Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi Wevidiyo WangaLesitfatfu, ti-18 Ingci 2021

A.  Tindzaba letibalulekile talelive 

1.  Sibonelelo Sekucedza Kukhatsateka Kwemmango (i-SRD) Lokubangwa Sifo Sekhorona (i-COVID-19)
1.1.  Ikhabhinethi iyabubona lobumatima lobubangwe ngilobhubhane we-COVID-19 kanye nangilobudlova lobusandza kwenteka kuletinye tincenye teKwaZulu-Natali neteGauteng. Ngenca yaloku, bantfu baseNingizimu Afrika bayakhunjutwa kutsi kufakwa kweticelo Tesibonelelo se-COVID-19 SRD kute kusekelwe bantfu labangasebenti kuvulwe ngaLesihlanu, mhla ti-6 Ingci 2021.
1.2  I-Ejensi Yekuvikeleka Kwemmango YaseNingizimu Afrika (i-SASSA) ivule tindlela letinsha lekungatfunyelwa ngato ticelo ngekusebentisa i-govchat.app ne-Facebook Messenger, kungeta kulewebhusayithi yayo letsi: https://srd.sassa.gov.za noma ngekusebentisa i-WhatsApp kulenombolo letsi-082 046 8553.
1.3  Bantfu labasemkhatsini kweminyaka le-18 nale-60 labangakutfoli kusekelwa kwetetimali kwanoma ngabe nguluphi luhlobo bangafaka ticelo. Lemali yesondlo le-R350 ngenyanga iyindlela lemcoka yekuvikela imindeni lebeyingahle ibe esimeni lesibucayi ngenca yebuphuya nekweswela umsebenti. 

2.  Temandla 
2.2  Ikhabhinethi iyakwamukela lokushicilelwa kwetinchubomgomo emiculwini yahulumende lokwenteke kuleliviki lokutakwandzisa kukhicitwa kwagezi lokhona nyalo lolimegawathi (MW) linye ukhushulwe ube ma-MW lali-100. Ngenyanga yeNhlaba 2021, Mengameli Cyril Ramaphosa wamemetela lesichibiyelo Seshejuli ye-2 Semtsetfo Wekulawula Tindzaba Tegezi, wemnyaka we-2006 (Umtsetfo We-4 Wemnyaka we-2006) kute Umtimba Wavelonkhe Wekulawula Temandla Eningizimu Afrika ukhulise umkhawulo wekuniketwa kwemalayisensi kumiklamo yebakhiciti labatimele kute bavunyelwe kutsi bangete linani labo lekukhicita gezi.
2.3  Tinkapani letikumikhakha lesebentisa kakhulu emandla nyalo setitawukhona kutikhicitela gezi wato ngaphandle kwekutsi tibe nelayisensi. Lamandla lamasha ekukhicita atawukhulisa emazinga ekutfolakala kwagezi ngekunciphisa kuncika kuloluchungechunge lwemalayini agezi wemmango futsi atawuvula ematfuba elutjalomali kumkhakha lotimele.

3.  Sikhwama Sekusekela Kuvuselelwa Kwemnotfo
3.1  Ikhabhinethi yenta lubito kuwo onkhe emabhizinisi latsintsekile ngalobudlova lobusandza kwenteka KwaZulu-Natali naseGauteng kutsi afake ticelo tekwesekelwa ngekubolekwa imali yetimboni lenganayo intalo yekubolekwa, lemabhiliyoni la-R3.75 lengaphansi kweSikhwama Sekusekela Kuvuselelwa Kwemnotfo leniketwa nguhulumende. 
3.2  Litiko Letekuhwebelana, Letimboni, Neletekucudzelana (i-DTIC) kanye netikhungo talo tekutfutfukisa umnotfo – Inhlangano Yekutfutfukisa Timboni neSikhwama Savelonkhe Sekunika Emandla, bahlanganise bakha sikhwama sekusekela tindlela tekungenelela kumabhizinisi letihlukahlukene.  Loku kufaka ekhatsi kwakha kabusha sakhiwonchanti, timphahla tekusebenta, kufaka tinsita kumabhilidi, sitoko nemali yekucala umsebenti. Lokuniketwa kwalemali kutawusita kucedza tinseyeya tetenhlalo netemnotfo letibukene nemabhizinisi latsintsekako ngenca yalolutfutfuva. 
3.3  Ikhabhinethi iyakwamukela futsi iyasivuma lesimemetelo lesentiwe ngu-JP Morgan sekusekela ngekwetimali nalokungasiko kwetimali lokufika kutigidzi leti-R340 ngekusebentisa Luhlelo Lwe-Abadali Equity Equivalent Investment Programme (i-EEIP). Loluhlelo lufaka Sikhwama se-Abadali – Lekusikhwama Sekukhulisa Emabhizinisi Alabamnyama i-Black Business Growth Fund kanye ne-Sibonelelo Se-Abadali i-Abadali Grant (lesitigidzi leti-R40).  
3.4  Lemitamo itawusekela kukhula kwemnotfo lofaka wonkhe umuntfu futsi lotawuvula ematfuba emsebenti kumabhizinisi lamancane nalasafufusa, kakhulu kumikhakha yetekukhicita neyetemnotfo longakhinyabeti simondzawo. 

