungula ukutjhiyana ngendima, kanti-ke usiza isakhelelo sokuthuthukisa ilizwekazi le-Afrika - ngokwe-Ajenda yomNyaka wee-2063.

5.4. UNgqqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji uNaledi Pandor naye uhlonitjhwa yiHlangano yezokuThuthukiswa kweSayensi e-Amerikha, i-American Association for the Advancement of Science, ngesandla nangendima ayilimileko ngobuzenda besayensi e-Boston, khona e-United States of America, namhlanjesi.

5.5. IKhabinethi ithokozisa abathumbi baboNongorwana bobuNtu baqobe, abasingethwe mNyango weTjhebiswano nokuSebenzisana kweenTjhabatjhaba, ekuthokozwa ngabo izakhamuzi zeSewula Afrika ngomsebenzazo owakhela iSewula Afrika ibizo elihle emazweni ngamazwe. Hlangana nabathumbaba kubalwa u-Winnie Madikizela-Mandela; u-Siyabulela Xuza; u-Pretty Yende; u-Esther NoStokana Mahlangu; u-Getrude Shope kunye noMzenda we-China u-Tian Xuejun. I-Sasol, ne-Babies Behind Bars kunye ne-Desmond Tutu HIV Foundation nazo zithokoziwe.

5.6. IKhabinethi ithokozisa nesiqhema sekhethu somdlalo kamakhakhulwararhwe i-South African Sevens, eyaziwa nangelithi yi-Blitzboks, ngokuthumba kwayo iphaliswano i-Sydney Rugby Sevens World Series. Leli lihlandla lesibili lokuthumba solo kuthwase umnyaka lo, ngemva kobana i-Blitzboks ithumbe iphaliswano i-HSBC Wellington Sevens ngoTjhirhweni.

6. Ukuqatjhwa     

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

6.1. UMm. u-Claire Busetti oqatjhwe eBhodini yeHlangano yezeRhubhululo yeliZweloke (i-NRF).

6.2. UNom. KW Vukela oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele: ZeZenzelwa zomPhakathi emNyangweni wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha.

6.3. UMm. u-JL Meyer oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu seeMali kwa-Government Printing Works.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Donald Liphoko
Inomboro kaFunjathwako: 082 901 0766

 

Share this page

Similar categories to explore