4.   Kuntjintjwa Kweligama
4.2  Ikhabhinethi ikwamukele lokucanjwa kabusha kweBrandfort ibe yiWinnie Mandela, ngenca yekuhlonipha umuntfu loluphawu Lemzabalazo nenkhululeko lowadzingiselwa kulelidolobha ngesikhatsi selubandlululo.

5.  Umbungato waseMarikana
5.1  Ikhabhinethi ihlanganyela nalabanye bantfu balelive kukhumbula lesigameko lesibuhlungu lesenteka eMarikana esifundzeni saseNyakatfo Nshonalanga ngenyanga yeNgci 2012, futsi iyalubona lusizi lwebasebenti, lwemindeni yabo kanye nelusizi lwaso sonkhe sive. Njengesive sisatibophelele ekutsini akufuneki siphindze senteke sigameko lesifana nalesi.
5.2  Kube nemsebenti lomkhulu lowentiwe Temisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika (i-SAPS) ngekusebentisa tincomo teKhomishane Yeluphenyo Ya-Farlam. Letinye taletincomo titawusetjentiswa ngalokugcwele uma lemitsetfo ye-SAPS lehambisana naloku seyichitjiyelwe ePhalamende.
5.3  Umsebenti wekutfutfukisa timphilo tebasebenti basetimayini usachubeka. Kwakhiwa kwetindzawo tekuhlalisa bantfu nekuvuselelwa kwesakhiwonchanti kuleya ndzawo kuyachubeka, ngekubambisana nemkhakha lotimele. 
5.4  Ikhabhinethi futsi iwutfokotele umsebenti lomkhulu losewentiwe lomayelana nekuncephetelisa labo labatsintseka ngalesigameko kanye netihlobo tabo. Lihhovisi LeMmeli Jikelele selitikhokhele ticelo letinengi, sicelo sekugcina sikhokhelwe ngenyanga yeNhlaba 2021. Ticelo letisengaka khokhelwa tisalindze kutsi kupheleliswe onkhe emadokhumenti ladzingekako. 
5.5  Ikhabhinethi icela emacembu etemtsetfo alabo labatsintsekako kutsi asebente ngekuphutfuma kute acedzele ticelo letisele. Lihhovisi LeMmeli Wahulumende ngilo lelitsatsa tincumo mayelana nekukhokhelwa kweticelo.

6.  Umhlangano Wentfutfuko Yemmango Wemave LangaseNingizimu Ye-Afrika (i-SADC)
6.1  Mengameli Ramaphosa wahola kudlala indzima kwe-Afrika kuloMhlangano Lotayelekile Wetinhloko Temave Netabohulumende Wema-41 lowabanjwa mhla ti-17 namhla ti-18 Ingci 2021 eLilongwe eMalawi ngaphansi kwalesihloko lesitsi: “Kucinisa Emandla Ekusebenta Ngemphumelelo Ngesikhatsi Sekubukana Nabhubhane We-COVID-19 Kute Kube Netingucuko Letifaka Wonkhe Umuntfu, Letisimeme, Tetemnotfo Netetimboni”.
6.2  Lomhlangano wabuka umsebenti lesewentiwe wekugcugcutela nekukhulisa kubumbana kwetigodzi ngekulandzela Luhlelo Lwe-SADC Lwetigodzi Lolukhomba Indlelalisu Yentfutfuko 2020-2030. 
6.3  Ikhabhinethi yacinisekisa kutibophelela kweNingizimu Afrika kulokubumbana kwalesigodzi nekwetimboni, kakhulu kusita ekuvuseleleni i-SADC kulobhubhane we-COVID-19. Ngekusebentisana, lesigodzi lesingaseningizimu kwe-Afrika sitawuba ngulesinemandla njengoba sihlanganisa imikhakha yetfu yetetimboni kute ikhone kwakha kabusha iminotfo yetfu.

B.  Sincumo sekhabhenethi

1.  Umkhandlu Wavelonkhe Wekulawula Ligciwane leKhorona (i-NCCC) 
1.1.  Ikhabhinethi itfole umbiko lobuya ku-NCCC lokhomba kutsi sekukhishwe imitsi yekugoma lengetulu kwetigidzi letiyimfica eNingizimu Afrika kute kube kunamuhla, lapho khona bantfu labangetulu kwetigidzi letisikhombisa bagome ngalokungakapheleli nalabangetulu kwetigidzi letine bagome ngalokuphelele.
1.2.  Ikhabhinethi iyalwamukela loluhlelo lwekugoma kute kukhuliswe linani lebantfu labatfola imitsi yekugoma, kakhulu kuletifundza letikhombe kutsi bayancipha bantfu labatfola imitsi yekugoma. Njengencenye yekukhulisa loluhlelo lwekugoma, ikhabhinethi ivumile kutsi bantfu labaneminyaka le-18 kuya kulabaneminyaka le-35 bagome kusukela mhla ti-20 Ingci 2021.
1.3.  Bufakazi betesayensi buyacinisekisa kutsi bantfu labagomile banelitfuba lelincono lekusindza ku-COVID-19 kunalabo labangakagomi. Ngako-ke, sonkhe kufuneka siyicitse lemicondvo lengenaliciniso nalelahlekisanako lemayelana nemitsi yekugoma bese sikhetsa kuphila ngekutsi sigome.
1.4.  Ikhabhinethi futsi ivumile kutsi sigcine live lingaphansi Kwesigaba Sekucaphela Sesitsatfu Lesiguculiwe sekuvala kuhamba nekusebenta kulelive, njengoba yelulekwe Yikomiti Yekululeka Mengameli. Ikhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labangakagomi kutsi bagome ngoba imitsi yekugoma iyasivikela kutsi singaguli kakhulu nge-COVID-19 futsi isindzisa timphilo.
1.5.  Kugoma kumalula; vele uvakashele indzawo yekugoma lesedvute nawe uphetse matisi wakho kute ubhalise bese uyagoma. Ungayitfola indzawo yekugoma lesedvute nawe kuleto letingetulu kwale-3000 eveni lonkhe ku: www.sacoronavirus.co.za/active-vaccination-sites.

C. Umcimbi lotako

1.  Umbukiso Wemhlaba Wemnyaka We-2020
1.1.  Iningizimu Afrika itawudlala indzima kuloMbukiso lotako Wemhlaba Wemnyaka we-2020. Ikhabhinethi yavuma lokuba yincenye ngeNgongoni 2019. Lomcimbi wabese uyahlehliswa ngenca ye-COVID-19. Utawubanjwa ube yinhlanganisela yevidiyo kanye neyembukiso lotawube ukuleyondzawo yaseDubai, e-United Arab Emirates kusuka mhla lu-01 Imphala kute kube ngumhla ti-31 Indlovulenkhulu 2022.
1.2.  Lomcimbi wemave lahlukahlukene, lobanjwa njalo emva kweminyaka lesihlanu emaveni lahlukahlukene, uniketa imakethe lenkhulu nalehehako yekukhombisa tintfo netinsita taseNingizimu Afrika kuwo onkhe emave emhlaba. I-DTIC evikini lelitako itawubamba umhlangano webetindzaba kute ichaze indzima letawudlalwa yiNingizimu Afrika kuloMbukiso Wemhlaba Wemnyaka We-2020.

D.  Imilayeto

1.  Kuhalalisa
Ikhabhinethi indlulisa kuhalalisela netilokotfo letinhle ku:

  • Labachishimlilo laba-109 nebaholi babo lebatfunyelwa Litiko LeteMahlatsi, Tekudvweba Nebeluhlelo Letesimondzawo Lekusebenta Ngetemililo kutsi basite ngemitamo yekucima umlilo esifundzeni saseManitoba eCanada.
  • Nks. Tatjana Schoenmaker, ngekuwina indondo yesiliva neyegolide kutekubhukusha kanye naNks. Bincha Buitendag, ngekuwina indondo yesiliva kutekuntshweza, kulemidlalo lesandza kwendlula yema-Olimpiki eTokyo, eJapan. Bawuphakamisele etulu umbhelebhele waseNingizimu Afrika.
  • Mnu. Brad Binder, longenele umcudzelwano wetithuthuthu, ngekuphakamisela etulu umbhelebhele waseNingizimu Afrika ngekuphuma embili ku-MotoGP Austrian Grand Prix yemnyaka we-2021.
     

2.  Emavi Ekudvudvuta

Ikhabhinethi indlulisa emavi ekudvudvuta kumndeni nakubangani ba:

  • Mnu. Dan Sechaba Montsitsi (67), longulomunye webaholi betibhelu taseSoweto tamhla ti-16 Inhlaba 1976, lowalwela inkhululeko nentsandvo yelinyenti imphilo yakhe yonkhe, futsi lowaba lilunga lePhalamende. 
  • Dkt. Johan van Zyl (63), Sihlalo Wesigungu Lesikhulu se-Toyota South African Motors, lokhunjulwa ngebuholi bakhe nangemphumelelo yalenkapani neye-Toyota Motor Europe.


Imibuto:
Nks. Phumla Williams – Lokhulumela iKhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 013

Share this page

Similar categories to explore